Pulmakombed Aigi Ohtla Kerli Piiroja KM06 Millal võis abielluda? Täisealiseks saanud inimene. Poisist sai mees ja tüdrukust naine peale leeriskäimist. Võisid osa võtta täiskasvanute meelelahutusest. Lubatuks said ka ühismagamised tule ääres ja pulmades. Kosjad Eelnesid pulmadele. Eriti tähtis oli elukaaslase töökus. Kui sobiv kanditaat leitud, mindi kosjaviinadega tüdruku juurde. Kui kosjad vastu võeti, siis peigmees tagasi vöötatud pudeli. Ennem pulmi pidi tütarlaps mõne päeva uues kodus töötama, et ennast tõestada. Ettevalmistused pulmadeks Pulmi peeti tavaliselt 2-3 päeva, jõukamates peredes ka kuni nädal. Kui rahaline olukord ei olnud hea, tulid appi sugulased, sõbrad, naabrid. Talurahva pulmalaud oli üsna kesine. Pulmakoti sisuks oli leib, hiljem spetsiaalne pulmaleib ja ka nisuleib. Lisaks neile leidus seal ka suitsutatud liha, kala, kohupiima, kartuleid, piima ja mune. Pulma...
Värska Gümnaasium Mark Kostõgov EESTI PULMATRADITSIOONID Referaat SISUKORD SISUKORD..................................................................................................................................... 1 SISSEJUHATUS.............................................................................................................................2 Kosjad..........................................................................................................................................3 Kosjad..........................................................................................................................................3 Kosjad..........................................................
Eesti pulmakombed Pulm on abielusõlmimispidustus. Eesti pulmakombeid ja - tavasid on võimalik jälgida alles 19. sajandi algusest. Kiriklik laulatuski sai pulmakommete üheks osaks alles 19. sajandi teisel poolel. Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammu. Komme pulmi pidada on kõigil maailma rahvail. Eesti pulmad kestsid vanasti 3 päeva. Neid peeti enamasti sügisel 3 nädalat pärast kosje. Pulmapidu juhtisid isamees ja peiupoisid, kes esindasid saajarahvast( peigmehepoolseid pulmalisi), ning kaasanaine, kes pruudivend ja pruuttüdrukud, kes kes esindasid vakarahvast (mõrsjapoolseid sugulasi). Pulmatseremoonia olulised järgud olid saajarahva saabumine, mõrsja nõudmine, mõrssja lahkumine isakodust, pulmasõit, mõrsja vastuvõtmine, uue kodu tutvustamine, vakarahva saabumine peiukoju, tanutamine e mõrsjapärja vahetamine naisetanuga, põllelappimine e pruutpaarile raha kogumine ja veimede jagamine (vei...
Ukraina pulmakombed Perekonna õpetus Erika Langinen 12. klass Ukraina pulmakombed Erinevad sõltuvalt piirkonnast. Pulmad kestavad nädal aega. Pidutsetakse terve külaga (mitu sada inimest) Kosjaskäik Üks tähtsaim pulmakombeid Noormees astub oma sugulastega neiu majja, et teha abielu ettepaneku. Otsustajateks on tütarlapse vanemad. Pulmakleit Pulmakleidi peab muretsema peigmehe pere. (ostetakse, õmmeldakse) Loori all neiu juuksed peavad olema patsis ning kaunistatud värviliste pealtega. Päev enne pulmi Neiu kannab traditsioonilisi riideid
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Noorsootöö- ja täiendõppe osakond Eesti rahva pulmakombed Referaat Anna-Christi-Karita Aruksaar NT-1 Tallinn 2008 Sissejuhatus Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka
Ukraina pulmakombed Ukrainas on olemas omad pulmakombed, millest hoidub ukraina rahvas. Kuna riigi territoorium on suur võivad traditsioonid erineda sõltuvalt piirkonnast. Ukraina pulmi iseloomustab suur külaliste arv, mis võib ulatuda kuni 500 inimeseni. Ukraina pulmad kestavad ühe nädala ( sõltub). Üheks tähtsaks pulmakombeks peetakse kosjaskäiku, kus peigmees teeb pruudile abielu ettepaneku. Peigmees tuleb koos oma sugulastega ja perekonnaliikmetega pruudi majja. traditsiooni kohaselt ei tohi neiu rääkida kuna tema eest rääkivad vanemad, kes osutuvad otsustajateks, kas pulmad toimuvad või mitte. Kui pruudi vanemad on nõus, paneb isa oma tütre paremat kätt peigmehe peopessa. Ukrainas on traditsiooniks, et pulmakleidi peab ostma noormehe pere. Võimalusel võivad seda õmmelda noormehe sugulased. Kombeks on ka pruudi juuste punumine patsi ning kaunistamine värviliste paeltega, mis on omakorda kaetud looriga. Viimasel päeval enne pu...
ERINEVATE MAADE PULMAKOMBED Keiri-Liis Ilves JPJUE17 Eesti pulmakombed · Eesti pulmakombed on Eestis peetud või eestlaste pulmades harrastatavad tavad. · Ehkki sageli peetakse pulmakommetest kõneldes silmas eelkõige 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul etnograafide kirjeldatud pulmakombeid, on tavad viimase sajandi vältel suuresti muutunud. · Ehkki praktikas on eri traditsioonid läbipõimunud, võib eristada tänapäevaseid eesti pulmakombeid, traditsioonilisi eesti pulmakombeid, nende vahele asetuvaid eesti maausuliste pulmakombeid,
Ühendriikides aeg-ajalt esinev nähtus. Pulmakleidi juurde kuulub traditsiooniliselt ka valge loor. Algselt oli abielunaise peakatet nt tanu, rätik, müts. Kuigi Eestis on pruutpaari levinuim rõivastus tagasihoidlik ja soliidne, on paljudes riikides traditsioonilised rõivad aga väga omapärased ja värvikirevad. Täheldasin, et seda esines just rohkem Aasia riikides ja arengumaades. On selge, et pea igas riigis on just sellele maaile omased ainulaadsed pulmakombed ja tavad ning nendest võiks kirjutama jäädagi. Tooksin välja mõned minule huvitavamad toimingud eri maailma osadest. Näiteks Itaalia pulmas visatakse noorpaari poole suhkurdatud mandleid, mis kibeda ja magusa maitse koosluses sümboliseerib abielu. Kongos ei tohi pruutpaar terve pulma kestvuse aja- vastuvõtust tseremooniani kordagi naeratada. Naeratamine on märk sellest, et inimene ei võta sõlmitavat abielu tõsiselt
Eesti rahvuslikud pulmatraditsioonid Pulmad on eestlaste elus olnud tähtis sündmus juba ammustest aegadest. Nende suurejoonelise korralduse ja kestuse järgi võib isegi väita, et tänapäeval pole pulmapeod samavõrd lõbusad kui vanasti. Arvukad õnne- ja viljakusrituaalid pidid sisendama abiellujatele usku, et neil on tulevikus nii majandusliku jõukust kui ka tugevad ja terved järglased. Mõrsja valimine oli muistsetel aegadel üsna lihtne: meelepärane tütarlaps kas osteti või rööviti. Tütarlapse nõusolek polnud tähtis. Tavaõiguse järgi tuli vanematel abieluga nõustuda, kui röövijatel õnnestus neidu terve öö otsijate eest varjata. Aja jooksul hakkasid rolli mängima ka noorte enda soovid. Eesti pulmad olid nii nimetatud laulupulmad: laul saatis kombetalituse kõiki lõike neid seletades või kommenteerides. Vana regilaul on säilinud elavana kõige kauem pulmades. Pulmi peeti üldiselt talvel, sest siis ei olnud...
ei ole enam kahe sugukonna tegelikku ega teeseldud vastuolu, mis pulmade vältel kaob. Omaaegsete pulmajuhtide isamehe ja kaasanaise asemele on astunud kas palgaline peojuht või mõni noorpaari mõjukalt esineda oskav sõber - pulmavanem. Tegutsemisruumi vähesuse tõttu piirdub temagi võim laua ja tantsupõrandaga. Aga ka tänapäevane pulmavanem peab olema sõnaosav ja kiire reageerija nagu muistsed pulmajuhid. Eesti noorpaarid on üle võtnud vene pulmakombed ning kinnitavad nüüd pulmapäeval oma nimedega tabalukke sildade külge. Eks eri rahvaste pulmakombed on mõneti sarnased, ent samas üllatavalt erinevad. Pulma-pidusid siduvaks ühiseks jooneks on kindlasti lootus, et ees on rohkesti rõõme ja vähe muresid, et noorpaaril sünnivad ja kasvavad terved ja tublid lapsed ning et pere püsib koos ja teeb kõike üksmeeles. Pulmapeo juurde kuuluvad kõigil rahvastel pillimäng, laulud ja tantsud.
...................................................................................................5 "Tegelased".................................................................................................................5 Pulmatort.....................................................................................................................6 Pulma-aastapäevad.....................................................................................................6 Ennemuistsed pulmakombed Eestis...........................................................................7 Enne pulmi..................................................................................................................7 Pulmad........................................................................................................................7 Pärast pulmi................................................................................................................8
Abiellumise mõte ja tavad erinevates riikides Hanna-Liis Karp Carolin Väin Mis on abielu? • Abielu on juriidiline isikute vaheline kestev suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused • Jaguneb kaheks: vabaabielu ja abielu • Vabaabielu on määratlemata tingimuste ja kestusega kooselu, mis on ametlikult registreerimata Abielu sõlmimine • Kanoonilise õiguse järgi on abielu mehe ja naise vaheline kestev ühendus, mis on rajatud selleks, et ühise sugulise tegevusega sigitada järeltulijaid • Abielu tekib abiellumise ehk abielusõlmimise tagajärjel • Abielu lõpeb abikaasa surmaga või abielu lahutamisega Tavad ja kombed Eestis •Ametlikule registreerimisele eelneb kihlumine • Pulmatseremoonial tänatakse vanemaid ja rõhutakse, et sidemed vanematega nõrgenevad • Pruudi valge kleit, loor, pruudipärg ning pulmakombed tulenevad juba vanast ajast. • Abieluga püütak...
Abiellumise tavad ning abiellumise mõiste Mis on abielu? Juriidilineisikute vaheline suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigusi ja kohustusi. Kahe(monogaamia), kolme(polügaamia) inimese vahel Traditsiooniline struktuur Läänemaailmas- ühe mehe ja ühe naise suhe ja selle funktsioonid hõlmavad seksuaalset suhtlemist, ühist vastastikust sõltuvust ja ressursside, eesmärkide ja väärtuste jagamist. Abielu liigid Vabaabielu-ametlikult registreerimata kooselu. Fiktiivabielu-abielu, mille sõlmimise aluseks on soov saada ametlikku paberit abielus olemise kohta, tegelikku abielu/kooselu ei planeerita Külalisabielu-eri elukohtades elavate inimeste suhe- osaliselt ühine majapidamine, jagatud vaba aeg, vahel ka ühised lapsed Kooselu vormid Monogaamia- 1naine-1mees Bigmaamia-1mees-2 naist,1naine-2 meest Polüandria-1naine-mitu meest Polügüünia-1mees-mitu naist Eestis Registreeritud abielu on võ...
- Nõuab aega ja raha, et sõlmida abielu(oleneb soovidest). + Tänapäeval on mitmeid valikuid, kuidas abielu sõlmida (kiiresti ja odavalt, pikalt planeeritult ja kulukalt). Pulmad Teostatakse abiellumise puhul (enamasti) Vanasti oli see rohkem traditsiooniline sündmus täis igasuguseid rituaale ja maagilisi sündmusi. Tänapäeaval üritatakse pulmadega teisi üle trumbata, kuigi põhimõte on sama mis vanasti. Pulmadele võivad järgneda mesinädalad. Eesti pulmakombed Tänapäeval rahvariideid kantakse harva Pulma võib juhtida pulmavanem, kes on üldjuhul kas pruutpaari meessoost sugulane, sõber või professionaalne peojuht. Pruuti saadavad pruutneitsid. Peigmehe poolt aitab pulma korraldada isamees. Tavaks on, et pulmalised teevad pruutpaarile kingitusi. harrastatakse ka ühismänge ja -laulmisi pulmaliste lõbustamiseks (pruudipärg ja osavusproovid). Laulatus On Kiriklik talitus, kus mees ja naine sõlmivad teineteisega abielulepingu.
Sissejuhatus Kõige laialdasemalt on tuntud Hiina mütoloogiast maailma- ja kultuuritekkemüüdid. Teised tähtsaimad müütide tsüklid või rühmad: solaarsed müüdid (päikese kultuse seotud), müüdid, seotud viljakuse kultusega, müüdid draakonitest. Hiina vanimad maailmaloomismüüdid olid seotud naisega: Nüwa. Ühe käsituse järgi lõi kaosest maailma esiema NüWa, keda kujutati pooleldi maona. Ta on iidne hiina looja. Ta lõi looduse, vormis savist inimesed ja kehtestas pulmakombed. Tema nimi on tuletatud kõrvitsat või melonit tähendavast sõnast, need viljad omakorda on viljakuse sümboliks. Vahel nimetatakse teda kõrvitsatüdrukuks. Nü Gua olevat olnud pooleldi inimene, pooleldi madu või draakon ning võis omatahtsi soovitud kuju võtta. Mõnikord kujutatakse teda kahe kompassiga. Tema vend või abikaasa (või vend ja abikaasa) Fu Xi hoiab samal ajal nurgikut; see sümboliseerib nende osa maailma loomisel. Nü Gua olevat ka flöödi leiutaja. Ühes
1)Kirjelda, millisena näeb Fabricius Liivimaa talurahvast. Mida ta näeb nende juures laidu,- mida kiiduväärset? Ta arvab, et talurahvas tundub lihtsameelne ja harimatu, kuid nad on osavad valetajad. Ta leiab, et rahvas on erakordselt töökas ja viljakas, nad puhkavad vaevalt mõne tunni ning toimetavad nii päeval kui ka öösel. Nad kardavad võõraid, aga on heatahtlikud tuttavate vastu. 2) Kirjelda, kus pidas mõisarahvas pulmi ja millised olid pulmakombed. Nad pidasid pulmi linnades ja suurtes alevites, kuhu olid ehitatud suured gildimajad. Pärast söömist hakati kohe tantsima, amelema, jooma ja priiskama. Kes kõige paremini lakkus, priiskas, lõi, torkas ja rüseles, see sai kõige esimeseks kukkeks, ta seati teiste poolt ülemisse otsa istuma ning talle anti au. Sama oli eestlaste pulmas
.........6 5. Tseremoonia..........................................................................................................................7 6. Kokkuvõte.............................................................................................................................8 7. Kasutatud allikad...................................................................................................................9 1. Sissejuhatus Selles referaadis on juttu sellest, millisd on Hispaania pulmakombed üldiselt, milliseid riideid kantakse Hispaania pulmades ja milliseid toite süükse. Selle teema valisin seetõttu, et kuna ma ise hiljuti abiellusin, siis hakkasin huvi tundma selle vastu, millised on pulmadkombed teistes riikides. Kas midagi on sama või on kõik erinev. Hispaanias peetakse pulmi eelkõige kevadel ja suvel. Hispaania pulma on kombeks kutsuda absoluutselt kogu suguselts. Selliselt on pulmapeol vähemalt 300-700 inimest. Pulm on koht,
pulm peab olema nii nagu nende vanematel, sõpradel või tuttavate. Kuid mis on see, mis on iga pulma kõige tähtsamad sümbolid, mis peab olema pulmades kindlasti, ilma milleta ei saaks pulmad toimuda? Erinevates riikides on erinevad pulmakombed. Sest ega kommete ja traditsioonideta ei oskaks ju pulmi ette kujutadagi. Mõned kombed on küll kadunud aga on ka neid, mis on säilinud. Järgnevalt tookski välja mõned erinevate riikide pulmakombed: · Armeenia pulmapäeval lastakse lendu õnne ja armastust sümboliseerivad valged tuvid. Pruut riietub punasesse siide ja võib kanda sulgedega kaetud papist tiibu oma peakaunistuses. Pulmakülalised võivad visata tema suunas münte. · Soome Pruudid kannavad kuldkrooni. Pulmapeol tantsib pruut kinni seotud silmadega vallaliste tüdrukute ringi keskel ja asetab neist ühele krooni pähe.
Ise korraldaksin pruutbaarile sellise üllatuse, et kui nad lähevad mere randa pildistama siis tuleksid sinna hobused kellega nad saavad ratsutama minna ja kui ei soovi siis saab muidugi väga originaaalseid pilte nendega koos teha. Hobused oleksid muidugi kaunistatud põllulilledest tehtud vanikutega. Peale tseremooniat õhupallid lendu lasta kus noorpaari nimed ja pulma aeg peal. Õhtul teeks lõkkeõhtu nn. tulesüütamise tseremoonia, kus noorpaar saab koos lõkke süüdata. Tavalised pulmakombed nagu pruudi neiupõlve ära saatmine, südamete lukkupanemine, pudelisse kirja panemine, pulmavalss, pulmalipp jäävad ära. Mänge me samuti ei mängi, vaid pigem on see selline mõnus puhkepäev. Peale tseremooniat ja kohvilauda on võimalik ehtsasse saare sutis sauna minna, end mere vees karastada, õhtul aga õdusalt ümber lõkke istuda. Lastele mõeldes tuleb mänge kaasa võtta st. hoolitseda selle eest, et lastel ei hakkaks igav.Kasvõi osta mõni uuem just turule tulnud lauamäng
Vöö kandmist on põhjendatud ka maagiliste uskumustega. Rahva pärimuses on vöö pideva kandmise vajadust seletatud sellega, et vöö kinnitab keha, vöötatud keha on kõvem; vööga ei katkestanud ega venitanud end ära. Vööd hakati kandma juba lapsepõlves. Usuti, et vöötatuna kasvab tütarlaps keskelt peenemaks. Vöö oli samuti rahvatraditsioonidega seotud rituaal- ja kinkeesemeks. Igal abiellujal tütarlapsel pidi olema veimevakk ja veimevakas olid tingimata ka vööd. Vanad pulmakombed lubavad oletada , et just vööd ja paelad on 4 kuulunud vanimate andide hulka. Jõuka pruudi veimevakas võis vööde arv ulatuda sajani. Tavaliselt oli veimevakas siiski kümme-kakskümmend vööd. Kuigi naiste vöökudumisoskus oli üldine, tellisid jõukamad pruudid vöid külakäsitöölistelt. Vöökudujate meisterlikkusest annab tunnistust viiekümne nelja erineva kirjaga kirivöö, mis on tehtud Eesti Rahva Muuseumile 1913. aastal.
toim Kruus, T., Tomingas, K., Toome, K. jt Tallinn: TEA Internet: Heinmaa, T. Kosjad. http://pulmakorraldaja.ee/pulmadest/kosjad/ (31.12.2012) Heinsaar, T. Pulmad. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pulmad.htm (10.01.2013) Jaani, V. Kosjad-kihlused. http://toomkirik.ee/toomkogudus/talitused/abielu-ja-laulatus/ (31.12.2012) Lukjanov, G. Kihlumine ja vabaabielu ei sobi kokku! http://www.naine24.ee/676832/kihlumine-ja-vabaabielu-ei-sobi-kokku/ (31.12.2012) Pentson, M. Vanaaegsed pulmakombed Eestis. http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pulmakombed.htm (31.12.2012) Tallinna Piiskopilik Toomkirik. Abielu ja laulatus. http://toomkirik.ee/toomkogudus/talitused/abielu-ja-laulatus/ (31.12.2012)
Rahvaluule liigid ja zanrid * rahvalaul on ainult see, mis on uuritav kirjandusteaduse kaudu. 3 jaotust: 1)lüüriline 2)eepiline 3)dramaatiline * lüüriline teemaarendus: põhjendus puudub, miks midagi tehakse * eesti rahvalaul jaguneb lüüriliseks ja lüroeepiliseks * Rutt Mirov jagas Laugaste terminid kaheks: l (laulud) j (jutud) lv (lühivormid) ning mäng, tants --> rahvaluule kitsamas tähenduses ___________________________________________________________ u/k (usund/kombestik) --> rahvaluule laiemas tähenduses (tänapäeval kitsamat ja laiemat tähendust ei kasutata) 20. sajandil: * humanitaarteadused liiguvad sotsiaalteaduste suunas. Muutus ka laulude süsteem. * rahvapärimuses olemas zanritunnetus *akadeemiline ja naturaalne käsitlus vs, rahvapärande ja akadeemiline nimetus ei kattu * pajatus - Laugaste välja mõeldud zanr (argipäevajutustus) * muistend pole legend. Legend märgib kirjalikku teksti, kuigi levib suuliselt. 1970. a kui Lau...
ÜHISKOND Ühiskonna tasandid ja valdkonnad §1 TASANDID: 8.MAAILM. 7.EL. 6.RIIK. 5.MAAKOND. 4.VALD. 3.KÜLA, ALEVIK, LINN, ALEV. 2.PERE. 1.MINA. Ühiskonna juhtimise ja kortineerimisega tegeleb valdkond mida nimetatakse poliitikaks. Inimese igapäeva ja toimetulekut puudutavaid poliitikat(haridus-, eluaseme-, sotsiaal-, keskkonnapoliitika) nimetatakse avalikuks poliitikaks ehk avalikus sektoriks. Tegevus mis on loomulikult ühiskondlik aga pole suunatud kasumisaamisele nim. mitte tulundus sektoriks. Toitmine ja kauplemine moodustavad majandus valdkonna, mis jaguneb erasektoriteks ja riiklikuks sektoriks. A-sektor Is. Poliitika. Riik, Avalikelu E-sektor Iis. Majandus. Turg MT-sektor III Kodaniku ühiskond Kodaniku ühendus. Eraelu ERAELU KODU PERE Kirjutatud ja kirjutamata seadused. Kirjutamata seadused: *Loodus seadused.eksisteeri...
Kui muistend on oma vaatepunktist kirjutatud, endaga juhtunud, siis on tegu memuaariga. Teiste rahvaluuleliikide puhul on see keerulisem, sest tuleb tunda tekstispetriifilikat. Seal võivad olla usundilised motiivid. Rahvalaulud: Hing on seotud emotsioonidega ja ta on ruumiline (hing läks täis), hing saab olla ka eluase, vaim on pigem psüühika ja intellektuaalsus. Meel on eelkõige seotud aistingutega. Rahvausundi uurimise kesksed teemad: - Elu ja surm o Ingrid Rüütel- pulmakombed o Tiia Ristolainen, Marju Kõivupuu surmakultuur - Olendid - Nõiad ja nõidumised ( loitsud) Maagiline mõtteviis: Inimesed on kogenud, et kui vihma sajab, siis puuoksad on maadligi (pekstud), et vihma välja kutsuda tuleb tõmmata puuoksi maad ligi. Igasugune tegevus ei kutsu esile seda, mida soovime, vaid maagiline tegevus, millega on seotud teatud loitsud. Arusaamised hingest ehk hingeusk: - Teist mõjutavad toimingud on võimalikud hingeusu kaudu
kübarat kergitades minema kõndida, s.t. vastutuse puudumises. Noored toovad tihtipeale põhjenduseks, et otsene vajadus abiellumiseks puudub. Seadus on liberaalne, ühiskond mõistev ja ainus kasu võib tulla ühisest tuludeklaratsioonist. Tänapäeval käibel olevates pulmatavades ja kommetes on toimunud palju muutusi. Pulmakombestikku on tulnud mõndagi ameerikapärast. Põhjuseks on eeskätt kinos ja kodus ameerika filmide vaatamine. On ju pulmakombed üks osa meie kultuurist ja need muutuvad koos meie igapäevase eluga. Poissmeeste ja vanatüdrukute õhtuid, mida peetakse vahetult enne pulmi, on meil moodi tulnud umbes viimase viie-seitsme aasta jooksul. Neiud peavad ühiselt tormilise peo, et enne meheleminekut koos sõbrannadega viimast võtta. Sellist pidu on võimalik korraldada nii, et tulevane pruut seda ette teab või ka nii, et see on talle üllatus. Meil on eriti moes viimane võimalus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
