Ainekursuse “Folkloristika alused” eksami kordamisküsimused (2014) (0)

Ainekursuse “ Folkloristika alused” eksami kordamisküsimused (2014)
1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud.
19. sajandil oli arusaam, et folkloor on midagi vana ja väärtuslikku, kuid 20. sajandil leiti, et folkloor ei ole vana, vaid on hetkel ka olemas ning on pidevas muutumises.

• Minevik vs tänapäev
  
• „vabad“ vs „noored“
  
• Rahvas vs pärimusrühm
  
• Territoorium vs tegevus
  
• Objekt vs subjekt
  
• „asi“ vs protsess
  
• Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus
  

Vanavara , ka vana vara – termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a.
Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti
keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku
ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt (1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana
ja väärtuslikku). Hurt on kõige olulisem rahvaluule(rahvamälestused) kogumise initsiaator.
Folkloor – Termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a. (ing.k folk + lore). Eestis
kasutusel esmaslt toorlaenuna. Hakkas hindama rahva hulgas levinud teadmisi. 1878.a loodi
esimene folklooriselts Inglismaal. Kreutzwalt kasutas sõna ’ folklore ’.
Rahvaluule – eelmise tõlke (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan
Bergman 1878.a. artiklis „Sõnakene luuldest“. Rahvaluule on poeetiline kultuur, mis on rahva
hulgas käibel.
Folkloor = rahvaluule - omakeelse termini avaramas tähenduses laiemalt kasutas alatest
M.J. Eiseni töödest 1890.aastatel. Rahvaluule on see, mis pole usutav.
Pärimus - traditsiooni mõistega; populaarne alates 1990. aastatest . Traditsioon(sõnana)->järjepidevus
=> katolikukirikust. Pärimusmuusika mõiste on hakanud asendama folkmuusika mõistet. Kõik
pärimuslikud muusika /tants on seotud traditsioonidega.
Vaimne kultuuripärand UNESCO initsiatiivil kui
katusetermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta. Võeti kasutusele, sest ’90-aastatel
oli paljudes keeltes sõnal folkloor halb maik – midagi madalat ja mõtte tõsiseltvõetavat –
mida häbenetakse, seetõttu ei saanud seda kanda sisse seadustesse ja leiutati uus sõna.
2. Loetle vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut.

• tugineb traditsioonile
  
• varieerub ulatuslikult – iga esitlus on ainulaadne
  
• võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme
  
• on tavaliselt anonüümne
  
• kujundab maailmavaadet
  

3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook ’i pildinalju ja grafitit folklooriks?
Nad levivad anonüümselt, looming on varieeritud ning kollektiivne. Paljud facebook’i pildinaljadest on ka traditsioonilised (näiteks igal aastal jõuludel nurisetakse, et liiga vara pannakse kaunistusi üles ning tehakse selle kohta nalju jne.)
4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas.
Aineloetelu kaudu – Folkloristika on vanad rahvalaulud , vanad jutud, vanasõnad , mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud.
Olemuslike tunnuste kaudu – Rahvaluule on kollektiivne, traditsiooniline, suuline , vaimne ja anonüümne kunstilooming.
5. Kes on (A. Dundesi järgi) rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest?
Rahvas on mistahes inimeste rühm, kellel on vähemalt ühine tunnust (elukutse, keel, religioon , vms)
Vähemalt kaks inimest, kellel on ühised traditsioonid (st. mitte ainult rahvus ja perekond, vaid ka muud rühmad)
6. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjanduse uurija suhtest oma uurimisobjektiga?
Folklorist loob ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks. Folklorist, kui kahe maailma vahel olija, kui vahendajad; folkloristi tegevuse dialoogilisus. Folkloristi töövahenditeks on vahetu jälgimine/osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli-ja videosalvestuste tegemine jne.
7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja selgita, mille poolest need erinevad.
Esimene elu (I):
1. Folkloori loomulik, peaaegu märkamatu olemasolu pärimusühiskonnas: (idealiseeritud olukord, mitte reaalne), pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ega sildistatud folkloorina.
2. Folkloori osaline äratundmine seestpoolt: Pärimusteadlikkuse sünd kogukonnas, folklooriliikide määratlemine ja äratundmine, pärimuse spetsialistide (nt šamaanid, preestrid, teadjad) oluline roll teadlikkuse loomisel.
Esimene elu (II):
3. Folkloori avastamine väljastpoolt: Väljastpoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elementi, väline huvi õpetab oma traditsioone hindama, nt väärtuslik regilaul vs „saunanaiste lori“
4. „Õige“ folkloori määratlemine: Toimub uurija ja uuritava koosmõjus, teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine, nt regilaul vs uuem rahvalaul , noorte ja vanade folkloor, naiste ja meeste pärimus.
Esimene elu (III):
5. Kultuuri enesekirjeldamine ja selle kasutamine pärimusühiskonnas: Vajadus kogu kultuuritervikut kirjeldada, nt maarahva konsolideerimine eesti rahvaks, ideaalkultuur, mälukultuud ja taotluslik kultuur.
6. Kultuuri kirjeldamine ja selle kasutamine väljastpoolt: Koostöö puudumine uurijate ja uuritavate vahel, stereotüüpsete arusaamade projitseerimine uuritavale kogukonnale .
8. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja selgita, mille poolest need erinevad.
Teine elu (I):
13. Folkloori „teine elu“: Arhiveeritud pärimusainese liigitamine uude konteksti, uude ringlusse, uutesse žanritesse, nt folkloorifestival Baltica ja Viljandi Folk, folklorismi mõiste
14. Pärimusrühma sõltuvusest või kitsendustest vabanemine (emantsipatsioon): Rühma ja selle liikmete kohanemine uute oludega, uurijakogukonna rollide ülevõtmine, eestkõneleja küsimus.
Teine elu (II):
15. Folkloori kultuuripoliitiline kasutamine: Pärimusrühma võõristus „ülevalt poolt“ peale pandud ülesannetele, pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama.
16. Folkloori kaubaks muutmine: Folkloori autoriõiguste küsimus (WIPO), folkloori kaubastamine muusikaäris ja turismis, nt. Simon&Garfunkeli „El Condor Pasa“
Teine elu (III):
17. pärimuskultuuri ja folkloori kaitsmine: UNESCO programmid ja nimistud, vastuolu keskvalitsuse ja kohalike pärimusrühmade vahel, nt seto leelo, kihnu kultuuriruum.
18. Folkloor kooli õppeprogrammides: folkloori kasutamine hariduslikel eesmärkidel, uurijakoolitus
19. Pärimusrühma vajaduste rahuldamine: Uurijate osalus pärimusrühmade nõustamisel, ürituste korraldamisel jms.
9. Iseloomusta P. Voolaiu artikli põhjal spordifolkloori kandjate rühmi? Too näide iga kirjeldatud rühma repertuaari kohta.
1. Sportlased ja sporditegelased: sportlased, spordipedagoogid(treenerid, kehalise kasvatuse õpetajad, spordimetoodikud), sporditegelased (spordiametnikud, -ajakirjanikud,,,-meedikud jne.)
2. Spordihuvilised: fännid, juhuharrastajad, võistluspublik, nn. tugitoolisportlased.
3. spordivõhikud
10. Too esile kettkirjale kui folkloorižanrile iseloomulikud vormitunnused.
*Levib kirjateel, üleskutse levitada seda
*Osa tänapäeva maagiast
11. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta?
1830 kohalik kirjandusajakiri Der Refraktor. Luuletus pealkirjaga "Haldjatütar. Eesti muistend ."
J.G.Hamann "Aesthetica in nuce” - läti
12. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil?
Valgustusajastu ideed(rahvakultuuri avar mõistmine, ent toimub pidev spetsialiseerumine : keeleteaduse areng, sotsiaalne vaatenurk, etnograafia jne), ajaloofilosoofia, rahvusromantism
13. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed?

• käsitlus rahvas (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid;
  

• käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvad looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie ka Naturpoesie);
  
• arusaam rahvaluules avaldacast rahva vaimust ( Volksgeist);
  
• eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James
  

Macpphersoni „Ossiani lauludest“)
14. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse.
hiiumuistendid, rändavad järved , porkuni preili motiiv , koit ja hämarik
15. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel.
J.Hurt oli tegev kalendrikirjanduse väljaandja ning ajakirjanikuna. Kutsus rahvast üles rahvaluulet koguma. „Mis lugu rahva mälestustest pidada“ (Eesti Postimehe lisaleht), „Eestirahva ajaraamat “ (Eesti Postimehe lisaleht) jne. Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule tema jaoks ideoloogiline vahend eestluse uueksloomisel. Hurt rahvaluule publitseerijana:

• „Eestirahva ajaraamat“ – viie-osaline ajaraamatu idee
  
• Vana kannel . Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid. = põlva ja Kolga-Jaani regilaul
  
• Sari Monumenta Estoniae Antiquae (teaduslik rahvaluuleväljaannete sari)
  
• Setukeste laulud I-III
  

16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest?
Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule ta jaoks ideoloogiline vahend eestluse uueksloomisel.
17. Mille poolest erinenesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused?
Kreutzwald - sillaehitaja baltisaksa ja eesti kultuuri vahel, folkloori ja folkloristika vahel
Hurt - folkloristika kui teadusharu rajaja, alustas folkloori kogumist
18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat.
Soome meetod ehk ajaloolis -geograafiline meetod
o Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid ;
o Eesmärk välja selgitada tekstide algupär, genees ja levikuteed;
o Väärtustab suuri rahvaluulekogusid;
o Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist;
o Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn
19. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus?
Andersoni seadus – jutustaja või laulik ei kuule lugu enne pärimuse esmaesitamist, see välistab enda vead. Ta peab seda kuulma mitu korda, et see talle meelde jääks . Jutustaja peab lugu kuulma mitmelt inimeselt mitu korda, et see talle meelde jääks ja nii välistatakse teiste vead. Kuna Andersoni seadus on loodud eksperimendina ja käsitleb ainult seda, mis meelde jääb, ei arvestata konteksti.
20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud?
ERA asutati 1927 ning seal leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid, filme ja videosalvestusi
juhatajaks sai O. Loorits . Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud).
21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi.
Kartoteegid jagunevad: Topograafiline kartoteek, Rahvaluulekogujate kartoteek, esitajate kartoteek, rahvamängude kartoteek, rahvatantsude kartoteek, rahvaviiside kartoteegid, rahvajutud, uskumused ja kombekirjeldused, nõidussõnad, rahvaarstide kartoteek, lühivormid , teiste rahvaste folkloor
Vanasõnakartoteek
160 000 kirjet;
Tüpoloogiline vanasõnakartoteek
Temaatiliste indekste kartoteek
Eesti-soome paralleelide kartoteek
Eesti-vene paralleelide kartoteek
22. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad.
Vene, Läti, Saksa, Rootsi, Juudi, Mustlase jt.
23. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid?
Distsipliinide iseseisvumine
Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine
o Rahvaluule/folklor – folkloristika
o Muinasteadus – arheoloogia
o Rahvateadus – etnoloogia /etnograafia
Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine TÜ-s 1919. A; esimesteks professoriteks
Walter Anderson ja M. J. Eisen .
24. Kirjelda (T. Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused.
• Avatud perioodid (nt 1927-1940 ja alates 1991):
– Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud;
– Mõistete ja teoreeHliste lähtealuste sõnastamine;
– Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus;
• Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt
1901-1927 ja nõukogude periood):
– Ühe uurimissuuna ja –meetodi eelistamine;
– Selged piirid uurimisobjekHde ja uurimisvaldkondade
vahel; spetsialiseerumine;
– Teooria viimistlemine;
25. Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi.
1. Teema allub žanri spetsiifikale:
a. Erinevatel teemadel on sama žanri piires ühisjooni;
b. Sama teema avaldub erinevates žanrites erinevalt;
2. Žanr määrab kommunikatsiooni piirid:
a. Žanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid;
b. Žanrite vahel on tööjaotus;
3. Žanr eeldab žanrisüsteemi olemasolu:
a. Žanritel on erinevad funktsiooid;
b. Žanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes.
26. Kirjelda isikukogemuse juttudele omased tunnuseid.
Sageli pole inimesed teadlikud, et neil on jutuvaru või et nad üldse esitavad muinasjuttu.
Jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel , vaid ka mitmetel traditsioonilstel jutustamine
elementidel.
o Etteaimatav vorm
o Kultuurilise ja subjektiivse stilisatsiooni jäljed
o Traditsiooniline eesmärk.
Isikukogemuse võib olla nt
o Lõbus lugu lapsepõlvest, sündmus koolist, töölt
o Ammune täbar eksitus, mis tänapäevalk koomiline
o Kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga
Harilikult jutustatud esimeses isikus
Kui jutt edukas, siis seda korratakse.
27. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need folkloorižanrid erinevad?
Rahvajutu liigid:
muinasjutt – muistend- Märchen , Sagen
naljand – pajatus - isikuloolised ja olustikulised jutud- inimesed räägivad oma külaelanikest, esivanematest, naabritest jne. --