FOLKLORISTIKA KONTROLLTÖÖ 1 Kordamine Sisu: 4 loengu slaidid + 5 kodulugemist. I LOENG II LOENG Nt ansambel Trad.Attac! III LOENG IV LOENG
Kordamiseks: II. Eesti rahvaluule 1. Eesti rahvaluule liigid ja zhanrid: mõistete selgitus, teoreetilised lähtekohad Pärimuse liigitamine sõltub uurija ja liigitamise eesmärgist. 4 põhilist liigitamise kriteeriumit · Liik kui teaduslik konseptsioon (rajaneb loodusteaduslikule mõtlemisele, lähtutakse liigist kui ideaaltüübist, kriteeriumiteks stiil, struktuur, teema, fn) · Liik kui püsiv vorm (kui muutub pärimuse ajaloolis-kultuuriline taust, jäävad pärimusvormid ikkagi samaks (nagu kirjandusteos)) · Liik kui muutuv vorm (arenevad välja ühest nn ürgvormist) · Liik kui sõnaliselt avalduv vorm (tekstide erinev alus väljendusviisis sõnavara, tegelastüübid, sümbolid) Folkloorizanr suhteliselt püsiv, esituses korduv vorm, mis erineb teistest kunstilise väljenduslaadi, funktsiooni ja tähendusliku sisu poolest. Eesti folkloori põhizanrid, mida on rohkesti talletatud ja uuritud: Rahvalaulud: regivärsiline e regilaul ja uuem ehk riim...
Ergo-Hart Västrik Töökorraldus KT (10.10 ja 21.11) KT’d järgi teha ei saa! Aine lõpetab kirjalik eksam, mille küsimused antakse eelnevalt teada. (eksami ajad 12.12 ja 19.12, korduseksam 09.01.2017) Kohustusliku kirjanduse lugemine – kokku u 200lk, esitatakse jooksvalt loengute käigus. Praktiline ülesanne tuleb sooritada enne 28.11.2016. Praktiline ülesanne: - Praktiline töö (2 akadeemilist tundi) Eesti Kirjandusmuuseumis (Eesti Rahvaluule Arhiivis või Folkloristika osakonnas alates 12.09-28.11.2016). Vajalik eelregistreerimine! - Õppekäik Eesti Rahvaluule Arhiivi (kogunemine Eesti Kirjandusmuuseumi fuajees, Vanemuise 42) 26.09.2016 kell 12.15 - Tagasiside praktilise töö ja õppekäigu kohta; etteantud küsimuste alusel õppekäigu ja oma praktilist arhiivikogemust; maht 1800-3600 tähemärki, vorm ÕIS-is tagasiside_vorm.docx, tähtaeg 28.11.2016. Koondhinde kujunemine:
moraal-> liigitamissüsteem pole ette antud, teadlased loovad neid. Suulisus ja kirjalikkus kuigi teooria ütles, et rl on suulise tekkega, siis kirjalik kirjapanek ajas inimesed segadusse. 2 probleemi: 1) aine esitlus- st regilaule lauldi küll suuliselt, aga me saame neid ju lugeda. suuline esitlus ja kirjalik esitlus. kas see muudab teksti? 2) suuline kultuur ja kirjalik kultuur - taheti suulise ja kirjaliku piiri luua I probleem. Suuline ja kirjalik esitusviis folkloristika ei tee vahet suulise ja kirjalikul esitlusviisil. rl-s seob tekste see, et neid saab muuta. terve rida tekste, mida pole võimalik kirja panna; tekst tekib suhtluse käigus. Suhtumine suulisesse ja kirjalikku esitusviisi kirjalik tekst autoriteetsem, kuid on ka aegu, mil suuline tekst oli autoriteetsem. kui analüüsida jutustavaid tekste nt meelelahutuslikke ja kui keegi uurima hakata, siis jutt muutub kohe. !tuleb leida ka algus/põhi ja siis hakata seda võimendama. II probleem
vaimset kultuuri. Vene folklor , ,,narodnaja poesia" , ,,narodnaja slovesnost"pole nii laiatähenduslikud kui Eesti folkloor, hõlmates sõnaloomingut, tantsu, mänge, rahvadraamat ja muusikat. Mõiste ,,folklore" võttis kasutusele Inglise teadlane W. J. Thoms 1846. aastal ja tähistas sellega lihtrahva pärimuslikku kultuuri (kogemusi ja teadmisi). 3. Rahvaluuleteaduse kujunemise eellugu valgustusajastul ja selle mõju edasisele folkloristika arengule · valgustusajal aset leidnud muutused · Ossiani laulud James Macpherson tõlkis ära viikingiaegsed Ossiani kirjutatud laulud ja lisas nendele oma loomingut. Teema kerkis esile rahvusliku liikumisega. Samuti tõlgiti 18. saj alguses inglise keelde ,,Ilias" ja ,,Odüsseia" · valgustuslikud ideed panid poliitikud oma rahvast huvituma, sellega seoses tekkis Saksamaal
välispinna, muutumine Algtekst; arhetüüp Mentaalne tekst: hoolimata teksti suulisuse arvestamisest, Esituseelselt lauliku peas olemasolev ja teatud lähtutakse ettekujutusest, mis on omane viisil organiseeritud lähtematerjal. muutumatule tekstile. - tekstuaalsed elemendid - esituse üldreeglid Folkloristika 10. oktoober 2011 Rahvaluule kultuuritüpoloogia vaatevinklist Arhailine, klassikaline ja tänapäeva pärimus. Liigikeskne lähenemine- kultuuritüpoloogia. Liigikeskne lähenemine sobib Kultuuritüpoloogiline lähenemine sobib Pärimuskeskkonna sünkroonseks uurimiseks Rahvaluuleprotsessi järgimiseks pikema perioodi vältel
Siin on kõik salvestused jagatud kihelkondade järgi rühmadesse. Rahvaluulekogujate kartoteegist saab leida rahvaluulet selle koguja järgi. Laulikute-jutustajate ehk esitajate kartoteegist saab otsida rahvaluulet selle esitaja järgi. 22. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad. 23. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Rahvusvaheline taust 23.1. The Folklore Society ja ajakiri Folklore (ka Folk-Lore) Suurbritannias (1878) 23.2. American Folklore Society ja ajakiri Journal of American Folklore USA-s ja Kanadas (1888) 23.3. Esimene võrdleva rahvaluule korraline professuur Helsingi ülikoolis (1908; erakorraline 1898) Meetodid ja koolkonnad: 23.4
folkloori kohta? Keskaja kroonikad nt vanavene leetopissid; Läti Henriku Liivimaa kroonika, reisikirjad ja kohtudokumendid 14. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori vastu 18.-19. sajandil? Valgustusajastu vaimsed otsingud 17. saj. 18. saj ajaloofilosoofia: muinaskultuuri väärtustamine, arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Estofiilide huvi eesti kultuuri vastu. 15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline K. J. Petersoni tegevus? Pani aluse Eesti mütoloogia konstrueerimisele. „Finnische Mythologie“ - tõlkis rootsi keelest saksa keelde, lisas ainest eestist, kohendas käsitlust paremaks. Eesti oma mütoloogia (Vanemuine jne). 16. Nimeta [L. Lukase artikli põhjal] vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. Regilaulud nt „Salme laul“, Tütarde tapja“
Folkloristika alused õppejõud Tiiu Jaago [email protected] 5. september SISSEJUHATUS Oma uurimusmeetod võrdlev ajalolooline. Folkloristika kujunes isesesivaks teadusharuks Eestis 19. saj. lõpp 20. saj. alguses, kuulub filoloogia alla. Kõike, mida uurib käib teatud spetsiifilise teksti läbi. Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: 1
toimimise kirjeldamisest. Lähemalt Tiiu Jaago, Eesti rahvaluule mõiste kujunemist, ajakirjas Mäetagused nr 9, 1999, lk. 70-91. Rahvaluule esmane määratlemine Eestis tugineb aineloetelule: rahvaluule on rahvalaulud, rahvajutud, lühivormid, usund ja kombestik. Selline ainemääratlus on üsna lähedane nähtuse loomulikule kirjeldusele, on jätkuvalt aktuaalne, rajanedes n-ö. äratundmisele (aluseks ettekujutus millestki). Folkloristika kujunemise eel ja ajal (18.-19.sajandil) vajati rahvaluule (folkloori) mõistet nii Euroopa kui ka Ameerika kultuuriuurimises suulise rahvakultuuri kirjeldamiseks. Tänapäeval (sihipäraselt alates 1960. aastatist, kuid hajusalt 1920-30ndaist) kõneldakse ka rahvaluule kirjalikest vormidest (kettkirjad, salmialbumid, kirjalikud teemajutustused jms).20. sajandi lõpust alates on põhjust kõnelda ka interneti teel levivast folkloorist. Need rahvaluule
olulisel kohal inimese arenguloos ning mitte ainult üksikisiku tasandil vaid kollektiivses mõttes. Kogumisaktsioonid tõid selle teadmise teadlaste juurest ka tavainimeste teadvusesse, lisaks kogumisele rahvaluule avaldamine. Varasem negatiivne suhtumine muutub folkloristlikuks huviks, folkloori nähakse uues positiivses valguses. (Näiteks: Herder – mütoloogia sidumine luule ja kirjandusega. Tema rahvaluule kogumise kampaania.) 15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline K. J. Petersoni tegevus? (Nimeta valdkonda ja teost, millega ta folkloori uurimist edendas.) Peterson tõlkis ja täiendas Gananderi „Soome mütoloogia“(1798). Kus lisaks soome mütoloogiale kirjeldas ja võrdles ka eestlaste uskumusi. Lisaks alustas Peterson eesti panteoni ehitamist ja mütoloogia konstrueerimist, mõtestas eestlust. 16. Nimeta [L. Lukase artikli põhjal] vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19
nimetu osana tegevuse ja protsessina, mis sünnib siin ja praegu. Folklorist kui kahe maailma vahel olija, kui vahendaja; folkloristi tegevuse dialoogilisus. Folkloristi töövahendid (välitööd): vahetu jälgimine ja osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli- ja videosalvestuste tegemine jne. Lauri Honko (1932-2002) ,,Folklooriprotsess" Folkloristika ja usundiloo professor Turu ülikoolis Artikkel eesti keeles: Honko, Lauri 1998. Folklooriprotsess. Mäetagused, nr 6, lk 56-84 http://www.folklore.ee/taagused/nr6/honko.htm Folklooriprotsess on midagi enamat kui pärimusteose elu loomulikus keskkonnas. Pärimusteose ,,elu" Laugaste 1986 järgi 1. Rahvaluule aktuaalse kasutamise fraas (rahvaluuleteos on üldiselt tuntud ja üldiselt käibel/kasutusel) 2
Giambattisca Vico (1668-1744) väärtustas muinaskultuuri(paganarahvaste poeesiat ja mütoloogiat. Oli arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest ja soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida. Teosel ,,Scienza Nuova" on oluline mõju järgmistele uurijatele. Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846) hakkas koguma eesti rahvajutte ja rahvalaule, neid avaldama. Väärtustas ka eesti keelt. 13. Missugused olid olulised J. G. von Herderi ideed (ja teod), mis mõjutasid folkloristika kui teadusharu kujunemist? Tal oli käsitlus rahvast, kellel on ühised keel ja traditsioonid. Käistlus kunstpoeesiale(Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni "Ossiani lauludest"; vendade Grimmide tegevus) 14. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos olulised K. J
4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. 2 Rahvaluule esmane määratlemine Eestis tugineb aineloetelule: rahvaluule on rahvalaulud, rahvajutud, lühivormid, usund ja kombestik. Selline ainemääratlus on üsna lähedane nähtuse loomulikule kirjeldusele, on jätkuvalt aktuaalne, rajanedes n-ö. äratundmisele (aluseks ettekujutus millestki). Folkloristika kujunemise eel ja ajal (18.-19.sajandil) vajati rahvaluule (folkloori) mõistet nii Euroopa kui ka Ameerika kultuuriuurimises suulise rahvakultuuri kirjeldamiseks. Tänapäeval (sihipäraselt alates 1960. aastatist, kuid hajusalt 1920-30ndaist) kõneldakse ka rahvaluule kirjalikest vormidest (kettkirjad, salmialbumid, kirjalikud teemajutustused jms).20. sajandi lõpust alates on põhjust kõnelda ka interneti teel levivast folkloorist. Need
käsitlus James Macphersoni “Ossiani lauludest”; vendade Grimmide tegevus) 19.saj. alguses Nt Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846): – andis välja ajakirja “Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache” (1813-1832); – avaldas selles laule, vanasõnu, mõistatusi, rahvajutte; – väärtustas eesti keelt; 14. Missugused olid olulised J. G. von Herderi ideed (ja teod), mis mõjutasid folkloristika kui teadusharu kujunemist? • käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; • käsitlus kunstpoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie); • arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); • eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni “Ossiani lauludest”; vendade Grimmide tegevus)
mis varieerub, kuni kaob käibelt. (Laugaste rahvaluule 3 faaasi). Tänapäeval mõistetakse, et algteksti, kui sellist, ei eksisteeri - rahvaluule on protsess, mille käigus teksti kujundatakse Veel 20. saj III veerandil kasutati sõnu ,,rahvaluule" ja ,,folkloor" nii uurimisainena kui seda uuriva teadusena, praegu hoitakse neid aga lahus: aines on ,,rahvaluule" ja ,,folkloor" ning teadus, mis seda uurib ,,rahvaluuleteadus" ja ,,folkloristika". · minevik vs tänapäev · "vanad" vs "noored" · rahvas vs pärimusrühm · territoorium vs tegevus · objekt vs subjekt · "asi" vs protsess · staatiline versus dünaamiline folkloorikäsitlus 2. Loetle vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. 1. Rahvaluule tugineb traditisoonile 2. Rahvaluule varieerub ulatuslikult 3. Rahvaluule on tavaliselt anonüümne 4. Rahvaluule väljendab pärimusrühma maailmavaadet 5
3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook’i pildinalju ja grafitit folklooriks? Nad levivad anonüümselt, looming on varieeritud ning kollektiivne. Paljud facebook’i pildinaljadest on ka traditsioonilised (näiteks igal aastal jõuludel nurisetakse, et liiga vara pannakse kaunistusi üles ning tehakse selle kohta nalju jne.) 4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti folkloristikas. Aineloetelu kaudu – Folkloristika on vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanasõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud. Olemuslike tunnuste kaudu – Rahvaluule on kollektiivne, traditsiooniline, suuline, vaimne ja anonüümne kunstilooming. 5. Kes on (A. Dundesi järgi) rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus varasematest rahva määratlusest?
sajandil saksa keele mõjul. Hurt 1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. Kreutzwald ,,vana vara" Hurt ,,rahvamälestused" (kõik, mida rahvas oma minevikust mäletab: need on nii jutud kui ka kombed, arvamised, usk, ütlemised ja ka laulud) 1878. a esimest korda kasutas mõistet ,,rahvaluule" Jaan Bergmann vana rahvalaulu tähenduses. Üldine arusaam rahvaluule minevikulisest. Nõukogude folkloristika näeb rahvaluule all vaid suulist kunstiloomingut: rahvalaul, rahvajutt, vanasõnad koos kõnekäändudega, mõistatused. Oskar Loorits, Ülo Tedre ja Eduard Laugaste sõnastavad rahvaluule kitsamas ja laiemas tähenduses. Eduard Laugaste: Terminid rahvaluule ja folkloor on vaimse loomingu tähenduses praegu üldkasutatavad. Otseses mõttes rahvaluule oleks kitsas, aineks pole üksnes luulelooming, vaid ka muusika, uskumused, kombed, koguni mängud ja tantsud.
''Eestirahva ajaraamat'' (1876) on viieosaline ajaraamat. 15. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhtes? Jakob Hurt kutsus inimesi üles koguma rahvaluulet, sest see oli kui ''üks suur ja elav ajalooraamat'' ja omas tähtsat rolli ajaloo kontekstis 16. Mille poolest erinesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused? Kreutzwald Sillaehitaja baltisaksa ja eesti kultuuri vahel, folkloori ja folkloristika vahel. Hurt folkloristika kui teadusharu rajaja, alustas folkloori kogumist. 17. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat. Soome meetod e ajaloolis-geograafiline meetod *Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid *eesmärk välja selgitada tekstide algupära, genees ja levikuteed *Väärtustab suuri rahvaluulekogusid
Siin on kõik salvestused jagatud kihelkondade järgi rühmadesse. Rahvaluulekogujate kartoteegist saab leida rahvaluulet selle koguja järgi. Laulikute-jutustajate ehk esitajate kartoteegist saab otsida rahvaluulet selle esitaja järgi. 22. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad. 23. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Rahvusvaheline taust 23.1. The Folklore Society ja ajakiri Folklore (ka Folk-Lore) Suurbritannias (1878) 23.2. American Folklore Society ja ajakiri Journal of American Folklore USA-s ja Kanadas (1888) 23.3. Esimene võrdleva rahvaluule korraline professuur Helsingi ülikoolis (1908; erakorraline 1898) Meetodid ja koolkonnad: 23.4
kirjeldamine. Nt ka A. W. Hupeli tegevus kandis valgustusideid; Ajaloofilosoofia (18.saj) nt Giambattista Vico ideed: muinaskultuuri väärtustamine (paganarahvaste peesia, mütoloogia), arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest, soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida; (Rahvus)romantism nt estofiilide rahvaluule alane tegevus (19.saj) 12. Missugused olid J. G. Von Herderi olulisemad folkloristika alased ideed? Käsitlus rahvast (volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid; Käsitlus kunstpoeesiale vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest; Arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust; Eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet. 13. Nimeta Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süzeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse. 14. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. 15
Folkloristika kordamisküsimused ja vastused. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Nimeta vähemalt kolme rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud tunnuste valikut. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused.
,,Rahvast määratleti vastandina mõnele teisele elanikkonna rühmale. Rahvast mõisteti kui inimeste hulka, kes moodustasid alamkihi. Samuti vastandati rahvast tsivilisatsioonile see oli tsiviliseeritud ühiskonna tsiviliseerimata osa. Rahvast mõisteti ka kui kirjaoskusega ühiskonna kirjaoskamatut rühma." Folkloori võidi hakata koguma sellepärast, et eliit huvitus väga oma päritolust ning siis püüti koguda lähedal asuva rahva pärimusi. ,,On olemas ka uurimisviis, folkloristika, mis kogub ja võrdleb eelmistega sarnaseid, kuid mittemateriaalseid mälestisi, vanadest rahvastest allesjäänud uskumusi ja lugusid, ideid, mis püsivad meie ajal, kuid ei ole siit pärit." Folkloristika tegeleb lihtrahva muistendite, kommete ja uskumustega. Oma algupärases tähenduses tähendas rahvas euroopa talupoegi. Ka tänapäeval tegelevad mõned folkloristid ainult maaelu uurimisega ning neile ei ole oluline muinasjutud, ballaadid, poeemid
Rahvaluule ehk folkloor on laias, traditsioonilises tähenduses kõik lood ja laulud, ütlused ja salmid, mängud ja tantsud, eelarvamused ja kombed, mis on pärandunud eelmiselt põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Rahvaluule uurimisega tegeleb folkloristika ehk rahvaluuleteadus. Jaguneb: Rahvalaul- regivärsiline, lõppriimiline. Rahvajutt- muistend, muinasjutt, naljand, pajatus. Rahvaluule väikeliigid- mõistatus, kõnekäänd, vanasõna. Rahvaluules ilmneb sünkretism, see tähendab liikide eristumatus: laulmisega kaasneb liikumine või tants, jutustamise puhul on suur tähtsus liigutustel ja näoilmel, jutuga põimuvad laulud, mõistatuste esitamisega seondub uskumusi. Iseseisvaid rahvaluuleteoseid nimetatakse tüüpideks
EESTI KIRJANDUSMUUSEUM Juhendaja: Marju Lina Rakvere 2010 Osakonnad. Eesti Kirjandusmuuseumi koosseisu kuuluvad järgmised struktuuriüksused: Arhiivraamatukogu Arhiivraamatukogu bibliograafiaosakond Eesti Kultuurilooline Arhiiv Eesti Rahvaluule Arhiiv Etnomusikoloogia osakond Folkloristika osakond 4 Ajalugu. 1995. aasta jaanuaris valis Kirjandusmuuseumi nõukogu direktoriks viieks aastaks filoloogiamagister Krista Aru. Samal aastal kinnitas Eesti Teaduste Akadeemia Presiidium asutuse nimeks Eesti Kirjandusmuuseum ja Kirjandusmuuseum tunnistati riiklikuks teadusasutuseks. 1. veebruaril 2000 ühinesid Eesti Kirjandusmuuseumiga Eesti Keele Instituudi
HELLA WUOLIJOKI Üldine • Ella Marie Murrik(1908) • 21.07.1886 – 02.02.1954 • Taagepera vald Helsingi • Kirjanik ja ühiskonnategelane Elukäik • Lapsepõlv Eestis • 1904 läks Soome • 1908 lõpetas Helsingi ülikooli(folkloristika, ajalugu, esteetika) • Abiellus Sulo Vuolijoega • Lahutus 1923 • Perekonna nimi W-tähega Tegevus ühiskonnaelus • 1920-ja 30ndatel lõi kaasa Soome poliitikas • Toetas vasakpoolset liikumist • Salajased kontaktid Tšekaaga • Soome politsei süüdistused; 1943 arreteeriti • 1944 vabanes vanglast • Soome parlamendi liige • 1945-47 Yle raadio peadirektor Looming • Pseudonüüm Juhani Tervapää • „Niskamäe noorperenaine“ • „Justiina“
poeesia algupärast jõudu, mõtlemise, tundmise ja tegutsemise terviklikkust, „keelelaulva ajastu” kõla, meloodiat ja rütmi, ehtsat loomulikku laadi, mida pole rikkunud kunst ega mood. Puuduliku loogilise sidususe, süntaktilise korrapära, kunstipärasuse asemel kehtib rahvalaulus „looduse” seadus selle spontaansuses, esmamuljelisuses, elamuslikkuses nt „Pärisorja kaebelaul“, ei lubatud lühendada. 15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline K. J. Petersoni tegevus? (Nimeta valdkonda ja teost, millega ta folkloori uurimist edendas.) Eesti mütoloogia konstrueerimisele pani aluse k. J. Petersoni tõlge Christfried Gananderi „Mythologia Fennicast”, mis ilmus 1821 tõlkijapoolsete võrdlevate kommentaaridega eesti usundist (Peterson 1822).Petersoni rekonstruktsiooni kirjanduslik potentsiaal oli suur. sellele tuginedes esitas Friedrich Robert
koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni "Ossiani lauludest"; vendade Grimmide tegevus). 19.saj. alguses Nt Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846): andis välja ajakirja "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (1813- 1832), avaldas selles laule, vanasõnu, mõistatusi, rahvajutte ning väärtustas eesti keelt. 13. Missugused olid olulised J. G. von Herderi ideed (ja teod), mis mõjutasid folkloristika kui teadusharu kujunemist? Käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid. Arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); · eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni "Ossiani lauludest"; vendade Grimmide tegevus). Herder avaldas esimese teadaoleva rahvalaulude kogumiku (s.h. ka 7 eestikeelset rahvalaulu), tema arvates kätkeb rahvaluule endas ka rahva vaimu.
Teareetilene eesmärk on keelesüsteemi või kasutamise teooria ja kirjelduse loomine kas üldkeeleteaduse või mingi üksikkeele vaatenurgast. Keeleteaduse harud ja seosed muude teadusharudega. 1.filoloogia. Uuritakse keele ja kultuuri vahelisi seoseid. Filoloogia uurimisobjektiks on eri aegade tekstid, kus nii keel kui sisu räägivad oma aja inimestest, mõttemaailmast ja oludest ning neis asetleidnud muutustest. Kasutab antropoloogia, arheoloogia, ajaloo, folkloristika ja etnograafia saavutusi. 2.komparativne ehk võrdlev-ajalooline keeleteadus .Uuritakse keeltevahelisi sugulussuhteid ja võrreldakse omavahel sugulaskeeli. Selgitada, millised ühisomadused lähtuvad ühisest algkeelest ja kuidas ja mis tegurite mõjul iga üksik tütarkeel on aegade jooksul muutunud. 3.kontrastiivse keeleuurimine lähteideeks on, et keel saab võrrelda ka ainult strukturiti.Keeli kikirjeldakse ühesuguste põhimõtete järgi, kirjeldused pannakse
propaganda eest kuueks aastaks vangi. Ligi aasta oli eeluurimisel ka tema abikaasa, ajalooõpetaja Linda Annist. Mõlemal oli taas vabanedes raske leida erialast tööd, lisaks oli laostatud kodune raamatukogu ja arhiiv. Annisti taastulek avalikkusesse pärast vabanemist 1951.aastal oli smauti vaevaline. Uuesti trükki pääses ta alles 1955.aastal, kui ilmusid vene bõliinade tõlked, millele järgnesid mahukad antiikeeposte vahendused. Annisti edasine teaduslik tegevus seondub folkloristika ja „Kalevipojaga“. Alles 1969.aastal sai eesti keeles ilmuda tema sõjaaegne uurimus „Kalevala“ kui kunstitos“. Elu lõpus sai Annist hakkama veel millegi suurejoonelisega: kirjutas kolm rahvaluule vormis kunsteepost, millest tema eluajal jõudsid ilmuda „Lauluema Mari“(1966) ja „Karske Pireta, maheda Mareta ja mehetapja Maie lood“(1970). Viimane, „Udres-Kudres, päeva poeg“ ilmus postuumselt 1990.
sai sellest üldine kokkulepitud termin etnograafia – suhteliselt sama, aga mõnedes riikides on siiamaani see distsipliininimetus etnograafia, sest enne 1960, kui polnud kokku lepitud, kutsuti mõlemat moodi. Tänavu kutsutakse etnograafias seda, kui minnakse mingi grupi rahvaste juurde ja kogutakse erinevaid andmeid, sellest saab antropoloogiline uurimus siis, kui sellele lisatakse mingi teoreetiline mõtisklus või uuendus. folkloristika – ka üsna sama, huvitub inimese loovusest ja kui varasemal aja folkloristika eristus etnograafiast või antropoloogiast sellega, et folkloristika tegeleb suulise ja vaimse pärimusega, siis praegu pole sellel eriti vahet. Seda üldistatakse kui ühte antropoloogia osa, millele lisandub etnoloogia ja lingvistika. Antropoloogia seisukohalt on see esteetiline antropoloogia, samas folkloristika jaoks on antropoloogia vaid üks meetod.
artiklis „Teabe levikust oma ja võõra piiril” oma ja võõra rühma piiril. Vastandumine – 19. sajandi usuvahetusliikumisega seotud integreerumine“; lk 376–388; 2000; rahvapärimusi. Pärimus luteri usult vene kogumiku pealkiri „Meedia. Folkloor. õigeusku üleminekust erineb oluliselt teiste Mütoloogia“; toimetaja M. Kõiva; Eesti usuliikumiste kirjeldustest. Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna toimetised; Tartu; Eesti Kirjandusmuuseum. Refereeritud lehekülgedelt 376-377. Jaago, Tiiu 2000. Teabe levikust oma ja võõra rühma piiril. – Meedia. Folkloor. Mütoloogia, 376–377. Harjutus 3. Lisa refereeringule viide ning vormista viitekirje. Refereering Kirjandusallika info
põlvkonnalt kirjasõna vahenduseta. Rahvaluule on seega pärimuslik ehk traditsiooniline vaimne looming (esemeline pärimuslik looming kuulub etnograafia valdkonda). Enamasti peetakse rahvaluuleks siiski ainult rahva poeetilist sõnaloomingut: rahvalaule, rahvadraamat, rahvajutte (muinasjutte, muistendeid, naljandeid, pajatusi), mõistatusi, vanasõnu ja kõnekäände. Rahvaluule uurimisega tegeleb folkloristika ehk rahvaluuleteadus. Jaguneb: Rahvalaul- regivärsiline, lõppriimiline. Rahvajutt- muistend, muinasjutt, naljand, pajatus. Rahvaluule väikeliigid- mõistatus, kõnekäänd, vanasõna. Rahvaluules ilmneb sünkretism, see tähendab liikide eristumatus: laulmisega kaasneb liikumine või tants, jutustamise puhul on suur tähtsus liigutustel ja näoilmel, jutuga põimuvad laulud, mõistatuste esitamisega seondub uskumusi. Iseseisvaid rahvaluuleteoseid nimetatakse tüüpideks
Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitotsing, märksõna"õppematerjalid", ,,dokumendihaldus", ,,riigiasutused", kataloog "E- Ressursid" Porila, H. (1998) Asjaajamise korraldamine riigiasutuses [Võrguteavik] Tallinn : Riigikantselei. 11) Milline teavik ilmub ISSN numbri 1406-9938 all? Esitage pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Lihtotsing, ISBN/ISSN " 1406-9938" Mäetagused [Võrguteavik] / Eesti Kirjandusmuuseumi [folkloristika osakonna] rahvausundi ja meedia töörühm, MTÜ Eesti Folkloori Instituut ; toimetajad Mare Kõiva, Andres Kuperjanov
Kasutasin liitotsingut, pannes märksõnadeks asjaajamine ja riigiasutused. Lisaks valisin elektroonilise väljaande ning sain 2 vastet. Ansper, A. (2001). Digitaalallkirja juurutamine riigiasutustes: strateegiline plaan. [Võrguteavik]. Tallinn : Cybernetica. 11) Milline teavik ilmub ISSN numbri 14069938 all? Esitage pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Valin ISBN/ISSN otsingu ning sisetan numbri 14069938. Saan ühe vaste. Mäetagused [Võrguteavik]. Eesti Kirjandusmuuseumi [folkloristika osakonna] rahvausundi ja meedia töörühm, MTÜ Eesti Folkloori Instituut. Toimetajad Kõiva, M., Kuperjanov, A.
prohvetiraamatust Obadjast Suurem töö 193840 oli kirjastuse "Loodus" Suure Piibli teksti redigeerimine ning Vana Testamendi luuleosade ning apokrüüfide tõlkimine. 1938. a. sai TÜ noorimaks professoriks 1940. a. kevadel sai ta prof. Bulmerincq'i järeltulijaks Vana Testamendi ja semiidi keelte professorina 196070. aastatel avaldas Praha Ülikooli usuteaduskonna ajakirjas Communio Viatorum esseistlikke uurimusi. 197080. aastatel tegi Masing kaastööd rahvusvahelistele folkloristika väljaannetele soomeugri, samojeedi ja kaukaasia muinasjuttude kohta LOOMING Luule: 1935 "Neemed vihmade lahte" 19591963 "Saadik Magellani pilvest" 1956 "Dzunglilaulud" 1974 "Udu Toonela jõelt" 1985 "Kirsipuu varjus" 1988 "Ehatuule maa" 2002 "Hannolaul" 2002 "Unenägija tessaraktis" 2004 "Lohe vari" 2004 "Piiridele pyydes" 2004 "Hurtsik lammutaks enda" 2004 "Surija Sandiristilt" 2004 "Rubaiid" 2004 "Tarbetud õpetussalmid" Proosa: 1934 "Anatoti prohvet" novell
Otsige kolme märksõnaga. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Liitsoting Kataloog: E-RESSURSID Otingusõnad: digitaalallikiri JA kasutamine JA riigiasutused Tulemus: Digitaalallkirja juurutamine riigiasutustes [Võrguteavik] : strateegiline plaan / Arne Ansper ... [jt.] 12) Milline teavik ilmub ISSN numbri 1406-9938 all? Esitage pealkiri. Kuidas otsingu läbi viite? Avaleht: ISBN/ISSN otsingusõna 1406-9938 Tulemus: Mäetagused [Võrguteavik] / Eesti Kirjandusmuuseumi [folkloristika osakonna] rahvausundi ja meedia töörühm, MTÜ Eesti Folkloori Instituut ; toimetajad Mare Kõiva, Andres Kuperjanov 13) Otsi oma iseseisva töö teemal kirjandust kataloogist ESTER. Leia laiema teema all olevad alamteemad ja märksõnad (vt Eesti märksõnastik https://ems.elnet.ee/). Missugused märksõnad valisid? Kirjuta (kopeeri) siia päringu tulemus - kirjed ja kirjelda otsingu tehnikat. Analüüsi lühidalt leitud
Minu arvates on kõik rahvusliku ärkamisajal tegutsenud kirjamehed väga olulise tähtsusega eesti ajaloos, mehed suure algustähega. Kõik nad on suureti kaasa aidanud eesti keel ja kultuuri edendamisele ja säilimisele. Neid tuleb au sees hoida ja nende pärandit põlvest-põlve edasi anda. Kasutatud allikad M. Veske üliõpilasena Leipzigis. (s.a). [Foto]. http://krzwlive.kirmus.ee/scans/A-37-61.jpg (25.11.2017) Mälk, V. (1963). Eesti Kirjameeste Seltsi osa eesti folkloristika arengus. Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus. Prozes, J. (31.01.2013) Mihkel Veske 170. Kaasan ja soome-ugri rahvad http://www.sirp.ee/s1-artiklid/c9-sotsiaalia/mihkel-veske-170-kaasan-ja-soome-ugri-rahvad/ (25.11.2017) 6 Sõgel, E. (1966). Eesti kirjanduse ajalugu. Tallinn: Eesti Raamat. Veske, Mihkel. (2000) http://entsyklopeedia.ee/artikkel/veske_mihkel (25.11.2017) 7
Johann Heinrich Rosenplänter andis välja eesti keele uurimisele pühendatud ajakirja ja kutsus üles koguma rahvapärimust. Arnold Friedrich Johann Knüpffer kogus ja andis välja Kadrina rahvalaule ja jutte. Alexander Heinrich Neus kogus ja avaldas regilaule. Friedrich Robert Faehlmann pani oma kunstmüütidega aluse eesti pseudomütoloogiale ning kogus Kalevipoja-muistendeid rahvuseepose tarbeks. Friedrich Reinhold Kreutzwaldi töös võib näha eestikeelse folkloristika algeid. 1888. aastal avaldas Jakob Hurt üleskutse "Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", kutsudes kõiki kirja panema rahvamälestusi ehk vanavara, sisuliselt rahvaluule tähenduses. Hurdale tegi kaastööd ligi 1400 korrespondenti, kujunesid kogumise, säilitamise ja avaldamise põhimõtted. Hurda algatusel koostati esimesed eesti rahvaluule teaduslikud väljaanded, alguse sai hiigelsari "Monumenta Estonia Antiquae".
üleloomulikekspeetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused. Religioonile (kasutusel on ka mitmetähenduslikudsünonüümid usund ja usk) on antud palju definitsioone, enamasti on nad seotud selle usundiga, mida defineerija ise eelistab. 2) Religiooni uurimise võimalused. Religiooni(de) uurimisega tegeleb teoloogia ehk usuteadus, samuti kultuuriantropoloogia, religiooniantropoloogia, etnoloogia, folkloristika. 3) Nimeta maailma suurimad religioonid. • katoliiklus 1,1 miljardit • õigeusk 240 miljonit • protestantism 350 miljonit • muud kristluse voolud 350 miljonit • islam 1,5 miljardit, sealhulgas: • sunniidid 940 miljonit • šiiidid 120 miljonit • ilmalikud, ateistlikud või agnostilised hoiakud 1,1 miljardit • hinduism 900 miljonit • taoism, konfutsianism ja muud traditsioonilised hiina usundid 394 miljonit
aasta Johann Hornungi „Grammatica Esthonica“ (eesti grammatika) (Mati Erelt, Tiiu Erelt, Kristiina Ross 2007). Süstemaatilised eesti keele uuringud algasid palju hiljem Peterburi Teaduste Akadeemia liikme Ferdinand Johann Wiedemanni eestvedamisel. Selline tegevus tõenäoliselt aitas luua Eesti rahvusliku keelekorraldust 1872. aastal, mis omakorda andis hea aluse järgnevateks uuringuteks. Näiteks võib tuua järgmiste aastate jooksul folkloristika, rahvausundi ja liivlaste rahvaluule uurimist. Uurali keeleteadus professorid käsitlesid eesti keele kui soome-ugri keele suhteid teiste keelkondade keeltega, lisaks millele avaldati nii keele- kui ka etnograafiaalaseid uurimusi. Tänu varasemale tööle on nüüd võimalik Tartu Ülikoolis õpetada uue põlvkonna keeleteadlastele paljusi selle ala valdkondi — foneetikat, eesti keele sõnavara päritolu, fennougristikat ning vadja keelt (Jüri Engelbrecht, Ain-Elmar Kaasik 2012).
Kasutatakse ka terminit paleantropoloogia. Numismaatika on teadus, mis uurib ajaloolisi münte ja rahatähti, tehes kindlaks nende valmistamisaja ja koha jne. Etnoloogia ehk rahvateadus on teadus, mis tegeleb kommete traditsioonide, tavade, endisaegsete töövõtete ning esemete, käsitöötoodete, tööriistade, olme ja tarbeesemete ning muu seesuguse säilitamise ning uurimisega. (Kasutatakse ka terminit kultuurantropoloogia) Folkloristika ehk rahvaluuleteadus on teadus, mis tegeleb rahvaluule uurimisega. Lingvistika ehk keeleteadus on teadus, mis tegeleb keeles sisalduva informatsiooni uurimisega. Võrdlev keeleteadus uurib keelte põlvnemist, sugulussidemeid ja arengut, sõnalaenude levimist jms. Ajalooline geograafia on on ajaloo ja geograafia piiriteadus, mis uurib piirkondade geograafiat ning selle muutumist ajaloo jooksul. AJALOO PERIODISEERIMINE Ajalugu jaguneb eelajalooline aeg ja ajalooline aeg
pulki kahvli asemel, ei joo piima, kuna nad on õppinud hiina kultuuri, aga mitte USA oma. E. baseerub uldisel kontrollil, mida rakendab vanem põlvkond nooremate suhtes tasude ja trahvide abil. Iga generatsioon kasvatatakse mitte ainult eelkäijaid järgi tegema, vaid ka enkulturatsiooni traditsioonidega kooskõlas olevat käitumist autasustama, ja sellist käitumist, mis sellele ei vasta, trahvima või vähemalt mitte autasustama. , *14.Folkloristika uurimisvaldkonnad *15.Kultuuriantropoloogias tähistab mõiste kultuur: Teine definitsioon (seostub Herderi ja 18. sajandiga) juurdus antropoloogias, kus kultuuri mõiste tähistab uhiskonnas olulisi sumboleid ja väärtusi: kõik inimestele omased tegevused ja huvid: olumpiamaÅNngud, keegel, nooleviskamine, Hollandi juust,
- Inglismaal uurisid ,,tsiviliseerimata" rahvaid nt Aafrikas. MÕLEMAD kasvasid välja mitte-Lääne rahvaste uurimisest. Volkskunde saksa teadlane uurib saksa talupoegi. Völkerkunde saksalane uurib mittesakslasi. Etnograafia mõistena enne etnoloogia kasutamist(1960 lepiti etnoloogia mõistes kokku, etnoloogia lähtub mandri-Euroopast), etnograafia uuris materiaalset ja folkloristika inimese loomuse avaldusi (suuline ja vaimne pärimus). Etnograafia 3 etappi: 1)etnograafia ehk andmete kogumine 2)kogutu võrdlemine 3) teooria loomine/esitamine Eristus füüsiline antropoloogia, mis uuris füüsilist karakteristikat (põlvnemist, iseärasusi) ja lingvistikat, inimest bioloogilise olendina. Etnoloogia kujunes soovis rahvuslust põhjendada, soov näidata, et ka arengujärgus rahvad on kultuursed ja selle kaudu sai oma kultuuri üles ehitada. Antropoloogia sünd
Lauludega kaasnesid tantsud ja mängud, jutustamistel pöörati suurt tähelepanu kõneleja miimikale, et täiel hingel kaasa elada ja täit emotsiooni kätte saada. Teinekordki põimus mõne jutuga ka laul, mõistatustesse põimiti erinevaid uskumusi, vanasõnadest peegeldusid vanarahva tarkused, millest nii mõndagi oli endale kõrva taha panna. Kõik see omakorda ühendas rahvast, andis neile jõudu tunda end ühtses kogukonnas rahvana. 20. sajandil on folkloristika huviorbiiti tõusnud ka kaasaegne folkloor. Tähelepanu on pälvinud ka rahvapärimuse kirjalikud ja mittetraditsioonilised vormid. Viimaste hulgast veel eriti graffiti ja linnalegendid, mis pakuvad huvi ja kõneainet just nooremale põlvkonnale. Tänapäeval on rahvaluule ka väga tähtis kirjandusmälestis meie endi rahva noorusajast. Esivanemate traditsioonid polekski enam justkui moes, nad on hakanud hääbuma koos vanade
ühiskondlikke tingimusi * kajastuvad kombed, lõbustused, eetilised tõekspidamised, eestlaste naljasoon, aga ka hirmud ja salajased soovid Rahvaluule olemus * anonüümsus * levimine otseste kontaktide kaudu * suulisus * muutumine e variatiivsus o juhuslik o tahtlik * kollektiivsus Folkloor muutub ja täieneb pidevalt just nagu elugi meie ümber. Paljusid arusaamu on mõjutanud vana klassikaline lähenemine folkloorile. Kaasaegses maailmas on folkloristika mõiste aga avardumas, omandamas sootuks uue taseme, tasandi ja kvaliteedi. Oluline on esialgu kasvõi fikseeridagi see uus, mis meie ümber tekib ja areneb. Linnajutt Ü. Tedre kirjutas 1987. aastal, et "...folkloori peamine vaenlane - haridustaseme tõusu ja kommunikatsioonivahendite kasvu kõrval - on elanikkonna liikuvus, paiksete asukate vahelduvus." (Tedre 1987, 225). Just nimelt need põhjused, milles nähti folkloori allakäiku ja hukkugi, on olnud
Rahvakultuuri ajaloo esiletõusu põhjused • 1960. aastate populaarkultuuri pealetung Lääne ühiskonnas; kontrakultuuri liikumised; ametlike kultuuriinstitutsioonide ja eliidikultuuri kriitika. • Marksismi ja vasakpoolsete ideoloogiate mõju, soov kirjutada nn. allasurutud või rõhutud klasside ajalugu, uurida ajalugu “altpoolt” (from below): E. P. Thompson, Eric Hobsbawm jt • Kultuuriantropoloogia ja folkloristika populaarsus ja mõju ajalooteadusele. Ajaloolaste tähelepanu hakkasid pälvima rituaalne käitumine, suuline kultuur, sümbolid, kehalisus, karneval, naer jms. • Rahvakultuuri ja popkultuuri muutumine omaette uurimissuunaks 1960. aastate Inglismaal Rahvakultuuri ajaloo arengud • Kui esialgu püüti rahvakultuuri uurida ennekõike n-ö rahvalike objektide põhjal (rahvakirjandus, rahvakunst jne), siis hiljem jõuti arusaamani, et rahvakultuur ei ole omane
Autoriõiguse küsimust pole. Koosmõju, üksikuna pole nad sellise väärtusega (rosolje).Tekst kindla struktuuri ja funktsiooniga info. Ka vaikimine on tekst. Kontekst infoväli teksti ümber. Kronotoop aja ja koha analüüs tekstis. Traditsioon seostub mingi tegevuse kordumisega (teha mingi sündmuse puhul pilti); tava tähistada teatud sündmusi ühtviisi; kanda teatud sündmuste puhul traditsioonilist riietust Rahvakultuuri on Eestis jaotatud kaheks: vaimne kultuur (seda uurib folkloristika) ja materiaalne kultuur (seda uurib etnograafia) Rahvaluulet mõistetakse kui kollektiivset, traditsioonilist, suuliselt levivat vaimset (kunsti)loomingut, kuhu kuuluvad: laulud, jutud, lühivormid, tantsud, mängud, usund, kombestik. Pärimus ehk traditsioon on põlvest põlve edasikantav lugu läbielatust või pealtnähtud sündmustest. Pärimusliku ajaloo seaduspärasused Aegade kokkujooks inimesed räägivad kaugemast ajast, perepärimuses näiteks
Motivatsiooniks rahvuse põhjendamine. Rahvusriigi tekkimise protsess oli toimumas või toimunud. Uuritakse lihtrahva kultuuri, et tõestada, ka meil on kultuur. Etnograafia: kõige eelneva sünonüüm. Eestis, (kuni 90ndateni) vanem termin, etnoloogia kohta. Etnoloogial ning etnograafial on aga peen mõistevahe. Etnograafia on mõeldud pidem kirjeldamisena: kirjeldatakse kultuurielemente, rahvaid. Etnoloogias on olulised aga võrdlemise aspektid, mõtestamine. Folkloristika: rahvaliku esteetika uurimine. Folkloristika on rohkem tekstikeskne, aga pole selget piiri folkoristika ja eelnimetatud teaduste vahel. Tänapäeval on uuritavad valdkonnad laienenud, huvigrupid on suurenenud. Selle mõtte, et teatud osas on kõik inimesed maailmas võrdsed, käis esimesena välja Adolf Bastian, kes ütles, et kõigil rahvastel on ajalugu. Tänapäeval nimetatakse seda inimkonna psühholoogiliseks ühtsuseks e biopsühholoogiliseks võrdsuseks. Kuigi
Suuremaid töid sõjajärgsel ajal on ELK Konsistooriumi tellimusel Usuteaduse Kõrgema Katsekomisjoni jaoks kirjutatud "Vana Testamendi käsiraamat" (1945-1963), mis jäi küll lõpetamata, kuid redigeeritud ja tõlgitud said osad teosed. Analoogsena kavandatud "Usundiloo käsiraamat". Kõrvaltööna avaldas ta paar artiklit "Emakeele Seltsi Aastaraamatus" ning tõlkis "Kreeka kirjanduse antoloogias" ilmunud tekste. 19701980. aastatel tegi Masing kaastööd rahvusvahelistele folkloristika väljaannetele soome-ugri, samojeedi ja kaukaasia muinasjuttude kohta, ta on üks 12-köitelise "Enzyklopädie des Märchens" kaasautoreid. Uku Masinu elutee lõppes 25. aprillil 1985. aastal Tartus. Maetud on ta Raadi Vana-Jaani kalmistule. PEREST Masingu emal Annal ja isal Aadul oli kaks last - poeg Uku(sünninimega Hugo Albert) ja tütar Agnes. Oma kodutalu olevat Uku isa Aadu saanud juba kaheksa aastaselt ja kaheksa kopika eest mõisahärra krahv Alexander Keyserlingilt.
annaabi.ee 
