Folkloristika alused KONSPEKT (0)

Folkloristika   03.09 
 „Regivärsist netinaljadeni: sissejuhatus rahvaluulesse“ Soovituslik kirjandus! 
Sissejuhatud  rahvaluule  mõistesse ja teadusloosse I 
Rahvaluule terminoloogia.  Folkloori  mõiste ja selle kujunemine 
 
Vanavara ,  ka  vana  vara  –  termini  tõi  kasutusele  Fr.  R.   Kreutzwald   ( 1803 -1882)  1861,a. 
Edukad  inimesed  ei   tegelenud   rahvaluulega,  see  on  laste  ja  naiste  pärusmaa.  Tegi  eesti 
keeles  esimese  üleskutse,  et  rahvaluulet  koguda.  Väärtustamine  sai  alguse  rahvusliku 
ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob  Hurt (1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana 
ja väärtuslikku). Hurt on kõige olulisem rahvaluule(rahvamälestused) kogumise initsiaator.  
Folkloor   –  Termini  võttis  kasutusele  William  John  Thoms  1846.a.  (ing.k  folk  +  lore).  Eestis 
kasutusel esmaslt toorlaenuna. Hakkas hindama rahva hulgas levinud teadmisi. 1878.a loodi 
esimene folklooriselts Inglismaal. Kreutzwalt kasutas sõna ’ folklore ’. 
Rahvaluule  –  eelmise  tõlke  (vrd  ka  sm  kansanrunous),  termini  võttis  kasutusele  Jaan 
Bergman 1878.a. artiklis „Sõnakene luuldest“. Rahvaluule on poeetiline kultuur, mis on rahva 
hulgas käibel.  
Folkloor  =  rahvaluule  -  omakeelse  termini  avaramas  tähenduses  laiemalt  kasutas  alatest 
M.J. Eiseni töödest 1890.aastatel. Rahvaluule on see, mis pole usutav. 
Pärimus  -  järjepidevus 
=> katolikukirikust. Pärimusmuusika mõiste on hakanud asendama folkmuusika mõistet. Kõik 
pärimuslikud  muusika /tants on seotud traditsioonidega. 
Vaimne kultuuripärand  ...> kangelaseepika (nn. Sampotsükkel) 
  Eesti ja Ingeris: müüt >...>kiigelaul, ringmängulaul 
  Aluseks  ühiskujutelm,  mille  järgi   kosmos   on  sündinud  ühest  või  mitmest  imelinnu  munas: 
ilmalind  lendab  mere  kohal  ja  otsib  kindlat  kohta,  kuhu  pesa  teha;  ta   muneb   muna  või 
munad, millest kujunevad maa,  taevakehad  ja muud eluks vajalikud asjad.  
Olulised väljaanded 
  Monumentae Estoniae Antiquae 
  Eesti rahvalaulud I-II 1926, 1932 
  Eesti rahavalaulud. Antoloogia. I-IV, 1969-1974, e-publikatsioon olemas 
  Eesti  Rahvamuusika antoloogia I-III.  
   Piirkondlikud  kogumikud: nt „Lähme Loojale loole“ 
10. loen   Rahvajutud  
Muinasjutt . – regivärsist netinaljadeni 
  Muinasjutusüžeede tuntus, neile  omased skeemid  ; 
  Muiasjutulik mõtteviis kultuuris (vrd seisklusfilmid ja - romaanid ); 
  Muinasjutt kui täiskasvanute žanr (imemuinasjutud) ja lastežnr ( loomamuinasjutud ); 
  Lisaks jutule tähtis ka jutustamine (varem mehed, 20ndast sajandist alates naised); 
  Rahvamuinasjutud ja nende töötlused. ( Grimmid , Perrault, Basile, Straparola); 
  Lihtrahva repertuaarist eliidi repertuaari (lugemislauale) ; 
  Kirjanduse mõju rahvamuinasjuttudele; 
  Muinajututöötlused ja kunstmuinasjutud (vt Kreutzwaldi „Eesti rahva ennemuistsed jutud“); 
  Muinasjuttude tüübikataloogid ja liigitus.  
Rahvusvahelised muinasjutu tüübikataloogid 
  Antti Aarne : Verzeichnis der Märchentypen (1910) 
o  Saksa keeles, iga jutu kohta lühike  sisukokkuvüte,  tabav  pealkiri ja number (lühend 
A) 
  Stith Thompson: The Tyoes if the Folktale. A Classification and Bibliography (1961) 
o  Aarne kataloogi täiendatud ja inglise keelde tõlgitud  versioon  (lühend AT või AaTh) 
  Hans-Jörg Uther: The  Tupes  of  International Folktales: A Classification and Bibiography I-III 
(2004) 
o  Aarne- Thompsoni   kataloogi  täiendatud  ja  ümbertöötatud  versioon   kolmes   köites 
(lühend ATU) 
On  olemas  tüübikataloogid  ja  folklorismis  vaadatakse  muinasjutte  nende  tüüpide  kaudu.  Kõik 
muinasjuttude erinevad tüübid on  neisse  ka talletatud.  
Muinasjuttude jaotud ATU kataloogis 
1.  Loomamuinasjutud (1-299) 
2.  Imemuinasjutud (300-749) 
3.  Legendilised muinajutud (750-849) 
 
Pärismuinasjutud 
4.  Novellmuinajutud (850-999) 
5.  Jutud rumalast vanapaganast (1000- 1199 ) 
6.  Najlandid (1200-1999) 
7.  Vormelmuinajutud (2000-2399) 
„Muinasjututüüp on tekstivariantide põhjal konstrueeritud samasüžeeliste tekstide koondkuju“ (Järv 
2009: 14) 
Liitumine e  kontaminatsioon  = eri jututppoide liitumine  
Tuntumad muinasjutusüžeed kaasajal (Dégh ja Vazsonyi 1993 järgi) 
   Tuhkatriinu  
  Lumivalguke 
  Rapuntsel 
   Abistaja nimi 
  Uinuv  kaunitar  
  Vaeslaps ja peretütar 
  Õide vendi otsimas 
  Hans ja Grete 
  Punamütsike 
  Loompruut 
  Lumivalgeke ja roonisnupp 
  Jack ja oavars 
  Saabastega kass  
Imemuinasjuttude jaotus ATU kataloogis: imemuinasjutud (vahemikus 300-
749) 
  Üleloomulik vastane 
  Nõiutud elukaaslane või sugulane 
o  Naine 
o  Mees 
o  Õde  
o  Vend 
  Üleloomulikud ülesanded  
  Üleloomulikud abilised 
  Maagilised objetid 
  Üleloomulikud teadmised  
   Varia   
Imemuinasjuttudele omased jooned 
  Sarnase skeemiga lood 
  Mees- ja naiskangelasega muinasjutud 
   Tollid : kangelane, vastane, valekangelane, abistaja 
  Põhisisu: probleem  probleemi lahendamine 
  Miljoo ja nimede kohandamine 
  Muinasjutu kopositsioonireeglid ehk „seadused“ (A. Orlik): alguse, skemaatilisuse, tegevuse, 
vastandite, lavalise kaksuse, kordmise ja kolmarvu seadused.  
Muinasjutuväljaanded 
Loomamuinasjutud 
  Kommenteeritud antoloogiad 
o   Kippar , Pille ( koost .) 1997. Loomad,  linnud , putukad. Eesti loomamuinasjutte. Tallinn: 
Varrak  
o  1999.a. ilmunud ka sama väljaande e-versioon 
   Saksakeelne  tüübikataloog 
o  Kippad, Pille 1986. Estnische Tiermärchen. Typen- und Variantenverzeichnis. FFC nr. 
237. Helsinki . 
Rumala vanapagana muinasjutud 
  Kipparr, Pille (koost). 1997.  Antsu  troupill. 
Isikukogemuse jutud 
  Isikukogemuse jutt, isikliku kogemuse jutt (ingl personal experioence  narrative ) 
  Termini võttis kasutusele Sandra K. D. Stahl 
  Sageli pole inimesed teadlikud, et neil on jutuvaru või et nad üldse  esitavad  muinasjuttu. 
  Jutt  ei  põhine  pelgalt   jutustaja    kogemusel ,  vaid  ka  mitmetel  traditsioonilstel  jutustamine 
elementidel. 
o  Etteaimatav vorm 
o  Kultuurilise ja subjektiivse stilisatsiooni jäljed 
o  Traditsiooniline eesmärk. 
  Isikukogemuse võib olla nt 
o  Lõbus lugu lapsepõlvest, sündmus koolist, töölt 
o  Ammune täbar  eksitus , mis tänapäevalk koomiline 
o   Kokkupuude  üleloomuliku või seletamatuga 
  Harilikult  jutustatud  esimeses  isikus  
  Kui jutt edukas, siis seda korratakse.  
Pajatus 
  Termin saab laiemalt tuntuks  Mall  Hiiemäe uurimuse „Kodavere  pajatused   
Erinevat  laadi  tegevused 
  Sümboolse tähendusega: 
o  Kingituse tegemine jõuludel 
o  Tuletegemine jaanipäeval 
o  Vastlaliu  laskmine  vastlapäeval 
o  Õnne  soovimine  sünnipäeval 
o  „kibe“ hüüdmine pulmades 
o  Kolme peotäie liiva viskamine matustel 
o  Kolm kord üle vasaku õla sülitamine ärasõnumise vältimiseks. 
  Praktilised ja füsioloogilised vajadused 
o  Loengus konspekteerimine  
o  Treeningul jooksmine  
o  WC-s käimine 
o  Sügeleva koha kratsimine 
o  Auto tankimine 
o  Joomine janu kustutamiseks. 
   Rituaalid   on  sümboolseid  tegevusi  sisaldavad  sündmused,  mis  aktiviseerivad  kogukonnas 
kohtiva tähenduste ja väärtuste süsteemi ( Metsvahi  2005: 125) 
  Kombed  ja  tavad  –  osa  neist  teadvustamata  (vt  teretamise  ja  tänamise  usundiline  taust: 
aitäh