XXXVI JAAN JAAGO RAHVUSVAHELISED MÄLESTUSVÕISTLUSED KREEKA-ROOMA MAADLUSES JUHEND I VÕISTLUSTE AEG JA KOHT Võistlused toimuvad 16. Märts 2013 a. Tartumaal Luunja Keskkoolis. Võistluste mandaat ja kaalumine 16. märts kell 9.00-9.30. Võistluste algus kell 10.30. Eelkaalumine 15.märts kell 18.00 -19.00 Luunja Keskkoolis. II VÕISTLUSTEST OSAVÕTJAD Osalevad 1995.a ja hiljem sündinud maadlejad kehakaaludes: -23 kg; -26 kg; -29 kg; -32 kg; -35 kg,-38 kg,-42 kg,-46 kg,-50 kg, -54 kg, -58 kg, -63 kg, -69 kg, -76 kg, -85 kg -100 kg. Täiskasvanute kehakaal -74 kg. III VÕISTLUSTE SÜSTEEM Võistlused toimuvad individuaal-meeskondlikena ja viiakse läbi Eestis kehtivate võistlusmääruste alusel. Võistkondlikku arvestust peetakse 1. linnade, maakondade vahel.(arvesse lähevad kõik punktid). 2. klubide vahel.(läheb arvesse 10 paremat tulemust). Võistleja tervisliku seisundi eest vastutab...
hobusekasvatus on au sees. Ka pidulikus rongkäigus osalesid ratsanikud, kes demonstreerisid kodumajandi rahvale ja külalistele treeningutel omandatud oskusi. Majandirahva peotuju olid tulnud jagama põllumeeste parlamendifraktsiooni juht Heldur Peterson, populaarsed põllumehed Harald Männik ja Vadim Zelnin, aianduskoondise juht Rein Aarik, Põhjamaade veterinaariakorüfee ja rahvusvahelise mainega hobusetundja Hakon Westermarek, maakonna juhid , naaber- ja sõprusmajandite esindajad. Jaan Jaago mälestuskivi 6. juunil 1887. a. sündis Tartumaal Luunja vallas Sääsekõrva külas popsi talus Jaan Jaago. Noorelt hakkas ta spordiseltsis"Aberg" tegelema maadlusega. Sihikindlad treeningud viisid noormehe peagi kuulsate maadlejate ridadesse. Alates 1910. aastast võistles ta elukutselisena. Ajavahemikus 1913-1930 võitis J. Jaago 5 korda Euroopa ja 7 korda maailmameistritiitli 1922. aastast elas ta peamislt Berliinis, kust siirdus võistlusreisidele Euroopasse, Aasiasse ja Ameerikasse
tähendus vastandub teise liikme Keele Instituut; Eesti Teaduste Akadeemia. tähendusele“ (Õim 1995: 5). Tsitaat on võetud 5. leheküljelt. Õim, Asta 1995. Antonüümisõnastik. Eesti Teaduste Akadeemia. Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus, 5. Harjutus 2. Lisa refereeringule viide ning vormista viitekirje. Refereering Kirjandusallika info Tiiu Jaago (2000: 376–377) käsitleb oma Tiiu Jaago, artikli pealkiri „Teabe levikust artiklis „Teabe levikust oma ja võõra piiril” oma ja võõra rühma piiril. Vastandumine – 19. sajandi usuvahetusliikumisega seotud integreerumine“; lk 376–388; 2000; rahvapärimusi. Pärimus luteri usult vene kogumiku pealkiri „Meedia. Folkloor. õigeusku üleminekust erineb oluliselt teiste Mütoloogia“; toimetaja M. Kõiva; Eesti usuliikumiste kirjeldustest. Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna
ilmunud 2006. aastal ajalehes Universitas Tartuensis. Mitu artiklit leiate? Tooge 1 näide. Vastus: kaheksa Andmebaas: Haridus Pealkiri: Pedagoogilise praktika aasta kokkuvõte Allikas: Universitas Tartuensis Ilmumisaasta: (2006) Kuupäev, osa nr. :21. juuni Leheküljed: lk. 8 Andmebaas: haridus; märksõna: õpetajakoolitus; allika: Universitas Tartuensis; perioodi otsing: 2006 6. Andmebaasi Soome-Ugri kasutades, leidke Kalev Jaago poolt kirjutatud artikleid, mis on ilmunud Läänemaa Muuseumi Toimetiste sarjas. Mitu artiklit leiate? Esitage 1 näide. Vastus: kolm Andmebaas :Soome-Ugri Autor(id): Jaago, Kalev ; Tarandi, Tuuli Pealkiri: Kungla seltsist ja selle raamatukogust Allikas: Läänemaa Muuseumi toimetised Andmebaas- Soome-Ugri; allika: Läänemaa Muuseumi toimetised; autori: Jaago Kalev 7. Leidke ajakirjas Eesti Loodus ilmunud artikleid Kalevipoja kividest. Millist andmebaasi kasutate ja mitu artiklit leiate
Konserdiarvustus Kontsert, millel mina käisin, toimus 14. oktoobril Endla teatris. Kontsert toimus Endla Jazzklubi õhtute raames. Esines Viljandi Guitar Trio kus mängisid 3 meest - Jaan Jaago, Jalmar Vabarna, Argo Vals. Nad tundusid juba esmapilgul väga muhedad ja lõbusad inimesed. Publikut osati väga hästi lõbustada ja endale kaasa elama panna. Viljandi Guitar Trio liidab endas kolme kitarritudengit, kes õpivad TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonnas. Jalmar Vabarna õpib kitarri pärimusmuusika erialal, Jaan Jaago ja Argo Vals jazzmuusika erialal. VGT ühine liikumine sai alguse Viljandi kultuuriakadeemia kitarristuudiost. VGT edastab oma muusikat
Kuupäev, osa nr.: 21.juuli Leheküljed: lk. 8 Allika laad: Ajaleheartikkel Annotatsioon: pedagoogilise praktika läbiviimisest Tartu Ülikoolis möödunud õppeaastal Märksõnad: ülikoolid/Tartu Ülikool/üliõpilased/praktikandid/praktika / õpetajakoolitus/ õppekorraldus Liitotsing, Andmebaas: „Haridus“, Allikas: „Universitas Tartuensis“, Märksõna: „Õpetajakoolitus“, Perioodi algus: 01.01.2006, perioodi lõpp: 31.12.2006 6. Andmebaasi Soome-Ugri kasutades, leidke Kalev Jaago poolt kirjutatud artikleid, mis on ilmunud Läänemaa Muuseumi Toimetiste sarjas. Mitu artiklit leiate? Esitage 1 näide. Leian 3 artiklit. Näide Pealkiri: „Kungla seltsist ja selle raamatukogust“. Ilmumisaasta: 2003 Lihtotsing. Andmebaas: „Soome-ugri“. Autor: „Kalev Jaago“ 7. Leidke ajakirjas Eesti Loodus ilmunud artikleid Kalevipoja kividest. Millist andmebaasi kasutate ja mitu artiklit leiate? Tooge 1 näide. Leian 6 artiklit. Näide Pealkiri: „kalevipoja kivi“
aastal Tõnu Sepp. Esialgu mängisid seal põhiliselt muusikakooli õpetajad ja õpilased. Tõnu Sepp juhatas linnakapelli kuni 1989. aastani. Tõnu Sepp Ansambli tutvustus Viljandi Linnakapell on viljelenud muusikat keskajast kuni varabarokini. Lisaks Eestile on esinetud ka välismaal. Programmid koosnevad keskaja lauludest ja pillilugudest. Parimad näited kuuluvad rüütlilaulu zanrisse. Liikmed Helika Gustavson Margus Kubo Cätlin Jaago Toivo Sõmer Sandra Sillamaa Marge Loik Anu Taul Anti Einpaul Neeme Punder Arno Anton Siiri Kärt Peep Heinaste Saale Uusma kunstiline juht - Neeme Punder Kasutatavad pillid Torupillid Lehmakellad Flöödid Kellamäng Trummid Hiidpasun Tamburiinid Karjapasun
tlulib.ee/ 5. Leidke andmebaasi Haridus kasutades artikleid õpetajakoolituse teemadel, mis on ilmunud 2006. aastal ajalehes Universitas Tartuensis. Mitu artiklit leiate? Tooge 1 näide. Üheksa artiklit leidsin. Näide: „Pedagoogilise praktika aasta kokkuvõte“. Andmebaas: Haridus Märksõna: õpetajakoolitus Perioodi otsing: 2006-2006 Allika: Universitas Tartuensis 6. Andmebaasi Soome-Ugri kasutades, leidke Kalev Jaago poolt kirjutatud artikleid, mis on ilmunud Läänemaa Muuseumi Toimetiste sarjas. Mitu artiklit leiate? Esitage 1 näide. Leian kolm artiklit. Näide: „Kungla seltsist ja selle raamatukogust“. Andmebaas: Soome-Ugri Autori: Kalev Jaago Allika: Läänemaa Muuseumi Toimetised 7. Leidke ajakirjas Eesti Loodus ilmunud artikleid Kalevipoja kividest. Millist andmebaasi kasutate ja mitu artiklit leiate? Tooge 1 näide. Kuus artiklit leidsin. Kasutasin Geoloogia andmebaasi
Aga kummaline on see, et juutidele pole see pill üldse omane! Eestis on parmupillil olnud samuti mitmeid nimetusi. Üldkasutatav on olnud parmupill, kuid Kihnus on see näiteks tänini konnapill. Tuntud on veel suupill, moka- või huulepill, nokapill, haruldasemad on kärsapill ja pöupill, samuti suukannel. Parmupill on kogumas taas suuremat populaarsust ning selle mängu saab õppida pärimusmuusika õppelaagrites ning kõrgkoolis. Pärimusmuusik Cätlin Jaago on uurinud ajaloolist parmupillimängimise tehnikat ja koondanud kogumikule "Eesti parmupill" Eesti Rahvaluule Arhiivi salvestused parmupillilugudest. Salvestused pärinevad aastatest 1922- 1994. 2008. aastal valmistas Rõuge sepp oma sepikojas valmis maailma suurima parmupilli. Kuna parmupill on oma omanikule väga väärtuslik ja lähedane instrument, siis õige parmupillimängija laenab ennem sõbrale oma autot kui oma parmupilli.
Elektrontahhümeetrite areng läbi aja. Siim Nugis, Jaago Kajalainen, Mirko Oja Mõiste Tahhümeetria (kiirmõõtmine) on sisuliselt teodoliitmõõdistamise täiustatud variant, kus välitööde käigus mõõdetakse bussooliga magnetilised suunad ja niikaugusmõõturiga joonepikkused. Tahhümeetriline mõõdistamisviis hakkas levima 19. sajandi lõppkümnenditel. Elektrontahhümeetrite ajalugu Ringtahhümeeter, kordusteodoliit, (teodoliit tahhümeeter) Optiline kaugusmõõturi niitristik Ringbussool
instrumentide mängijad olid eespool. Laval oli vist 34 mikrofoni. Valgustus oli ka päris hea. Erinevaid värve oli kasutatud. Valgustused libisesid ka rahvaseast läbi. Kasutati ka veel suitsu masinaid, mis annavad väga hea efekti, kui seda õigel ajal kasutada ja seda ka oli tehtud. Meie Mees Meie Mees on eesti ansambel. 19. aprillil 2007. aastal sai Meie Mees auhinnagalal "Kuldne Plaat" 2007. aasta ansambli tiitli. Koosseis: * Tarvi Jaago : klahvpillid, laul * Margus Mõttus : kitarrid, laul * Toomas Pae : trummid, laul * Aivar Riisalu : laul * Vahur Parve : basskitarr, laul * Emil Oja : tamburiin, laul * Merike MoksiSusi : klahvpillid Laulukoor ''Suisapäisa'' Saavutused: Laululahing 2008 võit. 2008 World Choir Games, Graz, Austria, sega/kammerkooride kategoorias hõbemedal ja folkloorikategoorias kuldmedal. Suvetuuri läbitegemine ja saabuva Talvetuuri üleelamine töö
rahvaluule õppetool kirjanduse kateedriga. 1980.-90. aastatest on Eesti rahvaluuleteaduse uurimisaines ja lähenemisviisid mitmekesistunud. Rohkem tähelepanu on pööratud teksti kõrval kontekstile ja uuritud on kaasaja folkloori. Paljud inimesed on uurinud Eesti rahvaluulet, näiteks Arvo Krikmann on uurinud rahvaluule lühivorme, Ingrid Rüütel eesti rahvamuusikat, Mall Hiiemäe rahvakalendrit, Eda Kalmre tänapäeva rahvaluulet, Ülo Valk mütoloogiat, Risto Järv rahvajutte, Tiiu Jaago regilaulu poeetikat ja rahvaluule üldteooriat.1993 taastati Tartu ülikoolis ajaloolise nime all iseseisev eesti ja võrdleva rahvaluule õpetool. 1995 sai Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond Eesti Rahvaluule Arhiivi õigusjärglasena tagasi oma ajaloolise nime. Mõlemad institutsioonid tegelevad Eesti rahvaluule kogumise, uurimise ja publitseerimisega, samuti õppetööga.
Kontserdiarvustus Käisin 31.07.2010 Pärnus Vallikäärus kuulamas praeguseks juba ümber maakera seilava Jaan Tätte ja tema sõprate hüvastijätureisi mööda Eestimaad, mis kandis nime ,,Tuulevaiksel ööl". Esitamisel olid kõik Jaan Tätte parimad laulud läbi aastate. Peale Jaan Tätte esinesid tema ansambel Udupasun (Martti Tärn kontrabassil,Silver Sepp vesitrummidel, Tätte poeg Paul- Daniel kitarril ja tema tütar Cätlin-Jaago vilepillil.) Maarja-Liis Ilus, Liisi Koikson ja Marko Matvere nuppakordionil.Oli imeline ilm kontserdi kuulamiseks,tuulevaikus ja päikeseloojang, mis andsid ka oma suurepanuse konterdi õnnestumisse. Õhtu algas üheksast ja rahvast oli kohale tulnud väga palju, kuigi võis arvata, et publiku seas on enamus vanemad inimesed, siis olid end kohale vedanud ka üllatvalt palju noori. Rahvast oli lausa niipalju, et osad inimesed ei näinud lavalegi ning viimasedki sentimeetrid pinkidel olid ära kasutatud. K...
Kontserdiarvustus Käisin 31.07.2010 Pärnus Vallikäärus kuulamas praeguseks juba ümber maakera seilava Jaan Tätte ja tema sõprate hüvastijätureisi mööda Eestimaad, mis kandis nime ,,Tuulevaiksel ööl". Esitamisel olid kõik Jaan Tätte parimad laulud läbi aastate. Peale Jaan Tätte esinesid tema ansambel Udupasun (Martti Tärn kontrabassil,Silver Sepp vesitrummidel, Tätte poeg Paul- Daniel kitarril ja tema tütar Cätlin-Jaago vilepillil.) Maarja-Liis Ilus, Liisi Koikson ja Marko Matvere nuppakordionil.Oli imeline ilm kontserdi kuulamiseks,tuulevaikus ja päikeseloojang, mis andsid ka oma suurepanuse konterdi õnnestumisse. Õhtu algas üheksast ja rahvast oli kohale tulnud väga palju, kuigi võis arvata, et publiku seas on enamus vanemad inimesed, siis olid end kohale vedanud ka üllatvalt palju noori. Rahvast oli lausa niipalju, et osad inimesed ei näinud lavalegi ning viimasedki sentimeetrid pinkidel olid ära kasutatud. K...
Lisamaterjale Tiiu Jaago, 2005 päis Terminoloogia sisukord Rahvaluule ehk folkloor: mõiste piiritlemine Folkloori mõiste piirid erinevates teadustraditsioonides Rahvaluule korduvus ja muutuvus: rahvaluuleteaduse põhimõisted 1. Rahvaluule ehk folkloor: mõiste piiritlemine Eesti folkloristikas on rahvaluule mõiste piiritlemisel lähtutud aineloendist, tunnuste (sh rahvaluule levikutehnikast tulenevast) loendist, pärimuskultuuri toimimise kirjeldamisest. Lähemalt Tiiu Jaago, Eesti rahvaluule mõiste kujunemist, ajakirjas Mäetagused nr 9, 1999, lk. 70-91. Rahvaluule esmane määratlemine Eestis tugineb aineloetelule: rahvaluule on rahvalaulud, rahvajutud, lühivormid, usund ja kombestik. Selline ainemääratlus on üsna lähedane nähtuse loomulikule kirjeldusele, on jätkuvalt aktuaalne, rajanedes n-ö. äratundmisele (aluseks ettekujutus millestki). Folkloristika kujunemise eel ja ajal (18.-19.sajandil) vajati rahvaluule (folkloori)
Siim Nugis, Jaago Kajalainen, Mirko Oja ELEKTRONTAHHÜMEETRITE ARENG LÄBI AJA REFERAAT Õppeaines: ÜLDGEODEESIA Ehitusteaduskond Õpperühm:TEI-11 Juhendaja: Katrin Uueküla Tallinn 2011 SISUKORD 1 MÕISTE ............................................................................................................................................. 3 2 TAHHÜMEETRITE AJALUGU ...................................................................................................... 3 3 ELEKTRONTAHHÜMEETRID TÄNAPÄEVAL ........................................................................... 7 4 TÄNAPÄEVA ELEKTRONTAHHÜMEETRID ............................................................................. 9 KASUTATUD KIRJANDUS ...............................................................................................................
paradigmade mitmekesistumine Nõukogude perioodil Eestisse praktiliselt ei jõudnud. 1980.-90. aastatest on Eesti rahvaluuleteaduse uurimisaines ja lähenemisviisid mitmekesistunud. Rohkem tähelepanu on pööratud teksti kõrval kontekstile; uuritud on kaasaja folkloori. Arvo Krikmann on uurinud rahvaluule lühivorme, Ingrid Rüütel eesti rahvamuusikat, Mall Hiiemäe rahvakalendrit, Eda Kalmre tänapäeva rahvaluulet, Ülo Valk mütoloogiat, Risto Järv rahvajutte, Tiiu Jaago regilaulu poeetikat ja rahvaluule üldteooriat. 1993 taastati Tartu ülikoolis ajaloolise nime all iseseisev eesti ja võrdleva rahvaluule õpetool. 1995 sai Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakond Eesti Rahvaluule Arhiivi õigusjärglasena tagasi oma ajaloolise nime. Mõlemad institutsioonid tegelevad Eesti rahvaluule kogumise, uurimise ja publitseerimisega, samuti õppetööga. Rahvaluule on rahva sõnalooming: 1) Anonüümne 2) Pärimuslik 3) Kollektiivne Rahvaluule jaguneb 3-eks:
loomasarved, kõrred, putked, pilliroog, savi, puulehed, linnuluu jne.) 6 KASUTATUD KIRJANDUS Barber, N., Mure, M. (2000) Muusikamaailm. Tallinn: Avita Kõlar, A. (1997) Muusikalugu. Tallinn: Koge Sepp, A., Skuin, A., Sepp, K. Muusikaõpik 7. klassile. Tallinn:Avita. Tõnurist, I., Sünter, A., Kivisilla, T., Kont-Rahtola, A., Hainsoo, M., Jaago, C., Noormaa, T. (2008). Eesti rahvapille. Tallinn: AS Ajakirjade Kirjastus http://www.muusikakool.net/pdf/Puupuhkpillid.pdf http://www.muusikakool.net/pdf/Vaskpuhkpillid.pdf http://www.rahvamuusika.ee/?s=209 7
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Raadio- ja sidetehnika instituut Jaago Kajalainen 104058IATB Mida ma sain teada ainest erialatutvustus? Essee aines IRT0200 Erialatutvustus Juhendaja: Indrek Rokk Telekommunikatsiooni õppetool Tallinn 2010 Mida ma sain teada ainest erialatutvustus?
sisaldavad. ERA, Vene, Läti ja Saksa 23. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Distsipliinide iseseisvumine Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine o Rahvaluule/folklor folkloristika o Muinasteadus arheoloogia o Rahvateadus etnoloogia/etnograafia Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine TÜ-s 1919. A; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. 24. Kirjelda (T. Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. · Avatud perioodid (nt 1927-1940 ja alates 1991): Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud; Mõistete ja teoreeHliste lähtealuste sõnastamine; Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus; · Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927 ja nõukogude periood): Ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine;
Vaimne kultuuripärand – ingl. Intangible cultural heritage; kasutusel UNESCO initsiatiivil kui katustermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta. Rahvaluule mõiste määratlemine: 1. Aineloendi kaudu Jakob Hurt 1896: vanavara e rahvamälestused on „vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk, ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud“ (Hurt 1989; Jaago 1999). NB! Täielikku aineloendit pole võimalik luua, sest folkloor muutub pidevalt. 2. Olemuslike tunnuste kaudu NT Oskar Looritsa (1935), Üle Tedre (1965) ja Eduard Laugaste (1986) määratlused. Rahvaluule on: Kollektiivne, Traditsiooniline, Suuline, Vaimne, Anonüümne (kunsti)looming (Jaago 1999) Uuem Ülo Valgu sõnastatud määratluse järgi on rahvaluule: Tugineb traditsioonile, Varieerub ulatuslikult,
Tartu Ülikool Eesti rahvaluule FLKU.04.082 Kadri Sado Rahvaluule kaasaegses maailmas noore inimese identiteedi kujundajana Juhendaja: Tiiu Jaago Tartu 2009 Sissejuhatus Rahvaluule on püsiv kunstiväärtus, mis traditsioonilises tähenduses hõlmab kõike, mis seondub meie esivanemate poolt pärandatud vaimse loominguga. Rahvaluuleteadlasi on läbi aegade paelunud küsimus traditsiooni sarnasusest ja erinevusest eri rahvastel, eri kohtades ja eri aegadel. Hilisemal ajal on üles kerkinud küsimus, kas ka tänapäeva noored oskavad ja suudavad hinnata rahvaluulet
III. kommunikatsiooni laadi kaudu. I Aineloendi kaaudu Jakob Hurt 1896 esindab laia rahvaluule käsitlust. Loend (laulud, rahvanaljatamised, kombed, lastemängud, nõidade (sic!) laulu ja sõbad jm), mille ta esitas, ei saa olla kunagi täielik, sest rahvaluulele on omane pidev muutumine (nähtusi on väga palju). II Olemuslike tunnuste kaudu Nt. Oskar Looritsa (1935), Ülo Tedre (1965) ja Eduard Laugaste (1986) määratlused. III Kommunikatsiooni laadi kaudu Tiiu Jaago def. Folkloristikaalused 2. loeng 20.sajandi folkloristikas toiminud muutused Minevik vs tänapäev ,,vabad" vs ,,noored" Rahvas vs pärimusrühm Territoorim vs tegevus Objekt vs subjekt ,,asi" vs protsess Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus Vt Jaago, Tiiu; Tuisk, Astrid 2011 Rahvaluule minikursus: Rahvaluule kuidas, kus ja millest Sissejuhatus rahvaluulesse mõistesse ja teadusloosse II
kirikus Karksis, Holstre kultuurikeskuses, Tarvastu kirikus, Paistu väljakul, Olustvere lossis ja Märdimäe talu hoovis. Paljud lahutasid oma meelt töötubades, käsitööhoovis või pillilaadal. Viljandi folki külastas sel aastal üle 17 000 inimese. Kõige rohkem meeldis rahvale: "Rasta Orchestra" ja "Jääboiler." Neid käis ööklubides vaatamas ligi 2500 inimest. Eesti esinejateks olid: Aivar Teppo koos Ants Tauliga, Anne Kaasik, Anneli Kont- Rahtola, Cätlin Jaago, "Da funky prodzekt," "Dagö," "Eesti Etno," "Eesti keeled," "Hallid laulud," "Hiidene," "Johansonid," "Juudit," "Jääboiler," "Jäägermeistrid," "Kihnu poiste band," "Kiritöö ja karistus," "Laudaukse kääksutajad," "Leegajus," "Minu isa oli ausus ise," "Õiõ Seto," "Oma," "Oort," "Rasta Orchestra," "Robirohi," "Saunamees," "Seto liinast Uraq," "Siidisõsarõ," "Strand...rand," "Triskele," "Tulli Lum,""Tuulelõõtsutajad," "Untsakad," "Valz&Co," "Vara," "Virre," "Vlü,"
Kristjan Palusalu võitis 1936 Berliinis kulla nii klassikalises kui ka vabamaadluses, olles tänapäevani ainus, kes seda suutnud. Johannes Kotkas oli valitsev Euroopa meister 28 aastat järjest (19381966). Seegi on maailmarekord. 4 EESTI MAADLEJAD, KES ELUKUTSELISENA ON VÕITNUD SUURVÕISTLUSE Aleksander Aberg Georg Hackenschmidt ReinholdHeinrich Heuer Jaan Jaago Oskar Kaplur Georg Lurich Aleksander Schneider Gustav Vahar Karl Veimann EESTI MAADLEJAD, KES ON AMATÖÖRINA VÕITNUD SUURVÕISTLUSE MEDALI Kalju Liiva Georg Baumann August Englas Georg Hackenschmidt Oskar Kaplur Nikolai Karklin Martin Klein Johannes Kotkas Karl Kullisaar Albert Kusnets Osvald Käpp Rudolf Loo Olaf Luiga Voldemar Mägi Heiki Nabi Ago Neo Kristjan Palusalu Edgar Puusepp Eduard Pütsep Voldemar Roolaan Roman Steinberg
Vene, Läti, Saksa, Rootsi, Juudi, Mustlase jt. 23. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud sellega kaasnesid? Distsipliinide iseseisvumine Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine o Rahvaluule/folklor – folkloristika o Muinasteadus – arheoloogia o Rahvateadus – etnoloogia/etnograafia Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine TÜ-s 1919. A; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. 24. Kirjelda (T. Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused. • Avatud perioodid (nt 1927-1940 ja alates 1991): – Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud; – Mõistete ja teoreeHliste lähtealuste sõnastamine; – Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus; • Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927 ja nõukogude periood): – Ühe uurimissuuna ja –meetodi eelistamine;
1927 Ilmumist alustas Kehakultuuri Aastaraamat. Asutati Eesti Töölisspordi Liit 1928 ESK esimeheks valiti Johan Laidoner. Esimeste eestlastena võistlesid taliolümpiamängudel St. Moritzis kiiruisutajad Christfried Burmeister ja Aleksander Mitt. Amsterdami Olümpiamängudel tulid olümpiavõitjateks maadlejad Osvald Käpp ja Voldemar Väli. Friedrich Akel sai ROK-i liikmeks. Tartus hakati andma kehakultuurialast kõrgharidust. Tartu Ülikooli juurde loodi Kehalise Kasvatuse Instituut. Jaan Jaago tuli Münchenis seitsmendat korda maailmameistriks elukutseliste maadluses 1930 Toimus Eesti Spordi Keskliidu esimene reorganiseerimine 1931 Tartu Ülikooli lõpetasid esimesed kõrgharidusega kehakultuurispetsialistid. Asutati Eesti Laskurliit 1932 Euroopa Jääpurjetamisliit kinnitas rahvusvaheliseks klassiks Erik Holsti konstrueeritud monotüüp XV klassi. Loodi Tallinna Spordipressi Klubi 1933 EKRAVE-liidu lõhenemise tagajärjel tekkisid Eesti Maadluse-, Poksi- ja Tõsteliit. ESK
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Infohariduse osakond Info- ja dokumendihaldus Aivar Erik HERALDIKA Referaat Juhendaja: Kalev Jaago Viljandi 2011 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................
sisu ja teemade alusel (nt lüroeepilised laulud ja lüürilised laulud). 27. Missugustes Eesti piirkondades püsis (või on püsinud) regilaul kõige kauem? Saartel(?), sest need on maismaast eraldatud ja sinna ei jõua nii kiiresti kõik uus ja teistsugune kui maismaal. 28. Nimeta kaks olulist regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust) ja kaks regilaulu-uurijat. Monumenta Estoniae Antiquae; Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV; Regilaulu-uurijad: Ülo Valk, Tiiu Jaago. 29. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? Uuema rahvalaulu vormitunnused: siirdevormilised laulud (markeerib regilaulutraditsiooni üleminekut vanemalt uuemale laulule. Neis lauludes puudub regilauludele omane kujundiühtsus), lõppriimilised laulud (nt olustikulised laulud, sõjateemalised laulud, sentimentaalsed armastuslaulud, mängu- ja tantsulaulud, vaimulikud rahvalaulud).
ja õigus"). Kõik maksab, ka au ja kuulsus. Paul Käo pole kuigi suur viinamees, aga vahel, kui tal vint üle viskab, lõbutseb ta mitu päeva järjest ja joob, nii et küll saab. Sel juhul ei puudu seltskonnast kka kergete elukommetega naised. Ta ei söö võõrast nõust ega joo võõrast kaevust, aga pudeli juures on tal kõik põhimõtted meelest läinud. Tema alatiseks kõneaineks on mehe jõud ja talu vägevus. See on ainus teema, mille ümber ta tüütuseni sumiseda võib. Jaan Jaago on tema ideaalkuju. Kangus ja vägevus. Ta vaatab alati mehe kaela peale. Kui see tema arust täismehe mõõdu välja annab, alles siis tasub temaga tegemist teha. Vastasel juhul mõtleb Paul temast halvustavalt, just nagu aiaste noorperemehest, kes on Pauli silmis vaid hale kergats. Paulile ei meeldi naer, kui põhjus pole teada. -> juhtum üheksateistkümnendast aastast, mil ta oli sõjaväes moonamuretsejaks. -> lk 58 Käo peremees suurustab jõuga.
FFC Nos. 284-286 (2004)=ATU Distsipliinide iseseisvumine: 23.8. Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine; - Rahvaluule/folkloor- folkloristika - Muinasteadus- arheoloogia - Rahvateadus (vrd sks Volkskunde)- etnograafia (etnoloogia) 23.9. Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu Ülikoolis 1919.a.; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. 24. Kirjelda (T. Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. 24.1. Avatud perioodid (nt 1927-1940; alates 1991) - Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud - Mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine - Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus 24.2. Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927, nõukogude periood) - Ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine
FFC Nos. 284-286 (2004)=ATU Distsipliinide iseseisvumine: 23.8. Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine; - Rahvaluule/folkloor- folkloristika - Muinasteadus- arheoloogia - Rahvateadus (vrd sks Volkskunde)- etnograafia (etnoloogia) 23.9. Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu Ülikoolis 1919.a.; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen. 24. Kirjelda (T. Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. 24.1. Avatud perioodid (nt 1927-1940; alates 1991) - Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud - Mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine - Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus 24.2. Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927, nõukogude periood) - Ühe uurimissuuna ja meetodi eelistamine
TOIDUAINETE KOOSTISE ANALÜÜS E-AINED HANNES JAAGO, BIANKA KARLSON JA JANNE KAARNEEM XII ÕA SISUKORD 1) FIZZ RASBERRY LK 3 2) KEELETARREND Atria LK 4 3) TÄISSUITSU PÕDRAVORST Linnamäe Lihatööstus LK 5 4) PANDA SOKOLAADIKOMMIDE SEGU 250G LK 6 5) FELIX LIHAPALLISUPP LK 8 6) FELIX KARTULIPUDER LK 9 7) FELIX KANA-KARRI RIISIROOG LK 10
167,0 (47.), 15 km 39.56,8 (18.) Magnar Freimuth, Allar kaotus võitjale 10.15,6 - hüpped 4. Eesti meeskondlik Levandi, Ago Markvardt 619,0 (4.), 3 × 10 km 1:23.35,4 Kahevõistlejad (vasakult) Magnar Freimuth, Allar Levandi jaAgo Markvardt tulid Lillehammeri taliolümpial meeskonnavõistluses neljandale kohale Kelgutamine Koht Nimi Riik Võistlusala Tulemus 19. Helen Novikov Eesti ühekelk 3.20,333 13. Hans Kohala Rootsi kahekelk - Laskesuusatamine
Rakvere Eragümnaasium SASS HENNO,,MINA OLIN SIIN ESIMENE AREST" RAAMATU ANALÜÜS Uurimistöö Migelyne Mahlapuu 12A klass Juhendaja: Lena Jaago Rakvere 2011 Sisukord: Sissejuhatus............................................................................................4 1.AUTORI ELULUGU .............................................................................5 1.1. Ülevaade Sass Henno eluloost..................................................................5 1.2.1. Kuidas tekkis idee kirjutada raamat ,,Mina olin siin esimene arest"...................6 1.2.2
IV Karksi (1941), V Mustjala (1985), VI Haljala (1989), VII Kihnu (1997), VIII Jõhvi, Iisaku (1999), IX Lüganuse (2009), X Anna, Paide (2012), XI Kodavere (2014) • Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV (1969-1974; 1999: • Eesti regilaulude andmebaas hdp://www.folklore.ee/regilaul • Eesti rahvamuusika antoloogia I-III (1970; 2003; 2016) • Eesti rahvalaule viisidega I-V (1956-1965; 2010-2013) Uurijad: Tiiu Jaago Mari Sarv Aadu Lintrop 34. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? • Levis alates 18. sajandi lõpust • Oluline kirjakultuuri mõju: eeskujuks vaimulik laul (tõlked ja mugandused saksa keelest) ja eestikeelne juhuluule; ajakirjanduse roll • Levikule aitasid kaasa muutused ühiskondlikus elus (pärisorjuse kaotamine, liikumisvabaduse suurenemine, industrialiseerimine jms)
Jaani (1886), III Kuusalu (1939), IV Karksi (1941), V Mustjala (1985), VI Haljala (1989), VII Kihnu (1997), VIII Jõhvi, Iisaku (1999), IX Lüganuse (2009), X Anna, Paide (2012), XI Kodavere (2014). Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV (1969-1974; 1999. Eesti regilaulude andmebaas hdp://www.folklore.ee/regilaul Eesti rahvamuusika antoloogia I-III (1970; 2003; 2016) . Eesti rahvalaule viisidega I-V (1956-1965; 2010-2013) . Uurijad: Tiiu Jaago, Mari Sarv, Aadu Lintrop. 29. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid? Uuem rahvalaul: müüdilisus taandunud, esiplaanil on midagi, mis inimeste maailma kuulub. Rahvalaul kui muusika ning luule üks ja eripärane osa. Rahvalaul kuulub orgaaniliselt lauljate ellu, laul sünnib lauldes, muudest muusikavormidest eristab rahvalaulu selle laulmistava ja kasutusseos. Süvenetakse laululoomega seotud küsimustesse
Selle väljendus on samuti traditsiooniline võte: nt teineteise tervitamine on traditsioon, selle väljendus on nt ,,teretere vana kere". Traditsioon peab tunduma otstarbekas, muidu ta kaob. 2) stereotüüp mõtteline, mentaalne nähtus, ühtekuuluvustunnet (identiteeti) näitav väline märk. Tekstis kvalitatiivne (tähendust kandev, mitte statistiline) korduvus. vormelid. = sõnalised korduvad elemendid regilaulus. Teaduslik termin mitteteaduslikule suhtumisele. Mr Tiiu Jaago (!). Stereotüüp võimaldab end kellegi hulka paigutada, endale identiteet saada, sellest loobumiseks saab vahetada oma stereotüüpi (nime, sugu vms). 3) tüüp teksti võime hoida alal oma põhikuju, abstraktsioon (pärimuse gravitatsioon), kujuneb pärimuse kasutusprotsessis, folkloristikas kasutatakse mõistet arhiivtekstide süstematiseerimisel Soome koolkonnas kasutati mõistet ,,laul" ja ,,jutt" + need, mida sai kirja panna e teisendid. Samamoodi oli
Esiaeg ja arheoloogia alused (AIA6042) N 10.09.09 Esiaeg ja arheoloogia alused · Eksam - jaanuar 2010. Küsimused - seejärel suuline voor (à 10 min) UURIMISSUUNAD - a) Perioodide järgi (Esiaja; Keskaja; Uusaja; Klassikaline (antiik); b) Maade ja etnoste järgi (Eesti; Ameerika; soome-ugri; slaavi); c) Tüübi järgi (eksperimentaal- - katseliselt tehakse koopiaid, sarnaste tööriistadega töö tegemine; linna-; asustus-; majandus-; arhitektuuri-; religiooni- piibli, kristlik, islami jm; surma-; allvee-; koobaste-; aeroarheoloogia) MÕISTE AJALOOST - 4. saj eKr kasutas Platon terminit "arheoloogia" (archaios + logos ehk vana/muistne + sõna/kõne/mõiste/käsitlus/teadus), mille all mõtles kogu varasemat ajalugu (kangelaslood, geoloogilised avastused, linnade rajamine jm). Hiljem tähistas antiikse kunsti ekspertiisi, al 19. saj vanema ajaloo uurimine kaevamise teel. Tuleb mainida ka, et pikka aega suhtusid ajaloolased sellesse...
Folkloristika alused õppejõud Tiiu Jaago [email protected] 5. september SISSEJUHATUS Oma uurimusmeetod võrdlev ajalolooline. Folkloristika kujunes isesesivaks teadusharuks Eestis 19. saj. lõpp 20. saj. alguses, kuulub filoloogia alla. Kõike, mida uurib käib teatud spetsiifilise teksti läbi. Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine.
2043 1652 Helgand Kalmer Harju 04:55:42 M40 1228 916 Hendrikson Peeter Tallinn 04:07:01 M40 1618 2572 Ideon Olavi Läänemaa 04:26:55 M40 2277 1937 Ilja Rein Tallinn 05:25:54 M40 496 1010 Ilves Ago Harju 03:30:54 M40 1071 1161 Inno Ain Lääne-Viru 03:59:37 M40 1954 1136 Irves Hillar Võru 04:50:00 M40 1515 629 Jaago Margus Tallinn 04:21:39 M40 1161 582 Jaago Urmas Tallinn 04:03:56 M40 617 325 Jaani Robert Tartu 03:36:38 M40 301 399 Jams Sulev Harju 03:18:08 M40 2376 2136 Jentson Indrek Tartu 05:56:29 M40 262 318 Joandi Tõiv Tallinn 03:15:56 M40 2027 1890 Jool Illart Ida-Viru 04:54:16 M40 1175 2731 Jostsons Dainis Läti 04:04:29 M40
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
