MUSTLAIK-APOLLO Referaat Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 Sissejuhatus....................................................................................................... 3 2. Liigi Bioloogia.................................................................................................. 4 2.1 Üldiseloomustus......................................................................................... 4 2.2 Talvitumine................................................................................................. 5 2.3 Röövikustaadium........................................................................................ 5 2.4 Nukustaadium............................................................................................ 5 2.5 Nukust koorub liblikas.......................................
Vaatlesin liblikate lendamise aega ja arvukust. Ma kirjutasin iga liblika liigi kohta eraldi kirjelduse ja võrdlesin kahte liblika liiki. Iga kirjelduse juures on ka selle liblika pilt või pildid. Kõik pildid on teinud minu isa Ain Piir. Uurisin põualiblikate kohta peamiselt raamatutest. Kasutasin ka internetti ja ühte ajakirja Eesti Loodus. Kõige rohkem sain infot Jaan Viidalepa raamatutest ja eElurikkusest. Jaan Viidalepp on Eesti üks tuntumaid liblika uurijaid, kes on koostanud mitmeid raamatuid liblikatest. Uurimustööd aitas koostada minu isa Ain Piir 2 LIIGIKIRJELDUSED 3 2.1. Sinepiliblikad: niidu-sinepiliblikas (Leptidea sinapis) ja harilik sinepiliblikas (Leptidea reali) Sinepiliblikad on levinud Baikalist Euroopani, levinud kogu Eesti alal. Euroopas neljast liigist
AUTISM Erki Viidalepp Ron Türnpu 10b Definition Autism is a developmental disability that results from a disorder of the human central nervous system. Autism manifests itself at a very early age, "before the age of three years". Causes of Autism Genetical diseases Other reasons - Fragile X Syndrome - Birthtraumas - Phenylketonuria - Diseases - Tuberous Sclerosis - Unknown reasons - Down's Syndrome - Rett's Syndrome Frequency China: ~ 1.8 million cases Japan: 55.8 per 10,000 (1991) USA: ~ 500 000 cases United Kingdom: 1 case in 110 children Symptoms Difficulty interacting with other people · Poor use of body language · Not responding to verbal cues · Lack of or abnormal social play · Dysfunction ¾ of cases are mentally disabled Treatment Therapy is used to treat audists. Goals: Improving health, communication, well-being. ...
Surud varasuvistel õitel. Kättesaadav: http://www.looduskalender.ee/node/20403?device=desktop (04.04.2015). · 2. Loomade elu: 3. Köide. Selgrootud III. (1984). Tallinn: Valgus./ Toim. H. Remm. 301-305 lk. · 3. Oliveira, Gibbs, Barbosa, 2004. Moth pollination of woody species in the Cerrados of Central Brazil: a case of so much owed to so few? Kättesaadav: http://link.springer.com/article/10.1007%2Fs00606-003-0120-0 (04.04.2015). · 4. Remm H., Viidalepp J. (1996). Eesti liblikate määraja. Tallinn: Valgus. 248 lk. · 5. Selin A. 2009. Suru kesköine kaunitar. Kättesaadav: http://ilm.ee/?43659 (04.04.2015). · 6. Surulaste munad. Kättesaadav : http://www.ukleps.org/morphology.html (04.04.2015). · 7. Surulaste Sugukonna liikide arvukus. Kättesaadav: http://mapress.com/zootaxa/2011/f/zt03148p221.pdf (04.04.2015). · 8. Surulaste vanus. Kättesaadav: http://www.lepsoc.org/frequently_asked_questions.php#11 (04.04.2015). · 9
Kool Kuidas areneb koiduliblikas? Uurimistöö Juhendaja: ... Tartu 2012 SISUKORD Üldisemalt koiduliblikast......................................................................................................................3 Välimus.................................................................................................................................................3 Areng....................................................................................................................................................3 Levik.....................................................................................................................................................4 Olulisemat.............................................................................................................................................4 Kasutatud kirjandus................
poolt, selle kogud liideti Tartu Ülikooliga. 1944. aastal taastati Kirjandusmuuseum iseseisva asutusena ja toodi vahepeal evakueeritud varad Vanemuise tänavale tagasi. Muuseumi kogud sõjas kuigivõrd kahju ei saanud. Arhiividest said Kirjandusmuuseumi osakonnad. 1 Ajalugu. 1945. aastal sai Mart Lepiku arreteerimise järel ajutiseks direktori kohusetäitjaks Richard Viidalepp. 1945-51 juhtis Kirjandusmuuseumi Alice Habermann. Aastatel 1946-1995 oli Kirjandusmuuseum ENSV Teaduste Akadeemia humanitaarasutus, kus uuriti, koguti ja korraldati materjale, valmistati ette publikatsioone ja korraldati näitusi. 1953. aastal omistati muuseumile Fr. R. Kreutzwaldi nimi. Aastail 1951-52 tehti katse liita Kirjandusmuuseum Keele ja Kirjanduse Instituudiga ja direktoriks oli Keele ja Kirjanduse Instituudi direktor Heinrich Tobias. 1952-1954 oli direktori kt Salme Lõhmus.
rõivaeseme soovitust, tuues välja iga eseme erilisuse ning komplekteerivusvõimalused. Eeskuju näitab ka disainer ise, riietudes enda loodud rõivastesse ning tunnetades end täieõiguslikult oma elu staarina. Olles kolme lapse ema ning juba kuue lapselapse vanaema, nimetab edukas naine oma elu kõige suuremaks luksuseks ning ühtlasi inspiratsiooniks oma perekonda. Kasutatud materjalid 1. http://www.vogue.ru/news/biographies/253/ 2. Donna Karan versus New York / Maria Viidalepp // Aven (2008) dets. 3. http://fotobank.ru/search.html;jsessionid
juures asuvaid rahvaluulekogusid (Eesti Kirjameeste Seltsi kogu, EÜSi kogu jpt) hakati koondama ERA ruumesse. 1930. aastail algatati mitmeid rahvaluule kogumise võistlusi, alates 1935. aastast määras riigivanem iga aasta iseseisvuspühaks parimaile rahvaluulekogujaile rahalised preemiad. Aastatel 19361938 toimus rahvaviiside ja -juttude heliplaadistamine. 1930. aastatel olid eesti rahvaluuleteaduses esindatud filoloogiline (August Annist) ja etnoloogiline suund (Oskar Loorits, Richard Viidalepp, Herbert Tampere). 1940. aastal muudeti Eesti Rahvaluule Arhiiv Kirjandusmuuseumi rahvaluule osakonnaks, 1947 ühendati rahvaluule õppetool kirjanduse kateedriga. Rahvaluule õppejõuks (alates 1974 professor) sai Eduard Laugaste, kes luges rahvaluule teooria, ajaloo ja liiikide põhikursusi. Hiljem lisandusid Udo Kolk, kelle uurimisalaks oli regilaul ja rahvamuusika, ning Paul Hagu, kelle tööd kekendusid setu folkloorile.
Foto 4. Sini-paelöölane. Foto internetist http://marika- klass.blogspot.com.ee/2015/01/2015-aasta-liblikas-ja-lill.html Otsustasin info liblikate kohta kirjutada eraldi kogumikuna (LISA 1), et see info ei võtaks töö kirjalikus osas liiga palju ruumi ja seda saaksid lugeda need, kes tahavad liblikate kohta rohkem teada saada. Infot liblikate kohta sain kahest raamatust: Eesti liblikate määraja, autorid J. Viidalepp, H. Remm ja Eesti päevaliblikad, autorid E. Õunap, U. Tartes. Kogumikus on liblikate fotod, mis on minu enda pildistatud ja juurde on otsitud info nende elupaiga ja toitumise kohta (Foto 5). Kaanepildiks infokogumikule valisin ühe liblika pildi pildikaardilt. 8 Foto 5. Infokogumiku foto. Foto autor Edvin Tämm 2. LIBLIKATELE KASTIDE VALMISTAMINE 2.1. Tööriistad ja materjal
Lastekirjandus ja lugemise juhtimine 2014 Kokkuvõte loetud raamatust KOKKUVÕTE Raamatu pealkiri: Kuldvõtmeke ehk Buratino seiklused Raamatu autor: Aleksei Tolstoi Kirjastus: Sinisukk, 2003 Illustratsioonid: A. Viidalepp Raamatus on palju värvilisi pilte, aga mulle isiklikult meeldivad rohkem Aleksander Koškini illustratsioonid, sest nad on palju elavamad ning sisukamad. Tegelased: Tegelane Kirjeldus Buratino Peategelane. Puuhalust meisterdatud nukk. Alguses oli ta väga vallatu ja sõnakuulmatu. Tema seiklused algasid sellest hetkest, kui ta vahetas oma aabitsa teatripileti vastu
olnud ka üldjuhul mehed. Jutud on rohmakad, sisaldavad palju pilkavaid detaile ja mõnikord ebasündsaid juhtumisi. (Kask et al., 1965) 5 Muinasjuttude funktsioon on pakkuda kaasaelamisrõõmu, see koosneb kuulaja ja jutustaja soovunelmatest, ootustest ja lootustest (Mihkla & Tedre, 1980; Kask et al., 1965). Samuti õpetab see inimesi unistama ja edasi püüdlema täiuslikuma ning inimväärsema elu poole (Mälk, Sarv & Viidalepp, 1967). Vanemale generatsioonile pakuvad muinasjutud tänapäeval huvi, sest kajastavad meie esivanemate mõttemaailma ja omaaegset elu (Mihkla & Tedre, 1980; Mälk et al., 1967). Muinasjutu üldised tunnused on (Mihkla & Tedre, 1980): 1. õnnelik lõpp; 2. õpetlik (moraliseeriv) sisu; 3. kangelaseks on madalama ühiskonnakihi esindaja; 4. tegelased on läbi erinevate muinasjuttude ühesuguse iseloomuga; 5. sisu pole seotud kindla aja või kohaga; 6. tegelaste vastandamine;
Näiteks liblikaliigi komapunnpea (Hesperia comma) käekäik nommedel ja loopeasetes kadastikes soltub otseselt nii konkreetse toidutaime olemasolust kui ka niidu hooldusvottest - valmikud munevad vaid paljastunud maapinnal paiknevatele madalaks pügatud lamba-aruheina mätastele. Karjatamise lakkamisel maapinnalähedane mikrokliima muutub ning asurkond ei suuda ellu jääda (Talvi 2004, Viidalepp ja Remm 1996). Kokkuvõte Karjatamise mõju taimekooslustele sõltub suurel määral loomade eelistustest. Eri liiki kariloomad eelistavad erinevaid taimi. Sellest sõltub niidu taimede püsivus ja levik. Mõned liigid on suuremas ohus kui teised. Taimekoosluste olukorda saab mõjutada erineva karjatamiskoormuse, karjatamisliikide ning erinevate loomadega. Soovitav on karjatada eri koduloomi üheskoos või vaheldumisi. See annab rohukamarale ühtlasema
Töötanud samast aastast EMPÜ Zoloogia ja Botaanika Instituudis, ühtlasi ka hiljem eelnevaga liitunud Tartu Ülikooli zoloogia ja hüdrobioloogia instituudis. Uurinud fütoparasiite,nematoodide süstemaatikat, fülogeneetilisi suhteid ja ökoloogiat ning tõrje bioloogilisi aluseid. Aastast 1992 on ta Florida Nematoloogide Foorumi ja Venemaa Nematoloogide Seltsi auliige (1996). [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeedia-kirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 182) Jaan Viidalepp (sünd. 27.detsember 1939) Ta on Eesti zooloog (lepidopteroloog). Töötanud aastast 1968 EMPÜ Zoloogia ja Botaanika Instituudis. Uurinud on suurliblikaid, eriti vaksiklasi, nii Eestis kui ka teistes Baltimaades ja NSV Liidus. Ta on koostanud katalooge ja määrajaid. [http://et.wikipedia.org/wiki/Jaan_Viidalepp] (30.03.08) Kasutatud kirjandus: 1. EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000 2. Teadus 1 A-Ki
- 1919 valiti Tartu Ülikooli professoriks (pärast 1.5 aastat läks loengute lugemisel eesti keele peale üle) - 1920-1939 Tartus - hiljem Kielis Andersoni seadus kuidas tekst püsib 1942 etnograafia dotsentuur (I. Manninen) 1927 Eesti Rahvaluule Arhiiv (kujuneb etnoloogiline uurimissuund) Oskar Loorits (1900 1961): - 1926 kaitses väitekirja Liivi rahva usund - 1927 ERA juhataja ja ülikooli õppejõud - 1944 läks Rootsi Richard Viidalepp (1904-1986) - Jutustaja/jutustamise uurimused - tavaõigus Herbert Tampere (1909-1975) 19. september Folkloristikapõhimõtete uuenemine 20. sajandi viimasel veerandil, 21. sajandi alguses Uute meetodite otsingud: - võrdlev usundilugu - psühholoogiateadustele tuginevad meetodid (J. Semper) - kirjandusteaduslikud meetodid (A. Annist) - eksperimentaalsed välitöömeetodid (H. Tampere) Pärast IIMS Nõukogude aeg: keskne tüpoloogiline meetod:
NALJANDID JA ANEKDOODID Naljandid ja anekdoodid on koomilised rahvajutud. Sõna koomiline on siin kasutatud tähistamaks ligikaudu kõike seda, mis teeb nalja, paneb naerma, kuulub mõiste "huumor" alla. Huumor ja nali on lahutamatult seotud naeruga. Kuid nende piirid pole kattuvad. Naer on ühest küljest laiem: on olemas nt. "närvinaerud" -- hüsteeriline naer, kõdinaer, naerugaasi-naer, naer, mida kutsutakse esile teatud ajupiirkondade elektrilise ärritamisega. Inimene võib naerda ka lihtsalt rõõmust või elujõudude küllusest. Naer kui viisakusnaer või "kaameranaer" kuuluvad lihtsalt etiketti. Teisalt on naljaga külgnevaid nähtusi, nagu vaimukus, iroonia, sarkasm, mis ei tarvitse esile kutsuda välist naerureaktsiooni. Nalja suhteid kirjanduse ja muu folklooriga Folkloorne rahvajutt eristub siis kõigepealt mittefolkloorsest jutust, nt. Mark Twaini või Eduard Vilde humoreskidest, kuigi folkloori ja autorilooming...
arhiivtekstidega. · 1927 loodi Oskar Looritsa algatusel Eesti Rahvaluule Arhiiv, kus paiknes Hurda vanavarakogu ERA arendab välja etnoloogilise suuna. Välitööd muutuvad tähtsamaks. Teaduslikud suunad: · rahvaluule e folkloor õppetoolist arenenud 19401980ndad. Iseloomulik tekstikriitika. · muinasteadus e arheoloogia · rahvateadus e etnograafia/etnoloogia ERAst arenenud 1930ndatel. Suuna esindajad: Sydow, Loorits, Viidalepp, Tampere (vaata 16.09) Uurimismeetodid: · Soome koolkonna e ajaloolisgeograafiline meetod: uurib võrdlevalt rahvaluuletekstide omavahelist seotust, suured rahvaluulekogud, range meetod (st välistab sarnaste tekstide juhusliku kokkulangemise), tuleb üles kirjutada kogumise aeg ja koht, tekkisid levikukaardid, laenuteooria. · Võrdlev usundilugu · psühholoogiateadustele tuginevad meetodid (Johannes Semper) · kirjandusteaduslikud meetodid (August Annist)
suurima eesti rahvalauliku Epp Vasara. J. Kunder, A. Grenzstein, J. Bergmann, J. Jung, K. A. Hermann, P. Südda, O. Kallas. A. Kitzberg – peale jutu- ja draamakirjaniku ka rahvaluule alal tegev. Osad näidendid, lood kasutavad rahvaluule ainest („Libahunt”, „Enne kukke ja koitu”). M. J. Eisen – rahvaluuleprofessor TÜs. Teos „Eesti rahva mõistatused” koos uurimustööga samal teemal. Mitmed rahvaluule/laulude kogud. 20. saj: W. Anderson, O. Loorits, A. Annist, R. Viidalepp, H. Tampere, R. Põldmäe, E. Laugaste, P. Ariste, E. Normann, Ü. Tedre, J. Peegel, I. Sarv, I. Rüütel. 1927. loodi Eesti Rahvaluule Arhiiv, kuhu koondati kõik kogud. 7. Mets ja vesi eesti rahvausus (I.Paulson) Mets ja vetevald oma salapäraste, vägevate jõudude ja olevustega moodustab talupoja elus n-ö välise, võõra ja vaenuliku ringi, mis piirab maad hariva inimese „sisemise” elu-elamiseringi (kultuurmaad). Mets:
Avastas ühe suurima eesti rahvalauliku Epp Vasara. J. Kunder, A. Grenzstein, J. Bergmann, J. Jung, K. A. Hermann, P. Südda, O. Kallas. A. Kitzberg peale jutu- ja draamakirjaniku ka rahvaluule alal tegev. Osad näidendid, lood kasutavad rahvaluule ainest (,,Libahunt", ,,Enne kukke ja koitu"). M. J. Eisen rahvaluuleprofessor TÜs. Teos ,,Eesti rahva mõistatused" koos uurimustööga samal teemal. Mitmed rahvaluule/laulude kogud. 20. saj: W. Anderson, O. Loorits, A. Annist, R. Viidalepp, H. Tampere, R. Põldmäe, E. Laugaste, P. Ariste, E. Normann, Ü. Tedre, J. Peegel, I. Sarv, I. Rüütel. 1927. loodi Eesti Rahvaluule Arhiiv, kuhu koondati kõik kogud. 7. Mets ja vesi eesti rahvausus (I.Paulson) Mets ja vetevald oma salapäraste, vägevate jõudude ja olevustega moodustab talupoja elus n-ö välise, võõra ja vaenuliku ringi, mis piirab maad hariva inimese ,,sisemise" elu-elamiseringi (kultuurmaad). Mets: Mets on eesti rahvausus inimese-sarnane olevus, sõbralik
Vastsed on röövikud. Röövikute välimus ning karvasus on liigiti väga erinev. Paljude karvaste röövikute karvad on kergesti murduvad ja seetõttu võivad tungida naha sisse või tekitavad sissehingamisel allergiat. Osa karvu on ühenduses mürginäärmetega. Alamseltsideks jaotamisel mitu võimalust. Meie jaotame nad pisiliblikateks ja suurliblikateks Liikide arv: 150 000 (liikide arvu poolest teine selts mardikaliste järel), Eestis umbes 2388 liiki. Kirjandus: Viidalepp, J. , Remm, H., 1996. Eesti liblikate määraja. Tallinn: 443 lk. + 40 värvitahvlit Õunap, E., Tartes, U., 2014. Eesti päevaliblikad. Varrak: 294 lk. Sugukond koilased Tineidae. Väikesed liblikad, kelle röövikud toituvad kuivanud orgaanilisest ainest. Tuntumad on nahakoi Tinea pellionella , kelle röövik toitub kuivanud loomanahkadest, riidekoi Tineola bisselliella, röövik toitub villasest riidest ja villast. Sugukond kapsakoilased Plutellidae
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
