Folkloristika eksam: kordamisküsimused (0)

Ainekursuse “ Folkloristika alused” eksami kordamisküsimused (2014)
1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas
on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud.
19.saj
Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mõjul. Hurt 1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted.
• vanavara (alguses Kreutzwald , hiljem Hurt) - ehk rahvamälestused on “vanad rahvalaulud , vanad jutud, vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk , nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud
•rahvamälestused (Hurt) - kõik, mida rahvas oma minevikust mäletab: need on nii jutud kui ka kombed, arvamised, usk, ütlemised ja ka laulud
• folkloor – rahvaluule „Rahvaluule on rahva mälus suulise traditsioonina säilinud ja levinud vaimne looming, mille autoreid nimepidi harilikult ei teata
•pärimus - kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina; osaliselt kattub traditsiooni mõistega
•vaime kultuuripärand -
1878. a esimest korda kasutas mõistet „rahvaluule” Jaan Bergmann vana rahvalaulu tähenduses.
20.saj
Tüüpilise 20. sajandi alguse käsituse järgi on rahvaluule tekkinud nn algtekstina, mis varieerub , kuni kaob käibelt. (Laugaste rahvaluule 3 faaasi). Tänapäeval mõistetakse, et algteksti, kui sellist, ei eksisteeri - rahvaluule on protsess, mille käigus teksti kujundatakse
Veel 20. saj III veerandil kasutati sõnu „rahvaluule” ja „folkloor” nii uurimisainena kui seda uuriva teadusena , praegu hoitakse neid aga lahus: aines on „rahvaluule” ja „folkloor” ning teadus, mis seda uurib „rahvaluuleteadus” ja „folkloristika”.
• minevik vs tänapäev
• “vanad” vs “noored”
• rahvas vs pärimusrühm
• territoorium vs tegevus
• objekt vs subjekt
• “asi” vs protsess
• staatiline versus dünaamiline folkloorikäsitlus

2. Loetle vähemalt viis rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud
tunnuste valikut.
1. Rahvaluule tugineb traditisoonile
2. Rahvaluule varieerub ulatuslikult
3. Rahvaluule on tavaliselt anonüümne
4. Rahvaluule väljendab pärimusrühma maailmavaadet
5. Rahvaluule võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme
Need on Ülo Valgu sõnastatud tunnused, kuidas rahvaluulet määratleda olemuslike tunnuste kaudu.
3. Missuguste tunnuste alusel saab pidada kummitusjutte, Facebook ’i pildinalju ja
grafitit folklooriks?
*Folkloor kui kultuuriprotsessi peegeldus
*See püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis, millele on omane pidev muutumine
*pärimust uuritakse kui kommunikatsiooni kultuuriliselt kokkukuuluva rühma raames
*kajastab eriliselt ühiskonna kultuurilist ja sotsiaalset identiteeti
4. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti
folkloristikas.
Aineloendi kaudu
Olemuslike tunnuste kaudu
•vanavara (alguses Kreutzwald, hiljem Hurt) - ehk rahvamälestused on “vanad rahvalaulud, vanad jutud, vanadsõnad, mõistatused, kohtade nimed, rahvanaljatamised, kombed ja pruugid, rahvausk ja ebausk, nõidade laulud ja sõnad, rahva arstimised, lastemängud
Rahvaluule on: kollektiivne, traditsiooniline, suuline , vaimne, anonüümne ( Jaago )
1. Rahvaluule tugineb traditisoonile
2. Rahvaluule varieerub ulatuslikult
3. Rahvaluule on tavaliselt anonüümne
4. Rahvaluule väljendab pärimusrühma maailmavaadet
5. Rahvaluule võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme
(Ülo Valk)
5. Kes on (A. Dundesi järgi) rahvas? Mille poolest erineb Dundesi käsitlus
varasematest rahva määratlusest?
Dundese järgi on rahvas inimeste rühm, kellel on vähemalt 1 ühine tunnus( elukutse , keel, religioon ). Rahvarühmi võib mdoosutada linn, küla, osariik
Varasem rahva määratlus – rahvas on inimeste hulk, kes moodustav alamliigi, see on tsivilisatsiooni vastand , näiteks talupojad. A. Lang nimetas rahvast kui „kirjaoskamatuid kirjaoskusega ühiskonnas“

6. Kuidas erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjanduse uurija suhtest oma
uurimisobjektiga?
Folklorist loob ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks. Ta on justkui kahe maailma vahendaja
7. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja selgita,
mille poolest need erinevad.
Esimene elu:
1. Folkloori loomulik olemasolu pärimusühiskonnas – pärimuskultuuri nähtusi pole teadvustatud ega sildistatud folkloorina
2. Folkloori osaline äratundmine seespoolt – toimub folklooriliikide määratlemine ja äratundmine, pärimuse spetsialistide(šamaanid) oluline roll teadlikkuse loomisel
3. Folkloori avastamine väljastpoolt – väärtustatakse(väljastpoolt tulija ) mõnd rühma pärimuskultuuri elementi, väline huvi õpetab oma traditsiooni hindama
8. Iseloomusta vähemalt kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja selgita, mille
poolest need erinevad.
Teine elu:
14. Pärimusrühma kitsendustest vabanemine – toimub rühma ja selle liikmete kohanemine uute oludega, samuti toimub uurijakogukonna rollide ülevõtmine
15. Folkloori kultuuripoliitiline kasutamine – pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama
16. Folkloori kaubaks muutmine – Folkloori kaubastamine muurikaäris ja turismis
9. Iseloomusta P. Voolaiu artikli põhjal spordifolkloori kandjate rühmi? Too näide
iga kirjeldatud rühma repertuaari kohta.
1. Sportlased ja sporditegelased(spordipedagoogid, spordiametnikud, ajakirjanikud, meedikud, treenerid )
Repertuaar : ühe ala piires levinud sõnakasutus, terminid ja släng, millest muu ala harrastaja midagi ei pruugi taibata
2.Spordihuvilised(fännid, juhuharrastjad, võistluspublik)
Repertuaar: fännilaulud, fännihüüded ja hüüatused
3.Spordivõhikud
Suhe spordiga seonduvasse kujuneb meedia vahendusel

10. Too esile kettkirjale kui folkloorižanrile iseloomulikud vormitunnused.
*Levib kirjateel, üleskutse levitada seda
*Osa tänapäeva maagiast
11. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva)
folkloori kohta?
11.saj – Keskaja kroonikad, nt vene leetopissid
12.saj – Saxo Grammaticuse '' Gesta Danorum''
13.saj – Läti Hendriku '' Liivimaa kroonika''

12. Missuguste suundumustega Euroopa mõtteloos on seotud huvi tekkimine folkloori
vastu 18.-19. sajandil?
Valgustusajastu ideed(rahvakultuuri avar mõistmine, ent toimub pidev spetsialiseerumine : keeleteaduse areng, sotsiaalne vaatenurk, etnograafia jne), ajaloofilosoofia , rahvusromantism

13. Missugused olid J. G. von Herderi olulisemad folkloori alased ideed?
käsitlus rahvas (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid;
käsitlus kunstipoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvad looduslikult puhtast rahvaluulest
(Volkspoesie ka Naturpoesie);
arusaam rahvaluules avaldacast rahva vaimust ( Volksgeist);
eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James
Macpphersoni „Ossiani lauludest“)
Herder nägi rahvalaulus spontaanset luuleandi, mis on sündinud elava mulje, tundmuse silmapilgust.
Harimata, lihtsas inimesed on säilinud poeesia algupärane jõud
Neid inimesi ühendab lihtne, aga suur, nõiduslik pidulik laad
Tahab vanade rahvaste juures näidata loodust
Puuduliku loogilise sidususe asemel kehtib rahvalaulud looduse seadus selle spontaansuses ja elamuslikkuses
Herder tõi eesti rahvalaulu maailmakirjandusse, esitas seda kui tõsiseltvõetavat kultuurilist pärandit.
14. Nimeta L. Lukase artikli põhjal vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või
motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse.
Folkloorialased luuletused
Eesti regivärss
Rahvapärimus
15. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel.
Hurt palus ajalehte teel inimestel saata rahvaluulet, murdekeelt, tegi küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks. Andis tagasisidet leheveergudel. Tal oli umbes 1400 kaastöölist.
"Eestirahva ajaraamat"
"Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid"
16. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest?
Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule ta jaoks ideoloogiline vahnd eestluse uueksloomisel.
17. Mille poolest erinenesid Fr. R. Kreutzwaldi ja J. Hurda rahvaluulekäsitlused?
Kreutzwald - sillaehitaja baltisaksa ja eesti kultuuri vahel, folkloori ja folkloristika vahel
Hurt - folkloristika kui teadusharu rajaja, alustas folkloori kogumist
18. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet
folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat.
Soome meetod ehk ajaloolis -geograafiline meetod
o Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid ;
o Eesmärk välja selgitada tekstide algupär, genees ja levikuteed;
o Väärtustab suuri rahvaluulekogusid;
o Mõjutused evolutsiooniteooriast, tekstikriitikast ja positivismist;
o Meetodi põhiseisukohad sõnastas Kaarle Krohn
19. Kuidas toimib W. Andersoni kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus?
Andersoni seadus – jutustaja või laulik ei kuule lugu enne pärimuse esmaesitamist, see välistab enda vead. Ta peab seda kuulma mitu korda, et see talle meelde jääks. Jutustaja peab lugu kuulma mitmelt inimeselt mitu korda, et see talle meelde jääks ja nii välistatakse teiste vead.
Andersoni seaduse toimimisest: Mall Hiiemäe tähelepanekuid:

• pajatuste puhul seostub nn stabiilsus teatud vormelite kasutamisega, pajatuse puhul pole jutustaja ega publik võõrad ja loo tegelased pole anonüümsed. „ma räägin sulle ühe loo...“
  
• süžee on esitamisel väga vaba
  
• jutustaja tajub jutte oma juttudena
  
• ta võib saada küll teistelt infot, kuid jutustamisel ei tugine ta teiste jutustamisele. Lood seostuvad kindla jutustajaga (vastuolu Andersoni seadusele). Info kogutakse mällu koos emotsioonidega, mis info saamisel inimest valdavad. Nt anekdoote räägitakse siis, kui see sobib situatsiooni, siis on selle mõju palju efektsem.
  

Arvo Krikmanni tähelepanekuid:

• Andersoni enesekontrolli seadus kaitseb enam „sisemälu“ kui teksti sõnalist reproduktsiooni
  
• sellest lähtuvalt kaitseb see enim neid žanre, mis ei sõltu keelest ega poeetilisest koodist.
  
• Järelikult tuleks otsida rahvaluule kui naturaalse süsteemi üldisemat stabiilsusseadust.
  

Kuna Andersoni seadus on loodud eksperimendina ja käsitleb ainult seda, mis meelde jääb, ei arvestata konteksti.
20. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missugustele
andmekandjatele on arhiivis folkloorseid nähtusi jäädvustatud?
ERA asutati 1927 ning seal leidub käsikirju, helisalvestusi, fotosid , filme ja videosalvestusi
juhatajaks sai O. Loorits . Aluseks sai Hurda vanavarakogu. Lisati ka Eiseni rahvaluulekogu. Lisati ka EÜSi viisikogu. Käsikirjalisi kogusid hakati korraldama vastavalt Hurda väljatöötatud süsteemile. 30ndatel asutati mitmeid rahvaluule kogumise võistluseid ja aktsioone, koguti ka kirjalikul teel levivat pärimust (oraaklid, salmikud).

21. Iseloomusta Eesti Rahvaluule Arhiivi kartoteekide süsteemi.
Kartoteegid jagunevad: Topograafiline kartoteek, Rahvaluulekogujate kartoteek, esitajate kartoteek, rahvamängude kartoteek, rahvatantsude kartoteek, rahvaviiside kartoteegid, rahvajutud, uskumused ja kombekirjeldused, nõidussõnad, rahvaarstide kartoteek, lühivormid, teiste rahvaste folkloor
Vanasõnakartoteek
160 000 kirjet;
Tüpoloogiline vanasõnakartoteek
Temaatiliste indekste kartoteek
Eesti-soome paralleelide kartoteek
Eesti-vene paralleelide kartoteek
22. Nimeta olulisemaid rahvusvähemuste folkloorikogusid Eesti Rahvaluule Arhiivis
ja kirjelda, missugust ainest ja millisest ajaperioodist need kogud sisaldavad.
ERA, Vene, Läti ja Saksa

23. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud
sellega kaasnesid?
Distsipliinide iseseisvumine
Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine
o Rahvaluule/folklor – folkloristika
o Muinasteadus – arheoloogia
o Rahvateadus – etnoloogia /etnograafia
Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine TÜ-s 1919. A; esimesteks professoriteks
Walter Anderson ja M. J. Eisen .
24. Kirjelda (T. Jaago järgi) ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas.
Too esile avatud ja suletud perioodile omased tunnused.
• Avatud perioodid (nt 1927-1940 ja alates 1991):
– Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud;
– Mõistete ja teoreeHliste lähtealuste sõnastamine;
– Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus;
• Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt
1901-1927 ja nõukogude periood):
– Ühe uurimissuuna ja –meetodi eelistamine;
– Selged piirid uurimisobjekHde ja uurimisvaldkondade
vahel; spetsialiseerumine;
– Teooria viimistlemine;
25. Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid
järeldusi.
1. Teema allub žanri spetsiifikale:
a. Erinevatel teemadel on sama žanri piires ühisjooni;
b. Sama teema avaldub erinevates žanrites erinevalt;
2. Žanr määrab kommunikatsiooni piirid:
a. Žanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid;
b. Žanrite vahel on tööjaotus ;
3. Žanr eeldab žanrisüsteemi olemasolu:
a. Žanritel on erinevad funktsiooid;
b. Žanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes.

26. Kirjelda isikukogemuse juttudele omased tunnuseid.
Sageli pole inimesed teadlikud, et neil on jutuvaru või et nad üldse esitavad muinasjuttu.
Jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilstel jutustamine
elementidel.
o Etteaimatav vorm
o Kultuurilise ja subjektiivse stilisatsiooni jäljed
o Traditsiooniline eesmärk.
Isikukogemuse võib olla nt
o Lõbus lugu lapsepõlvest, sündmus koolist, töölt
o Ammune täbar eksitus , mis tänapäevalk koomiline
o Kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga
Harilikult jutustatud esimeses isikus
Kui jutt edukas, siis seda korratakse.
27. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need
folkloorižanrid erinevad?
Rahvajutu liigid:

• muinasjutt – muistend - Märchen , Sagen
  
• naljand – pajatus - isikuloolised ja olustikulised jutud- inimesed räägivad oma külaelanikest, esivanematest, naabritest jne. --