Folkloristika kordamisküsimused (0)

Folkloristika kordamisküsimused
1. Nimeta ja kommenteeri vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja nende
tausta .
vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku);
rahvamälestused – käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost)
folkloor folklore = folk + lore ; termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna;
rahvaluule – eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. arYklis “Sõnakene luuldest”, Sakala lisaleht, nr. 3
folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel;
pärimus populaarne alates 1990. aastatest ; vt nt lastepärimus, kohapärimus; aga ka pärimusmuusika , pärimustants;
vaimne kultuuripärand UNESCO initsiatiivil kui katustermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta;
2. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud.

• minevik vs tänapäev
  
• “vanad” vs “noored”
  
• rahvas vs pärimusrühm
  
• territoorium vs tegevus
  
• objekt vs subjekt
  
• “asi” vs protsess
  
• staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus
  

Folkloorsete nähtuste tähistamiseks on Eestis kasutusel olnud hulk erinevaid termineid (vanavara, rahvamälestused, rahvaluule, pärimus, vaimne kultuuripärand)

• 150. aasta vältel on toimunud folkloori mõistevälja avardumine (dünaamilise folkloorikäsitluse kohaselt ei pea rahvaluule olema üksnes vanapärane, suuline ja kogu rahvarühmale omane kollektiivne pärimus)
  
• Folkloori mõistet on määratletud aineloendi, olemuslike tunnuste või kommunikatsiooni laadi kaudu
  

3. Nimeta vähemalt kolme rahvaluulele iseloomulikku tunnust ja põhjenda esitatud
tunnuste valikut.

• Rahvaluule kommunikatiivsus
  
• Rahvaluule muutumine/varieerumine
  
• Rahva asemel sotsiaalne rühm
  
• Rahvaluule levib nii suuliselt, kirjalikult kui internetis
  
• Rahvaluule pole üksnes minevikunähtus, vaid see on toimiva sotsiaalse rühma elususe tundemärk ka tänapäeval
  
• Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus
  

4. Missuguste tunnuste alusel saab folklooriks pidada kaasaja meedia vahendatud kummituslugusid, vandensotsiaalmeedias jagatavaid meeme ja pildinalju?
Rahvaluule pole üksnes minevikunähtus, vaid see on toimiva sotsiaalse rühma elususe tundemärk ka tänapäeval. Pulmas -teatud mängud või kombed, folkloor- tegevus ja protsess, mis sünnib siin ja praegu ning mida pole võimalik piltlikult öeldes tagasi kerida, sest iga esitus ja situatsioon on ainukordne.
5. Võrdle omavahel vähemalt kahte rahvaluule määratlemise viisi eesti
folkloristikas.
Olemuslike tunnuste kaudu vs kommunikatsioonilaadi kaudu
Olemuslik Ülo Valgu järgi:

• tugineb traditsioonile,
  
• varieerub ulatuslikult
  
• võtab kindlakujulisi kunstilisi vorme,
  
• on tavaliselt anonüümne ,
  
• väljendab ja kujundab pärimusrühma maailmavaadet
  

Kommunikatsioon:

• Omane pidev muutumine
  
• Kollektiivne ja traditsioonipõhine
  
• Kontekstisidus suhtlus- ja väljendusviis
  
• Kunstipärane kommunikatsioon väikestes rühmades
  

6. Kuidas määratles A. Dundesi rahvast ja mille poolest erineb tema käsitlus varasematest rahva määratlustest?
Mõiste rahvas uuesti- või ümberdefineerimine:

• mistahes inimeste rühm, kellel on vähemalt üks ühine tunnus (elukutse, keel, religioon , vms)
  
• vähemalt kaks inimest, kellel on ühised traditsioonid (st. mitte ainult rahvus ja perekond, vaid ka muud rühmad)
  
• rühma liige ei pea tundma kõiki teisi liikmeid, kuid ta peab tundma rühma traditsiooni põhilist osa, mis aitavad tajuda oma identiteeti
  

• “Kõigil rahvarühmadel on folkloor ning see annab sotsiaalselt heakskiidetud vormi kriitiliste, rahulolematust tekitavate probleemide väljendmaiseks, samas ka hinnatud kunstilised väljendusvahendid eetika ja maailmavaate edastamiseks.” (Lk 20)
  
• “[...] tehnoloogia ei sureta folkloori välja; pigem on ta saamas folkloori levitamise võimsaks vahendiks ja annab põnevaid inspiratsiooniallikaid uue pärimuse loomiseks.” (Lk 30)
  

7. Mille poolest erineb folkloristi suhe uurimisainesesse kirjandusteadlase suhtest
oma uurimisobjektiga?
8. Missuguste vahendite/võtetega muudetakse “nähtamatu” folkloor “nähtavaks”? Mille poolest erineb “nähtamatu” folkloor “nähtavast” folkloorist?

• Folklorist loob ise oma uurimisainese, teeb selle nähtavaks (vt “nähtav” ja “nähtamatu” rahvaluule)
  
• Folklorist kui kahe maailma vahel olija, kui vahendajad; folkloristi tegevuse dialoogilisus.
  
• Folkloristi töövahendid ( välitööd ): vahetu jälgimine ja osalemine, kirjalike märkmete tegemine, küsitluste läbiviimine, intervjueerimine, heli- ja videosalvestuste tegemine jne.
  
• Nähtav on see, mis on arhiividesse talletatud. Neid arhiivisäilikuid (laule, juae, tantse, kombekirjeldusi) saab uuesti lugeda, kuulata või vaadata, tekstina analüüsida jne.
  
• Väljaspool arhiivi eksisteerib ja toimib folkloor tavaelu orgaanilise, märkamatu ja nimetu osana – tegevuse ja protsessina, mis sünnib siin ja praegu ning mida pole võimalik piltlikult öeldes tagasi kerida, sest iga esitus ja situatsioon on ainukordne.
  

9. Iseloomusta kolme folklooriprotsessi “esimese elu” etappi ja esita iga etapi
iseloomustamiseks vähemalt üks näide.
2. Folkloori osaline äratundmine seestpoolt:

• Pärimusteadlikkuse sünd rühma sees;
  
• Folklooriliikide määratlemine ja “äratundmine”
  
• Pärimuse spetsalistide (nt šamaanid, preestrid , teadjad) oluline roll teadlikkuse loomisel;
  

3. Folkloori avastamine väljastpoolt:

• Väljastpoolt tulnud uurija väärtustab mõnd rühma pärimuskultuuri elemente;
  
• Väline huvi õpetab oma traditsioone hindama;
  

Nt väärtuslik regilaul vs “saunanaiste lori”
4. “Õige” folkloori määratlemine:

• Toimub uurija ja uuritava koosmõjus;
  
• Teatud eelisalade väljavalimine ja neile sümboli staatuse omistamine
  

Nt regilaul vs uuem rahvalaul , vanade vs noorte folkloor, naiste vs meeste pärimus
10. Iseloomusta kolme folklooriprotsessi “teise elu” etappi ja esita iga etapi iseloomustamiseks vähemalt üks näide.
Lauri Honko
Folkloori “teine elu”: – Arhiveeritud pärimusainese liigutamine uude konteksti, uude ringlusse, uutese žanritesse;

• Nt folkloorifestival Baltica ja Viljandi Folk;
  
• Folklorismi mõiste;
  

• 14. Pärimusrühma sõltuvusest või kitsendustest vabanemine (emantsipatsioon):
  
  • – Rühma ja selle liikmete kohanemine uute oludega;
    
  • – Uurijakogukonna rollide ülevõtmine;
    
  • – Eestkõneleja küsimus
    
• 15. Folkloori kultuuripoliitiline kasutamine:
  
  • – Pärimusrühma võõristus “ülevalt poolt” peale pandud ülesannetele;
    
  • – Pärimusrühma teatud folkloorivormide valimine riiki ja rahvast esindama;
    
• 16. Folkloori kaubaks muutmine:
  
  • – Folkloori autoriõiguste küsimus (WIPO);
    
  • – Folkloori kaubastamine muusikaäris ja turismis, nt Simon & Garfunkeli “El Condor Pasa”
    

11. Kirjelda vandenõukultuurile omaseid tunnuseid (vähemalt kolm tunnust, nt M.
Uibu artikli põhjal). Too kaks näidet kaasaegse vandenõuteooria kohta ja
põhjenda, miks need näited esindavad vandenõukultuuri.
Vandenõukultuur:

abstraktne usaldamatus võimulolijate suhtes

tõdemus, et dominantsemad institutsioonid (sh teadus/ meditsiin ) on üldisemalt ja fundamentaalsemalt korrumpeerunud

kahtluste keskmeks pole enam „ kauge “ grupp vaid abstraktne hirm üleüldiste konspiratiivsete suhete ees
Kaasaegsed vandenõuteooriad:

lame Maa – usaldamatus teaduse kui domineeriva autoriteedi vastu; kahtleb terves maailmapildis

vaktsiinid – usaldamatus meditsiini suhtes ja võimu
12. Missugustes allikates leidub varaseid üleskirjutusi (eesti või mõne teise rahva) folkloori kohta?
Eestis

• Keskaja kroonikad: nt vanavene leetopissid (11. saj.), Saxo Grammaticuse “Gesta Danorum” (12. saj.), LäF Henriku “ Liivimaa kroonika” (13. saj.), jt.
  
• Varased rahvaste kirjeldused ja reisikirjad: nt Sebastian Münsteri “Cosmographey” (1588);
  
• Kohtudokumendid (17. saj.): nt teated usundiliste arusaamade ja rahvalaulude kohta – Vaata lähemalt: Laugaste, Eduard 1963. Eesti rahvaluuleteaduse ajalugu I. Tallinn.
  

13. Too esile vähemalt kaks suundumust Euroopa mõtteloos 18.-19. sajandil, millega
oli seotud huvi tekkimine folkloori vastu.
Giambaqsta Vico (1668-1744) ideed:

• muinaskultuuri (paganarahvaste poeesia ja mütoloogia ) väärtustamine,
  
• arusaam pärimuse ajaloolisest muutumisest,
  
• soov pärimust süstemaatiliselt tutvustada ja uurida;
  
• Vico “Scienza Nuova” (1725) oluline mõju järgmistele uurijatele, sh. Johann Gosried von Herderile
  

Herderi ideed:

• käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid;
  
• käsitlus kunstpoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie);
  
• arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist);
  
• eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni “Ossiani lauludest”; vendade Grimmide tegevus)
  

19.saj. alguses Nt Johann Heinrich Rosenplänter (1782-1846):

• andis välja ajakirja “Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache ” (1813-1832);
  
• avaldas selles laule, vanasõnu, mõistatusi, rahvajutte;
  
• väärtustas eesti keelt;
  

14. Missugused olid olulised J. G. von Herderi ideed (ja teod), mis mõjutasid folkloristika kui teadusharu kujunemist?

• käsitlus rahvast (Volk), keda seovad ühine keel ja traditsioonid;
  
• käsitlus kunstpoeesiale (Kunstpoesie) vastanduvast looduslikult puhtast rahvaluulest (Volkspoesie, ka Naturpoesie);
  
• arusaam rahvaluules avalduvast rahva vaimust (Volksgeist); • eeskuju ja üleskutse koguda ning väärtustada rahvaluulet (nt tema käsitlus James Macphersoni “Ossiani lauludest”; vendade Grimmide tegevus)
  
• Herder avaldas esimese teadaoleva rahvalaulude kogumiku (s.h. ka 7 eestikeelset rahvalaulu), tema arvates kätkeb rahvaluule endas ka rahva vaimu.
  
• Herderi arvates oli oluline folkloori kirja panna ja seda säilitada. Ta käsitles kunstballaadi kõrval seisvat looduslikku ja loomulikku rahvaluulet.
  

15. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos olulised K. J. Petersoni ja Fr. R.
Kreutzwaldi tegevus? (Nimeta valdkond ja vähemalt üks teos, millega need
õpetlased folkloori uurimist 19. sajandil edendasid.)
Kristjan Jaak Peterson (1801-1822) - estofiil

• “Finnische Mythologie” (1821) – kommenteeritud ja täiendatud tõlge Kristrid Gananderi mütoloogia alasest seletussõnastikust “Mythologia Fennica” (1789);
  

Friedrich Reinhold Kreutzwald ( 1803 -1882)

• Saksakeelsed artiklid ajakirjas “Das Inland” (1836-1863);
  
• Eestikeelsed kirjutised väljaandes “Sipelgas” (1843, 1861);
  
• Koostöös A. H. Neusiga kogumik “Mythische und magische Lieder der Ehsten” (1854);
  
• Eepos “Kalevipoeg” (1857-1861);
  
• “Eesti rahva ennemuistsed jutud” (1866);
  

16. Nimeta (nt L. Lukase artikli põhjal) vähemalt kolme eesti rahvaluule süžeed ja/või motiivi, mis jõudsid 19. sajandi baltisaksa luulesse.

• Regilaulud (nt “Salme laul”, “Uppunud vend”, “Tütarde tapja ”)
  
• Hiiumuistendid
  
• Rändava järve muistendi motiivid ja/või süžee
  
• Faehlmanni müüdid (nt “ Koit ja hämarik”, “Vanemuise laul”)
  
• Kreutzwaldi ennemuistsed jutud (nt “Porkuni preili”, “Rõugutaja”, “Paigast läinud järveke”)
  

17. Kirjelda J. Hurda tegevust rahvaluule kogumisel ja publitseerimisel. Nimeta tema
olulisemaid rahvaluule kogumise üleskutseid ja tema algatatud väljaandesarju.
J. Hurda üleskutsed rahvaluulet koguda

• Rahvaluule kui “üks suur ja elav ajaraamat”; folkloori tähendus rahvusliku ajaloo kontekstis;
  
• “Mis lugu rahva mälestustest pidada” (Eesti Postimehe lisaleht 1871, nr 26-27); Rahvaluule väärtustamine
  
• “Eestirahva ajaraamat” (Eesti Postimehe lisaleht 1876, nr 13);
  
• “Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele” ( Olevik 1888, nr 8-10, 12); I palve koguda murdekeelt; II palve koguda rahvaluulet; küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks; Tagasiside andmine leheveergudel (avaldas 156 kogumisaruannet) = epistolaarne folkloristika;
  

J. Hurt rahvaluule publitseerijana

• “Eestirahva ajaraamat” (1876) – viie- osalise “ajaraamatu” idee: I. Vana Kannel , II. Vana Tarkus, III. Vana Usk, IV. Vana Jutt, V. Vana Kombe (hiljem lisas eraldi osana mõistatused );
  
• Vana kannel. Täieline kogu vanu eesti rahvalaulusid. I (1875- 1886 ), II (1886) = Põlva ja Kolga -Jaani regilaulud;
  
• Sari Monumenta Estoniae Antiquae (teaduslik rahvaluuleväljannete sari; jätkamisel);
  
• Setukeste laulud I-III ( 1904 -1907;
  

Jakob Hurt kogus rahvaluulet mitmel viisil. Üheks viisiks olid üleskutsed ajalehes, mis palusid rahval endal talle materjali saata. Samuti kasutas ta erinevate kogujate abi, kelleks enamasti olid üliõpilased, kes käisid otse pärimusrühma juures materjali kogumas. Enne publitseerimist vaatas ja analüüsis materjalid, et eraldada tähtsam info vähemtähtsast. Alles seejärel publitseeris kogutu .
18. Missugune oli J. Hurda käsitlus rahvaluule ja ajaloo suhetest?

• Rahvaluule kui “üks suur ja elav ajaraamat”; folkloori tähendus rahvusliku ajaloo kontekstis;
  
• “Mis lugu rahva mälestustest pidada” - Rahvaluule väärtustamine, oma kogemuste jagamine (nt vahendab ajaloolisi muistendeid Põhjasõjast ja katkust);
  
• “Eesti rahva ajaraamat”
  
• “Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele” - palve koguda murdekeelt; II palve koguda rahvaluulet; küsitluskavad rahvakommete ja rahvausundi kogumiseks;
  

19. Mille poolest on eesti folkloristika ajaloos oluline O. Kallase tegevus?
Oskar Kallas (1868-1946)

• 1887-1892 õppis Tartu ülikoolis klassikalist filoloogiat; kogus rahvaluulet Hurda stipendiaadina;
  
• 1892-1893 õppis Helsingi ülikoolis; kaitses samas 1901.a. doktoriväitekirja folkloristikas;
  
• 1893 ja 1901 tegi välitöid keelesaartel;
  
• 1904-1921 korraldas EÜS-i rahvaviiside kogumise aktsiooni; üks ERM-i asutajatest;
  
• 1922-1934 EV suursaadik Suurbritannias ja Hollandis;
  

20. Iseloomusta vähemalt kolme geograafilis-ajaloolise meetodi põhimõtet folkloristikas ja nimeta vähemalt kaks selle uurimissuuna esindajat.

• Soome meetod ehk ajaloolisgeograafiline meetod;
  
  • – Uurib võrdleva meetodi abil rahvaluuletekstide omavahelisi seoseid ;
    
  • – Eesmärk välja selgitada tekstide algupära (Urform), genees ja levikuteed;
    
  • – Väärtustab suuri rahvaluulekogusid;
    

Nn soome meetodi arendaja Kaarle Krohn. Walter Anderson
21. Millal toimus folkloristika kui distsipliini iseseisvumine? Missugused arengud
sellega kaasnesid?
Folkloristika kui teadusharu kujunemine: distsipliinide iseseisvumine

• Teadusharude vaheliste piiride väljajoonistumine;
  

– Rahvaluule/folkloor – folkloristika;
– Muinasteadus – arheoloogia ;
– Rahvateadus (vrd sks Volkskunde)
– etnograafia (etnoloogia);

• Eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli asutamine Tartu ülikoolis 1919.a.; esimesteks professoriteks Walter Anderson ja M. J. Eisen;
  

22. Kes oli W. Anderson ja kuidas toimib (nt E.-H. Seljamaa artikli põhjal) tema kirjeldatud rahvajuttude enesekontrolli seadus?

• 1920-1939 Tartu ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule korraline professor; hiljem Kieli ülikoolis;
  
• Veendunud ajaloolisgeograafilise koolkonna järgija; filoloogilise suuna esindaja;
  
• Uurinud rahvajutte (nalju, linnajutte) ja laule (ballaade, lastelaule), kettkirju, teooriaküsimusi (nt folkloori enesekontrolli seadus) jm.;
  

Rahvajuttude enesekontrolli seadus

• Sõnastas Walter Anderson 1923. aastal ilmunud monograafias “Kaiser und Abt” •
  
• Rahvajuttude stabiilsuse tagab see, et
  
  • 1) iga jutustaja on kuulnud vastavat muinasjuttu (või naljandit, legendi jne) oma eelkäijalt reeglina mitte üks, vaid mitu korda;
    
  • 2) ta on kuulnud seda reeglina mitte üheltainsalt isikult, vaid tervelt realt persoonidelt (ja nimelt erinevates redaktsioonides);
    
  • 3) eri allikaid kombineerides jutustaja rekonstrueerib konkreetse rahvajutu algkuju.
    

23. Millal ja mis põhjusel asutati Eesti Rahvaluule Arhiiv? Missuguseid folkloori
kogumise ja uurimisega seotud uuendused arhiivi loomisega kaasnesid?
Eesti Rahvaluule Arhiiv (ERA)

• Asutatud 1927.a. kui ERM-i allüksus, et “majutada” J. Hurda rahvaluulekogud
  
• Keskne rahvaluulearhiiv, kuhu koondati kõik senised üksikisikute ja seltside rahvaluulekogud
  
• Loodi registrite , kartoteekide ja koopiamappide süsteem (“ Kogud korda!”)
  
• Loodi korrespondentide võrgustik ja hakati korraldama kogumisvõistlusi
  
• Koondati ka Eesti vähemusrühmade folkloorimaterjale
  

24. Nimeta (nt K. Salve artikli põhjal) viis olulisemat teiste rahvaste folkloorikogu Eesti Rahvaluule Arhiivis ja kirjelda, missugustel ajajärkudel jäädvustatud ainest need kogud sisaldavad.

Soome- Ugri

Juudi

Läti

Liivi

Vene

Saksa

Eestirootslaste
25. Kirjelda ühte avatud ja ühte suletud perioodi eesti folkloristikas. Too esile avatud
ja suletud perioodile omased tunnused.
Avatud perioodid (nt 1927-1940 ja alates 1991):

• Uute meetodite ja uurimisallikate otsingud
  
• Mõistete ja teoreetiliste lähtealuste sõnastamine
  
• Teadusalade ja uuritavate valdkondade hajusus
  

Suletud (spetsialiseeruvad) perioodid (nt 1901-1927 ja nõukogude periood):

• Ühe uurimissuuna ja –meetodi eelistamine
  
• Selged piirid uurimisobjektide ja uurimisvaldkondade vahel; spetsialiseerumine
  
• Teooria viimistlemine
  

Suletud periood: 1940-1980. aastad

• Domineerib filoloogiline suund; sh tüpoloogiline lähenemine ja tekstikriitika;
  
• Folkloori fundamentaalväljannete ettevalmistamine MEA sarjas:
  

– Hiiu- ja vägilasmuistendid 1-3. MEA II (1959; 1963; 1970)
– Vana Kannel 5-6. MEA I (1985; 1989)
– Eesti vanasõnad 1-4. MEA III (1980-1988)
Avatud periood: kontekstikesksed uurimused alates 1990. aastatest

• Konstruktivism
  
• Läbimurre liigikeskselt lähenemiselt alternatiivsetele käsitlustele
  
• Tänapäeva rahvaluule lülitumine rahvaluuleteooriasse
  
• Interdistsiplinaarsus
  
• Välitööde osakaalu suurenemine
  
• Refleksiivsus
  

26. Iseloomusta kolme L. Honko žanriteoreetilist postulaati ja neist tulenevaid järeldusi.

• Teema allub žanri spetsiifikale:
  
  • – erinevatel teemadel on sama žanri piires ühisjooni;
    
  • – sama teema avaldub erinevates žanrites erinevalt;
    
• Žanr määrab kommunikatsiooni piirid:
  
  • – žanris antakse edasi vaid teatud liiki sõnumeid;
    
  • – žanrite vahel on tööjaotus ;
    
• Žanr eeldab žanrisüsteemi olemasolu:
  
  • – žanritel on erinevad funktsioonid;
    
  • – žanre kirjeldatakse omavahelistes suhetes.
    

27. Too kolm näidet, mis peegeldavad žanrinimetuste loomist erinevatelt alustelt.
Žanrite määratlemine eri alustelt

• Sisu – pühakulegend;
  
• Vorm – aheljutt;
  
• Struktuur – korduslaul;
  
• Kontekst – tantsulaul;
  
• Funktsioon – hoiatusmuistend;
  
• Levik – rändmuistend;
  
• Päritolu – eksempel (ld. exemplum);
  

28. Arutle teemal, kas traditsioonilised muistendid ja tänapäevased linnalegendid kuuluvad samasse žanrisse. Esita (nt af Klintbergi artikli põhjal) poolt- ja vastuargumendid , mis üht või teist seisukohta kinnitavad.
Linnajutt, linnalegend , tänapäeva muistend

• “See on realistlik jutt, mis sisaldab tõeseid või väidetavalt tõeseid sündmusi, võib sisaldada ka iroonilist ning üleloomulikku. Talle on iseloomulik kõrge usutavuspiir: juturääkija eeldab, et lugu on usutav , see on kuuldud kelleltki tuttava tuttavalt, kes võis selle omakorda kuulda oma tudavalt.” (Kalmre 2001)
  
• FOAFtale = friend of a friend tale jutud, mille rääkis või mis kuuldud sõbra sõbralt’
  

Af Klintbergi artikli põhiseisukohti

• Kaasaegse muistendi (linnalegendi/jutu) ja traditsioonilise muistendi sarnasused ja erinevused
  
  • – Linnakeskkond vs loodus- või maamiljöö
    
  • – Linnajuttude lähedus isikukogemuse juttude, naljandite ja anekdootidega
    
• Tänapäeva muistendid peegeldavad vanema traditsiooni kohanemist linnakeskkonnaga
  
• Uskumise aspekti olulisus muistendi määratlemisel
  
• Kaasaegsetel muistenditel võivad olla funktsionaalsed ekvivalendid vanemas traditsioonis (nt UFO-lood ja muistendid loodusvaimudega kohtumisest)
  

29. Mille poolest sarnanevad ja erinevad halloween ja hingedeaeg ?
Halloween (31.10) ja hingedeaeg

• Halloween kalendris , mil ringi käisid “ hingesandid ” (uus tähendus angloameerika kultuuris, nüüd globaalne levik)
  
• Hingedeaeg (Põhja-EesMs ka jaguaeg) = lahkunute koju ootamise aeg eesti rahvakalendris (vrd soome kekri)
  

30. Kõrvuta kahte rahvalaulu või rahvamuusika määratlust. Too esile, mille poolest need määratlused erinevad.
Rahvalaulu mitu määratlust
– rahvalaulud , kui maarahva hulgas suuliselt levinud laulud (lähtub vanemast rahva käsitlusest; kuulub teatud stiilitunnustega vanemasse muusikakihistusse)
– mingi rühma seas elavas kasutuses olevad laulud, hoolimata nende päritolust ja levikuviisist (vastandub professionaalsele muusikale )
31. Kirjelda rahvalaulude teadusliku liigituse aluseid, mida kasutatakse arhiivis ja
väljaannetes tekstide liigitamiseks. Missugustesse rühmadesse on liigendatud eesti
vanemat rahvalaulu?
Eesti rahvalaulude liigituse alused

• Elavas kasutuses (“esimene elu”) – kasutusvaldkonna alusel (nt kiigelaulud, pulmalaulud , vastlalaulud, mängulaulud); NB! laulude funktsioon võis aja jooksul muutuda
  
• Väljaannetes ja arhiivis (“teine elu”) – teksti väliste tunnuste e. vormi alusel (nt regivärsiline ja riimiline rahvalaul) – teksti sisemiste tunnuste e. sisu ja teemade alusel (nt lüroeepilised laulud ja lüürilised laulud)
  

NB! Tekstide liigitus on vajalik, et kogutud tekstides orienteeruda
Vanem rahvalaul

• regilaulu eelsed vormid (iseloomustab algriim , parallelism, vormelikeel)
  
• Hüüded, loodushäälendid, loitsud, lastelaulud, itkud jne.
  
• regilaul (iseloomustab algriim, parallelism, vormelikeel + kindel värsimõõt )
  

Uuem rahvalaul

• siirdevormilised laulud
  
• lõppriimilised laulud
  

• olustikulised laulud
• sõjateemalised laulud
• sentimentaalsed armastuslaulud
• mängu- ja tantsulaulud
• vaimulikud rahvalaulud (rahvakoraalid)
Vanem rahvalaul: regilaulud

• Lüroeepika
  

– Müütilise sisuga laulud
– Kosja- ja abieluteemalised laulud
– Laulud igapäevasest tööst ja elust
– Legendid

• Lüürika
  

– Töö- ja tavandilaulud

• Töölaulud
  
• Kalendrilaulud
  
• Pulmalaulud
  

• Vaba kasutusseosega laulud
  
  • Laulud laulust ja laulikust
    
  • Laulud loodusest ja loomadest
    
  • Laulud abielust Jne.
    

32. Missugustes Eesti piirkondades püsis regilaul kõige kauem?
Kihnu, Sakala kõrgustik, Põhja-Eesti piirkond, Petseri piiril
33. Nimeta kaks olulist regilauluväljaannet (laulukogumikku või uurimust) ja kaks
regilaulu- uurijat .
Regilaulu väljaanded

• Monumenta Estoniae Antiquae:
  

– Vana Kannel I Põlva (1875-1886), II Kolga-Jaani (1886), III Kuusalu (1939), IV Karksi (1941), V Mustjala (1985), VI Haljala (1989), VII Kihnu (1997), VIII Jõhvi, Iisaku (1999), IX Lüganuse (2009), X Anna, Paide (2012), XI Kodavere (2014)

• Eesti rahvalaulud. Antoloogia. I-IV (1969-1974; 1999:
  
• Eesti regilaulude andmebaas hdp://www.folklore.ee/regilaul
  
• Eesti rahvamuusika antoloogia I-III (1970; 2003; 2016 )
  
• Eesti rahvalaule viisidega I-V (1956-1965; 2010-2013)
  

Uurijad :
Tiiu Jaago
Mari Sarv
Aadu Lintrop
34. Kirjelda uuema rahvalaulu vormitunnuseid. Missugused taustategurid uuema laulu levikut mõjutasid?

• Levis alates 18. sajandi lõpust
  
• Oluline kirjakultuuri mõju: eeskujuks vaimulik laul (tõlked ja mugandused saksa keelest) ja eestikeelne juhuluule; ajakirjanduse roll
  
• Levikule aitasid kaasa muutused ühiskondlikus elus (pärisorjuse kaotamine, liikumisvabaduse suurenemine, industrialiseerimine jms)
  
• Laul vastas enamal määral ajastu vaimule: tegevust kirjeldav toon; aktiivne reageerimine elunähtustele; tõtlik ja asjalik väljenduslaad (suuremalt osalt meeste looming)
  
• Uute teemade kajastumine laulurepertuaaris
  
• Põhiline võte lõppriim , vahel lisandub alliteratsioon
  
• Värsid koondatud stroofidesse
  
• Värsimõõt mitmekesine (enamjaolt 3-4 jalgne trohheiline või jambiline, vt nt vemmalvärss)
  
• Keel ei sisalda arhaisme, toetub 19. saj murretele, ligineb kirjakeelele
  
• Viisid arenenumad, ulatuvad sageli üle stroofi (viisid võetakse sageli üle pillilugudest)
  
• Refrään arenenum kui regivärsil
  
• Lisandub laulude (käsi)kirjaline levik; autorilaulude folkloriseerumine
  

35. Too (nt T. Särje artikli põhjal) esile, kuidas on rahvalaulu ja – muusika mõisted
Eestis aja jooksul muutunud.
– nt et esmalt määratleti rahvalauluna talurahva või hariduseta inimeste laule, mis olid kadumas;
– hiljem käsitleti rahvalauluna kõiki mingi rühma poolt lauldavaid laule sõltumata nende päritolust;
– rahvamuusika mõiste “degradeerumine” taidluseks ja pärimusmuusika kasutuselevõtt; ok, kui on osatud esile tuua eri ajajärkudel rahvamuusikaga seostatud märksõnu nagu rahvalaul, ehedus ja vägi.
36. Mida tähistab folkloristikas mõiste tüüp? Missugusele folkloristika alasele teosele viitab lühend ATU?
rahvapärane arusaam – vrd tavaväljend
„Tuhkatriinu“-lugu, lood, mis arenevad samal moel: vaene ja silmapaistmatu ( nais )kangelane saavutab kuulsuse ja rikkuse.
Rahvaluuleteksti stabiilsuse iseloomustamiseks kasutatakse mõistet tüüp — s.t võimet paindlikult muutudes säilitada siiski oma põhikuju .
ATU – Eesti muinasjutt
37. Kirjelda isikukogemuse juttudele omaseid tunnuseid.

• lõbus juhtum lapsepõlvest, sündmus koolis, tööl
  
• ammune täbar eksitus, mis tänapäeval koomiline
  
• kokkupuude üleloomuliku või seletamatuga
  
• jutt ei põhine pelgalt jutustaja kogemusel, vaid ka mitmetel traditsioonilistel jutustamise elementidel
  

– etteaimatav vorm
– kultuurilise ja subjektiivse stilisatsiooni jäljed
– traditsiooniline eesmärk

• harilikult jutustatud esimeses isikus
  
• kui jutt edukas, seda korratakse
  
• olnud alati populaarne
  

38. Missugune on “klassikaliste rahvajuttude” põhijaotus? Mille poolest need folkloorižanrid erinevad?

• Muinasjutud
  
• Muistendid
  
• Müüdid – Eestis ei ole, peegeldusi leida pigem regilaulust kui proosanarratiividest (müütilised regilaulud, nt „Loomine“, „Suur tamm“)
  
  • – tegutsevad muistsed jumalad või vägimehed
    
  • – Antiikmütoloogia eeskujul eesti panteoni loomise katse
    
  • – Kr. J. Peterson
    
  • – Fr. R. Faehlmanni katse luua müüte
    
  • – „Kalevipoeg“
    

Erinevused: Aeg: Müüt- kauge minevik, Muinasjutt – ebamäärane, Muistend – lähiminevik
Peategelane: Müüt – peategelane pole inimene, muinasjutt – inimene v mitte, muistend - inimene
Toimumiskoht : Müüt – teine maailm, muinasjutt – ebamäärane, muistend - tänapäevamaailm
39. Võrdle Lohetapja süžee kajastamist müüdis, muinasjutus ja legendis. Mis on
sarnane ja mis erineb?
„Lohetapja“ müüt

• Müüt lohemao tapmisest mütoloogiates, kus lohe iseseisva olendina – allaneelatud vesi, valvatud aare, röövitud inimene
  
• Sageli kujutab lohetapmine teatud piirisituatsiooni – mingi korra (linna, riigi, ajastu, religiooni) loomist või millegi lõpetamist
  
• iidse initsiatsiooniriituse peegeldus
  

„Lohetapja“ legend

• Kristluses võit paganausu üle
  
• Üle kuuekümne erineva katoliku pühaku, eriti Püha Jüri (Georg), Püha Miikael ning Püha Margareeta
  

„Lohetapja“ muinasjutt
lohe kirjeldused arhiiviteksides :

• üsna üksluised – enamasti mitmepealine madu (suur madu; üks lendav madu), kuri vaim (kolme piaga kuri vaim; vanahalv; 12-peaga metsaline), mis tihti seotud veega (mereelukas; mere vana tont; merekurat).
  
• rätsep Jaan Sandra kirjapanekutes meremadu, kel kuus pääd otsah oll, ja silmä pääh kui tõrvase palli ning merevaim irmsa kuvve pääga, kelle ega üte kukru pääl, kui hiigla kikkal, ilmatu suur punane-hari veretas.
  
• kahejalgne saatan, madu pea otsas ja imelised sarvet peas ja suled seljas
  
• konn (Narva) – Annist: Kreutzwald võttis aluseks traditsioonilise lohetapmismuinasjutu, soovis lohe omadused eestipärasemale olevusele üle kanda
  

40. Iseloomusta kohapärimust kui folkloorivaldkonda. Nimeta kahte kohapärimuse väljaannet.

• Kohapärimus – kohakeskne, tavaliselt proosateksti vormis folkloor
  
  • – sh kohamuistendid, kohtadega seotud uskumused, kombekirjeldused, ajalooline pärimus, mälestused jm
    

„Arad veed ja salateed. Järvamaa kohapärimus“, 2005 ( koost Mari-Ann Remmel )
„ Pühad kivid Eestimaal“, 2011 (koost Mall Hiiemäe)
41. Kõrvuta (nt R. Järve artikli põhjal) muinasjuttu ja turismireisi. Too esile kolm
nende nähtuste sarnasust .
liminaalsus ja imaginaarsus

• kangelane käitub „seal” maailmas äraspidiselt, teisiti kui tavaelus
  
• koduühiskonna sotsiaalsel struktuuril pole turisti jaoks endist tähendust
  
• turist ei kuulu enam koju, tegelikule paiknemisele vaatamata ei kuulu ta ka sihtkohta
  
• ohutu avastusretk
  

suveniir ja autentsus

• suveniir, mille reisija käidud maalt kaasa toob on kui muinasjutukangelase tarvilik tunnismärk imedeilmast – seal maailmas sageli väheväärtuslik, ent kangelase jaoks hädavajalik käigu tõestajana
  
• antropoloogid pidanud turismi uurimisel fundamentaalseks probleemiks autentsust
  
• suveniir standardiseeritud, turismi vahendaja poolt autentsusmarkeriga märgistatud
  

ruum ja aeg

• mõnikord turismireisi sihtpunktina „muinasjutumaa“, mille tegelik asukoht pole turisti jaoks oluline
  
• tänapäeval võimaldab reisimine kiiresti kohale jõuda, erinevalt endisaegsest rändajast ei kulgeta mööda teed tasapisi, vaid hetke jooksul ilma pika kohanemisajata olla lennukiga järgmises punktis sarnaselt lendavale vaibale.
  
• hõlbus liikumisvõimalus tingib kogemuste fragmentaarsuse, keskendatuse mitte protsessile, vaid üksikpunktidele.
  
• aeg voolab teistmoodi, kui meie elu pole struktureerimas nädalapäevade rütm .
  
• reaalsusest põgenemine, oma maailmast väljapääsemine, mille puhul alustatakse argisest keskkonnast ning siirdutakse paika, kus kõik erineb tavapärasest, kus meeled on ergad ning kõike tajutakse ebatavalisena
  
• muutunud on ta seisund ning nii nagu kogetakse muinasjuttu, on rännak andnud aega mõelda argielu probleemidele, tavalisusest väljas olek võimaluse vaadata hetkeks elu kõrvalt – see kõik võib toimuda ka alateadlikult ning mõjutada rändurit mingil moel alles tulevikus
  

42. Nimeta folkloori lühivormide hulka kuuluvaid folkloorižanre. Iseloomusta lähemalt ühte lühivormide žanri ühes selle allvormidega.
2. Žanriteoreetiline lähenemisviis
2.1. Vanasõnad
2.2. Kõnekäänud
2.3. Mõistatused
2.3.1. Mõistatuste alaliigid : tsenter ja perifeeria
2.3.1.1. Eesti Rahvaluule Arhiivi mõistatuste perifeerne aines
2.3.2. Tsentri ja perifeeria erinevused
2.3.3. Arhiivitöö kinnitus tsentri ja perifeeria teooriale
2.3.4. Mõistatuste dünaamika, vana aines uutes kontekstides
43. Too kolm näidet tänapäevasest vanasõnade kasutamisest uues funktsioonis ja/või
kontekstis.

Harjutamine teeb harjutajaks

Parem väike kupüür kui suur tänu

Kes viimasena naerab, ei saanud naljast aru.
44. Iseloomusta tsentri ja perifeeria teooriat eesti mõistatuste uurimise näitel. Too ka näiteid.
3. Mõistatused - žanri muutumise jälgimine tsentri ja perifeeria teooria abil
Mõistatus on dialoogiline mäng, mis koosneb kahest osast – küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendist).
Eesti mõistatuste arhiivimaterjali hulgas on tuntumate esikümme järgmine.
1. Hark all, paun peal, pauna peal rist , risti peal nupp , nupu peal mets (metsas sead (käharpeaga poisike ajab välja))? – Inimene (+peahari).
2. Seest siiru -viiruline, pealt kullakarvaline ~-keeruline? – Sibul.
3. Lipp lipi peal (~Lipitud ja lapitud) ilma nõela pistmata? – Kapsas .
4. Harakas aidas , saba väljas ~ Hiir läheb auku, saba jääb välja? – Võti.
5. Neli hobust tallis , viies jookseb ümber talli ? – Sukavardad
Tsentraalsel alal 130 000 "tavalist e. klassikalist e. traditsioonilist e. pärismõistatust, mis annavad mingist objektist piisavalt peidetud, kuid piisavalt läbipaistva kirjelduse; see kirjeldus on üldjuhul orienteeritud tolle objekti füüsilistele ( esmajoones visuaalselt või auditiivselt tajutavaile) omadustele (nt Üks hani, neli nina? - Padi).
45. Nimeta vähemalt ühte eesti parömioloogi ja tema olulist teost.
Arvo Krikmann – „Netinalju Stalinist“
46. Mis on parömioloogiline grafiti ? Missuguseid rühmi saab (nt P. Voolaiu artikli järgi) eristada parömioloogilises grafitis?
Parömioloogiline grafiti omab lausena esitatud (sententsiaalsete) tekstide seoseid vanasõnade (nii klassikaliste kui ka vanasõnavormi rakendatud uute modifikatsioonide)
ja fraseologismidega (mille hulka kuuluvad ka killud, käibefraasid, loosungid jne)

Suurima rühma moodustavad indikatiivsed väited, üldistavad sententsiaalsed implikatsioonid.

Tartu grafiti hulgas leidub küllaltki esinduslik kogu autoritsitaate, aforistlikke mõtteteri, mis suuresti on efektsed üldistatud elutarkused.

Teise süntaktilise alaliigina väärib esiletoomist minakeskne grafiti. Egopositsioonilt lähtuvaid tekste võib tänaval kohata väga sageli, ilmselt viitab see kõige otsemalt grafiti kui nähtuse eneseväljenduse vajaduse funktsioonile.

Olulise koha hõivavad sina- ja teie-pöördumised, grafiti-tegija ei kirjuta tekstisõnumit enda jaoks, vaid vaatajale, see kinnitab grafiti kommunikatiivset funktsiooni ja pole juhus, et just selle kategooria tekstid saavad sageli ka vastuste ning lisakommentaaride osaliseks.

Sageli on esindatud klassikalistele vanasõnadele omased teatud süntaktilised stereotüübid või vormelid, mis oma eeldus- ja järeldusstruktuuriga toovad esile ka vanasõnade süntaktilise sümmeetria: Kes …, see Kes vahib seda, on pede / Kes seda loeb, on pede (See omapärane väärtusotsustus on Tartus üks sagedasemaid seinakirjutusi.)

Vellerismisugemetega Loesje-postrid.
47. Võrdle kõrgreligiooni ja rahvausundit. Mis liidab ja/või eristab neid nähtusi?
Missugused on neile nähtustele iseloomulikud tunnused?
Kõrgreligioon vs rahvausund
Kõrgreligioon:

• organiseeritud
  
• institutsionaalne
  
• ette kirjutatud
  
• fikseeritud
  
• vertikaalne
  

Rahvausund:

• korraldamata
  
• mitteametlik
  
• elatud
  
• varieeruv
  
• horisontaalne
  

Ühendajaks on pärimuse kandjad
48. Mille poolest erineb vernakulaarse usundi mõiste varasemast rahvausundi mõistest?
“religioon nii nagu seda elatakse: nii nagu inimsed seda kogevad, mõistavad, tõlgendavad ja praktiseerivad” (Primiano 1995)

• See ei ole ametlike institutsionaalsete religioossete vormide vastand , vaid
  
  • • “esindab teistsugust teoreetilist kontseptsiooni , ega ole vana termini ja kontseptsiooni [rahvausund] asendus. See muudab viisi, kuidas usundit uuritakse, liigutades fookusesse inimese, mitte religiooni või uskumuse kui abstraktsiooni” (Primiano 2012)
    
  • • Uurimisobjektiks on uskumuste sõnalised, käitumuslikud ja materiaalsed väljendused
    

Rahvausundi ja kõrgreligiooni vastandamine on õigeusu rahvapäraste ja lokaalsete tõlgenduste uurimiseks sobimatu
– Rahvausundi mõiste eksotiseerib ja marginaliseerib oma uuritavat; ses kajastuvad võimusuhted, normatiivne ja hierarhiline mõõde
– Paremini sobib “elatud usundi” mõiste, mis võimaldab jälgida religioossust nii, nagu seda praktiseeritakse, kogetakse ja väljendatakse inimeste igapäevaelus
49. Mis on memoraat? Iseloomusta seda folkloorižanri võrdluses muistendiga.
Memoraat

• Termini tõi kasutusele Carl Wilhelm von Sydow 1934.a.
  
• Memoraat kui minavormis jutustatud lugu isiklikust kogemusest, mida räägib kogeja ise
  
• Memoraadil võivad puuduvad poeetilised tunnused ning see ei pruugi olla olemuselt traditsiooniline
  

Muistendile omaseid tunnuseid

• pärimuslik jutt
  
• lühike (ühe- või mõne-episoodiline)
  
• keskkonnale kohandatud
  
• lokaliseeritud
  
• projitseeritud ( lähi ) minevikku
  
• usutav või mitte
  
• esitus markeerimata
  
• väljendab teatud kogukonna väärtusi ja käitumisnorme (Valk 2015)
  

50. Nimeta kahte eesti rahvausundi uurijat ja nende olulisi teoseid.
Eesti rahvausundi uurijaid 20. sajandil (I):
Oskar Loorits (1900-1961)

• Õppis TÜ-s keeleteadust ja folkloristikat, doktoritöö “Liivi rahva usund I” (1926)
  
• 1927-1941 Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja ja TÜ rahvaluule eradotsent; põgenes 1944 Rootsi
  
• Eesti rahvausundi alaseid töid:
  
  • – “Eesti rahvausundi maailmavaade” (11932, 21948, 31990)
    
  • – “Endis- Esti elu-olu” I-IV (1939-41, 2000-2001)
    
  • – “Grundzüge des Estnischen Volksglaubens” I-III (1949-1960)
    

Uku Masing (1909-1985)

• Õppis 1926-1932 TÜ-s klassikalisi keeli ja teoloogiat; 1933-1940 õpetas usuteaduskonnas mitmesuguseid aineid; hiljem vabakutseline ja loengupidaja Usuteaduste Instituudis
  
• Eesti rahvausundi alaseid töid:
  
  • – “Eesti usund” (11995, 21998)
    

51. Kirjelda A. van Gennepi siirderiituste mudelit. Too kaks näidet inimelu keskse
sündmusega seotud siirderiituse kohta.
Arnold van Gennep ’i “Les rites de passage ” (1909):

• Eraldumusriitused, millega inimene irrutatakse eelmisest sotsiaalsest asendist;
  
• Vahe- või piiripealsed riitused, mille jooksul inimene on kahe staatuse piiril (liminaalsus);
  
• Liitumisriitused, millega seoses inimene võtab omaks uue positsiooni ja selle juurde kuuluvad ülesanded;
  

Nt abiellumine, lahutamine, lesestumine, täisealiseks saamine?
52. Missugused on olulisemad suundumused (nt M. Kõivupuu järgi) tänapäeva surmakultuuris?
Surma väljatõrjumine argiteadvusest; selle tabuks või hirmuäratavaks muutmine
– Laste eemalehoidmine matustest, samas mälestamise “kolimine” virtuaalkeskkondadesse
– Surma kommertsialiseerumine (matuseäri ja matusetööstus), samas selle ekspluateerimine kunstis ja meelelahutuses (surma pidev kohalolek meedias)
– Tuhastusmatuste levik ning matuserituaalide muutumine
53. Kuidas on omavahel seotud folkloori järjepidevus ja varieerumine?
• “/---/ folkloorsete väljendusvormide ja ka konkreetsete lugude , laulude ja uskumuste järjepidevus sõltub /---/ nende varieerumisest või õigupoolest nende varieeritavusest: elujõulised on need väljendusvormid, mida inimesed vajavad ning mida nad saavad muutuvate olude ja vajadustega kokkusobivaks kohandada” (Seljamaa 2012: 77).
54. Kuidas on traditsiooni mõistes seotud minevik, olevik ja tulevik?
• Traditsiooni võib mõista mitte ainult kui mineviku pärandit tänapäevale, vaid ka kui tänapäeval loodud järjepidevust, milles toetutakse minevikule
• Traditsioonilisuse all ei tule mõista mitte nähtuse muutumatust, vaid nähtuse püsimist (püsida saab ainult see, mis paindlikult muutub)
• Traditsioon on protsess, mis tasakaalustab muutusi
• Traditsioon hoiab alal püsivaid mõtlemis-, väljendus- ja toimimisviise.
55. Kirjelda tüübi ja variandi vahekorda arhiivimaterjali põhises folkloori uurimises .
Tüüp

• Oluline tüpoloogilise koolkonna mõiste;
  
• Kasutusel arhiivitekstide süstematiseerimisel;
  
• Teksti võime hoida alal (paindlikult muutudes) oma põhikuju;
  
• Tüüp on üldistus, abstraktsioon (tüüpi koondatakse teatud tunnuste järgi sarnased tekstid e variandid);
  
• Nt regilaulu tüüpe on u. 3 000, variante u. 205 000; vanasõnatüüpe on EV-s 15 140, variante 81 500; mj-tüüpe 350-400, variante 7 korda rohkem (vrd Piret Voolaiu esitatud lühivormide tüübiloendid);
  

Variant – iga konkreetne rahvaluuleteksti esitus (laul, jutt, vanasõna, tants, tava jne)
56. Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet?
• Essentsialistlik vs konstruktivistlik autentsuse käsitlus, nt:
– Monumenta Estoniae Antiqua vanasõnade väljaande tekstide “autentsuskontroll” (kõrvale jäeti ligi pooled rahvaluulearhiivi kogutud tekstid);
– Regina Bendixi monograafia “In Search of Authenticity” (1997): kes vajab autentsust ja miks?
• Ü. Valk (2005): “autentsus” ei aita määratleda seda, mis on rahvaluule, ent folkloristika vajab seda mõistet allikakriitilises töös.
57. Kuidas määratletakse folkloristikas (ja laiemalt kultuuriteadustes, nt K. Kuutma
artikli alusel) mõisteid representatsioon , traditsioon ja kultuuripärand?
Representatsioon

• “Representatsiooni käigus asendatakse või esitletakse entiteeti, mis või kes ei ole kohal või pole võimeline end esindama. Kusjuures loodav reaalse olendi või asja, sündmuse või nähtuse kujutus edastab selle tunnustest vaid osa. Representatsioon on oma olemuselt tähenduste produtseerimine ja kodeerimine, see luuakse olemasolevatest kultuurikoodidest” (Kuutma 2010: 693)
  
• Representatsiooni osalisus; see nii esindab, kui ka loob oma objekti; küsimus, kellel on õigus “teise” eest kõnelda
  

Kultuuripärand

• Seotud mälu ja mälusasutustega
  
• Valikuline, seotud kultuuripoliitikaga
  
• “Varasemasse ajastusse kuulunud esemed ja nähtused eraldatakse keskkonnast, võetakse n-ö koost lahti, selleks et paigutada nad uude konteksti, oludesse ja raamistusse, mida varem ei eksisteerinud, kuid mis kujundab neist rahvuslikud või etnilised sümbolid ” (Kuutma 2010: 698).
  

Traditsioon: ajalooline taust

• Ladina traditio verb tradere ‘üle andma, edasi andma, edastama’; Germaani keeltesse laenatud 15. saj.; slaavi keeltesse 16.-18. saj. (vrd saksa Überliefereung; vene predanie);
  
• Algne kasutusala omandiõiguse ja religiooni valdkonnas (traditio legis ); nn “raamatu-religioonide” pühakiri toetub suulisele traditsioonile;
  
• Reformatsiooniaegne käsitlus: traditsioon kui algse õpetuse moonutus ;
  
• Romantismiaegne käsitlus: “õige” traditsioon on rahvapärimuses (mitte kiriku õpetuses)
  

4 traditsiooni käsitlusviisi

• Traditsioon kui
  
  • – kommunikatiivne toiming (traditsiooni edasikandumine ja levimine; traditsiooni ümbertöötlused; esitus);
    
  • – ajaline ideoloogia (traditsiooni vastandumine modernsele; traditsioonilised ühiskonnad ja väärtused);
    
  • – sotsiaalne nähtus (sümboolne konstruktsioon ; “leiutatud” traditsioonid; mineviku tõlgendamine oleviku vaatepunk(st tulevikku silmas pidades);
    
  • – kogukondlik omand (kultuuripärand; seos identiteediloomega; “suured” ja “väiksed” traditsioonid);
    

• Traditsiooni võib mõista mitte ainult kui mineviku pärandit tänapäevale, vaid ka kui tänapäeval loodud järjepidevust, milles toetutakse minevikule
  
• Traditsioonilisuse all ei tule mõista mitte nähtuse muutumatust, vaid nähtuse püsimist (püsida saab ainult see, mis paindlikult muutub)
  
• Traditsioon on protsess, mis tasakaalustab muutusi
  

Traditsioon hoiab alal püsivaid mõtlemis-, väljendus- ja toimimisviise