Folkloristika alused (0)

Folkloristika 04.10.11
Värsisüsteem joonestub põhja-eesti lauludes paremini välja. Põhja-eestis regilaulud kontavineerivad( loomisvõte, kus tervikteema liidedakse. Nt Kuusalulaulikud- loomislugu ei lõppe tavalise kohapealt vaid jätkab kolme venna lauluga, mis läheb edasi viru sepa lauluga -> kuldnaiselauluga.)
Lääne-Eesti laulikud liidavad püsivad lauluteemad. Lauliku võimekust näitab teemade liitmise osavus
Lõuna-Eesti lauludes domineerib imrovisatsioon. Laulikul on sõnum. Nt kuldnaiselaul ( hakkab ründama kõiki neid poisse, kes võtavad naise kaugelt) Tal on väiksed motiivid, mida ta liidab, kuid sõnum on see, mis püsib.
Kihnu laulud on sarnased Põhja-Eesti regilauludega. Seal kus improviseeritakse on tähendatud regilaulu taandumist. Teisalt käsitletakse seda kui ühte kahest võttest.
Redaktsioon -Teemade arengud on erinevates piirkondades erinevad.
Loomislaulu versioonid
Loomisalulu puhul on võimalik järgida seda, kuidas ta liigub tavaliselt regilalulult lõppriimilisele.
Vana versioon on pulma või kiigelaul, uuem on mängulaul.
Versioonid- teemad on samad aga stiil muutub.
Lõppriimilised laulud tulevad seoses kirjakultuuri tulekuga, koolide mõju, pigem sotsiaalsed kui regionaalsed.
Nii kuidas kultuuripind rikastub ja muutub muutub ka regilaul .
*Puuduvad kangelaslaulud: sõjateemalised laulud on siiski eelkõige naise vaatepunkt kodust. (Lõppriimilistes lauludes ongi sõjad ja need on edasi antud sõdurivaatepunktist)
*Peamiselt naistelaulud- see mis kodus toimub.
'- kodusfäär

• naiste vaatepunkt
  

Suuline Kultuur/paikne kultuuriata

• seotus geograafiliste piiridega
  
  • seotus ajalooliselt kujunenud traditsiooniga
    
  • usundiline sünkretism
    

Regilaul, olgugi, et nad võivad tunduda kui luule, siis tegelikult ei ole regilaul esteetiline kui pigem usundiline.
Regilaul ei ole loodud kui poeesia .
Eesti rahvalaulu kujund
Regilaul kui suulise kultuuri nähe, algtekstist mentaalse teksini.
Kõiki rahvalaule liigitatakse vormitunnuste järgi

• algriim - tähendab samas värsis oleva kahe või enama sõna algushäälikute kordus ( oleks minu olemine/ teiseks minu te gemine ) Selline täisalgriim on iseloomulik eesti ja soome keelele.
  
• Parallelistm- mõtteriim, üks võte millega seotakse värsid tervikuks. Laul võib koosneda üksivärssidest ja rühast. Parallelism ei ole lihtsaslt sõnade sünonüümilisus. Regilaulus viiakse paralleel värsside kaudu mõte terviklikuks/ lõpuni. Ei ole abstraktseid mõisteid. Neid on võimalik kirjeldada kindlate
  
• kindel värsimõõt- on keskmes positsioonis ja selle uurimine on kõige keerulisem. Tagurpidi rütmid on murtud värssideks. Praegu rõhutatakse hoopis silpide arvu. Laulikut ei sega silpide arv, tema saab nad kokku laulda. Silpide rõhuline suhe, peamine silpide kestvus, silpide arv.
  
• vormellikku keelt iseloomustavad väljakujunenud sõnaseosed värsis või värsirühmas
  
  - valge – vaher
  
  • sinine- punane
    

Suulisus
Suulisus kui tehnika, rääkimis tekst on erinev kirjatekstist. Siin on tehniline eripära ka vastuvõtus.
Suuline kultuuriata
Suulisuse paradigma - kirjutamata kirjandus
Rahvaluule kui iseseisev looming
Suulisele kultuurile on omane:
Kordamine
Mälu abivahendid - inimeste tegevused, looduses ja keskkonnas
Regilaulu poeetika
Korduslaulud
Häälikutasandi kordus
Sõnatasandi kordus( anafoor , epifoor,)
Mõttekordus- parallelism
Vormelid
*Algriimi vormelid
*Parallelismi vormelid ( sinine/ punane/ valge) nimetatakse paralleelsõnadeks.
Peetiline sünonüümika
-leksikaalse ühtsuse seadus
-pisendusesteetika
Suulist kultuuri iseloomustab

• Keskendumine korduvatele nähtustele mitte sündmusele
  
• vajadus korduvaks taasesituseks. Episoodiline mälu.
  
• Mälu abivahendud nii kooduslikud kui ka inimese loodud sümbolid
  
• toimingutes osalemise kaudu talletatakse mällu toiming ja selle kaudu ka see, mida tometatakse
  
• iseloomulik on kaemuslikkus.
  

Kirjalikku kultuuri iseloomustab:
- keskendumine ainulaaadsetele sündmustele, mis on erandlik , toimub esimest korda

• huvi põhjus- tagajärg seosete vastu, tulemuste vastu.
  
• Teravama tähelepanu alla AEG kui sündmuste järgnevus.
  

Algtekstist mentaalse tekstini
Tekstiliik kui analüütiline kategooria
Saab uurida suhteliselt muutumatut teksti- kirja pandud teksti ( Kuigi teadvustatakse teksti suulist olemust)
Liik kui diskursuse kategooria
- Rahvaluuleteksti ja esitusega seotud ( kogemuslikud ) teadmised
- Lähtutakse esitusest, millega kaasneb teksti välispinna, muutumine
Algtekst; arhetüüp
hoolimata teksti suulisuse arvestamisest, lähtutakse ettekujutusest, mis on omane muutumatule tekstile.
Mentaalne tekst:
Esituseelselt lauliku peas olemasolev ja teatud viisil organiseeritud lähtematerjal.
- tekstuaalsed elemendid
- esituse üldreeglid
Folkloristika
10. oktoober 2011
Rahvaluule kultuuritüpoloogia vaatevinklist
Arhailine, klassikaline ja tänapäeva pärimus.
Liigikeskne lähenemine- kultuuritüpoloogia.
Liigikeskne lähenemine sobib Kultuuritüpoloogiline lähenemine sobib
Pärimuskeskkonna sünkroonseks uurimiseks
Rahvaluuleprotsessi järgimiseks pikema perioodi vältel
Tekstihulkade süstematiseerimiseks
Rahvaluule muutumise ja järjepidevuse järgimiseks ühiskonna muutumise kontekstis
Teksti uurimiseks teksti tunnusest lähtudes
Rahvaluule suulise ja kirjaliku olemasolu võrdlevaks vaatluseks
Tööpraktikas ei ole kõige parem uurimisviis
eriti kui on eesmärgiks uurida rahvaluule muutu-
mist
Arhailine ühiskond
Maaaharijate-karjakasvatajate ühiskond
Modernne / postmodernne ühiskond
Suuline kultuur
Suuline kultuur, olemas ka kirjakultuur
Kirjakultuur, suuline
Arhailine pärimus
Klassikaline pärimus (aktiivse kasutamise faas)
Mida teha materjaliga, mis rahvaluule hulka ei kuulu, samas on koguaeg
Tänapäeva pärimus
Kultuurivormid
Suundumus kultuurivormide eraldumisele
Kultuurivormid on taas põimunud
Elulugude valik(kellest tehakse) toimub elu sisukuse( sündmusterohkuse) põhjal.
Suuline ja kirjalik
Kuni 198o. Aastateni

• rahvaluule on traditsiooniline, kollektiivne ja anonüümne suuline vaimne looming
  
  - V.a legend, mis on kirjalik algupära. Legendi mõiste eristub muistendist. Legend võeti rahvaluule valdkonda, kuna levis suuliselt.
  

• rahvaluule kirjalikud vormid
  
  - ahelkirjad , õnneketid jms (1930. aastail)
  - salmialbumid
  

1990. aastatel

• Teemakirjutamine, elulood ( kirjalikvorm), rahvaluule internetis.
  

Muutused suulises ja tehnikas nii, et teatud informatsioon on olemas, aga juba on kadunud sellised, masinad, millega saaks informatsiooni kätte.
Suuline kultuur ja kirjakultuur
Mälu toetavad sümbolid
Kiri on mälu vorm
Aeg-ruum nähtavaks kaemuslikult- sümbol meenutab mõtet
Sümborlid lihtsustavad ja nad tähistavad mõtet
Orienteeritud tulevikku ( ennustused ja ended )
Orienteeruvad minevikku ( ajalugu)
Inimene suhtleb endast väljaspool olevate jõududega
Inimene otsustab ise, arvestades põhjus-tagajärg seoseid
Hinnatud on ettekuulutuste tõlgendaja ( preester nõid)
Inimese suhe ühiskonnaga- seineb tugev vastasseis
Suulise kultuuri väljalöömist saab seostada ühiskonnas toimuvate suurte muutustega nt. Sõjad, haigusepideemiad, kriisid jne. Meditsiinis-> nt antibiotikumide kõrvalnähtude avastamisel pöörduti rahvameditsiini juurde.
Huvitav artikkel: Vepsa rahvausu põhjal. " Rahvausund tänapäeval" 1995 . Mees suhtleb metsaga
Kirjandust
Juri lotman (1922-1993) rmt. Semiosfäärist , 1992 lk 77 jj
Ernst Cassirer (1874-1945) rmt uurimus inimesest 1999
Jack Goody (1919) rmt Metsiku mõtlemise kodustamine 2000 [1977]
Jaan Sootak " Möögaga leegi vastu" Akadeemia nr 4, 1990
Arhailine arusaam karistusest

• Keelust üleastumine – lepitus
  
• Ohverdamine – karistus ( lindpriius, veretasu).
  

Keskaja arusaam karistusest

• Karistaja ja kahjukannataja lahusus
  
  - Psühkoloogiline alus: kättemaks
  - Ajalooline põhjendus – tavaõigus
  - Õiguslik-eetiline alus – ristiusk
  

Tänapäevane arusaam karistustest

• suund karistuselt kasvatusele
  

Karistus kokkuleppitud reeglite üleastumine, mis on seotud ohverdamise ja karistusega. Ohverdamine on seotud lepingute mitte inimese- looduse vahel aga karistus on konkreetselt inimese-inimese vahel.
Ühiskonnast väljaheitmine oli arhailises ühiskonnas see, et kui keegi muutus ohtlikuks, siis ühiskond ei tulnud toime ja nad ei saanud ju andestada. Lindprii oli heidik ja teda võis tappa.
Veretasu taust on juba religioosne. Kui ühe hõimu liige on tapnud hõimu teisi liikme, siis hing ei saa rahu enne, kui on tapetud ka see, kes tappis. Kahjutekitaja karistus peab olema sama suur, kui kahju, mis tema tekitas
Keskajal oli surm pattude lunastus . Kui õigusmõistmise loogika muutub, aga hoitakse alal arhailisestest karistusest, siis üldiselt ei muutu midagi.
Teadud nüansid muutuvad kuid tervik säilib enamvähem samana
Näide: Jürgen Beyer, Ilmutusjuttude teisenemisest saksamaal ja skandinaavia maades aastatel 1350-1700
Folkloristika ja folkloori uurimine viib tagasi grimmideni
18.saj – jutuvestmise konteksti muutumine raamatute levikuga seoses

• 19. sajandi rahvaluule üleskirjutused Kesk-Euroopas seotud kirjakultuuri vaheastmega
  
• Folkloristlik jutu-uurimine tugines pigem sellele kirjakultuuri vaheastmele kui suulise pärimusele enne 18. saj toimunud muutusi.
  

Ilmujutud- "üleloomuliku olendi ootamatu ilmumine isikule, kes tajub ümbrust tavapärasel viisil"
Ilmutusjuttude muutumine vahemikus 1350-1700
1381 . a surnud Püha Brigitta tütrest Katerinas

• imetegu: vette kukkunud lapse päästmine (laps klammerdub puu külge, valgesse riietatud emand Vadstena Katerinaks, palub uppujal minna Katerina kalmule)
  
• Lood on kirja pandud tunnistusena 1470. a-tel
  
• Jutustajad dateerisid need 1388. a
  
• Muutused 16 saj pühak> ingel >näkk; Ilmutuselt paluti märki ( et kogeja juttu ustuakse); Püsis meeleparanduslik sõnum.
  

Kokkuvõte:
Püsis motiivid ja teemad end mitte tervikteksid
reformatsioon > ilmutusjuttude traditsiooni muutumine

• ilmutusi kogenud kasutasin varasemast traditsioonist vaid fragmente.
  
• uued kogemusjutud kohandati luterliku maailmavaatega (eeldused keskaegsete pühakute ilmumiseks kadusid )
  
• Keskaegsed ilmutusjutud "muutusid" väljamõeldusteks tõsilugude kõrval.
  

11.10.11
Rahvausund
Usundiuurimine ajaloolises ja tänapäevases võtmes.

• Igasugune vaade minevikku on problemaatiline
  
• usund ei ole tekstidekogum, pigem on mingi vaade või paradigma
  
• eesti rahvaluule uurimine on olnud väga soome- keskne
  
• 50ndatel ja 60nendatel hakkas laugaste ja tema õpilased
  
• On paradoksaalne, et püsivad motiivid, värsid, värsimõõdud, kui tekst
  

minevik on meile veel fragmentaalne, kuna minevikust valitakse ja uuritakse neid, mis on olevikus hetkel oluline, aktuaalne . Peale valikulisuse on minevik mälu tõttu. Osad dokumendid on ladinakeelsed , saksakeelsed lisaks sellele on see gooti kirjas ja siis veel käekirjade dešifreerimine. 19. saj gooti kiri on veel eriti isikupärane.
Usund - inimeste rühma pärimuslik ja ühelaadne suhtumine üleloomulikku maailma, mis korraldab ja seab inimeste käekäiku. Midagi mis on üldisem, kui see elu, millega me igapäevaselt kokku puutume.

• Sümbolite süsteem, millel on omad tähendused
  
• mis tekitab inimestes tugevaid, hõmavaid ja kauakestvaid meeleolusid ja motivatsioon . Emotsionaalselt oluline võib anda ka teatud mõttes rahvusilikkuse tunde
  
• formuleerib arusaamu eksistentsi üldise korra kohta
  
• ümbritseb need arusaamad sellise tegelikkuse aruga, et need mõjuvad elulähedasena
  

Folkoristikas ei eksisteeri mõistet ebausk, vaid ongi tegu usundutega.
Kultuuritüüp ja pärimuskeskkond
Maailma pildi kolm tasandit
- suuline
- kirjalik
Maailmapilt on ükskõik missugustele teadmistele tuginev arusaam maailma konstruktsioonis.

• Kogemused maailmast
  
• Fikseeritud teadmused maailmast.
  

Arhailine pärimus
Mütoloogiline

• seotud usu ja arvamisega
  
• rajaneb hõimukogemusele
  
• seotud arhailise mõtlemisega
  

Mingid rituaalid, toimingud , kõned laulud, helid jne. Kõik aitavad säilitada ja edasi kanda seda maailmapilti. Mütoloogiline maailmapilt rajaneb kogemusele. Eristub religioonsest, et ülemeelelist on võimalik koguaeg kogeda
Klassikaline rahvaluule
Religioosne

• ülemeeleline ja meeleline eraldi
  
• Inimene mõistab oma olemasolu jumala kaudu
  
• usuline pühakiri
  

Tänapäeva rahvaluule
Teoreetiline teaduslik

• toetub teaduslikule teadmisele
  
• usulisi rituaale ei ole.
  

Varasem kiht kasvab hilisemasse sisse. Varasem ei kao ära vaid säilib hilisemas.
Arhailine mõtlemine

• Hans Hattenhauer
  
  Euroopa õiguse ajalugu Tartu 1995
  
  • Raamat toob välja erinevusi seadustes ja õiglastes karistustes.
    
  • Tohutu situatsioonide läbikirjutus.
    
• Leea Virtanen
  
  Tuomalaulun maailmakuva- sampo ei sanoja puutu KvS Vuosikirja 54. Helsingi 1974
  

Eesti rahvamuuseumis on talu testamendid , milles oli talu elu ja edaspidine kulg äärmusliku detailsusega kirja pandud. Ei saa kirjutada noorpere hoolitseb vana eest kuna see ei toimi. Arhailist kultuuri iseloomustab konkreetsus. Me suudame tõlgendada minevikku oleviku vaatepunktist, aga tõlgendused vananevad. Probleem on siin, kui me ei teadvusta endale seda.
"Truu" tuleb välja 19. sajandi romantilises kirjanduses. Ta on seotud puuga .
Eestis ei ole fiktsionaalne jutt nii eristatav kui nt Kesk- Euroopas, piir reaalsuse( uskumuse) ja fiktsionaalsuse vahel on eestis palju hägusem kui Kesk-Euroopas.
Juristide maailm algab sealt, kus leping sõlmitakse inimese-inimese vahel, kuid tavaõigus on seotud saatusega ( mingu tal nii, nagu minema peab..) Tavaõigus on seotud sellega, et kui üks pool lepingud ei austa ... elu teeb oma töö!
Ehete ja inimeste vaheline suhe on üsna universaalne. Inimese hing on seotud tema ehete ja asjadega.
Rahvausundi uurimis allikad
Kroonikad – kirjutatud eelkõige valitseja vaatepunktist

• 1071, Novgorodi kroonika
  
• 1224- 1228 , Henriku Liivimaa kroonika
  

Uurimused ja reisikirjad

• 1544, Sebastian Münsten, Cosmographey
  
• 1647, Adam Olearius, Uus Pärsia reisikiri
  
• 1685 , Johann Forselius , Eestlaste ebausukomber
  

Käsikirjalised kirikuvisitatsioonid

• 1664 Piksepale Urvaste
  
• 1694 Heinrich Gösekeni aruanne praostile "ebausu" kommetest Mihkli khk.
  

Keeruliseks teeb asja see, et nad on kirjutatud erinevatel eesmärkidel. Reisikirjad on kindlasti neutraalsemad kuid nt kirikukirjad kajastavad pastorite võitlust rahvausundite ja kombestiku vastu. Keeruline on tagasi minna minevikku ja mõista seda tervikpilti. Varasemate allikate eelis on see, et nad kirjeldavad mingit situatsiooni, kust saab ise leida folkloristikat.

• Usundiline muistend
  
• Usuldiline teade
  

Muistend on jutustus aga teade ongi kindla vihje presenteerimine . Kui muistend on oma vaatepunktist kirjutatud, endaga juhtunud, siis on tegu memoaariga.

• teiste rahvaluuleliikide puhul on see keerulisem, sest tuleb tunda tekstispetriifilikat. Seal võivad olla usundilised motiivid.
  

Rahvalaulud
Hing on seotud emotsioonidega ja ta on ruumiline (hing läks täis), hing saab olla ka eluase, vaim on pigem psüühika ja intellektuaalsus. Meel on eelkõige seotud aistingutega.
Rahvausundi uurimise kesksed teemad:

• Elu ja surm
  
  • Ingrid rüütel- pulmakomber
    
  • Tiia Ristolainen, Marju Kõivupuu – surmakultuur
    
• Olendid
  
• Nõiad ja nõidumised ( loitsud)
  

Maagiline mõtteviis
Inimesed on kogenud, et kui vihma sajab, siis puuoksad on maaligi (pekstud), et vihma välja kutsuda tuleb tõmmata puuoksi maad ligi. Igasugune tegevus ei kutsu esile seda, mida soovime , vaid maagiline tegevus, millega on seotud teatud loitsud. Arusaamised hingest ehk hingeusk

• Teist mõjutavad toimingud on võimalikud hingeusu kaudu
  
• Maagiliste toimingute abil saadakse midagi oma võimumõju alla
  
• Maagilised toimingud rajanevad
  

Hinge mõiste rahvausundis

• Kehahing- inimese organismiga vahetult seotud hing, mis lahkum inimest koos tema surmaga( nimi, vari, peegelpil, riietus, kehaosad )
  
• Vabahing . Kehast eraldiolev, mis püsib ka pärast inimese surma ( selle hingega toimetataksi siirderiitusi, surnutega seotud suhtlemine
  
  • irdhing (hkehast täiesti vaba, võib olla iseseisev)
    
  • Siirdhing ( liigub ühest kehast teise)
    

17.10.11
Rahvakalender
Talupojakalendrist tänapäeva pärimusrühma kalendrini
Rahvakalender ei ole selgelt piiritletud. Ühelt poolt on väga lihtne. Inimesed oskavad sellel teemal rääkida. Aga inimesel on ka segamini, millised on just rahvakalendri tähtpäevad millised kiriku (nt Jõulud). Rahvakalendri tähtpäevad ei olnud kindlal kuupäeval vaid pingil perioodil.
Kalender on teatud tüüpi ajamöörmine. Ta peegeldab mismoodi üks ühiskond aega tajub ja tema nähtavakd muudab.
Lühimad on päev ja öö ning Eesti kindlasti aastaajad . Aeg jaotub kuupäevadeks, kellaaegadeks.Aeg oleks kui mingil distansil. Aeg liigub minevikust oleviku kaudu tulevikku
Tsükliline aeg tähendab, mingi periood saab otsa ja algab uus. Tsüklilise aja tunnuseks on aja kvaliteet. Praegu on lineaarne aja käsitlus. Vaid oma mineviku kirjeldamises ilmneb tsükliline ajataju .
Päev

• Keskpäev ( päike on lõunas, kõige kõrgemal)
  
• päevade märkimine nr + kuu. Nt Saksamaal 12. saj
  
• tornikellad linnades 11.-14. saj
  

Aasta

• päekeseaasta , nelipööripäeva
  
• aasta jaotamine kaheks tööperioodiks ( Hurt )
  
  • jüripäevast mihklipäevani
    
  • mihklipäevast jüripäevani
    

Esimene trükitud kalender 1731 .
Usundile tuginev ajatunnentus.
Aega tajutakse kui erineva/ vahelduva omadustega (kvaliteediga) ajalõike.
-Mircea Eliande, Sakraalne ja profaanne - eesti keeles ajakirjas Vikerkaar 1992, nr 4-12
Sakraalne ehk pühadeaeg ning profaanne ehk tavaaeg
Sakraalne aeg
- Müütiline aeg- loomise aeg.
- Sakraalne aeg on tagasipöörduv algusesse , uuesti läbi elatav.
- Jumalate kohaloleku tõttu on see aeg püha.
Profaanne aeg
On argiaeg, mis saab mõtte sakraalse aja kaudu.
Rahvakalender lähtub inimese elustiilist. Rahvakalender on vaieldamatult talupoja kalender, kes on põllutööline.
Tänapäeva kalender on ühtne.
Jõulud - ametlikult vaba päev, kirikupüha, kaupmeeste pidupäev.
Rahvakalender on identiteedi kinnistaja.
Mall Hiiemäe
Tema on rahvakalendrit defineerinud nii:

• Rahvakalender on rahvapärane ajaarvamissüsteem, (See millega inimesed tegelevad see hakkab kujundama inimsese kalendrit)
  
• mille säteteks on tähtpäevad
  
• ja nende tähenduste ja tähistamisega seonduv tavandikompleks.
  

Eesti talupojakalender
Arhailisemad jooned

• tööga seotud tähtpäevad. Töö on see, mis süstematiseerib aja.
  

Uuem kogemus ( I-II at vagetus?)

• astronoomia ja ilmastiku vaatlusel tuginev kalender ( kuu kalender, päikeseaastad)
  

Ajaühikute kasutamine on üsna oluliselt seotud töötegemisega.
"Sain õhtule" tähendab eelkõige tööga ühele poole saamist.
Talupojakalendri pühade juurde kuuluvad elemendid
Teatrielemendid

• Maskid, riietused (nt mardi- ja kadripäev) kadri- ja mardilaule hakati koguma liiga hilja , kuna ei tundunud arhailised, nad olid liiga improvisatsioonilised.
  

Verbaalsed meenutused
Töökeelud ja -käsud
Ended ja ennustamised

• Usundiline tagapõhi. Ajatul ajal, piiriajal on võimalik suhelda teispoolsusega. Ended on passiivsed, neid jälgitakse ( nt ilmaended) . Ennustamised on konkreetsed tegevused (nt vanaastaööl toodi kukk tuppa pandi neidude ette terad ja kelle kukk teri nokkima läks, see sai järgmisena mehele). Sellised rituaalid käivad rahval lainetena.
  

Toit

• On praegugi levinud ja aktuaalne ja kasutuses teema. Nt hingedepäeval on väga oluline süüa verikäkki jne. )
  

Varasemaid andmeid rahvakalendri kohta
H. Göseken 1660: kuude nimetused tähtpäevade järgi (nääri-, küünla-, vastla jürikuu jne.), looduse järgi ( heinakuu , lõikusekuu)
17.saj II poolest teateid Läänemaa nn puukalendritest, viitega Thomas Hjärne ( 1638 ?-1678?) kroonikale.
Trükikalender – rahvakalender
18. saj trükikalender ei kajastanud rahvakalendri tähtpäevi ja rahvakalender omakorda ei võtnud kuigi oluliselt trükikalendri tähtpäevi.
Lauri Vahtre (eestlase aeg, 1991) peab trükikaldendrite tähenduseks rahvakalendri suhtes seda, et trükikalendrid aitasid hoida rahvakalendri tähtpäevi meeles.
Teaduslik antoloogia " Eesti rahvakalender" Selma Lätt ( 1. osa) Mall Hiiemäe (2.-7. osa)
Rahvakalender

• Kui liik: Mall suhestab rahvakalendri kui folkloristika liigi
  
• Tõlgendusevõimalusi kultuuritüpoloogiast lähtudes:
  
  • Arhailine mõtteviis
    
  • tsükliline ajatunnetus- lineaarne ajatunnetus
    
  • suuline-kirjalik ( puukalender, kalendri kirjandus)
    
• kui kommunikatsioon. Liigikeskne lähenemine võimaldab vaadelda piparkoogi traditsiooni teket areaali kaudu, kuid ei võimalda vaadelda traditsiooni tekke põhjusi.
  Kui vaadelda rahvakalendrit kui kommunikatsiooni ilmnevad ilusasti ka teatud rollid ja tähendused.
  

18.10.2011
Mängud
Mängud uurimisobjektina( teoreetiliste raamide muutumise kontekstis)
Sünkretism
Mäng kui rahvaluureliik
Žanriline folkloor

• laulud
  
  • regilaulueelne
    
  • regilaul
    
  • siirdevormiline
    
  • lõppriimiline
    

• Jutud
  
  • muinasjutt
    
  • muistend
    
  • naljand
    
  • pajatus
    
• lühivormid
  

Usund/kombestik

• tavand
  aastakalendriga seotud
  sotisaalse kalendriga seotud
  
• ususnd
  

Mängu ja tavandiga seotud kommete erinevused
Tavand

• Seotud kommete tsükliga
  
• seotud andide kogunemisega
  
• seotud ühiskonna ja looduse mõjutamise
  
• maagilisuse osakaal märgatav
  

Mängud

• Suurema esteetilismeeleolulise funktsiooniga
  
• suurem seos igapäevaelu kujutamisega
  
• seotud sotsiaalsete suhete kujundamise/kontrollimisega
  

Kassikangast mängiti mererannas, kaldal päikese loojangu ajal, aitamaks päikesel loojuda.
Rahvaluule kirjanduslikud liigid
Lüürilised
Laulud, meeleolulised subjektiivsed
osad mängud kuuluvad sinna alla. (mängulaulud)
Paljud mängud on ka lüroeepilised. (Mängulaulud)
Eepiline
Rahvajutud
Sündmuste lugu
Dramaatiline
Tavand

• kalendrikombestik
  

Mängud
Pisut näidendimoodi asi.
Mänge võis vaadata eraldi liigina
Liigikeskne lähenemine eeldam mängude kirjeldamist sünkretismi mõiste kaudu

• kunstiliikide põimumine
  
• kultuurivaldkondade (funktsioonide) põimumine
  
• autor-interpreet- kriitik tasandi põimumine
  

Liigikeskses lähenemises olidki kindlad liigid, miski ei saanud olla üks ja teine.
Arvestades kõiki liigi eristumisi, on mäng selline mida ei saa kuhugi kinldalt paigutada. Rahvaluule on kunst , aga rahvaluules eneses kunstimõistet pole.
Sünkretism oli pääsetee, kuidas kirjeldada rahvaluulet, kui oli vaja väga selgelt rahvaluulet süstematiseerida.
Mäng klassikalises pärimuskihis
Gustav Vilbaste, meenutused 20 saj alguse mängimisest Kuusalu khk
Mänge mängiti ainult jõulude ajal. Koguneti suurde tallu , harvem kõrtsi, neiud mängisid noormehed vaatasid, vahel võisid ka noormehed ühineda. Ükskõik mis sisuga, aga omane on see, et kinnine kett, mis oli moodustatud, sellest tuli läbi murda.
Mujal olid jõulud juba rahulik aeg.
Mängud, mis pahandust tekitasid
Üleskirjutus, 1680. Nõiakohtu protokol
(1990. a-teni oli esimene teadaolev regilaulu üleskirjutus)
See üleskirjutus avastati 1930 aastatel.
Nõelamäng
Tegemist on lauluga, võetakse mingi voor, käed õlgadel. Vooru eesotsas on nõelaema lõpus on nõel. Siis tuleb keegi vooruväline, kes on ostja. Mäng on dialoog nõela ostja ja nõelaema vahel. Kui dialoog on läbi, hakatakse jooksma laulu saatel, kui osja saab nõela kätte, siis rollid vahetuvad.
Dramaatilisele iseloomulik

• Sündmuste etendamine tegevuse sõnalise ja/või muusikalise dialoogi abil.
  
• Kindel tegevus ja tegelased
  
• Kindel aeg ja ruum, kus ja millal mängu tegevus/ kus ja millal mängitakse.
  

Mängud ja tantsud.
Ei saa eristada mänge ja tantse. Paaristants tuleb alles hiljem ja see muudab mängu sisu.
Mängude sseas on laulumängud eraldi iseseisev žanr. Nad sisaldavad laulu,
Laulumängud on mängud, mida saadab laul ja iseloomustab tants
Vanemad laulumängud
(regilaul+draamaelemendid; Mängu tegevust etendatakse); Kasutuse kõrgaeg hüpoteetiliselt 14. saj
Algab sissejuhatusega ja siis tuleb mänguline osa
laul dialoog sportlik osa
Mängudele on omane millegi loomine ja siis selle lõhkumine.
Uuemad laulumängus
(siirdevormilised laulud+ tantsulis-figuraalne liikumine) hüpoteetiliselt: 16-17 saj
Erinevus varasemaga on see, et laul saadab kogu mängu.
Ringmängud
( lõppriimilised laulud pluss näideldakse ja tantsitakse paaristantsu) 19. saj
tantsitigi ringis. Eriti populaarsed olid kosjamängud. Sellega oli võimalik katsetada seda meeldivust.
Sarnaselt kujunenud, kui regilaulud.
24.10.2011
Rahvaluule kui kommunikatsioon väikerühma raamses

• sissejuhatavalt: rahvaluuleteaduse muutumine 1970 a.
  
• Ühiskond ja kommunikatsioon
  
• rahvaluule ja kommunikatsioon
  
• üks uurimisviise: pärimusökoloogia
  

Kommunikatiivne aspekt võimaldab luua konteksti just ühiskonna positsioonist
Konteks : väikeste rühmade pärimus
Ingeborg Weber-Kellermann( 1918-1993)
1970. a-il laste-, naiste-, perepärimus
Tema näitab, et on võimalik keskenduda ka perele konkreetses ajas ja ruumis ja milline on ühe tähtpäeva mõju sellele perele. Eelkõige jõulud.
Osutab pühade ülesehituse kõrval ka selle sotsiaal-kultuurilisele aspektile ( piirid, "Meie" ja "nende2 vahel, rollijaotus peresisestes suhetes. Peresisene kommunikatsioon) ja sündmuse tähendus pere enda jaoks
70ndatel murrang, hakati tegelema väikerühmadeni.
Jutt sünnib objektiivse maailma nähtuste, kogukondliku suhtlemise ja subjektiivse kogemuse kokkusaamisel.
Objektiinve tegelikkus
Traditsioon ja maailmapilt
Jutt
Sündmus v näitus
Stereotüüpne väide, seletus
Varasemas folkloristikas seletati.
Aga 70ndel tekkis küsimus, kas sellel on reaalne tähendus
Elamus, väljaelamine, vahendamine
1. kägu kukub naabri õuel
2. Naabrinaine sureb
Käo kukkumine ennustab surma
Konkreetsed juhtumind, mis kinnitavad või lükkavad ümber stereotüüpseid väiteid
Traditsioon on kui gravitatsioon , see tuum, millega oma kogemust võrreldakse. Traditsioon ei ole valmistekstide kogum.
Rahvatraditsioon ei ole selline pime ,kinnine, et on vaid nii mitte naa. On olemas mingi pagas , mille kaudu saab maailmas olevate asjadega suhestada.
Kontekst: näide tänapäeva muistendist Helge Gerndt, ettekanne
Tänapävea muistendi uurimine lähtub tänapäeva probleemidest ja sellest jutustamidest.
TP muist - sõnas väljendatud ilming, et mõista paremini seda, mis toimub kogunemisel NB! Tunnetus mitte ainult tekst.
Muist- pigem kommunikatsioonivahendid kui autonoomsed üksiktekstid
Muist- peegeldavad pigem fiktsionaalset lähiümbrust kui esteetilist tekstiloomet
Muist- seotud jutustamisaja kontekstiga, sh nt eriti meediatekstidega
Muist on hästi liikuv üle keele/kultuuripiiride uurimise seisukohalt, hea teema arusaamade liikumisest .
Tänapäeva muistendid on oluliselt seotud teiste infoväljadega. Kui muutub rahvaluule kui iseseisva teksti arusaam, kandub see üle ka minevikku.
70'ndate liikumine, rahvustelt väikestele rühmadele.
Uurimisviiside muutumine
1970. aastateni esil liigikeskse ja strukturalistlikus uurimises pärimusnähtuse (kas teemade, mtiivide või ülesehituse , seesmiste skeemide ) levik-> selle ajel olid väljaspool teadust esil küsimused nähtuse tekkest ja kasutuskestvusest. Nt Jõulukuusk- esimest korda riias 1510 või Tallinnas 1441; ent tegemist ei ole kindlasti mitte sama jõulukuuse traditsiooniga, mida tuntakse tänapäeval.
1970- aastatest küsimus nähtuse tähendusest konkreetses aeg-ruumis.
Tekivad küsimused: mis on ühiskond, kuidas toimub kommunikatsioon, mis on selle kõige tähendus
Essensialistlikus käsitluses esineb seletus, siis nüüd on tähtis individuaalne tähendus. Tähenduses tekivad konkreetses keskkonnas.
Rahvaluule on kunstipärane kommunikatsioon väikestes gruppides
Ühiskond ja kommunikatsioon
Ühiskond moodustub sotsiaalsete seoste kaudu- sotsiaalne sidusus
Norbert elias " Tsiviliseerumisprotsess I"
Ühiskond on kui tants- on teatud reegil, mida hulk inimesi jälgivad. Nad ei käitu ühte moodi, kuid kõik liiguvad arvestades teisi, ruumi.
Sotsiaalse sidususe mudel

tootmine ja sellest tulenevad võimusuhted. ( Regilaul on seotud maaharijate kultuuriga , kui see kultuur taandus, muutus ka kohe sellepõhine regilaul)

teabesuhted

Kogemussuhted ( hakkavad korrastama kogu informatsiooni)
See kuidas maailma vastu võetakse, oleneb isiku eelnevatest teadmistest.
Kommunikatsioon
Mis on informatsioon
Kuidas seda salvestatakse
Kuidas seda alal hoitakse
Kuidas seda vahendatakse
Kommunikatsioooniteooria uurib
kodeerimise ja dekodeerimise protsesse
tingimuse teatud koodide rakendamiseks
informatsiooni muutumist ( ühest kanalist teise ja samuti ühest koodist teise ülekandumisel
Informatsiooonivoogude vastasmõju.
Tegevust ja ajalooliste sündmustega on nii, et neid on raske selgitada,
Kommunikatsiooni liike
Vahetu kommunikatsioon
See imbub inimesse koguaeg. Väikestes rühmades on omad argirutiinid nt söömaajad.
Need rutiinid on enesest mõistetavad. Nende vastu eksides on rühmapoolt kohe teatud tagajärjed. Väga järjepidev ja väga mõjuv.

• rühma kohalolek
  
• on pidev, katkestusteta ja seega kestev (võrreldes nt vahendatud, sh massikommunikatsiooniga, mis sõltub vahendaja kohasolekust, töökorras olekust ja selle kasutamisest
  

Massikommunikatsioon
On võimalik kinni panna.

• Vahetust kommunikatsioonist erinev vastuvõtja ja erinevad vastuvõtutingimused
  

vrd

• Massirepressioonid
  
• massikultuur
  
• masstoodang
  
• jms
  

Rahvaluule ja kommunikatsioon
Lauri Honko

• Teadmisi maailmast ja maailma korrastusest vahendatakse ja omandatakse tunnetuslikult ja
  jutustamise käigus.
  

• Jutustamine toimub rühma raames, kuid jutustamine ka loob rühma- jutustamine on seega
  identiteedi loov ja seda kindlustav
  

Kultuur säilitab end ise kultuuriruumis olles.
Näide: Madis Arukask " Eksimine vadja ja setu rahvakultuuris ning folkloorse etteantuse osa selles
Rahvaluule on looming

• Pärineb inimesest ja on olemas inimese kaudu
  
• Inimesed loovad, peegeldavad, vaidlustavad, väljendavad jne neile keskseid väärtusi
  
• seostub pärimusteabe teadvustamisega
  

Rahvaluule on etteantus:

• Pärimus on reeglistik, mis on inimesest väljaspool
  
  • reeglistik maailmaseletustes
    
  • reeglistik teabe esitamise mudelites ja skeemides
    

Kultuurikeskkonnas elades saab inimene teatava infopagasi, millest lähtuvalt ta orienteerub oma ruumis tajub piire oma ja võõra ruumi/kultuuri vahel. Kutuuriteksides on olemas piirid, mis eristavad ja samas mis muudavad.
Inforpagasi omandatakse kommunikatsiooniprotsessi käigus.
Infopagas sisaldab nii kogemuslikke teadmisi normidest, maailmakorrast kui ka nende väljendusstruktuuridest.
Võõras kultuuris saadakas üksteisest teistmoodi aru. ( Meie neist ühtemoodi, nemad meist teistmoodi)
Näide folkloristika muutumises 1970ndatel aastatel

• pärimusrühm folkloristikas on muutunud üha väiksemaks
  
• märkama ka taluühiskonnas väiksemaid rphmi
  
• ühe rühma liikmed võivad samas kuuluda mitmesse erinevasse rühma
  
• rühma moodustamiseks on vajalik teatav kvantiteet
  
• soovitab mõiset "rühm", mitte grupp
  

Suures pärimusrühmas on selliseid inimesi, kes teatud traditsioonidega tegelevad, teised on sellised kes lihtsalt teavad, või on kuulnud .
Hakati vaatama väiksemaid rühmi ja kirjeldati pärimust nende kaudu. Mis moodi rühm moodustub? Üks inimene pärimust kanda ei saa. Pärimus saame rääkida vaid pärimusrühma kaudu.
Ulf Palmenfelt 1990
Muistendite/ argijutustuste abil jutustatakse tegelikkuse vastuolud mentaalselt vastuvõetavaiks
Tähtis pole seega mitte niivõrd jututõde, selle usutavuse saavutamine vms, kuivõrd vahenda
Muistendid on mõeldud uskumiseks, aga uskumine on õrn teema, kes usub ja miks jne
Pärimusökoloogia
Tüpoloogiline meetod halb, sest see ei arvestanud kontekstidega, miks need loodi
Pärimusökoloogia- pärimuskliima kui PÄRIMUSE konteksti uurimine pärimustervikut silmas pidades
Rahvaluule ja pärimusrühma omavaheline seos ei ole tasandil- teemade ja motiivide levik, see seos põhineb pärimustekstide stiili tasandile .
Pärimusrühma ja pärimuse eripära tuleneb elustiilist, mis loob pärimuskliima ( s.o. Tegurid, is kujundavad pärimuse vaadeldavas aeg-ruumis just selliseks , nagu see on)
Metodoloogiliselt üks ruumja vaadeldi seda.
Tegurid, mis hakkavad soodustama ühe või teise teema kujunemist- pärimuskliima

• Looduskeskkond
  
• Tehiskeskkond
  
• Senine pärimus- kui usundi traditsioon on tugevam kui jutustus traditsioon, siis areneb eelkõige just usundisuund. Vastavad areneb ja täiustub see suund, mis traditsioonis/ kultuuris on aktuaalsem.
  
• Pärimusrühma kogemus
  

Pärimus korvab selle kogemuse jälgi üsna hästi
31.10.11
Rahvaluule kogumine, korraldamine ja avaldamine
Rahvaluule eeldab
Kui rahvaluulet uurida tahame, siis peame seda ka dokumenteerima.
Hurda nõue oli koguda kokku kõik tekstid- see sobis geograafilis-ajaloolise uurimismeetodiga.
Rahvaluule on tekstiteadus.

• Kontekstikeskne kogunemine.
  
• Rahvaluule kogum on puhas tekstide kogum ajast ja ruumist puhastatud- mondernismieelsesse aega..
  
• Uuemas ajas on tähtis pärimusrühm.
  
• Hakati kasutama filmimist . Informatsiooni tekkis palju. Filmis on heli, teksiosa, liikumine, jälgimine.
  
• 20 sajandu esimesel poolel, eeldati uurija mittesekkumist, aga teisel poolel hakkas see juba võimatuks saama.
  
• Kogu ei ole uurijast vaba.
  
• Välitööd- teaduslikud ekspeditsioonid
  
• stipendiaadid.
  
• Kolmandaks on niisugused tekstid, kes on vabatahtlikud aktivistid. Nad koguvad ka lisaks oma juttudele ka teiste käest tekste .
  
• Rahvaluule uurija peab suutma sulanduda massi, kuna sellest sõltub kas ja kui palju talle usaldatakse. Rahvaluule uurijal on tähtis vanus, elukogemus ja paratamatult pisut ka sug
  

Kogumine

• Kogumisüleskutsed ja kogumised korrespondentide abil
  
• Teaduslikud ekspesitsioonid
  
• kogumisvõistlused
  

Esimesed rahvaluule kogumise üleskotsed
Johann Heinrich Rosenplänter
Fr. R Kreutzwald .
Jakob Hurt
1860. aastal esimesed rahvaluule kirjapanekud kodus.
Süsteemne tää EkmS -i presidendina 1872. a-st ( korrespondentide võrgu loomine: Üleskotsed, juhendid , aruanded)
Stipendaatid ( nt Oskar Kallas ja Mihkel Ostrov 1888 ja 1889 aastal.) abli kohalikelt kooliõtetajatelt. Nad olid vahendajad, kes aitasid minna noortel sinna, kuhu neil endlil oli raske minna. Välitööd ei olnud kerged.
Välitööd Setumaal 1884., 1886 . 1902 . 1902 a. ( Vene Geograafia sSeltsilt ja Venemaa Teaduste Akadeemialt)
1888 I rahvaluule üleskutse oli ääretult detailne. Hurt andis ette liigid ja siis lõikus need veel tükkideks ning palus lugusi kõigilt, kel vähegi sülg käes liigub.
Teaduslik antorloogia on valik tekste, esinduslik valik mis lähtub Minumenta Estoniae Antique tekstidest.)Milline tekst on teaduslik: tekst on alati kokkuviidav arhiividega, seal on viitamised.
Rahvaväljaanded
Esteetiliseks lugemiseks kohati töödeldud tekstid.
ERA: teaduslikud ekspeditsioonid ja kogumisvõistlused (1927) Koguti tekste igalt poolt, mitte ainult hurda kogumikest.
Oskal Loorits - Liivi rahva usundist. Kogus materjali ja tekkis küsimus: Kuidas teksti korrastada.
Hurda süstematsieeritus sai aluseks ka Looritsa ja ERA kogumike teemaks.
Kogumisvõistlused ja töö korrespindentidega.

• töö järkamine hurda ja esiseni korrespondentidehga
  
• W. anderson- kogumine kooliõpilaste abil
  
• Temaatilised Kogumisvõistlused
  

Välitööd ( frontaalne kogumine, teemast lähtuv kogumine)
15.11.2011
Andersoni (enesekontrolli seadus)
Walter anderso " Kaiser und Abt: die Geschichte eines Schwanks)
Tegi katse ( folkloristikas ei tehta üldiselt katseid)
Katse oli sisuliselt sama mis mäng "Telefon" Ta hakkas jutustama lugusi ja uuris selega, kuidas lugu iseenaast säilitab. Kuidas jutt hakkab ise ennast rääkima. Jutustaja ei saa rääkida seda lugu edasi peale esmakordset kuulmist , ta peab seda kuulma mitu korda ja mitmelt jutustajalt(Välista teiste vead, tagab rühmakontrolli). See on tuum, mille ümber hakkavad ülejäänud arutelud kogunema.
Põhimõtteliselt rahvaluule steriilses keskonnas ei toimi ja ei levi. Rahvaluule on aktuaalne vaid teatud situatsioonides ja need situatsioonid omakorda toetavad seda teksti. Eksperiment oli tehtud aga steriilses keskkonnas.
Uurimus mismoodi jutustamine inimestele mõjub. Ka jutustamine nukratest asjadest meeleolu muutub paremaks. Jutustamise kaudu inimese meeleolu muutub paremaks.
Areng andersoni teooriast. Mall Hiiemäe tähelepanekuid (1978)
Tema kirjeldus andersoni teooria põhjal pajatusest.

• Pajatuste puhul seostub nn stabiilsus teatud vormelite kasutamisega ( Ei ole valmis jutud).
  
  • Ülo Tedre , kes uuris karski rahvaluule stereotüüpsust. Ta välistas sellised tüübikindlad värsid. Stereotüüpsed värsid olid need, mis sobisisid erineva sisuga lauludesse. Tedre eeldus: Laul peab olema esialgselt valminud tekstina. Paradoksaalne on see, et vormel püsib, tekst ja terviklaul ei püsi. Väikeste osadega luuakse uus laul. Stabiilsus säilib vormelites, mitte tervikus.
    

• Süžee esitamisel sama sõnastust ei kasutata.
  
• Jutustaja tajub neid oma jutudena
  
• TA võib teiselt saada küll informatsiooni, kuid jutustamisel ei tugine ta teiste jutustamisele. (Teiste juttusi ei võeta üle)
  

Arvo Krikmanni tähelepanekud (1997) Lühivormid, vanasõnad, naljand
Tegemist on väga tekstikeskse uurijaga. Tema tuli folkloristikasse siis, kui kehtisid suured teooriad. Aga tema võitles nende suurte teooriate vastu. Tema töödes on levinud hoiak "ei kehti, ei toimi"

• Andersoni enesekontrolli seadus kaitseb enam " sisumälu, kui teksti sõnalist reproduktsiooni"
  
• Sellest johtuvalt: kaitseb see enam neid žandre, mis ei sõltu keelest ja poeetilisest koodist.
  

Tema idee: Andersoni seadus ei sobitu kõikide rahvaluule tekstide stabiliseeruvuse kirjeldamiseks.
Järeldas: tuleks otsida...
Mis on "Sama" tekst
Kristi Salve, Kangelaslugu Siberist läänemeresoomlasteni Rmt, Ajalaval 1995. Kirjeldab välitööde maastiku. Ta ei eeldanud, et seal peres saab palju rahvaluulet, kuna oli tegemist keskealsite perega .

Tüpoloogiline uurimine ja küsimus loo "juurtest", levikuareaal, tekstide struktuuri võrdlused ja tulemuste kaardistamine, tüübikstaaloogid.

Pärimusökoloogiline küsimus: Miks eestis seda lugu ei ole?

Tõlgenduslik uurimine, mida võiks tähendada?
Teksti kuulamine : 3 lugu. Kas on sarnased? : Konflikt on sama, pere koosseis on sama, ja see et naised on reetlikud ja poeg päästab! Tekstide selgroog on sama
Tüpoloogiline: vanim tekst on väärtuslikem, tahetakse leida algtekst. Ta hakkab koguma kõiki tekste, sellleks ta vajab katalooge, registreid, et teada saada, kus ja kui palju seda teksti on registreeritud. Antud tekstid on soome muistendite registrist ajajärguks on isoraev. Soomes oli seda 13 tk. Uurib vepsa kataloogidest ning see lugu on väga levinud slaavi ja vene kataloogides. Kui teha selline uuring, et kus need tekstid on, hakatakse uurima, mis on tekstides sama, mis on erinev. Nendes tekstides on sama konflikt. Pere elab üksi, peres on isa ema poeg ja tütar ja konflikt lõppeb sarnaselt. Ta korjab lood kokku ja hakkab neid komplekteerima teatud sarnaste punktide kaudu. Alg tekst on see, mis on kõige loogilisema kulguga, mis annab hilisemate lugude ebakõladele loogilise tähenduse.
Tõlgenduslik uurimine, ääretult konsturktivistlik.
Mõistete vastavus
Tekstiuurijad jagunevad peamiselt kaheks. Need kes tegelevad algtekstiga ja need kes ei tegele.
Algteksti- konseptsioonist või selle edasiarendusest ( arhetüüp) lähtuvad käsitlused

• soome kk: laul- teisend/variant
  
• Tüpoloogiline kk: laul/tüüp- laulu variant
  

Algteksti ei ole võimalik rekonstrueerida.
Käsitlused, milles ei lähtuda algteksti-konteptsioonist

• mentaalne tekst- lauluteema- laul ( laulu üleskirjutusm tekst)
  

Mentaalne tekst ei ole valmis laul vaid kõik teadmised, mis puutuvad laulu, kus mis viisil esitada,
milline on süžeed, kuidas see kõlab. Lauliku võimekust hinnatakse selle järgi, kui oskuslikut ta viimlistleb oma esituse detaile. Oskus luua seda teksti. Tüübi nimetamisel kasutatakse laulu teemat.
Etnopoeetika- missugused arengus on teksis, kuida kohalikes oludes see tekst luuakse.
Inimesel on lugu, mentaalne tekst, ta teab seda lugu, aga ta jutustab seda antud kontekstist lähtuvalt ( kuidas ja milline on kuulajaskond ja keskkond) ja sealt hakkavad eristuma teksti tasandid. Milline on esituslik tasand ja milline on tekstitasand. Tuleb analüüsida teadvust.
Tüpoloogilise uurimise kontekst
Rahvaluule liik
Tüüpide arv ( temaatilise liigituse järgi)
Variantide arv
Regilaul
Ligi 3 00
Lüürilises, argipäeva, pulma
Ligi 200 000
Muinasjutt
Ligi 350-400
Ligi 2 500
Vanasõnad
15140
Ligi 81 500
Tüüp (1970. aastast)

• Teksti võime hoida alal oma põhikuju
  
• Tekst kujuneb laumise ja jutustamise käigus
  
• on Abstraktsioon ( pärimuse gravitatsioon)
  
• folkloristikas kasutatakse mõistet
  

Rahvaluule muutumist kirjeldavad mõisted
Variant- iga konkreetne rahvaluule esitus
Variatsioon- kõrvalepõige võrdluseks valitud tekst
Redaktsioon - mingid regionaalsed eripärad
Versioon- üks laul kujuneb välja teistest
improvisatsioon\
-----esitusvõtted
kontaminatsioon /
21.11.2011
Rahvaluule teaduslikud mõisted
Rahvaluulel on kolm erinevat definitsiooni, kuid see ei tähenda seda, et need oleksid üksteisest kardinaalselt erinevad. Tuumik on sama. Mingid vaatepunktid lihtsalt muutuvad. Ühelt poolt ühiskonna teisalt teaduse arengu tõttu. Püsiv osa definitsioonist : Pärimusrühm, identiteet , audentsus, autor.
Kolm olulisimat suunda:

• 20. sajandi esimesel poolel oli levinud looduslik mõtlemine. Sinna alla käib erinev liigi õpetus. Loodusteaduslikult mõtlemiselt liiguti sotsiaalsele mõtlemisele. Loodusteaduslikus eeldati et kõik kirjutised on tagasi viidavad algteksti juurde, nagu metsas, kõik puulehed on tagasi viidavad juure juurde, olenemata okste põimumisest. Hiljem hakati aga vaatlema sotsiaalsest vaatenurgast.
  
• 20. saj keskpaigas vastandusid traditsiooniline ja modernne kultuur. Traditsioonilise mõiste tähendas eelkõige ajaloolisust. Sel ajal on väga tugevalt käsitletud rahvaluulet kui ajalugu. Kõike vaadeldakse mineviku kaudu. Sealt on pärit mõte: Rahvaluule on suuline kirjandus. Seda on ta kindlasti, kuid mitte ainult suuline.
  
• Alates 20. sajandi 70-ndatest aastatest levis mõtlemine traditsioon võib eksisteerida modernsuses. Maailmas, mida ingliskeelne koolkond tunneb, on väga tugev traditsioonilisuse rühutamine, kuid euroopas hakati mõistma rahvaluulet kui kunstilist kommunikatsiooni.
  

Eesti folkroristikas organiseeris M. Kõive tänapäeva folkloristika konverentse. Rahvaluule ei ole ajas ja mingis kontekstis välja kujunud nähtus, mis enam ei muutu, rahvaluule on folkloori protsess, mis on igas ajas igaks kultuuris ja ta muutub.
Teise põlve rahvaluule definitsioon oli essensialistlikust maailmapildist lähtuv.
Teaduslik teadmine:

• Essensialistlik: otsitakse objektiivseid tunnused. Uurijatest ei sõltu uurimis tulemus, Eeldatakse , et teaduslikud teadmised on subjektiivsed.
  
• Konstruktivistlik : teadlased loovad sõnavara, lähenemisviisi, kuidas rahvaluulet uurida. Väga subjektiinve nii uurimine kui ka rahvaluule ise. Kui essensialistlikus uurimuses välistati inimene, levis vaid teksti, konstruktivistlikus on inimene sama tähtis.
  

Traditsioonilisus ja modernsus, kuidas lugeda tekste.
Kõik enam ei kao vaid muutub. (sisuliselt sama aga mõtteviisil on oluline erinevus).
Kolme rahva anekdoodid. Algselt on poliitiline alatoon hiljem on liikunud eneseiroonia suunas.
Tähenduste tähendus muutub. Tähendus ei ole objektiivne. Tähendused on alati olemas kellegi jaoks ning nad tekivad mingis kindlas kontekstis.
90-ndatel aastatel: varasematel aastatel oli teaduslike tööde esitamisel oli MINA vorm täiesti keelatud. Nüüd on aga see mõeldamatu. Probleeem ei ole MINA vormis vaid enda positsiooni esitamine. Eeldatakse, et minu positsiooon mingi rühma suhtes hakkab mõjutama, minu suhtumist uurimisteemasse. Kultuuriline teadmine iseenda kultuurist muudab teatud väljendid isenesest mõtistetavaks, mingid märgid saavad seetõttu vähem tähelepanu.
Mihkel Mutt "Kandilised sambad"
Kui suulise ja kirjalikkuse vahe ei olnud oluline, siis paljudes uurimustes ei küsitud seda, et kas teksti kirjapanekulka midagi muutub. Kui ma kirjutan ja räägin sama lugu, siis kas see on sama? Probleem pole mitte esitamise erinevuses vaid ka vastuvõtu erinevuses. Suuliselt saadakse teisiti aru kui kirjalikult.
Millises eas inimesed rahvaluulet valdavad . Arvatasti vanemad, kui mõelda põlvest põlve päritavale rahvaluulele. Samas internetifolkloristika on levinum noorte seas. Enam ei ole küsimus vaid selles, et millises vanuserühmas? Vaid missugune folkloristikas esineb millises vanuserühmas?.
Kui Hurda materjal on tõepoolest regionaalne. Inimesed suhtlesid oma kihelkonna piirses.
Rahvaluule on kunstiline kommunikatiivsus pärimusrühma keskel
Kommunikatiivsus seob rühma. Kus jutustatakse? Kelle jaoks? Millal? Mis eesmärkidel? Jutustaja vaatepunkt vs kuulaja vaatepunks, kas saadakse samaselt aru.