August Annist August Annist oli eesti kirjanduse- ja rahvaluuleteadlane ning kirjanik ja tõlkija. Annist on kasutanud pseudonüümi Jaan Siiras. Annist oli lõpetanud Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna magistritööga eesti keele ning eesti ja üldise kirjanduse alal. Selle järel täiendas ta end kuni 1927. aasta alguseni Helsingis, kus lihvis keeleoskust ning sõlmis edaspidi nii viljakad kontaktid. Annist jätkas enesetäiendamist veel Pariisis ja Bonni ülikoolis ning kvalifitseerus ennekõike kirjandusteadlaseks. Eestis tagasi, tegutses ta mõnda aega vabakutselise tõlkijana, kuni sai lektorikoha Tartu ülikoolis. Annist oli silmapaistvalt energiline ja orginaalne mõtleja, ideoloog, kellele rahvuse käekäik oli põlvkondlik ja otse isiklik küsimus. Ta võttis osa vabatahtlikuna Vabadussõjast ja on põdenud aastaid sal saadud haavu. Ta loeb
"Antropoloogiline uurimus kogukonna arendamisest" Uurimistöö on olemuselt mitmepaikne välitöö, kus uuritava nähtuse mõistmiseks vaadeldakse mitut sotsiaalset keskkonda. Kahes külas, mida nimetati programmis pilootpiirkondadeks, veedeti kokku 20 kuud. Kuigi elati enamuselt külades, siis reisiti arenguprogrammis toimunud ürituste tõttu regiooni eri piirkondadesse ja pealinna. Uurimuse struktuur koosneb kolmest teemas: Kahe küla etnograafia, mida arenguprogramm testimiseks kasutas. Arenguprogrammi etnograafia, mis koostati Eestis tegutsenud asjaosaliste tegevuste kaudu. Arenguinstitutsioonide ja külde kokkupuudete etnograafia. Antropoloogiline metodoloogia võimaldab mõista sündmuste tähendusrikkust, vaadeldes neid kontekstualiseeritult. Eesmärk on aru saada, kuidas mingi olukord just sellisena sellises sotsiaalses raamistuses kujuneda sai. Eestis töötavad Briti tuttavad juhtisid uurija äsja alanud programmi juurde, mille eesmärk oli vähen...
1.Mõned ajaloo teadlased siis. 4. Eesti geograafikud. *Andres Adamson. *Lembit Aader. *Johannes Adamson. *Hardo Aasmäe. *Tiit Aleksjev. *Helve Anton. *Andres Andersen. *Ivar Arnold. *Sirje Annist. *Eerik Inari. *Jüri Ant. *Edgar Kant. *Küllo Arjakas. *Ain Kull. *Mart Külvik. 2. Mõned eesti teadusajaloolased. *Vaike Hang. *Tullio Llomets. Tegi: Aule Mäemets, 7 a klass. *Linda Kongo. *Maie Remmel. *Hain Tankler. *Herbet Viiding. 3. Eesti etoloogid. *Jüri Keskpaik. *Aleksei Turovksgi. *Jakob von Uexküll.
Nüüdseks on ta vist joodik. 9. Kirjuta Anni parimate sõbrannade nimed! Reena, Kätlin, Rita, Villem 10. Kus oli Reena suvila? Kellega Ann sinna koos läks? Võsul. Reena ja Kätliniga 11. Kirjelda sündmusi, mis suvilas toimusid. Peod. Villem 12. Kes oli Villem? Ta oli poiss kes sai Anniga sõbraks. Aga tegelikult oli Villem Anni ema sõber. 13. Kus toimus tulekahju. Kes kannatada sai ja millised olid tagajärjed? Võsul, saunas. Kannatada sai Kerli kes viidi Tallinna haiglasse. 14. Mis Annist lõpuks sai? Kas ta läks koju? Jah läks küll koju. Ta sai teada et ta ema saatis Villemi Annile silma peal hoidma. Ema nagu suhtles Anniga läbi Villemi
Timo ja tema 2 sõpra jpt. 2) Ann leidis keldrist päeviku, millesse ema oli kirjutanud, kui ta alles noor oli. Ann oli ema peale pahane, et ta midagi sellest ei teadnud. Koolis läksid hinded halvemaks ja ta kakles sõbrannaga. Kui nad ära leppisid põgenes ta kodust Ritaga sõbranna Reena suvilasse. Seal käis päevast päeva trall ja tervist kahjustavate ainete tarbimine. Ann sai endale väga toreda 25-aastase sõbra Villemi, kes hoolis Annist kõige rohkem seal olevatest inimestest. Rita kutsus suvilasse oma venna ja tema sõbrad, kes keerasid kogu sealse olemise peapeale, mis Annile väga vastumeelt oli. Mõne aja pärast ajas Ann Rita ja tema venna oma sõpradega suvilast välja ja oli seal mõnda aega üksinda, kuni otsustas koju tagasi minna. Siis rääkis Villem Annile, et tüdruku ema oli kogu aeg tema tegemistega kursis, kuna elas seni Villemi pool
Muistend Salapärasest Kohvikust Olete te kunagi käinud Suhkru tänava Ümbernurga kohvikus? See on kogu linna parim söögikoht, kuid selle asukohta teavad vaid vähesed äravalitud ja parem ongi. Äri siiski õitseb, vaatamata vaid umbes 100- inimeselisele klientuurile. Kõik need inimesed on püsikliendid, kes käivad seal vähemalt korra nädalas. Selle kohviku saali seina peal on juba ammu üks paberileht, mis on servadest narmendav ja näeb igatpidi vana ning kulunud välja. See ürik on kaitstud tugeva klaasiga ja sellel on ehtne Elizabeth I pitser. Kiri klaasi taga on vaevu aimatav, aga kõik nagu teaksid, mis seal kirjas seisab. Räägitakse, et selle kohviku lugu sai alguse juba vanalt Inglismaalt, kus see kohvik oli samuti üks paljudest väikestest söögikohtadest. Kord sattus sinna sööma üks kuninganna Elizabethi õuedaam ja kuninganna kuulis, kuidas viimane seda kohta oma sõpradele kiitis. Tal tekkis uu...
pakkuma kõigile ajaloost huvituvatele eestimaalastele ning Eesti sõpradele. ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu Näitus on eesti, inglise ja vene keeles. Näituse koostööpartnerid on Eesti Vabariik 90 juubeliaasta töörühm, Eesti Filmiarhiiv ja Kultuuriministeerium ISEOLEMISE TAHE. Eesti Vabariigi lugu Kontseptsioon: Mariann Raisma, peakuraator: Ivar Leimus. Perioodide kuraatorid on Mati Õun, Anne Ruussaar, Viivi Glass, Sirje Annist, Mati Mandel, Eve Ellermäe-Reimets, Olev Liivik, Hiljar Tammela, Ene Hiio ja Triin Siiner. Arhitektuurne kujundus: ArhitektuuriAgentuur OÜ: Inga Raukas, Oliver Soomets, Eva-Maria Gramakovski Graafiline kujundus ja trükised: Tuuli Aule
Trooja Eeva, Kadri & Johanna-M. Trooja asukoht Müütiline Trooja linn asub Väike-Aasia poolsaarel, tänapäeval Türgis. Kreeka mütoloogias on tuntud Trooja sõda. Eepos "Ilias" Trooja sõda on kirjas Eepos on tõlgitud ka eeposes "Ilias", mille eesti keelde (August autoriks peetakse Annist). pimedat laulikut Homerost. Eepos koosneb üle 15 700 heksameetris värsist. Trooja sõja põhjus Trooja sõda sai alguse ühe kuninga pulmades, kuhu kuningas oli kutsunud kõik jumalad, välja arvatud tülijumalanna Erise. Tülijumalanna oli pahane ja viskas pulmaliste sekka kuldse õuna, mille pärast kolm jumalannat Hera, Athena ja Aphrodite - hakkasid üksteisega võistlema selle pärast, kes on ilusaim. Jumalannad andsid otsustamise Trooja kuningapojale Parisele, kelle kohta oli ennustatud, et ta toob ...
2. Kirjelda, millise iseloomuga oli Ann. 3. Mis muutis Anni elu? 4. Kust leidis Ann oma ema päeviku? 5. Mis oli Anni ema nooruspõlve hüüdnimi? 6. Kas Anni ema valetas oma mineviku kohta? 7. Kirjelda Anni ema olemust. 8. Kes oli Anni isa? 9. Kirjuta Anni parimate sõbrannade nimed! 10. Kus oli Reena suvila? Kellega Ann sinna koos läks? 11. Kirjelda sündmusi, mis suvilas toimusid. 12. Kes oli Villem? 13. Kus toimus tulekahju. Kes kannatada sai ja millised olid tagajärjed? 14. Mis Annist lõpuks sai? Kas ta läks koju? Kuidas elad, Ann? Aidi Vallik Lugemiskontroll 1.) Kui vana oli Ann ning mis staatus oli tal koolis (kuidas oli ta õppeedukus)? 2.) Mis olid Anni ema ning isa nimed, ema hüüdnimi nooremas eas? 3.) Tüdruk leidis päeviku, ta luges seda ning ta arvamus oma emast muutus, kuid mis suunas (paremaks või halvemaks ja miks)? 4
PROJEKT küla kogukonna elujõu säilitamine vao külamaja renoveerimine Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainor Juhendaja: Jana Kukk Vastutusvaldkonnad Click to edit Master text styles Projektijuht, turvaülem, Second level turundus- ja logistikajuht Third level Ulvi Fourth level Fifth level Töö meediaga , PR- mänedzer , sideülem - Rita Töö vabatahtlikega , töödejuhataja ja IT- juht- Siret ...
"Kuidas Elad Ann" Aidi Vallik Küsimused: 1. Kuidas leidis Ann ema päeviku? 2. Kirjelda Anni ema noorust kolme sõnaga? 3. Mida pakkus Reena Annil teha? 4. Mida Ann oma isa Antsu kohta teada sai? 5. Kelle juurde läks Ann, kui ta otsustas koolist poppi teha? 6. Mis juhtus Annil kodus peale Rita juurest lahkumist? 7. Kuhu läks Ann redusse ja kellega? 8. Kellega kohtusid Ann ja Rita poes käies? 9. Mis põhjendusega tulid Kätlin ja Reena Võsule? 10. Kes oli Villem? 11. Kes tulid Rita kutsumise peale samuti Võsule? 12. Mis juhtus Kerliga? 13. Mida kuulis Ann metsas üksi olles? 14. Mis lõpuks Villemi kohta selgus? 15. Mida sai Ann teada Reena kohta? Vastused: 1. Anni saadeti keldrisse vanu ajalehti viima 2. Anni ema Kärt elas väga meeletult. ...
stereotüüpsetest stseenidest. See annab samuti kinnitust väitele, et varasemalt anti neid edasi suuliselt, nagu tol ajal kombeks. Homerose luule pole monotoonne või piiratud, seda ei keele ega tegevuse puhul. Vastupidiselt on tema luuletused jätnud hoopis ammendamatu ohtruse mulje. Teose esimese osa, ehk esimesest kuni kaheteistkümnenda lauluni, on kreeka keelest eesti keelde tõlkinud Anna Öpik. Kogu eepose on kreeka keelest tõlkinud ning järelsõna lisanud August Annist, seda kahes jaos ning Eesti Riikliku Kirjastuse läbi. Lisaks sellele on Ervin Roos koostanud teosest sisulise, kunstikriitilise ja tekkeloomulise analüüsi. „Odüsseia“ põhjal luuakse tänapäevalgi erinevaid filme, lühijutte, poeeme, muinasjutte, näidendeid jne. See on teos, mis vaatamata uutele ning värsketele lugudele ei ole siiani unustustehõlma vajunud. „Odüsseia“ põhiline panus tänapäeva lõunamaade kultuuri on olnud selle viis anda edasi kunagisi väärtusi
kuldvõrgu hiilgav ja õnnestuv nagu suur magus elulootus. 3. Mõtted, mida see raamat peale läbisaamist tekitas. Ei kujuta ette, kuidas on elada tundes pidevat nälga ja vaesust. Jube. Ja siis, raskel ajal viiakse pere ainus inimene, kes perele vähegi teenis ja toidu laual hoidis Siberisse ning kogu lootus kaob. Sellist elu ei soovi kellelegi! 4. 3 küsimust, mis peale raamatu läbisaamist tekkisid. Mis sai Jaanist ja Annist Siberis? Kuidas sai Jaani pere ilma temata hakkama? Kas Jaani pere jäi ilma temata elama? 5. 4 olulist sõna teosest, mis iseloomustavad just seda raamatut. Julm, kannatusterohke, õudne, kurb 6. Lisainfo loetud raamatu autori kohta. Eduard Vilde (4. märts 1865 26. detsember 1933) Eduard Vilde oli eesti kirjanik. Ta töötas mitmel pool ajakirjanikuna, võttis osa 1905. 07. aasta revolutsioonist ja elas pärast seda 1917
elanike ligipääsu Islandi kalarikastesse vetesse. Kalatööstus Norras Norra on teine maailma suurim kala eksportija. Kõige rohkem eksporditakse Taani, Venemaale, Prantsusmaale ja Jaapanisse. Mereandide eksport on ühtlasi Norra suuruselt teine suurim ekspordi sektor. Kalatööstuses leiab rakendust endale 30 000-40 000 inimest. Seega ei ole kalapüük norralaste jaoks ainult meelelahuhutus või riigi sissetulekute allikas, vaid paljude inimeste elu sõltub sellest looduse annist. Kalapüügi rohkus on Norras alati kõikunud. Osalt on see looduse vemp, osalt aga ülepüügi tulemus. Diagrammilt võib näha, et kalapüügi rohkus on viimasel ajal kõvasti kasvanud samas, kui kalastusega tegelevate inimeste arv on järk järgult vähenenud. Tänapäeval on kalastus põhitöökohaks ca 10 000 inimesel, samas kui aastal 1950 töötas sel alal ligi 70 000 inimest. Rääkides Norra kalandusest siis suure osa moodustab sellest just vaala- ja hülgepüük. Vaala- ja
Muuseas kuulsa muusiku isa oli inglise poliitik ja tema ülejäänud perekond vihkas tumedat rassi. Kõigest aasta hiljem 1945 aasta veebruaris sündis Robert Nesta Marley enda vanaisa majas. Peagi peale poja sündi tema isa lahkus Jamaikalt aga toetas majanduslikult perekonda ja käis vahetevahel poega vaatamas. See oli viiekümmnendate lõpus, kui tööpuudus Jamaikas oli jõudnud haripunktini. Tänu sellele läks Bob koos oma emaga oma kodust Saint Annist Trench Towni et tööd saada suures linnas. Trenchtown sai oma nime sellest et see oli ehitatud üle kraavi kuhu nõrges Old Kingstoni reovesi. Trenchtownis bob veetis palju aega oma hea sõbra Neville Livingstone Seltsis, keda rahvas kutsus tema hüüdnime järgi Bunnyks(Jänkuks). Suures linnas Bob tutvus paljude muusikutega kelle loomingut ta oli austanud, näiteks Fats Domino ja Ray Charlesega. Bob ja Bunny võtsid osa muusika tundidest mida korraldas kuulus Jamaika laulja Joe Higgs.
Jaani päästis Anni vale tunnistus, et Jaan oli öösel tema juures. Kes on Anni- rikka taluperemehe tütar, Jaan elas Anni isa maal, popsi saunas. Ta oli Jaaniga juba vanad sõbrad. Kai- Jaani ema. Andres- Jumalakartlik mees, Anni isa. Kohi-Kaarel- Pätt. Mari- Anni vanem õde. Kuidas suhtusid Kai , Mikk ja Mann varastatud kraami? Rõõmustasid, sest nad olid nii näljas. Mida tegi Jaan varastatud saabastega? Viskas sauna juures minema. Mis sai Annist teose lõpul? Ta vahistati vale tunnistuse andmise eest. Ta saadeti Siberisse. Enne Siberisse minekut abiellus ta Jaaniga. Lugemistest Ed. Vilde ,,Külmale maale" D 1. Mis juhtus küünlakuisel laadaööl? Juku, Luha ja Naarikvere vana tulid peale keskööd Jaani juurde hobuse ja reega ja peitsid tema lauta varastatud kraami. 2. Milles Jaan Kaarli ja Jukuga kõrtsis kokku lepib
20. sajandil on folkloristika huviorbiiti tõusnud ka kaasaegne folkloor, samuti rahvapärimuse kirjalikud ja mittetraditsioonilised vormid näiteks graffiti ja linnalegendid. Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja uurimisele aluse Johann Gottfried Herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga. Eesti tähtsaim rahvaluulekoguja oli Jakob Hurt, suurkoguja oli ka Mattias Johann Eisen. Oskar Loorits on uurinud eriti rahvausundit, Herbert Tampere rahvalaule ja rahvamuusikat, August Annist "Kalevipoega". Eesti suurim rahvaluulekogu, umbes 1,2 miljonit lehekülge, asub Tartus Kirjandusmuuseumis. Eesti rahvaluule on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor. Esimene neist tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, teine võib
Kõigest aasta hiljem 1945 aasta veebruaris sündis Robert Nesta Marley enda vanaisa majas. Peagi peale poja sündi tema isa lahkus Jamaikalt aga toetas majanduslikult perekonda ja käis vahetevahel poega vaatamas. See oli viiekümmnendate lõpus, kui tööpuudus Jamaikas oli jõudnud haripunktini. Tänu sellele läks Bob koos oma emaga oma kodust Saint Annist Trench Towni et tööd saada suures linnas. Trenchtown sai oma nime sellest et see oli ehitatud üle kraavi kuhu nõrges Old Kingstoni reovesi. Trenchtownis bob veetis palju aega oma hea sõbra Neville Livingstone Seltsis, keda rahvas kutsus tema hüüdnime järgi Bunnyks(Jänkuks). Suures linnas Bob tutvus paljude muusikutega kelle loomingut ta oli austanud, näiteks Fats Domino ja Ray Charlesega. Bob ja Bunny võtsid osa muusika tundidest mida korraldas kuulus Jamaika laulja Joe Higgs.
Ka oma tulevase abikaasa, Venemaalt pärit Raissaga tutvus ta sotsialistide ühingu koosolekutel. Nad abiellusid 1897. aastal ja nende abielust sündis neli last. Teosed eesti keeles: Raskelt kasvatatavad lapsed". Tõlkinud Alma Ostra-Oinas. Eesti Lastesõprade Ühing, Tallinn 1932, 25 lk. "Inimesetundmine: inimeste iseloomude peategurid ja nende areng". Tõlkinud D. Hint (= Debora Vaarandi koos Aadu Hindiga). Redigeerinud Leo Anvelt, saatesõnaAugust Annist. Sari Elav Teadus, nr. 85/86, EKS, Tartu 1939, 212 lk.; 2. trükk:Kupar, Tallinn 1995 3 Millega Alfred Adler ajalukku läks? Psühhoanalüüsi arendaja Alfred Adler on läinud mõtteteaduse ajalukku uue psühholoogiasuuna, individuaalpsühholoogia rajajana. Nagu kõiki suuri avastusi ja leiutusi, on ka Adleri teooriat võimalik kokku võtta paari lausega: inimest juhivad varasest lapsepõlvest peale
Andres häbistas Jaani ka piibltunnnis, kuhu Jaan purjus peaga läks. Virgu Anni ja Andrese vaheline armastus tekitab palju pingeid. Esiteks ei taha Jaan Annilt uhkuse tõttu abi vastu võtta, kuigi Anni saaks tema peret aidata. Kuigi Anni teadis, et Väljaotsa perel on raskusi, ei uskunud ta seda, et Jaan varastab. Ta uskus teda tingimusteta ja seetõttu tunnistas ka kohtus Jaani kasuks, öeldes, et Jaan oli varguse ööl koos temaga olnud. Selle peale ütles Andres Annist lahti, kuid Annit see ei kõigutanud ta armastas Jaani ja usaldas teda täielikult ning muud polnudki vaja. Jaan oleks võib-olla suutnud jääda ausaks, kui ta ei oleks hakanud suhtlema Juku ja Kaarliga. Ta tahtis suhtlemise nendega ära lõpetada, kuid kui ta korra sai tunda, kuidas raha käte vahel on, siis oli tal raske sellest eemale hoida, sest ta teadis, et tal on võimalus raha teenida ja perele süüa osta
Antiik-Kreeka aiad Kreeka aiad • Pole nii kesksel positsioonil nagu arhitektuur. • Infot vähe ja pisteliselt: arvatavasti pole see lihtsalt säilinud. • Teated pühadest hiitest, roosikasvatusest ja tarbeaedadest: puuvilja-, aedvilja- ja viinapuuaedadest. • 4. saj. pärineb üldkasutatavate aedade ja linnade haljasalade kirjeldusi. Homerose maastikukirjeldused 8. saj eKr • „Odüsseia“ viiendas laulus on nümf Kalypso koopa kirjeldus, kus Odysseust vangis hoiti, metsasalus, paplite, pajude, leppade ja pikkade küpressidega, koos viinapuuväätidega, mis …“rohked ja lokkavad, kõik täis raskeid rippuvaid tarju“ ning põimlesid koopa „võlvikal suul“. Seal oli ka neli allikat „värsket, helklevat vett“, neli allikat sealsamas andsid üksühe kõrval ja neist vesi voolas siia ja sinna“. (tsitaatide tõlge August Annist) • See on esimese groti ehk nümfaioni kirjeldus. „Odüsseia“ kaks aiakirjeldust • 7. laul...
· b) loodusteemalised laulud ( ,,Laine tõuseb, laine vaob" ,,Päike vajus pärnapuule") · c) humoorikad laulud ( ,,Mind kutsuti pulma" ,,Näärisokk") · Kõige tuntum on sügavalt isamaaline ,,Mu isamaa on minu arm" laulupidude repertuaari lõpus 1960ndate aastate lõpust saati · V. Tormis · Enamik koorilauludest põhineb rahvaloomingul · Ka 1972. A valminud ,,Raua needmine" põhineb ,,Kalevala" tekstil, mille on tõlkinud A. Annist · Teos on loodud tenorile/ baritonile, segakoorile ja samaanitrummile · Teda on ahvatlenud ka poliitilised tekstid: a) kantaat segakoorile ,,Lenini sõnad" 1972 · b) ,,Stagna-aja laulukesed" 1978-1982 · c) ,,Eestirahva erakonnamäng" 1990 · A. Pärt peale uue loomestiili juurde jõudmist suurenes Pärdi loomingus sõna tähtsus · Paljusid teoseid on hiljem redigeerinud · ,,Passio" 1985/1992 · ,,De Profundis" 1977/1989 · ,,De Teum" 1990/2002 · ,,Magnificat" 1989
Eesti Rahvaluule Eesti rahvaluule on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor. Esimene neist tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, teine võib tähistada laiemalt kogu vaimset pärandit, sh rahvausund, tavandid, muusika jm. Traditsioonilises käsitluses mõistetakse rahvaluule all eeskätt talupojaühiskonnas levinud pärimust (muinasjutud, muistendid, naljandid, pajatused, vanad rahvalaulud, mõistatused, vanasõnad, kõnekäänud). Tänapäevane käsitlus loeb rahvaluule hulka ka tänapäeval levivad anekdoodid, keerdküsimused, linnalegendid jms. Vanimateks kirjalikeks allikateks, kus leidub andmeid eesti rahvaluule kohta, on keskaegsed kroonikad (Saxo Grammaticuse "Taanlaste vägiteod", Läti Henriku "Liivimaa kroonika", Bartholom...
Tartu Ülikool Õietolm Koostaja: Juhendaja: Tartu 2015 Sisukord Tartu Ülikool............................................................................................................ 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1Õietolm................................................................................................................. 3 2Õietolmu mõju inimestele..................................................................................... 3 3Suir....................
aastat ja naastes kodumaale abiellus ta Anniga. Kuna George ja Anni sissetulekud olid väga ebavõrdsed, siis soovitas Lennoxi hertsog Geroge viivitamata õukonda saata. Tema imekena välimus tõi talle õukonnas suure edu ning ta võitis ka James I südame. Elizabethi ajal oli riik heas seisus ning James I ei tekitanud oma naise kõrvale kunagi võistlejannat, kuid ajapikku hakkasid talle meeltmööda olema mehed. George Villiersile öeldi, et kui ta tahab olla kuninga sõber, tuleb tal Annist loobuda. Peale seda Ann kaob ja mõningate manöövrite tulemusena sai Georgest Jamesi magamistoa kammeraadlik. Georgele anti 11 auavaldust, mis tõid sisse 80 000 £ ning need pidid ta tegema Sukapaela Ordu vääriliseks. Tegelikult andis James Georgele kõige ohtlikuma asja ja selleks oli võim. George täitis lugematuid ülesandeid, ta hoolitses riigi heaolu ja kuninga rahulolu eest, pidi hoidma riigisaladusi jne. ta ei kohanud oma teel ka mitte mingit vastupanu.
soome rahvuseepos. See koosneb umbes 22 000 värsist. Esmatrükk ilmus 1835.aastal, täiendatud versioon 1849. Kalevala tegelased on Ilmatar, Väinämöinen, Ilmarinen, Joukahainen, Lemminkäinen, Louhi jt. Tegevustiku keskmeks on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski Sampo pärast. "Kalevala" on lisaks hilisemale soome kirjandusele tugevasti mõjutanud eesti rahvusromantilist pseudomütoloogiat ja eepost "Kalevipoeg". Eesti keelde on meisterliku tõlke teinud August Annist (1939). Teisisõnu: ,,Kalevala" on Elias Lönnroti 19. sajandil koostatud Soome rahvuseepos. Selle aluseks on vanad soome rahvalaulud. Lönnrot ühendas need süzeega värssjutustuseks, mis põhineb kahe maa, Kalevala ja Põhjala vahelisel võimuvõitlusel. Praegune "Kalevala" kujunes järk-järgult. Esimest korda ilmus värssteos 28. veebruaril 1835. Selles eeposes on 31 runo. Lönnrot aga tegi veel rahvaluulekogumise reise ja aastal 1849 avaldas ta uue "Kalevala", milles on juba 50 runo.
Eku", ,,Alutaguse metsades", ,,Kulbult Atlandile". Keivin Tegelased Selle raamatu põhitegelased olid: Jaan ehk teraspoiss, kojanaine, kojamees, üliõpilane ja varjupaiga lapsed. Peategelane oligi Jaan kelle hüüdnimeks oli teraspoiss. Jaan oli 12 aastane poiss, kelle isa suri siis kui ta oli veel väga väikene. Jaan jäi ilma ka oma emast Annist, kes suri haigusesse. Tal olid heledad juuksed ja sinised silmad. Jaani hüüdnimeks oli teraspoiss sellepärast, et ta oli iseloomult väga tugev poiss ning ta sai kõigega hakkama. Ta ei andnud kunagi alla, vaid püüdis oma eesmärgi korralikult lõpule viia. Raamatu alguses kui jaani ema Anni suri oli Jaan väga nõrk ning ta nuttis ega teadnud, mida oma eluga nüüd peale hakata kui tal pole enam ühtegi vanemat. Oma julguse sai ta kojanaiselt
puudus. Samas on Aidil ideid ka järgnevate Anni-raamatute jaoks, kuid nende realiseerimise võimalus sõltub noortest kas raamatute edu jätkub või mitte. Varsti peaks Exitfilm valmis saama kolmandal raamatul põhineva filmi, kuid lepingud ei luba raamatut avaldada enne kui film on linastunud. 7 Raamat "Kuidas elad Ann?" 8 Lugu tavalisest murdeeas Tallinna tüdrukust Annist. Ann, nagu teismeliste seas sageli, ei mõista päriselt oma küllaltki ranget ema.Ootamatult leiab tüdruk keldrist ema päeviku, mis saabki raamatu teljeks. Lugededes koos Anniga päevikut satud hoopis teistsugusesse konteksti - kaheksakümnendate Eestisse, kus Anni ema Kärt kaunis mitmekülgset elu elab. Ema varjatud mineviku päevavalgele tulek on üks asjaolusid, mis panevad Anni soodsat juhust kasutades kodust pagema.
nalja. Ema kinnitas aga tüdrukule, et kõik rasedustestid olid positiivsed ning tal ei olegi selles osas kahtlust. Ka Anni isa, Ants, on ärevuses. Temast saab pärisisa. Ärevus ajab Kärdi ja Antsu, Anni ema ja isa, hulluks. Nii ema kui ka isa jätavad hoobilt suitsetamise ja alkoholi tarbimise sinnapaika ja hakkavad elama tervislikult. Nad teevad suuri pingutusi, et laps sünniks terve. Korraga avastab Ann, et enam ei ole isal ja emal tema jaoks aega. Nad hakkavad Annist arvama kui juba suurest ja täiskasvanust, lasevad tal ise otsustada ja vastutada. Korraga saab Annist täiskasvanu. Seda kõike oli Ann ju soovinud alates 12. eluaastast, kuid nüüd kui see lõpuks on täitunud ei suuda ta aru saada miks see teda häirib. Vanematel polnud tema jaoks enam aega ja Ann oli üksi siin maailmas. Kui ema rasedus oli küllalt kaua kestnud et kindlaks teha lapse sugu läkski ema koos Antsuga ultrahelisse. Poiss. Kärt ja Ants saavad poja, Ann saab venna.
viia märksa raskem. Kui nt üksikisiku tulumaks tõuseks 1% võrra, siis kui palju valijaid (loe poliitilisi erakondi) seda tegelikult tänases Eestis toetaksid? Alternatiiv üksikisiku tulumaksu tõstmisele võib olla aga maksude ümberorienteerimine tulumaksult nt ressursimaksu ja saastemaksude suurendamisele ja tulumaksu vähendamisele, nii et üldine bilanss oleks tasakaalus, mida ka ökoloogiliseks maksureformiks kutsutakse (Oja 1998, 1275; Heidmets 2000; Annist jt 2000). 2. Esitatud säästva ühiskonna määratlus on inimese ja looduse tasakaalukeskne. Näitena inimkesksest (inimene on kõige mõõt) määratlusest toome siinkohal järgneva seletuse: "Säästev areng/arendamine - sihipäraselt suunatud areng, mis tagab inimeste elukvaliteedi paranemise kooskõlas loodusvarade olemi ja ökosüsteemide taluvusvõimega. Säästev areng taotleb tasakaalu sotsiaalsfääri, majanduse ja keskkonna vahel ning täisväärtusliku
loodusuurija, ,,Woodcraft Indians" ja Ameerika poissskautide asutaja. Ta sündis Ernest Evan Thompsonina South Shields'is Inglismaal. Ta kolis koos oma perekonnaga Kanadasse kuue aastaselt. Ta sai stipendiumi kunstis kuninglikus akadeedmias Inglismaal. Hiljem hülgas ta oma isanime ja muutis oma nime Ernest Thompson Seton'iks. Veel hiljem kolis ta New Yorki. Ta oli kaks korda abielus. Esimene naise Grace Gallatiniga abiellus ta 1896. aastal. Ta sai temaga ühe tütre- Anni. Annist sai ka kirjanik. Nad lahutasid 1934. aastal. Teise naise Julia M Buttree'ga abiellus ta 1935. aastal. Nad lapsendasid endale Dee Setoni (hiljem Dee Seton Barberi). Ernest Thompson Seton tegi uurimisretki Ameerika laantesse. Ta sai kogu maailmas tuntuks enda illustreeritud loomajuttudega. Metsloomad minu tuttavad (1898), Grisli elulugu (1900), Kaks väikest metslast (1903, e k Väikesed metslased, 1933), Loomad kangelased (1905, e k 1923, 1971 pelkirjaga Lugusid loomadest)
juurevõsundite abil! 47 48 8 49 50 51 52 53 54 9 Õpetamise otstarbeks kasutatud materjalid: 1. A. Süvalepp " Kiviktaimla", Tln.,1957 2. J. Annist "Laisa aedniku aed", 2006 3. Autori isiklikud kogemused 4. Fotod autori erakogust ja internetist 55 56 Tänan tähelepanu eest ! 57 10
19 Picea abies Kuusk Kuushekk Olenevalt kasvutingimustest kasvab kuusk keskmiselt 8 aastaga 2 meetri kõrguseks. Kuuseheki kõrgus harilikult on kaks meetrit. Kuusehekk (Joonis 1.6.1) annab suurepärase, tumeda, igihalja, tuultpidava, pikaealise heki. Kuuseheki miinusteks on see, et viga saanud kohad ei taastu. Samuti ei kasva kuusk liivakatel muldadel ning ei talu liigniiskust (J. Annist, 2006). Kuusehekk on ilus 5070 aastat, seejärel hakkab ta alt hõredaks jääma. Siis tuleb heki alla noored taimed istutada ja lõpuks vanad puud välja juurida (E. Käger, 2011). Kuuseheki istutamine Kuuseistiku istutamise võtted on varieeruvad, sest need sõltuvad asukohast ja asukoha pinnasest (M. Haak, 2010). Kuusehekiks ei tasu üles kaevata noori taimi metsaservast, sest kuusel on pikad nöörjad juured ning need saavad välja kaevamisel tublisti kannatada ja seetõttu võib kuusk
Bookeriga.Muuseas kuulsa muusiku isa oli inglise poliitik ja tema ülejäänud perekond vihkas tumedat rassi. Kõigest aasta hiljem 1945 aasta veebruaris sündis Robert Nesta Marley enda vanaisa majas. Peagi peale poja sündi tema isa lahkus Jamaikalt aga toetas majanduslikult perekonda ja käis vahetevahel poega vaatamas. See oli viiekümmnendate lõpus, kui tööpuudus Jamaikas oli jõudnud haripunktini. Tänu sellele läks Bob koos oma emaga oma kodust Saint Annist Trench Towni et tööd saada suures linnas. Trenchtown sai oma nime sellest et see oli ehitatud üle kraavi kuhu nõrges Old Kingstoni reovesi. Trenchtownis bob veetis palju aega oma hea sõbra Neville Livingstone Seltsis, keda rahvas kutsus tema hüüdnime järgi Bunnyks(Jänkuks). Suures linnas Bob tutvus paljude muusikutega kelle loomingut ta oli austanud, näiteks Fats Domino ja Ray Charlesega. Bob ja Bunny võtsid osa muusika tundidest mida korraldas kuulus Jamaika laulja Joe Higgs.
Folkloristika aluste kordamisteemad I. Üldküsimused: ajalugu, teooria, mõisted, uurimisviisid 1. Rahvaluule mõiste eesti folkloristikas: mõiste kujunemise ajalugu, terminid ja definitsioonid; rõhuasetuste muutused ja nende põhjused. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase vahendusel Põhjamaad ja Ameerika). Eestikeelne rahvaluulealane terminoloogia kujunes 19. sajandil saksa keele mõjul. Hurt 1896. a oma kõnes toob lõpuks saksakeelsetele terminitele eestikeelsed vasted. Kreutzwald ,,vana vara" Hurt ,,rahvamälestused" (kõik, mida rahvas oma minevikust mäleta...
aarded õigele peremehele üle anda. Siit saigi alguse Trooja sõda. Orlando Bloom Parise rollis W. Peterseni filmis ,,Trooja sõda" Trooja linna jäänused tänapäeva Türgi territooriumil kaevas välja saksa arheoloog Heinrich Schliemann [sliiman] aastatel 1871-1894. Maailmakirjanduse kullafondi kuuluvad "Iliase" ja "Odüsseia" on väga kunstipärasesse eesti keelde tõlkinud August Annist. Jacques Louis David. Parise ja Helena armusuhe. Louvre. _____ 1 Ilias kreeka keeles ,,lugu Ilionist" (Ilion on Trooja linna teine nimi) 3 raud rauda hakati Vahemeremaades kasutama 9.-8. saj. eKr; kes endale uut metalli ei hankinud, kaotas võitluses ja jäi teistest maha ka tootmises, sest rauast töö- ja sõjariistad olid pronksist riistadest tõhusamad 3 Odüsseia kreeka keeles "Odysseuse lugu"; ülekantud
jooni. Seetõttu määrab ühe osa maastike -- "Saima maastik", "Laadoga maastik põldudega", "Tukaharju" -- üldilme stiliseeriva, dekoratiivse kallakuga käsitluslaad. Majade ja puude lihtsustatud vorme toonitab must tugev kontuurjoon, põllud on liigendatud erivärvilisteks dekoratiivseteks pindadeks. Seevastu teine osa maastikke -- "Maastik Imatral", "Vallinkoski" -- on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. Laikmaa portreed A. Hankost, õest Annist, samuti "Soome tööline" ei erine varasematest oma käsitluslaadilt. Eestisse jõudis Laikmaa 1913. a. kevadel. Esimene suvi kodumaal möödus peamiselt Saaremaal. Laikmaa matkas ringi, tegi väiksemaid etüüde, kujutas rannamotiive ja iseloomulikke pukktuulikuid, aga ka Muhu- ja Pöide kirikut. Need ja veel järgnenud aastate maastikupildid ilmutavad teostuslikku sarnasust lõunas väljakujunenud stiilile. Sügisel saadi ka ateljeekool jälle käima -- pärast rohkem kui kuus aastat
5 Esimest tüüpi tekstide seas on üks olulisemaid A. H. Tammsaare Saa- remaa-reisikiri ajalehes Vaba Maa 1920. aasta oktoobris (1988b).6 Tamm- saare "Saaremaa veste" andis muuhulgas ülevaate Vilsandi linnuparadii- sist, ning oli tõenäoliselt ajendiks hilisematele Vilsandist kirjutajatele (Jüri Parijõgi 1929; August Mälk 1934). Looduskirjanduse seisukohalt 4 Selle kohta vt lähemalt artiklit "Organiseeritud kodu-uurimise esimene aastaküm- me" (Kant 1999b). 5 Vt Jänes 1934; Annist jt 1940; Põldmäe 1984: 46–73. 6 A. H. Tammsaare sulest ilmus mitmeid teisigi matkakirju, näiteks juba 1915. ja 1916. aastal ajaleheveergudel ilmunud ülevaateartiklid Koitjärvest ja teistest Kõrve- maa metsajärvedest (vt Tammsaare 1988a). Eesti looduskirjanduse lugu 251 huvitavaid rännukirjeldusi sisaldab kirjaniku ja keeleteadlase Villem Ridala "Ringi mööda kodumaad" (1921), mis jutustab autori ja kahe neiu
Seetõttu määrab ühe osa maastike — “Saima maastik”, “Laadoga maastik põldudega”, “Tukaharju” — üldilme stiliseeriva, dekoratiivse kallakuga käsitluslaad. Majade ja puude lihtsustatud vorme toonitab must tugev kontuurjoon, põllud on liigendatud erivärvilisteks dekoratiivseteks pindadeks. Seevastu teine osa maastikke — “Maastik Imatral”, “Vallinkoski” — on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. Laikmaa portreed A. Hankost, õest Annist, samuti “Soome tööline” ei erine varasematest oma käsitluslaadilt. Eestisse jõudis Laikmaa 1913. a. kevadel. Esimene suvi kodumaal möödus peamiselt Saaremaal. Laikmaa matkas ringi, tegi väiksemaid etüüde, kujutas rannamotiive ja iseloomulikke pukktuulikuid, aga ka Muhu- ja Pöide kirikut. Need ja veel järgnenud aastate maastikupildid ilmutavad teostuslikku sarnasust lõunas väljakujunenud stiilile. Sügisel saadi ka ateljeekool jälle
Väärib märkimist, et küsitluse andmetel on Eestis vanglakaristuse pooldajaid juba vähem (23%) kui oli LääneEuroopa riikides keskmiselt 1992. aastal (27%; uuemad võrdlusandmed puuduvad). Suhtumist karistamisse ja kurjategijatesse on uuritud ühe lisana ka mahukas uurimuses `Kuritegevus Eestis 19912001, mis läbi viidud TPÜ Rahvusvaheliste ja Sotsiaaluuringute Instituudi ja EV Justiitsministeeriumi tellimusel 2002 aastal ja mille viisid läbi Jüri Saar, Anna Markina, Andri Ahven, Aet Annist ja jaan Ginter. HÜPOTEESID Meie uuringu hüpoteesid on taandatud sellele, et uurida karistamist rakursist, kus uuringusse on kaasatud inimesed, kelle igapäevane töö on seotud karistamise või selle määramisega selle sõna otseses mõttes. Nimelt on peamine uurimisgrupp Justiitsministeeriumi haldusalas töötavad inimesed ja sellega lähedalt seotud ametites olijad liiklus ja kriminaalpolitseinikud, kohtutäiturid( küll
Seetõttu määrab ühe osa maastike -- "Saima maastik", "Laadoga maastik põldudega", "Tukaharju" -- üldilme stiliseeriva, dekoratiivse kallakuga käsitluslaad. Majade ja puude lihtsustatud vorme toonitab must tugev kontuurjoon, põllud on liigendatud erivärvilisteks dekoratiivseteks pindadeks. Seevastu teine osa maastikke -- "Maastik Imatral", "Vallinkoski" -- on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. Laikmaa portreed A. Hankost, õest Annist, samuti "Soome tööline" ei erine varasematest oma käsitluslaadilt. Eestisse jõudis Laikmaa 1913. a. kevadel. Esimene suvi kodumaal möödus peamiselt Saaremaal. Laikmaa matkas ringi, tegi väiksemaid etüüde, kujutas rannamotiive ja iseloomulikke pukktuulikuid, aga ka Muhu- ja Pöide kirikut. Need ja veel järgnenud aastate maastikupildid ilmutavad teostuslikku sarnasust lõunas väljakujunenud stiilile. Sügisel saadi
Andres häbistas Jaani ka piibltunnnis, kuhu Jaan purjus peaga läks. Virgu Anni ja Andrese vaheline armastus tekitab palju pingeid. Esiteks ei taha Jaan Annilt uhkuse tõttu abi vastu võtta, kuigi Anni saaks tema peret aidata. Kuigi Anni teadis, et Väljaotsa perel on raskusi, ei uskunud ta seda, et Jaan varastab. Ta uskus teda tingimusteta ja seetõttu tunnistas ka kohtus Jaani kasuks, öeldes, et Jaan oli varguse ööl koos temaga olnud. Selle peale ütles Andres Annist lahti, kuid Annit see ei kõigutanud ta armastas Jaani ja usaldas teda täielikult ning muud polnudki vaja. Jaan oleks võib-olla suutnud jääda ausaks, kui ta ei oleks hakanud suhtlema Juku ja Kaarliga. Ta tahtis suhtlemise nendega ära lõpetada, kuid kui ta korra sai tunda, kuidas raha käte vahel on, siis oli tal raske sellest eemale hoida, sest ta teadis, et tal on võimalus raha teenida ja perele süüa osta. Allakäik sai
"Tukaharju" -- üldilme stiliseeriva, dekoratiivse kallakuga käsitluslaad. Majade ja puude lihtsustatud vorme toonitab must tugev kontuurjoon, põllud 4 on liigendatud erivärvilisteks dekoratiivseteks pindadeks. Seevastu teine osa maastikke -- "Maastik Imatral", "Vallinkoski" -- on kantud suveheledast impressionistlikust nägemisviisist. Laikmaa portreed A. Hankost, õest Annist, samuti "Soome tööline" ei erine varasematest oma käsitluslaadilt. Eestisse jõudis Laikmaa 1913. a. kevadel. Esimene suvi kodumaal möödus peamiselt Saaremaal. Laikmaa matkas ringi, tegi väiksemaid etüüde, kujutas rannamotiive ja iseloomulikke pukktuulikuid, aga ka Muhu- ja Pöide kirikut. Need ja veel järgnenud aastate maastikupildid ilmutavad teostuslikku sarnasust lõunas väljakujunenud stiilile. Sügisel saadi ka ateljeekool jälle
Tallinn Polütehnikum Aidi Vallik "Mis sinuga juhtus, Ann? Referaat Koostas: Kert Pallo Juhendaja: Tiina Luik Tallinn 2008 1 Sisukord 2.........................................................................................................................Sisukord 3......................................................................................................................Aidi Vallik 6.......................................................................................................................Tegelased 7.................................................................................................................Põhiprobleem 8.................................................................................................................Oma arvamus 9...........................
Ülikooli ümber ja sees on käinud kord ägenev, kord raugev ideoloogiline sõda (Vahtre 2000). 11 6. TEADUS Eesti teadust täielikult välja ei suretatud. Silmapaistvamatest teadlastest väärivad nimetamist arheoloog Harri Moora, kes võttis olude sunnil enda kanda ka eesti etnograafiateaduse taaselustamise, ajaloolased Enn Tarvel ja Sulev Vahtre, folkloristid August Annist ja Eduard Laugaste, kunstiajaloolane Villem Raam, etnograaf Ants Viires, keeleteadlane Paul Ariste, matemaatik Jaan Sarv, keemik Paul Kogerman, füüsikateoreetik Harald Keres, arstiteadlane Mihkel Kask jpt. Astronoomias hoidis Eesti endiselt oma head mainet (Aksel Kipper, Charles Villmann, Uno Veismann jpt.), vananenud observatooriumi asemele ehitati Tartu lähedale Tõraverre uus. Folkloristide töö üheks tulemuseks oli rahvusvahelisel tasemel koostatud kapitaalne uurimus-
paljugi neil mereteil tal kannatas vaim, nähes vaeva, et ise ellu ta jääks ning saaks koju kaaslased kallid. Kuid ka nii püüdes ei saand ära hoida ta kaaslaste hukku: sest oma süü läbi tõid ise need endile seega, et sõgemeelselt nad sõid pühi Kõrguste Päikese veiseid seepärast võttis see neilt kodukoldele jõudmise päeva. Kuskilt sest alga, oh Zeus-isa tütar, ja vesta ka meile! Homerose ''Odüsseia". Eesti keelde tõlgitud: August Annist ja Karl Reitav. 8. Kes oli ja mida kirjutas Hesiodos? Hesiodos oli 7. saj algul eKr Mandri-Kreekas vanim nimepidi tuntud luuletaja, kes kirjutas didaktilisi eeposi. Ta tegutses Boiootias väikemaaomaniku ja rapsoodina. Vanaaegse elukorra murrangu ajajärgul esineb ta talupojatöö poeedina, elu õpetajana, moralistina ja mütoloogiliste muistendite süstematiseerijana. Temalt on tervenisti säilinud kaks poeemi: ,,Tööd ja päevad" ning ,,Theogonia". Fragmendid säilinud: ,,Naiste kataloog".
· kirjandus(zanrid) 1) eeposed loodud rahvaluule baasil, aga on kirjanduszanr, kroonikad ajaloolise dokumendina. Varasemates kroonikates pannakse kirja suulisi mälestusi, need tihti luulevormis (mis läheb eeposte alla). Homerose eepos = protsess, iseloomustab suulist keelt. Mait Kõiv kirjeldab erinevaid ajaloolisi perioode, näitab erinevaid ajaloolisi kihte ühe loo puhul vms. August Annist tahtis ise luua eepose teksti eesti ajaloost, püüdis ajaloolisi sündmuseid regilaulu vormis väljendada. 2) poeetilise mõtlemise kujunemine(etnopoeetika): kirjandusteoreetiline aspekt. Juhan Peegel: vaatles kujundite baasil poeetilist mõtlemist, nii et iga uus teema haldab kujundeid otsast peale, mitte ei paiguta neid aeg, kuna mingi kujund tekkis. 3) rahvaluule ained kirjanduses. Ruth Mirov: analüüsib eepilist luulet ühiskondliku vajaduse vaatenurgast ehk
Ohvritega pühitseti veel aasta algust ja lõppu, uut jõulu, maarjapäeva, tõnisepäeva, nelipüha, vastlapäeva, kadripäeva, hingede aega jne. Neil tähtpäevil tuli harukorral väge suurel hulgal kokku: enamasti ohverdas igal pool iga pere omaette. Sõja algamise puhul kogus suurem hulk väge kokku ohverdama. Niisama kardetava tõve lahtipuhkemisel. Tõve möllamise ajal ohverdas pere peale selle veel omaette ohvrid. Räägitakse ka kohuohvrist, s.o kohtusse mineja annist, aga ei selgu küllalt, mida nimelt enne kohtusse minemist ohverdati, vististi aga paelu ja lintegi, nagu teeleminekul. Tihti otsiti kohtusse mineku puhul maagiast abi. Korjati seitsmest karjast mustade lammaste villu, kedrati villad lõngaks, kujuti kangaks. Kangast valmistati vammus ja pandi kohtusse minnes selga. Oli kohtusse mineja süü selge ja määrati talle ka nuhtlus, muidugi peks, ei teinud peks ometi vähematki viga, sest vammus võttis peksuvalu täiesti ära
Veljo Tormis Referaat Koostaja: klass Juhendaja: Tallinn Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 1 Elulugu.....................................................................................................................................3 2 Veljo Tormise looming............................................................................................................6 2.1 Loomingu üldiseloomustus...............................................................................................6 2.2 Suurteosed koorile.............................................................................................................7 2.4 Paljukeelne Tormis....................................................
Võru Kesklinna Gümnaasium Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum Uurimistöö Koostaja: Sandra Goduntsova 9.B klass Juhendaja: Sirje Künnapuu Võru 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 KREUTZWALDI MÄLESTUSSELTSI ASUTAMINE.....................................................4 AUSAMBA PÜSTITAMINE..............................................................................................5 KREUTZWALDI MAJA OSTMINE..................................................................................7 MUUSEUMI ASUTAMINE.........................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
