Kui näed viga, aita siis, nagu ausa mehe viis. ON HÄDAOHUS ISAMAA Karl Eduard Sööt On hädaohus isamaa, kes tahaks siis küll viibida! Siis üles nagu ainus mees, et murda tõkked, mis on ees! Sest rahval siis veel teha jääb, et vaenlasele vastu läeb; me malev, kangelaste parv, kui äike tõuseb - hüüab sarv! KUS ON MU ISAMAA? Jaan Bergmann Kus on mu kallis kodupaik, mu armas, ilus isamaa? Kus elu vaba on ja vaik, au rahu kaisus rõõmuga? Kus on ta asul taeva all? Kas kaugel? Lausa ligidal? Mu Eesti rind, jah Eesti pind, see on mu hella emarind! Kas on mu kallis kodumaa, kus elab usk ja armastus? Kus lootus lehvib lõpmata, kas sääl on ema ustavus? Kas on ta lääne luhtadel, või kõrgustiku kohtadel? Mu Eesti pind, jah Eesti pind, see on mu hella emarind! ILUS ISAMAALE ANDA
Must-ninasarvik Triinu Bergmann Must-ninasarvik · Teatakse ka kui teravmokk- ninasarvik · Ladina keeles Diceros bicornis · Kuulub kabjaliste seltsi, ninasarvikliste sugukonda ning ninasarviku perekonda. Triinu Bergmann Leviala Must-ninasarvik elab Aafrikas Kenyas, Tansaanias, Kamerunis, LAV-is, Nambiimias ja Zimbawes. Põhiliselt Triinu leviala on Aafrika idarannikul. Bergmann Välimus · Täiskasvanud isendi kõrgus võib olla 140170 cm. · Pikkuseks on 3,3 kuni 3,6 meetrit. · Kaaluda võivad nad 800 kuni 1400 kg. · Neil on tugev sarvega ülamokk, mida kasutatakse ründamiseks, puudelt lehtde napsamiseks jne. · Neil on suured kõrvad, mida saab suunata vastavalt vajadusele. Triinu Bergmann Välimus Triinu Bergmann Toitumine · Must-ninasarvik on taimtoiduline.
Isikukood Tegevus Kuupäev Eesnimi Perenimi Eesnimi 38502110722 ujula 22.10.2011 Karl Agur Karl 34708140585 jõusaal 22.10.2011 Erki Arsenov Erki 47110070151 rühmatreening 22.10.2011 Erika Bachmann Erika 35404050446 ujula 22.10.2011 Reijo Bauman Reijo 44203130136 jõusaal 22.10.2011 Mirja Bergmann Mirja 47110060467 rühmatreening 22.10.2011 Elvi Berk Elvi 34404190222 jõusaal 22.10.2011 Kaivo Berk Kaivo 33904050217 rühmatreening 23.10.2011 Olav Berk Olav 48305030944 jõusaal 23.10.2011 Laine Eek Laine 34103030178 rühmatreening 23.10.2011 Einar Ehala Einar 36110090988 ujula 23.10.2011 Aadu Elson Aadu 34110060017 jõusaal 23.10
Opekusin. Kuju on valatud pronksi Peterburis. Monumenti piirav väike metallsepisaed on valmistatud Tartus G.E. Lesta töökojas. Monumendi alus on valmistatud graniidist. Baeri monument on muinsuskaitse all. Volbriööl 30. aprillil vastu 1. maid on tavaks saanud, et Eesti Üliõpilaste Seltsi noorliikmed pesevad Baeri monumendi pead vahuveiniga. Traditsioon algas 1989. aastal Kaarel Tarandi eestvedamisel ja kestab siiani. Ernst Bergmanni monument Ernst Bergmann (1836-1907), täisnimega Ernst Gustav Benjamin von Bergmann, oli baltisaksa kirurg ja aseptika rajaja. Tartus õppis ta arstiteadusi ja sai selles doktorikraadi 1860ndal aastal. Bergmann on olnud kirurgiaproffessoriks peale Tartu Ülikooli ka Würzburgi Ülikoolis ja Berliini Ülikoolis. Ta osales välikirurgina mitmetes sõdades, näiteks Preisi- Austria ja Vene-Türgi sõjas. Ta oli üks esimestest, kes hakkas haavaravis steriliseerima kirurgiainstrumente
Linnakaev ja häbipost 16.-17. Sajandil matmispaik 1951 a. Purskkaev 1998 a. Suudlevad tudengid pildid Toomemäe üldinfo Looduslik Emajõe paremal kaldal Park Palju monumente ajalugu Tekkis 6.-8. Sajand Vallutati 1030. 1061. Vallutati uuesti ja põletati 1224. Piiskopkonna keskus 19.sajandil pandi alus pargile 19. Sajandi lõpus Ingli-ja kuradisild Toomemäel asuvad monumendid Kristjan Jaak Peterson Villem Reiman Karl Ernst von Baer Ernst Bergmann Friedrich Robert Faehlmann Friedrich Georg Wilhelm Struve mälestusmärk Karl Morgensterni tähis pildid Kasutatud kirjandus http://www.taevapiltnik.ee/blog/tag/tartu/ https://www.puhkaeestis.ee/et/multimedia/tartu-raekoja-plats https://et.wikipedia.org/wiki/Raekoja_plats_(Tartu) https://et.wikipedia.org/wiki/Toomem%C3%A4gi http://wiki.gomaailm.ee/wiki/tartu/ https://et.wikipedia.org/wiki/Kuradisild Aitäh kuulamast!
· Umberto Bucconi · Filippo Tommaso Marinetti · Carlo Carra 20.saj I pool FUNKTSIONALISM&KONSTRUKTIVISM · Walter Gropius · Frank Lloyd Webber Maailmasõdade aeg ABSTRAKTNE EKSPRESSIONISM&DADAISM&METAFÜÜSILINE KUNST · Jackson Polloc · Jean Hans Arp · Marcel Duchamp · Giogio de Chirico · Carlo Carra Maailmasõjad SÜRREALISM · Salvador Dali · Sigmund Freud · Karl Gustav Jung · Andrei Tarkovski · Bergmann · Frederico Fellini · Bunuel · Joan Miro 1955-1970 NEODADA · Jasper Johns · Robert rauschenberg · Jean Tinguley 20.saj II pool POPKUNST · Richard Hamilton · David Hockney · Andy Warhol 20.saj lõpp&tänapäev · Jaak Arro · Navitrolla · Jeff Koons
avalikkuse ette ning muudab selle galeriiruumi mahtuvateks kunstiteosteks" Hot Art Chatline, 2003 Kunstirühmitused · 2001 -- 2006 Avangard (Sandra Jõgeva, Margus Tamm) · 2003 -- 2006 Pink Punk (Sandra Jõgeva, Kristin Kalamees, Margus Tamm) · 2006 -- 2007 Pink Punk II (Sandra Jõgeva, Kristin Kalamees, Aino Ingrid Sepp, Kaarel Sammet) · 2009 Art Container (Tanel Saar, Erik Alalooga, Sandra Jõgeva, Mai Sööt, Janno Bergmann, Kilian Ochs (Saksamaa) jt.) Leave like a lady, 2006 Fair deal, 2003 -2005 Südame külalisteraamat, 2005 Domina aasta, 2007 (sokolaaditahvlitest koosnev installatsioon) Kadalipp, 2007 Millest on tehtud väikesed tüdrukud, skulptuur zelatiinist, 2009 Ema õpetussõnad, 2012 Tekstipõhised etendused, stand-up tragöödiad ,,Armastus..." (2017, Eesti) Veronika ja Fred. Kaader filmist
Rõhutatakse, et ilma naisteta on kurb maailm. Teoses esitati vokaalmuusikat ning ka orkestrimuusikat. Muusika autor on Imre Kálmán, kes on ungari helilooja. Selles etenduses esinesid Eesti näitlejad ja muusikud, nt Janne Sevtsenko, Mart Sander, Raivo. E. Tamm, René Soom. Lavastuse meeskonda kuulusid muusikaline juht ja dirigent Jüri Alperten, lavastaja ja kunstnik Mart Sander, koreograaf, lavavõitluskoreograaf Hellar Bergmann ning valguskunstnik Anton Kulagin. Eriliseks tegi selle etenduse see, et see oli vaimukas, näitlejad oskasid oma rolle mängida, oli näha, et neil on lavaline kogemus olemas. Teos polnud keeruline vaid küllaltki hästi arusaadav, solistid suutsid oma osa musikaalselt väga hästi välja mängida ning muusikapalad olid enamasti kõik huvitavad. Lavapilt ning kõik ümbritsev sobisid teose teemaga ideaalselt. Kõige rohkem meeldis mulle lugu pealkirjaga Ilma naisteta on kurb maailm
näinud hästi. Muidu ma eriti näitustel ei käi, sest pole ka eaga. Fotod mulle meeldivad eriti loodusest ja loomadest, sellepärast ka selline valik. Mulle meeldis see näitus väga käisin lausa kaks korda seda vaatamas. Käin kindlasti ka edaspidi näitustel, see oli huvitav. Kuuendal "Pärnumaa foto" väljapanekul osalesid Aiki Leet-Teetlaus, Alisson Kruusmaa, Andreas Härm, Andres Ennok, Andres G. Adamson, Ants Liigus, Dan Kuisma, Eimar Kull, Ella Puliene, Frida Bergmann, Gerli Mägi, Gertu Timmusk, Grete Raspen Masing, Haide Rannakivi, Helen Tomson, Henn Soodla, Jaanika Sillat, Jaanus Saar, Janely Adler, Karin Klaus, Karl Adami, Kristin Nikolai, Margus Valt, Maris Puust, Mark Soosaar, Martin Absalon, Mati Luhtjärv, Meisi Volt, Mikk Pärnits, Ramo Tomingas, Rein Jürimäe, Rita Talisoo, Silja Mäetamm, Urmas Luik, Vaiko Edur, Valmar Valdmann ja Ülo Soomets. "Rukkirääk" Martin Absaloni foto. Ilus,
Sõjategevuses hakkati suurtükke kasutama 16. sajandil. Tulirelv koosneb relva rauast(sile- või vintraudne), lukustus- ja löökmehhanismist, sihikust või sihtimisseadmetest, käsirelvadel kabast, suurtükidel alusest ehk lafetist ning sinna juurde kuuluvast laskemoonast. Tulirelvad jahunevad eri kaliibriga käsitulirelvadeks ehk laskurrelvadeks ja suurtükkideks. Tulirelvade loend A AK 4 – AK-47 – AK-74 – Amos – Arisaka M1905 – A. T. B Bergmann MP18 – Blaser R93 – Browning FN C Colt-Browning M1895 D D-20 F FH-70 – FN MAG G Galil – Gewehr 41 H H61-37 – Heckler & Koch G3 – Heckler & Koch USP K Kar 98k L LeFH 18 – LeIG 18 – Lewis M M16A1 – M198 – M2 Browning – M4 – Madsen – Mauser Hsc – Maxim M1910 – MG3 – MG34 – MG42 – Mossin-Nagant – MP 34 – MP 40 – MP3008 „Volks MP“. N Negev P P08 – Pattern 1914 Enfield – PPS-43 – Prelaz-Burnandi vintpüss S
traktaat "Vaseost" (19391940) raamat "Väike teatriorgan" (1948) Eesti teatris Bertolt Brecht "Ema Courage ja tema lapsed." Lavastaja: Herbert Schenk (Saksamaa) Osades: Silvia Laidla, Kadri Oim, Indrek Ojari, Tanel Begmann, Dajan Ahmet, Triin Tüvi, Heino Pall Kunstnik: Dagmar Kase Muusikaline kujundus: Dede Noodla, Tanel Bergmann Bertolt Brecht «Härra Punttila ja tema sulane Matti» Kirjutatud Hella Wuolijoe jutustuste ja näidendikavandi järgi Tõlkija: Debora Vaarandi Lavastaja: Kalju Komissarov Kunstnik: Jaak Vaus Muusikaline kujundaja: Peeter Konovalov Liikumisjuht: Oleg Titov "Härra Punttila ja tema sulane Matti" Rahvatükk, kus nalja ei kaaluta mitte apteegikaaluga, vaid kotiviisi nagu kartuleid. Kujutlegem end hetkeks valgesse Soomemaa suveöösse, kus varane lüpsitüdruk
Amandus Adamson Amandus Heinrich Adamson sündis 12. novembril 1855. aastal Uuga-Rätsepal, Paldiski lähedal. Seitsmeaastaselt pandi Amandus Tallinna Toom-Vaestekooli.Seitsmeaastaselt pandi Amandus Tallinna Toom-Vaestekooli. Lapseeast peale olid Amandusel kalduvus ja huvi nikerdada. Õpetaja Bergmann, kes pani tähele poisikese andekust, vabastas ta majapidamistöödest ja võimaldas tal oma nimertussi müüa ühe Tallinna kunstikaupmehe vahendusel. Vaestekoolis valitsenud karmi reiimi tõttu põgenes 14-aastane Adamson sealt 1869. aastal. Ta soovis enda täiendamiseks minna edasi õppima Peterburgi,kui nii raha puuduse ja muudel põhjustel tal see ei õnnestunud. Naasnuna Venemaalt võimaldati talle 1870. a. õpingute jätkamine Tallinna Kreiskoolis
Tallinn, general overview Prepared: Hanna Bergmann 16.04.2011 Tallinn's Old Town is in the list of UNESCO World Heritage Sites. Tallinn is ranked as a global city and has been listed among the top 10 digital cities in the world. Tallinn is a European Capital of Culture for 2011, along with Turku, Finland. Location Tallinn is situated on the northern coast of the country, on the banks of the Gulf of Finland, 80 km south of Helsinki, east of Stockholm and west of Saint Petersburg. Tallinn is situated on the southern coast of the Gulf of Finland, in north-western Estonia. Tallinn Population The registered population of Tallinn is 412,341 (as of 1 Dec 2010). According to Eurostat, in 2004 Tallinn had the largest number of non-EU nationals of all EU member states' capital cities.As of 2009 around 22% of its population are not EU citizens. In addit...
TartuKutsehariduskeskus Referaat Õhuniisutajad taimed. Juhendaja: Aina Rüütel Koostajad: Merilyn bergmann ja Monika Pallu 20.09.2010 1. Vesipalm : Vesipalm e papüürus tahab kasvamiseks sooja, suht valget kohta ja palju-palju juua. Pista ta suuremasse kaussi, et ei peaks igapäev taime kastma. 2. Luuderohi : Kasvab meil Eestis ka looduslikult,kuid kohata võib seda taime vaid Hiiumaal ja mõnes kohas SaaremaalLuuderohi on laialt levinud ilutaimena. Meil kasvatatakse toas mitmeid erinevaid liike ja vorme. Kõik need erinevad lehtede kuju, suuruse, värvuse ja muu poolest
Muusikalised algteadmised sai isalt, Paide köstrilt ja organistilt. Aastast 1872 elas Peterburis. Lõpetas 1881 Peterburi Konservatooriumi oreli erialal professor L. Homiliuse klassi ja kompositsiooni erialal suure hõbeaurahaga J. Johannseni klassi. Elas Venemaal, töötas Peterburis organistina ning juhtis eesti seltsides koore. Oli üks kolmanda, viienda ja kuuenda Eesti Üldlaulupeo üldjuhte. Teoste hulka kuuluvad ,,Eesti keisri laul" (1881; meeskoorile ja bassile; tekst Jaan Bergmann), ,,Kroonimise laul" (1882; kantaat mees- ja segakoorile; tekst Jaan Bergmann) ning ,,Päikesele" (1892; kantaat meeskoorile; tekst Mihkel Veske). Miina Härma (1864 - 1941) oli Eesti esimene naishelilooja, kasutas oma loomingus palju rahvaviise. Muusika oli lihtsa helikeelega, kuid värvikate kujunditega. Ei tulnud liedertaffellikust stiilist veel välja. Konstantin Jakob Türnpu (13. august 1865 16
süsteem,milles toitumissuhete kaudu seostunud organismid koos keskkonnatingimuste kompleksiga moodustavad isereguleeruva areneva terviku ökoton-siirdevöönd ökotoop-taimekosluse kasvukohtaaljohhini reegel-seaduspärasus,mille kohaselt taimkatte liigiline koosseis oleneb mesorelje allen- imetajate kehast eemale ulatuvad kehaosad on külmas kliimas elavail liikidel suhteliselt lühikesed bergmann-püsisoojaste loomade perekondades ja sugukondades on külmade alade liikide kehamõõtmed suuremadcommoner-kõik on omavahel seoses;kõik peab kuhugi sattuma;midagi ei saa võita looduseta;loodus teab kõige paremini liebigtaime kasvu piirab eelkõige see toitumisex vajalik element,mille konsentr. on väiksem mitscherlich-taimesaagi suurenemine defitsiitse teguri ühikulisel suurenemisel on võrdeline teguri max
EMAKEEL Karl Eduard Sööt Singel-vingel ninaprill, Jaan Bergmann meil oli kodus krokodill, Mu kallis Eesti emakeel, Krokodill, ta tegi nalja, Kuis kaunist kõlad sa, ajas lapsed toast välja. Mu kallim ehe eluteel Tahtis toas tantsu lüüa, Ja armsam saatija! meie koogid ära süüa. Kus kuulen sinu kandlehäält,
Artikkel või peatükk kogumikus Viidatakse põhimõttel: Autor (aasta). Artikli pealkiri. Kogumiku toimetaja, Kogumiku pealkiri (artikli lk-d). Ilmumise koht: Kirjastaja. · Massaro, D. (1992). Broadening the domain of the fuzzy logical model of perception. In H. L. Pick, Jr., P. van den Broek, & D. C. Knill (Eds.), Cognition: Conceptual and methodological issues (pp. 51-84). Washington, DC: American Psychological Association. · Bergmann, P. G. (1993). Relativity. In The new encyclopedia Britannica (Vol. 26, pp. 501-508). Chicago: Encyclopedia Britannica. Kui entsüklopeedia märksõnal ei ole autorit, siis algab viide märksõnaga, millele järgneb aasta. Publitseerimata uuringud · Almeida, D. M. (1990). Fathers' participation in family work: Consequences for fathers' stress and father-child relations. Unpublished
Meeleolult enamasti sünge. Ballaadide kirjutamiseks on pakkunud ainet veritasu, ajalooepisoodid, legendid, õnnetu armastus jms. Ballaadide sisu on fantastiline, ajalooline või heroiline (kangelaslik). Sündmustikus ja kangelastes kujutatakse vaid kõige olulisemaid ja iseloomujooni, üksikasjadel tavaliselt ei peatuta. Sageli kasutatakse kahekõnet. *lüroeepiline luuletus (jutustav sisu), kurb lõpp. Autorinäited : Goethe, Heine, Dante, Puskin, Schiller, Burns, Tamm, Bergmann, Kärner, Under. c) Poeem Lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemi õitseng oli romantismiajal. Romantiliste poeemide kangelasi iseloomustab erakordsus ja tavaliselt on nad esitatud arengus. Sündmustikus kujutatakse pingelisemaid momente, tegevusaega ja kohta üksikasjalikult ei kirjeldata. Poeemizanril on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos, millel võib puududa väline liigendatus
(eks näita seda ka ju äsja ilmunud kordustrükk). Mõned retsenseerijad on raamatule süüks pannud liigset läänelikkust. Tundub siiski, et see etteheide on veidi asjatu. Pole ju autori süü, et enamus tarku mehi ja naisi, kelle teooriatele toetub organisatsioonikäitumine, elavad väljaspool Eestit. Vadi on leidnud siin asjaliku kompromisslahenduse - nn. välisteooriatele lisavad vürtsi Eesti juhtimispraktikute (Andres Bergmann, Siim Kallas, Jüri Kärner, Sir Arvi Parbo, Ants Veetõusme jt.) kogemused, mis autori poolt sujuvalt teksti sisse on sulatatud. Siiski ei saa rääkida Eesti osaluse täielikust puudumisest teooria vallas, Vadi on oma raamatu kirjutamisel kasutanud ka kohalike teoreetikute teadmisi (Bachmann, Elenurm, Kidron, Krips, Lauristin, Mereste, Mikkin, Saksakulm, Toim jt.). Üheks “Organisatsioonikäitumise” plussiks on üsna hea struktureeritus. Sisukorda uurides
- praegune TÜ ajaloo muuseum vt TÜ ajaloo muuseum , Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus, Ingli- ja kuradisild. Inglisillal, Toomemäe sümboolsel väraval, on kiri otium reficit vires (puhkus taastab jõu). Kosutaval jalutuskäigul pargialleedel kohtab ausambaid ülikooliga seotud kuulsustele, kelle seas on imetajate munaraku avastaja Karl Ernst von Baer, esimesi aseptika rakendajaid haavaravis kirurg Ernst von Bergmann, kliinilisele hematoloogiale ja vereülekande edenemisele aluse pannud füsioloog Hermann Adolf Alexander Schmidt, topograafilise anatoomia rajaja ja välikirurgia rajajate hulka kuuluv Nikolai Pirogov, kirjamees ja arst Friedrich Robert Faehlmann, meridiaanikaare mõõtmist juhendanud ja kaksiktähti uurinud astronoom Friedrich Georg Wilhelm Struve ning luuletaja Kristjan Jaak Peterson. Toomel asub ka sammas, mis tähistab
Koosneb kahest osast: esimeses osas esitatakse tavaliselt sündmus, teises antakse õpetlik järeldus ehk moraal. Tuntumad kirjanikud: Aisopos, Fontaine Eestlased: Tamm, Raud. Ballaad- lüüriline jutustav luuletus, mille sisu on fantastiline, ajalooline või kangelaslik. Kujunes välja keskajal Prantsusmaal. Kirjutatakse kangelased, õnnetus armastus, veritasu, ajalooepisoodid, legendid jm. Tuntumad kirjanikud: Schiller, Burns, Puskin. Eestlased: Tamm, Bergmann, Marie Under. Poeem- lüroeepika zanr, pikem mitmeosaline luuleteos, mida iseloomustab jutustav süzee. Poeemil on mitu erikuju. Lühipoeem on väikesemahuline luuleteos. Seda iseloomustab lüüriline väljendusviis ning selle sündmustik on minimaalne. Kangelaspoeem aluseks on nagu eepostelgi rahvaluulelised kangelasmuistendid ja laulud. Tuntumad kirjanikud: Byron. Eestlased: Visnapuu, Betti Alver. Ilukirjandus e belletristika- kirjanduse põhiliik publitsistika ja teaduskirjanduse kõrval
Jakobi tänava äärde. Toomemäel asub ohtralt skulptuure ning arhitektuurilise väärtusega hooneid - endine Toomkirik - praegune TÜ ajaloo muuseum, Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus, Ingli- ja Kuradisild. Inglisillal, Toomemäe sümboolsel väraval, on kiri ,,otium reficit vires" (puhkus taastab jõu). Kosutaval jalutuskäigul pargialleedel kohtab ausambaid ülikooliga seotud kuulsustele, kelle seas on Karl Ernst von Baer, Ernst von Bergmann, Hermann Adolf Alexander Schmidt, Nikolai Pirogov, Friedrich Robert Faehlmann, Friedrich Georg Wilhelm Struve ning Kristjan Jaak Peterson. Toomel asub ka sammas, mis tähistab ülikooli raamatukogu ja kunstimuuseumi rajaja Karl Simon Morgensterni aeda, mille ta ülikoolile kinkis. Ülikooli peahoone TÜ muuseumid taga seisab ausammas ülikooli asutajale Rootsi kuningale Gustav II Adolfile ning sealsamas ülikooli seinal on mäletustahvel Nobeli
Toomkirik - praegune TÜ ajaloo muuseum vt TÜ ajaloo muuseum , Tähetorn, Vana Anatoomikum, Riigikohus, Ingli- ja kuradisild. Inglisillal, Toomemäe sümboolsel väraval, on kiri otium reficit vires (puhkus taastab jõu). Kosutaval jalutuskäigul pargialleedel kohtab ausambaid ülikooliga seotud kuulsustele, kelle seas on imetajate munaraku avastaja Karl Ernst von Baer, esimesi aseptika rakendajaid haavaravis kirurg Ernst von Bergmann, kliinilisele hematoloogiale ja vereülekande edenemisele aluse pannud füsioloog Hermann Adolf Alexander Schmidt, topograafilise anatoomia rajaja ja välikirurgia rajajate hulka kuuluv Nikolai Pirogov, kirjamees ja arst Friedrich Robert Faehlmann, meridiaanikaare mõõtmist juhendanud ja kaksiktähti uurinud astronoom Friedrich Georg Wilhelm Struve ning luuletaja Kristjan Jaak Peterson. Toomel asub ka sammas, mis tähistab ülikooli raamatukogu ja
Thomas Johann Seebeck - akadeemik, termoelektri avastaja. Georg Wilhelm Richmann-gümnaasiumi kasvandik, füüsik, esimene akadeemik. Ferdinand Johann Wiedemann- ülemõpetaja, akadeemik, eesti- saksa sõnaraamatu koostaja. Carl Friedrich Schmidt - geoloog, botaanik, Peterburi TA akadeemik. Philipp Jakob Karell- tsaaride Nikolai I ja Aleksander II ihuarst, osales Eesti rahvuslikus liikumises, aitas Kreutzwaldil välja anda ,,Kalevipoega". Jaan Bergmann- lõpetanud gümnaasiumi, kirjanik 22. Milline oli Nikolai Gümnaasiumi vorm? kehtiva vormiriietuse sisseseadmine. Esemed: must püstkraega vormikuub, palitu oli hõbedaste nööpidega ja vesihall, sinine vormimüts ja läikiv nahast rihm mõlemal oli keiser Nikolai I monogram. 23. Mitu protsenti oli eestlasi Nikolai Gümnaasiumis? - 7,8% 24. Millist ainet lubati esmakordselt fakultatiivainena õpetada 1905. aastast? - eesti keel. 25. Millised olid 1908
VI 1907 Schömberg, Württemberg), helilooja ja organist. Sai muusikalised algteadmised isalt, Paide köstrilt ja organistilt. Aastast 1872 elas Peterburis. Lõpetas 1881 Peterburi Konservatooriumi oreli erialal professor L. Homiliuse klassi ja kompositsioonierialal suure hõbeaurahaga J. Johannseni klassi. Töötas Peterburis organistina ning juhtis eesti seltsides koore. Oli III, V ja VI eesti üldlaulupeo üldjuhte. Teosed: 1881"Eesti keisri laul" meeskoorile ja bassile (tekst Jaan Bergmann)1882"Kroonimise laul", kantaat mees- ja segakoorile (tekst Jaan Bergmann) 1892"Päikesele", kantaat meeskoorile (tekst Mihkel Veske) Miina Härma (9. II 1964 Kõrveküla, Raadi v. 16. XI 1941 Tartu), helilooja, koorijuht ja dirigent. Esimene eesti professionaalne naishelilooja, kes tegutses ka koorijuhi, organisti ja pedagoogina. Sündis Tartu lähedal Raadi vallas koolmeistri peres. Hariduse omandas Tartu eraalgkoolis ja K.Schulze erakeskkoolis. Klaverit hakkas õppima Karl August
Adamson teinud rohkesti dekoratiivtöid, näit. Peterburi Vene Muuseumi nn. akadeemilise saali friisi (1896-97). Materjalina kasutas ta oskuslikult puitu, pronksi ja marmorit.A. Adamson suri 26. VI 1929 Paldiskis. Mälestussammas Tallinnas Kadriorus (1962, A. Eskel, arh. A. Murdmaa). Tema elu ja loominguline tegevus olid tihedalt seotud Tallinnaga. Seitsmeaastaselt pandi Amandus Tallinna Toom-Vaestekooli. Lapseeast peale olid Amandusel kalduvus ja huvi nikerdada. Õpetaja Bergmann, kes pani tähele poisikese andekust, vabastas ta majapidamistöödest ja võimaldas tal oma nikerdusi müüa ühe Tallinna kunstikaupmehe vahendusel. vaestekoolis valitsenud karmi reiimi tõttu põgenes 14-aastane Adamson sealt 1869. a. ja sõitis salaja Peterburi, kus siiski ei pääsenud õppima. Naasnuna võimaldati talle 1870. a. õpingute jätkamine Tallinna Kreiskoolis. Sama aasta suvel võttis ema noormehe Vaestekooli hoolduselt ja pani ta Bergi puutöökotta meelepärast ametit õppima
Kogumikke koostasid koolmeistrid või vaimulikud, sajandi teisel poolel toimus murrang ka õppekirjanduses. 1900-1917 Arvati, et lastele peavad kirjutama kooliõpetajad ja peaks tekitama lasteraamatukogusid, seetõttu toimus areng. Ilmusid esinduslikud teosed ja laste ajakirjandus (alguses rubriigid tavalehes) 1901 –ajakiri ''Lasteleht'' – esimene ajakiri, tuli Postimehe vahel, väga populaarne. Adresseeritud 6-14 aastastele, ilmus korra kuus. Põhitoimetaja – Jaan Bergmann. Avaldas algupärast luulet, proosat, hiljem tõlkekirjandust. Palju loomalugusid, loodus+laps, laps+suhted vanematega. Rubriigid + kodumaa ajalugu, loodus, muinasjutud, mõistatused jne. 1912 – nõutavus langes, sest tekstides oli palju saksa ja vene ''pahna,'' 20.aastatel nõutavus tõusis. 1906-1907 – ajakiri ''Lasterõõm'' – Ernst Enno 1909-1910 – ''Noorsooleht'' – toimetaja Jaan Tõnisson 1909 – ''Noorsoo kirjakava'' – raamatute sarjad
R. Kreutzwald); "Enne ja nüüd" (J. Hurt); "Laevnik" (A. Haava); "Kevade tundmus" (M. Eisen); "Kui sa kuulsid" (L. Koidula) *Rahvaviisiseaded Instrumentaalkammermuusika: *"Paula-Walzer", "Tundeline unistus", "Le chemin de la vie", "Resultat de probleme" ja "Per aspera ad astra" klaverile *Viiulipalad Vokaalkammermuusika: *Soololaulud "Kuku sa kägu" ja "Pulma ootus" (rhvl.); "Armuke" (M. Veske); "Miks sa nutad, lillekene" (L. Koidula); "Emakeel" (J. Bergmann); "Ehatäht" (F. R. Kreutzwald); "Väike valss" Raamatud: *"Noodiõpetus" (1892); "Viiuliõpetus" (1893); "Noodiõpetus ja komponeerimise õpetus" (1893); "Ueber estnische Volksweisen" (1892) KASUTATUD KIRJANDUS: *Eesti muusika bibliograafiline leksikon *Eesti muusika I *Eesti heliloojad ja muusikateadlased
vabaluku põhimõttel. Neid kasutatakse peamiselt jõustruktuurides ja eriüksustes, samuti sõjaväelaste, kelle ülesanne ei ole osaleda vahetult lahingus, enesekaitserelvana.20. sajandi algul algasid katsetused laega püstolite muutmiseks poolautomaatsetest täisautomaatseteks. Püstolkuulipilduja leiutati Esimese Maailmasõja lõpuaastatel kolmes riigis sõltumatult: Itaalias, Saksamaal ja USA-s. Esimene õnnestunud püstolkuulipilduja oli Saksamaal valmistatud Bergmann/Schmeisseri MP 18/I. 7 Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Automaat_%28relv%29 http://et.wikipedia.org/wiki/Kuulipilduja http://et.wikipedia.org/wiki/Lewis_%28kuulipilduja%29 http://www.tehnikamaailm.ee/est/tm/2010/04/?headerID=1870 http://et.wikipedia.org/wiki/Madsen_%28kuulipilduja%29 8 Kokkuvõte
10.1957 56 Ladu AMeis Anton Meister mees 18.12.1941 72 Ladu KSalu Karl Salu mees 19.10.1948 65 Ladu LEek Laine Eek naine 3.05.1983 30 Majandus APaju Annika Paju naine 9.05.1981 32 Majandus EPõld Evelin Põld naine 20.02.1959 55 Majandus MBerg Mirja Bergmann naine 13.03.1942 72 Majandus ARand Aasa Randla naine 15.12.1940 73 Majandus TToom Tiina Toomsalu naine 21.01.1946 68 Majandus MEesm Mare Eesmaa naine 15.02.1973 41 Majandus HAigr Helen Aigro naine 25.04.1987 26 Müük JKaal Jana Kaal naine 17.09.1968 45 Müük
arm, Mu isamaa nad olid matnud , Ema süda . luulet. Kogus «Laulud ja salmid» esitab Hilisem luule temaatiliselt mitmekesine, senisele Grenzstein hulgaliselt isamaaluulet. Grenzsteini lisanduvad pühendusluuletused, lastelaulud, luule avaldas 80-ndail aastail oma näilise rahvaluuleainelised ballaadid, loodusluuletused: artistlikkusega märgatavat mõju kogu eesti Miks sa nutad? Üürikene , Ööbik. Keskne ikkagi luulekirjandusele. Jaan Bergmann (1856-1916) isamaalüürika: Eesti muld ja eesti süda ,Igatsus , Uute luuletajate hulgast kerkis esile Jaan Berg- Jutt . Muret teeb ühtsuse puudumine rahvuslikus mann. Kolga-Jaani kihelkonna taluperest pärit J. liikumises Laulu kohus. Koidula taotles Bergmann hakkas juba Tallinna gümnaasiumi kompromissi kahe suuna vahel, nähes lõhenemises õpilasena tõlkima antiikluulet. Bergmann kogus ohtu rahvuslikule liikumisele Ülesse unest
Z.ONE, Malvika Hain Juukselõikusmasi m.t.56 669952 nad: MOSER, ERMILA, WAHL, COMAIR; kammid, harjad: BERGMANN; harjutuspead: VELECTA, PARAMOUNT föönid: KIELA sisustus. Teised kaubamargid: AGV Group sisustus, Ceriotti srl. 3 sisustus, Joewell käärid, RefectoCil
loomulikult mõjutas palju ka tollast moodi. Näiteks sukapuudusest muutus populaarseks säärte värvimine ja nailon läks moodi. Rõivamood arenes peamiselt kahes suunas: sportlik mood ja erksavärviline. Kõige levinumad uusnähtused olid õlapealteta õhtukleidid, nn talunaise seelikud, platvormkingad, T-särk + teksad ja esimest korda ajaloos bikiinid. Kübarad muutusid see-eest väikesteks, taldrikutaoliseteks. Moeiidolid: Lauren Bacall, Ingrid Bergmann. Soengumood: Ülespandud juuksed muutusid väga populaarseks. Moodne oli kanda lühikesi juukseid või erakordselt korralikult rullidesse keeratud soenguid, mis pidid hästi sobima mundriga. Hakkati juukseid triibutama ja kasutati ajutist värvimist. Lõpuks oli saabunud aeg mil iga naine sai ise otsustada praktilise või konservatiivsema soengu kasuks. Lokitud juus jäi populaarseks 1947. aastani , eriti moodsad olid püsilokkid, mille tegmiseks kasutati uudset keemilise püsilokki meetodit.
Mägi, 1963, graniit; N. Triik, 1964, graniit), ehisplastikat (Vesiroos, 1960, graniit) ja hulga keraamilisi kompositsioone (reljeef Vibulaskja II, 1960; Emaõnn, 1964, shamott). Väga rikkalik on Starkopfi monumendilooming: Vabadussõja mälestussammas Toris (1923, graniit, pronks; hävinud, taastatud 1989), Laiusel (1925, dolomiit, hävinud), Puhjas (1925, graniit, pronks, hävinud, taastatud 1988) jm. ning arhitektoonilise üldmõjuga hauasambad (J. Bergmann,1930, grabniit, pronks, Paistu; graniidist Pieta A. Jõksi haual Nõo kalmistul, 1934; Leinav naine O. Halliku perekonna haual Tartu Maarja kalmistul, 1959, graniit). Sai 1935 Vasa ordeni ohvitseriristi (1934. a. Tallinnas Rootsi tööstuskunstinäituse korraldamise eest) ja 1939 kunstiühing "Pallas" kuldaumärgi. 1972 avati Tartus Starkopfi ateljeemuuseum. Anton Starkopfi näitus Tartu Kunstimuuseumis Ahti Seppet 04.03.2009 Taas on võimalik tutvuda eesti skulptuuriklassikaga. Reedel, 6
23. V 1884 pühitseti Otepää kiriklas EÜS-i sinimustvalge lipp. 7 Tuhandeliikmeliseks ühenduseks kujunes Tallinnas tegutsenud kaubalaevaselts Linda (1879–93). Ärkamisajal sündis eesti poliitika, mis laveeris kahe kohaliku võimukandja – Vene valitsuse ja baltisaksa ülemkihtide – vahel. Eesti rahvuslikus liikumises eristus kaks suunda. Üks neist oli poliitiliselt mõõdukas kultuurirahvuslik, etnilis-lingvistiline suund (J. Hurt, J. V. Jannsen, Jaan Bergmann, Martin Lipp, Michael Jürmann), mis asetas rõhu rahvuskultuuri ja emakeelse hariduse edendamisele. Eesti rahvusluse ideoloogia alusepanija, teoloog ning rahvaluule- ja keeleteadlane J. Hurt kinnitas, et eestlaste kui väikerahva missioon saab olla üksnes kultuuriline, mitte poliitiline. Teine suund (Carl Robert Jakobson, J. Köler, Mihkel Veske, Mart Mitt jt) oli radikaalsem. Selle juht oli pedagoog, kirjanik, ajakirjanik ja põllumees C. R. Jakobson
viisikjambi, kuid levinud on ka muud värsimõõdud. Esimene teadeolev sonett on M.J Eiseni „Õnnesoov isamaale“. Samuti on Eesti tuntumateks soneti kirjutajateks Under, Visnapuu, Semper, Kärner jpt. Ballaad on lüroeepilise sisuga jutustavat laadi mitmestroofiline luuleteos. Ballaadis käsitletakse peamiselt legende ja rahvajutte, mille tegelased on sageli kangelaslikud. Eesti tuntuim ballaadide kogumik on Under „Õnnevarjutus“. Samuti on tuntud ballaadi kirjutajad Bergmann, Sööt, Enno, Visnapuu jpt. 10.Henrik Visnapuu luule iseloomustus, kogud, teemad, näited Tuli luulesse sensuaalsete ning intiimsete armastus- ja looduselamuste kujutajana, jätkas ajaluule ja ajastu vastuolude kajastajana, päädis loodus- ja koduluules. Visnapuu arendas edasi eesti luule vormi ja keelt. 1917. aastal liitus Visnapuu "Siuru"-rühmitusega, mille kirjandusliku märgi all ilmus ka tema esikkogu "Amores" (1917)
19 Riik Lithuania Latvia Romania Nimi Sugu Sünniaeg Osakond Karl Agur mees 12/21/1994 Tootmine Helen Aigro naine 3/3/1997 Müük Erki Ainsaar mees 11/12/1975 Tootmine Maarja Ambros naine 11/13/1977 Ost Erki Arsenov mees 2/12/1959 Ladu Kristel Astok naine 5/9/1969 Finants Erika Bachmann naine 4/7/1983 Müük Reijo Bauman mees 10/4/1965 Tootmine Mirja Bergmann naine 9/11/1953 Majandus Elvi Berk naine 4/6/1983 Transport Kaivo Berk mees 10/19/1955 Ladu Olav Berk mees 10/4/1950 Tootmine Priit Burmeister mees 12/16/1992 Transport Ene Burmeister naine 8/21/1982 Finants Ahto Danilov mees 8/25/1979 Transport Laine Eek naine 3/11/1993 Majandus Erna Eek naine 5/24/1990 Tootmine Vilma Eesmaa naine 5/28/1985 Finants
Isikukood Eesnimi Perenimi Linn 34904050217 Olav Berk Viljandi 34907250511 Riho Kuusk Saku 45012150956 Aasa Randla Kunda 35103030178 Einar Ehala Jõhvi 35107110230 Hendrik Kanter Võru 35110060017 Marko Erikson Haapsalu 45111240925 Leida Jaanus Tartu 35112180084 Anton Meister Pärnu 45203130136 Mirja Bergmann Tartu 35204170615 Aadu Pulk Kohtla-Järve 35309100049 Madis Maasalu Sindi 45311130888 Sirje Härm Tallinn 35404190222 Kaivo Berk Rapla 45406270104 Sirje Kreen Tallinn 35408020335 Aare Marmor Tamsalu 35506190557 Reijo Meigas Rapla 45601210234 Tiina Toomsalu Loksa 45607080463 Evi Sarapik Kiili
46605150941 Maarja Ambros Tallinn Ümera 60-45 abielus 34708140585 Erki Arsenov Loksa Retke 22-43 abielus 45711080030 Kristel Astok Kiili Kolde 88-79 abielus 47110070151 Erika Bachmann Tallinn Kaluri 2-12 abielus 35404050446 Reijo Bauman Tartu Raadiku 19-73 abielus 44203130136 Mirja Bergmann Tartu Rästa 7/3 abielus 47110060467 Elvi Berk Rakvere Sõpruse 3 - 125 vabaabielus 34404190222 Kaivo Berk Rapla Sõpruse pst 250 - 144 lahutatud 33904050217 Olav Berk Viljandi Paekaare 58-51 lesk 38302070214 Priit Burmeister Jõgeva Mustamäe tee 165-58 lahutatud
augustil. Meeleolu lõid orkester Popsid ning Ott Lepland ja tema bänd. Medalivõitjaid olid oma kohaolekuga austamas nii president Toomas Hendrik Ilves kui peaminister Andrus Ansip. Londoni Paraolümpiamängud algasid 29.augustil ja lõppesid 9.septembril Eestit esindasid Londoni Paraolümpiamängudel ujuja Kardo Ploomipuu treener Õnne Pollisinski saatel (Eesti Invaspordi Liit), kergejõustiklane Sirly Tiik treener Liivi Rünk saatel ja kergejõustiklane Jüri Bergmann Mallika Koeli saatel (Eesti Vaimupuudega Inimeste Spordiliit). Paraolümpiamängudel Eesti sportlastel medalit napsata ei õnnestunud. Eestlaste parimaks tulemuseks Londoni paraolümpail jäi seega Kardo Ploomipuu 4.koht 100m seliliujumises, olles ühtlasi ka parim eurooplane. KASUTATUD ALLIKAD http://www.samsung.com/ee/london2012/ http://et.wikipedia.org/wiki/2012._aasta_suveol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud http://london.postimees
Muusikalised algteadmised sai isalt, Paide köstrilt ja organistilt. Aastast 1872 elas Peterburis. Lõpetas 1881 Peterburi Konservatooriumi oreli erialal professor L. Homiliuse klassi ja kompositsiooni erialal suure hõbeaurahaga J. Johannseni klassi. Elas Venemaal, töötas Peterburis organistina ning juhtis eesti seltsides koore. Oli üks kolmanda, viienda ja kuuenda Eesti Üldlaulupeo üldjuhte. Teoste hulka kuuluvad „Eesti keisri laul“ (1881; meeskoorile ja bassile; tekst Jaan Bergmann), „Kroonimise laul“ (1882; kantaat mees- ja segakoorile; tekst Jaan Bergmann) ning „Päikesele“ (1892; kantaat meeskoorile; tekst Mihkel Veske). Miina Härma (1864 - 1941) oli Eesti esimene naishelilooja, kasutas oma loomingus palju rahvaviise. Muusika oli lihtsa helikeelega, kuid värvikate kujunditega. Ei tulnud liedertaffellikust stiilist veel välja. Konstantin Jakob Türnpu (13. august 1865 – 16. aprill 1927) oli helilooja, organist ja koorijuht,
hiljem vennastekoguduste liikumise rajaja, krahv Nikolai Ludwig von Zinzendorfi toetusel. Seda trükiti 6015 eksemplari ja see sai eesti ühtse kirjakeele kujunemise aluseks. Muud sõjaeelsed piiblitõlked Anton thor Helle tõlge jäi ainsaks eestikeelseks piiblitõlkeks järgmise kahe sajandi kestel. Esimesed uued katsed Piiblit tõlkida tehti alles 20. sajandil 1912. aastal ilmus Paistu pastori Jaan Bergmanni tõlgitud Uus Testament. Kuigi Bergmann tegeles ka Vana Testamendi tõlkimisega, jäi see tema surma tõttu 1916. aastal välja andmata. Järgmise piiblitõlke tegi Kose pastor Harald Põld. Ka sellest jõudis ilmuda 1938. aastal ainult Uus Testament; Vana Testamendi tõlke käsikiri oli küll olemas, kuid läks pärast Põllu surma 1939. aastal kaduma. Piibli tervikteksti teine eestikeelne tõlge ilmus aastatel 19381940 vihikutena. Selle tõlke teostas
laulukooride ja näiteringide loomiseks. "Vanemuine" ja J. V. Jannsen panid aluse laulupidude traditsioonile (1869, 1879 ja 1894). 1870. aastal loodi rahvuslik teater just tänu "Vanemuise" seltsile. "Vanemuise" seltsis peeti ka kõneõhtuid, kus C. R. Jakobson pidas oma kolm isamaakõnet (sisaldavad Eesti ajaloo uudset käsitlemist). Laulu- ja mänguselts "Estonia" Loodi 1865. aastal. Osales 1869 Eesti esimesel üldlaulupeol, kus "Estonia" meeskoor sai I järgu diplomi (dirigendiks oli E. Bergmann). Tänu "Estonia" seltsile algatati "Estonia" Teatri teatri ja kontserdihoone ehitamine. Eesti rahvuseepos "Kalevipoeg" Kalevipoja idee autor on F. R. Faehlmann, kes esitas selle idee 1839 Õpetatud Eesti Seltsis peetud ettekandel. Faehlmann ei saanud sellega eriti palju tegelda ja enamuse materjalidest kogus ja kirjutas eepose valmis F. R. Kreutzwald. Põhiliseks lähteaineks on eestlaste muistendid, mis on Kalevipojaga (eesti rahvamuistendite
mitmeid luulekogusid. Peamiselt isamaalised luuled, vaimulikud. Koidula ärkamisaegne luule läks inimestele tõeliselt hinge. Eriti isamaalised. Hakkas levima jäljendamine (hakati mõnda iidolit matkima, kuid ei küünditud temani, oli n-ö hale vari). Paljud võtsid endale Koidula eeskujuks ja hakkasid massiliselt matkima valulikku isamaaluulet. Hakati võtma kirjanikunimesid, kuna Koidulal oli see, nt Tundela. Ilmusid väga ilutsevate pealkirjadega luulekogusid. Kirjutasid peamiselt Jaan Bergmann, Jakob Tamm, Jakob Liiv. Vilksatasid ka Anna Haava, Juhan Liiv. Neid eristati teistest natuke rohkem. Sajandi alguses tõstis pead noorpõlvkond Noor-Eesti Rühmitus Noor-Eesti 20. sajandi algus. Aeg, kus pead hakkas tõstma uus põlvkond noori. Paljud jätkasid õpinguid ülikoolides. Postimees kujunes N-E toetajaks. 20. Saj algust iseloomustab Eesti linnakodanluse kujunemine. Sakslaste jõudude üleüldine kokkukuivamine. Eestlaste rahvuslikud püüdlused olid takistatud venestamise tõttu
aastaselt); Koidula oli abiellunud lätlasega ja kolinud Kroonlinna. Järelromantism (1880ndate II pool): kuna ükski suur ühiskondlik liikumine ei hääbu päevapealt, järgnes ka RL tasane järellainetus, kus osad kirjanikud püüdsid veel rahvuslikke ideid toetada. Järelromantismi-aegne suurim sündmus oli sinimustvalge lipu õnnistamine EÜSi poolt Otepääl 4. juunil 1884. Kunstiliselt ei saavutanud järelromantismi-aegne looming eriti kõrget taset. Nimetamisväärne on Jaan Bergmann, kes tõi eesti luulesse ajaloolise ballaadi (nt "Ustav Ülo"). Proosakirjanduses tõusis esile Eduard Bornhöhe eelkõige oma ajalooliste romantiliste jutustustega "Tasuja", "Villu võitlused" ja "Vürst Gabriel ehk Pirita kloostri viimsed päevad". Järelromantism hääbus lõplikult realismi tulemisega eesti kirjandusse 1990ndate aastate alguses. Bornhöhe looming (iseseisvalt): Hennoste vana 9. kl õpik lk 100 102. RAHVUSLIKU LIIKUMISE KULTUURILINE TÄHTSUS Eesti Rahvushümn
Pulk mees 70 Kohtla-Järve Pulk mees 70 Kohtla-Järve Pulk mees 70 Kohtla-Järve Pulk mees 70 Kohtla-Järve Pulk mees 70 Kohtla-Järve Meister mees 70 Pärnu Meister mees 70 Pärnu Meister mees 70 Pärnu Meister mees 70 Pärnu Meister mees 70 Pärnu Meister mees 70 Pärnu Meister mees 70 Pärnu Jaanus naine 70 Tartu Jaanus naine 70 Tartu Jaanus naine 70 Tartu Jaanus naine 70 Tartu Bergmann naine 70 Tartu Bergmann naine 70 Tartu Jaanus naine 70 Tartu Bergmann naine 70 Tartu Jaanus naine 70 Tartu Bergmann naine 70 Tartu Jaanus naine 70 Tartu Bergmann naine 70 Tartu Jaanus naine 70 Tartu Bergmann naine 70 Tartu Jaanus naine 70 Tartu Bergmann naine 70 Tartu Pulk mees 70 Kohtla-Järve Jaanus naine 70 Tartu Jaanus naine 70 Tartu Erikson mees 71 Haapsalu Erikson mees 71 Haapsalu
Ta ei kirjutanud luuletusi, vaid elas neid läbi. Ta on mõjutanus paljusid eesti luuletajajid. Juhan Peegel(1919-2007) – Sündinud Saaremaal. Oli filoloogoa doktor ajakirjanduse ajaloo alal. Ta on kirjutanud peamiselt kodukohaainelist proosat nt. „Saaremaa motiive“. „Ma langesin esimesel sõjasuvel“ kirjutab eesti Territoriaalkorpuse ühe suurtükiväeosa sõjameeste saatust 1941.a Pihkvamaal. J. Bergmann (1856-1916) – August Gailit 81891-1960) – „Toomas Nipernaadi“, „Isade maa“, „Kerge mri“, „ekke moor“, „leegitsev süda“. Albert Kivikas (1898-1978) – ta on pärit Viljandimaalt. 1918. suundus viljandisse, et liituda Vabadussõja Koolipoiste pataljoniga. „Nimed marmortahvlil“ valmis 1936. Carl Robert Jakobson (1841-1882) – andis Viljandis välja ajalehte „Sakala“.
nende pere jaoks suur langus. Kord 1860.a läks Iisrael merele ja ei jõudnud enam koju tagasi. Nüüd oli pereemal raske kolme last üksi ülal pidada, sellepärast saadeti Amandus juba seitsme aastaselt Toom Vaestekooli. Kool oli ühtlasi lastekoduks, kuhu võeti vastu lapsi vaesest perekonnast. Lapsed pidid kooli kõrvalt tegema ka majapidamis- ja aiatöid. Amandusel oli juba kodus suur huvi nikerdamise vastu. Koolis ta tegeles ,,nikerdamisega" edasi. Õpetaja Bergmann nägi noore Adamsoni töid ja ta püüdis Adamsoni vabastada teistest töödest, et ta saaks tegeleda rohkem nikerdamisega. Ta hankis Adamsonile võimaluse müüa oma puukujukesi ühes Tallinna poes. Adamsoni nikerdusi nägi ka Galkin Vraskoi, kes oli 1868 1870 Eestimaa kuberneriks. Sellepärast lubas Galkin Vraskoi Adamsoni aidata Peterburi Kunstide Akadeemiasse sissepääsemisel. Kooli range reziim ajas noore kunstniku koolist põgenema ja ta sõitis jänest
uu November Isikukood Eesnimi Perenimi Linn 38502110722 Karl Agur Tallinn 48704250911 Helen Aigro Pärnu 36405130719 Erki Ainsaar Valga 46605150941 Maarja Ambros Tallinn 34708140585 Erki Arsenov Loksa 45711080030 Kristel Astok Kiili 47110070151 Erika Bachmann Tallinn 35404050446 Reijo Bauman Tartu 44203130136 Mirja Bergmann Tartu 47110060467 Elvi Berk Rakvere 34404190222 Kaivo Berk Rapla 33904050217 Olav Berk Viljandi 38302070214 Priit Burmeister Jõgeva 47102200902 Ene Burmeister Paide 36802240722 Ahto Danilov Paide 48305030944 Laine Eek Tallinn 48007150516 Erna Eek Narva 47302150417 Mare Eesmaa Kiili 47311270496 Vilma Eesmaa Valga
annaabi.ee 
