Püha Birgitta Esitluse koostas: Sissejuhatuseks · Püha Birgitta on... Rootsi kristlik pühak; Birgitiinide ordu asutaja; üks olulisim Rootsi keskaegne kirjanik; kuulus kui imetegija ja vaestele kaasatundja; leskede; Euroopa ja Rootsi kaitsepühak. Elukäik · Birgitta Birgersdotter sündis 1303. aastal Rootsis mõjukasse perekonda. · Nime sai tõenäoliselt iiri pühaku Brigida järgi. · Lapsepõlvega on seotud mitmeid legende: Sündimise ööl olevat kohalik kihelkonnapreester näinud ettekuulutust, et sünnib tüdruk, kelle häält saab kuulda kogu maailm. Birgitta polevat kolmanda eluaastani lausunud ühtegi sõna, kuid seejärel hakanud ootamatult kõnelema täiskasvanulikult. · Juba noorena koges ilmutusi.
10a . . . . . . 1869 . . PÖFF . Jazzkaar. . 1982 . - , . : 15 - 22 -
sajandi alguskümnendini. Ehituse kulgu mõjutas tõenäoliselt ka vahendite nappus, naiskloostri läänetiiba ei jõutud tõenäoliselt esialgse plaani järgi valmis ehitada. Ehituskrundi kinkis kloostrile Liivi Ordu. Pirita kloostri kirik (sisemõõtmed 24x56 m, lääneviilu kõrgus 35 m, pindala 1360 m) oli oma mahult ja mõõtudelt muljetavaldav ning oli seega suurim kirkikuhoone keskaegses Tallinnas. Ehitamisel järgiti Püha Birgitta eeskirju. Lihtne kodakirik oli põhiplaanilt pikk mitmevõlvikuline ristkülik, mille jagas kaheks võrdseks osaks - konvendi- ja rahvakirikuks - vahevõre, esimesse pääses ainult kloostrist, teise ka maanteepoolsest portaalist. Suurpühade ajal, mil kõik külastajad kirikusse alati ära ei mahtunud, peeti jutlust väliskantslist, selle avaust näeme fassaadi ülaosas. Õdede koor paiknes põhjapoolses löövis, portaalist sisenedes vasakul. Õdedekoori all paiknes viis pihikambrit
10.b klass PIRITA KLOOSTRI MINEVIK JA TÄNAPÄEV Uurimistöö Juhendaja: õpetaja Katri Silla Tallinn 2010 2 SISUKORD Sisukord...................................................................................................................................... 3 SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 4 1. Püha Birgitta .......................................................................................................................... 6 1.1. Elulugu ja ordu asutamine................................................................................................6 1.2. Ordude levik.....................................................................................................................7 2. Kloostrid keskajal...................................................................................
Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja Raamatu sisu Nagu ka eelmistes esitlustes mainitud on ka selle raamatu peategelaseks apteeker Melchior, kelle kohta öeldakse, et ta oskab saladuste ja mõistatuste keelt. Lisaks apteekri ametile on ta ka tuntud kui mõrvamüsteeriumite lahendajana. Raamatu alguses kutsutakse ta ootamatult Birgitta kloostrisse, mis asub tänapäeva Pirital. Ta kutsutakse sinna kuna arvatakse, et üks kloostriõdedest on kurjast vaevatud või temasse on pugenud deemon. Juba ennem kui Melchior kohale jõuab avastab ta laiba, ning järgmisel päeval toimub ka mõrv. Melchior kahtlustab sarimõrvarit, kägistajat. Pirita klooster Raamatu tegevus toimub birgitiinide kloostris mis kuulus Birgitiiniordusse, sellele pani aluse
Tallinna kesklinnast umbes 5 km kirde suunda jääv Pirita on saanud nime Birgitta Ordu Neitsi Maarja kloostri järgi. Tallinna kesklinnast umbes 5 km kirde suunda jääv Pirita on saanud nime Birgitta Ordu Neitsi Maarja kloostri järgi. 20. sajandi algusest hakkas mere ääres asuvast Piritast kujunema väljasõidu- ja supelkoht. Tänagi on Pirita oma supelranna, rannikuriba, pargilaadsete männimetsade ja maalilise Pirita jõe Ürgoruga tallinlaste üks eelistatumaid vaba aja veetmise kohti. Piirkond pakub mitmekesiseid aktiivse puhkuse veetmise võimalusi. Kahel pool Pirita jõge paiknevad
Pirita Convent Anete Samelselg 10th grade About the convent It was founded by St. Birgitta in 1412 and consercrated in 1436. The area is 1360 square meters. It was the biggest church building in the Middle aged Estonia. Name Pirita is orginated from St. Birgitta. The idea and construction The history of the the Pirita Convent dates back to the 15 century. The idea to found a convent in Tallinn, the capital of Estonia, was initiated by some Tallinn merchants already in 1400. Building plot was donated from Livonian Order. The building were built in two different parts. One for nuns and one for monks. Church in the middle and it was used by both. St. Birgitta rules In the convent have to live both - nuns and also monks.
1436. aastal. Ehitustegevus jätkus nii õdede- kui ka vendadekloostri alal kuni 16. sajandi alguskümnendini. Ehituse kulgu mõjutas tõenäoliselt ka vahendite nappus, naiskloostri läänetiiba ei jõutud tõenäoliselt esialgse plaani järgi valmis ehitada. Ehituskrundi kinkis kloostrile Liivi Ordu. KUNST: Pirita kloostri kirik (sisemõõtmed 24x56 m, lääneviilu kõrgus 35 m, pindala 1360 m) oli oma mahult ja mõõtudelt muljetavaldav. Ehitamisel järgiti Püha Birgitta eeskirju. Lihtne kodakirik oli põhiplaanilt pikk mitmevõlvikuline ristkülik, mille jagas kaheks võrdseks osaks - konvendi- ja rahvakirikuks - vahevõre, esimesse pääses ainult kloostrist, teise ka maanteepoolsest portaalist. Suurpühade ajal, mil kõik külastajad kirikusse alati ära ei mahtunud, peeti jutlust väliskantslist, selle avaust näeme fassaadi ülaosas. Õdede koor paiknes põhjapoolses löövis, portaalist sisenedes vasakul. Õdedekoori all paiknes viis pihikambrit.
Birgitta Rootsist elas aastatel 1303 1373 (70 aastaseks). Ta pärines kõrgaadlist. Peale mehe surma asus kloostrisse elama, kuid nunnaks teda ei pühitsetud. Birgitta oli tugev ka poliitikas ja kritiseeris kirikuelu väärnähtusi. Ta oli pühak ja abtsiss. Rajas 1370 birgitiinide ordu Rootsis Vadstenas. Siena Katariina dominiiklane, elas aastatel 1347 1380. Värvali tütrele said juba lapsena osaks müstilised nägemused ( Jumala ja inglitega rääkimine) . Katariina astus dominiiklaste ordusse ning pühendus haigete ja vaeste hooldamisle ja ravimisele. Osales aktiivselt poliitikas. Bingeni Hildegard elas aastatel 1098 1179. Ta oli pärit
Kiriku pikkuse ja laiuse vahekord oli 2:1 (seda esines sageli ordulinnustes). Kiriku võlvid on ilmselt 18. s ümber ehitusest. Kõiki aknaavasid on ümberehituse käigus suurendatud. Kirik on ehitatud ilmselt 14. sl. Kuuetahuline torn ehitati ilmselt pärast kiriku valmimist 15. s algul. Torni barokne kiiver on aastast 1776. Kirikust lääne pool asuv ebakorrapärase põhiplaaniga ruum, mille võlve kannavad kolm 8tahuslist piilarit, on ehitatud arvatavasti 15. s keskel. BIRGITTA KLOOSTER Ehitusmeister Hinrich Swalbart (Swalberg, Shwalberg) allikates kinnitatud (Randla, V (IX), lk 43). Need olid segakloostrid, mille juhatajaks oli abtiss. Ordul olid väga kindlad ehitusprintsiibid, mis erinesid pisut üldistest reeglitest, kuid Pirital emakiriku (Vadstenas Rootsis) arhitektuuri täpselt ei järgitud. Ehitati kolmelööviline kodakirik. See oli suurim Tallinna keskaegne kirik (Katariina kirik järgmine). Saledad piilarid, millel tellistest
Valgus kuntstnik:Tõnu Eimar Lavastaja assistent: Kais Adlas Produtsent:Paavo Nõgene Inspitsendid:Ülle Tinn,Illar Rätsep OSADES: Lotte:Gerli Padar Bruno:Robert Annus Oskar :Leino Rei Ema Anna :Maria Soomets Jänes :Maarja Mitt Postituvi:Marko Mäesaar Karu:Jaan Villem Sibul Kass Betty: Maarja Mitt Konkskäsi:Tanel Jonas Draakon Ott:Leino Rei Putukas :Markus Luik Doktor Ave:maria Soomets Jääkaru Kalev:Märt Jakobson Mati(Bruuno isa):Tanel Jonas Väike Rebane:Hanna Birgitta Jaansouvits Mulle väga meeldis see etendus,sest seal lauldi väga palju.Selle etenduse tegi huvitavaks se,et seal oli väga palju liikumist. Tegelastest meeldis mulle Lotte,kuna tal oli kõige vägevam kostüüm.Lauludest meeldis mulle aga Kass Betty laul:Sõprusest ja vüistlemisest.Selle kontserdi juures ei olnud midagi sellist mis mulle ei oleks meeldinud peale selle,et koju oli veel pikk tee tagasi sõita.
ERSO plaadistuste kõrget kvaliteeti on esile tõstetud mainekates klassikalise muusika ajakirjades ning sellega on kaasnenud mitu auhinda, millest olulisim 2004. aastal pälvitud Eesti esimene Grammy. Orkester on käinud turneedel Euroopas, Ameerika Ühendriikides ja endises Nõukogude Liidus ning osalenud nii Eesti kui rahvusvahelistel muusikafestivalidel (“Läänemere festival”, “NYYD”, “Nargenfestival”, “Birgitta festival”, “Eesti muusika päevad”, “MustonenFest” jt).
· Lõuna-Eestis on gooti stiilis kirikuid vähe, sest need on tihti saanud sõdades kannatada ning on hiljem üles ehitatud, mistõttu on nad nüüd pseudogooti stiilis. Suurim neist on 3-lööviline Nõo kirik, mis on ehitatud 14. sajandil. Väikestest kirikutest on tähtsaimad Põlva kirik ning Puhja kirik. Eestis on üle 20 kloostri. · Kõige paremini on säilinud Padise klooster Harjumaal Keila lähedal. · Kõige suurem on Püha Birgitta nunna- ja mungaklooster (ehk Pirita klooster) Tallinna lähedal. Püha Birgitta lõi birgitiinide ordu (mungad ja nunnad elavad ühes kloostris). Linnused · Eesti alal asus umbes 50 suuremat kivilinnust, mis on ehitatud põhiliselt 13. sajandil. · 14. sajandil ümbritseti enamik suuremaid linnu kivist kaitsemüüriga (seda polnud näiteks Vana-Pärnul). · Linnustest on kõige paremini säilinud Kuressaare linnus Saaremaal
sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkirik, millele järgnes terrakotafiguuridega rikkalikult kaunistatud Jaani kirik. 14. sajandil tõuseb tähelepandavaks arhitektuurikeskuseks tähtis kaubalinn Tallinn. Hilisgootika perioodil kujuneb siin omanäoline Tallinna koolkond, kus arvestati paekivi omapära. Ehitatakse Oleviste ja Niguliste kirik, kloostritest Tallinnas dominiiklaste ordu Katariina klooster ja Tallinna külje all Püha Birgitta ordu Pirita klooster. Keskaja arhitektuurist rääkides ei saa jätta rõhutamata ehitustööde erakordselt kõrget kvaliteeti. Niguliste kirik Tallinnas
klooster. Ordud pakkusid äraelamisvõimalust väga paljudele inimestele. Kloostrimüüride vahel leidis eluaseme müstika, askeesiga liituv harras palvetamine ja meditatsioon, mille kaudu püüti saavutada osadust Jumalaga. Müstikud nägid visioone ja kuulsid hääli: enamik keskaja ärkamisliikumisi on sündinud kloostris. Nunnakloostrid • Kuremäe nunnaklooster- Nunnakloostrid • Pirita nunnaklooster- • Pirita klooster on püha Birgitta asutatud Birgitiinide ordu klooster Tallinnas Pirital. • Pirita klooster Läänemere idakaldal oli ordu kolmas tütarklooster.
Upplandis on ka kaks UNESCO kaitse all olevad kohta. Birka arheoloogiline ala ja Drottningholm’i loss. Upplandis asub Uppsala ülikool asutatud aastal 1477 ja see oli esimene ülikool asutatud nii Rootsis kui terves skandinaavias. See töötab siiani ja asub üle maailmalises ülikoolide paremuse listis 86. kohal. ( selle järgi mis ma lugesin on kõige populaarsem sport jalgpall) Upplandist on pärit ka Püha Brigitta, Rootsi keeles: den Heliga Birgitta. Ta elas aastatel 1303 - 23. juuli 1373. Kakskümmend aastat peale ta abikaasa surma asutas ta Bridgettiinide nunnad ja mungad. Hiljem kuulutati ta pühakuks. Lisaks teine kõige olulisem isik kes oli päris Upplandist, täpsemalt Uppsalast, oli Ingmar Bergman 14. juuli 1918 – 30. juuli 2007
· 14. saj tekib koduõpetaja. Rikkad õpivad kodus, vaesed koolis · Raamatuid oli vähe, ajalehti polnud. Ei saanud kuskilt lugeda ega õppida Kloostrid · usuelu-, haridus-, meditsiini- ja vaestekeskus dominiiklased -(usuline ordu) Tallinn, Tartu · frantsisklased- Tallinn, Tartu · benediktlased Tallinn, Tulid Itaalia mägedest ja aretasid kloostrites benhardiini koeri ja kasutasid ravimina maarohtudest valmistatud napsu ravimina . · Birgitta ordu Pirita (tegutseb siiani) mungad+nunnad · Katolik ja vene usk (kloostrid , ntks Kuremaa klooster on vene õigeusu klooster ) · 1578.a Balthazar Russow kroonika Usupuhastus ja reformatsioon usupuhastus usu uuendamine, lihtsaks tegemine reformatsioon ühiskonna muutmine · 1517.a Wittenberg Martin Luther, kirikuõpetaja ja teoloogiaprofessor · lauakirik lihtne kirik , hariv ning teenistus omas keeles · 1517.a kirjutas 101 teesi, algselt oli katoliku vastu · 1524
Kes olid tsistertslased? Tsisterlased on benediktlastest alguse saanud katoliku ordu liikmed. Eestis asetsesid nad Padise kloostris, Mihkli kloostris, Tartu Püha Katariina kloostris ja Lihula kloostris. Nende eesmärgiks oli isoleerituses pühenduda jumala teenimisele. Mihkli ehk Püha Miikaeli nunnaklooster Kes olid birgitiinid? Birgitiinide ordu liikmed, kelle peaeesmärk oli kristlaskonda seesmiselt puhastada. Birgitiinide ordu on loodud eelkõige naistele. Pirita ehk Püha Birgitta segaklooster Millal kloostrid Eestis kinni pandi? Miks? Eestis pandi kloostrid kinni peamiselt Liivisõja ning usulise reformatsiooni tagajärjel. U 1520
· Peaaegu kõikide Eesti sümfooniliste teoste esiettekanded · Märgitud maailma mainekates klassikalise muusika ajakirjades · Saanud mitu auhinda · Tähtsaim 2004.aastal Eesti esimene Grammy · Plaatide nimekiri täieneb pidevalt KONTSERDID · Iganädalased kontserdid Estonia kontserdisaalis · Sageli ka teistes linnades · Mitu korda hooajas välismaal · Arvukad turneed Euroopas, USAs, Hiinas, endises Nõukogude Liidus. · Muusikafestivalid nii Eestis kui välismaal (Birgitta festival, Läänemere festival, MustonenFest jt.) DIRIGENDID · Kunstiline juht ja peadirigent: Neeme Järvi · Peakülalisdirigent: Olari Elts · Kunstiline nõustaja: Paavo Järvi PEADIRIGENDID LÄBI AEGADE · Alates 2010.aastast Neeme Järvi(samal ametikohal ka 1963-1979) · Olav Roots (1939-2001) · Paul Karp (1944-1950) · Roman Matsov (1950-1963) · Peeter Lilje (1980-1990) · Leo Krämer (1991-1993) · Arvo Volmer ( 1993-2001) · Nikolai Aleksejev (2001-2010) NEEME JÄRVI
Tartu toomkirikui eriliseks tunnuseks on 2 torni, see on ehitatud punstest tellistest.Peale Liivi sõda on järgi vaid varemed. Kirik on andnud ka nime Toomemäele. Kuidas sai Pirita klooster oma nime? Rootslanna - aadlidaam Birgitta Gudmarsson (neiupõlvenimega Birgersdotter) järgi. Nimi pandi Püha-Birgitta auks, kelle nimi lihtsustati Piritaks, sest seda oli liiga keeruline hääldada. Pirita jõgi sai nime Pirita kloostri järgi. Milline Tallinna kirk on kõige rikkalikum oma
· Tallinnas ja selle lähedal mitu kloostrit . Vanim neist on dominiiklaste Püha Katariina klooster . Kloostri kirikust on säilinud ainult müürid , mille sisekülgede vastu on hiljem ehitatud maju, ning kaks lääneportaali. Kirikust põhja pool on säilinud ilus ristkäiguga siseõu. · 13. Saj keskel rajati tsitserlaste Püha Miikaeli nunnaklooster, mille osi on säilinud Gustav Adolfi Gümnaasiumi hoones. · Monumentaalsed varemed on säilinud Püha Birgitta ehk Pirita kloostrist, mis valmis 15. Saj keske. Kloostri kirik oli pindalalt Põhja Eesti suurim. Tüübilt oli see kolmelööviline 8 traveega kodakirik. Tartu ja Lõuna Eesti: · Tartu keskaegsest sakraalarhitektuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed. · Toomkirik, mis oli piiskopkonna peakirik, ehitati 13. 16. Sajandil. See oli basiilika, kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga. Keskajal oli see suurim kirik
eluruumid, kuid seda osa täiesti välja kaevata ilmselt ei õnnestu, kuna sinna on rajatud tee ja ehitatud ka maju 20.sajandi alguses. Traditsiooniliselt peetakse kiriku sisspühitsemise aastaks 1436 ja koostri häving sai alguse Liivi sõja ajal (1558-1583) kui Tallinna piirasid kaks korda Vene väed, linna aga kaitsesid rootslased koos linnakodanike ja maakaitseväega. Pirita kloostri rajamine oli osa suuremast liikumisest Euroopas, millele pani aluse püha Birgitta, rootslanna, kelle elu ja tegevus suuremalt osalt möödus Roomas. Ta rajas Pühima Lunastaja Ordu ehk lühidalt öeldes birgitiinide ordu ja asutas kloostreid paljudes maades. Pirita klooster ja kirik ehitati vastavalt ordu reeglitele, eeskujuks emaklooster Vadstenas Kesk- Rootsis. 14-15.sajandi domineerivaks arhitektuuristiilis nii Eestis kui ka laiemalt Euroopas oli gootika. See on kõrgustesse pürgiv, kitsaste kõrgete aknaavadega ja teravatipuliste ukseavadega.
Ehitustegevus jätkus nii õdede- kui ka vendadekloostri alal kuni 16. sajandi alguskümnendini. Ehituse kulgu mõjutas tõenäoliselt ka vahendite nappus, naiskloostri läänetiiba ei jõutud tõenäoliselt esialgse plaani järgi valmis ehitada. Ehituskrundi kinkis kloostrile Liivi Ordu. Pirita kloostri kirik (sisemõõtmed 24x56 m, lääneviilu kõrgus 35 m, pindala 1360 m) oli oma mahult ja mõõtudelt muljetavaldav. Klooster oli Vana-Liivimaa suurim klooster. Ehitamisel järgiti Püha Birgitta eeskirju. Lihtne kodakirik oli põhiplaanilt pikk mitmevõlvikuline ristkülik, mille jagas kaheks võrdseks osaks - konvendi- ja rahvakirikuks - vahevõre, esimesse pääses ainult kloostrist, teise ka maanteepoolsest portaalist. Suurpühade ajal, mil kõik külastajad kirikusse alati ära ei mahtunud, peeti jutlust väliskantslist, selle avaust näeme fassaadi ülaosas. Õdede koor paiknes põhjapoolses löövis, portaalist sisenedes vasakul. Õdedekoori all paiknes viis pihikambrit.
kloostrit Tartus ja kloostrit Lihulas. Kerjusmunke kutsuti dominiiklasteks sel ajal. Maal ringi rännates kuulutasid nad jumalasõna, elatudes ise kerjamisest. Frantsisklastel olid kloostrid Tartus, Viljandis, Rakveres. Kloostrid kogusid suuri rikkusi, jumalasõna kuulutamine jäi üha tagaplaanile. Tänapäeval tegutseb Eestis 7 kloostrit. Need on : Pühtitsa Jumalaema Uinumise Stavropigiaalne Naisklooster; Pühima Päästja Püha Birgitta ordu klooster, Halastuse Misjonäride Ordu, Pühima Neitsi Maarja Pärispatuta Saamise Õdede Kongregatsiooni Püha Assisi Franciscuse Kolmandast Ordust, Dominikaani Vendade Ordu Püha Katariina klooster, Püha Franciscuse III Regulaarordu Püha Kantaliitsia Feliksi Kongregatsiooni Klooster Ahtmes, Püha Franciscuse III Regulaarordu Püha Kantaliitsia Feliksi kongregatsiooni klooster. 4
Jäi 1252 Birger jarli poolt asutatud Stockholmi varju St. Olofs kyrka Stockholmi kirikud: Storkyrkan (Sankt Nicolai kyrka)- 13.-15.saj – kuninglikud pulmad, kroonimised Riddarholmskyrkan- vanim (alustatud 13.saj); Rootsi monarhide matmispaik, alates Gustav Adolf 1632 kuni Gustav V 1950 Veel kirikuid: Linköpings domkyrka Vadstena klosterkyrka- asutas Birgitta Birgetsdotter 13.saj/ 14.saj Rootsi Püha Katariina Sündis 1331; püha Birgitta ja Ulf Gudmarssoni tütar Kuulutati pühakuks 1484 Abordivastaste patroness ning äparduste ärahoidja Kujutav kunst 15.saj teisel poolel levisid piltjutustused Albrekt Målare oli kuulus oma kirikumaalidega Upplandis- teemad religioossed v müstilised Motiiv maletmängiva vikatimehega inspireeris Ingmar Bergmani filmi ’’Seitsmes
• stockholmi kirik-storkyrkan (sankt nicolai kyrka) 13.-15 saj. Kuninglikud sündmused seal , • riddarholmen kyrka alustatud 13.asaj. -Vanim kirik stockholmis, rootsi monarhide matmispaik (al. Gustav Adolfi'iga 1632)kuni 1950.a (gustav V) • lunds domkyrka alustatud 12.saj restaureeritud 16.saj., kiriku krüpt kooriruumi all, • linköpings domkyrka al (13.saj.)on suuremas osas ehitatud inglise kõrggootika eeskujul. • Vadstena klosterkyrka 14.saj. Asutas birgitta birgersdotter (meenutab pirita kloostrit) rootsi püha katariina • katariina oli rootsi püha birgitta j aulf gudmarssoni kaheksast lapsest neljas j asündis 1331.a • katariina reisis oma ema juurde rooma 1350.a • kui birgitta suri viis katariina tema ihu rootsi ning mattis selle pühima päästja ordu kloostrisse vadstenas. Sellesama kloostri abstsissiks sai hiljem katariina. • 1375a sai katariina paavstilt loa pühima päästja püha birgitta ordu loomiseks...
10.B · Alates 14. sajandi esimesest poolest on linnaelu varasemast tunduvalt paremini jälgitav kirjalikes allikates. Suurenes kodanikkond, ehitati välja linnakindlustused ja tänavatevõrk. Majandustõus peegeldus ka mõningates tähelepanuväärsemates üksiküritustes. Üheks niisuguseks ettevõtmiseks oli Pirita kloostri rajamine Tallinna lähistele 1407. aastal. · Klooster asutati Lõuna- Rootsis asuva Vadstena püha Birgitta emakloostri eeskujul ning oli mõeldud eeskätt kaupmeeste vallaliste tütarde ja leskede jaoks. · 1435. aastal pühitseti kloostrikirik, mis ületas suuruselt kõik Tallinna kirikud. Tallinna linnamüüride sees asus küll juba 13. sajandi keskel rajatud tsistertslaste püha Miikaeli nunnaklooster, ent selle asukad pärinesid valdavalt Harju-Viru aadliperekondade seast. Pirita kloostri kiriku lääneviil · Pirita kloostri asutamist võib
orkestridirigeerimise erialal. Alates 1993. aastast töötab Vanemuise teatris ja on alates 2009. aastast Tartu Ülikooli Sümfiooniaorkestri dirigent. Ta on dirigeerinud enamikku Vanemuise teatri repertuaarist (üle 60 lavateose) ja arvukalt sümfiooniakontserte. Pälvis Eesti Teatriliidu aastapreemia 2006. aasta loomingu eest ja Eesti Kultuurkapitali Muusikanõukogu aastapreemia Britteni ooperi Kruvikeere esituse eest Birgitta Festivalil 2008.a. Tartu Ülikooli Sümfiooniaorkester (TÜSO) on Eestis ainulaadne täiskasvanute harrastuslik sümfiooniaorkester. See on loodud inspireerima akadeemilise taustaga muusikat õppinud inimesi tegelema pillimängu ning ühtlasi elavdama Tartu muusikaelu. Kontserdi kavasse kuulusid: · Eduard Tubini Kurb valls, mis oli ühtlasi ka kontserdi avalooks. · Bela Bartok Rumeenia tantsud: 1. Jocul cu bata (Kepitants) 2. Braul (Vöötants) 3. Pe loc (Seisutants)
põhitegevuseks oli jutlustamine ja rahva vaimulik hooldamine kirikud avarad, et rahvas ära mahuks dominiiklased nõudsid oma liikmetelt kohaliku keele oskamit ja panid suurt rõhku hairdusele frantsisklased - 1223 Franciscus Assisist Laiemalt liivimaal alles 15. saj lõpp tartu, rakvere, viljandi vaeste ja viletsate eest hoolitsemine liikusid ringi sarnased põhimõtted dominiiklastega naisklooster - hoolekanne püha birgitta ordu 15. saj täitsid hooldusasutuse funktsiooni püha birgitta ordu klooster rajati tallinna kaupmeeste eestvõttel koos nii mehed kui naised jutlustajavennad ja vähemade vennad (minoriidid) domingo guzman legendid: dominicanus vs domini canis assisi franciscuse stigmad (J. Kristuse haavad) rikka kaupmehe poeg maarahva usk sünkretism põimusid mitmed religioonid (talupoegade usk)
Kuid kui naised teenisid mujal rohkem kui kodus töötades, siis palkasid nad endale abilise, kes nende eest kodused tööd ära tegi. Tänu neile töötavatele naistele, kes olid oluliselt määral kaasatud tootmisse, räägiti naiste ametitest. Naised illustreerisid ja köitsid raamatuid, tegutsesid ka investeerijatena, arstidena ja ravitsejatena. Veel tegelesid nad ketrajatena ja kudujatena. Autoriteetsed naised mõjutasid kesaegseid naisi ja nende tegevusi. Keskagsed pühakud olid Püha Birgitta, Siena Katariina ja Hildegard von Bingen ja haritud Christine de Pisan. Esimest kolme naist ühendab see, et nad kummardasid jumalatja nad kõik nägid nägemusi ning tõlgendasid neid nii nagu heaks arvasid. Nad osutasid suurt mõju just naiste kloostri elus ja kiriku ilmalikus liikumises. Kuigi ühiskond suhtus neisse negatiivselt ei takistanud see neil olla edukas. Christine de Pisan oli esimene naine, kes elatas oma pere tänu oma kirjutistele. Oma kirjutistes toonitas ta
Eva Sikemäe 11.a Sisukord 1. Viimne reliikvia 2. Siin me oleme 3. Nimed marmortahvlil 4. Mina olin siin 5. Helisev muusika 6. Üksinda kodus 1 7. Pohmakas 8. Täna öösel me ei maga 9. Päästke Willy 10. Päästke Willy 2 11. Kasutatud kirjandus Viimne reliikvia "Viimne reliikvia" on eesti film aastast 1969. Hans von Risbieter tutvub Agnes von Mönnikhuseniga. Kirik on nõus nad paari panema, kui mees loovutab kirikule Püha Birgitta säilmetega reliikvia. Pulmapidu aga ründavad mässajad ja Agnese päästab sealt vaba mees Gabriel. Viimne reliikvia Filmi on dubleeritud kümnetesse keeltesse alates vene, inglise ja prantsuse keelest kuni kirgiisi ja usbeki keeleni. Siin me oleme Ühe Muhumaa rahuliku talu õuele veereb väike sapakas, kust ilmub välja kummaline perekond: võimukas proua, tema käpa all olev kokutajast abikaasa ning müstiline punapäine kaunitar.
Katoliikluses ja õigeusus on pühakute eestkoste ja abi palumine laialdaselt levinud. Iga pühakoda on pühendatud mõnele pühakule. Igal pühakul on oma mälestuspäev kalendris. Ristimisel ristitakse laps pühaku(te) nime(de) järgi, et pühak(ud) teda edaspidises elus kaitseks(id). Kaitsepühakud on paljudel maadel, linnadel, asulatel, tegevusaladel jne. 1999. aastal nimetas paavst Johannes Paulus II Euroopa kaitsepühakuks püha Birgitta. Kiriklikus traditsioonis nimetatakse pühakuteks (ladina keeles Sancta, lühendatult St, vene keeles Святый, lühendatult Св) enamasti neid isikuid, keda kirik on pühakuks kuulutanud (kanoniseerinud). Kanoniseeritud pühakute arv ulatub tuhandeteni. Reformatsioon kaotas katoliiklusele omase pühakute kultuse ning luterluses jt protestantlikes kristluse harudes pühakuid selles mõttes ei ole. Victor I (ladina keeles 'võitja') valitses 189–199. Ta oli 14. paavst.
Ettekanne K. Ristikivist Birgitta Ots 9 B klass Karl Ristikivi sündis 1912. Aasta oktoobris ülivaeses Pärnumaa piirkonnas Paadremaal. Sealne pinnas oli väga viljatu, seetõttu oli ka külakogukond ülimalt vaene. Oma religioonilt, mis hilisemas elus ja romaanides tugevat rolli mängib, oli Ristikivi õigeusklik, sest 1840-datel aastatel käis mööda Eestimaad kuulujutt, et kõik eestlased, kes luterlusest õigeusku astuvad, saavad tasuta maad
sündinud 17. jaanuaril 1942 (Louisville'is Kentucky osariigis) on endine USA raskekaalu poksija ja kolmekordne tsempion. Rocky Marciano (sündinud Rocco Francis Marchegiano; 1. september 1923 Brockton, Massachusetts 31. august 1969 Newtoni lähedal, Iowa) oli Ameerika Ühendriikide poksija. Ta oli 23. septembrist 1952 kuni 30. novembrini 1956 elukutseliste poksijate raskekaalu maailmameister. Nais poksija Eva Ulrika Birgitta Wahlström (sündis October 30, 1980 in Loviisa) on kõige edukamam nais poksija. Ta järjestati teiseks parimaks Euroopas aastatel 2004 ja 2005. Samuti ta esines personaalse treenerina võistlejatele ( kevad 2006 ja sügis 2007 hoooaeg) Soome tõsielusarjades : Suurin pudottaja, Soome versioon Suurim kaotaja koos ujuja Jani Sievineniga.Eva Wahlström's raamat Lite räcker inte tuli välja - August 2007. . Eesti poksijad Elmar Adelmann (ka Adelman; 26
lõunaeesti kirjakeelele. Nad andsid 1585–1623. aastal välja vähemalt kolm lõunaeestikeelset raamatut, millest üks on säilinud tänaseni. Vana-Liivimaa suurima kloostri – Pirita- vaated . Birgitiiniordule pani aluse rootsi aadlidaam Birgitta Birgersdotter (1303 – 1373), kes 1391. aastal kuulutati pühakuks. 1999. aastal kuulutas paavst Johannes Paulus II Püha Birgitta Euroopa kaitsepühakuks Bernt Notke Surmatants Bernt Notke (1435 Lassanis – talvel 1508/1509 Lübeckis) oli saksa maalikunstnik ja skulptor. Tema 12 teosed on levinud kogu Põhja-Euroopas.Tema tuntuim teos oli "Surmatants" Lübecki Maria kirikus,
Lähte Ühisgümnaasium LENNART GEORG MERI Referaat Lähte 2007 Elulugu Sündud 29. märts 1929, surnud 14. märts 2006 Tallinnas. Lennart-Georg Meri oli Eesti poliitik ja kirjanik. Ajavahemikus 1992-2001 oli ta Eesti Vabariigi president. Lennart Meri vanemad olid Eesti diplomaat Georg Meri eestirootsi juurtega Alice- Birgitta Engmann. Kuna Georg Meri pidi oma diplomaadi töö tõttu palju välismaal käima, siis oli ka tema poeg Lennart-Georg Meri palju välismaal, mistõttu ta ka oskas nii paljusid keeli: saksa, prantsuse, inglise, soome, vene. Lennart ei olnud ainuke laps, tal oli ka vend Hindrek Peeter Meri on Lennrati noorem vend (sünd 21.marts 1934 Berliinis). Lennart õppis mitmes Saksamaa ja Prantsusmaa koolis. 1941 1946 oli ta koos
Keskaeg: 12. saj jõudude tasakaal hakkas muutuma Läänem. Piirkonnas, sakslased ja taanlased hoogustasid sõjategevust. Ristisõjad- sõjad kus kristlikud mehed suundusid sõjaretkedele kohalike paganate vastu., misjonär- munk. Uued vallutused avasid sakslastel ligipääsu L-merele, rajati Lübeck. Piiskop Meinhard ül. Liivimaa ristiusustada. Piiskop Albert- tahtis Liivimaale rajada kirkuriigi,alustas Riia linna ehtiamist, 1202 rajati Mõõgavendade ordu, mis kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. Liivaste vanem Kaupo, liivlased ristiusustati ja 1208 ka latgalid lootes sakslaste toetust vaendlaste eestlaste vastu. Eestlaste muistne vabadusvõitlus- 1208.a ristisõdjad eesti pinnal, 1210 võideti Ümera lahing, suurendas usku, 1212 katk 3 aastat vaherahu/ puhkus. Ugalased ühinesid sakslastega, ülejäänud maakond Venemaaga. Otepää linnuse all sakslased kaotasid, ja lahkusid E.Vastased jõudsid eesti vägedest ette-sakslased liivlased latgalid- 12...
kõigist Prantsusmaa osadest. 2. Milliseid nõudeid arvestati Padise kloostri ehitamisel? Kirikute sisekujunduses nägid reeglid ette äärmist lihtsust. 3. Mille poolest oli eriline Tartu Toomkirik? See oli baasilika,kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga. Keskajal oli see suurim Läänemere idakaldal ja ainuke,millel oli 2 torni. 4. Kuidas sai Pirita klooster oma nime? Sai oma nime Rootsis emakloostri asutanud Püha Birgitta järgi, kuid nime keerulise häälduse tõttu lihtsustati see Piritaks. 5. Milline Tallinna kirik on kõige rikkalikum oma sisustuse poolest? Miks? Tallinna Toomkirik, mis on läbi kõigi stiilide kujundatud(läbi sajandite). Seal paikneb Eesti kõige rikkalikum hauaplaatide, epitaafide, sarkofaagide, hauamonumentide ja vapp-epitaafide kogu, mille vanus ulatub 13.-18. sajandini. 6. Milline oli Tallinna väike vapp? Kus seda näeb
Toomhärrad moodustasid haridusliku eliidi. Missa on katoliku kiriku jumalateenistus ladina keeles. 15. Millised mungaordud tegutsesid Vana-Liivimaa aladel? (lk- 82)? – tsistertslased – misjonäridest suurmaavaldajateks (misjonär – ristiusu levitamine). Kloostrid – padisel, kärknas. Lihtne elu, ise tootsid ja töötasid. KERJUSMUNGAORDUD – dominiiklased tallinnas ja tartus, frantsisklased viljandis, tartus ja rakveres, nunnakloostrid – püha birgitta ordu kloostri rajamine piritale. 16. Millal, kelle poolt algatatuna ja kust sai reformatsioon alguse? (lk.83) Miks läksid reformatsiooniga kaasa valitsejad, aadlikud, rikkad linlased; miks talupojad? (lk.83 -84) – Reformatsioon – usupuhastus. Jõudis Liivimaale 1523. A Sai alguse Martin Lutherist 1517a. 1524a pildirüüste – mitusada eestlast ja sakslast hävitasid pilte, altareid jms tallinna kirikutes. Ametlikult jäid eesti alad katoliiklikuks
Kadrioru Saksa Gümnaasium MATI UNT Referaat Birgitta Ots 9b Juhendaja: Kristel Vaiksaar Tallinn 2010 SISUKORD SISUKORD...........................................................................2 SISSEJUHATUS......................................................................3 ELULUGU JA TEOSED......................................................
edelasse (mitte idast läände). Padise klooster kuulud tsistertslaste ordule, kellel olid omad nõuded ehituste ja kaunistuste suhtes. Kloostrikirikl ei tohtinud olla torni ega liiga palju kaunistusi. Väikest katuseviilule toetuvat torni hakkas rahvas kutsuma ,,Katuseratsanikuks" 3. Mille poolest oli eriline Tartu Toomkirik? Kirik on kahe läänetorniga, (Tallinna kirikutel on üks torn) ehitatud punastest tellistest. 4. Kuidas sai Pirita klooster oma nime? Püha Birgitta järgi. 5. Milline Tallinna kirik on kõige rikkalikum oma sisustuse poolest? Miks? Toomkirik Tallinnas, kuna seal on läbi sajandite ja erinevatest aegadest pärit sisustust. Kiriku sisutusest tuleks mainida 13-18. sajandist pärinevaid arvukaid hauaplaate, 17. sajandist pärinevaid raidkivist sarkofaage, 17. sajandi lõpust pärinevat altarit, kantslit, võidukaaregruppi ning kroonlühtreid, samuti arvukaid aadlike vapp-epitaafe 17-20. sajandist. Kiriku neljast kellast pärineb kaks 17
Palju oli linnakirikuid. Tallinnas: Toomkirik(vanim), Niguliste, Pühavaimu, Oleviste ( kõige kõrgem Tallinnas ). Algselt olid Tallinna kirikud lihtsad alles 15. sajandil ehitati need ümber. Pühavaimu kirik on aga säilitanud algse välimuse. Tallinnasse ehitati ka mitu kloostrit (Pirita klooster, Püha Katariina klooster), 13. sajandil olid Tsistertslaste klooster (Padisel), Püha Miikaeli klooster (ei ole säilinud, oli nunnaklooster), Püha Birgitta (asub Pirital ja on üks suurimaid, oli kolmelööviline kodakirik). Tartu ja Lõuna- Eesti Tartus oli õitseaeg( 13.-14.saj). Nõo kirik ja Urvaste kirik. Kõige tähtsamad olid Toomkirik, praegu on Jaanikirik. Toomkiriku ehitamist alustati 13.sajandil. 14. sajandil laiendati ja 16.sajandil ehitati kirikule lääne fassaad. Toomkirik põles 1614. aastal ja seda ei ole taastatud. Oli ainuke kirik millel oli 2 torni. 19. sajandil ehitati Toomkiriku varemetesse Ülikooli raamatukogu
1651. aastal, kuid see ehitati endisest madalam 135 meetri kõrgune. Tänapäeval on torni tipp 123m kõrgune. 14.sajandi ilme on säilitanud ainult Pühavaimu kirik, mis on erandlikult kahelöövilise pikihoonega. Tüübilt on see kodakirik. Säilinud on kõik v.a torni esialgne kuju. Tallinnas ja selle lähedal oli mitu kloostrit, kuid need on varemetes või kaotanud oma esialgse kuju Kloostrite näited: Saha kabel, Püha Miikaeli klooster, Püha Katariina klooster, Püha Birgitta ehk Pirita klooster Tartu keskaegsest sakraal arhitektuurist on järel toomkiriku ja Jaani kiriku varemed. Toomkirik, piiskopkonna peakirik, ehitati 13.-16. Sajandi vahel. See oli basiilika, kodakiriku süsteemis koori ja kahe võimsa läänetorniga, mille säilinud alumine osa mõjub praegugi monumentaalselt. Keskajal oli see suurim kirik Läänemere idakaldal ja ainuke, millel 2 torni. Kirik põles 17.saj ja 19.saj ehitati varemetesse ülikooli raamatukogu.
13. sajandi lõpus ehitati siia basilikaalne toomkirik, millele järgnes terrakotafiguuridega rikkalikult kaunistatud Jaani kirik. v 14. sajandil tõuseb tähelepandavaks arhitektuurikeskuseks tähtis kaubalinn Tallinn. v Hilisgootika perioodil kujuneb siin omanäoline Tallinna koolkond, kus arvestati paekivi omapära. v Ehitatakse Oleviste ja Niguliste kirik, kloostritest Tallinnas dominiiklaste ordu Katariina klooster ja Tallinna külje all Püha Birgitta ordu Pirita klooster. Kokkuvõtteks v Gooti arhitektuur oli insenertehnilise väljakutse tulemus, vastus küsimusele, kuidas ehitada kivilagesid, mis lähevad üha laiemaks ja kõrgemaks. Lahenduseks oli teravkaare ja sammastele toetavate kiviribide kasutuselevõtt. v Gootikale eelnes romaani stiil ja järgnes renessanss. Tänan kuulamast!
Aastatel 2000 ja 2002 osales ta Eurovisiooni lauluvõistlusel, olles Eesti ja Malta esinduslugude taustvokalist. Valguskunstnik Margus Vahur Ta on tunnustatud valguskunstnik, kes teinud silmapaistvat tööd nii Eesti teatrites kui välisriikides. On lõpetanud Viljandi Kultuurikolledzi valguskujunduse erialal. Aastatel 1994-2002 töötas Viljandi draamateatris Ugala. Aastast 2002 on Pärnu teatri Endla valgusala juht. Vahur teeb valguskujundust ka Tallinna Linnateatri, Birgitta festivali, Smithbridge Productionsi, Vaasa Ooperiteatri jt teatrite lavastustele. Koreograaf Vahur Agar Sündinud 1984.aastal. Ta on tantsija ja koreograaf, kes valdab paljusid tantsustiile nagu hip-hop, house, breik-, klubi- ja võistlustants ning eesti rahvatants. Vahur on kaasa teinud tantsijana tunnustatud Rahvusooper Estonia lavastuses ,,Wallenberg" ning samuti Eesti Rahvusooperi lavastuses ,,Minu veetlev leedi". Ta on
Kevadfestival Juuni: Suure -Jaani Muusikapäevad Juuli: Haapsalu Vanamuusikafestival, Muhu Tulevikumuusika Festival "JUU JÄÄB", Viljandi Vanamuusika Festival, Pärnu Ooperipäevad, Hiiumaa Kammermuusikapäevad, Festival "Seitsme linna muusika", Pärnu David Oistrahhi Festival, Rapla Kirikumuusika Festival, Saaremaa Ooperipäevad, Haapsalu Keelpillimuusikafestival "Viiulimängud". August: Tallinna Rahvusvaheline Orelifestival, Kuressaare Kammermuusika Päevad, Birgitta Festival, Võru Vaskpillipäevad, Tallinna Kammermuusika Festival. September: Maarjalaulude Festival Narvas; Õigeusu Vaimuliku Muusika Festival CREDO, Viljandi Kitarrifestival, Festival TriaLogos, Eesti Muusikaakadeemia Sügisfestival. Oktoober: Tartu Vanamuusika Festival "orient et occident", Rainbow jazz, Rahvusvaheline uue muusika festival NYYD, Rahvusvaheline Pianistide Festival "Klaver". November: Juudi Süvakultuurifestival "Ariel".
Umbes 1642 Kujutatud pühakud: · Kristuse esitamine templis. 1430. aastad (Liechtensteini lossi meister) · Püha Nikolaus, Neitsi Maarja, evangelist Johannes. 1510. aastad (Henning van der Heide) · Püha Jüri lohega. Umbes 1520 (Michel Sittow) · Püha Kanut. Umbes 1540 (Andreas Bornemann) · Püha Dorothea Umbes 1510; Neitsi Maarja, apostlid Peetrus ja Paulus. Umbes 1500 · Tobias Heintze. Püha Kristoforus. 1624 · Püha Birgitta või Püha Anna. Umbes 1500 Altarid: Niguliste kiriku kahe tiivapaariga peakappaltar valmistati aastatel 1478- 1481 Lüübeki meistri Hermen Rode töökojas. Altar on mõõtmetelt üks suuremaid laius avatud tiibadega 6,3 m, kõrgus 3,5 m. Altari suletud tiibadel on kujutatud 16 stseeni püha Nikolause ja püha Viktori elust. Altar valmis Tallinna Suurgildija Mustpeade vennaskonna tellimusel mõlema gildi vapid on kujutatud kaupmeeste ja
aastal. Klooster tegutses kuni aastani 1558, misjärel linna vallutanud Vene väed muutsid selle eesti koguduse kirikuks. Alates 1583. aastast kuulusid hooned jesuiitide kolleegiumile. Pirita klooster 4 Pirita klooster rajati 1407. aastal Tallinna lähistele. Klooster, mis oli eeskätt mõeldud kaupmeeste vallalistele tütardele ja leskedele, asutati Lõuna-Rootsis asuva Vadstena püha Birgitta emakloostri eeskujul. Kloosterkirik pühitseti 1435. aastal ja see ületas suuruselt kõik Tallinna kirikud. Vahetult enne reformatsiooni alustati dominiiklaste konvendi rajamist Narva. Dominiiklastel tekkis sageli vastuolusid kogudusevaimulikega, kuna kerjusvendade populaarsuse tõttu kahanesid annetused kogudusekirikutele. Eriti teravaks muutusid vastuolud 1420. aastatel Tallinnas, mil uue hooga puhkes dominiiklaste konvendi ja toomkapiitli tüli koolipidamise õiguse pärast.
Carl became Sweden's King on September 19, 1973 at the age of 27, succeeding his grandfather, King Gustaf VI Adolf. He is son of the Crown Prince Gustaf Adolf, who died in a plane crash in Copenhagen in 1947, and Princess Sibylla of Sachsen-Coburg-Gotha, who died in Stockholm in 1972. King Carl Gustaf married Miss Silvia Renate Sommerlath on June 19, 1976 in the Stockholm Cathedral. Their children are Victoria, Carl Philip and Madeleine. The King has also four older sisters: Margaretha, Birgitta, Désirée and Christina. Carl Gustaf became the Crown Prince at the age of four, when Gustaf V died. Hewent to the preschool and he was taught privately at the Royal Palace of Stockholm. He went to the military service, where he was two and a half years. He trained in the Army, Navy and Air Force. He also took part in a long voyage on the mine-laying vessel in Älvsnabben in the winter of 1966-1967. He had studied history, economics and all kind of academic studies.
mungaks, võis saada ilmikvennaks ja teha kloostris tööd. Tsisterlased arendasid põlluharimist ning aiandust rahva seas.Tsistertslaste nunnakloostrid olid: Tallinnas (Naistsisterlaste Mihkli klooster), Tartus (Tartu Püha Katariina klooster) ja Lihulas (Lihula klooster). Naistsistertslased olid tavaliselt aadlipäritolu daamid, kas lesed või vanatüdrukud, kes oma elulõppu kloostrirahusse veetma tulnud. # Birgitta ordu 1384. aastal asutatud emaklooster asus Vadstenas Kesk-Rootsis. Birgitiinide ordu tegutses keskajal katoliku kiriku mõju kõrgajal Skandinaavias, Läänemere maades, Poolas ja Valgevenes. l. 43 26) Vägivaldne ristiusku pööramine jõudis 13. sajandi alul eestlasteni. Eestlaste vastupanu võõrvallutajatele liitus tihedalt vastuseisuga võõraste usule. Eestlastel alla jäädes tunnistada vastaste jumal enese omadest tugevamaks, mis siiski ei
annaabi.ee 
