Tsiviilhoonete projekteerimise nõuded, ruumide ja nende osade mõõtmete nõuded, tuleohutus
Kontrolltöö nr.5 I 1. OTSTARBE JÄRGI LIIGITAMINE 1. Tsiviilhooned ELUHOONED (elamud, ühiselamud, hotellid, jne) AVALIKUD HOONED (koolid, kauplused, jne) 2) Tööstushooned TOOTMISHOONED OLMEHOONED ABIHOONED (laod, katlamajad, alajaamad, jne) 3) Põllumajandushooned TOOTMISHOONED (laudad, lindlad, kasvuhooned) TOODANGU ÜMBERTÖÖTLEMISE JA SÄILITAMISE HOONED (kuivatid, aidad, söödahoidlad) ABIHOONED (remonditöökojad, ravilad, jne) 2. Korruste hulka loetakse kõik hoone maapealsed korrused. 3
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks või rekonstrueerimiseks. Projektis lahendatakse kõik ehitisega seotud probleemid, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes tingimustes. Projekteerimisest võtavad osa arhidektid, ehitusinsenerid, sanitaar ja soojustehnikud, elektrikud, tootmistehnoloogid, eelarvestajad, geodeedid, geoloogid. Mahuline arhtektuur - hoonete ja rajatiste projekteerimine Planeerimisarhitektuur - linnade, asulate, keskuste jms planeerimisprojektid. ET kartoteek - Süsteemne ehitusala käsitlev andmekogu, koosneb kolmest osast: 1) EV ehitusalased seadused, valitsuse ja ametkondade määrused ning eeskirjad, riiklikud standardid. 2) Juhendmaterjalid projekteerijale ja ehitajale: standardsed sõlmed, detailid, selgitavad skeemid, tehnoloogia, uuringud jms) 3) Ehitusmaterjale, -tooteid, seadmeid ja sisustust tootvate, tarnivate või turustavate firmade infolehed: mate...
Õdedekoori all paiknes viis pihikambrit. Eeskirjade kohaselt pidi kirikus olema 13 altarit, mis kandsid apostlite nimesid, nii et igal preestril oli nö. oma altar ja apostel. Lisaks oli kirikus veel mitu kõrvalaltarit, s.h. Püha Birgitta altar. ------ Pirita klooster oli ka rahvusvaheline palverännupaik. Ruumid külalistele toetusid kiriku välisseina loodenurgale. Nii nais- kui meeskloostri eluhoonete keskel oli nelinurkne õu, mis oli vaba aja veetmise koht ja mille ümber paiknesid eluhooned. Õue ümbritses igavikku sümboliseeriv "lõputu tee" ristikäik, kogunemis- ja jalutuskoht. Nii mees- kui naiskloostrist oli kirikusse eraldi sissekäik ja ka kirikus olid vendadel ja õdedel omaette ja eraldatud palvepaigad. Pirita klooster on suurim Põhja-Eesti kirik. Kloostri rüüstasid vene väed 30. jaanuaril 1575 ning viisid nunnad vangi, kaks aastat hiljem purustasid nad kloostri täielikult. Alles neli
karmi looduse. Pärast romaani "Tõde ja õigus" I osa ilmumist 1926. aastal käis Tammsaare-maile palju uudistajaid. Ametlikult aga avati muuseum kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumajas 30. jaanuaril 1958. aastal ning kuni 1972. aastani oli ekspositsioon ainult maja teisel korrusel. 29. jaanuaril 1978. aaastal, Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäevale pühendatud pidustuste ajal avati taastatud hoonetekompleks. Uuesti olid ehitatud rehielamu, karjalaut, saunikute eluhooned, piiriaiad ning Tammsaare talu ümbritsevatesse rabadesse rajatud matkarajad. 4. detsembril 2002 moodustati Sihtasutus A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel. A. H. Tammsaare Anton Hansen Tammsaare sündis 30. jaanuaril 1878 aastal Tammsaare-Põhja talus Vetepere külas Albu vallas Järvamaal Hansenite pere neljanda lapsena. 1886 aasta sügisel viis isa Antoni õppima Sääsküla vallakooli, aastal 1888 aga Prümli vallakooli.
ning sillutatud 3) Hellenismi ajastu - Kuigi hellenism tõi kaasa ainult ajutise edu, soodustasid alguses saavutatud majanduslikud ja kultuurilised edusammud tema kiiret levikut. Kaubalis- rahaliste suhete laienemine soodustas teedeehitust ning uute kaubanduskeskuste rajamist uute linnade näol. Hellenismi ajal oli polis minetanud oma tähtsuse. Akropolid muutusid nüüd valitseva kildkonna linnusteks, kus jumalatele pühendatud templite kõrvale kerkisid ka valitsejate eluhooned, nende kasutada oli oma turg, kauplused, raamatukogud ja pidusaalid. Linnale loodi korrapärane plaan, mille keskseks teljeks kujunes läänest itta suunduv 6 km pikkune ja 30 m laiune tänav mida nimetati jälle Dromoseks. Idas tähistasid selle tänava lõppu Päikeseväravad, läänes Kuuväravad. Hoonete interjöörid olid rikkalikult kaunistatud. 2. Mida võtsid roomlased etruskidelt üle linnaehituses? Teatavate ennustuste põhjal määrati kindlaks linna püha keskus (ld
TALLINNA POLÜTEHNIKUM KY.EAxx.1.xxxx xxxx Ehituskonstruktsioonid Järeltöö Juhendaja: Toivo Treufeldt Koostaja: Tallinn 2010 Vastused 1. Hooneid võib liigitada: otstarbe, korruselisuse, unikaalsuse, kasutatud materjalide, konstruktiivsete lahenduste alusel. 2. Otstarbe järgi liigitatakse hooned: Tsiviilhooned(eluhooned, avalikud hooned), Tööstushooned (tootmishooned, olmehooned, abihooned), Põllumajandushooned (tootmishooned, toodnagu ümbertöötlemis ja säilitamise hooned, abihooned). 3. Korruselisuse järgi liigitatakse honed: Vähekorruselised (kuni 3 korrust), mitmekorruselised (4-9 korrust), kõrghooned (10 ja enam korruseid). 4. Soklikorrus on: korus, mille ruumide põrand on maapinnast allpool, kuid mitte rohkem kui pool ruumi kõrgust. Keldri...
Kreeta-Mükeene kultuur referaat Koostas: Gloria Sharon Alice Heinmets 04.11. 2009 Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................3 Mükeen ajalugu............................................................................................3 Religioon......................................................................................................3 Kiri................................................................................................................4 Arhidektuur...................................................................................................5 Kunst............................................................................................................6 Sissejuhatus Mükeene kultuuri aluse panijateks olid indoeurooplased, keda nimetati ahhailasteks. Mükeene kultuur levis 20. sajand...
linnus võis olla ümbritsetud veetõkkega. Enamlevinud seisukoha järgi tuleneb Otepää nimi linnamäe aluseks oleva mäe kujust, mis meenutas karu pead (oti e karu pea). Teise oletuse põhjal võis see nimi tuleneda hoopis ühe varasema silmapaistva kohaliku vanema isikunimest. Põhiplaanilt sarnanes keskaegne kivilinnus muinasaegsele linnusele. Ülemisele platoole püstitati mäe kuju järgiv ringmüür, mille siseküljele ehitati eluhooned. Linnuse põhjaosas paiknes ilmselt Püha Miikaeli kabel, mille nurka ehitati hiljem väljast köetav kerishüpokaust. Võimalik, et linnuseõue lääneosas asus eraldiseisev torn. Sügav lohk võib olla jäänus kaevust või teise arvamuse järgi hoopiski veetsisternist, mis oli Eesti linnustes erandlik. Madalamale astangule rajatud eeslinnus ümbritseti 13. saj samuti tellistest ringmüüriga. Hiljem jagati eeslinnus vahemüüri ja torniga veel kaheks.
neist igaüks omakorda 17x17 m kruntideks. Selliselt tsoneeritud linn sai eeskujuks hellenistlikele linnadele. Hellenistliku perioodi linnad erinesid eelmistest järgmiselt: ● polis minetas oma tähtsuse (demokraatliku institutsiooni asemel riiki hakkas valitsema üks persoon) ● linnades tekkis ühiskondlik hierarhia ● akropolid muutusid valitseva kildkonna linnusteks, kus jumalatele pühendatud templite kõrvale kerkisid ka valitsejate eluhooned ● akropol oli kui linna dominant, ligipääsmatu ● valitsejatel oli oma turg, kauplused, raamatukogud ja pidusaalid ● linnades hakati ehitama terasse, mis moodustasid suure sümmeetrilise kaare ● hellenistlikus linnaehituses kujunes teatri ja kaubanduse toomine linnusesse ● pöörati palju tähelepanu sammasehitistele (selline ümberehitamise viis andis efektsema väljanägemise hoonetele)
Õdedekoori all paiknes viis pihikambrit. Idatiiva teisel korrusel oli dormitoorium ehk magamissaal. Kiriku vastastiivas asus teisel pool sisehoovi refektoorium ehk söögisaal. Mees- ja naiskloostrist oli kloostri kirikusse eraldi sissekäik ja ka kirikus olid vendadel ja õdedel omaette ja eraldatud palvepaigad. Nii nais- kui meeskloostri eluhoonete keskel oli nelinurkne õu, mis oli vaba aja veetmise koht ja mille ümber paiknesid eluhooned. Õue ümbritses igavikku sümboliseeriv "lõputu tee" ristikäik, kogunemis- ja jalutuskoht. Eeskirjade kohaselt pidi kirikus olema 13 altarit, mis kandsid apostlite nimesid, nii et igal preestril oli nö. oma altar ja apostel. Lisaks oli kirikus veel mitu kõrvalaltarit, s.h. Püha Birgitta altar. Pirita klooster oli ka rahvusvaheline palverännupaik. Ruumid külalistele toetusid kiriku välisseina loodenurgale. Pirita klooster sai keskajal tegutseda peaaegu 175 aastat
armas on ju ammu teel! Ja mu südant täidab sala nagu soojus sumaja: võiksin läbi vaikse ilma kodu hõiskeks sulada! Rändaja õhtulaul Ma kõnnin hallil lõpmata teel Kesk nurmi, täis valmivat vilja, Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel, Ju lapsena teesid armastas meel, Teed laulavad õhtu nii hilja. Need teed, kuis on nad kõvad, kui keed, Need otsata kutsuvad jooned, Ma kõnnin ja kõnnin, teed kõvad kui keed, Nii hallid ja tolmused kõik need teed, Need rändaja eluhooned. Ju lapsena teesid armastas meel, ju lapsena kuulda tee juttu Ju lapsena kõndida armastas meel, Oma laulu nii laulda hallil teel, kui polekski ilmas ruttu. Tund hiline nüüd laulab lõpmata Meel igatseb tolmuta randa, tund hiline, tee kõva kui kee, Mind hoiab mõrsjaks enesele Ei siiski saa pärale kanda. Ma kõnnin hallil lõpmata teel Kesk nurmi, täis valmivat vilja, Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel Kui teede laul, tee helisev meel, Ja kõik on õhtu nii hilja.
- läänimees e feodaal maatüki saaja - senjöör lääni andja - vasall lääni saaja 12. Õiguslikud rühmad - sakslased olid staatuselt kõrgem ja arvuliselt vähemuses rühm. - mittesakslasteks nimetati 15.-16. saj tavaliselt põliskeelt kõnelevaid inimesi(eestlased, lätlased, liivlased), üldjuhul talupoegi. 13. Linnused - linnused olid keskaja Liivimaal nii sõjalised tugipunktid kui ka võimu- ja halduskeskused, kus asusid valitseja enda ja tema kaaskondlaste eluhooned ja kus oli võimalik varusid säilitada. - Linnuste tüübid: · Looduslikke pinnavorme järgivad (Otepääl) · Kastelli tüüpi korrapärane nelinurkne ringmüüriga ümbritsetud linnus (Paide) · Konvendihoone linnus, mille juurde ulatusid kloostriarhitektuuri: ruudukujulise sisehoovi ümber paiknesid neli hoonetiiba, ruume ühendas ristkäik ning kabel ja kapiitlisaal. 14. Keskaegne linn - käsitöö ja kaubandus - turg - linnaõigus (selle andis maaisand)
155102 Teenindushooned 15510000 15511000 61100000 38111000 38111200 155103 Transpordihooned 15510000 15511000 61100000 38111000 38111200 155104 Erihooned 15510000 15511000 61100000 38111000 38111200 Kapitalirendil olevad 155109 hooned 15510000 15511000 61100000 38111000 38111200 Eluhooned 155110 Eluhooned 15510100 15511100 61100100 38111500 38111700 155111 Elumajad 15510100 15511100 61100100 38111500 38111700 155112 Elumajade osad 15510100 15511100 61100100 38111500 38111700 Kap. rendil olevad 15510100 15511100 61100100 38111500 38111700 155119 eluhooned² Teed
kariloomadega tegelemine, vajadusel ka kalapüük. · Koduõlu valmistamine. · Pidid olema valmis üksinda · Paadi ehitus. hakkama saama kodutööde ja laste kasvatamisega, kuna mehed olid pikka aega merel. TURJA TALU SUUREÕUE TALU Turja talu eluhooned on Arenev talu heade vanad ja kidurad, väikeste põllumaadega. akende ja tubadega. Suureõue talus on maja ja Kiviklibused põllud. mootorpaat. Söögilaud on kaetud Rikkalik söögilaud. vastavalt mere tujudele. Vanemad on jõukad, et Vabadikupere majanduslik anda oma tütrele seis võimaldas anda gümnaasiumi haridus. Hannesele kesise 6 klassi hariduse.
enam katke, kas kistagu või käsi otsast. Tugev ja terve ta on. Ja kangekaelne oma mõtete juures. Kui ta nii pääseb kuidagi seesuguste radade ligi , mis on olnud avatud nendele kellest rannas kõneldakse, et vaat kus mees tegi otsa- siis temagi teeb seesuguse otsa. ) {lk 10} · Hannesel on kaks venda: Arno ja Klaus ning üks õde Marie. · Hannes elab rannakülas asuvas Turja talus. Turja eluhooned on vanad ja kidurad. Nad on väikeste tubade ja väikeste akendega. Seal elati hetkel 6- kesi ja hiljem 5-6-kesi. · Hannese söögilaud on söögiga kaetud vastavalt mere tujudele. ( ,,Vaata sured ära jääb see homne söök sul söömata. Aga mis kõhus, see on ikka päriselt oma. EI seda võta enam konstaabel ega kohtupristav. Seepärast, emm: kui on, elame hästi. Kui pole mõtleme naeruse näoga, et oli, oli kena päev ning sai elatud, siis kui oli..
saematerjalide toodang langes (vt. tabel 3.1). 2009. aasta jaanuaris langes ehitus majanduskriisi tõttu 17% ning eeldatavasti langeb veelgi (PMR 2009; Nabiullina 2009). 22 Tabel 3.1 Ehitised Venemaal aastatel 2000 ja 2003-2008 2000 2003 2004 2005 2006 2007 2008 Ehitised kokku 119.7 132.5 132.0 141.8 159.0 208.3 220.8 sisaldades: - eluhooned 110.8 119.8 121.3 131.0 148.7 193.1 209.2 - muud hooned 8.9 12.7 10.7 10.6 10.3 15.2 11.6 Ehitiste ruumala kokku (mln m3) 172.4 216.3 246.1 265.4 304.2 413.4 392.7 sisaldades: - eluhooned 131.6 162.8 187.5 202.2 234.4 281.4 296.1 - muud hooned 40.8 53.5 58.6 63.2 69.8 132.0 96.6 Ehitiste pindala kokku
Mina sain vaadatu põhjal aru, et nii Tõnul kui Jaanil ei olnud perekonnanime vaid neid kutsuti nende talu nime järgi Tõnu Prillupiks ja Jaan Kuruks. Mõisnike elu oli uhke ja külluslik, nad elasid suures majas ning nende heaks töötasid teenijad ja talunikud. Mõisnikud riietusid uhketesse rõivastesse ning nende söögilaual oli serviis ja hõbenõud. Toidulaud oli mõisnikel palju külluslikum ja suurem kui tavainimestel, kel oli toitu vaid jao pärast. Talunike eluhooned olid ehitatud palkidest, uksed olid madalad ja lävepakud kõrged. Tubasid oli vähe, enamasti üks või kaks ning põrandat kattis muld. Mööblit oli toas vähe, ainult toolid/pingid, söögilaud, riidekirst ning voodid, mis olid väga pisikesed. Pererahval olid erinevad ülesanded: mehed tegelesid põllutööde ja tööriistade valmistamisega või loomadega, naiste peamisteks tegevusteks olid majapidamistööd, laste kasvatamine ning meeste abistamine põllutöödel.
· "Väike luuleraamat" (1964) · "Rändaja õhtulaul" (1998) · "Laps ja tuul" (2000) Rändaja õhtulaul Ma kõnnin hallil lõpmata teel Kesk nurmi, täis valmivat vilja, Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel, Ju lapsena teesid armastas meel,-- Teed laulavad õhtu nii hilja. Need teed, kuis on nad kõvad, kui keed, Need otsata kutsuvad jooned,-- Ma kõnnin ja kõnnin, teed kõvad kui keed, Nii hallid ja tolmused kõik need teed, Need rändaja eluhooned. Ju lapsena teesid armastas meel, ju lapsena kuulda tee juttu-- Ju lapsena kõndida armastas meel, Oma laulu nii laulda hallil teel, kui polekski ilmas ruttu. Tund hiline nüüd laulab lõpmata-- Meel igatseb tolmuta randa, tund hiline, tee kõva kui kee, Mind hoiab mõrsjaks enesele -- Ei siiski saa pärale kanda. Ma kõnnin hallil lõpmata teel Kesk nurmi, täis valmivat vilja, Ma kõnnin ja kõnnin otsata teel Kui teede laul, tee helisev meel, Ja kõik on õhtu nii hilja.
kodukandi inimesed, paigad ja kauni, kuid eluks karmi looduse. Pärast romaani "Tõde ja õigus" I osa ilmumist 1926. aastal käis Tammsaare-maile palju uudistajaid. Ametlikult avati muuseum kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumaja II korrusel 30. jaanuaril 1958. aastal.29. jaanuaril 1978. aaastal, Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäevale pühendatud pidustuste ajal avati taastatud hoonetekompleks. Uuesti olid ehitatud rehielamu, karjalaut, saunikute eluhooned, piiriaiad ning Tammsaare talu ümbritsevatesse rabadesse rajatud matkarajad. 4. detsembril 2002 moodustati Sihtasutus A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel. Hinnakiri (kehtivad alates 1.01.2012) Pilet 2.00 Pilet soodus (õpilane, üliõpilane, 1.50 pensionär) Pilet perele 5.00 Ekskursioon giidiga (u. 1,5 h) Grupp 10 (Grupi iga järgmine giid 5 )
karmi looduse. Pärast romaani "Tõde ja õigus" I osa ilmumist 1926. aastal käis Tammsaare-maile palju uudistajaid. Ametlikult aga avati muuseum kirjaniku venna August Hanseni ehitatud elumajas 30. jaanuaril 1958. aastal ning kuni 1972. aastani oli ekspositsioon ainult maja teisel korrusel. 29. jaanuaril 1978. aaastal, Anton Hansen Tammsaare 100. sünniaastapäevale pühendatud pidustuste ajal avati taastatud hoonetekompleks. Uuesti olid ehitatud rehielamu, karjalaut, saunikute eluhooned, piiriaiad ning Tammsaare talu ümbritsevatesse rabadesse rajatud matkarajad. 4. detsembril 2002 moodustati Sihtasutus A. H. Tammsaare Muuseum Vargamäel. · SA A.H.Tammsaare Muuseum Vargamäel, Vetepere küla, Albu vald 73402 Järvamaa http://tammsaare.albu.ee · Teine A.H. Tammsaare muuseum asub Tallinnas, Kadriorus endises kirjaniku korteris http://www.linnamuuseum.ee/tammsaare/ PILDID A.H. Tammsaare A.H
kehtivale detailplaneeringule. 3. Ehitusettevõtja kohustused 4.Hoonetele esitatavad põhinõuded: 1 otsarbekus ehk funktsionaalsus. 2. tugevus ja püsivus. 3. kestvus, tööiga. 4.tulekindlus. 5. tervisekaitse. 6 keskkonnakaitse. 7.majanduslikkus. 8 nägusus. 5.Hoonete liigitus Vastavalt hoonete otstarbele liigitatakse nad kolme põhirühma: tsiviil-, tööstus- ja põllumajandushooneteks Tsiviilhooneteks on eluhooned (elamud, ühiselamud, hotellid) ja ühiskondlikud hooned (haiglad, sanatooriumid, koolid, kauplused, klubid, teatrid, kinod, administratiivhooned, spordihooned). Tööstushooneteks on tööstusettevõtete põhitootmishooned, olmehooned ja muud abihooned. Põllumajandushoonete hulka kuuluvad põllumajanduslikud tootmishooned ja põllumajandussaaduste töötlemise ja säilitamise hooned. Korruste arvu järgi liigitatakse hooned ühe ja mitmekorruselisteks. Korruste hulka loetakse kõik
saj vahetusel tänu puupapivabriku rajamisega, millega kaasnes ka raudtee. Türi linna ilme kujundamisel väikeste eramutega aedlinnaks mängis suurt rolli Türi Aiamajanduse Ühisgümnaasium. Sealt pärinesid ideed rajada hekid piirdeaedade asemele ning majalähised iluaiad. See komme sai kiiresti populaarseks üle Eesti. Asustuse kujunemisel said määravaks linna läbivad põhi mnt-d Tallinna, Paide ja Viljandi. Nende ristmikule ja viimase äärde kerkisid esinduslikud äri- ja eluhooned, mis jäid sõjas kahjustamata ja on tänaseni säilinud. [11] Linnasüdamesse kerkinud majad kuulusid Baumverkile, Länkurile, Taavetile, Wöhrmannile ja Türi Tarvitajate Ühisusele. [1] 1930. aastatel ehitatud ärihooned moodustavad ühtse ansambli ja annavad Türi kesklinnale tuntavalt EW aegse hõngu. See on miljöö, mille väärtust kohalikud elanikud ei pruugi adudagi. Pisut art deco´like elementidega hooned on 1930. aastate väikelinna kohta
" X lk 93-99 Jürka oli kehvas seisus, pidi Põrgupõhja maha müüma; kuna pakkujaid oli vähe, sai Ants koha saiaraha eest. Ants tunneb Vanapaganateema ees hirmu. Vanapagan, õndsus, põrgu, elekter LK 98 XI lk 99-108 Noor Jürka ja Eleonoore & noor Ants. Asjadega on ju nõnda, et kõik oleneb sellest , kust või kuidas neid näha. Ants arutleb LK 100 XII lk 108-117 Antsu põhjendused, miks ja kuhu peaks uued Põrgupõhja eluhooned ehitama. Noor Jürka läks tehases kättpidi masina vahele, poos end haiglas üles. Kusta, noore Jürka vend, läks Jürka asemele. Teised lapsed oleksid tahtnud ka minna, eriti vanem tütar Maia. ,,Sul ikka see Ants ees ja taga, nagu saaksid tema läbi õndsaks." ,,Aga kelle läbi siis?" ,,Oma töö ja vaeva läbi." Muidugi mõista, rendiga Ants end põrgusse meelitada ei lase, selleks on ta liiga kaval, seda usub Jürka
vasalliks maahärra oli. Linna õigus-valitseja või maahärra poolt linnakogukonnale antud eesõigused ja õigusnormid Läänemereruumi tuntuimaks linnaõiguseks oli Lübecki (Lüübeki linnaõigus, oli kehtiv ka näiteks Tallinnas. 3) Talinn oli jaganud kaheks eraldi linnaks - All-Linnaks ja Toompeaks. #Linnused olid keskaja Liivimaal nii sõjalised tugipunktid kui ka võimu- ja halduskeskused, kus asusid valitseja enda ja tema kaaskondlaste eluhooned ja kus oli võimalik varusid säilitada. Livimaal oli peamine linnuste ehitaja Saksa ordu, kel oli umbes 60 suuremat kindlustatud punkti, kokku moodustasid need ühtse kaitsesüsteemi. Eesti alal püstitati keskaja jooksul 17 ordulinnust. Ka Livimaa olid kaetud tiheda kindlustatud tugipunktide võrguga, Eesti alal oli umbes tosin piiskopilinnust. Lisaks suurtele maaisandatele püstitasid endale linnuseid ka vasallid. Keskaeg
mees, et kuhu käe külge paneb- ei see enam katke, kas kistagu või käsi otsast. Tugev ja terve ta on. Ja kangekaelne oma mõtete juures. Kui ta nii pääseb kuidagi seesuguste radade ligi , mis on olnud avatud nendele kellest rannas kõneldakse, et vaat kus mees tegi otsa- siis temagi teeb seesuguse otsa. ) {lk 10} · Hannesel on kaks venda: Arno ja Klaus ning üks õde Marie. · Hannes elab rannakülas asuvas Turja talus. Turja eluhooned on vanad ja kidurad. Nad on väikeste tubade ja väikeste akendega. Seal elati hetkel 6-kesi ja hiljem 5-6-kesi. · Hannese söögilaud on söögiga kaetud vastavalt mere tujudele. ( ,,Vaata sured ära jääb see homne söök sul söömata. Aga mis kõhus, see on ikka päriselt oma. EI seda võta enam konstaabel ega kohtupristav. Seepärast, emm: kui on, elame hästi. Kui pole mõtleme naeruse näoga, et oli, oli kena päev ning sai elatud, siis kui oli..." Nii sai elatud
Konstantinoopoli linna südamesse. Lääne pool asus massiivne hipodroom, mis oli spordi- ja poliitikasündmuste areeniks. Lõuna ja ida suunal katsid mäenõlvu aiad, terrassid ja palkonid, mille vahel paiknesid mõned elu-ja tööhooned. Suure palee sisehoove ehtisid toredad mosaiigid. Selle territooriumil asusid riigiametite peakorterid. Keiser hoidis oma raha- ja väärismetallivarusid turvaliselt paleemüüride varjus. Keisri eluhooned seisid muudest rajatistest eraldi ning juurdepääsu nendeni takistas kaitsemüür. Keisri juures alasid ka tema ema, naine ja lapsed. Keisri palees töötasid uksehoidjad, tõlgid, kunstnikud, käsitöölised, rätsepad, kuldtikandimeistrid, kullassepad, riiklike bankettide ülemkelnerid, kammerteenrid ja eunuhhid. Viimaste ülesandeks oli palee rajatiste, hoonete, valgustuste ülevaatamine. Nad teenindasid keisrit lauas ning valmistasid ette ta voodi ja rõivastuse
terviklik asi. Ehitised jagunevad hooneteks ja rajatisteks. 2. Mis on rajatis? Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone. Rajatiseks loetakse muu hulgas mere või siseveekogu põhja süvendamise teel rajatud laevakanalit. 3. Mis on hoone? Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Hooneid liigitatakse näiteks: • Otstarbe järgi (tsiviilhooned - eluhooned, avalikud hooned; tööstushooned – tootmishooned, olmehooned, abihooned; põllumajandushooned) • Korruselisuse järgi (vähekorruselised – kuni 3k, mitmekorruselised 4-9k, kõrghooned enam kui 10k • Unikaalsuse (harulduse) järgi – unikaalsed (eriprojektiga), masshooned (tüüpprojektiga) • Kasutatud materjali järgi – puithooned, kivihooned, looduslikest materjalidest hooned, metallkarkassil hooned
FROM http://www.eaei-ttu.extra.hu/ ~Projekteerimisest~ 2-Anfilaadhooned(kus ruumid on järjestikku osakesi)àjäme purdpinnas, kuiv/väheniiske savipinnas(savi, Väikeplokkseinad Projekt on vajalik ehitise püstitamiseks/rekonstrueerimiseks. läbikäidavad(muuseumid,kauplused, kaubamajad, saunad, liivsavi, saviliiv) Mida kasutatakse vähekorruseliste hoonete projekteerimisel ja Projektis lahendatakse kõik ehitise ja ehitamisega seotud probleemid, raamatukogud) Halb ehitusalune pinnas on : tolmliiv,plastne- ja voolav ehitamisel. Väikeplokkide valik on mitmekesine, NN: SILBET, arvestades lahenduse majanduslikkust ja otstarbekust konkreetsetes 3-Saalhooned(kus hulk vä...
sajandil. Põhjusena on esile toodud viikingite oht. Senised linnused polnud olnud sageli püsivalt asustatud, vaid täitsid erinevaid funktsioone: õigusemõistmiskoht, sõjaväe kogunemiskoht või metallitöötlemise koht. Kivilinnuste tüübid: · Mägilinnus 10. sajandist mitmel pool Kesk-Euroopas; · Tornlinnus: 11. sajandil rajati ja oli toona arvukaim tüüp, põhiplaan ruut või muu hulknurk. Ohu korral oli aadlikel neli valikut: 1. Jätta eluhooned maha ning pageda lähedalasuvasse linnusesse; 2. Kindlustada mingi osa olemasolevast elukompleksist (palissaad, ringmüür jne); 3. Ehitada senine elupaik linnuseks ümber; 4. Asuda elama paremini kaitstavasse kohta, s.t rajada uus linnus (või võtta kasutusele mõni varem püsiasustusete linnus). Linnused 11. ja 12. sajandil sajandil rajatakse kõige erinevama kujuga ning erinevat tüüpi linnuseid. 12. sajandil tulevad
maahoki, moodne viievõistlus, poks, purjetamine, ratsutamine, sportvõimlemine, suusatamine, sõudmine, tõstmine, uisutamine (ilu- ja kiiruisutamine), ujumine (sealhulgas vettehüpped ja veepall), vehklemine, vibulaskmine, võrkpall ja väravpall. Enamik neist ei ole kuulunud olümpiamängude kavva läbi aegade, olümpiaprogrammi on ROK sageli muutnud. OLÜMPIAKÜLA Olümpiaküla on olümpiamängudes osalejate elamisala. Seal paiknevad nii sportlaste kui ka ametiisikute eluhooned (nais- ja meessportlaste majutusala on teineteisest rangelt eraldatud), teenindusasutused, arstipunkt, puhke- ja lõbustuskohad. Olümpiaküla ehiatakse olümpiamängude puhuks, kuid arvestades, et seda on hiljem võimalik kasutata tavalise elamupiirkonnaga. Esimene olümpiaküla rajati 1932. aastal Los Angelese olümpiamängudeks. OLÜMPIATULI Olümpiatuli süüdatakse päikesekirtest. Seda tehakse Olümpias, kus peeti antiikaja olümpiamängud
ma kõnnin ja kõnnin otsata teel, ju lapsena teesid armastas meel teed laulavad õhtu hilja. Need teed, kuis on nad nii kõvad kui keed, need otsata kutsuvad jooned, ma kõnnin ja kõnnin, teed kõvad kui keed, nii hallid ja tolmused kõik need teed, need rändaja eluhooned. Ju lapsena teesid armastas meel, ju lapsena kuulda tee juttu ju lapsena kõndi armastas meel, oma laulu nii laulda hallil teel, kui polekski ilmas ruttu. Tund hiline nüüd, laulab lõpmata meel igatseb tolmuta randa, tund hiline, tee on kõva kui kee,
vasakul. Õdedekoori all paiknes viis pihikambrit. Eeskirjade kohaselt pidi kirikus olema 13 altarit, mis kandsid apostlite nimesid, nii et igal preestril oli nö. oma altar ja apostel. Lisaks oli kirikus veel mitu kõrvalaltarit, s.h. Püha Birgitta altar. Pirita klooster oli ka rahvusvaheline palverännupaik. Ruumid külalistele toetusid kiriku välisseina loodenurgale. Nii nais- kui meeskloostri eluhoonete keskel oli nelinurkne õu, mis oli vaba aja veetmise koht ja mille ümber paiknesid eluhooned. Õue ümbritses igavikku sümboliseeriv "lõputu tee" ristikäik, kogunemis- ja jalutuskoht. Nii mees- kui naiskloostrist oli kirikusse eraldi sissekäik ja ka kirikus olid vendadel ja õdedel omaette ja eraldatud palvepaigad. Pirita klooster sai keskajal tegutseda peaaegu 175 aastat. Pirita vana kloostri hävingule andsid oma löögi nii Liivi sõda (1558 1583) kui ka 1564. aasta kevadel kloostri majanduskeskust laastanud tulekahju. Juba Liivi sõja algusaastatel
MUINASAEG Jääaja eelsest asustusest ei ole midagi teada Asustuse ajalugu algab Eestis pärast viimase jääaja mandrijää taandumist 10500 eKr (12500 aastat tagasi) Baltimaadest teada esimesed jäljed asustusest 11600 eKr, Leedust ja Kesk-Lätist Eesti vanimad asustusjäljed Pulli asulast, 9600-8850 eKr, arvatavasti hooajaline kalapüügikoht. Mesoliitikum Kasutatakse nimetust Kunda kultuur, sest palju leiumaterjali Kunda lähedalt Lammasmäelt KUNDA KULTUURI ASUSTUSE ISELOOMUSTUS Asulakohad paiknevad veekogude ääres (arvestada tuleb tolleaegset jääajajärgset tänasest tunduvalt laialdasemat vetevõrku, tulenevalt toiudvarumisest ja liikumisteedest. Asulad ilmselt hooajalised kasutuses Asulakohti teada alla 100 koha. Tihedamalt Võrtsjärve joone, kus tolleaegne vetevõrk tänapäevasest ulatuslikum. Kesk-Eesti leiuala võib seostuda kohaliku tulekivi levikuga. Juhuleide üle Eesti Leiud ei peegelda ilmselt kogu asustuse levikut, sest kiviaegses...
eelvõistlused või ka mõne spordiala olümpiavõistlused) ning ROK valib olümpialinna rahvuslike olümpiakomiteede soovitusi. Kuigi olümpiamängude korraldamise õigus antakse linnale, jääb mängude üldine organiseerimine rahvusliku olümpiakomitee ülesande täitmiseks olümpiamängude organeerimise komitee. · Olümpiaaküla Olümpiaküla on olümpiamängudes osalejate elamisala. Seal paiknevad nii sportlaste kui ka ametiisikute eluhooned (nais- ja meessportlaste majutusala on teineteisest rangelt eraldatud), teenindusasutused arstipunkt, puhke- ja lõbustuskohad. Olümpiaküla ehitatakse olümpiamängude puhuks, kuid arvestades, et seda on hiljem võimalik kasutada tavalise elamupiirkonnana. Esimene olümpiaküla rajati 1932. a. Los Angelese olümpiamängudeks. · Olümpiatuli Olümpiatuli süüdatakse päikesekiirtest. Seda tehakse olümpias, kus peeti antiikaja olümpiamängud
ju lapsena teesid armastas meel. Teed laulavad õhtul hilja, need teed, kuis on nad nii kõvad kui keed. Need otsata kutsuvad jooned, ma kõnnin ja kõnnin teed kõvad kui keed. Nii pikad ja tolmused kõik need teed, need rändaja eluhooned. Viiteid Liivile ja tema luulele leidub nii kaudselt kui ka otseselt väga paljude poeetide loomingus: V. Luik, D. Kareva, P. E. Rummo. Ka E. Mihkelsonil on luuletusi, mis viitavad kaudselt Liivi ,,Rändajale" või tema luulepärandile tervikuna. Liivi luule üldiselt mitte konkreetselt just ,,Rändaja" on olnud aluseks ka NO99 teatris lavastatud etendusele ,,Iga eht südamelöök". Lavastuse jaoks on olnud väga olulised tunded, emotsioonid, mõtted ning
preestril oli nii-öelda oma altar ja apostel. Lisaks oli kirikus veel mitu kõrvalaltarit, sealhulgas ka Püha Birgitta altar. 4 Pirita klooster oli ka rahvusvaheline palverännupaik. Ruumid külalistele toetusid kiriku välisseina loodenurgale. Nii nais- kui meeskloostri eluhoonete keskel oli nelinurkne õu, mis oli vaba aja veetmise koht ja mille ümber paiknesid eluhooned. Õue ümbritses igavikku sümboliseeriv "lõputu tee" ristikäik, kogunemis- ja jalutuskoht. Nii mees- kui naiskloostrist oli kirikusse eraldi sissekäik ja ka kirikus olid vendadel ja õdedel omaette ja eraldatud palvepaigad. Pirita klooster sai keskajal tegutseda peaaegu 175 aastat. Pirita vana kloostri hävingule andsid oma löögi nii Liivi sõda (1558 1583) kui ka 1564. aasta kevadel kloostri majanduskeskust laastanud tulekahju
Saabas EELARVESTAMISE PROJEKT KURSUSEPROJEKT Õppeaines: EELARVESTAMINE JA NORMEERIMINE Ehitusteaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD 1.DETAILNE PAKKUMISEELARVE................................................................................................4 2.AJA- JA MAKSEGRAAFIK..........................................................................................................15 2.1.Ajagraafik.................................................................................................................................15 2.2.Maksegraafik............................................................................................
Maximus) (Vaga 1999: 111). Itaalia ehituskunsti arengust vabariigi ajastul annab ülevaatliku pildi a. 79 pKr vulkaani Vesuuvi laava alla maetud Pompei Lõuna-Itaalias. Linna hakati välja kaevama XVIII sajandil. Katastroof 8 säilitas mitte üksnes linna arhitektuurilise üldilme, vaid ka olustikulisi detaile, näiteks kritseldusi majade seintel ja gladiaatorite võitluse kuulutusi. Eluhooned olid ehitatud lubjakivist vanaitaalia põhiplaani järgi. Kuigi Pompei oli vaene linn, oli ka siin veevarustus ja kanalisatsioon, termid, foorum ja amfiteater. II sajandil Muutus Pompei Kreeka mõjutustel hellenistlikuks linnaks. Lubjakivi asemel hakati tarvitama tuffi ja kreeka sambaarhitektuur sai valitsevaks. Selle ajal ehitati ümber kogu linn. Linna keskuse moodustas suur turuväljak, mida ümbritsesid sammaskojad
Sambad, frotoonid etc kaunistused on tabu, iluideaaliks saab lamekatus. Kaunistused ainult aknad, sageli väga suured, lintaknad - rida lindina kulgevaid aknaid. tänapäevane arhitektuuristiil, valitseb kogu maailmas, seega internatsionaalne stiil. Lihtne, odav, kiire püstitus kasulik nt sõjaajal või muidu kiiremal korral. 1920.-30ndatel Bauhausi koolkond Saksamaal, Weimaris, Dessaus. Gropin - Bauhausi kooli peahoone Dessaus. M. van der Rohe - saksastunud hollandlane, projekteerinud eluhooned Stuttgartis. Pilvelõhkujad USA-s. Saksa paviljon Barcelona näitusel 1929 (suur must kuup, liigendatud vaheseintega). Sealt levis funktsionalism Aasiasse, Ladina-Ameerikasse etc. Praegu antakse seal igal aastal Mies van der Rohe arhitektuuriauhindu. Saksamaal funktsionalistlikud eluhooned Berliinis, Stuttgartis. Bauhaus suletakse 1933 natside poolt. tegutseb 1914-1933, kuid õppejõud põgenevad USA-
17001721 kestnud Põhjasõja tulemusena läks Eesti Venemaa koosseisu. Olulist osa mängis Harku mõisas 28. septembril 1710 sõlmitud leping, millega Eestimaa rüütelkond kui kohalik aadliomavalitsus vandus truudust Vene keisrile tingimusel, et säilivad aadlike endised privileegid, säilib luteri usk ning saksa keel asjaajamiskeelena. See rajas Balti erikorra ja muutis Eesti Vene tsaaririigi omanäoliseks laialdase omavalitsusega piirkonnaks. A. H. Tammsaare muuseum Vargamäel. Sauniku eluhooned on tüüpiliseks näiteks eestlaste tolleaegsetest eluhoonetest. 1816. ja 1819. aastal kehtestati Eestis uus talurahvaseadus, millega senine pärisorjast talupoeg tunnistati isiklikult vabaks. Talumaa jäi siiski mõisniku omandiks. Et talupoegadel ei olnud liikumisvabadust ega võimalust elukutset valida, pidid nad leppima mõisniku määratud teorendiga. Mõisamajanduse vajaduste ja talurahva vastupanu survel koostati mõisnike
- proportsionaalsus - baasi ja kapiteeliga sambad - poolsambad ja pilastrid (dekoratiivsed) - VIILUD akende ja uste kohal - korrusevahesid märgiti SIMSSIDE abil - fassaadi ülemine osa kaunistati antiikseid motiive sisaldava FRIISIGA. - KULDLÕIKE REEGEL ehitise massid ja pinnad jaotuvad nii, et terviku suhe suuremasse osasse oleks nagu suurema osa suhe väiksemasse osasse. 15. sajandi renessansi tähtsaimaks keskuseks on Firenze. Paleed ehk esinduslikud eluhooned - PALAZZOD 3-korruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Iseloomulik: - madal katus - raskepärased ja kindlusetaolised - tellisehitised, kaetud suurte rohmakalt tahutud (rustikaalsete) kiviplokkidega - akna- ja ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed - domineerib horisontaalne suund, massiivne ja tasakaalukas maadligidus (gootika vastand) - rõhutati palazzode üksikosade funktsioone: 1. korrus- massiivne ja raskepärane,
Keskaegsed linnad Kirjandus: A. Pärn. Linnade teke Eestis – mõningaid historiograafilisi aspekte Ühtlasi koostada referaat või essee mõnest keskaegseid linnu puudutavast probleemist. Referaadi teema tuleb eelnevalt õppejõuga kooskõlastada. Tähtaeg 16. aprill, 2014 Keskaegsete linnade uurimislugu Euroopas ja Eestis Esimene näide linnade uurimisloost, tõsi, küll mitte keskaegsete linnade, on Babüloonia kuningas Nabunaid, kes lasi kaevata Sippari linna templi varemetes. (555-536 eKr) Linnaarheoloogia 18. sajandil Antiikaja linnade arheoloogiline kaevamine Pompei teaduslikud kaevamised alates 1748. aastast. Sel sajandil tärkab huvi ka keskaja linnade vastu. On teada isegi näide Skandinaaviast, kus on 1779. aastal kaevatud Skara linna frantsisklaste kloostrit. Suurbritannias roomaaegsete linnade põgusad kaevamised. August Wilhelm Hupel (1737-1819) Kogusid keskaegseid leide ning tegid keskaegsetest objektidest ka jooniseid ning plaane. Kirju...
emotsioon. Utoopiliste fantaasiaprojektide autor, enamus töid elluviimata, tööde suurejoonelisus ja karm lihtsus vastasid täielikult revolutsiooniaastate vaimule, kutsutakse revolutsiooniarhitektuuriks Ledoux oli eelfunktsionalist. Kasutab palladio motiivi, kasutab geomeetriliselt puhastatud vorme, fassaadil pole dekoore. Kuulus tommimajade seeria, üks säilinud. Tollimaja Pariisis. Kõige tähtsam töö ideaal linn, soola linn Arc-et-Senans, poolsfääriline lahendus, tootmise juures ka eluhooned, vangla arhitektuuri põhialuseks, aedlinna idee sünd. Ledoux sammas, dooria sammas vaheplaatidega, architectura parlante rääkiv arhitektuur, paneb teid kõnetama ja mõjutama, Ledoux utoopiline turuväljak, planeeris kogu linna, Chaux ideaal linn: elukutsetele omaste vormidega majad, puhtad seinapinnad, geomeetria. Venemaal selle alusel tüüpfassaadprojektid. Royal Saltworks: poolkaare kujuline, keskel peadirektori maja lõigatud plaatidega sammastega. Ledoux
hoone, mille kaks rida sambaid jaotas kolmeks lööviks. Basiilikat kasutati kohtu- ja ärihoonena. Vabariigi lõpuaastatest on säilinud hästi dooria stiilis tempel Coris, joonia stiilis Mater Matuta tempel Roomas ja korintose stiilis ümmargune Vesta tempel Tiberi ääres Roomas. Ümarehitistest on säilinud ka Caecilia Metella hauamonument ümmargune hoone ruutjal alusel. Teatrihoonetest on vähe säilinud. Ehituskunstist annab hea ülevaate Pompeji linn lubjakivist eluhooned vanaitaalia põhiplaani järgi. Kreeka sambaarhitektuur sai valitsevaks, meenutas hellenistlikku linna. Elumajadele ehitatakse juurde peristüül.elumajad algselt ühe, hiljem kahekordsed. Fassaadidele ei pandud suurt rõhku. KUJUTAV KUNST: Enamik sellest, mis Roomas luuakse skulptuuri alal, on Kreeka või Väike- Aasia meistrite töö. Rooma alistab Kreeka poliitiliselt, Kreeka kunst vallutab Rooma. Hakati kopeerima Kreeka kunsti. Koopiate varal võib tundma õppida Kreeka õitseaja kunsti
tsentraalperspektiiv - lineaar- ehk joonperspektiiv, mille puhul esemete paralleelsed jooned näiliselt jooksevad kokku ühte või mitmesse punkti ühisel horisondil esemete taga. tsentraalperspektiiv - lineaar- ehk joonperspektiiv, mille puhul esemete paralleelsed jooned näiliselt jooksevad kokku ühte või mitmesse punkti ühisel horisondil esemete taga. ● 15. sajandi renessansi tähtsaimaks keskuseks on Firenze. ● Paleed ehk esinduslikud eluhooned - PALAZZOD – 3-korruselised, neljast tiivast koosnevad ehitised nelinurkse siseõuega. Iseloomulik: madal katus raskepärased ja kindlusetaolised 6 tellisehitised, kaetud suurte rohmakalt tahutud (rustikaalsete) kiviplokkidega akna- ja ukseavad nelinurksed või ümarkaarsed
ehituseks, mitmed külamehed olid valmis abistama, isegi Pearu - Eesepere pidas Pearut imelikuks meheks, sest kord ta jonnis ja ajas kiusu ja järgmisel hetkel käitub, nagu poleks midagi olnudki. - Laudas oli see aasta palju sõnnikut, kuigi kari oli vaid mõne pea jagu suurenenud, see tähendas, et põldu sai korralikult väetada - Juss jäi ka kolmandaks aastaks Mari pärast, tööd oli veelgi rohkem, kuid sulane enam ei hädaldanud - Kogu kevad ja suvi kulusid kambrite ehituseks, eluhooned tehti palju suuremaks ja korralikumaks, pandi laudpõrand - Jussi ja Mari vahel jätkus endiselt lõõpimine, eriti tögas Mari sulast, tahtis teda nö välja süüa, aga Juss seepeale ütles, et tema ei lähe sealt ennem kui Mari, Juss tahtis tüdrukut hirmutada ja läks end metsa üles pooma, Mari katkestas selle, Juss oli Mari lõõpimisest ja raskest tööst kurnatud, hakkas nutma, tüdruk lohutas, pakkus end Jussile naiseks, plaanisid saunamajja elama minna XIII
Ka nende hinnad olid erinevad. Näiteks põhja-ori maksis u 300 g hõbedat, Bütsansis võis meesorja eest saada 3x enam ja idamaades veelgi rohkem. Blondid tsikid maksid idamaades u 6000grammi hõbedat, põhjas vähem, kuna naine ei jõudnud tööd teha. Linnused. Taani aladel on teada neli väga korrapärast viikingite linnust, nt Aggersborgi ja Fyrkati linnused, need on ringikujulised. Ring on täiesti ideaalne, et kõrvalekalle on ainult 0,5%. Neil kõigil on neli väravat, eluhooned on täpselt paigutatud nelinurkselt, kõik need on ühesuurused. Leide on sealt suhteliselt vähe. Relvi on sealt väg avähe leitud. Saagadest võib välja lugeda, et tegu võis olla harjutamiskohtadena, seal elati ka väga väikest aega. Leiti ka käsitööasju, kangakudumisvahendeid jmt. Kalmed. Kõige uhkemad on kuningate kääpad, Taanis on kõige tuntumad Jellinge kääpad. Rootsi kõige tuntumad on Vana-Uppsalas, kääpa kõrgus on üle kümne meetri. Leide kummastki ei leitud
Vabariigi lõpuaastatest on säilinud hästi dooria stiilis tempel Coris, joonia stiilis Mater Matuta tempel Roomas ja korintose stiilis ümmargune Vesta tempel Tiberi ääres Roomas. Ümarehitistest on säilinud ka Caecilia Metella hauamonument – ümmargune hoone ruutjal alusel. Teatrihoonetest on vähe säilinud. Ehituskunstist annab hea ülevaate laava alt välja kaevatud Pompeji linn – lubjakivist eluhooned vanaitaalia põhiplaani järgi. Kreeka sambaarhitektuur sai valitsevaks, meenutas hellenistlikku linna, II sajandil. Lubjakivi asemel tuff. Selles stiilis ehitati umber kogu linn. Keskuse moodustas suur turuväljak, mida ümbritsesid sammaskojad. Väljaku lähedal avalikud honed ja templid. Linna ümbritses suur müür. Elumajadele ehitatakse juurde peristüül. Elumajad algselt ühe, hiljem kahekordsed
Tuntud ka kultuuri jagamine paleede ehitamise järgi: 3000/26001900 eKr paleede-eelne periood; esimene paleede periood 19001700 eKr; teine paleede periood 17001380 eKr; paleedejärgne periood 13801100 eKr Vara-Minos (30002200 eKr v 27002000 eKr). Levis üle kogu Kreeta Üleminekul vase-pronksiajalt pronksiajale Kreetal esialgu vähe uut. Pärast pronksi kasutuselevõtmist levis see üsna kiiresti. Asulaid teatakse suhteliselt vähe (nt Vassiliki, Myrtose). Tolleaegsed eluhooned olid tugeva ehitusega, kivist ja tellistest: sageli vundament kividest, seinad tellistest. Seinad üle krohvitud ja värvitud, sillutatud siseõu. Kreeta elanikkond ei olnud minose kultuuri tekkides ühtlane. U 2500 eKr õitseng. Laiad kontaktid: Egiptus, Küpros, Süüria, Mandri-Kreeka, Egeuse saared, Trooja piirkond Väike-Aasias. Vahemere idaosas kultuuri ja majanduse ühendus, milles Kreeta etendas teistega võrdset osa, ei olnud veel juhtiv. Vajadus rajada