Verdi Don Carlo aaria ooperist ,,Ernani",kuna A.Saali hääl oli natuke pealetükkiv ja ebameeldiv ,hääl oli kärisev ja nii ei olnud ka kõla kõige parem.Samuti üks ebaõnnestuimaid aariaid oli Margit Saulepa ja Urmas Põldma esituses I.Kalmani Mariza ja Zupani duett ooperist ,,Krahvinna Mariza",minu jaoks oli ülepingutatud kostüümidega ja see häiriv kuna halb on kuulata kui silm puhata ei saa.Iseeneset lauluhäälel ja kõlal ei olnud viga , kuigi kui on artistil vaja teha ka paar tantsusammu siis ei tasu neid sassi ajada. Minu jaoks oli kontsert väga õnnestunud,kuna oli nii noori artiste kui ka juba kogenuimad lavaesinejad.Samuti oli näha ka seda lõpust,kui kogu saal püstitõusis ja aplodeerimisel ei olnud lõppu paistmas.Erinevad aariad tõid nii publiku nägudess muigeid kui ka mõtlikust.Kava oli väga hästi koostatud,kuna alguses kõlasid V.Jürna lemmik teosed ja hiljem alles tuntud välisma heliloojate poolt loodud aariad.Oli tore
kogu muusika loomise töö ära. Tuleb vaid laul lindistada ning arvuti muudab nn mustad kohad kuulatavaks. Kiiresti kustuvad tähed Kuna laule luua on imelihtne, ilmub iga päev muusikataevasse aina uued ja uued tõusvad tähed. Paljud neist tähtedest kustuvad õige pea. Põhjusi on mitu. Nende muusika muutub kiiresti üksluiseks, sest nad ei oska millegi uuega rahvast üllatada. Teine viga on see, et raadiost nende laule kuuldes tunduvad need ilusad ja head, justkui artistil oleks veatu hääl, kuid reaalsuses, otse laval esinedes, on laulud hoopis teistsugused. Need ei kõla nii, nagu need kõlasid raadios. Kõik selle tõttu, et inimene ei viitsi oma häälega tööd teha, vaid laseb arvutil laule töödelda. Kolmas võimalus on lihtsalt huulte maigutamine laval. Loodetakse, et inimesed pettusest aru ei saa, aga kunagi juhtub ikka nii, et tehnika ütleb üles ja vale tuleb ilmsiks. Muusikat austavad inimesed on ühiskonna väärtus
Lavastus oli koostatud Kärt Tominga, Emer Värgi, Yoko Alenderi ning Priit Juurmanni poolt. Leian, et lähenemisviis oli suurepärane, erakordne ning mis kõige olulisem originaalne. Ainuke probleem tekkis sellest, et esitused jäid üldjoontes tavapärasteks. Nad ei andnud Alenderi suurepärasele loomingule midagi juurde ning pigem muutsid imelised lood igavapoolseteks. Kontserdikorraldajad oleksid pidanud kaaluma rohkem erineva taustaga esinejaid, sest mõnel artistil olid päris suured puudused. Üldiselt jäin kontserdiga rahule ning see tekitas minus suuremat huvi eesti ärkamisaja muusika kohta.
Kohtulik arutamine toimus mitu kuud, resultaatis vanematele tagastati lapse kasvatamise õigust, aga nad mõlemad pidid regulaarselt käima narkootikute kontrollides. 6 Kurt oli väga solvatud selle juhtumiga ja järgmises albumis «In Uetro» mitu tekste on pühendatud just sellele ajakirjanikule ja üldse situatsioonile. 7 Narkootikumid ja surm Artistil alates lapsepõlvest olid probleemid tervisega, nagu krooniline bronhiit ja tundmatu põhjusega kõhu valud (mõnikord Kurt räägis, et need samad valud olid ühe põhjusena, miks ta tarvitas narkootikume), lapsepõlves talle ka oli määratud ADHD sindroom ja Kurt pidi tarvitama ritaliini (tugev stimulant, mis ergutab kesknärvisüsteemi). Cobain hakkas narkootikume tarvitama kui ta oli 13 aastat vana, esiteks see oli
mõju kasvanud kui poleks olnud tema enneaegset surma.(faktid http://en.wikipedia.org/wiki/Buddy_holly) 1.9 Pat Boone Maheda ja pehme laulmismaneeriga mees ,kes sai kuulsaks peaasjalikult mustade rütmibluusi artistide hittide laulmisega.Kuigi ta ise midagi ei kirjutanud ega muusikat loonud on tal siiski suur osa Rock `n' roll viimisega valgele kuulajaskonnale. Kuna rassibarjäär musta ja valge muusika vahel oli nii suur (eriraadiojaamad kontserdid) siis oli mustal artistil üpriski võimatu oma muusikat tutvustada valgele kuulajaskonnale.Siin nägigi oma võimalust Pat boone , kes mustade rütmibluusi autorite laulud , muutes sõnu kui vaja, ning laulis need oma nimel kuulsaks.Kuigi mustad artistid olid tema peale algselt pahased on paljud neist oma arvamust muutnud kuna hiljem langes ka osa aust laulude õigetel autoritele. 2.Briti Biidi võidukäik 2.1 Rock `n' rolli allakäik USAs
(Rewarding), rikastav (Enriching), seikluslik (Adventuresome) ja sisaldama kogemusõpet (Learning Experience). (Raj 2007) Elamuse tootmine on muutunud strateegiliseks ja süstemaatiliseks tegevuseks. Siinkohal defineeritakse elamust kui vaimset teekonda, mis jätab kliendile mälestuse, et ta on teinud midagi erilist, midagi õppinud või lihtsalt meeldivalt aega veetnud. Seda teekonda saab tekitada erinevatel viisidel lasta artistil provotseerida külastaja meeli, lavastada elamustoode või lihtsalt panna inimene oma fantaasiat kasutama. Tihtilugu koosneb teekond kõigist nendest kolmest elemendist. (Sundbo, Hagedorn-Rasmussen 2008: 83) Ka Pine ja Gilmore (1999: 30) rõhutavad, et elamuse lavastamine ei ole ainult meelelahutuse pakkumine, klient tuleb kaasata erinevates dimensioonides. Joonisel 1.2.1. on välja toodud elamuse komponendid. 12 Joonis 1.2.1
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
