püsivalt rahulolematust, siis on tegemist valede klientidega ja neil tuleb minna lasta. 12 1.7. Väärtus kui lojaalsuse tekitaja Hoolimata sellest, millised on seosed rahulolu ja lojaalsuse vahel, on enamik teoreetikuid veendunud, et need seosed eksisteerivad. Viimasel ajal on esile kerkinud alternatiivseid lähenemisi, mis üritavad neid seisukohti kummutada. Viimase kümnendi jooksul on kliendilojaalsuse suurendamiseks keskendutud kliendirahulolule. Eelduseks on asjaolu, et mida suurem on rahulolu, seda lojaalsem on ka klient. Kuid küsimus kas on, jääb? Arvamus, et rahulolu on küll tore, kuid lojaalsuse ja kasumlikkusega ei ole sellel midagi pistmist (Neal 2000). Lojaalsus on käitumine, rahulolu on hoiak. Kliendirahulolu mõõtmiseks kasutatakse tavapäraselt erinevaid hoiakute skaalasid. Seega üritatakse kasutada hoiakut ehk rahulolu käitumist lojaalsuse eelteadustamisena, kuid see ei ole piisavalt hästi õnnestunud
atmosfääri, toidu kvaliteeti ja mitmekesisust. (Geissler, Rucks 2011: 134) Rahulolu külastuse maksumusega mõjutavad peamiselt järgmised tegurid - sissepääsupileti hinna tajumine, üldine nauding ja kliendi ootused (Geissler, Rucks 2011: 127, 132-134). Hea maine ja reklaam tekitavad külastajas ootuse, ehk mingi ettekujutuse sellest, millist väärtust talle teemapargis pakutakse. Kui teemapargi poolt tekitatud ootus ei täitu, mõjub see kliendirahulolule negatiivselt ja klient võib tunda end petetuna. (Johns, Gyimòthy 2002: 328, 330) Ka Bigne, Andreau ja Gnoth (2005: 832) märkisid ära, kui oluline on vältida kliendi ootuste mitte täitumist - rahulolu on tugevalt seotud naudinguga ja ootuste mittetäitumine mõjutab naudingu saamise võimalust negatiivselt. Teemapargi atraktiivsus on seotud kliendi vajaduste rahuldamisega. 2002. aastal viidi Taani Billundi Legolandi teemapargis läbi uuring, mille eesmärgiks oli selgitada
annaabi.ee 
