Majandusalased uurimismeetodid (0)

9/6/2011 
Eesmärk 
• Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi  teadusfilosoofia  
sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu 
ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi 
kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja 
Majandusalased  uurimismeetodid  
analüüsi  meetoditest ; teadmisi erinevatest andmete kogumise 
meetoditest; teadmisi kvantitatiivse ja kvalitatiivse 
andmeanalüüsi läbiviimisest, sissejuhatust analüüsitulemuste 
TMO0140 
tõlgendamisest ning nende üldistatult 
esitamisest/raporteerimisest 
Sügis/2011 
• Praktilise väljundina saavad üliõpilased parema ettekujutuse 
ja baasi erinevate kodutööde ja  bakalaureuse  töö ülesse 
ehitamiseks ja läbiviimiseks, ning kogemuse teadustöö 
tegemiseks.  
Mait   Rungi  
 
[email protected]  
 
 
Kursuse korraldus 
Kodutöö 
•
Kodutöö – 50% 
• Projektide portfellihalduse või dünaamiliste 
–  Kvantitatiivne  uuring - 25% 
•
Küsimustiku koostamine, andmeanalüüs ja  raport  - 15 
võimekuste alase 
•
Uuringus  osalenud ettevõtete arv - 10 
uuringu läbiviimine  
– Kvalitatiivne  uuring 25% 
•
Intervjuu   frame koostamine, transkripteerimine, andmeanalüüs, raport – 20 
• Empiirilise töö raames valmistatakse ette 
•
Uuringus osalenud ettevõtete arv - 5 
•
Eksam  – 35% (tulemusele vähemalt 51%) 
küsimustik, kogutakse andmeid ja 
•
Seminarid – 15% 
– Osavõtt – 7,5 
analüüsitakse ettevõtete projektide 
– Aktiivus – 7,5 
 
portfellihaldust või dünaamilisi võimekusi 
Uuringu teemad 
• Projektijuhtimine ja projektide 
portfellihaldus 
• Dünaamilised võimekused 
Projekt ja projektijuhtimine 
Kasutatud Goldratt Institute,  Microsoft ,  Focused   Performance , 
Project   Management  Institute, Akerman,  Lahi  jt. materjale. 
 
6.9.2011 
6 
1 
9/6/2011 
Projekt 
Sidney  Opera  House 
• „A project is a temporary endeavor undertaken 
• Eelarve ületati 16 kordselt 
to create a  unique  product,  service , or  result “ 
( PMBOK  2004: 5) 
 
• SMEs spend 1/3 of their turnover on  projects   
(Turner et al. 2008) 
• No  clear  streams identifiable in project 
management 
(Bredillet et al 2007) 
• Practitioner orientation prevails in project 
management  
(Turner 2008) 
 
 
6.9.2011 
7 
6.9.2011 
8 
Concorde 
Statistikat 
• Eelarve ületati 12 korda  
• 16% projektidest on edukad 
• Tähtaeg ületati 3 aastat 
• 31% projektidest peatatakse 
 
• 52% ületab suurel määral (189%) eelarve 
(Standish Grupp) 
• 44% tootearendusprojektidest ei saavuta 
soovitavat kasumit  
(American Productivity &  Quality   Center ) 
• Kuni 98% projektidest ebaõnnestub 
(Dalcher 2008) 
 
6.9.2011 
9 
6.9.2011 
10 
Aja  planeerimine  - hädade 
Trade-off triangle 
põhjused 
• Resources 
• Määramatus 
•  Schedule  
• Tudengisündroom 
• Features 
•  Parkinsoni  seadus 
(Microsoft MSF) 
 
2 
9/6/2011 
Esimene põhjus
Teine põhjus – tudengisündroom  
 – määramatus 
Sügisene eksamisessioon algab 3-4 kuu 
•  Murphy  seadus: 
pärast, millal alustate õppimisega 
– “Kui midagi saab  untsu  minna, siis ta ka läheb“ 
eksamiks? 
• Schnatterly  tuletus  Murphy seadusest:   
 
– “Kui midagi ei saa untsu minna, siis midagi ikka 
läheb.“ 
 
 
 
 
Kolmas põhjus: töö valmimine ja 
Multi -project management/mitme projekti 
planeerimine 
haldus 
• Parkinsoni seadus: 
 
– “Töö täidab ja ületab talle planeeritud aja.” 
 
• Töö valmimisele kulutatud aeg ei võrdu töö 
Ettevõte kus paralleelselt teostatakse 
tegemiseks kulutatud  ajaga . 
mitmeid projekte, mis kasutavad 
ettevõtte ühiseid ressursse. 
Tööde  hakkimine  
Projekti faasid  
1. Vaimustus 
2. Kainenemine 
3. Paanika 
4. Süüdlaste jälitamine 
5. Süütute karistamine 
6. Eemalolijate autasustamine 
 
Uno Uudelepp 
6.9.2011 
18 
3 
9/6/2011 
Projektijuhtimise  valdkonnad 
• Project Integration Management 
• Project  Scope  Management 
• Project Time Management 
• Project  Cost  Management 
• Project Quality Management 
Projektide portfellihaldus 
• Project Human  Resource  Management 
• Project  Communication  Management 
• Project Risk Management 
• Project Procurement Management  
 
PMBOK (2004) 
 
6.9.2011 
19 
6.9.2011 
20 
Projektide portfellihaldus - Project  Portfolio  
Projekti portfell  
Management (PPM) 
•
Ettevõttel on valida kümnete/sadade projektede vahel – milliseid projekte 
•
The management of a  single  project is nowadays not enough. Multi-project 
võtta, mil iseid jätta?
management has become more  important .  
 
( Artto   and  Dietrich  2004)  
•
Kõiki projekte ei saa võtta (n. ressursse on pi ratult, puudulikud teadmised)  
•
“A project portfolio is a col ection of projects” 
•
Tüüpiliselt on portfel i haldus kehvasti hal atud - lehtri asemel tunnel 
 
 
 
 
 
 
 
(Artto  et al. 2001: 24) 
•
PPM is meant to meet the  strategy   through  managing projects  
 
( Levine  2005: 1) 
 
 
6.9.2011 
21 
6.9.2011 
22 
Projektide valiku peamised 
eesmärgid
Projektide valik 
 
•  Value  maximization 
• The PPM  process   consists  of two  different  parts:  
– project  selection  
•  Balance   across  projects 
– portfolio review  
• Project selection is one of the most important  strategic   issues  
• Strategic  alignment  
( Cooper  et al. 1999: 28) 
• Project selection must be made with care (more  than  50% of 
(Cooper et al. 1999: 29) 
projects fail) 
( Archer  and Ghasemzadeh  2004: 239) 
 
6.9.2011 
23 
6.9.2011 
24 
4 
9/6/2011 
Project selection process 
Project selection process 
1. „idea  gathering “ 
1.
“project  proposals ” 
2.
“pre-screening” (depends on strategic guidelines); 
2. portfolio screening 
3.
“ individual  project  analysis ” (depends on “methodology 
selection”) 
3. portfolio evaluation 
4.
“screening” (depends on strategic guidelines and 
“methodology selection”) 
4. portfolio prioritization  
5.
“optimal portfolio selection” (depends on resource 
allocations and “methodology selection”) 
(Koivuniemi, Piippo, Kärkkäinen, & Tuominen 1999) 
6.
“portfolio adjustment” (depends on resource allocations); 
7.
“project  development ” 
8.
“phase/ gate  evaluation” ( back  loop to 3) 
9.
“successful completion” 
(Archer and Ghasemzadeh, 1999: 211) 
25 
6.9.2011 
Portfelli valiku  tehnikad  
Portfelli valiku tehnikad 
• Tehnikad ja muud nn. hard  skills  
• Sacred Cow,  Operating  Necessity 
moodustavad ca 20% projekti edukusest 
• Finantsmeetodid: NPV, IRR jne. 
(McKinlay 2008)  
• Võrdlevad meetodid: Q-sort, paarikaupa 
• Eksisteerib üle 200 kvalitatiivse ja 
võrdlus, Analytic Hierarchy Procedure (Saaty) 
kvantitatiivse mudeli projektide valikuks 
• Scoring model 
(Coffin and Taylor 1996: 208)  
•  Igat  meetodit saab kasutada piiratud 
• Strategic buckets 
juhtudel. Puudub ühine arusaam milline 
•  Bubble  diagrams (mulldiagram) 
meetod on parim 
• Matemaatilised optimiseerivad mudelid. 0-1 
(Koivuniemi and Edelmann 2003)  
lineaarne planeerimine/optimiseerimine 
 
6.9.2011 
27 
6.9.
 
2011 
28 
Portfelli valiku meetodid 
Dynamic  capabilities 
Rungi 2010 
6.9.2011 
29 
5 
9/6/2011 
Capability 
Dynamic capabilities 
• Dynamic capability is “an  ability  to  perform  
• Dynamic capabilities is development from resource- based  
view (RBV) theory to improve its static  nature  through adding 
the  basic   functional   activities  of the  firm ”,  
„dynamic‟  renewal  of competences and strategic „capabilities‟ 
“appropriately adapting, integrating, and reconfiguring  internal  
(Collis, 1994: 145) 
and  external   organizational  skills, resources, and functional 
competences to  match  the  requirements  of a  changing  
• Dynamic capability is high-level (repeated) 
environment” (Teece et al., 1997: 515).  
• Dynamic capabilities is focused on  developing  competences 
routine.  
(Teece et al., 1997: 515), either through retirement, 
retrenchment, renewal, replication, redeployment or 
(Winter, 2003: 991) 
recombination (Helfat and Peteraf, 2003: 1005). 
(Rungi and Kässi) 
(Rungi ja Kolk)  
Capability evolvement 
1. “ capacity  … to  sense  … opportunities” →  
2. capacity “to seize opportunities” →  
3. reconfiguring capacities 
6 
20.09.2011 
Korralduslikku informatsiooni - 
meeldetuletus  
• 6. nädala seminariks lugeda kaks kvantitatiivset artiklit:  
– üks Teie kolme liikmelise grupi poolt valitud ja  
– teine õppejõu poolt etteantud: 
• Gimeno, Javier, 2004, Competition  within  and  between  networks: The contingent 
effect of  competitive  embeddedness on  alliance  formation,  Academy  of 
Majandusalased uurimismeetodid 
Management  Journal , 47(6): 820–842. 
– 5-7 min. ettekanne MS PowerPoint-is 
• 6. nädala loenguks peab olema teostatud ettevõtete valik – tabel 
Moodle’s! 
• 7. nädala seminariks lugeda kaks  kvalitatiivset  artiklit:  
– üks Teie kolme liikmelise grupi poolt valitud ja  
– teine õppejõu poolt etteantud: 
•  Denis , Jean-Louis, Lamothe, Lise and Langley, Ann, 2001, The  dynamics  of 
collective  leadership  and strategic  change  in pluralistic  organizations , Academy of 
Management Joumal, 44(4): 809-837.  
– 5-7 min. ettekanne MS PowerPoint-is 
 
 
Juhtimisteadus  
• Management ei ole  distsipliin  vaid 
erinevate uurimisvaldkondade 
Ontoloogia  ja  epistemoloogia  
kokkupuutepunkt.  
• Management on multidistsiplinaarne 
valdkond , esimesed juhtimisuurijaid olid 
oma hariduselt antropoloogid, 
sotsioloogid, psühholoogid, ökonomistid, 
matemaatikud ja  insenerid  
(Pettigrew, 2001) 
Lühikokkuvõte  olulisematest  
Ontoloogia ja epistemoloogia 
teooriatest 
•
Contingency  Theory (olukorraline) – kõik on olukorrast ning sisemisest  ja välisest  keskkonnast sõltuv, ei ole üht ühest teed, tuleb leida 
sobiv vastavus ja kooskõla keskkonnaga, …
•
 
Ontoloogia on olemisõpetus 
( Miller , 1987)  
•
Dynamic  Capabilities – n. ettevõte  võime  hallata, arendada ja kiirelt ümber kujundada kompetentse, …   
– Kas sotsiaalsed objektid ( organisatsioon , struktuur, projekt, 
(Teece et al, 1997) 
•
I.O. Theory – n. valdkond  määrab,  … 
alliance, võimekus,  motivatsioon  jne.) eksisteerivad objektiivselt 
( Porter , 1981) 
•
Institutional Theory – n. valdkonna siseselt on ettevõtted homogeensed, … 
reaalsuses  või on inimese poolt kunstlikult/mõttes loodud (n. 
(DiMaggio &  Powell , 1983; Schmalensee, 1985) 
•
Micro- Politics  – n. võimuvõitlused  ettevõttes,  … 
Matrix   film )  
(Pfeffer & Salancik, 1974)  
•
Leadership  Theories – n. juht vs. liider;  eestvedamine ;   pragmaatiline , ümberkujundav ja  laissez - faire ;  … 
( Judge  et al, 2002) 
• Epistemoloogia on tunnetusteooria 
•
Organizational   Learning   – n. exploration/exploitation;   intuitsioon ->interpreteerimine-> integreerimine ->  institutsionaliseerimine;  … 
( March , 1991; Crossan et al, 1999) 
•
Resource-Based  View  – n. ettevõtte sisemised  strateegilised  ressursid ; konkurentsieelis;  valuable -rare-inimitable-nonsubstituable;  … 
– kuidas saab teadmisi sotsiaalsete objektide (organisatsioonide 
(Barney, 1991) 
•
Resource  Dependence  Theory  – ettevõtte väliste  ressursside  tagamine, … 
jne.) kohta 
(Pfeffer & Salancik, 1978)  
•
Social  Evolutionary  Theory – n.  Darwini   teooria  põhimõtted  sotsioloogias   ja majanduses, … 
• Kas rakendades loodusteaduslikke (domineerivalt  kvantitatiivsed ) 
(Burgelman, 1991)  
•
Agency  theory – omanike  ja tegevjuhtkonna vahelised suhted, usaldamatuse, isetäituvad   ennustused  
meetodeid  
( Fama  and  Jensen , 1983) 
•
Behavioural   Theory –  ratsionaalsed   otsused, … 
• Sotsiaalsed objektid (n. organisatsioon) erinevad loodusteaduslikest 
( Simon , 1979) 
•
Game  Theory  – oligopoolsel turul otsuste tegemine 
( aatom , aine,  floora , fauna) ja teadmisi sotsiaalsete objektide kohta 
(Farrell and  Shapiro ,  1988) 
•
Network   theory – sotsiaalsed võrgustikud, ärivõrgustikud… 
saab, kui uurime subjektide tähenduste ja väärtuste maailma 
(Podolny and Page, 1998) 
•
(domineerivalt  kvalitatiivsed  meetodid) 
Transaction  Cost Economics  – tehingu sõlmimistega  (ettevalmistamiste,  kauplemiste, jõustamiste jne.) seotud kulud oportunistliku 
käitumise ja pi ratud ratsionaalsuse valguses.  
(kohandatud  Rillo , 2010) 
(Williamson, 1981) 
•
… 
 
 
 
1 
20.09.2011 
Uurija 
• Uurimisprotsess kui sotsiaalne protsess 
sõltub palju uurija poolt teostavatest 
otsustest 
Uurimisküsimus 
•  Uurijat  nähakse kvalifitseeritud 
käsitöömeistrina, kes peab olema 
suuteline ümbrusega vastastikku kontaktis 
olema 
(Cassel and Symon 1995) 
Milleks uurida 
Uurimisküsimuse leidmine 
• Uued teadmised looduse, inimese ja 
• Probleem ettevõttes 
inimühiskonna toimimisest (sotsioloogia, 
• Puudujääk  teoorias  
majandus, juhtimine) 
• Avastamata valdkond 
•  Tootearendus  
• Heureka 
• Poliitika 
 
• ... 
• Varasemast kodutööst väljakasvanud 
( Kaarna , 2008) 
teema 
• … 
 
 
 
Uurimisküsimuse leidmine 
Knowledge  enhancement -  note  
•
Juhindumine tühimikust kirjanduses.  Usually  “research  begins  with  strong  
•  There are two fundamentally different ways  to 
grounding in  related   literature , identifies a research gap, and proposes 
research  questions  that address the gap”  
enhance  knowledge.  
•
Juhindumine soovist  avastada  või testida avastuse tõekspidavust.  Forming  
– One  approach  relies heavily on creativity: generating new 
the research question is led by the aim of the research, either it is theory-
paradigms, models, methods, variables, and applications. 
building  research or theory-driven research, there should be justification 
This approach has the potential to produce  major  
whether to use “less precise,  objective , and rigorous” theory-building or 
“large- scale ” theory- testing . 
breakthroughs, albeit along with the nontrivial possibility 
•
Juhindumine teooria edasiarendamisest vs. uue teooria loomisest. 
of  total failure.  
Research question is also influenced whether the research is theory-driven 
– The  other  approach is less grand in scope and focuses 
(extending “existing theory”) or  phenomenon -driven (creating new theory)  
more on refining knowledge within an existing 
– in theory-driven there is need to justify why  qualitative ’s   deep  insight is better than 
paradigm. This approach involves replication and 
quantitative   setting  
– in phenomenon driven there is need to justify “ lack  of viable  theory and empirical 
systematic changing of variables in an attempt to 
evidence ” 
increase  certainty in the estimates of the impact of 
(Eisenhardt and Graebner, 2007: 26) 
(predetermined) variables. 
(Farley et al., 1998: 496) 
2 
20.09.2011 
Kuidas valida uurimisküsimus
Vigade vältimine uurimisküsimuse 
 
valimisel 
• Teoreetiline tähtsus 
−  Olemasolevad  teadmised – mis on 
(olemasoleva teooria 
• Ratta  leiutamine  
teada ja mis mitte 
testimine , uue teooria 
loomine) 
− Motivatsioon – miks? 
• Uurimisväite/-argumendi olemasolu, mitte 
• Praktiline tähtus (kahjuks 
− Teooria – peamine uurimisväide 
sageli mitte peamine 
−
ainult kirjanduse ülevaade ja  kirjeldavad  
Teadusfilosoofia – ontoloogiline ja 
ülikoolide jaoks) 
epistemoloogiline põhjendamine 
• Küsimuse uuritavus 
andmed (samas laialt kasutuses) 
− Meetod  
(lihtne/keeruline, andmete ja 
ressursside olemasolu) 
− Uuringu (lõputöö) struktuur 
• Uurimisväide ei ole tulenev algandmetest 
• Uue info leidmine (“no result 
(Ketokivi, 2008) 
is also result”, “obvious 
 
• Sea ja käo ühte patta panemine 
results  are no results”) 
• Selgitamise võimalikkus 
(võrreldamatute võrdlemine) 
• Isiklik huvi (motivatsioon) 
(Ketokivi, 2008) 
(mod.  from Kaarna,  2008) 
 
Uurimisküsimus 
Hea uuring 
• Kui palju -> küsimustik 
1.
Uuringu tähendusrikkus. „Meaningfulness: the research is 
meaningful, understandable, and adequately describes strategic 
• Kes -> küsimustik 
problems faced by decision- makers .“ 
2.
Eesmärgi asjakohasus. „Goal relevance: it contains performance 
• Mis -> küsimustik 
indicators that are  relevant  to managers‘  goals .― 
•
3.
Operatsiooniline tõelevastavus/kehtivus. „Operational  validity : it 
Kus -> küsimustik 
has clear  action  implications that can be implemented using the 
causal variables used in the research program.― 
• Kuidas ->  eksperiment ,  case   study  
4.
Innovaatilisus . „Innovativeness: it transcends ‗ commonsense‘  
•
solutions  and provides nonobvious insights into  practical  
Miks -> eksperiment, case study 
problems.― 
(Yin, 2003: 5) 
5.
Realiseerimise hind. „Cost of implementation: the solutions 
• Kvalitatiivses uuringus alusta 
suggested by the research are feasible in  terms  of their costs or 
timeliness.― 
uurimisküsimust „what“ või „how“ 
(Shrivastava,  1987: 80; in Rossiter, 2003: 87) 
( Creswell ,  2003: 106) 
Uurimisküsimuste arv 
Unit  of analysis / uurimistasand  
• 1-2 keskset küsimust on pi sav! It is 
• Isik 
recommended to ―ask one or two central 
• Tiim 
questions followed by no more than  five  to 
Projekt 
• Üksus/osakond 
seven  subquestions‖. 
• Ettevõte
(Creswell, 2003: 106) 
 
 
• Tööstusharu 
• Riik 
• Maailmajagu 
• … 
 
3 
20.09.2011 
Uurimismetoodika 
Tõene teadmine 
Teadmiste  hankimine /andmete  
Mis on teadmine 
kogumine 
• Usaldusväärsed allikad, autoriteedid (isa, ema, 
• Teaduslik teadmine on põhjendatud tõene 
(klassi)liider, arst,  poliitik , kirikuõpetaja,  professor ) 
uskumus  
• Vaatlused 
(Plato (Theaitetos);  in Mantere,  2008) 
– Uskumus.  Uskumine  asja õigsusesse on esmane 
 Ebapiisavad selektiivsed vaatlused. ( Institutsionaalne  
vajalik tingimus. N.  paavst  on katoliiklane, pea 
teooria – turg määrab ettevõtte näo) 
•
valutab. Enne millegi teadmist tuleb  uskuda  
N. loomad ja peremehed on sarnased? “Vanamees kassiga” 
(Wiiralt, 1930) 
sellesse. 
• Ebapiisav meenutamine (mis jalatseid Teie pinginaaber 
– Tõde. Kooskõla, ilma vastuoludeta, rea 
eile kandis?) 
varasemate väidetega/teooriatega. Konsensuslik 
• .... 
teadmine ühiskonnas. Praktikas tõestatud. ... 
(mod. from Kaarna,  2008) 
– Põhjendatus. Oletused ei loe 
 
(mod. from Mantere, 2008) 
 
Põhjendatud uskumus
Mis on tõde – pragmatistlik 
 
lähtenurk 
•
Millegi teadmiseks on minimaalselt vajalik sellesse uskuda, mitte ainult 
• „Tõene on see „mis toimib““ 
oletada. „… knowledge is at  least  believing. But  clearly  it is much more. A 
false   belief  is not knowledge. A belief based on a lucky  guess  is not 
( Schiller , in James, 2005: 153) 
knowledge either,  even  if it is true.― 
• „Tõde on see mis pakub „rahuldust““ 
( Audi , 1998: 220) 
•
Põhjendatud uskumus. „ First , justified belief is important for knowledge 
(Dewey, in James, 2005: 153) 
because at least the  typical  things we  know  we also justifiedly believe on 
• Tõde tähendab meie teatavate ideede ühildumist 
the  same   basis  that grounds our knowledge  them . … Second, much of what 
we justifiedly believe we also know.― 
reaalsusega 
•
Teadmise ja põhjendatud uskumuse erinevused. „As closely associated as 
(James, 2005: 130) 
knowledge and justified belief are, there is a major  difference . If I know 
– Ühildumisel realiteediga võimaldab fenomeni 
something  is so, then it is true, whereas I can justifiedly believe something 
that is false.― 
paremini käsitleda „kui lahkarvamusele jäämine“ 
(Audi, 1998: 8) 
(James, 2005: 139) 
•
„… it  seems  that knowledge is at least justified true belief: that we 
• „Tõesed on niisugused ideed, mida me saame 
know something only if we believe it, it is true, and our belief of it is 
justified. “ 
omaks võtta, tõendada, kinnitada, verifitseerida!“ 
(Audi, 1998: 221) 
(James, 2005: 131) 
 
 
 
 
 
4 
20.09.2011 
Kas lõplik tõde on saavutatav? 
Nurgakivid 
• Iialgi ei saavutata lõplikku või absoluutset 
• Ontoloogia (eelnevad slaidid) – 
tõde, ainult suhtelist/relatiivset tõde, mis 
olemisõpetus, mis on  reaalsus , tema 
lihtsalt võib ol a rohkem  korrektne  kui tema 
struktuur, uurimisvaldkond 
rivaalitsev  alternatiiv  
• Epistemoloogia (järgnevad slaidid) – 
(Van de Ven, 1999) 
ümbritseva keskkonna tunnetamise viisid, 
uurimismeetodid, kuidas on võimalik meid 
ümbritsevast maailmast teadmisi kätte 
saada ja neile tõelevastavust kontrol ida 
Induktsioon  ja  deduktsioon  
• Induktsioon 
Esimene luik on valge 
Teine luik on valge 
Teaduslik  tuletamine  
… 
Tuhandendas luik on valge 
Järeldus: Kõik luiged on valged 
(Law, 2008: 196)  
• Deduktsioon  
Eeldus: Audi on auto 
Eeldus: Kõikidel autodel on mootor 
Järeldus: Audil on mootor 
 Väga tähtis on  eelduste  tõesuse tagamine (kõik ei ole tõsi, mis 
näib tõsi) ja õigete järelduste leidmine 
• „Watson, te näete kõike. Aga te ei mõista mida te näete“ 
( Doyle , in Law, 2008: 195)  
Induktsioon ja deduktsioon 
Teaduslik tuletamine 
− Vaatluste faktid 
• „ Deduction  
 
–
 
 
Induktsioon 
From  premises  to  logical   conclusion  
 
• Induction 
− Teooriad 
 
 
 
 
1. (Tõesed) seadused ja teooriad 
– The exstraction of laws and principles from 
 
 
Deduktsioon 
2. (Täpsed) algtingimused 
empirical evidence 
3. (Dedutseeritavad) ennustused ja seletused 
• Abduction 
− Ennustused ja seletused tulevase käitumise kohta 

( Chalmers ,  1998: 29, 34) 
– From conclusions to  best  explanations 
 
(premises)“ 
 
(Mantere, 2008) 
5 
20.09.2011 
Deduktsioon (Creswell, 2003: 
Deduction -  notes  
125) 
• Järelduste paikapidavuse testimine. „Deductive  logic  is used 
1. Uurija testib või kontrollib teooriat 
not to decide the  reliability  of the statements; rather  it is 
used to test logical validity of conclusions we draw ,  given  
2. Uurija testib teooria põhjal tuletatud 
that the statements are correct .― 
hüpoteese 
(Danemark et al., 1997: 82) 
• Ei anna/loo uusi teadmisi. „The limitation of deduction is that it 
3. Uurija määratleb teooriast tulenevad 
does not tell us anything new about reality   beyond  what is 
muutujad kasutuskõlbulikuks 
already in the premises.― 
(mõõdetavateks suurusteks, n. pikkus on 
(Danemark et al., 1997: 84) 
• Järeldus on eelduste ümbersõnastus. „conclusion is logically 
otseselt mõõdetav, motivatsioon tuleb 
derived from a set of premises … The conclusion … is 
kirjutada lahti teisteks mõõdetavateks 
merely a restatement of the premises and … does not 
contain  any new knowledge‖  
muutujateks) 
(Ketokivi and Mantere, 2010: 330) 
4. Uurija mõõdab ja jälgib muutujaid 
 
Induktsioon (Creswell, 2003: 
Induction - notes 
132) 
• Induktsioon on loendamisel põhinev üldistamine. „Induction is 
simply an enumeration—a one- step empirical generalization 
1. Uurija  kogub  informatsiooni (intervjuud, 
based on multiple observations― 
vaatlused) 
(Ketokivi  and Mantere,  2010: 330) 
• Induktsiooni piirangud – oht jõuda valede järeldusteni ja 
2. Uurija küsib avatud küsimusi 
teatavate leidude  kättesaamatus. „The inductive mode of 
inference  has limitations of two different kinds. One concerns  
3. Uurija analüüsib andmed, mille tulemusena 
the uncertainty of such inference, the risk of drawing the 
wrong conclusions  although the premises are true. We 
leiab  teemasid ja kategooriaid 
call these  the internal limitations od induction.  Further , there 
is knowledge we will never reach , regardless of how well 
4. Uurija otsib  mustreid , üldistusi või  teooriaid  
grounded the inductive premises are – conclusions we will 
never be able to draw – by  means  of induction. These can be 
teemadest  ja kategooriatest 
called the external limitations of induction.― 
(Danemark  et al., 1997: 82) 
5. Üldistamine 
 
 
 
Abduction - notes 
Abduction - notes 
• Võistlevad  selgitused ,  parima  valimine. 
• Ootamatust leiust usutava ja 
„Inventing multiple generic statements as 
explanations to the problem, and iterating 
tähendusrikka algteooria leidmine. 
between these competing explanations with 
„Abduction begins with an unmet 
the intent of selecting the best one‖ 
expectation  and  works  backward to  invent  
(Ketokivi and Mantere, 2007: XX) 
• „(1) the surprising  fact  C is  observed ; (2) but 
a plausible world or a theory that would 
if A were true, C would be a  matter  of  course ; 
make the  surprise  meaningful― 
(3)  hence , there is  reason  to suspect that A is 
(Van Maanen, Sorensen and  Mitchell  2007: 1149) 
true” 
(Ketokivi and Mantere, 2010: 330) 
 
 
6 
20.09.2011 
Milline meetod valida andmete  
Milline meetod valida - 
kogumiseks 
väärarvamus 
• Fenomeni olemus 
• Peaaegu iga meetodit saab kasutada nii 
 Hästi mõõdetav – kvantitatiivne 
kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse uuringu 
 Mittemõõdetav ega jälgitav - kvalitatiivne 
läbiviimiseks. „A 
• Uurimisküsimus
common misconception is that 
 

the various research  strategies  should be arrayed 
Kuidas? – kvalitatiivne 
 Kui palju? – kvantitatiivne 
hierarchically. Many social scientists  still  deeply 
• Eesmärk 
believe that case  studies  are only approriate for 
 Testida teooriat – kvantitatiivne 
the exploratory phase of an investigation, that 
 Luua uut teooriat – kvalitatiivne  
surveys and histories are appropriate for the 
(Vafidis, 2007) 
 Sügavutiminev  detailne  kirjeldus – kvalitatiivne  
descriptive phase, and that experiments are the 
 Fenomeni kirjeldamine – kvantitatiivne/kvalitatiivne 
only way of doing explanatory or causal 
•  Valim  
inquiries …― 
 Suur (üle 100) – kvantitatiivne    
(Yin, 2003: 3) 
 Väike (n. 4-10) – kvalitatiivne  
Explanatory and exploratory 
research  
•  Seletav /selgitav uuring. „The  mission  of an explanatory 
science is to  describe ,  explain  and possibly  predict  
observable phenomena within its  field .― 
• „… the typical research product of the explanatory sciences  
is the causal model, the typical research product of the 
modern design sciences is the tested and grounded 
technological  rule .“ 
(van Aken, 2004: 224) 
• Avastav uuring. „Exploratory (inductive) studies start with no 
formally  stated  hypotheses. This is appropriate when one 
has little explicit knowledge about a phenomenon. The 
purpose is to develop hypotheses as a result of the study.― 
( Armstrong  et al., 2001: 172) 
7 
2.10.2011 
Kvalitatiivne ja kvantitatiivne 
• Kvalitatiivne lubab uurida vaadeldavaid küsimusi ja 
kaasusi sügavalt ja detailselt. Andmete kogumine ei 
ole kitsendatud eeldefineeritud analüüsikategooriatega 
Kvalitatiivne vs. kvantitatiivne 
mis võimaldab sügavuse ja detailsuse 
(Patton, 1987) 
• Kvalitatiivsel sobib kus ei ole selgepiirilist objektiivsust 
või reaalsust 
(Cassel ja Symon, 1995) 
(vt. ka  seminari , koos tervik) 
• Kvantitatiivsed meetodid kasutavad  standardiseeritud  
mõõdikuid, mis sobituvad mitmesuguste arvamuste ja 
kogemustega eeldefineeritud kategooriates 
(Patton, 1987) 
Kvalitatiivse karakteristikud  
Kvalitatiivne ja kvantitatiivne 
• Interpreteeriv, mitte kvantifitseeriv 
•
Kvalitatiivne uurib nähtusi nende toimumiskohas. “Qualitative research often 
studies phenomena in the environments in which they naturally  occur ”  
• Subjektiivne, mitte objektiivne 
(Gephart, 2004: 455) 
•
Rohke kirjanduse olemasolu soosib kvantitatiivseid meetodeid. „When there 
•
is an extensive research literature so the  author  can formulate explicit 
Paindlik uurimisprotsess 
hypothesis, then a loose … qualitative procedure is not adequate to accept 
or reject the hypotheses”  
• Suundumus pigem õige protsessi 
( Daft , 1995: 175) 
•
Enamus meetodeid saab kasutada mõlemas – kvantitatiivsetes ja 
kasutamisele uurimises mitte nii 
kvalitatiivsetes  uuringutes. “Most research methods can be used in either 
qualitative or quantitative studies”  
tulemusele;  
(Silverman, 2000: 89) 
• Kontekstist sõltuv/uurimissituatsiooni selge 
•
N. case study võib  sisaldada  kvalitatiivseid, kvantitatiivseid või mõlemat 
sorti andmeid. “Although the terms qualitative and case study are often 
mõju uurimisprotsessile
used interchangeably, case study research can  involve  qualitative data only, 
  
quantitative only, or  both ”.  
(Cassel and Symon 1995) 
(Eisenhardt, 1989: 538) 
Kvalitatiivne ja kvantitatiivne 
Kvalitatiivne ja kvantitatiivne 
võrdlus ( Rynes  and Gephart, 2004) 
• Kvantitati vne kvalitati vsete andmete analüüsi loetakse 
kvalitatiivseks uuringuks – nõuded madalamad. „Many scholars 
Kvalitatiivne 
Kvantitatiivne 
consider the quantitative analysis of qualitative data to be qualitative 
•
„ literary  and humanistic  focus “ 
• Matemaatikal/statistikal 
research. But it can be argued that quantitative analysis of 
•
„socially constructed nature of 
põhinev, „grounded in 
qualitative data  requires  data to be quantified, and hence this is 
reality“ 
quantitative research. My point is that management researchers 
mathematical and statistical 
•
Induktiivne , interpreteeriv, „inductive 
face  many mathematical, statistical, and measurement challenges 
and interpretive“ 
knowledge“ 
when they  apply  quantitative or calculative techniques or 
•
Kirjeldav, „ highly  descriptive and 
• „presumed-to-be true 
perspectives  to qualitative data. These challenges become 
often recounts who said what to 
reality“ 
obscured when research that uses quantitative tools of 
whom  as well as how, when, and 
•
analysis is labeled qualitative research.“ 
why“  
Deduktiivne , muutujate 
•
Selgitav, „ seek  to explain research 
vahelised seosed, 
(Rynes and Gephart, 2004) 
observations by providing well-
„hypothetical-deductive 
• Triangulatsioon – mitme meetodi kooskasutus . “The involvement of 
substantiated conceptual insights 
model that uncovers 
more than one research strategy or approach indicates 
that reveal how  broad  concepts and 
important relationships 
triangulation”. 
theories operate in  particular   cases “ 
(455) 
among  variables and  tests  
(Scandura and  Williams , 2000) 
general  propositions “ (455) 
 
1 
2.10.2011 
Kvalitatiivne ja kvantitatiivne 
Pre-requisites for starting  qual . 
võrdlus 
or  quant . research 
•
Kvalitatiivne uuring sõltub uurija väärtushinnangutest. „Qualitative research 
• Kvantitatiivne uuring algab  uuritavate  muutujate leidmisega. „In 
is  dependent  on researcher‟s  political  values, quantitative research is not, it 
quantitative research, it is  expected  that you  begin  by establishing a 
is value-free, one might consider quantitative  therefore  better,  however  it 
set of variables and methods (often using already existing, proven 
can be argued is such value freedom desirable and possible at all.“ 
measures )“ 
•
Kvalitatiivne on pehme, „ebateaduslik“, „vigu täis“, avastuslik. „Some call 
• Kvalitati vses uuringus võib eeldefineeritud meetodite ja muutujate 
qualitative researchers as  soft  scientists and their  work  unscientific, or only 
exploratory, or  full  of  bias .“ 
kasutamine kõikuda  seinast -seina. “… qualitative researches have a 
•
Kvantitatiivne spekuleerib põhjenduste üle peale sündmuste  toimumist . 
range of options in how far they use what the  authors  call „ prior  
„
instrumentation‟ (i.e. predefined methods and measures):
Quantitative  research speculates about the  meaning  of correlations after-
 
the-fact, which can use so called common-sense  reasoning, which is 
– Muutujate täielik eeldefineerimata jätmine. No prior instrumentation 
something science tries to  avoid  (see Cicourel, 1964: 14, 21).“ 
– Märkimisväärne eeldefineerimine. Considerable prior instrumentation 
•
Kvantitatiivne ei pruugi sobida kõikide asjade uurimiseks. „Some criticize 
– Töö käigus otsustamine. „An  open  question. Exploratory studies need to 
that quantitative experiments, statistics and  survey  are inappropriate to 
be far less structured than confirmatory studies; if your sample  size  is 
some tasks of social science.“ 
very small then  cross -case  comparison  will be more limited and, 
(Silverman, 2002: 1-2, 6-7) 
therefore, the need for standardized  research  instruments  will be less.“ 
(Silverman,  2002: 88) 
Using different methods in 
Kvalitatiivse eelised kvantitatiivse ees 
quant. and qual. research 
(Rynes and Gephart, 2004: 455) 
Meetod 
Metodoloogia 
1.
Sügav sisevaade . „… it provides insights that are difficult 
Kvantitatiivne uuring 
Kvalitatiivne uuring 
to produce with quantitative research. For example, 
Vaatlus  
Abimaterjal  küsimustiku  loomiseks.   Fundamental  
to 
understanding  
qualitative research can provide thick, detailed descriptions 
Preliminary  work,  e.g.  no  prior  to   another  culture 
of actual  actions  in  real -life contexts that recover and 
framing questionnaire 
preserve the actual meanings that actors ascribe to these 
Teksti-
Sisuanalüüs 
(võtmesõnade  Understanding 
participants‟ 
actions and settings. Qualitative research can thus provide 
analüüs 
loetlemine, 
analoogne  
esimeste  categories 
bases for understanding social processes  that underlie 
interneti 
otsingumootoritega). 
management.“  
Content  analysis,  i.e.   counting   in 
2.
„Qualitative research can also provide memorable  examples  
terms of researchers‟  category  
of important management issues and concepts that enrich 
Intervjueeri-
Valikvastustega  küsimused. „Survey  Avatud  küsimused.  „Open- ended ‟ 
the field.“  
mine 
interviews‟: 
mainly 
fixed - choice   questions to small samples 
3.
„ Finally , qualitative research has potential to rehumanize 
questions to  random  samples 
research and theory by highlighting the human interactions 
Transkript -
Intervjuu  täpsuse  lisakontroll.  Used  Arusaamiseks.  Used  to   understand  
and meanings that underlie phenomena and relationships 
sioon 
infrequently  to   check   the   accuracy   how participants organize their talk. 
among variables that are often addressed in the field.“ 
of  interview  records 
(Silverman, 2002: 89) 
Kvalitatiivne ja kvantitatiivne – 
Kuidas kirjutada kvalitatiivset 
valiidsus  (tõelevastavus) 
uurimisküsimust (Creswell, 2003: 106-107) 
• Mitte ükski meetod eraldiseisvalt ei anna piisavat valiidsust. 
„
•
Thus, it  appears  that no one research strategy can 
1-2 keskset küsimust, mitte enam kui 5-7 
adequately cover all  four  aspects of validity, and so 
alamküsimusega 
researchers need to adopt different strategies to maximize the 
four kinds of validity“ 
• „What“ või „How“ küsimused 
• Kvalitatiivse uuringu üldistamisvõime on väike. Kvalitatiivsete 
ja kvantitatiivsete andmete kooskasutamine parandab 
• Fookus ühel fenomenil 
üldistamisvõimet. „The use of both qualitative data 
(interviews) and survey data improves the generalizability 
• Kasuta avastuslikke sõnu „discover“, „seek to 
(affecting external validity) of interview data“  
• Kvalitatiivse mudeli testimine testküsimustikuga aitab 
understand“, „explore a process“, „describe 
üldistamisvõimet tõsta! „Testing the same model using a 
the  experiences “ ja „report the  stories “ 
sample survey would allow  the researcher to report more 
generalizable results (and thus increase external validity)“ 
• Kasuta „open-ended‟ lahtisi avatud küsimusi 
(Scandura and Williams, 2000:  1252 ) 
 
2 
2.10.2011 
Kuidas kirjutada kvantitatiivset 
uurimisküsimust (
Segu (mixed) meetod 
Creswell, 2003: 109) 
• Sõltumatuid (independent) muutujaid tuleb 
• Teadusfilosoofia näeb 
mõõta eraldiseisvalt  
kvantitatiivset/kvalitatiivset meetodeid 
• Kirjuta kas ainult uurimisküsimus või 
rakendatavat nii järjestikuselt 
(kvantitatiivne -> kvalitatiivne -> 
hüpotees, mitte mõlemat 
kvantitatiivne -> ...), paralleelselt kui ka 
koos 
• Järjestikuses mixed meetodis töötatakse 
edasi ja laiendatakse ühe meetodi 
tulemusi teise meetodiga  
(Creswell, 2003: 16) 
Kuidas kirjutada mixed meetodi 
Kvalitatiivne ja kvantitatiivne - 
uurimisküsimust (Creswell, 2003: 114) 
näide 
• Peab sisaldama mõlemat: kvalitati vset ja 
• Segu (mixed) meetodi näide – kuidas 
kvantitati vset küsimust kitsendamaks ja 
kvalitati vne täiendab/kinnitab 
fokusseerimaks küsimust 
kvantitati vset  uuringut . „To corroborate 
certain assumptions underlying our 
• Järjestikusel segu (mixed) meetodi puhul 
theoretical arguments and the findings of 
on teise faasi uurimisküsimust raske ette 
our quantitative analysis, we  included  a 
defineerida 
limited qualitative  component  in our study 
consisting of in-depth interviews with a 
sample of individuals“ 
(Westphal and Khanna, 2003: 373) 
 
Mixed  method  – kasutatavad meetodid sõltuvalt 
lähenemisest (Creswell, 2003: 13-16) 
Kvantitatiivne 
Kvalitatiivne 
Segu (mixed) meetod 
• Eksperimendid 
• Jutustus.  
• Järjestikune. 
• Küsimustik (non-
 Story about 
Sequential 
experimental) 
individual‟s  live  
• Samaaegne. 
 Läbilõige
• Phenomenologies 
. Cross-
Concurrent 

Teooria 
Understanding the 
sectional 
„
• Transformative 
lived experiences“ 
 Pikaajaline. 
•
 „
Etnograafia 
theoretical lens 
Longitudinal 
 „ Cultural  group in a 
… as an 
 Generalization as 
natural setting“ 
overarching 
intention 
• Põhistatud teooria. 
perspective within 
Grounded theory 
a design“  
 Theory that is 
„grounded in the 
views  of 
participants“ 
•  Juhtumiuuring  
 In-depth exploration 
of phenomena 
3 
2.10.2011 
Sotsiaalteadus ja eesmärgid 
•
Sotsiaalteaduse eesmärk on selgitada – kirjeldada ja kontseptualiseerida 
omadusi/muutujaid ja põhjuslikke  seoseid  ning nende avaldumisvorme 
• Teaduse eesmärk on nähtuste toimimise 
erinevates  olukordades . „An  overall  aim in social science research is to 
mõistmine, jagatud mõistmine. „
explain  events  and processes. To explain something implies (from the 
Most 
perspective of  critical   realism ) first describing and conceptualizing the 
properties and causal mechanisms  generating and enabling events, 
academic research in management is 
making things happen, and then describing how different mechanisms 
manifest themselves  under  specific   conditions .“ 
based on the  notion  that the mission of all 
(Danemark et al., 1997: 79) 
•
Tegelikkus ja faktid ei räägi  iseenese  eest, vaatluste raporteerimisest ei 
science is to understand, i.e. to describe, 
piisa, vajalik on arutlemine ja  argumenteerimine . „That reality does not 
explain and possibly predict ... But, also 
speak  for itself, that science can never  limit  itself merely to observing, 
registering and reporting, it is well  known fact. Reasoning, out ability 
many non-positivists hold that the mission 
to analyze,  abstract , relate, interpret and draw conclusions,  is a 
fundamental precondition for all knowledge and knowledge 
of all science is to create shared 
development.“ 
(Danemark et al., 1997: 79) 
understanding“ 
 
 
(van Aken, 2004: 220) 
Teooria 
Teooria 
− Mis on teooria 
• Teooria eesmärk on andmete 
− „Teooria on mingi fenomeni toimimise üldistus“ 
(Rillo, 2010) 
− Teooriat võib vaadelda kui konstruktsioonide ja atribuutide kogumit
interpreteerimine nähtuse käitumise 
 
(Bacharach 2007: 500) 
− „what‟, „how‟, ja ‟why‟ on teooria arenduseks olulised ja vajalikud 
mõistmiseks. „The purpose of theory is to 
komponendid. „what‟ ja „how‟ kirjeldavad ning „why‟ selgitab 
(Whetten, 1989: 490-491) 
interpret data to provide insight into real 
− Teooria on  instrument , mitte mõistatuse vastus 
(James,  2005: 44) 
behaviour„ 
− „Kõik meie seadustest on kõigest lähendused. … seaduste hulk [on] 
kasvanud nii suureks, et neid ei osta enam loendadagi … ükski teooria ei 
(Daft, 1995: 166) 
ole reaalsuse absoluutne üleskirjutus, vaid igaüks võib neist võib olla 
mõnest vaatepunktist kasulik. Nende peamine otstarve on võtta kokku vanu 
fakte ja juhatada uute juurde“ 
(James,  2005: 47) 
− Teooriaid on väga palju,  orienteerumine  väga raske. Piltlikult eksisteerib 
teooriate džungel. 
(Koontz, 1980: 175) 
 
 
Teooria (Sutton ja  Staw , 1995) 
Teooria (Weick, 1995) 
• „Ei ole teada mida lugeda  tugevaks  ja mida nõrgaks 
•
„Juhtimisteadus koosneb lähendustest“(385) 
teooriaks“ (371) 
•
„ Referentsid , andmed, muutujate nimekirjad,  diagrammid  ja hüpoteesid ei 
•
ole teooria … juhul kui küsimus on laiskuses ja mittetäielikkuses“ (385) 
Konsensuslikult siiski arvatakse et teooria ei ole pelgalt: 
•
„Teooria on pigem kontiinum [pidev areng] kui kaheksjagunev“ – on või ei 
– Referentsid. Referatiivsus,  viitamine  olemasolevatele teooriatele, 
ole teooriat (386) 
vi tamine tuntud ja paljuvi datud töödele (372-373) 
•
Sõnaraamatu järgi on teooria „oletus, spekulatsioon, …,  selgitus , mudel“ 
– Andmed. Andmed kirjeldavad mis toimus, teooria selgitab miks 
(386) 
toimus.  Statistilised   numbrid  ei näita põhjuslikke seoseid. 
•
„Parimad teoreetikud võivad anda ettekirjutisi/retsepte ilma tutvustamata 
Varasem teooria ei saa olla iseenesest motivaatoriks (373-375) 
teooriat andmete ja ettekirjutiste vahel“ (387) 
– Nimekiri muutujatest ja konstruktsioonidest. Teooria peab 
•
Analoogia  meditsiiniga „andmed on sümptomid, teooriad kui diagnoosid, 
selgitama millest nad tulenevad ja kuidas nad on seotud (375) 
ettekirjutused  kui ravi“ (387) 
– Joonised. Põhjuslikke seoseid ja protsesse kajastavad joonised. 
•
Küsimus on kas publitseerida ainult tulemused või ka … nö. Vahepealsed 
Mõnikord li ga  keerukad , vajalik kirjalikud selgitused (376)
heitlused“ (389) 
 
•
„Teoretiseerimise protsess koosneb tegevustest nagu 
– Hüpoteesid. Hüpoteesid on sil aks teooria ja andmete vahel. 
abstrakteerimine, 
üldistamine, tuletamine, valimine,  selgitamine , sünteesimine, 
Hüpoteesid ütlevad „mis‟ toimub, kuid mitte „miks‟ toimub (376-
idealiseerimine “ (389) 
377) 
 
 
 
 
4 
2.10.2011 
Teooria (Schmenner and Swink, 
Märkmeid 
1998: 98) 
Väärarusaam teaduslikust meetodist. „Any study of the 
• Arutu metodoloogilise korrektsuse 
philosophy  of science reveals how silly it is to think that 
the „ scientific  method‟ consists of“   
tagaajamine sisu nägemata. „Give a child 
(1) Ebaolulised ja mitte  asjakohased  faktid. „a  collection  
a hammer, and everything seems made to 
of facts  without  a priori guesses as to their 
importance  or relevance,“  
be hit; give a social  scientist  variables and 
(2) Faktide analüüs ilma hüpoteesideta „an analysis of 
the general linear model and everything 
those facts without hypotheses,“  
(3) Induktiivne üldistamine „the inductive derivation of 
seems made to be factored, regressed, 
generalizations from them, and then“  
and fit“ 
(4) Üldistatud tulemuste edasine testimine „the further 
(Van de Ven and Poole, 2005:  1383 ) 
testing of the generalizations“ 
Lühikokkuvõte olulisematest 
Teaduse perfektsus 
teooriatest 
• Teadus ei ole  perfektne , ainuüksi igal 
•
Contingency  Theory (olukorraline) – kõik on olukorrast ning sisemisest  ja välisest  keskkonnast sõltuv, ei ole üht ühest teed, tuleb leida 
sobiv vastavus ja kooskõla keskkonnaga, … 
(Miller, 1987)  
•
Dynamic  Capabilities – n. ettevõte  võime  hallata, arendada ja kiirelt ümber kujundada kompetentse, …   
(Teece et al, 1997) 
uurimismeetodil on omad piirangud mis 
•
I.O. Theory – n. valdkond  määrab,  … 
(Porter, 1981) 
•
Institutional Theory – n. valdkonna siseselt on ettevõtted homogeensed, … 
mõjutavad tulemust „… 
(DiMaggio & Powell, 1983; Schmalensee, 1985) 
it is not possible to 
•
Micro-Politics – n. võimuvõitlused  ettevõttes,  … 
(Pfeffer & Salancik, 1974)  
•
Leadership  Theories – n. juht vs. liider; eestvedamine;  pragmaatiline, ümberkujundav ja laissez-faire;  … 
(Judge et al, 2002) 
do an unflawed study. Any research 
•
Organizational  Learning  – n. exploration/exploitation;  intuitsioon->interpreteerimine->integreerimine->  institutsionaliseerimine;  … 
(March, 1991; Crossan et al, 1999) 
•
Resource-Based  View  – n. ettevõtte sisemised  strateegilised ressursid; konkurentsieelis; valuable-rare-inimitable-nonsubstituable;  … 
(Barney, 1991) 
method chosen will have inherent flaws, 
•
Resource  Dependence  Theory  – ettevõtte väliste  ressursside  tagamine, … 
(Pfeffer & Salancik, 1978)  
•
Social Evolutionary  Theory – n. Darwini  teooria  põhimõtted sotsioloogias  ja majanduses, … 
(Burgelman, 1991)  
•
and the choice of that method will limit the 
Agency theory – omanike  ja tegevjuhtkonna vahelised suhted, usaldamatuse, isetäituvad  ennustused 
(Fama and Jensen, 1983) 
•
Behavioural   Theory – ratsionaalsed  otsused, … 
(Simon, 1979) 
•
Game Theory  – oligopoolsel turul otsuste tegemine 
conclusions that can be drawn.“ 
(Farrell and Shapiro,  1988) 
•
Network  theory – sotsiaalsed võrgustikud, ärivõrgustikud… 
(Podolny and Page, 1998) 
•
Transaction  Cost Economics  – tehingu sõlmimistega  (ettevalmistamiste,  kauplemiste, jõustamiste jne.) seotud kulud oportunistliku 
(Scandura and Williams, 2000:  1249 ) 
käitumise ja pi ratud ratsionaalsuse valguses.  
(Williamson, 1981) 
•
… 
 
Uurimisdisain 
• Uurimisdisain tegeleb kuidas leida uurimisküsimustele  vastavaid 
sobilikke uurimismeetodeid 
(Robson 2002, 79-80) 
• Uurimisdisain on justkui plaan siit sinna saamiseks. “A research 
Uuringu disain 
design is an action plan for  getting  from  here  to there”  
(Yin, 2003: 20) 
• Uurimisdisain peab uurijat juhtima andmete kogumise, analüüsimise 
ja interpreteerimise käigus. It should  guide  “the investigator in the 
process of collecting, analysing, and interpreting observations” 
(Nachmias and Nachmias, 1992: 77-78) 
• Uurimisdisaini eesmärk on vältida teelt kõrvalekaldumist, kõrvaliste 
ja väliste asjadega tegelemist. “The main purpose of the design is to 
help to avoid the situation in which the evidence does not address 
the initial research questions”  
(Yin, 2003: 21) 
 
5 
2.10.2011 
Uurimisdisaini komponendid 
Uurimisdisaini volatiivsus 
(Yin, 2003: 21) 
• Uurimisküsimus. Research questions 
• Kvalitatiivse uuringu disaini arenemine 
• Uuringu väited. Research propositions.  
– Väited peavad olema paigas enne  uurima  asumist. In  traditional  case 
toimub jooksvalt töö käigus. „Qualitative 
study they need to be there in advance, it has different meaning in the 
context  of grounded theory, where initial propositions  grow  out from 
research is often designed at the same 
emprirics.  
– Fokusseerituse tagamine. Propositions are needed to “identify relevant 
time it is being  done ; it requires “highly 
information … Without such propositions, an investigator might be 
tempted to cover “everything,” which is impossible to do” (Yin, 2003: 23) 
contextualized individual judgements” 
• „Uurimistasand“ Unit of analysis 
(Van Maanen, 1998: xi); morever, it is 
• Läbimõeldus kuidas andmeid väidetega siduda. How to  link  “data to 
the propositions”. The link can be made by cross-case analysis; 
open to unanticipated events, and it  offers  
• Kriteeriumid leidude tõlgendamiseks. “The  criteria  for interpreting the 
findings”, complicated item to  carry  out
holistic  depictions of realities that  cannot  
  
be reduced to a few variables.“ 
(Rynes and Gephart,  2004: 455) 
Uurimisdisaini kompromissid 
• Uurimisdisain paneb paika kompromissid kolme 
komponendi vahel. „Research design choices imply 
trade-offs, discussing a "threehorned  dilemma " to 
highlight the trade-offs that researchers must make. 
Uurimisprotsess 
Various research designs result in more (or less)“  
1)
Üldistatavus „generalizability to the population that 
supports the  issue  of external validity (Sackett & Larson, 
1990),“  
2)
Mõõtmiste täpsus ja kontrollitavus „precision in 
measurement and control of the behavioral variables, 
affecting internal and construct  validity (Sackett & 
Larson, 1990), and“  
3)
„realism of context.“ 
(Scandura and Williams, 2000:  1250 ) 
 
Uurimisprotsess 
− Research Design. Uurimisdisain on kõige alus. Disain on see mis eristab 
professioone teadusest 
(Simon, 1996: 1) 
 Uurimisküsimus 
 Teoreetilised väited (propositions) 
 „Uurimistasand“ (unit of analysis) 
 Kirjanduse ülevaade 
 Valim/sihtrühm / Juhtumi valik 
 Andmete kogumise meetodid 
(Piekkari &  Welch , 2008) 
− Field work. Andmete kogumine 
− Andmete analüüsimine 
−  Raporti  kirjutamine  
− ... 
6 
18.10.2011 
Kvantitatiivne uuring 
− Kvantitatiivne uuring sobib eelnevate teooriate testimiseks olukordades kus 
fenomeni on varasemalt uuritud kuid empiirikat ei ole piisavalt 
(Daft, 1995)  
 
Kvantitatiivne uuring 
Kvantitatiivne uuring – survey (1/2) 
Kvantitatiivne uuring – survey (2/2) 
− Kontrollige varasemate küsimustike/mõõteskaalade olemasolu, mida on testitud 
−
Single-item/multi-item scales (mitu küsimust sama asja kohta, erineva nurga/nüansi alt) – 
ja mille vali dsus ja usaldusväärsus on teada
aitab tõsta usaldusväärsust
 
 
(Nunnally,  1978; in Venkatraman  &  Grant , 1986: 78) 
− Uue küsimustiku loomine 
−
Eeltestimine sihtrühma peal 

(Fowler,  1993: 100-102) 
Varasema teooria baasil 
−
Likert-skaala kasutamine (n. 5 – täiesti  nõus, ... 1 – ei ole üldse nõus) 
 Vältida otsese konstruktsiooni kasutamist, abstraktsioonid. (N. motivatsiooni 
 4- astmelise  skaala puhul antakse positiivsemaid vastuseid kui 5-astmelise puhul (sest 
uurides küsime mis inimesele meeldib, mis ei meeldi ja mis jätab 
keskmist väärtust skaalal ei ole) 
ükskõikseks – puudutamata sõna „motivatsioon‟) 
( Churchill ,  1995: 416) 
 5-astmeline on omadustelt sarnane 7-astmelisega 
 Küsimustiku pikkus (n. mittevastanute arv on üle 47% kui küsimustik pikem 
( Dawes , 2008) 
kui 15 min) 
−
Probleem mõõtmisel,  subjektiivsus : “Kui mitu korda nädalas ...?”, M: “li ga palju” (tegelikult 
1 kord), N: “li ga vähe” (1 kord) 
(Churchill, 1995: 399) 
 Suunavate küsimuste vältimine
−
 
Keel (rahvusvaheline  uuring, Eesti uuring – vajadus inglise keele järgi kasvab), 
professionaalse tõlgi vajadus 
 Sihtrühmale kohane ja arusaadav  terminoloogia  (eelnevalt selgeks teha) (N. 
−
Valim  
akronüümid NPV ( finants ), ERP ( personalijuhtimine -IT) ei pruugi kõigile 
 juhuslik valim 
võrdselt arusaadavad olla) 
 valimi  suurus 
 Küsimuste järjekord 
• Statistilise  analüüsi jaoks vähemalt 60-100 vastust 
• Isikuandmed/demograafilised andmed  algusesse  või lõppu
• Vähemalt 5 korda samapalju vastuseid kui muutujaid
 
 
(Maula, 2001: 110) 
(O‟ Connor , 2006; Churchill, 1995: 429; Garson, 2008)   
Küsimustike koostamine (Tambur) 
• Küsimused viisakas ja sõbralikus toonis
 
 
• Küsimused  lihtsas  keeles ja lühidalt 
• Küsimuste järjestus loogiline, teemade 
• Üks küsimus korraga (üks mõõde) 
kaupa:  eespool  üldisemad ja kergemad 
Näide: kui kaua olete töötanud oma ametikohal ja 
küsimused, järgnevad keerukamad ja 
organisatsioonis kokku? – üks küsimus, mis 
spetsiifilisemad 
eeldab kahte vastust 
• Tõlkeküsimustikus otsetõlge pole alati 
• Küsimused võimalikult täpsed ja konkreetsed 
võimalik, tuleb arvestada kohaliku keele ja 
• Küsimus ei tohi ol a  suunav  
kultuuriga 
Näide: Kui tähtis on arendustegevus teie firmale? 
•  Vormistus  korrektne, ühtne sti l 
- küsija eeldab, et arendustegevus on igal juhul 
tähtis 
(Tambur) 
 
 
 
 
 
 
1 
18.10.2011 
Küsimuste liigid: 
– Vabavastusega küsimused
Küsimustiku kaaskirjas järgmine info: 
 
 
 
• Näide: Teie vanus ............; Millised isikuomadused on 
– küsitluse läbiviija tutvustus ja kontaktid 
juhi puhul olulised?  
– läbiviimise eesmärk 
– Valikvastusega küsimused 
– tagasiside andmise aeg ja viis  
• Näide: Teie sugu: 1- Mees   2- Naine  
– Skaala küsimused
– juhtnöörid küsimustiku täitmiseks 
 
 
• “Jah/ei” skaala väite tõesuse kontrollimiseks 
– küsimustiku täitmisele kuluv orienteeruv aeg  
• 5-palli skaala:  näit.: 1 – ei nõustu üldse, 5 – nõustun 
( vastaja  oskab arvestada  ajakulu ) 
täielikult 
–  kinnitus  anonüümsuse tagamise kohta – 
• 10 palli skaala: näit.: Hinda skaalal 1-10, mil määral 
andmeid analüüsitakse üldistatult ega viida 
väide kehtib sinu organisatsiooni kohta; 1 – väide ei 
kehti, 10 – väide kehtib täielikult  
kokku vastaja  isikuga  
(Tambur) 
(Tambur) 
 
 
Survey design (Creswell, 2003: 
• Küsimustiku lõpus tänusõnad osutatud abi 
155) 
eest 
•
Küsimustiku eesmärk. „Is the purpose of a survey design stated?“ 
• Küsimustiku eelnev testimine ja 
•
Disaini  valiku kriteeriumid. „Are the  reasons  for choosing the design mentioned?“ 
•
Küsimustiku olemus (n. läbilõige või pikaajaine) „Is the nature of the survey (cross-
parandamine eelneb põhiuuringule
sectional vs. longitudinal) identified?“ 
 
•
Kogumi/populatsiooni suurus. „Are the population and size of the population mentioned?“ 
•
Populatsiooni kihistumine. „Will the population be stratified? If so, how?“ 
•  Soovitav  märkida tähtaeg, mil al 
•
Valimi suurus. „How many people will be in the sample? On what basis was this size 
chosen?“ 
oodatakse vastuseid, näit. 1 nädala 
•
Juhuslik/mittejuhuslik valim.  „What will be the procedure for sampling these individuals 
(e.g., random, nonrandom)?“ 
•
Küsimustiku instrument. „What instrument will be used in the survey? Who  developed  the 
jooksul. Vajadusel saata meeldetuletus ja 
instrument?“ 
•
Küsimustiku sisu ja skaalad. „What are the content  areas  addressed in the survey? 
pikendada mõned päevad vastamisaega.  
Scales?“ 
•
Testprotseduurid. „What procedure will be used to  pilot  or field test the survey?“ 
•
„What is the time line for administering the survey?“ 
(Tambur) 
•
Küsimustiku muutujad. „What are the variables in the study?“ 
•
Muutujate vastavus uurimisküsimustega. „How do these variables cross-reference with the 
research questions and  items  on the survey?“ 
 
Küsimustiku koostamine (1/4)  
Küsimustiku koostamine (2/4) 
2 
18.10.2011 
Küsimustiku koostamine (3/4) 
Küsimustiku koostamine (4/4) 
Andmete kogumine (Tambur) 
Valim/Sample  Characteristics  
• Esmased andmed – kogutakse uurija poolt 
• Valim. The people who have a chance of 
ja/või tema poolt määratletud eesmärkidel 
being included among those selected, 
•  Teisesed  andmed – on juba kellegi teise 
constitute a sample frame 
poolt kogutud teistel eesmärkidel (nt 
(Fowler, 2001: 11-12) 
Statistikaameti poolt) 
•  Populatsioon /üldkogum. The  target  
population of the research is the  entire  
group about which the researcher wishes 
to draw conclusions  
(StatSoft, 2007) 
Valim (1) (Tambur) 
Valim (2) (Tambur) 
• Üldkogum - kõik  juhtumid  või objektid, 
mil e kohta järeldused kehtivad. 
• Valim - mõõtmiseks valitud (uuringusse 
kaasatud) üldkogumi osa 
• Valimit kasutatakse, kuna koguvalimit 
mõõta on li ga kal is ja mahult võimatu 
–  erand  on näiteks rahvaküsitlus 
3 
18.10.2011 
Valim (3) (Tambur) 
Sample Characteristics 
• Tõenäosuslikud  valimid  – igal ühikul on 
võimalus sattuda  valimisse  ja saab teha 
• Ühest ettevõttest võib küsitleda mitut inimest. It 
has been argued that it is not enough to involve 
kehtivaid üldistusi. Representati vsed e 
only one  executive  officer from a company  
esindluslikud valimid. 
(Venkatraman and Grant, 1986: 82) 
•
• Valimis vähemalt viis korda sama palju vastuseid 
 Mittetõenäosuslikud valimid – järeldused 
kui sõltumatuid muutujaid. It has been suggested 
ei ole vali dsed ja ei saa üldistada. 
that there has to be “a minimum of 5  times  as 
Mittereprsentatiivsed valimid.  
many observations as there are independent 
variables in the model” to enable generalizability  
– Näit. tuttavad firmajuhid, üliõpilased 
( Hair  et al., 1998; in Maula, 2001: 110) 
Valimi suurus/Sample 
Tõenäosuslikud valimid (1) (Tambur) 
Characteristics 
1. Lihtne juhuslik valik e lihtjuhuvalim  
• A sample size of 20 is  considered  to be small, the 
• Kogumi kõikidel li kmetel on ühesugune 
size of more than 30 is deemed large enough  
(Pallant, 2001: 172-173) 
võimalus sattuda valimisse. 
• Sample with equal or more than 60  responses  is 
•
big one 
Juhuslike arvude tabel, loteriimeetod jt.  
(Parring et al., 1997: 81) 
 
+ meetodit kerge rakendada 
• Sample with the size of 100 is  quite  large. 
(Pallant, 2001: 173)  
 
- eeldab üldkogumi kõikide ühikute täielikku 
• The sample size is  supposed  to be higher than 50, 
loetelu  
however, and to get enough explanatory  power , 
the sample size of 60 is needed  
 
- hinnangufunktsioonide standarvead 
(Kiviste, 1998) 
võivad ol a suured 
 
 
 
Tõenäosuslikud valimid (3) 
Tõenäosuslikud valimid (2) (Tambur) 
(Tambur) 
2. Süstemaatiline valim   
3.  Kihtvalim  
 
• Valimisse võetakse näiteks iga 7
•
-s. 
Kiht – üldkogumi alajaotus 
Eeldab järjestamise võimalust. Lähteühik 
• Üldkogum jagatakse üksteist välistavateks 
võetakse tavaliselt juhuslikult. 
alamhulkadeks, millest võetakse lihtjuhuvalim, 
 
näit. vanuse, soo, tegevusvaldkonna järgi 
• Saab kasutada hästi tänavaküsitlustes. 
+ eraldi tulemused iga kihi kohta 
 
+ andmete kogumine lihtsam 
 
+ lihtne, valikuraam pole  piiritletud  
+ suurem täpsusaste 
 
- varjatud perioodilisuse oht 
- eeldab rohkem ettevalmistust, infot iga kihi kohta 
 
 
4 
18.10.2011 
Tõenäosuslikud valimid (4) 
Replication 
(Tambur) 
4. Klastervalim 
 
• Replication on kordusuuring 
• Üldkogum jaotatakse alamhulkadeks ja valitakse 
• Kordusuuring, sarnaste tulemuste kontroll. „A 
alamhulkade juhuvalim. 
replication is defined as “a duplication of a 
•
previously published empirical study that is 
Erinevus kihtvalimiga – kihtvalikuga võetakse 
concerned with  assessing  whether  similar  findings 
igast alamrühmast ühikute valim; klastervalikuga 
can be obtained upon repeating the study.”“ 
alamrühmade valim. 
(Evanschitzky et al., 2007 : 411)  
• Skoobi ja piirangute laiendamine. „Replications 
+ pole vaja täielikku valikuraami teiseste 
with extensions  serve  to determine the scope and 
valikuühikute jaoks 
limits of empirical findings by seeing if they can be 
generalized to other populations, contexts, time 
- muutujad võivad varieeruda klastrite vahel ja 
periods, geographical areas, and so on“  
täpsus väheneb 
( Hubbard  and Vetter, 1996: 153)  
 
Replication – the need for 
Hüpoteesid 
replication 
• Kordusuuringud toovad sageli erisusi välja. „Some research 
•
Hüpoteesid on varasema kirjanduse kokkuvõte, mis juhib andmete kogumist ja analüüsi. „A 
indicates that there are often  differences  in the results of  original  and 
hypothesis provides a structure for the collection and analysis of data. It also aids in the 
cumulative development of knowledge by summarizing evidence from  previous  studies“  
replication studies (e.g., Hubbard and Vetter, 1996;  Reid  et al., 
•
Dominantne hüpotees. „… dominant hypothesis might be appropriate under the  following  
1981)“ 
conditions:“  
• I allikas - 15% kordusuuringud kinnitasid  varasemaid  tulemusi, 25% 
–
Peale avastuslikku uuringut „a) after the exploratory  phase to help refine a plausible hypothesis on 
a topic;“  
osaliselt, 60% mitte. „In  marketing , H&A  find  that only 15% of 
–
Kui ei ole võimalik arendada  konkureerivat hüpoteesi. „b) when it may not be feasible to develop 
extensions confirmed initial outcomes, 25%  provided  partial  support , 
competing hypotheses;“  
and 60% conflicted with their predecessors“ 
–
Kui on liialt  kulukas  testida alternatiive  „c) when it may be too costly to test alternatives;“  
–
Kui eksisteerib ideede kül us ja paral eelsed  uurimismeeskonnad. „d) when an efficient “ market ” for 
• II allikas - 44% kordusuuringud kinnitasid varasemaid tulemusi, 31% 
ideas  exists, such as when parallel  teams  pursue solutions to the same problem at the same time, 
with well- established  criteria for evaluation and  good  communication among teams;“  
osaliselt, 25% mitte. „In comparison with the study by H&A, this 
–
Hüpoteesi toimimistingimuste täpsustamine „e) where the  task  is to clarify the conditions under 
follow -up showed that that of the 16 replications, 44% confirmed 
which an accepted hypothesis holds“ 
earlier results, 31% provided partial support, and 25%  found  no 
•
Konkureerivad hüpoteesid, kaks või enam. „For competing hypotheses, the researcher 
support at all for the results of the original study“ 
examines evidence on two or more plausible hypotheses“ 
(Armstrong et al., 2001:173-175) 
(Evanschitzky et al., 2007 : 412)  
 
 
Nullhüpotees (Tambur) 
Sisukas hüpotees (Tambur) 
• H  – nullhüpotees väljendab tavaliselt uurijat 
•
0
H  – sisukas e.  alternatiivne  e. konkureeriv 
1
mittehuvitavat juhtu (üldkogumi vastamine 
hüpotees -  uurija soovib tõestada  
teatud standardile). 
• Tavaliselt mingi erinevuse, mõju või seose 
• Nullhüpoteesi ei ole võimalik tõestada. Selle 
olemasolu 
vastuvõtmine tähendab, et kui uurija tahab 
mingit erinevust, mõju või seose olemasolu 
• Sisuka hüpoteesiga väidetakse vastupidist 
tõestada, siis tuleb tal mõõtmisi jätkata 
nullhüpoteesile 
 
5 
18.10.2011 
Vead hüpoteeside kontrollimisel 
Hüpoteeside kontrollimine 
(Tambur) 
(Tambur) 
1. Esimest liiki viga - õige nullhüpoteesi 
• Olulisuse nivoo – esimest liiki vea ülempiir 
kummutamine  valimi alusel ehk vale 
• Olulisuse nivoo väärtused on 0,05; 0,01; 0,10 
alternatiivhüpoteesi vastuvõtmine 
• Nullhüpoteesi kummutamisel tekkiv viga p  
2. Teist liiki viga – õige alternatiivhüpoteesi 
mitteäratundmine
• Kui viga (p) on suurem kui olulisuse nivoo, siis ei 
 
saa kummutada nullhüpoteesi 
• Olulisem on esimest liiki vea vältimine 
• Kui viga (p) on väiksem kui olulisuse nivoo, siis 
võetakse vastu alternatiivhüpotees 
 
Muutujad 
Kodutöö küsimustiku muutujad 
• Atribuudid 
 
 Independent variable/sõltumatu 
 
muutuja /atribuut – manipuleeritav atribuut  
 
 Dependent variable/sõltuv muutuja/atribuut – 
 
atribuut mida mõõdetakse 
 
• Eeldused ( normaaljaotus ) 
 
• Milline on dependent muutuja? 
• Millised on independent muutujad? 
Rahvusvaheline küsimustik – 
Measures (mõõdikud) 
ekvivalentsuse probleem 
• Sama fenomeni erinevad mõõdikud on erineva headusega. „There 
• Funktsionaalne  ekvivalentsus  – funktsionaalne 
is always one  measure  that is a priori better than  others “  
•
kasutatavus  peab olema samaväärne. N. ratta 
Valiidsus – mõõdik mõõdab mida peab. 
• Raskused parima mõõdiku valimisel. Mõõdiku  koonduv  valiidsus. 
kasutamine:  Austraalia  – puhkus/sport,  Vietnam  – 
Sama fenomeni erinevad mõõdiku tulemused peavad korreleeruma. 
põhiline transpordivahend
„
 
Attempting to establish „ convergent‟  validity of a measure of a 
person‟s  height , for  instance , by measuring height with a tape 
• Kontseptuaalne ekvivalentsus. N. töökoha 
measure,  visual  inspection, and  asking  the  subject , and then 
demonstrating that the first measure correlates with the other two 
lojaalsus: Aasias – pühendumine ühele töökohale, 
does not  prove  that the first measure is the most valid“  
Austraalia – reeglite järgimine 
• Mõõdiku  hajuv  vali dsus. Erinevate fenomenide mõõdikud ei mõjuta 
iseenesest mõistetavalt üksteise vali dsust. „ Similarly , attempting to 
• Instrumendi/mõõtmise ekvivalentsus. Mõned 
establish „ divergent‟  validity by comparing a height measure with a 
kultuurid väldivad skaalade äärmusi, teised mitte. 
waist size measure establishes nothing about the validity of the 
height measure“ 
( Jones , 2007: 3-4) 
(Rossiter, 2003: 87) 
6 
3.12.2011 
Kvantitatiivne andmeanalüüs 
Statistilised keskmised (1) 
1. Aritmeetiline keskmine ehk keskväärtus ( mean ): 
−
Statistilised andmetöötlusprogrammid,  n.  SPSS  
−
Atribuudid 
• Võimaldab võrrelda elementide näitaja väärtusi 

Independent variable/sõltumatu atribuut – manipuleeritav  atribuut  

DV: 
Dependent variable/sõltuv atribuut – atribuut mida mõõdetakse 
aritmeetilise keskmisega 
−
Eeldused (normaaljaotus) 
success    rate  
IV: 
−
Andmeanalüüsid
best  practices  
 
• Võimaldab arvutada teisi statistilisi näitajaid 

Parameetrilised  testid (peavad  vastama eeldustele,  ...) 
• Testid muutujate vaheliste seoste leidmiseks (pideva  atribuudi keskväärtuste/mean-ide 
võrdlemine) 
• Sõltub igast üksikust elemendist ja seetõttu on tundlik 
o  Korrelatsioon  – seose tugevus kahe pideva  atribuudi vahel 
o
ekstremaalsete väärtuste suhtes
Regressioon   – n. mil isel määral sõltumatud atribuudid mõjutavad  sõltuvat atribuuti, 
 
mängitakse läbi erinevad kombinatsioonid 
o Faktoraanalüüs – lubab vähendada  atribuutide arvu vähemaks hulgaks  faktoriteks . 
– Näit, väga suured või väikesed üksikväärtused moonutavad  
Analüüsida erineva arvu faktoritega leidmaks tähendusrikkad gruppe 
aritmeetilist keskmist väiksemaks või  suuremaks  
(Pallant, 2001) 
• Testid gruppide vaheliste erinevuste leidmiseks 
o T-test 
• Arit. keskmine on abstraktsioon – sellist väärtust ei 
o ANOVA – kahe või enama grupi omavaheline  võrdlus. Väike, keskmine ja suur. Maade 
vahelised  erinevused  jne. 
pruugi tegelikult üldse olla 
(Pallant, 2001) 

Mitteparameetrilised  testid 
(Tambur) 
 Chi-ruut – atribuudi väärtuse võrdlemine eeldatava  väärtusega (usaldusväärsus) 
(Pallant, 2001) 
Statistilised keskmised (2) 
Statistilised keskmised (2) 
2. Mood (mode) 
3. Mediaan (median) 
•  Reas kõige sagedamini esinev liige 
•  Jaotuse keskmine liige, millest mõlemale poole        
• Mood puudub, siis kui kui kõik väärtused 
jääb võrdne arv elemente.  
esinevad sama arv  kordi .  
•   Mediaan  jaotab   järjestatud statistilise rea      
• Mitu moodi esineb juhul, kui on mitu ühesuguse 
kaheks 
sagedusega väärtust. Sel juhul võib valimis 
• Paarituarvulise rea korral on mediaan järjestatud 
rea keskmine liige 
esineda mitu erinevat gruppi, mida eraldi uurida.  
• Paarisarvulise rea korral leitakse mediaan kahe 
• Antimood – kõige harvemini esinev väärtus 
keskmise liikme aritmeetilise keskmisena 
(Tambur) 
(Tambur) 
 
 
 
Variatsiooninäitarvud
Nähtustevahelised seosed 
 (Tambur) 
(Tambur) 
• Variatsioonnäitarvud iseloomustavad uuritava suuruse 
• Seosed – ühtede objektide olemasolu, 
varieerumist ehk hajuvust. 
puudumine või muutumine on teiste objektide 
• Dispersioon ehk keskmine ruuthälve 
olemasolu, puudumise või muutumise eeldus
• Standardhälve ehk  ruutkeskmine  hälve
 
 on  ruutjuur  
dispersioonist (realiikmetega samades ühikutes) 
• Põhjuslikud e kausaalsed seosed – 
• Standardhälbe kaudu iseloomustatakse tunnuse 
põhjusnähtus on tagajärgnähtuse 
väärtuse hajuvust keskmise väärtuse suhtes 
esilekutsumiseks piisav ja vajalik 
• Mida suuremad on dispersioon ja standardhälve, seda 
• Põhjuslik seos on kindla suunaga 
suurem on tunnuste väärtuste  hajuvus  
• Mida suurem on hajuvus, seda moonutatum on ka  
aritmeetiline keskmine 
1 
3.12.2011 
Korrelatsioonanalüüs (Tambur) 
Korrelatsioon (Tambur) 
• Võimaldab analüüsida muutujate vahelise seose 
• Nähtuste vastastikune sõltuvus ehk suhe, mille tõttu 
olemasolu, tugevust ja suunda 
muutused ühes nähtuses  kutsuvad  esile ka muutused 
•
teises nähtuses 
Osakorrelatsioon - kirjeldab kahe muutuja vahelist 
korrelatsiooni, võttes arvesse ühe või enama muutuja 
• Lineaarne e Pearsoni  korrelatsioonikordaja  - 
mõju 
standardiseeritud hälvete korrutiste keskmine 
•
– Excelis: CORREL=(array1;array2) 
Positiivne korrelatsioon — ühe suuruse kasvades teine 
• Korrelatsioonikordaja (r) alusel hinnatakse 
suurus samuti kasvab 
nähtustevahelise seose tugevust:  
• Negatiivne korrelatsioon — ühe suuruse kasvades teine 
– .....- 0,2 – tunnuste vahel puudub või on nõrk seos 
suurus kahaneb 
• Korrelatsioonisõltuvus puudub –
– 0,3...0,6 keskmine seos 
 tunnused on 
mittekorreleerunud, kui nt tunnuste hajuvus on väga suur 
– 0,7-… tugev või väga tugev seos 
ja seoseid ei teki 
 
Chi- square  
Regression  analysis 
• Mitteparameetriline test gruppide 
•
Selgitada ja ennustada sõltuva muutuja variatsioone hinnates erinevate 
sõltumatute muutujate mõju sõltuvale muutujale. This statistical method was 
keskväärtuste vahelise erinevuse 
used to explain or predict variations of one dependent variable by 
estimating „the  influence  of  several  independent  variables“ on it.  
nägemiseks. Chi-square can be used to see 
(Maula 2001: 108) 
•
Regressioon baseerub korrelatsioonil ja näitab milline on üksiku sõltumatu 
how significantly the observed frequencies 
muutuja, sõltumatute muutujate grupi (mingi alamskaala) panus ja võime 
ennustada tulemust, millised muutujad ennustavad õige paremini 
differ from the expected frequencies or to see 
(Pallant,  2001: 134) 
are variables related to each other. 
•
Eeldused. The method is based on several assumptions concerning the 
quality of the data and the nature of the phenomena analyzed “(1) metric 
• „N. kas suitsetajate ja mittesuitsetajate 
data; (2) linearity of the phenomenon;  (3)  constant  variance of the  error  
term ; (4) independence  of the error terms; (5) normality of the error term 
osakaal on sama meeste ja naiste hulgas.― 
distribution; (6) low multicollinearity and (7) sufficient sample size”  
(Maula 2001: 108-109) 
(Pallant, 2001: 257) 
 
Regressioonanalüüs (Tambur) 
• Võimaldab kvantitatiivselt uurida mitme nähtuse 
vahelisi seoseid (majandusnähtuste vahel) 
– Näit. Turunduskulutuste ja müügikäibe vahelised 
seosed 
• Üks sõltuv muutuja (mida tuleb seletada) ja üks 
või mitu sõltumatut muutujat 
• Tulemuseks on regressioonimudel (võrrand), 
mis kirjeldab statistilist seost sõltuva muutuja 
ning sõltumatute muutujate vahel. 
(Rungi, 2008) 
2 
3.12.2011 
Factor  analysis 
• „Faktor analüüs ei ole mõeldud hüpoteeside 
testimiseks või gruppide vahelise oluliste 
erinevuste leidmiseks.― 
• „Faktor analüüs on mõeldud nn. muutujate 
vähendamise (data  reduction ) tehnikana― 
(Pallant, 2001: 151) 
• Faktor analüüs on mõeldud valiidsuse (st. kas 
mudel mõõdab mida peab) kontrolliks. Factor 
analysis can be used to confirm validity of 
constructs (i.e. that the observed measurement 
items define theoretical constructs as expected 
(Maula 2001: 107)) or for exploratory reasons. 
(Rungi, 2008: 70) 
Dispersioonanalüüs (ANOVA) 
• Eesmärk on kontrollida gruppidevaheliste erinevuste statistilist 
olulisust  
•
• Võimaldab võrrelda 
T-test - kahe muutuja keskväärtuse kontrolliks. T-
enam kui kahte gruppi nende 
keskväärtuste põhjal 
tests are used to compare the means of different 
– Näit. Kas Tallinnas, Tartus ja Viljandis  tegutsevate 
variables. Assumptions: variables must be 
ettevõtete tulemused on erinevad 
continuous , normally distributed.  
•
Analüüs sisaldab: 
– Iga üksiku vaatluse võrdlus üldise keskmisega
•
 
ANOVA – kahe või enama muutuja keskväärtuse 
– Gruppidevahelised erinevused – võrreldakse gruppide 
kontrollimiseks. One-way analysis of variance 
keskmisi üldise keskmisega 
(ANOVA) is a specific sub-case of t-test, “but is 
– Gruppidesisesed erinevused – võrreldakse iga väärtust 
used when you have two or more groups and you 
grupi keskmisega 
wish  to compare their mean scores on a 
(Tambur) 
continuous variable”  
(Pallant, 2001: 92) 
(Rungi, 2008: 70-71) 
(Rungi, 2008: 69) 
3 
3.12.2011 
Piirangud/soovitused 
Check of biases 
− Perceptional. Self-reporting bias. Sotsiaalselt soovitavad vastused.  
• Vastanute määr Response rate 
 Tundlikud küsimused. Kalduvus. Olukordlik surve  
• Tulemustel tuleb kontrollida terve rea 
(Donaldson & Grant-Vallone, 2002) 
 Mitte tundlikud küsimused. Sümmeetriline lähtepositsioon (mõlemad, 
kõrvalekallete olemasolu: 
fenomeni positiivsed ja negatiivsed aspektid). Sobilik sihtgrupp. 
Vastuste  anonüümsus. Võimalus jätta küsimus vastamata või vastata 
– Non-response bias 
―Ma ei tea‖. Vältida otseseid küsimusi uuritava fenomeni kohta 
–  Early /late respondent bias (kas  hilisemad  
− ... 
vastajad, mitme meeldetuletuse peale vastajad 
− Structural Equation  Modeling  (SEM), n. LISREL 
on n. optimistlikumad/pessimistlikumad kui 
 
varajasemad vastajad) 
–  Missing  value analysis. Kas puuduvates andmete 
esineb mingeid mustreid 
– …  
Structural Equation Modeling 
SEM 
(SEM) 
• Mitmete statistiliste analüüside (n. regressioon ja 
• SEM-il on  eeliseid  teiste statistilise analüüsi tehnikate ees – 
faktor analüüs) üheagne
paindlikumad eeldused, väiksem mõõteviga (mitu indikaatorit 
 kontroll ja  teostamine  
muutuja kohta), võimalus mudeli testimiseks mitme sõltuva 
• „Structural equation modeling is a multivariate 
muutujaga jne. „Structural equation modeling has some 
advantages compared to multiple regression including for 
method that can be used to examine a set of 
instance more flexible assumptions, use of confirmatory factor 
regression equations simultaneously (Bollen 1989, 
analysis to  reduce  measurement error by having multiple 
Hair et al. 1998: 584).  
indicators per latent variable, overall testing of the model fit 
rather than  coefficients  individually, the ability to test models 
• Structural equation modeling may be used as 
with multiple dependent variables, the ability to model 
powerful  alternative for instance to multiple 
mediating variables, the ability to model error terms.“ 
(Maula, 2001: 114)  
regression, path analysis, factor analysis, time 
series analysis, and analysis of covariance“ 
(Maula, 2001: 114) 
SEM 
SPSS (variables) 
• SEM on pigem kinnitav kui avastav. 
 
„Structural equation modeling is normally 
viewed as a confirmatory rather than 
exploratory procedure (Byrne 2001: 3)“ 
(Maula, 2001: 114) 
 
Footer  
4 
3.12.2011 
SPSS (arvutiklassis 412 – ühes arvutis) 
Eviews (kättesaadav arvutiklassides) 
Stata (kättesaadav 408 arvutiklassis) 
MS Excel  
MS Excel 
Teised stat. analüüsi vahendid 
5 
3.12.2011 
Personaalne  kogemus 
Survey - validity 
− Vähene response rate, 1-2 meeldetuletust, vajadus kontrollida hiliste 
• Küsimustik tõstab mudeli 
vastanute viga 
− Pöörduge ühingute/assotsiatsioonide poole sihtgrupile sobilike vastajate 
üldistamisvõimet. Testing the same model 
leidmiseks, sageli ei pruugi ka see aidata vastuste saamisel 
−  Kasutage  võimalusel ―valmis‖ andmebaase (nn. teisene andmeallikas) 
using a sample survey would allow the 
(ABI/ INFORM , Compustat, Derwent patent,  Profit  Impact of Market 
Strategies, SDC Platinum, Standard & Poor‟s, Thomson One Banker, ...) 
researcher to report more generalizable 
(andmebaasi hind problemaatiline) 
− Kasutage kindlasti küsimustiku eeltestimist, alates oma lähedastest. 
results (and thus increase external validity) 
Inimesed saavad erinevalt küsimustest aru, ka ―ilmselgetest‖ 
(Scandura ja Williams, 2000: 1252) 
− Ärge  kartke  statistikat, tarkvaralised vahendid on  mugavad . Vaadake  esmalt  
ainult tendentse ja olulisi seoseid  
 
− Ärge  laske  ennast detailidesse uppuda. Statistilised meetodid on piisavalt 
robustsed 
 
− Sokutage ennast kuskile uurimisgruppi 
Threats to validity (Creswell, 
2003: 171) 
• Sisemise valiidsuse ohud. Internal validity threats are 
– Mõõteriista muutmine uuringu ajal. „inadequate 
procedures, (e.g., changing the instrument  during  the 
experiment )“ 
– Vastajad saavad uuringu käigus targemaks ja muudavad 
Kvalitatiivne uuring 
oma arvamusi  „Participants mature during an experiment 
and change their views or become wiser or more 
experienced “ 
• Välise valiidsuse ohud. External validity threats are: 
– Uurija üldistab tulemused alusetult väljapoole sihtrühma. 
„researcher generalizes beyond the groups in the 
experiment to other racial or social groups not under 
study“ 
 
Juhtumi uuring 
Mis on case study? 
− Juhtumiuuring (case study) – üks juhtum 
•  Uurimine  reaalses olukorras. Ebaselged piirid fenomeni ja konteksti 
vahel … ―
−
A case study is an empirical  inquiry  that investigates a 
Multiple-case study – mitu juhtumit 
contemporary phenomenon within the real life context‖, when ―the 
boundaries between the phenomenon and context are not clearly 
evident‖  
(Yin, 2003: 13)  
• Fenomeni dünaamika .... ―The case study is a research strategy 
which focuses on understanding the dynamics  present  within single 
settings‖  
(Eisenhardt, 1989: 534)  
• Sügav, avastuslik, detailne … Case study is a method, where 
researcher performs in-depth exploration of research phenomena 
―bounded by time and  activity , and researchers  collect  detailed 
information by using a variety of data collection procedures‖ 
(Cresswell, 2003: 15) 
6 
3.12.2011 
Multiple-case study 
Millal valida üks, millal teine 
• Single ja multiple on ühe ja sama metodoloogilise 
− Üksikjuhtum 
− Mitu juhtumit 
raamistiku  variandid. In case there is more than 
 Kriitiline. Critical case in 
 Koopia. Replication logic as 
one case, multiple-case study setting is 
testing well- formulated  theory 
per multiple experiments 
 Äärmuslik.  Unikaalne . 
 Kopeerimise alus – 
appropriate. Single- and multiple-case studies are 
Extreme  or unique case 
samalaadne  tulemus. Literal 
“variants within the same methodological 
 Tüüpiline juhtum. 
replication: case selected 
framework ”  
Representative or typical case 
because similar results 
predicted 
(Yin, 2003: 46) 
 Ilmutus. Revelatory case: 
previously inaccessible 
 Kopeerimise alus – 
• Multiple on rohkem liikumapanev, nõuab rohkem 

vastandlik/eristuv tulemus. 
Pikaajaline. Longitudinal case 
ressursse. Multiple-case study is considered more 
Theoretical replication: case 
(Yin, 2003:  40-42;  in Piekkari & Welch, 2008) 
compelling and “can  require  extensive resources 
selected because contrasting 
results predicted, but for 
and time” than single case study  
predictable reasons 
(Yin 2003:  47; in Piekkari & Welch, 2008) 
(Yin, 2003: 46-47) 
Circumstances to use multiple-case 
Millal valida üks, millal teine 
study 
− Üksikjuhtum 
− Mitu juhtumit 
• Multiple on soovitatav kasutada 
 
Täpsem ja ebakindlam tulenevalt 
 
Robustsem, üldistatavam ja 
vajadusest arvestada konteksti. 
testitavam “… theory building from 
kordusuuringuks, teooria laiendamiseks, 
“Theory that is born of such deep 
multiple cases  typically  yields 
insights [from a single „deep case 
more robust, generalizable  and 
alternatiivsete selgituste elimineerimiseks. 
study‟] will be both more accurate 
testable theory than single-case 
Multiple-case study is recommended to be 
and more appropriately tentative 
research.” 
because the researcher must take 
(Eisenhardt & Graebner, 2007:  27; in Piekkari & Welch, 2008) 
“chosen for theoretical reasons such as 
into  account  the intricacies and 
qualifications of a particular 
replication, extension of theory, contrary 
context‟― 
(Van Maanen, 1979;  in Dyer & Wilkins, 1991:  615;  in Piekkari & Welch, 
replication, and elimination of alternative 
2008) 
explanations” 
(Eisenhardt and Graebner, 2007: 27) 
7 
14.11.2011 
Kodutöö/Uurimistöö  
koostamine ja vormistamine 
 
11 loeng 
Kodutöö/Uurimistöö  
• Kodutöö/Uurimistöö (edaspidi Uurimistöö) 
koondmahuks on minimaalselt 20 ja maksimaalselt 25 
lehekülge (tiitellehest kuni lisadeni). 
• Uurimistöö peab olema esitatud hiljemalt 
24.novembriks 2011  elektrooniliselt  Adobe PDF 
formaadis  seminari  juhendaja  (vastavalt õpperühmale 
kas õppejõud Mait Rungi, Milvi  Tepp  või Virve Siirde) ja 
õppeaine õppejõu (Mait Rungi) e-posti aadressidele. 
• Parimad tööd esitatakse üliõpilaskonverentsile!  
• Seminarides tehakse uurimistööde kohta  ettekanded  
(MS PowerPoint). Ettekande pikkus 7-10 min ühe 
rühma kohta. 
1 
14.11.2011 
• Uurimistöö vormistatakse majandusteaduskonna 
metoodilise juhendi „ ÜLIÕPILASTE KIRJALIKE TÖÖDE 
KOOSTAMINE JA VORMISTAMINE“ alusel (hakkab 
ametlikult kehtima 30.jaanuarist 2012). 
• Nimetatud dokument asub Moodle keskkonnas, 
õppeaine „Äriuuringute alused“ lehel. 
 
Uurimistöö ülesehitus (1) 
Ülesehitus moodustub kolmest osast: 
• Eelosa  
• Põhiosa  
• Lõpposa 
 
2 
14.11.2011 
Uurimistöö eelosa elemendid 
•  Tiitelleht  –  Tiitelleht peab olema värviline ja  pildiga  (vt 
aineprogrammi).  Tiitellehe  elemendid on toodud 
metoodilise juhendi alapeatükis 4.2.  
• Antud uurimistöö pealkiri esitatakse vabas sõnastuses 
soovitavalt valitud  teemale  näit: 
Projekti portfellihalduse võimekuse arendamise probleemid 
Eesti organisatsioonide näitel 
• Tiitellehe pöördel esitatakse autori(te) deklaratsioon(id). 
• Sisukord – sisukorras on esitatud töö alajaotuste 
pealkirjad koos leheküljenumbritega. Otstarbekas on 
kasutada kuni kolmeastmelist hierarhiat (peatükk 1., 
alapeatükk 1.1., punkt 1.1.1) (vt alapeatükk 4.3). 
 
 
Käesoleva uurimistöö sisukorra elemendid 
•
Abstrakt  (vt slaid 8) 
•
Sissejuhatus (vt slaid 9) 
•
1. peatükk – Teooria (vt slaid 11), (vastavalt valitud teemale: kas projektijuhtimise 
võimakuste arendamise probleemid või projekti portfellihalduse võimekuste 
arendamise probleemid või.., 2-3 lk. Siin kasutatakse teemakohaseid 
teadusartikleid, raamatuid (vt ka aineprogrammi)). 
 
NB! Siin ei  kirjutata  kvantitatiivse ja kvalitatiivse uuringu teoreetilisi aluseid. 
•
2. peatükk – Metoodika (vt slaid 12) 
 
2.1 Kvantitatiivsed meetodid –kirjeldatakse protsessi, mitte teooriat 
 
2.2 Kvalitatiivsed meetodid – kirjeldatakse protsessi, mitte teooriat 
•
3. peatükk – Tulemused (vt slaid 13) 
 
3.1 Kvantitatiivne (küsimustiku) analüüs – statistiline  analüüs (keskväärtuse 
arvutamine, standardhälbe arvutamine, korrelatsioonanalüüs) 
 
3.2 Kvalitatiivne (intervjuu) analüüs – vastuste tõlgendamine, 
transkribeerimise kokkuvõtte esitamine. 
4. peatükk – Arutelu (vt slaid 14) 
Esitatakse nii küsimustiku kui intervjuu tulemuste arutelu, teooriast lähtuvalt, 
tuginedes uurimisküsimusele. 
Kokkuvõte  (vt slaid 15,16) – üldistus, piirangud, järeldused, võimalusel 
ettepanekud 
•
Viidatud  allikad (vt slaidid 18,19) - (vähemalt 10 allikat, valdavalt võõrkeelsed) 
•
Lisad (vt slaid 20 ja metoodiline juhend) 
 
3 
14.11.2011 
Uurimistöö põhiosa elemendid 
Uurimistöö põhiosas antakse põhjalik ülevaade 
probleemipüstitusest/uurimisküsimusest kuni 
lahendusvariantideni ning järelduste ja võimalusel 
ettepanekute väljatoomiseni.  
Uurimistöö põhiosa elemendid on: 
• Abstrakt 
• Sissejuhatus 
• Sisuline osa 
• Kokkuvõte 
Abstrakt 
• Abstrakt on sisuline lühikokkuvõte tööst, mis annab ülevaate 
kirjutise sisust, tõstes esile selle peamised seisukohad ning 
määratledes lugeja jaoks uuritava teema piirid.  
• Abstrakt on „tagasivaatav“.  
• Abstrakti tekstis tuuakse  uurimistöö eesmärk, uurimisküsimus, 
uurimismeetodid, tulemused ja nende  originaalsus  ning 
rakendusalad.  
• Abstrakti lõpus, eraldi real, on toodud võtmesõnad (5-10 sõna, 
olenevalt töö eripärast), mis peegeldavad töös käsitletud 
ainevaldkondi, näiteks: 
Töö pealkiri : Virtuaalsete meeskondade kasutamine õppeprotsessis 
Võtmesõnad:  virtuaalne  meeskond, e-õpe, ruumiline distants, 
kombineeritud  õpe, elektroonilised  
õppevahendid 
• Abstrakt ei sisalda jooniseid, tabeleid ega graafikuid.  
• Abstraktis ei ole soovitav kasutada sellist teksti, mis nõuab viitamist. 
• Abstrakti  pikkuseks  on umbes ½ lehekülge teksti. 
 
 
 
4 
14.11.2011 
Sissejuhatus 
• Sissejuhatuses ei lahendata probleeme, seal ei esitata  
tabeleid, jooniseid ega hulgaliselt arvandmeid. 
• Sissejuhatuse pikkus – 1-2 lehekülge. 
Sissejuhatuse elemendid: 
• Teema aktuaalsus,  uudsus  
• Teema valiku põhjendus 
•  Uurimisprobleem /uurimisküsimus 
• Töö eesmärk 
• Uurimisülesanded 
• Uurimismeetodid 
• Uuritavate objektide nimetamine 
• Peatükkide lühikirjeldused (3-5 lauset iga peatüki kohta) 
 
 
 
 
Uurimistöö sisuline osa 
• Uurimistöö sisuline osa jaotatakse neljaks  peatükiks: 
• teoreetiline osa, 
• metoodiline osa, 
• tulemused  
• arutelu ning järeldused ja võimalusel 
ettepanekud/soovitused. 
 
5 
14.11.2011 
Teoreetiline osa 
• Teoreetilises osas tuuakse välja millistele 
teoreetilistele käsitlustele tuginedes uurimisküsimust 
arendatakse ja milline on peamine erialakirjandus, 
millest lähtutakse. 
• Tähtis on üliõpilase(te) isiklik panus, mis  võib 
avalduda näiteks erinevate  autorite  arvamuste 
(teooriate) vastandamises ja võrdlemises koos 
omapoolse seisukoha ja hinnangu esitamisega. 
• Kogu materjal seostatakse tervikuks autori(te) 
omapoolsete  kommentaaride ja seisukohtadega.  
Metoodiline osa 
• Kirjeldatakse andmete kogumise ja töötlemise 
meetodeid (kvantitatiivne uuring/ /kvalitatiivne 
uuring jt) ning põhjendatakse nende valikut. 
• Kirjeldatakse, mida uurimuse käigus tehti ja kuidas 
uurimus sooritati ehk kuidas teave on saadud, mis 
tagab selle usaldusväärsuse, ja seletada missuguseid 
andmete analüüsi meetodeid kasutati. 
 
Rusikareegel  – esitatud selgituse põhjal peab 
 
olema võimalik uurimust  reprodutseerida . 
• Uurimistulemustest ei kirjutata. 
 
6 
14.11.2011 
Tulemused 
• Esitatakse andmete statistilise töötluse tulemused ja 
nende usaldusväärsuse hinnangud. Tulemused 
esitatakse, kasutades arvjooniseid, tabeleid ja autori 
siduvat teksti,  ning milles analüüsitakse, sünteesitakse 
ja üldistatakse saadud andmeid. 
• Peab olema kirjutatud ilma teadusliku väitluse 
elementideta ning viideteta kirjandusallikatele. 
• Suured, üksikasjalikud  tabelid , vaatluste  protokollid , 
küsitluste andmed,  intervjuude  transkriptsioonid ja 
muud tulemuste õigsuse kontrollimist võimaldavad 
materjalid esitatakse lisades.  
Arutelu 
• Esitatakse saadud tulemuste interpretatsioon 
(tõlgendus),  
• Tuuakse välja seosed, seaduspärasused, võimalikud 
üldistused, aga ka erandid, ebakindlad kohad, 
mittekorreleerumised jne.  
• Kõrvutatakse töös saadud tulemusi teiste autorite 
analoogsete uurimuste tulemustega, püütakse 
tulemusi teoreetiliselt põhjendada.  
• Arutletakse, milliseid seisukohti on võimalik 
tulemuste põhjal kujundada. 
 
7 
14.11.2011 
Järeldused   
Ettepanekud/soovitused 
• Järeldusena tuuakse välja töö kõige olulisemad 
tulemused (mis on hästi ja vajaks 
säilitamist/tugevdamist, mis ja mis põhjusel on 
halvasti ja vajaks parandamist). 
• Ettepanekutes/soovitustes esitab autor oma 
seisukohad ja võimalikud lahendused olukorra 
parandamiseks käsitletud valdkonnas. Soovitav on 
järeldused ja ettepanekud tuua välja 
süstematiseeritult eraldi alapunktina viimase peatüki 
lõpus. 
 
Kokkuvõte 
• Esitatakse oma sõnadega üldistus tööst. 
• Tuuakse välja töö eesmärk ja osutatakse, kuidas eesmärk on 
saavutatud. 
• Tuuakse välja olulisemad tulemused, loetletakse piirangud. 
• Tuuakse välja tööst tulenevad järeldused, soovitused ning tulevikus 
lahendamist vajavad probleemid ja  arengusuunad .  
• Kokkuvõttes ei püstitata uusi probleeme, ei esitata seisukohti ega 
järeldusi küsimustes, mida töö varasemates osades pole käsitletud.  
• Kokkuvõte ei tohi sisaldada põhiosas käsitlemata seisukohti ja 
lahendusi.  
• Kokkuvõttes ei viidata kirjandusallikatele ega esitata teistelt 
autoritelt pärinevaid seisukohti ja järeldusi.  
• Kokkuvõttes hinnatakse kas töö eesmärgid on täidetud. 
• Kokkuvõtte orienteeruv pikkus on 1-2 lehekülge. 
8 
14.11.2011 
Uurimistöö lõpposa elemendid 
• Viidatud allikad  
• Lisad 
 
 
 
 
 
Viidatud allikate loetelu (1) 
• Töö  kirjutamisel  kasutatud allikad peavad  sisalduma  töö lõpus 
esitatud viidatud allikate  loetelus   
• Viidatud allikate loetelus tuuakse ainult need allikad, millele 
töös on konkreetselt viidatud.  
• Viidatud allikad loetletakse autorite perekonnanimede 
tähestikulises järjekorras, autori(te) nime(de) puudumisel 
pealkirja esimeste sõnade järgi.  
• Mitme autori puhul esitatakse nimed tiitellehel esinevas 
järjekorras. 
• Kui allikate loetelus sisaldub mitteladina tähestikus kirjeid, on 
soovitav need transliteerida ladina tähestikku vastavalt 
rahvusvaheliste standardite nõuetele,  kusjuures  kirje lõppu 
tuleb lisada sulgudes märge töö keele kohta, näiteks (vene 
keeles). Kui autor ei pea otstarbekaks selliste  kirjete  
transliteerimist, võib need esitada originaalkeele tähestikus 
eraldi loeteluna pärast ladinatähestikulisi kirjeid. 
 
9 
14.11.2011 
Viidatud allikate loetelu (2) 
• Viidatud allikate loetelu joondatakse vasakule.  
• Allikate loetelu ei nummerdata.  
• Sama autori tööd järjestatakse ilmumisaasta järgi. 
• Sama autori samal aastal ilmunud tööd järjestatakse 
pealkirja esimese sõna järgi, ilmumisaastale lisatakse 
väiketähed a, b, c jne.  
• Viidatud allikate loetelus on reavaheks 1,0 (Single).  
• Kahe kirje vahele jäetakse tühi rida.  
• Antud uurimistöös viidatakse vähemalt 10 allikale, 
millest valdava osa moodustavad võõrkeelsed allikad. 
 
 
Lisad 
• Lisadesse paigutatakse kirjaliku töö materjalid, mis on 
vajalikud töö eesmärgi täitmisel, kuid mille esitamine 
tekstis ei ole otseselt vajalik või on tegemist mahuka 
materjaliga : näiteks töötlemata andmed (vajadusel), 
suuremahulised tabelid ja joonised, arvutustarkvara 
poolt genereeritud  aruanded , küsimustikud. Kõikidele 
lisadele tuleb tekstis viidata. 
• Antud uurimistöö lisade loetelu: 
 
Lisa 1 – Intervjuu põhi (küsimused, mida esitatakse 
 
 
intervjueeritavale) 
 
Lisa 2 – Intervjuude  transkriptsioon  (üleskirjutus) 
 
Lisa 3 – Uuringusse kaasatud ettevõtted 
(esitatakse ettevõtte  tegevusvaldkond  ja töötajate arv) 
 
 
10 
14.11.2011 
Uurimistöö vormistamise üldised nõuded (1) 
• Lehe  servad  jäetakse vabaks vastavalt: 
 
ülevalt ja alt 3 cm, paremalt 2 cm ja vasakult 3 cm vaba ruumi.  
• Kirjatüüp läbivalt Times New Roman  (ka pealkirjade  vormistamisel ) 
• Tähesuuruseks 12 punkti,  erandiks  on lisade, tabelite ja  jooniste  
vormistamine.  
•  Reavahe  läbivalt 1,5, erandiks on viidatud allikate loetelu, lisade, 
tabelite ja jooniste vormistamine.  
• Tekst joondatakse rööbiti. 
• Töö kõik leheküljed nummerdatakse ühtses süsteemis (k.a töö 
lisad),  
• Lehekülje number paigutatakse lehe alla serva keskele. 
• Lehekülgede numbrid trükitakse alates sisukorra  esimesest  
leheküljest (tiitelleht on numeratsioonis küll arvestatud, aga 
leheküljenumbrit sellele ei märgita). 
Uurimistöö vormistamise üldised nõuded (2) 
• Iga tasandi alajaotusel on sisu kajastav pealkiri. Kõik pealkirjad 
nummerdatakse araabia numbritega (näiteks „1.“, „1.1.“, ...) ja 
joondatakse vasakule.  
• Pealkirjad vormistatakse rasvases (Bold) püstkirjas. Esimese tasandi 
pealkirjade vormistamisel kasutatakse läbivalt suurtähti ja kirja suurust 
16 pt. Teise tasandi pealkirjad vormistatakse esisuurtähega, kirja 
suurusega 14 pt. Kolmanda tasandi pealkirjad vormistatakse 
esisuurtähega, kirja suurusega 12 pt. 
• Pealkirjades ei kasutata lühendeid ja nende lõppu ei panda punkti. Kui 
pealkiri on mitmelauseline, pannakse iga lause lõppu punkt, aga mitte 
viimase lause lõppu. Pealkirjas sõnu ei poolitata.  
• Töö tekst liigendatakse lõikudena. Lõikude vahele ei jäeta tühja rida, 
igat lõiku alustatakse taandega. Taande suurus 1,25 cm. 
11 
14.11.2011 
Viitamine 
• Kõik teiste autorite seisukohad ja andmed tuleb töös 
esitada täpse  viitega . 
• Põhimõtteliselt ei vaja viitamist üldtuntud  seisukohtade  ja 
põhitõdede esitamine.  
• Kõik töö sisulises osas kasutatud teiste autorite originaalsed 
seisukohad, probleemipüstitused, tsitaadid,  arvandmed , 
skeemid jm ning andmebaasidest ja mujalt saadud andmed 
peavad olema viidatud.  
• Kasutatakse nn nimeviidet, mitte numbrilist viitamist ega 
joonealust viitamist. 
• Viitamise täpsemad juhised on toodud metoodilise juhendi 
(vt slaid 3) alaosas 4.4.6. 
12 
28.11.2011 
Kvalitatiivse lähenemise kesksed 
rõhuasetused 
• Sündmusi ja sotsiaalset keskkonda 
nähakse läbi nende inimeste silmade, 
Kvalitatiivne uuring 
keda uuritakse 
• Täpne kirjeldus ja konteksti rõhutamine 
• Protsessi rõhutamine 
•  Paindlikkus  ja piiratud struktuur 
(Tepp) 
Juhtumi uuring (case study): 
Kvalitatiivsed uuringustrateegiad 
olemus  
•
 
Juhtumiuuring on  uurimisstrateegia , mis 
keskendub mingi nähtuse uurimisele tema 
• Juhtumiuuring (case study) 
loomulikus keskkonnas 
•  Etnograafiline  uuring (etnography) 
• Juhtumiuuring kui uurimisstrateegia võib 
• Tegevusuuring (action research) 
keskenduda ühele  juhtumile  (single case 
(Tepp) 
study) või mitmele juhtumile (multiple case 
study)  
(Tepp) 
Juhtumi uuring (case study): 
Juhtumi uuring (case study): 
olemus 
olemus 
• Juhtumiuuringus 
• Äriuuringutes on juhtumiteks 
–  on uuritav nähtus tihedalt seotud kontekstiga: 
– Organisatsioon(id)  tervikuna  või selle 
kontekstiks on enamasti juhtum kui selline  
allüksus(ed) 
– Uuritakse huvipakkuvat nähtust detailselt, 
– Füüsiline asukoht: näiteks tehas, kontor 
sügavuti minnes ja  erinevate meetodite abil
 
 
– On eesmärgiks mõista, kuidas uuritav nähtus 
– Isik (ud): näiteks  naisjuht(id),  esmatasandi  
sõltub kontekstist ja kujundab konteksti: antud 
juht(id): iga juht on sellisel juhul eraldi juhtum 
strateegiaga sobivad uurimisküsimused  
– Üks konkreetne sündmus: näiteks uue 
“kuidas” ja “miks”  vormis 
tooteliini käivitamine 
(Tepp) 
(Tepp) 
 
 
1 
28.11.2011 
Juhtumi uuring 
Mis on case study? Kuhu ta sobib? 
− Juhtumiuuring (case study) – üks juhtum 
• Uurimine reaalses olukorras. Ebaselged piirid fenomeni ja konteksti 
vahel … “
−
A case study is an empirical inquiry that investigates a 
Multiple-case study – mitu juhtumit 
contemporary phenomenon within the real life context”, when “the 
boundaries between the phenomenon and context are not clearly 
evident”  
(Yin, 2003: 13)  
• Ajas muutuvad/dünaamilised olukorrad. “The case study is a 
research strategy which focuses on understanding the dynamics 
present within single settings”  
(Eisenhardt, 1989: 534)  
• Sügav, avastuslik, detailne … Case study is a method, where 
researcher performs in-depth exploration of research phenomena 
“bounded by time and activity, and researchers collect detailed 
information by using a variety of data collection procedures” 
(Cresswell, 2003: 15) 
Ühe juhtumi uuring (single case 
study) 
Juhtumiuuringu kasutamine 
• Juhtumiuuringu kavandamisel tuleb otsustada, kas 
kasutada ühe juhtumi uuringut (single case study) 
• Juhtumiuuring on eelistatud uurimisstrateegia 
või mitmest juhtumi uuringut (multiple case study) 
juhul, kui 
• Ühe juhtumi uuring: suunatud ühe valitud juhtumi 
– Fookus on suunatud mingi reaalse elu kontekstis 
põhjalikule uurimisele 
kulgevale nähtusele või kui uuritavat nähtust on raske 
• Ühe juhtumi uuringu korral võib juhtumi siseselt ol a 
uurida väljaspool selle loomulikku keskkonda 
rohkem kui üks alamastme analüüsiüksus: 
– Soovitakse detailset ja sügavutiminevat pilti nähtusest 
– Näiteks: juhtumiks on TTÜ kui organisatsioon, uuring 
– Kui on soov saada teadmisi mõnest ainulaadsest või 
hõlmab andmeid, mis on seotud organisatsiooni 
vähe uuritud nähtusest 
struktuuriga ja töötajatega (näiteks  rahulolu)  
– Kui uuritavaid nähtusi on raske kvantifitseerida 
(Tepp) 
(Tepp) 
 
 
Mitmene  juhtumi uuring (multiple-
Multiple-case study 
case study) 
• Single ja multiple on ühe ja sama metodoloogilise 
• Multiple-case study investigates a particular 
raamistiku kaks eri  varianti . In case there is more than 
phenomenon (or group of phenomena) at a 
one case, multiple-case study setting is appropriate. 
Single- and multiple-case studies are “variants within 
number of different  sites  (Stewart 2010) 
the same methodological framework”  
• Mitmese juhtumiuuringu strateegia valik sõltub 
(Yin, 2003: 46) 
•
püstitatud uurimisküsimusest ja eesmärkidest 
Multiple on rohkem liikumapanev,  teostus  nõuab 
rohkem ressursse. Multiple-case study is considered 
• Reeglina on mitmese juhtumiuuringu kasutamise 
more compelling and “can require extensive resources 
and time” than single case study
eesmärgiks võrrelda uuritava nähtuse 
  
(Yin, 2003: 46-47) 
avaldumist erinevate juhtumite puhul  
(Tepp) 
2 
28.11.2011 
Millal valida üks, millal teine 
Millal valida üks, millal teine 
− Üksikjuhtum 
− Mitu juhtumit 
− Üksikjuhtum 
− Mitu juhtumit 
 Kriitiline juhtum. Critical case 
 Kordus läbi mitme 
 
Täpsem kuid tulenevalt vajadusest 
 
Tulemus robustsem, üldistatavam 
in testing well-formulated 
eksperimendi. Replication 
arvestada konteksti ebakindlam. 
ja testitavam “… theory building 
theory 
logic as per multiple 
“Theory that is born of such deep 
from multiple cases typically yields 
 Äärmuslik/unikaalne juhtum. 
experiments 
insights [from a single „deep case 
more robust, generalizable  and 
Extreme or unique case 
 Korduse alus – samalaadne 
study‟] will be both more accurate 
testable theory than single-case 
 Tüüpiline juhtum.
and more appropriately tentative 
research.” 
 
tulemus – üldistav. Literal 
because the researcher must take 
(Eisenhardt & Graebner, 2007:  27; in Piekkari & Welch, 2008) 
Representative or typical case 
replication: case selected 
into account the intricacies and 
 Varasemalt kättesaamatu, 
because similar results 
predicted 
qualifications of a particular 
uus/ilmutuslik juhtum. 
context‟“ 
Revelatory case: previously 
 Korduse alus – 
(Van Maanen, 1979;  in Dyer & Wilkins, 1991:  615;  in Piekkari & Welch, 
inaccessible 
vastandlik/eristuv tulemus. 
2008) 
 Läbi aja vaadeldav/pikaajaline 
Theoretical replication: case 
selected because contrasting 
juhtum. Longitudinal case 
results predicted, but for 
(Yin, 2003:  40-42;  in Piekkari & Welch, 2008) 
predictable reasons 
(Yin 2003:  47; in Piekkari & Welch, 2008) 
Circumstances to use multiple-case 
Qualitative research (Mason, 
study 
1996) 
• Multiple on soovitatav kasutada 
• Qualitative research is: 
– Kuidas sotsiaalset maailma tõlgendada, mõista, tajuda ja 
kordusuuringuks, teooria laiendamiseks, 
moodustada. Grounded in a philosophical  position  which is 
alternatiivsete selgitusvõimaluste 
concerned with how the social world is interpreted, 
kõrvaldamiseks. 
understood, experienced or produced. 
Multiple-case study is 
– Baseerub paindlikele ja tundlikele meetoditele. Based on 
recommended to be “chosen for 
methods or data generation which are flexible and 
sensitive  to the social context in which data are produced. 
theoretical reasons such as replication, 
– Baseerub analüüsimeetoditele, mis suudavad 
extension of theory, contrary replication, 
komplekssuse, detailsuse ja konteksti arvestamisega 
toime tulla. Based on methods of analysis and explanation 
and elimination of alternative explanations” 
building which involve understandings of complexity, detail 
and context. 
(Eisenhardt and Graebner, 2007: 27) 
Case study – kasutusjuhtude 
põhjendamine ja õigustamine
Multiple-case study 
 
• Uurimisküsimus - kuidas, miks 
• Multiple-case study sisaldab mitu juhtumist/kaasust.  
(Yin, 2003) 
• Keerukas  fenomen  
• Iga juhtum kui  omaette eksperiment, mis kordavad, 
(Piekkari & Welch, 2008) 
vastandavad ja laiendavad arenevat teooriat. “… each 
• Protsessiline 
case serves as a distinct  experiment that stands on its 
(Piekkari et al., 2008; Ferlie et al., 2005) 
own as an analytic unit … multiple cases are discrete 
• Piisava kirjanduse puudus 
experiments that serve as replications,  contrasts , and 
• Avastav (i.k. exploratory) 
extensions to the  emerging  theory” 
(Fendt & Sachs, 2008) 
•  Piire , valdkondi ületav
(Eisenhardt and Graebner, 2007: 25) 
 
• Teooria ehitamiseks. Recommended for theory 
(Dubois & Araujo, 2004) 
• Sobilik uudsete (i.k.  novel ) teemade jaoks 
building.  
(Eisenhardt, 1989)  
(Eisenhardt, 1989) 
•  Pragmatism  (“see ei olnud ainult mina kes 2 sai”) 
• Suurendab leidude valiidsust. Helps to increase the 
• .... 
validity of the findings  
(Meredith, 1998) 
3 
28.11.2011 
Research question in case study 
Multiple-case study - kriitika 
(Eisenhardt and Graebner, 2007: 26) 
Teooriast juhinduv 
Fenomenist juhinduv 
• Multiple-case study on süüdistatud statistilises 
Theory-driven 
Phenomenon-driven 
üldistamises  
•
Laiendab  olemasolevat teooriat. 
• Paindlikkus. Kasutuse 
(Dubois and Gadde,  2002) 
Extends „existing theory“ 
•
Kasutuse põhjendatus 
põhjendatus olukordades 
kval. 
• Multiple-case study eesmärk on 
andmete võimes pakkuda 
kus puudub empiiriliselt 
teoreetiline/analüütiline üldistamine, mitte  
sisekaemust keerukatesse 
tõendatud töötav teooria. 
sotsiaalsetesse protsessidesse, 
statistiline üldistamine (viimane on survey-de 
mida ei saa uurida  kvant . 
„the research question is 
eesmärk)
meetoditega. „Typically, the 
 
broadly scoped to give the 
research question is tightly scoped 
(Eisenhardt,  1989) 
within the context of an existing 
researcher more flexibility. 
•  Teoreetilise  üldistamise jaoks kaasusi valitakse 
theory, and the justification rests 
The justification rests on the 
heavily on the ability of 
(olemasoleva uus „koopia/kordus“, teooria 
qualitative data to offer insight 
phenomenon‟s importance, 
laiendus) või alternatiivsete selgituste 
into  complex  social processes 
and the lack of viable theory 
that quantitative data cannot 
elimineerimine 
easily reveal“ 
and empirical evidence.“ 
(Yin, 2003) 
 
Eelneva kirjanduse ülevaate vajalikkus  
The  role  of prior theory (Yin, 
The role of prior theory 
2003: 28) 
• Induktiivse uuringu ideaalne algus on igasuguste 
• Varasemate oletuste/eelnevate tööväidete puudumine 
varasemate mõjutuste puudumine. „Eisenhardt 
viib tudengid tihti eksiteele arvates, et kval. uuring on 
(1989) argues that the  ideal  beginning state of 
lihtne ja kiire moodus uuringu läbiviimiseks. Some 
inductive theory generating research should be 
qualitative approaches „deliberately avoid specifying 
lack of any kind of hypothesis or assumptions 
any theoretical propositions at the  outset  of inquiry. As 
related to the phenomenon to be studied.“  
a result, students confusing these methods with case 
studies wrongly think that by having selected the case 
• Mõned soovitavad mõningaid varasemaid 
study method, they can proceed quickly into data 
teoreetilisi teadmisi. „Others have suggested that 
collection phase of their work, and they may have 
some  amount  of theoretical understanding helps to 
been encouraged to make their „field contacts“ as 
direct  and focus the study (Yin, 1994;  Miles  and 
quickly as possible. No  guidance   could  be more 
Huberman, 1994).“ 
misleading“ 
(Dietrich, 2007: 80) 
Kaasuste  valimine ( types  of 
Juhtumi valiku kriteeriumid 
single case study)  
• Eisenhardt (1989): uuringuks sobivad 
• Kriitiline juhtum – olemasoleva valmisteooria testimiseks. 
Critical case, „testing a well-formulated theory“ 
juhtumid, mille uurimine : 
• Äärmuslik/unikaalne – harukordne juhtum, väärib  uurimist  
iseenesest. Extreme/unique case, „clinical psychology“, where 
– Täiendab uusi teoreetilisi kontseptsioone 
situation is „so rare that any single case is worth documenting 
and analyzing“ 
– Täpsustab olemasolevaid ja tunnustatud  
• Tüüpiline juhtum. Representative/typical case 
teooriaid 
• Varasemalt kättesaamatu juhtum. Revelatory case. Previously 
inacessible 
– Vastanduvad uuritavas nähtuses varem 
• Läbi aja muutuv juhtum. Longitudinal case, „how certain 
uuritud juhtumitele 
conditions change over time“ 
(Yin, 2003: 40-42) 
– Kordavad varem uuritud juhtumeid 
 
(Tepp) 
 
4 
28.11.2011 
Features of theoretical sampling 
Juhtumi valiku kriteeriumid 
(Silverman, 2002) 
• Juhtumi(te)  valikul  tuleb vastata küsimusele: kas 
seda juhtumit uurides on võimalik saada vastus 
•
Teooriast lähtuv juhtumi valimine.  „Choosing cases in terms of your theory“ (105) 
–
„choosing a kind of sample of particular „processes, types, categories or examples  which are 
relevant to or appear within the wider universe‟ … examples  of these would  include  single  units  
püstitatud uurimusküsimustele 
such as „an organization, al ocation, a  document  … [or] a conversation‟. (106) 
•
Kõrvalekalduva  juhtumi valimine.  Vältida juhtumi valikut mis kindlasti toetab teemat. 
„
•
Choosing „deviant‟ cases“ (105)  
Juhtumi valikul tuleb arvestada ka uuringu 
–
„… must overcome any tendency to  select  a case which is likely to support your argument. Instead, 
it  makes  sense to seek out  negative   instances as defined by theory with which you are  working “ 
teostatavusega: 
(107) 
•
Valimi muutmine uuringu käigus – uute faktide ilmnemine, väiksemale  alamvalimile 
keskendumine , ootamatud üldistamised. „
–
Changing the size of your sample during the 
Inimeste valmisolek 
research“ (105).  
–
„Such flexibility may be appropriate  in the following cases: 
– Andmete kättesaadavus 
•
As new factors emerge you may want to increase your sample in  order  to say more about them. 
•
You may want to focus on a small part of your sample n early stages, using the wider sample for  later  tests of 
–
emerging generalizations. 
Juhtumi tundmine 
•
Unexpected generalizations in the course of data analysis lead you to seek out new deviant cases.“ (108) 
 
– Vajalik ja võimalik ajaressurss  
(Tepp) 
Juhtumiuuringu kavandamine: 
Juhtumiuuringu üldised eesmärgid 
vajalikud valikud 
• Juhtumiuuringu teostamine ( juhtumine  valik, 
Anaüüsiüksus? 
kasutatavad meetodid, tulemuste analüüs) sõltub 
Uurimisküsimus? 
Sündmus, indiviid. 
uuringu kui sel ise üldisest eesmärgist
füüsiline koht, 
T
 
 
 
Kuidas, miks 
organisatsioon, 
ki
e
t
allüksus 
o
• Üldistatud eesmärgipüstitused juhtumiuuringus  
si
re
m
e
t
( Hartley , 2006): 
a
i
a
l
r
in
 
e
–
Uuringu tüüp? 
Avastuslik uurimus (exploratory research) 
e
Uuringu üldine 
 
ni
r
eesmärk? 
Ühe juhtumi uuring, 
l
a
–
i
Kirjeldav uurimus (descriptive research) 
mitme juhtumi 
t
a
 Avastuslik,  kirjeldav, 
e
uuring 
m
–
selgitav 
e
i
Selgitav uurimus (explonatory research) 
r
 
s
o
tik
• Üldine eesmärgipüstitus määratleb 
e
T
 
uurimusküsimuste iseloomu ning uuringu  fookuse  
Juhtum (id)? 
Andmete kogumise 
skaalal “unikaalne vs üldistav” 
meetodid? 
 
Kriitiline juhtum, 
unikaalne  juhtum, 
Dokumentid ,tooted, 
tüüpiline juhtum, 
vaatlus,  intervjuud, 
(Tepp) 
paljastav juhtum 
küsimustikud 
(Tepp) 
 
Uurimisküsimused 
Analüüsiüksus juhtumiuuringus 
juhtumiuuringus 
• Juhtumiuuring kui  uuringustrateegia  on 
• Analüüsiüksuse määratlemine tuleneb 
kasulik juhul, kui tahetaks aru saada 
esialgsetest uurimisküsimustest, abiks on ka 
konteksti ja uuritava nähtuse vahelistest 
varasemaid uuringuid  käsitlev kirjandus 
vastastikustest seostest ja mõjudest 
• Analüüsiüksuse määramine eeldab 
arusaamist  sellest, mida käsitletakse 
• Juhtumiuuringule kui strateegiale on 
juhtumina 
sobilikud   “kuidas” ja “miks” tüüpi 
• Analüüsiüksus tähendab vastust küsimusele: 
uurimisküsimused 
mille mõõtmisele ja analüüsimisele 
(Tepp) 
keskendutakse  
(Tepp)   
 
 
5 
28.11.2011 
Analüüsiüksus juhtumiuuringus
Andmete kogumise meetodid 
 
juhtumiuuringus 
• Äriuuringute tüüpilised analüüsiüksused 
• Juhtumiuuringus kui uurimisstrateegias 
– Indivi did: näiteks juhid, töölised 
kasutatakse reeglina erinevaid meetodeid, 
– Grupid: näiteks al üksused organisatsioonis 
sealhulgas nii kvalitatiivseid kui 
–  Organisatsioonid  ja/või organisatsioonide 
kvantitatiivseid 
ühendused 
• Dokumentide analüüs (organisatsiooni 
– Ühiskonnad: näiteks majanduslik, poli tiline, 
struktuur, koosolekute protokollid, aruanded, 
rahvuslik kontekst, milles organisatsioon tegutseb  
raportid , memod, meedias avaldatu, kirjalikult 
– Sündmused (organisatsiooniline muutus, projekti 
fikseeritud  poliitikad , protseduurid jne.) 
õnnestumine/ebaõnnestumine 
(Tepp) 
(Tepp) 
Andmete kogumise meetodid 
Põhimõtted, mida tuleb arvestada 
juhtumiuuringus 
juhtumiuuringus andmete kogumisel 
• Intervjuud: avatud, poolstruktureeritud, 
• Ühe juhtumi  uurimisel  tuleb kasutada mitmest 
allikast pärinevat informatsiooni; 
struktureeritud intervjuud; fookusgrupi 
 
• Arvestades andmete paljusust ja mitmekesisust, 
intervjuud 
peab nende andmete talletamisele pöörama 
• Vaatlused 
suurt tähelepanu (näiteks vastavate 
• Kirjalikud küsimustikud
andmebaaside loomine jne.) 
 
• Järgida tõendite keti põhimõtet: uurimisaruandes 
• Arhiivimaterjalid 
esitatud materjalid peavad olema samad, mis 
(Tepp) 
koguti uurimise käigus 
(Tepp) 
Case study –  empiirika  analüüs (Rynes 
Case study andmete kogumine 
and Gephart, 2004: 458-459) 
• Kvalitatiivses võib kõiki andmeid lugeda oluliseks. „All is data“ 
1.
Uurija poolt määratletud üksikjuhtum. „A case study is research 
( Glaser , 2001: 145) 
that describes a single event or unit of analysis  determined  by the 
• Juhtumiuuring baseerub tüüpiliselt erinevatele 
researcher“ 
andmeallikatele. Case study typically bases on „a variety of 
2.
Näost-näkku  suhtlemine . „Interviews are  situated , face-to-face 
data  sources “ – it is its very nature 
interactions in which researchers typically   pose  questions that 
(Yin, 1994; Eisenhardt, 1989: 34) 
respondents  answer “ 
• Kvalitatiivseid andmeid kogutakse kasutades ühte või mitut 
3.
Põhistatud teoretiseerimine –  iteratiivne  ja induktiivne teooria 
meetodit, k.a. case study, intervjueerimist,  vaatlusi  ja teksti 
arendus kus vaatlused juhivad vajadust millist informatsiooni 
analüüsi. „Qualitative data are collected using one or more 
järgmisena kogutakse. „Grounded theorizing … is the process of 
research approaches, including case studies, interviews, 
iteratively and inductively constructing theory from observations 
observations, grounded theory, and textual analysis“ 
using a process of theoretical sampling in which emergent insights 
(Rynes and Gephart, 2004: 458) 
direct selection and inclusion of the “next”  informant  or  slice  of 
• Andmed - intervjuu transkriptsioon, intervjuu märkmed, 
data.“  
intervjueeritava  ilmed  (transkripteerimine),  arhiivid , 
4.
Tekstianalüüs. „Textual analysis involves analysis of texts using 
sisedokumendid ja -materjalid, jälgimise märkmed, avalikud 
ideas from theories in hermeneutics and literary criticism intended 
dokumendid (veeb, ajakirjanduse artiklid), … 
to provide systematic understanding of texts.“ 
 
 
6 
28.11.2011 
Qualitative design (Creswell, 2003: 180) 
Pilot case study 
•
Kas põhilised kvalitati vse uuringu omadused on  mainitud ? „Are the basic characteristics of qualitative studies 
mentioned?“ 
•
Milline kval. uuringu spetsiifiline alamtüüp on valitud? „Is the specific type of qualitative strategy or inquiry to be 
used in the study mentioned?“ 
•
Ülevaade  uurija rol ist uuringus. „Does the reader gain an understanding of the researcher‟s role in the study (past 
experience , personal connections to and people, steps in gaining entry, and sensistive ethical issues)?“ 
• Pilootuuring enne juhtumiuuringut. Pilot 
•
Kas eesmärgistatud/sihipärane  valimi strateegia  on määratletud? „Is the purposeful sampling strategy for stites 
and individuals identified?“ 
•
Kas põhjendatud andmete kogumise vi sid on määratletud? „Are 
case study is recommended to be 
the specific forms of data collection mentioned 
and a rationale given for their use?“ 
•
Infomatsiooni kogumise ja haldamise protseduurid. „Are the procedures for recording information (such as 
performed before main case study 
protocols) during the data colleltion procedure mentioned?“ 
•
Kas andmeanalüüsi teed on määratletud? „Are the data analysis steps identified?“ 
•
Andmete ettevalmistus analüüsiks. „Is there evidence that the researcher has organized the data for analysis?“ 
(Yin, 2003: 57) 
•
Andmete ülevaatus. „Has the researcher reviewed the data generally to obtain a sense of the information?“ 
•
Kas koodisüsteem on arendatud teemade kategoriseerimiseks? „Has coding been used with the data? Have the 
codes been developed to form a  description  or identify  themes ?“ 
•
Kategooriate   kategoriseerimine .  „Are the themes interrelated to show higher level of analysis and abstratction?“ 
•
Andmete esitlusviisid (tabel jne.) „Are the ways that the data will be represented-such as in tabes, graphs, and 
figures -mentioned?“ 
•
Analüüsi interpreteerimise vi sid. „Have the bases for interpreting the analysis (personal experiences, the literature, 
questions, action agenda) been specified?“ 
•
Uuringu tulemus. “Has the researcher mentioned the  outcome  of the study? (develop a theory? Provide a complex 
picture  of themes?)“ 
•
Andmete  valideerimine .  „Have multiple strategies been cited for validating the findings?“ 
Kvalitatiivsed andmekogumise 
Vaatlus 
tehnikad 
 
• Vaatlus: uurimisobjekti (inimene, 
tegevused, protsess) eesmärgipärane 
• Vaatlus 
jälgimine reeglina objekti loomulikus 
• Intervjuu 
keskkonnas 
•
• Eripära: uuritakse  tegelikku  käitumist, 
Dokumentide analüüs 
    
reaalset tegevust, mitte reaalsuse 
 
(Tepp) 
peegeldust kellegi poolt 
 
• Vaatlus on paljudes uuringutes üks 
võimalikest uurimistehnikatest 
(Tepp) 
 
Vaatlus 
Vaatlus 
•  Osalusvaatlus : uurija on osa reaalsest 
• Võimalikud rakendamisvaldkonnad 
situatsioonist, “ läheb gruppi sisse” 
• Nõupidamiste/koosolekute süsteemi analüüs ja 
– Antropoloogid 
arendamine 
– Sotsiaalpsühholoogid – jõukude uuringud 
•
• Juhi/juhtide tegevuste analüüs 
Struktureeritud vaatlus 
• Koostöö analüüs 
– Vaatleja on väljaspool situatsiooni või registreerib 
etteantud skeemi alusel enda tegevusi 
• Töö analüüs, töökoormuste hindamine 
–  jälgimine ja hindamine toimub teatud etteantud 
•  ergonoomika valdkond 
kriteeriumide alusel 
•
•
Otsustusprotesssi analüüs 
Vahetu vs vahendatud vaatlus 
• Konkreetse tegevusvaldkonna (teenindus, müük 
– Protsessi  salvestamine ; salvestuse analüüs 
jne.) kvaliteedi analüüs ja hindamine   
(Tepp) 
(Tepp) 
  
 
 
7 
28.11.2011 
Vaatluse usaldusväärsuse 
Vaatlustehnika abil saab uurida ... 
tõstmiseks ... 
• Protsessi, tegevusi: mida, mis järgnevuses tehakse 
• Vaatluste ettevalmistamisel kasutada ekspertide 
• Tegevuste intensiivsust: kui sageli midagi tehakse 
abi uuritavate tegevuste täpsustamisel 
• Tegevusteks kuluvat aega 
• Vaatluste protokollid täita võimalikult 
samaaegselt  tegevusega  või vahetult peale 
•  Tegijaid  seoses tegevuste ja/või protsessiga: kes 
tegevuse toimumist 
mida teeb 
• Vaadelda ühte ja sama sündmust, tegevust jne.  
  Reeglina uuritakse koos tegevuse erinevaid  aspekte  
–
–
Erinevates olukordades (pinge, suur koormus ...) 
 nii tegevuse sisu, tegijaid,  aega jne. 
– Piisava aja jooksul, mis võimaldaks esile kerkida 
(Tepp) 
võimalikult paljudel nähtust iseloomustavatel  teguritel 
 
(Tepp) 
Intervjuu kui 
Intervjuu olemus 
andmekogumistehnika 
• Intervjuu: eesmärgistatud ja kindlalt suunatud 
mõttevahetus / arutelu kahe või enama inimese 
vahel 
• Igapäevaelus levinud 
– Tööintervjuud 
– Ajakirjanduslikud intervjuud 
– Ülekuulamised (politsei) 
• Teaduslikus uurimistöös kasutavad intervjuud 
– Uurijat huvitava informatsiooni süstemaatiline 
hankimine 
– Kasutatakse erinevaid variante; valik oleneb 
probleemist ja huvitava informatsioni olemusest  
(Tepp) 
(Tepp) 
 
 
Uurimuslike intervjuude liigid 
Struktureeritud intervjuu 
• Struktureeritud (standardiseeritud) intervjuu: 
• Kindlad küsimused etteantud järjekorras ning 
kasutatakse standardiseeritud või identseid 
fikseeritud vastusevariantidega (ankeetküsitluse 
küsimusi; vastusevariandid on ette antud; 
suuline  vorm= 
suulises vormis läbiviidud ankeet 
• Kasutatavad hoiakute, arvamuste, motivatsiooni 
• poolstruktureeritud intervjuu (teemaintervjuu): 
uurimiseks 
määratletud on küsimuste üldine temaatika ning 
küsimused; kasutatakse avatud küsimusi
•
 
Sobiv meetod juhul, kui  
• Struktureerimata/süvaintervjuu (avatud intervjuu): 
– uuritav valim ei ole suur  
olemas on  ettekujutus  teemast, mida tahetakse 
– Tähtis kogu valimi süstemaatiline uurimine 
uurida; konkreetsed küsimused arenevad 
– Võimalikud raskused kirjalikest küsimustest arusaamisega 
intervjuu käigus 
või motivatsiooniga neile vastata  
(Tepp) 
(Tepp) 
 
 
8 
28.11.2011 
Poolstruktureeritud intervjuu 
Süvaintervjuu 
• Kasutatavad teatud teemade mõistmiseks, 
• Teemad, mis on seotud millegi uurimisega, 
tegevuste analüüsimiseks 
väljaselgitamisega: MIKS-teemad; uuritava 
• Kui on vaja mõista mida, kuidas ja miks tehakse 
isikliku nägemuse selgitamine 
/tehti 
• Intervjueeritavale antakse ette valdkond ning tal 
–
on vabadus seda ise edasi arendada 
Organisatsiooni erinevate valdkondade diagnostika  
– Muutuste juhtimise teema 
• Eeldus: uurija peab valdkonda väga hästi 
– Struktuuri valdkonna teemad 
tundma ning omama intervjueerimise kogemust, 
–
et suhteliselt vabalt teemat arendavalt 
Personalijuhtimise teemad 
intervjueeritavalt siiski vajalik info kätte saada 
– Erinevate funktsionaalsete valdkondade  toimimine  
• Süvaintervjuude tulemusi on suhteliselt raske 
Juhtimisotsused 
analüüsida ja tõlgendada 
– Strateegia teemad 
(Tepp) 
(Tepp) 
 
Intervjuude  vormid 
Intervjuude kasutamine 
• Vahetu individuaalne intervjuu 
• Intervjuusid kasutatakse iseseisva 
 
uurimistehnikana 
– Arvamuste, hoiakute, suhtumiste, tegevuspraktikate 
• Telefoniintervjuu 
(käitumise) uurimisel 
 
• Intervjuusid kasutatakse lisatehnikana, kui 
•
tahetakse süveneda ja/või täpsustada teiste 
Vahetu grupiintervjuu; ka fookusgrupp 
tehnikate abil saadud andmeid 
 
– Dokumentide analüüs + intervjuud 
• Internetikeskkonnas läbiviidud intervjuud 
– Kirjalike küsitluste tulemused + intervjuud 
– Vaatlus + intervjuud 
(Tepp) 
(Tepp) 
 
 
 
Intervjuude kasutamine 
Intervjuude kasutamine 
• Poolstruktureeritud ja  avatud intervjuu  on sobiv 
• Struktureeritud intervjuud kirjaliku küsitluse 
meetod, kui 
asemel kasutatakse, kui 
– Uuritakse valdkonda, mille suhtes uurijal on vastuste 
suunda raske ette näha – väheuuritud valdkond 
– Uuritavate hulk (valim) ei ole suur 
– Kui eeldatavalt võib teema kohta olla palju erinevaid 
– Tähtis on kogu valimi süstemaatiline uurimine 
arvamusi ja seisukohti 
ning oluline on kõrge osalemismäär 
– Soovitakse süveneda teemasse, saada põhjalikku 
informatsiooni 
– Võib eeldada võimalikke raskusi küsimustest 
– Soovitakse uurimistöös lähtuda inimesest kui 
arusaamisel  või motivatsiooniga neile 
subjektist ja selle mõjust uuritavale nähtusele 
vastamisel 
(Tepp) 
(Tepp) 
 
 
9 
28.11.2011 
Intervjuude kasutamine 
Intervjuude kasutamine 
• Fookusgruppi ( grupiintervjuud)kasutatakse, kui 
• Telefoni ntervjuu:  põhjendatud eelkõige 
– Soovitakse välja selgitada teema üldist tausta 
struktureeritud intervjuude läbiviimisel 
– Genereerida uurimishüpoteese 
• Tüüpiliselt kasutatakse turu-uuringutes, 
– Stimuleerida uusi ideid ja loovkäsitlusi 
äriuuringutes oluliselt vähem; kül  kliendi 
– Uute toodete, teenuste või programmide probleemide 
rahulolu uuringutes 
ja edutegurite diagnostika 
• Eelised võrreldes vahetu intervjuuga 
– Soovitakse andmeid suhteliselt kitsal teemal, millesse 
tahetakse süveneda
–
 
Odavamad, kergemini administreeritavad 
– Tahetakse koguda informatsiooni  edasiste  uuringute 
– Intervjueerija isiku  mõju väiksem 
kavandamiseks 
– Alati pole  intervjueeritav  vahetult kättesaadav 
(Tepp) 
(Tepp) 
 
Struktureeritud (standardiseeritud)  
Struktureeritud (standardiseeritud)  
intervjuu ettevalmistamine ja läbiviimine 
intervjuu ettevalmistamine ja läbiviimine 
• Struktureeritud intervjuu ettevalmistamine 
• Intervjueerija juuresolek võib avaldada mõju teatud 
peab järgima sarnaseid põhimõtteid 
tüüpi vastuste saamisel 
kirjaliku küsimustiku ettevalmistamisele
– Kalduvus anda jaatavaid või eitavaid vastuseid 
 
– Sotsiaalse soovitavuse efekti ilmnemine teemadel, kus 
– Olulised, uuringu  teemaga  otseselt seotud 
ühiskonnas eksisteerivad mingid normid või reeglid: 
küsimused algusesse 
inimene tahab jätta endast hea kodaniku/töötaja muljet 
– Üldised küsimused enne konkreetseid
• Küsimusi ja vastusevariante võib üle korrata, kuid 
 
peab jääma maksimaalselt standartsete tingimuste 
– Personaalsed küsimused , ebamugavad 
säilitamise juurde 
küsimused – lõpus 
(Tepp) 
(Tepp) 
 
 
 
 
Struktureeritud (standardiseeritud)  
Struktureeritud (standardiseeritud)  
intervjuu ettevalmistamine ja läbiviimine 
intervjuu ettevalmistamine ja läbiviimine 
• Leppida kokku intervjueeritavaga aeg ja koht 
• Intervjuu läbiviimine 
intervjuu läbiviimiseks, teatada võimalik ajaline 
– Kõik küsimused tuleb esitada kõikidele 
maht 
intervjueeritavatele samas järjekorras ning samade 
• Sissejuhatus:  analoog  küsimustiku kaaskirjale: 
vastusevariantidega 
–
–
Soovitav vastuste registreerimiseks kasutada 
Enese tutvustus 
kirjalikku vormi, mitte arvutit 
– Uuringu eesmärk, tulemuste kasutamine  
• Intervjuu lõpetamine 
– Miks sattus valimisse 
– Tänamine, vajadusel enda kontaktandmed 
–
 
Kuidas intervjuu hakkab kulgema: selgitus, kuidas 
vastused kirja pannakse, kuidas esitatakse 
• Peale intervjuu lõppu tuleb kirja panna vahetud 
võimalikud vastusevariandid jne. 
muljed, mis seondusid antud intervjuuga 
(Tepp) 
(Tepp) 
 
 
 
 
10 
28.11.2011 
Struktureeritud (standardiseeritud)  
Struktureeritud intervjuude 
intervjuu ettevalmistamine ja läbiviimine 
tulemuste töötlemine 
• Põhimõtteliselt võib lisaks standartsetele 
• Analoogne protsess kirjaliku küsimustiku 
küsimustele struktureeritud  intervjuus  
töötlemisele 
kasutada ka avatud küsimusi 
– Anda võimalus lisada kommentaare, lisada 
• Vastusevariandid esitatud skaalal, igale 
oma arvamus (kui variantides seda  pakutud  ei 
variandile  omistatakse  numbriline väärtus 
olnud) 
– Avatud küsimuste vastuste töötlemisel tuleb 
• Võimalik leida keskmised, standardhälbed, 
kasutada sama lähenemist, nagu 
anda hinnang keskmiste erinevusele jne. 
poolstruktureeritud intervjuu korral: 
kodeerimine, kategooriate otsimine 
(Tepp) 
(Tepp) 
 
 
 
Poolstruktureeritud 
(teema)intervjuud 
• Liigitatakse kvalitatiivsete uurimistehnikate hulka 
Poolstruktureeritud intervjuud: 
• Oluline on rõhuasetus intervjueeritavate 
ettevalmistus, ülesehitus ja 
mõttemaailma tundmaõppimisele – uurija 
seisukohad on olulised üldisel tasandil  - 
läbiviimine  
seetõttu ka paindlik  
• Kasutatavad teatud teemade mõistmiseks, 
tegevuste analüüsimiseks 
• Kui on vaja mõista mida, kuidas ja miks 
tehakse /tehti, kuidas asjadest aru saadakse 
(Tepp) 
(Tepp) 
 
Case study -  intervjueerimine  
Intervjuude ettevalmistus 
• Poolstruktureeritud intervjuu. Semi-structured 
• Uurimistöös vajaliku informatsiooni 
interview 
määratlemine: mida teil on vaja teada 
– Avatud küsimused. Open-ended questions 
– Üldised teemaarendused. 
saada 
Following generic lines of 
research topics 
• Võimalike intervjueeritavate grupi 
– Huvitavate leidude korral kõrvalekalle esialgsest 
küsimustikust lubatud, uute leidude edasiarendamine. 
piiritlemine 
Possibility  diverse from initial actual questions in case new 
– Asjatundlikkus 
interesting insight emerges  
–
(Eisenhardt, 1989) 
Ajaressurss 
– Intervjuu pikkus. Length of interview 1-1.5 h  
– Üldine suhtumine uurijatesse ja uurimistesse 
– Transkribeerimine 24 t jooksul. Transcribing interview 
... 
within 24 h rule 
(Eisenhardt, 1989) 
(Tepp) 
 
11 
28.11.2011 
Poolstruktureeritud 
Poolstruktureeritud intervjuu: 
(teema)intervjuu 
vastastikku mõjutavad aspektid  
• Organisatsiooni erinevate valdkondade diagnostika 
• Intervjuu sisu 
• Muutuste planeerimise ja juhtimise teema 
– Küsimuste vastavus uurimuse eesmärgile: kas 
• Struktuuri valdkonna teemad 
küsitakse seda, mis aitab saada vastuse 
uurimisküsimusele või probleemile  
• Personalijuhtimise teemad 
– Küsimuste formuleering: kas küsimused on avatud, 
• Erinevate funktsionaalsete valdkondade toimimine 
selged, loogilises järjestuses 
•
•
Juhtimisotsused erinevates valdkondades 
Intervjuu protsess 
– Kas kuulamine ja intervjueerija ning intervjueeritava 
• Strateegia teemad 
vastastikune mõju aitab kaasa maksimaalselt 
(Tepp) 
võimalikule tulemusele 
(Tepp) 
 
  
Poolstruktureeritud intervjuu 
Poolstruktureeritud intervjuu 
ettevalmistamine 
ettevalmistamine 
• Määratleda teemade ring: mida ma tahan teada 
• Koostada konkreetne küsimuste plaan 
saada: endale tuleb uuritav valdkond ka laiemalt 
• Viia läbi prooviintervjuud, testimaks nii 
selgeks teha 
küsimuste arusaadavust kui vastatavust, samuti 
• Määratleda valim: kes võiks antud teema kohta 
planeerimaks võimalikku intervjuuks kuluvat 
omada piisavat informatsiooni 
aega 
• Visandada intervjuu plaan –üldised teemad ning 
nende teemadega seonduvad küsimused 
• Koostada lõplik intervjuu juhend ja küsimused  
• Võrrelda küsimusi uurimisprobleemiga: kas see 
• Kasutatud intervjuu juhend peab olema lisatud 
küsimus võib anda vastuse antud probleemile 
lõputööle 
(Tepp) 
(Tepp) 
 
 
Poostruktureeritud intervjuu: 
Poostruktureeritud intervjuu: 
küsimused 
küsimused 
• Avatud/otsesed küsimused: annavad võimaluse 
• Nn. Sondeerivad küsimused: on tugevama  suunava  
jõuga kui avatud küsimused
kirjeldada sündmusi, tegevusi, arusaamu ja 
 
– Miks te arvate, et inimesed saavad missioonist sarnaselt 
hinnanguid 
aru 
– Miks planeeriti struktuuri muutus 
– Missugused välised tegurid tingisid strateegia muutmise 
– Missuguseid vahendeid kasutatakse töötajate 
– Miks te arvate, et teie poolt kasutatav palgasüsteem on 
motiveerimiseks 
motiveeriv 
– Kuidas on strateegia muutunud viimase 5 aasta jooksul 
• Suletud / spetsiifilised  küsimused: 
– Missugused on olnud probleemid uue infosüsteemi 
– Kui palju inimesi võttis osa strateegia ettevalmistamisest 
juurutamisel  
– Kui palju on kõrgharidusega töötajaid   
• Kuidas...? Miks...? Mis on...? Palun selgitage 
(Tepp) 
mulle..., palun kirjeldage ... 
 
  
(Tepp) 
 
12 
28.11.2011 
Poostruktureeritud intervjuu: 
Kasulikud küsimuste stiilid ...
küsimused
 
 
• Kokkuvõtvad küsimused: abistavad 
• Küsimused, mis aitavad välja tuua konkreetse 
intervjueeritaval oma seisukohti täpsustada 
küsimuse erinevaid aspekte 
– Kas te võiksite täpsustada 
– Mõned inimesed peavad õigeks, et magistritöö 
– Tooge palun mõni näide 
tegemisel on tähtis juhendajapoolne kindel kontroll. 
• Interpreteerivad küsimused: omavad täpsustavat 
Teised  arvavad , et üliõpilasel peab olema võimalus 
eesmärki 
vabalt arendada oma ideid. Mida teie arvate? 
– Kas on õige väita, et teie uued teenused  on 
• Täpsustavad küsimused: aitavad paremini mõista 
kliendisõbralikumad võrreldes eelnevatega 
seda, mida intervjueeritav tegelikult mõtles 
– Kas on õige, et uus struktuur muutis infovahetuse 
– Palun tooge näide (see on alati kasulik küsimus)  
kiiremaks 
(Tepp) 
(Tepp) 
  
 
Poolstruktureeritud intervjuu 
Küsimuste tüübid,  mida tuleks vältida 
läbiviimine 
• Ühes küsimuses mitme asja küsimine: (näide 
• Poolstruktureeritud intervjuu peaks oma 
reaalsest elust,  muudatuste  läbiviimise protsessi 
olemuselt  olema paindlik ning seetõttu peate 
probleemid) 
arvestama, et teie poolt ette valmistatud 
– Kas see oli periood, mis emotsionaalselt oli 
küsimused on vaid  orientiirid  
keeruline või kerge, asjad läksid hästi, või olid 
• Sõltuvalt  vastustest  peate olema valmis 
oma madalseisud ja kuidas läksid asjad siis, 
täpsustama, üle küsima: vastajad võivad oluliselt 
kui süsteem oli kinnitatud 
erineda oma avatuselt 
• Küsimuses juba etteantud vastused 
• Intervjueeritav võib oma  jutuga  liikuda ühest 
 
küsimusest teise: kontrollige lõpus, et kõik teie 
– Kas teie arvates oleks pidanud müügiinimesi  enne uue 
küsimused oleksid siiski vastatud 
teenuse turuletulekut rohkem koolitama? 
(Tepp) 
(Tepp) 
 
 
Poolstruktureeritud intervjuude 
Poolstruktureeritud intervjuu 
läbiviimine 
läbiviimine 
• Intervjuu sissejuhatus: peab kujunema 
• Kasutatav keel (terminoloogia) peab olema 
usalduslik õhkkond ning motivatsioon 
arusaadav: kahtluse  korral selgitada 
vastamiseks 
• Küsimused ei tohi olla suunavad või juba ette 
vastust sisaldada 
– tutvustus, üldine teema, eesmärgid,  
• Oluline on kasutada kehakeelt tagasiside 
– orienteeruv  ajakava  (üldiselt peaks arvestama  1– 
andmiseks  
2 tunniga)  
• Enne lõpetamist kontrollida, kas kõigile 
– kokkulepe vastuste registreerimise suhtes: 
küsimustele on vastus saadud 
üldiselt vajalik lindistamine 
• Võib intervjueeritavale anda võimaluse veel 
– Kas ja kuidas saab üldiste tulemustega tutvuda 
midagi lisada 
(Tepp) 
(Tepp) 
 
13 
28.11.2011 
Poolstruktureeritud intervjuu läbiviimine: 
Vahetud kokkuvõtted peale 
oluline on jälgida ja kuulata 
intervjuud 
• Vahetult peale intervjuud märkige üles detailid, 
• Alustage avatud küsimustega 
mis seda intervjuud iseloomustasid: 
• Jätke ruumi vaikusele enne vastustamist 
– Vastaja meeleolu 
• Jälgige  intervjueeritava mõttekäiku  
– Intervjuuks kulunud aeg 
tähelepanelikult ja ärge kartke küsida selgitusi 
– Segavad asjaolud 
(kui midagi jäi arusaamatuks vastuses)
– Tunded, mis teil tekkisid ja mida märkasite vastaja 
 
juures 
• Tehke vahekokkuvõtteid ( .. Te märkisite, et ...) ja 
• Transkribeerige (kirjutage lindilt maha) intervjuu 
jätkake 
võimalikul ki resti 
• Ärge andke hinnanguid ( ... ütlesite õigesti, et ..) 
• Soovitav oleks  vastajat  tänada kirjalikult (e-meil 
•
näiteks
Kuulake  
) 
(Tepp) 
(Tepp) 
 
 
Hea intervjueerija omadused 
Hea intervjueerija omadused 
 (Kvale, 1996) 
 (Kvale, 1996) 
•
•
Tunneb teemat: omab piisavaid taustateadmisi 
On avatud: kohaneb intervjueeritavale 
uuritavast teemast 
• On kriitiline: on valmis kahtlema selles, mida 
• Suudab struktuuri luua ja hoida: eemärgistab 
intervjueeritav räägib 
intervjuu täpselt, hoiab seda kindlal kursil 
• On interpreteeriv: suudab intervjueeritavate 
• On arusaadav: esitab küsimusi lihtsas 
vaäiteid tõlgendada, ilma nende tähendust 
sõnastuses 
muutmata 
• Käitub leebelt:  laseb  inimestel oma mõtted 
lõpetada, annab aega mõelda, aktsepteerib 
• On tasakaalukas: ei räägi li ga palju ega li ga 
vähe
pause 
 
• On tundlik: jälgib, mida öeldakse ja kuidas 
• On eetliselt tundlik: teema sobivus 
öeldakse 
intervjueeritavale,  konfidentsiaalsus   
(Tepp) 
(Tepp) 
 
 
 
Kriitiliste instidentide tehnika kui 
Telefoniintervjuud  
intervjuu eriliik 
• Intervjueeritavad kirjeldavad kas teatud sündmusi 
• Puudused võrreldes vahetu intervjuuga 
või käitumist teatavas olukorras või laiemas 
kontekstis 
– Mingi osa võimalikust valimist võib välja 
– Kirjeldage olukorda, kus juht teid juhendas;  
jääda, sest pole telefoni teel kättesaadav 
– Kirjeldage olukorda, mis teis tekitas tugevat stressi 
• Näide: 
– Puudub võimalus vastaja vaatluseks ning 
Herzbergi  uurimus motiveerivatest 
teguritest 
teatud märgid, mis vajaksid intervjuu 
• Kirjeldus võimaldab analüüsida ja hinnata 
läbiviimisel arvestamist, ei ole nähtavad 
inimese arusaamu, motivatsiooni, hoiakuid, 
käitumist jne. 
– Puudub kindel võimalus kontrollida, kes 
• Analüüs analoogne intervjuude analüüsile 
tegelikult vastab 
(Tepp) 
(Tepp) 
 
 
 
14 
14.12.2011 
Case study – intervjuu 
Case study - intervjueerimine 
küsimustiku koostamine 
− Intervjueerimisel tähelepandavad küsimused 
• Küsimuste eeltestimine – interpretatsiooni 
 Intervjueeritava katkestamine (paus ei ole  lubav  põhjus) 
 Ajapiirangud (1-1,5 h) 
kontrol  ja sõnastuse parandamine. 
 Kultuuripiirangud (teisest rahvusest/usutunnistusega/… intervjueeritava 
„During these interviews, we also 
korral) 
 Akadeemiline vs. professionaalne keel 
pretested the survey instrument to check 
 Intervjuu salvestamine (eelnev luba vajalik) 
whether each question was interpreted as 
 Usalduse loomine 
(Piekkari & Welch, 2008) 
expected and  improved  the wording of the 
questions accordingly“ 
(Westphal and Khanna, 2003: 374) 
Case study – intervjueerimine  
Case study - intervjueerimine 
−  Vaikimine  kuld, rääkimine hõbe 
• Intervjueeritavaid ei tohi informeerida 
− Ehita järgnevad küsimused ülesse intervjueeritava poolt öeldule 
− Küsi üle kui ei saanud aru 
testitavatest hüpoteesidest, see võib 
− Väldi suunavaid küsimusi 
mõjutada nende vastuseid 
− Küsi avatud küsimusi 
(Westphal and Khanna, 2003: 373) 
− Küsi konkreetseid jutte 
• …
Kasuta intervjuu juhendit (guide) ettevaatusega 
 
(Seidman, 1998; in Piekkari & Welch, 2008) 
Intervjuu – puudused/lahendused 
Intervjuu puudused 
• Erapoolikus – soov jätta head muljet ja  tagasiulatuv  põhjuse 
•  Kehv  mälu. 
otsimine. „interviews also often provoke a “knee- jerk ” reaction 
Poor recall 
that the data are biased  in which impression  management 
and retrospective sensemaking are deemed the prime  
• Halb või ebatäpne sõnastus. Poor or 
culprits“ 
– Kasutada mitmeid teemas pädevaid vastajaid. „
inaccurate articulation 
A key approach 
is using numerous and highly knowledgeable informants who 
(Yin, 2003: 92) 
view the focal phenomena from diverse perspectives.“  
• „These informants can include organizational actors from different 
hierarchical levels, functional areas, groups, and geographies, as well 
as actors from other relevant organizations and  outside  observers such 
as market analysts.“ 
– Möödunud ja praeguste juhtumite kombineerimine. „Another key 
approach to mitigating bias is to combine retrospective and real-
time cases (Leonard-  Barton , 1990).“ 
(Eisenhardt and Graebner, 2007: 28-29) 
 
1 
14.12.2011 
Intervjuu – 
Case study – intervjueerimine  
puudused/lahendused 
(kokkuvõte) 
• Intervjueeritavad võivad anda sotsiaalselt 
− Ainult üldised küsimused 
sobivaid vastuseid  
− Mitte suunavaid küsimusi 
(O’Connor, 2006) 
− Intervjueeritaval lasta rääkida võimalikult palju 
• Intervjueeritav ei pruugi mäletada õigesti 
− 1-1.5 h pikkus 
vanu asju 
− Võimalusel helisalvestada ja transkripteerida (juhul kui tegemist 
tekstianalüüsiga) 
• Osa asju võib kõnes (ja ka n. tõlkes) kaduma 
− Tehke märkmeid intervjuu ajal 
minna 
− Võõrkeeles intervjueerimine 
(Yin, 2003) 
• Selle vastu soovitakse kasutada andmete 
triangulatsiooni  
(Yin, 2003: 98-99) 
Valiidus ja usaldusväärsus 
Valiidsus 
− Valiidsus/ siduvus  (i.k. validity) – kas me mõõdame õiget asja ja õigesti 
− Valiidsus 
(eksimusvõimalus non-observable atribuutide korral, ühe atribuudi 
 Konstruktsiooni valiidsus – õiged mõõtmised 
(Yin, 2003) 
mõõtmine läbi mitme mõõdiku) 
• Mis aitab suurendada: varasem kogemus, triangulation – mitmekülgsus 
− Usaldusväärsus/tõepärasus (
sisendandmete osas, vastuste/üldistuste intervjueeritava ja 
i.k. reliability) – kas uuestimõõtmine annab 
kolleegidega ülevaatamine, ... 
sama tulemuse (ka teises riigis, teises tööstusvaldkonnas jne.) 
(Yin, 2003; Silverman,  2000; Dietrich, 2007) 
•
 
Triangulation – „kolme sarvega dilemma“ ehk  kompromiss  populatsiooni 
esinduslikkuse, fenomeni täpse käitumise kirjelduse ja konteksti 
− Valiidsus ja usaldusväärsuse hindamine sõltub kasutatavast filosoofilistest 
arvestamise vahel 
tõekspidamistest (vt. tahapoole) 
(McGrath, 1981; in Piiranen,  2010) 
 Sisemine valiidsus – põhjuslikud seosed sündmuste vahel 
− Enamkasutatav positivistlikud kriteeriumid, parim erinevate kriteeriumite 
(Yin, 2003) 
• Mis aitab suurendada: empiirika võrdlemine ennustatavate tulemuste ja 
segu 
varasema teooriaga, rivaalitsevad selgitused, ... 
(Piekkari  & Welch,  2008) 
(Yin, 2003; Silverman,  2000; Dietrich, 2007) 
 Väline valiidsus – millises ulatuses tulemusi on võimalik analüütiliselt 
üldistada 
(Yin, 2003) 
•
Mis aitab suurendada: analüütiline üldistamine, ... 
(Yin, 2003) 
 
 
How to increase validity 
How to increase validity 
(Silverman, 2002) (1/2) 
(Silverman, 2002) (2/2) 
• Kummutamine. „The refutable principle“.  
• Andmete terviklik käsitlemine. „Comprehensive data 
– Kiusatus teha kergeid järeldusi. „… overcome the 
treatment“ 
temptation to jump  easy conclusions just because there is 
– „This comprehensiveness arises because, in qualitative 
some evidence“ (178) 
research, „all cases of data … [are]  incorporated  in the analysis‟ 
•  Konstantne  võrdlemine. „
(1979: 21)“ (180) 
The constant comparative  
• Hälbiva juhtumi analüüs – tugevdab valiidsust. „Deviant-case 
method“ 
analysis“ 
– Pidev juhtumite otsing millega testida jooksvaid/ajutisi 
– „The comparison between these two data extracts  shows  how 
hüpoteese. „qualitative researcher should always attempt 
the identification and further analysis of deviant cases can 
to find another case through which to test a  provisional  
strengthen the validity of research. “ (184) 
hypothesis“  
• Õige tabulatsiooni kasutamine – ainult intervjuu märkmed ei 
– Juhtumist saadud andmete inspekteerimine ja võrdlemine. 
pruugi olla piisav. „Using appropriate tabulations“ 
„The constant comparative method involves simply 
– „For instance, it is very problematic to count participants‟ 
inspecting and comparing all the data fragments that arise  
questions when your only data are fieldnotes“ (185) 
in a single case (Glaser and  Strauss , 1967)“ (179) 
 
 
 
2 
14.12.2011 
Usaldusväärsuse kindlustamine 
Kirjeldusliku valiidsuse tagamine 
juhtumiuuringus 
juhtumiuuringus 
• Juhtumiuuringu  kasutamisel  tuleb 
• Juhtumi kirjeldus peab olema detailne ja põhjalik 
uuringutulemuste usaldusväärsuse 
– Juhtumi  ja analüüsiüksuse kirjeldus: äriuuringutes 
kindlustamiseks arvestada eelkõige kahe 
tüüpiliselt organisatsiooni, selle allüksuse jne. tegevuse 
iseloomustus, majanduslikud näitajad, uurimisküsimuse 
valiidsuse aspektiga: 
seisukohalt olulised sündmused, inimesed, otsused jne. 
– Kirjelduslik valiidsus: kuivõrd juhtumi, 
• Tõendav materjal peab olema uurimistööle lisatud 
uurimisprotsessi ja tulemuste  kirjeldus on tõepärane 
– Uurimisprotsessi kirjeldus: kuidas andmeid koguti;  
ja vastab tegelikkuses toimuvale 
• Valimi koostamise põhimõtted ja konkreetse valimi põhjendus 
– Üldistuslik (ka väline) valiidsus: kas ja mil määral on 
•
ühe juhtumi uurimisel saadud tulemused üldistatavad 
Intervjuude kavad, vaatlusskeemid; ajaline ja ruumiline 
toimumine 
teistele analoogsetele juhtumitele  
• Intervjuude transkriptsioonid töödele lisada 
(Tepp) 
(Tepp) 
 
 
 
Üldistusliku  valiidsuse probleem  
Triangulation (Yin, 2003: 98-99) 
juhtumiuuringus 
• Üldistusliku vali dsuse probleem taandub paljude 
juhtumiuuringute puhul kahele aspektile: 
• Mitmed andmeallikad. Data triangulation 
–  Missugustest kriteeriumidest lähtudes juhtum valiti 
(combining within and across quantitative 
– Missuguseid järeldusi uurija tulemustest teeb 
and qualitative data) 
• Üldistust võimaldab juhtumiuuring, kus tegemist on 
tüüpilise juhtumiga (Yin 1981) 
• Mitmed  uurijad . Investigator triangulation  
• Unikaalse juhtumi korral on üldistatavusest  olulisem 
• Mitmed teooriad. Theory triangulation 
juhtumi detailne kirjeldus 
• Juhtumiuuringute korral tuleb kri tiliselt vaadata üle 
• Mitmed meetodid. Methodological 
järelduste üldistatavuse võimalus 
triangulation (see mixed method) 
(Tepp) 
Validity - mixed meetod 
Usaldusväärsus 
•
“Most research methods can be used in either qualitative  or quantitative studies”  
− Usaldusväärsus 
(Silverman,  2000: 89) 
•
Kui kvalitati vset  ja kvantitati vset  uuringuid kasutatakse ühes-ja-samas uuringus siis 
 Uurimispäevik 
sisemine ja väline vali dsus  (õigesti mõõtmine)  paraneb  kuna erinevate uuringu 
strateegiate kasutamine vähendab üksiku uuringu meetodi kasutamisega kaasnevaid 
 Intervjuude salvestamine 
kompromisse 
 Mõõdikute  konstrueerimine  varasema kirjanduse põhjal
(Scandura and Williams, 2000: 1252)   
 
•
Triangulatsiooon on mitte soovitus vaid nõue, sest ükski meetod üksinda ei kata kõiki 
(Yin, 2003; Silverman,  2000; Dietrich, 2007) 
vali dsuse  küsimusi. Method triangulation is actual y  demand  as “it appears that no one 
research strategy can adequately cover al  four aspects of validity” 
 
 
(Scandura and Williams, 2000: 1252) 
•
Veenvus ja täpsus läbi mitme andmeal ika. Casy study is “much more convincing and 
accurate if it based on several  different sources”  
(Yin, 2003: 98) 
•
N. kval. uuring võib sisaldada  kval. andmeid, kvant. andmeid või mõlemaid. Clarifying 
example: “although the terms qualitative and case study are often used interchangeably, 
case study research can involve qualitative data only, quantitative only, or both” 
(Eisenhardt, 1989: 538) 
 
3 
14.12.2011 
Reliability (usaldusväärsus) 
Generalizability (single case) 
• Kirjeldava kval. uuringu korral ei ole üldistamisvõime ei ole 
•
oluline. Generalizability is not important for those qualitative 
Kriitika: sama tulemus on saavutatav ka 
researchers, who see qualitative research as purely 
siis kui ükskõik kuhu ja kel e poole 
descriptive. 
• Üldistatavus. There are many ways how generalizability can 
pöörduda. Criticism: „tap into whomsoever, 
be achieved in qualitative research: 
– Kval. ja kvant andmete kombineerimine. „Combining qualitative 
wheresoever and we get much the same 
research with quantitative measures of populations“ 
things‟
– Eesmärgistatud valim. „
  
Purposive sampling guided by time and 
resources“ 
(Sacks, 1984: 22) 
– Teoreetiline valim. „Theoretical sampling“ 
– „Using an analytic model which assumes that generalisability is 
present in the existence of any case“ 
(Silverman,  2002: 102-103) 
Case study probleemid (Yin, 
(Multiple) case study – valim  
2003) 
− Teoreetiline valim (mitte enam juhuslik) 
• Uurija viga. Pidev kõrvutamine vabastab mõtte. Researcher’s bias. 
(Yin, 2003) 
„constant juxtaposition of conflicting realities tends to “unfreeze” 
− Varieeruvust soovitatakse piirata  
thinking , and so the process has the potential to generate theory 
(Eisenhardt, 1989) 
with less researcher bias than theory  built  from incremental studies“ 
− Snowball sampling 
(Eisenhardt, 1989: 546-547) 
−
• Üldistatuse probleem. 
Sarnased juhtumid (literal replication), vastandid (theoretical replication) 
Generalisation problems. Newton’s theory 
(Flyvbjerg, 2006). Analytical vs. statistical generalizability (Yin, 2003: 
(Yin, 2003) 
− 4-10 juhtumit on piisav  
37) 
(Eisenhardt, 1989) 
• Andmetesse mattumine. Overload of research data (Miles, 1979).  
− “ Stay  in the field until no new evidence emerges which can inform or 
– Within-case analysis,  rich  case description (Eisenhardt, 1989). 
underpin the development of a theoretical point” 
– “a separate table that summarizes the evidence for each theoretical 
 (Goulding 2002: 70) 
construct is a particularly effective way to present the case evidence” 
and “finally, provide a visual theory summary such as a “boxes and 
arrows” diagram or summary table”  
(Eisenhardt and Graebner, 2007: 29-30)  
• No codified design. 
Five misconceptions about case-
Case study analysis strategies 
study 
and techniques (Yin, 2003) 
1.
Teoreetilised teadmised on väärtuslikumad kui praktilised. 
• Teoreetilised väited. „Relying on theoretical propositions“ (p. 
„theoretical knowledge is more valuable than practical knowledge“ 
111) 
2.
Ühest juhtumist ei saa üldistada. „one cannot generalize from a 
• Vastandlikud selgitused. „Thinking about rival explanations“ 
single case, therefore, the single-case study cannot contribute to 
(p. 112) 
scientific development“ 
• Juhtumi kirjeldus. „Developing a case description“ (p. 114) 
3.
Juhtumiuuring on sobilik hüpoteeside loomiseks, teised meetodid 
testimiseks. „The case study is most useful for generating 
 
hypotheses; that is, in the first stage of a total research process, 
• Mustrite otsimine. „Pattern matcing“ (p. 116) 
whereas other methods are more suitable for hypotheses testing 
• Selgitus. „
and theory building. “ 
Explanation building“ (p. 120) 
4.
Juhtumiuuring kalduvus kontrol i suunas. „the case study contains 
• „Time-series analysis“ (p. 122) 
a bias toward  verification “ 
• Loogilised mudelid. „Logic models“ (p. 127) 
5.
Kokkuvõtte tegemine raske. „it is often difficult to summarize 
• Juhtumeid läbiv süntees. „Cross-case synthesis“ (p. 133) 
specific case studies“ 
 
(Flyvbjerg,  2006: 219, 221) 
 
 
 
4 
14.12.2011 
Case study analüüsi tehnikad 
Kvalitatiivse analüüsi tarkvara 
− Within-case 
− Võimaldavad leida mustreid, neid süstematiseerida, leida ühiseid nimetajaid 
 Juhtumi kohta “rikas” ülevaate kirjeldus, mis võtaks kokku kogutud suured 
andmemahud 
(Eisenhardt,  1989) 
− Sisuanalüüs  
 N. võtmesõnade leidmine, loendamine, üldistamine 
 Kodeerimine on mingi andmehulga  tihendamine  leidmaks analüüsitavaid 
kategooriaid. Kodeerimine on analüüsi protsessi osa kuid mitte terve 
analüüs. Kodeerimiselt interpreteerimisele liikumine sisaldab kategooriatega 
mängimist ja avastamist 
 Sotsioloogiliselt konstrueeritud koodid (teooriast juhinduvad) vs. in  vivo  
koodid (andmetest juhinduvad). Esimesed on konstrueeritud teooria põhjal 
ja neid on võimalik leida enne  andmetega  tutvumist. Teine on andmetest 
tulenevad koodid  
(Coffey & Atkinson, 1996: 26-27, 32, 46; in Piekkari  & Welch, 2008)  
− Cross-case 
 Juhtumite omavaheline võrdlemine ja vastandamine 
 Vorm: tabel 
 
N. NVivo 
Teooria loomine juhtumist 
− Seoste leidmine. Tulemuste selgitamine. Eesmärgiks on leida muutujate 
kombinatsioone, mitte kvantitatiivsest uuringust tuntud ühe muutuja mõju 
teisele. Mitmed kombinatsioonid võivad sama tulemuseni jõuda 
− Juhtumeid saab kasutada teooria kitsendamise/laiendamise võimalikkuse 
leidmiseks 
(Mahoney  & Goertz, 2006:  235-236,  242; in Piekkari  & Welch, 2008) 
 
 
Footer 
Allikas:  http://www.qsrinternational.com/products_nvivo.aspx  
Etnograafiline uurimus 
N. etnograafiline juhtumiuuring 
(etnography) 
− “One of the researchers was placed as a liaison officer at the  south  plant of 
• “Etnography is the study of people in naturally 
JDC ( located  in a Southern state of the United States); in  return , she was 
allowed to  gather ethnographic data and to videotape interactions between 
occurring settings or “fields” by means of 
Japanese and American workers on the  factory  floor. The method, 
methods which capture their social meanings 
participant - observation , is widely used in the field of  linguistic   anthropology ” 
(Sunaoshi, Kotabe & Murray,  2005: 60-61; in Piekkari  & Welch, 2008) 
and ordinary activities, involving the researcher 
 
participating directly in the setting, if not also the 
activities, in order to collect data in a systematic 
manner  but without meaning being imposed on 
them externally” (Brewer, 2006) 
(Tepp) 
5 
14.12.2011 
Etnograafiline uurimus 
Etnograafiline uurimus 
(etnography) 
• Ajaloolilselt on etnograafilist uurimust rakendatud 
• Etnograafia on uurimisstrateegia, kus 
eelkõige 
pikema perioodi vältel uuritakse  terviklikku  
– Antropoloogias: põlisrahvaste ja nende kultuuri uuringud,  
sotsiaalset kooslust nende loomulikus 
– Sotsioloogias: erinevate sotsiaalsete koosluste uuringud 
(jõugud: näiteks Chicago koolkonna  linnaelu  uuringud, 
keskkonnas 
muud  kogukonnad;) 
• Etnograafilist uurimust iseloomustab 
• Organisatsiooni- ja juhtimise uuringutes on 
välitöö (field work): uurija(te) viibimine 
etnograafilist uurimust kasutatud alates 20. sajandi 
uuritavate keskel 
esimeset poolest 
– Hawthorni uuringus  
(Tepp) 
(Tepp) 
Etnograafiline uurimus 
Etnograafilises uuringus kasutatavd 
organisatsioonide uurimises 
meetodid 
• John Brewer, 2006 
– Professionaalse karjääri ja  identiteedi kui organisatsiooni 
• Vaatlus 
püsivuse mehhanismide uuringud (näiteks politseinike, 
vanglaametnike, vedurijuhtide uuringud; Eestis: kaevurite 
– Osalusvaatlus: vaatlejal on erinevad rollid 
uuring): erinevate elukutsete loomulik ajalugu kui 
•
uurimisobjekt  
Intervjuud 
– Organisatsioonis toimivate kontrollimehhanismide 
• Dokumentide kogumine  
uuringud: formaalne  ja informaalne võim ja suhted,  
Hawthorne-i uuring, 
– Formaalsed dokumendid 
–  bürokraatia toimivuse uuringud: kuidas formaalsed 
– päevikud  
protseduurid internaliseeruvad inimeste professionaalses 
 
tegevuses 
(Tepp) 
(Tepp) 
Vaatleja võimalikud rollid 
N. suure valimiga juhtumiuuring 
etnograafilises uuringus 
Uurija osaleb tegevuses 
− “We conducted semi-structured interviews with 83 managers of 62  firms . 
These firms included 4 holding  companies  (HCs), 17 wholly owned 
enterprises  (WOVs), 30 equity joint ventures (EVJs), 2 contractual joint 
Osaleja kui uurija 
Täielik osaleja 
ventures (CJVs), 1 representative office (RO) and 8 firms with mixed forms 
Participant as 
Complete  
of operations. .... We followed the steps recommended  by Yin (1994) and 
observer 
participant 
Eisenhardt (1989) in our analysis.” 
(Wang, Tong & Koh, 2004: 169, 171; in Piekkari  & Welch, 2008)) 
Uurija isik on 
Uurija isik on 
avalik 
teadmata 
Uurija kui osaleja 
Puhas (täielik 
Observer as 
uurija) 
participant 
Complete observer 
     Uurija jälgib tegevust 
Allikas: Saunders, 
Lewis, Thornhill 2007 
(Tepp) 
6 
14.12.2011 
N. grounded theory / põhistatud 
N. grounded theory 
teooria (Suddaby, 2006: 634) 
• Põhistatud teooria. Grounded theory „is built upon two key 
• Süsteemne lähenemine. „A systematic way of 
concepts:  
generating a theory that is based on social reality“  
1.
Pidev võrdlemine, samaaegne andmete kogumine ja analüüs. 
„“constant comparison,” in which data are col ected and 
• Reaalne probleem. „Aim to develop a theory that is 
analyzed simultaneously.“ „Constant comparison contradicts 
based on an actual problem faced by informants in 
the [ positivism ] myth of a  clean  separation between data 
the real world, capturing the most relevant issue there“ 
collection and analysis“ 
• Fundamentaalsete sotsiaalsete protsesside 
2.
Teoreetiline valim, arenev teooria määrab mida järgmisena 
koguda. „“theoretical sampling,” in which  decisions  about which 
uurimiseks. „GT typically focuses on 
data should be collected next are determined by the theory that 
exploring/understanding fundamental social 
is being constructed.“ „Theoretical sampling violates the 
processes“ 
ideal of hypothesis testing in that the direction of new data 
•
collection is determined, not by a priori hypotheses, but by 
Andmed. „Data: Can use qualitalitative, quantitative, 
ongoing  interpretation  of data and emerging conceptual 
documentary  data or literature as its source. Typically 
categories.“ 
has qualitative data as a key source of data.“ 
(Teerikangas, 2007) 
N. grounded theory (Rynes and 
N. grounded theory 
Gephart, 2004: 459) 
• Iteratiivne ja induktiivne. „Grounded theorizing … 
• Teooria loomine andmetest. „Grounded 
is the process of iteratively and inductively 
theory research process = developing 
constructing theory from observations using a 
theory from data 
process of theoretical sampling in which emergent 
insights direct selection and inclusion of the “next” 
1. Väited tulenevad andmetest. Propositions and 
concepts arise out of your data 
informant or slice of data.“  
• Sarnasuste ja erinevuste võrdlemine. „
2. These are systematically worked out in relation 
Grounded 
to the data in the course of the research 
theory involves constant comparative analysis 
whereby groups are compared on the basis of 
3. Võrreldakse kirjandusega. These are 
systematically compared against existing 
theoretical similarities and differences“ 
literature  throughout  the research process“ 
(Glaser and Strauss 1967, Glaser 1978, 1992, 1998, 2001; in Teerikangas, 2007) 
N. grounded theory – prior 
N. grounded theory 
theory not needed 
• Avatud meel. „Entering the field with an open 
• Väldi lugemist alguses. „
mind“
At start of 
 
• Leia intervjueeritavate põhiprobleem. „Through 
research“ „avoid  reading  in the particular 
interviews,  finding  out the underlying key issue 
area of study. If you want, you can make a 
facing the informants: this becomes your research 
problem“ 
rough  review, but avoid a thorough one.“ 
• Teoreetiline valim. „Theoretical sampling to select 
• Loe palju. „Read extensively across the 
units of analysis“ 
•
social sciences“ 
Intervjueeritavate arvu  suurendamine . Paralleelne 
analüüs. „
(Teerikangas, 2007) 
More interviews. Parallel analysis & 
research“ 
(Teerikangas,  2007) 
7 
14.12.2011 
N.  discourse  – working with 
N. discourse 
language  
•  Diskursus  on tekstitöötlus, ridade vahelt lugemine, 
• Mitte kuidas keel peegeldab reaalsust, vaid kuidas 
tegeliku tähenduse aimamine, …  
reaalsus  luuakse  läbi keele. „Discourse analysis 
• „discourse is language beyond the sentence“  
investigates the processes of social  construction . It is 
(Sunderland  and Litosseliti  2002; in Lepistö- Johansson ,  2009: 58)  
not interested in how language reveals reality, but in 
• “discourse analysis is the  close  study of language in 
how reality is created in language use“ 
use”. 
(Hämäläinen, 2007) 
(Taylor,  2001: 5; ; in Lepistö-Johansson,  2009: 58) 
• “Stories are dynamic, living discursive phenomena that 
• „discourse as a set of language and practices that 
are told and heard by real, flesh-and- blood  bodies who 
provide knowledge about a particular topic at a 
make sense of them in diverse ways.” 
particular historical moment“ 
(Ashcraft and Mumby 2004: 103; in Lepistö-Johansson,  2009: 54) 
( Foucault ,  1979, 1980; in Riad, 2005: 1532) 
• „Language is  seen  as a discursive mechanism that 
• „'who uses language, how, why and when’ (Hardy et al., 
creates the conception of the world; it is a means to 
2000, p. 1233, citing van  Dijk , 1997“) 
explain the world“  
(Samra-Fredericks,  2003: 145) 
(Aaltonen  and Kovalainen  2001; in Lepistö-Johansson,  2009: 54) 
N. discourse analysis vs. most qualitative 
N. discourse - uurija roll 
methodologies (Hämäläinen, 2007: 7) 
Rest of qualitative 
• Uurija enda interpretatsioon. „Researcher’s 
Discourse analysis 
methodologies 
own interpretation is ”the  engine ” of discourse 
• Kuidas reaalsus luuakse. 
• Reaalsusest arusaamine. 
analysis 
„Works to uncover the 
„Work to understand and 
• Varasem kogemus on oluline. „Researcher’s 
way in which social reality 
interpret social reality as 
own “ stock  of knowledge” is  crucial  in the 
is produced“ 
it exists“ 
analysis“ 
• Kuidas reaalsus luuakse 
• Näeb asju teksti taga. 
•
teksti vahendusel. 
„See texts as a route to 
Uurija ei kogu vaid loob andmeid. 
„
„
Examines the  production  
social reality or ”real” 
Researcher is not collecting but producing 
of social reality within 
things behind texts“ 
the data“ 
texts“ 
• „
 
Researcher is seeking for reflexivity“ 
(Hämäläinen, 2007: 10) 
 
N. discourse – analysing the 
N. discourse – pros and  cons  
text 
•
• „
Pime usk. Discourse analysis „must be 
Cons: 
– Töömahukas. „It is a  labour -intensive and time-consuming method of 
approached with a certain blind  faith , as 
analysis“ 
– „It is not (yet) an institutionalized methodology in organizationand 
the researcher is not necessarily sure, 
management research“ 
– Vähe kirjandust. „There is a shortage of methodological text  books  for 
what she/he is  looking  for“  
newcomers in the field“ 
• Pros: 
(Tayler, 2001; in Lepistö-Johansson, 2009: 63) 
– „It enables us to study the processes of social construction unlike 
• Võidakse kergesti süüdistada/vaidlustada. 
traditional research methods“ 
– Võimaldab uurida keerukaid ja vastuolulisi nähtusi. „It helps to study 
complex, fluid and  contradictory  social phenomena that are difficult to 
Easy to get „ blamed for producing wrong 
explore through traditional methods“ 
– Täiendav. „Discourse analysis complements other methodologies in 
and false results“ 
bringing out new ideas, concepts and challenges„ 
(Lepistö-Johansson, 2009: 64) 
(Hämäläinen,  2007: 14) 
 
 
 
8 
14.12.2011 
N. longitudinal research 
N. longitudinal research 
• Longitudinal uuring tähendab kas 
• Parem terviklik pilt nähtusest/fenomenist. 
kvantitati vse või kvalitati vse uuringu 
Longer surveillance  period  makes possible to 
get more holistic picture of phenomenon  
läbiviimist läbi pikema ajaperioodi, mis 
(Pettigrew, 1992) 
tähendab andmete kogumist läbi pikema 
• Sügavam pilt nähtusest läbi korduvate 
lähenduste ja  arusaamise  katsete. 
ajaperioodi (n.  replikatsioon  – varasema 
„Longitudinal research  promotes  deeper 
kvantitati vse või kvalitati vse uuringu 
learning because it provides repeated trials 
kordamine või longitudinal case study ) 
for approximating and understanding a 
research question or topic“ 
(Van de Ven and  Johnson , 2006: 813) 
Action Research 
• „If you want to understand a system, try to 
change it“ 
Action/Clinical Research 
(Starbuck and Nyström, 1981; in van Aken, 2004: 241) 
 
 
Action reseach – 
Action Research 
iseloomustavad karakteristikud 
• Uurija alustab tööd organisatsiooniga 
• Sügav vaade ja detailsus sest uurija on 
ainult siis kui keegi organisatsioonist seda 
probleemi omanik, lahenduse  teostaja ja 
tulemuse  hindaja  
palub.  
• Probleemi leidmisel, lahendamisel ja 
• Ülejäänud metoodikad valivad 
tulemuse hindamisel toetavatena 
organisatsioone baseerudes teoreetilisele 
kasutatavad nii kvantitatiivsed kui ka 
huvile ja vastavusele 
kvalitatiivsed meetodid oma tehnikatega, 
küsimustik, intervjuu, vaatlus jne.
•
 
Uurimisprotsessi veab  klient  (uuritav) 
• Uurija neutraalsus tulemuste raporteerimisel 
organisatsioon 
olles probleemi omanik, lahenduse teostaja ja 
(Miettinen, 2009: 1) 
tulemuse hindaja 
 
9 
14.12.2011 
Teadusfilosoofia 
• Ümbritsev maailm on objekti vne 
• Ümbritsev maailm on meie ettekujutuse 
Teadusfilosoofia 
vili, mis sõltub meie  taustast  ja mis on 
mõjutatud omavahelisest sotsiaalsest 
suhtlemisest 
Teadusfilosoofia – erinevad  
Positivism 
koolkonnad  
−
Positivism 

Objektiivne.  Reaalsus  on kõik   tajudega   tajutav  (nägemine,  kuulmine,   haistmine ,  ...). Uurija  on sõltumatu  (passiivne jälgija),  isoleeritud maailmast 
• Positivismis tuletatakse teooria 
(Van der Ven, 2007; Swisher, 2010)  

Film “Matrix” 
−
Relativism / konstruktivism  

Subjektiivne.  Reaalsus  on sotsiaalselt konstrueeritud  ja mitte leitud  läbi avastuste.  Uurija on tahes-tahtmata  mõjutatud  enda sotsiaalselt taustast 
hüpoteeside testimise tulemusena 
(Van der Ven, 2007; Wikipedia, 2010)  

Lubab „veatuid  lahkarvamusi“,  n.  maitsemeel ,  mis meeldib ühele  ei pruugi  teisele meeldida 
(Boghossian, 2010: 284)  
(Cassel ja Symon, 1995) 

Teooriate headuse  hindamisel  ei ole absoluutseid  kriteeriume   
(Chalmers, 1998: 288)  
−
Pragmatism 

Tõe  kriteerium   on praktika.  Reaalsus  seab tegemistele  piirangud.  Uurija  varasemad kogemused mõjutavad  tema arusaamist  maailmast 
• Teadlikke ja alateadvuslikke  motiive , 
(Van der Ven, 2007; Wikipedia, 2010)  

„Ideede tõesus tähendab  nende  „töövõimet““. James-i uute  teadmiste omandamise kirjeldus  sarnaneb  Kuhn-i  kirjeldusega  normaalteadusest 
teadusrevolutsioonile  üleminekust 
(James, 2005: 48-49)  
eesmärke, sotsiaalset staatust on raske 

Reaalsus  ei ole valmis ja täielik vaid ta on „al es  valmimas ja ootab osalt ka tulevikult  oma ilme saamist“ 
(James, 2005: 167)  
−
Realism 

Realism: „[
objekti vselt/positivistlikult mõõta
T]eooriad kirjeldavad  … mil ine  maailm tegelikult  on“ vs. Instrumentalism:  teooria on  fiktsioon , kogum sobilikke  instrumente,  mitte 
 
tegelikkus   
(Chalmers, 1998: 202-203) 

Objektiivne.  Reaalsus  eksisteerib meie tajust sõltumatult.  Uurija  varasem  teadmus  mõjutab  tema arusaamist maailmast,  kuid see on uurija 
(Cassel ja Symon, 1995) 
kohus  eristada fakte ja enda interpretatsiooni 
(Van der Ven, 2007; Swisher, 2010) 

Popper-i sõnul   vastanduv   relativismile:  „teooria võib ol a tõene ka siis, kui mitte keegi sel esse ei usu, ning  väär ka siis, kui seda usuvad  kõik“   
• Kaasusettevõtte töötajad ei ole uuringu 
(Chalmers, 1998: 204) 

James-i sõnul  kõik mis on kasulik  ei ole tõene 
(Väljataga, in James, 2005: 375, 376) 

Vanasti mõisteti inimest vaatlejana,  nüüdne  näeb, et „inimvaim ei ole tõeluse  passiivne kopeerija,  vaid osaleb sel e loomises ehk 
konstrueerimises“.  Inimene  sigitab maailma tõdesid. 
subjektid  vaid hoopis uuringus osalejad 
(Väljataga, in James, 2005: 374) 
−
Postmodernism 

Vastukaaluks  positivismile. Ühtse teooria puudumine 
(Cassel ja Symon, 1995) 

Ei ole absoluutset  tõde, tõde on suhteline,   relatiivne  
 
(Calas & Smirchch, 1999) 
 
Konstruktivism (Creswell, 2003: 
Konstruktivism 
9) 
• On mitmekülgsem kui positivism 
• Tähendused konstrueeritakse inimeste poolt 
• Sotsiaalne reaalsus moodustatakse 
kes on kaasa haaratud sellesse maailma 
inimeste poolt kindlas vastavas 
mida nad parasjagu interpreteerivad 
sotsiaalses kontekstis 
• Inimesed saavad maailmast aru vastavalt 
• Reaalsust ei saa enne mõista kui me ei 
nende ajaloolistele ja sotsiaalsetele 
arusaamadele 
mõista vastavas kindlas sotsiaalses 
• Tähendus on alati sotsiaalne, mis  kerkib  esile 
kontekstis olevate inimeste reaalsust 
inimühiskonna omavahelisest läbikäimisest 
10 
14.12.2011 
Realism 
Teadusfilosoofia – pragmatism 
• Realismis reaalsus eksisteerib inimeste tajust 
•
Peirce  printsi p: „kogu käsitlus objektist“ on see „mil iseid  praktilist   laadi  tagajärgi võib 
objekt kaasa tuua“ 
sõltumatult  
(James, 2005: 40-41) 
•
„Mil e poolest oleks maailm teistsugune, kui tõene oleks see või teine alternati v?  Kui me ei 
• Realism on sobilik case-study korral: “case 
suuda avastada mingit erinevust, si s puudub alternati vil  mõte.“ 
(Ostwald, in James, 2005: 41) 
study researchers expect that their 
•
Rahulduvust saab mõõta mitme mõõdupuuga … [mõni alternati v],  mis on mõnest 
alternati  vist   rahuldavam, võib lõppude lõpuks ol a plusside ja mi nuste summa“, tuleb loota 
knowledge claims can and will be evaluated 
et jõutaks paranduste maksimumini 
(Väljataga, in James, 2005: 377) 
through some common measures, like 
•
Pragmatism „pöörab selja … printsi pidele,  „kategooriatele“,  oletatud paratamatustele; ning 
vaatab … tagajärgede, faktide poole“ 
reliability and validity issues, careful 
(James, 2005: 45) 
•
„Pragmatistlike printsi  pide  järgi on ni , et kui Jumala hüpotees toimib rahuldavalt sel e sõna 
evaluation of research topic and 
kõige laiemas mõttes, si s on ta tõene“.  James keeldub „kindlalt uskumast, et meie inimlik 
kogemus on kõrgeim kogemuse vorm universumis“. 
methodology, and through review by 
(James, 2005: 193) 
•
Pragmatism leiutatigi  kaitsmaks „ühteaegu ni   moodsa  teaduse kui ka religiooni 
examiners” 
maailmavaadet,  mida enamik inimesi pidas teineteist välistavaks“.  Jumal saab 
„olemasoluloa ainult tingimusel, et toob inimestele  kasu“ 
( Perry , 1998: 787) 
•
Valikuvõimalused on olulised, „tõsikindlus tähendab moraalset surma“ 
 
(James, 2005: 373, 375) 
 
Teadusfilosoofia – pragmatism 
Teadusfilosoofia - relativism 
• Teaduse „hindamiskriteeriumiks on nende 
•
praktilised tagajärjed“ (lk. 53)
Veatud  lahkarvamused  – maitse üle ei 
 
•
vaielda, ühele meeldib üks teisele teine, 
Pragmatism: objekt ja  subjekt  on algselt 
jagamatult ühtne (analüüsimata tervik), mida 
ilma et kummalgi oleks vale 
hiljem võib jagada  osadeks . Teised filosoofilised 
(Borghossian, 2010, „Mis on relativism“ Akadeemia) 
suunad: objekt ja subjekt on algselt lahususes, 
mida hiljem võib püüda liita. (lk. 54-55) 
Silver  Rattasepp („John Dewey“, Akadeemia, 2011, 1, 53-57) 
• Pragmatism ühildub positivismiga: „põlgab 
verbaalseid lahendusi, kasutuid küsimusi ja 
metafüüsilisi abstraktsioone“ 
(James, 2005: 45) 
 
 
Positivismi kriitika 
Teadusfilosoofia – märksõnad 
• Sotsiaalsed fenomenid ja objektid ei 
− Positivism 
 Problemaatiline fenomenide korral mida ei saa jälgida. Edukas paljude 
eksisteeri reaalselt vaid inimeste ainult 
avastuste allikas  
(Trochim,  2008; McKelvey,  2003)   
inimeste teadvuses, ei ole võimalik 
 Küsitlus. Küsitav case study korral 
kasutada loodusteaduslikke meetodeid 
− Relativism 
 Teadmisi luuakse koostöös intervjueeritavaga. Kõik mõõtmised on 
sest  standardiseerimine  annab ainult 
“vigased”, mida rohkem erinevaid allikaid kasutatakse seda parem, see 
võimaldab uuringute üldistamisvõimet parandada 
kunstliku pildi reaalselt maailmast 
(Mantere,  2007; Trochim,  2009)   
− Realism 
(Robson, 2002: 27)   
 Vajadus võrrelda erinevaid paradigmasid  
(Van der Ven, 2007) 
11 
14.12.2011 
Artikli/raporti kirjutamine 
− Artikli  baasstruktuur  
 Abstract.  Overview  (reasoning research (gap), used methods, main 
results, …) – teaser  

Raporteerimine 
Introduction. Gap, research question, central argument – teaser  
 Literature Review. Foundation, … 
 Research Methodology (tuua ära ainult võtmeotsused, mitte 
käsiraamatu stiilis) 
 Results. Data, tables, … 
 Discussion 
 Conclusions 
 Limitations (piirangud üldistatavusele, …)  
 Future Research 
 Maht sõltuvalt sihtpublikatsioonist 5-30 lk 
 “So what?” 
 
Literature review 
Metodoloogia 
• Kirjanduse ülevaade ei ole lihtsalt siiani 
• Väldi õpiku sti li. Avoid textbook style 
teadaoleva määratlemine vaid mõistlik on 
kirjanduse ülevaadet kasutada 
• Lugejale tuleb seletada kuidas 
uurimisküsimuse parendamiseks. „Novice 
kategooriaid tuletati ja milliseid 
may think that the purpose of a literature 
võtmeotsuseid tehti. „
review is to determine the answers about 
The reader needs to 
what is known on a topic; in contrast, 
know how categories or themes were 
experienced investigators review previous 
discerned in data and how key decisions 
research to develop sharper and more 
insightful questions about the topic“ 
were made in the research process“ 
(Rynes and Gephart, 2004: 460) 
(Yin, 2003: 9) 
Artiklite tüüpvead (
Parendamisvõimalused (Daft, 
Daft, 1995) 
1995) 
•
Teooria  puudumine. „No Theory. Theory means what the variables  mean and why they are related to 
one another in organizations“  (166) 
• „Tell a Story“ 
•
Töö osad (teooria, mudel, hüpoteesid,  tõestus jne.) peavad  olema kooskõlas. „Concepts and 
Operationalization Not in Alignment. …often the operational  base of the research did not reflect the 
variables  or model under study.“ (167) 
• „ Discuss  Fully Your Procedures and  Thought  
•
Ebamäärased   definitsioonid . „Insufficient  Definition  – Theory. … did not explain what the  concept  meant. 
… Concepts in social sciences are fuzzy, and an explicit definition is usual y required“ (168) 
Process“ (178) 
•
Ebapi sav  põhjendamine. „Insufficient Rationale – Design. … manuscript lacked explanation  of study 
procedures. … Simple things, like describing the sample, saying who completed the questionnaires, 
providing  example  questions from the questionnaire“  
• „Concentrate on Macrostructure “ 
•
Töö osad pole kooskõlas. „Macrostructure – Organization and Flow. Macrostructure means whether the 
various parts of the  paper  fit together into a coherent whole.“ (169) 
•
Mitteprofessionaalne  keel. „ Amateur  Style and  Tone .“ (170) 
• „Find the Operational Base of Your Research 
•
Puudulik uurimisdisain. „Inadequate Research Design. … Design cannot be corrected because  the 
research has already  been executed  in an invalid manner.“ 
and  Stick  to It“ 
•
Mitte  asjakohane . „Not Relevant to the Field.“ (171) 
•
Ülepingutatud. „Overengineering.“ 
•
„
• „
Conclusions Not in Alignment. ... A publishable  paper  should have a strong concluding section that tell 
Listen  to Your Reviewers“ (179) 
the reader what the findings mean.“ (172) 
•
Andmete tükeldus. „Cutting up the data.“ (173) 
• „Allow the Manuscript to Ripen Naturally“ 
 
 
• „Don‟t Exaggerate“ (180) 
 
 
 
12