Mis veebilehti külastad? Anna Teada Sulge
Facebook Like
Küsitlus


Majandusalased uurimismeetodid (0)

5 VÄGA HEA
Punktid

Esitatud küsimused

  • Midagi saab untsu minna, siis ta ka läheb" eksamiks ?
  • Milliseid jätta ?
  • Kui 15 min) - Probleem mõõtmisel, subjektiivsus: "Kui mitu korda nädalas ... ?
  • Kui tähtis on arendustegevus teie firmale ?
  • Millal · Valimi suurus. ,,How many people will be in the sample ?
  • Milline on dependent muutuja ?
  • Millised on independent muutujad ?
  • Mis on case study ?
  • Mis on case study ?
  • Milline kval. uuringu spetsiifiline alamtüüp on valitud ?
  • Kuidas...? Miks... ?
  • Mida teie arvate ?
  • Kui tõene oleks see või teine alternatiiv ?
 
Säutsu twitteris

9/6/2011 
Eesmärk 
• Kursuse läbinud üliõpilane: omab teadmisi  teadusfilosoofia  
sissejuhatusest, äriuuringute spetsiifikast, uuringu 
ülesehitusest ja uurimisprotsessi etappidest; teadmisi 
kvantitatiivsete ja kvalitatiivsete andmete kogumise ja 
Majandusalased  uurimismeetodid  
analüüsi  meetoditest ; teadmisi erinevatest andmete kogumise 
meetoditest; teadmisi kvantitatiivse ja kvalitatiivse 
andmeanalüüsi läbiviimisest, sissejuhatust analüüsitulemuste 
TMO0140 
tõlgendamisest ning nende üldistatult 
esitamisest/raporteerimisest 
Sügis/2011 
• Praktilise väljundina saavad üliõpilased parema ettekujutuse 
ja baasi erinevate kodutööde ja  bakalaureuse  töö ülesse 
ehitamiseks ja läbiviimiseks, ning kogemuse teadustöö 
tegemiseks.  
Mait   Rungi  
 
mait.rungi@ttu.ee  
 
 
Kursuse korraldus 
Kodutöö 

Kodutöö – 50% 
• Projektide portfellihalduse või dünaamiliste 
–  Kvantitatiivne  uuring - 25% 

Küsimustiku koostamine, andmeanalüüs ja  raport  - 15 
võimekuste alase 

Uuringus  osalenud ettevõtete arv - 10 
uuringu läbiviimine  
– Kvalitatiivne  uuring 25% 

Intervjuu   frame koostamine, transkripteerimine, andmeanalüüs, raport – 20 
• Empiirilise töö raames valmistatakse ette 

Uuringus osalenud ettevõtete arv - 5 

Eksam  – 35% (tulemusele vähemalt 51%) 
küsimustik, kogutakse andmeid ja 

Seminarid – 15% 
– Osavõtt – 7,5 
analüüsitakse ettevõtete projektide 
– Aktiivus – 7,5 
 
portfellihaldust või dünaamilisi võimekusi 
Uuringu teemad 
• Projektijuhtimine ja projektide 
portfellihaldus 
• Dünaamilised võimekused 
Projekt ja projektijuhtimine 
Kasutatud Goldratt Institute,  MicrosoftFocused   Performance
Project   Management  Institute, Akerman,  Lahi  jt. materjale. 
 
6.9.2011 


9/6/2011 
Projekt 
Sidney  Opera  House 
• „A project is a temporary endeavor undertaken 
• Eelarve ületati 16 kordselt 
to create a  unique  product,  service , or  result “ 
( PMBOK  2004: 5) 
 
• SMEs spend 1/3 of their turnover on  projects   
(Turner et al. 2008) 
• No  clear  streams identifiable in project 
management 
(Bredillet et al 2007) 
• Practitioner orientation prevails in project 
management  
(Turner 2008) 
 
 
6.9.2011 

6.9.2011 

Concorde 
Statistikat 
• Eelarve ületati 12 korda  
• 16% projektidest on edukad 
• Tähtaeg ületati 3 aastat 
• 31% projektidest peatatakse 
 
• 52% ületab suurel määral (189%) eelarve 
(Standish Grupp) 
• 44% tootearendusprojektidest ei saavuta 
soovitavat kasumit  
(American Productivity &  Quality   Center
• Kuni 98% projektidest ebaõnnestub 
(Dalcher 2008) 
 
6.9.2011 

6.9.2011 
10 
Aja  planeerimine  - hädade 
Trade-off triangle 
põhjused 
• Resources 
• Määramatus 
•  Schedule  
• Tudengisündroom 
• Features 
•  Parkinsoni  seadus 
(Microsoft MSF) 
 

9/6/2011 
Esimene põhjus
Teine põhjus – tudengisündroom  
 – määramatus 
Sügisene eksamisessioon algab 3-4 kuu 
•  Murphy  seadus: 
pärast, millal alustate õppimisega 
– “Kui midagi saab  untsu  minna, siis ta ka läheb“ 
eksamiks? 
• Schnatterly  tuletus  Murphy seadusest:   
 
– “Kui midagi ei saa untsu minna, siis midagi ikka 
läheb.“ 
 
 
 
 
Kolmas põhjus: töö valmimine ja 
Multi -project management/mitme projekti 
planeerimine 
haldus 
• Parkinsoni seadus: 
 
– “Töö täidab ja ületab talle planeeritud aja.” 
 
• Töö valmimisele kulutatud aeg ei võrdu töö 
Ettevõte kus paralleelselt teostatakse 
tegemiseks kulutatud  ajaga
mitmeid projekte, mis kasutavad 
ettevõtte ühiseid ressursse. 
Tööde  hakkimine  
Projekti faasid  
1. Vaimustus 
2. Kainenemine 
3. Paanika 
4. Süüdlaste jälitamine 
5. Süütute karistamine 
6. Eemalolijate autasustamine 
 
Uno Uudelepp 
6.9.2011 
18 

9/6/2011 
Projektijuhtimise  valdkonnad 
• Project Integration Management 
• Project  Scope  Management 
• Project Time Management 
• Project  Cost  Management 
• Project Quality Management 
Projektide portfellihaldus 
• Project Human  Resource  Management 
• Project  Communication  Management 
• Project Risk Management 
• Project Procurement Management  
 
PMBOK (2004) 
 
6.9.2011 
19 
6.9.2011 
20 
Projektide portfellihaldus - Project  Portfolio  
Projekti portfell  
Management (PPM) 

Ettevõttel on valida kümnete/sadade projektede vahel – milliseid projekte 

The management of a  single  project is nowadays not enough. Multi-project 
võtta, mil iseid jätta?
management has become more  important .  
 
( Artto   and  Dietrich  2004)  

Kõiki projekte ei saa võtta (n. ressursse on pi ratult, puudulikud teadmised)  

“A project portfolio is a col ection of projects” 

Tüüpiliselt on portfel i haldus kehvasti hal atud - lehtri asemel tunnel 
 
 
 
 
 
 
 
(Artto  et al. 2001: 24) 

PPM is meant to meet the  strategy   through  managing projects  
 
( Levine  2005: 1) 
 
 
6.9.2011 
21 
6.9.2011 
22 
Projektide valiku peamised 
eesmärgid
Projektide valik 
 
•  Value  maximization 
• The PPM  process   consists  of two  different  parts:  
– project  selection  
•  Balance   across  projects 
– portfolio review  
• Project selection is one of the most important  strategic   issues  
• Strategic  alignment  
( Cooper  et al. 1999: 28) 
• Project selection must be made with care (more  than  50% of 
(Cooper et al. 1999: 29) 
projects fail) 
( Archer  and Ghasemzadeh  2004: 239) 
 
6.9.2011 
23 
6.9.2011 
24 

9/6/2011 
Project selection process 
Project selection process 
1. „idea  gathering “ 
1.
“project  proposals ” 
2.
“pre-screening” (depends on strategic guidelines); 
2. portfolio screening 
3.
individual  project  analysis ” (depends on “methodology 
selection”) 
3. portfolio evaluation 
4.
“screening” (depends on strategic guidelines and 
“methodology selection”) 
4. portfolio prioritization  
5.
“optimal portfolio selection” (depends on resource 
allocations and “methodology selection”) 
(Koivuniemi, Piippo, Kärkkäinen, & Tuominen 1999) 
6.
“portfolio adjustment” (depends on resource allocations); 
7.
“project  development ” 
8.
“phase/ gate  evaluation” ( back  loop to 3) 
9.
“successful completion” 
(Archer and Ghasemzadeh, 1999: 211) 
25 
6.9.2011 
Portfelli valiku  tehnikad  
Portfelli valiku tehnikad 
• Tehnikad ja muud nn. hard  skills  
• Sacred Cow,  Operating  Necessity 
moodustavad ca 20% projekti edukusest 
• Finantsmeetodid: NPV, IRR jne. 
(McKinlay 2008)  
• Võrdlevad meetodid: Q-sort, paarikaupa 
• Eksisteerib üle 200 kvalitatiivse ja 
võrdlus, Analytic Hierarchy Procedure (Saaty) 
kvantitatiivse mudeli projektide valikuks 
• Scoring model 
(Coffin and Taylor 1996: 208)  
•  Igat  meetodit saab kasutada piiratud 
• Strategic buckets 
juhtudel. Puudub ühine arusaam milline 
•  Bubble  diagrams (mulldiagram) 
meetod on parim 
• Matemaatilised optimiseerivad mudelid. 0-1 
(Koivuniemi and Edelmann 2003)  
lineaarne planeerimine/optimiseerimine 
 
6.9.2011 
27 
6.9.
 
2011 
28 
Portfelli valiku meetodid 
Dynamic  capabilities 
Rungi 2010 
6.9.2011 
29 

9/6/2011 
Capability 
Dynamic capabilities 
• Dynamic capability is “an  ability  to  perform  
• Dynamic capabilities is development from resource- based  
view (RBV) theory to improve its static  nature  through adding 
the  basic   functional   activities  of the  firm ”,  
„dynamic‟  renewal  of competences and strategic „capabilities‟ 
“appropriately adapting, integrating, and reconfiguring  internal  
(Collis, 1994: 145) 
and  external   organizational  skills, resources, and functional 
competences to  match  the  requirements  of a  changing  
• Dynamic capability is high-level (repeated) 
environment” (Teece et al., 1997: 515).  
• Dynamic capabilities is focused on  developing  competences 
routine.  
(Teece et al., 1997: 515), either through retirement, 
retrenchment, renewal, replication, redeployment or 
(Winter, 2003: 991) 
recombination (Helfat and Peteraf, 2003: 1005). 
(Rungi and Kässi) 
(Rungi ja Kolk)  
Capability evolvement 
1. “ capacity  … to  sense  … opportunities” →  
2. capacity “to seize opportunities” →  
3. reconfiguring capacities 

20.09.2011 
Korralduslikku informatsiooni - 
meeldetuletus  
• 6. nädala seminariks lugeda kaks kvantitatiivset artiklit:  
– üks Teie kolme liikmelise grupi poolt valitud ja  
– teine õppejõu poolt etteantud: 
• Gimeno, Javier, 2004, Competition  within  and  between  networks: The contingent 
effect of  competitive  embeddedness on  alliance  formation,  Academy  of 
Majandusalased uurimismeetodid 
Management  Journal , 47(6): 820–842. 
– 5-7 min. ettekanne MS PowerPoint-is 
• 6. nädala loenguks peab olema teostatud ettevõtete valik – tabel 
Moodle’s
• 7. nädala seminariks lugeda kaks  kvalitatiivset  artiklit:  
– üks Teie kolme liikmelise grupi poolt valitud ja  
– teine õppejõu poolt etteantud: 
•  Denis , Jean-Louis, Lamothe, Lise and Langley, Ann, 2001, The  dynamics  of 
collective  leadership  and strategic  change  in pluralistic  organizations , Academy of 
Management Joumal, 44(4): 809-837.
  
– 5-7 min. ettekanne MS PowerPoint-is 
 
 
Juhtimisteadus  
• Management ei ole  distsipliin  vaid 
erinevate uurimisvaldkondade 
Ontoloogia  ja  epistemoloogia  
kokkupuutepunkt.  
• Management on multidistsiplinaarne 
valdkond , esimesed juhtimisuurijaid olid 
oma hariduselt antropoloogid, 
sotsioloogid, psühholoogid, ökonomistid, 
matemaatikud ja  insenerid  
(Pettigrew, 2001) 
Lühikokkuvõte  olulisematest  
Ontoloogia ja epistemoloogia 
teooriatest 

Contingency  Theory (olukorraline) – kõik on olukorrast ning sisemisest  ja välisest  keskkonnast sõltuv, ei ole üht ühest teed, tuleb leida 
sobiv vastavus ja kooskõla keskkonnaga, …

 
Ontoloogia on olemisõpetus 
( Miller , 1987)  

Dynamic  Capabilities – n. ettevõte  võime  hallata, arendada ja kiirelt ümber kujundada kompetentse, …   
– Kas sotsiaalsed objektid ( organisatsioon , struktuur, projekt, 
(Teece et al, 1997) 

I.O. Theory – n. valdkond  määrab,  … 
alliance, võimekus,  motivatsioon  jne.) eksisteerivad objektiivselt 
( Porter , 1981) 

Institutional Theory – n. valdkonna siseselt on ettevõtted homogeensed, … 
reaalsuses  või on inimese poolt kunstlikult/mõttes loodud (n. 
(DiMaggio &  Powell , 1983; Schmalensee, 1985) 

Micro- Politics  – n. võimuvõitlused  ettevõttes,  … 
Matrix   film )  
(Pfeffer & Salancik, 1974)  

Leadership  Theories – n. juht vs. liider;  eestvedamine ;   pragmaatiline , ümberkujundav ja  laissez - faire ;  … 
( Judge  et al, 2002) 
• Epistemoloogia on tunnetusteooria 

Organizational   Learning   – n. exploration/exploitation;   intuitsioon ->interpreteerimine-> integreerimine ->  institutsionaliseerimine;  … 
( March , 1991; Crossan et al, 1999) 

Resource-Based  View  – n. ettevõtte sisemised  strateegilised  ressursid ; konkurentsieelis;  valuable -rare-inimitable-nonsubstituable;  … 
– kuidas saab teadmisi sotsiaalsete objektide (organisatsioonide 
(Barney, 1991) 

Resource  Dependence  Theory  – ettevõtte väliste  ressursside  tagamine, … 
jne.) kohta 
(Pfeffer & Salancik, 1978)  

Social  Evolutionary  Theory – n.  Darwini   teooria  põhimõtted  sotsioloogias   ja majanduses, … 
• Kas rakendades loodusteaduslikke (domineerivalt  kvantitatiivsed
(Burgelman, 1991)  

Agency  theory – omanike  ja tegevjuhtkonna vahelised suhted, usaldamatuse, isetäituvad   ennustused  
meetodeid  
( Fama  and  Jensen , 1983) 

Behavioural   Theory –  ratsionaalsed   otsused, … 
• Sotsiaalsed objektid (n. organisatsioon) erinevad loodusteaduslikest 
( Simon , 1979) 

Game  Theory  – oligopoolsel turul otsuste tegemine 
( aatom , aine,  floora , fauna) ja teadmisi sotsiaalsete objektide kohta 
(Farrell and  Shapiro ,  1988) 

Network   theory – sotsiaalsed võrgustikud, ärivõrgustikud… 
saab, kui uurime subjektide tähenduste ja väärtuste maailma 
(Podolny and Page, 1998) 

(domineerivalt  kvalitatiivsed  meetodid) 
Transaction  Cost Economics  – tehingu sõlmimistega  (ettevalmistamiste,  kauplemiste, jõustamiste jne.) seotud kulud oportunistliku 
käitumise ja pi ratud ratsionaalsuse valguses.  
(kohandatud  Rillo , 2010) 
(Williamson, 1981) 

… 
 
 
 

20.09.2011 
Uurija 
• Uurimisprotsess kui sotsiaalne protsess 
sõltub palju uurija poolt teostavatest 
otsustest 
Uurimisküsimus 
•  Uurijat  nähakse kvalifitseeritud 
käsitöömeistrina, kes peab olema 
suuteline ümbrusega vastastikku kontaktis 
olema 
(Cassel and Symon 1995) 
Milleks uurida 
Uurimisküsimuse leidmine 
• Uued teadmised looduse, inimese ja 
• Probleem ettevõttes 
inimühiskonna toimimisest (sotsioloogia, 
• Puudujääk  teoorias  
majandus, juhtimine) 
• Avastamata valdkond 
•  Tootearendus  
• Heureka 
• Poliitika 
 
• ... 
• Varasemast kodutööst väljakasvanud 
( Kaarna , 2008) 
teema 
• … 
 
 
 
Uurimisküsimuse leidmine 
Knowledge  enhancement -  note  

Juhindumine tühimikust kirjanduses.  Usually  “research  begins  with  strong  
•  There are two fundamentally different ways  to 
grounding in  related   literature , identifies a research gap, and proposes 
research  questions  that address the gap”  
enhance  knowledge.  

Juhindumine soovist  avastada  või testida avastuse tõekspidavust.  Forming  
– One  approach  relies heavily on creativity: generating new 
the research question is led by the aim of the research, either it is theory-
paradigms, models, methods, variables, and applications. 
building  research or theory-driven research, there should be justification 
This approach has the potential to produce  major  
whether to use “less precise,  objective , and rigorous” theory-building or 
“large- scale ” theory- testing
breakthroughs, albeit along with the nontrivial possibility 

Juhindumine teooria edasiarendamisest vs. uue teooria loomisest. 
of  total failure.  
Research question is also influenced whether the research is theory-driven 
– The  other  approach is less grand in scope and focuses 
(extending “existing theory”) or  phenomenon -driven (creating new theory)  
more on refining knowledge within an existing 
– in theory-driven there is need to justify why  qualitative ’s   deep  insight is better than 
paradigm. This approach involves replication and 
quantitative   setting  
– in phenomenon driven there is need to justify “ lack  of viable  theory and empirical 
systematic changing of variables in an attempt to 
evidence ” 
increase  certainty in the estimates of the impact of 
(Eisenhardt and Graebner, 2007: 26) 
(predetermined) variables. 
(Farley et al., 1998: 496) 

20.09.2011 
Kuidas valida uurimisküsimus
Vigade vältimine uurimisküsimuse 
 
valimisel 
• Teoreetiline tähtsus 
−  Olemasolevad  teadmised – mis on 
(olemasoleva teooria 
• Ratta  leiutamine  
teada ja mis mitte 
testimine , uue teooria 
loomine) 
− Motivatsioon – miks? 
• Uurimisväite/-argumendi olemasolu, mitte 
• Praktiline tähtus (kahjuks 
− Teooria – peamine uurimisväide 
sageli mitte peamine 

ainult kirjanduse ülevaade ja  kirjeldavad  
Teadusfilosoofia – ontoloogiline ja 
ülikoolide jaoks) 
epistemoloogiline põhjendamine 
• Küsimuse uuritavus 
andmed (samas laialt kasutuses) 
− Meetod  
(lihtne/keeruline, andmete ja 
ressursside olemasolu) 
− Uuringu (lõputöö) struktuur 
• Uurimisväide ei ole tulenev algandmetest 
• Uue info leidmine (“no result 
(Ketokivi, 2008) 
is also result”, “obvious 
 
• Sea ja käo ühte patta panemine 
results  are no results”) 
• Selgitamise võimalikkus 
(võrreldamatute võrdlemine) 
• Isiklik huvi (motivatsioon) 
(Ketokivi, 2008) 
(mod.  from Kaarna,  2008) 
 
Uurimisküsimus 
Hea uuring 
• Kui palju -> küsimustik 
1.
Uuringu tähendusrikkus. „Meaningfulness: the research is 
meaningful, understandable, and adequately describes strategic 
• Kes -> küsimustik 
problems faced by decision- makers .“ 
2.
Eesmärgi asjakohasus. „Goal relevance: it contains performance 
• Mis -> küsimustik 
indicators that are  relevant  to managers‘  goals .― 

3.
Operatsiooniline tõelevastavus/kehtivus. „Operational  validity : it 
Kus -> küsimustik 
has clear  action  implications that can be implemented using the 
causal variables used in the research program.― 

• Kuidas ->  eksperiment case   study  
4.
Innovaatilisus„Innovativeness: it transcends ‗ commonsense‘  

solutions  and provides nonobvious insights into  practical  
Miks -> eksperiment, case study 
problems.― 
(Yin, 2003: 5) 
5.
Realiseerimise hind. „Cost of implementation: the solutions 
• Kvalitatiivses uuringus alusta 
suggested by the research are feasible in  terms  of their costs or 
timeliness.― 

uurimisküsimust „what“ või „how“ 
(Shrivastava,  1987: 80; in Rossiter, 2003: 87) 
( Creswell ,  2003: 106) 
Uurimisküsimuste arv 
Unit  of analysis / uurimistasand  
• 1-2 keskset küsimust on pi sav! It is 
• Isik 
recommended to ―ask one or two central 
• Tiim 
questions followed by no more than  five  to 
Projekt 
• Üksus/osakond 
seven  subquestions‖. 
• Ettevõte
(Creswell, 2003: 106) 
 
 
• Tööstusharu 
• Riik 
• Maailmajagu 
• … 
 

20.09.2011 
Uurimismetoodika 
Tõene teadmine 
Teadmiste  hankimine /andmete  
Mis on teadmine 
kogumine 
• Usaldusväärsed allikad, autoriteedid (isa, ema, 
• Teaduslik teadmine on põhjendatud tõene 
(klassi)liider, arst,  poliitikkirikuõpetaja,  professor
uskumus  
• Vaatlused 
(Plato (Theaitetos);  in Mantere,  2008) 
– Uskumus.  Uskumine  asja õigsusesse on esmane 
 Ebapiisavad selektiivsed vaatlused. ( Institutsionaalne  
vajalik tingimus. N.  paavst  on katoliiklane, pea 
teooria – turg määrab ettevõtte näo) 

valutab. Enne millegi teadmist tuleb  uskuda  
N. loomad ja peremehed on sarnased? “Vanamees kassiga” 
(Wiiralt, 1930) 
sellesse. 
• Ebapiisav meenutamine (mis jalatseid Teie pinginaaber 
– Tõde. Kooskõla, ilma vastuoludeta, rea 
eile kandis?) 
varasemate väidetega/teooriatega. Konsensuslik 
• .... 
teadmine ühiskonnas. Praktikas tõestatud. ... 
(mod. from Kaarna,  2008) 
– Põhjendatus. Oletused ei loe 
 
(mod. from Mantere, 2008) 
 
Põhjendatud uskumus
Mis on tõde – pragmatistlik 
 
lähtenurk 

Millegi teadmiseks on minimaalselt vajalik sellesse uskuda, mitte ainult 
• „Tõene on see „mis toimib““ 
oletada. „… knowledge is at  least  believing. But  clearly  it is much more. A 
false   belief  is not knowledge. A belief based on a lucky  guess  is not 

( Schiller , in James, 2005: 153) 
knowledge either,  even  if it is true.― 
• „Tõde on see mis pakub „rahuldust““ 
( Audi , 1998: 220) 

Põhjendatud uskumus. Firstjustified belief is important for knowledge 
(Dewey, in James, 2005: 153) 
because at least the  typical  things we  know  we also justifiedly believe on 
• Tõde tähendab meie teatavate ideede ühildumist 
the  same   basis  that grounds our knowledge  them . … Second, much of what 
we justifiedly believe we also know.― 

reaalsusega 

Teadmise ja põhjendatud uskumuse erinevused. „As closely associated as 
(James, 2005: 130) 
knowledge and justified belief are, there is a major  difference . If I know 
– Ühildumisel realiteediga võimaldab fenomeni 
something  is so, then it is true, whereas I can justifiedly believe something 
that is false.― 

paremini käsitleda „kui lahkarvamusele jäämine“ 
(Audi, 1998: 8) 
(James, 2005: 139) 

„… it  seems  that knowledge is at least justified true belief: that we 
• „Tõesed on niisugused ideed, mida me saame 
know something only if we believe it, it is true, and our belief of it is 
justified. 
“ 
omaks võtta, tõendada, kinnitada, verifitseerida!“ 
(Audi, 1998: 221) 
(James, 2005: 131) 
 
 
 
 
 

20.09.2011 
Kas lõplik tõde on saavutatav? 
Nurgakivid 
• Iialgi ei saavutata lõplikku või absoluutset 
• Ontoloogia (eelnevad slaidid) – 
tõde, ainult suhtelist/relatiivset tõde, mis 
olemisõpetus, mis on  reaalsus , tema 
lihtsalt võib ol a rohkem  korrektne  kui tema 
struktuur, uurimisvaldkond 
rivaalitsev  alternatiiv  
• Epistemoloogia (järgnevad slaidid) – 
(Van de Ven, 1999) 
ümbritseva keskkonna tunnetamise viisid, 
uurimismeetodid, kuidas on võimalik meid 
ümbritsevast maailmast teadmisi kätte 
saada ja neile tõelevastavust kontrol ida 
Induktsioon  ja  deduktsioon  
• Induktsioon 
Esimene luik on valge 
Teine luik on valge 
Teaduslik  tuletamine  
… 
Tuhandendas luik on valge 
Järeldus: Kõik luiged on valged 
(Law, 2008: 196)  
• Deduktsioon  
Eeldus: Audi on auto 
Eeldus: Kõikidel autodel on mootor 
Järeldus: Audil on mootor 
 Väga tähtis on  eelduste  tõesuse tagamine (kõik ei ole tõsi, mis 
näib tõsi) ja õigete järelduste leidmine 
• „Watson, te näete kõike. Aga te ei mõista mida te näete“ 
( Doyle , in Law, 2008: 195)  
Induktsioon ja deduktsioon 
Teaduslik tuletamine 
− Vaatluste faktid 
• „ Deduction  
 

 
 
Induktsioon 
From  premises  to  logical   conclusion  
 
• Induction 
− Teooriad 
 
 
 
 
1. (Tõesed) seadused ja teooriad 
– The exstraction of laws and principles from 
 
 
Deduktsioon 
2. (Täpsed) algtingimused 
empirical evidence 
3. (Dedutseeritavad) ennustused ja seletused 
• Abduction 
− Ennustused ja seletused tulevase käitumise kohta 

( Chalmers ,  1998: 29, 34) 
– From conclusions to  best  explanations 
 
(premises)“ 
 
(Mantere, 2008) 

20.09.2011 
Deduktsioon (Creswell, 2003: 
Deduction -  notes  
125) 
• Järelduste paikapidavuse testimine. „Deductive  logic  is used 
1. Uurija testib või kontrollib teooriat 
not to decide the  reliability  of the statements; rather  it is 
used to test logical validity of conclusions we drawgiven  

2. Uurija testib teooria põhjal tuletatud 
that the statements are correct .― 
hüpoteese 
(Danemark et al., 1997: 82) 
• Ei anna/loo uusi teadmisi. „The limitation of deduction is that it 
3. Uurija määratleb teooriast tulenevad 
does not tell us anything new about reality   beyond  what is 
muutujad kasutuskõlbulikuks 
already in the premises.― 
(mõõdetavateks suurusteks, n. pikkus on 
(Danemark et al., 1997: 84) 
• Järeldus on eelduste ümbersõnastus. „conclusion is logically 
otseselt mõõdetav, motivatsioon tuleb 
derived from a set of premises … The conclusion … is 
kirjutada lahti teisteks mõõdetavateks 
merely a restatement of the premises and … does not 
contain  any new knowledge‖
  
muutujateks) 
(Ketokivi and Mantere, 2010: 330) 
4. Uurija mõõdab ja jälgib muutujaid 
 
Induktsioon (Creswell, 2003: 
Induction - notes 
132) 
• Induktsioon on loendamisel põhinev üldistamine. „Induction is 
simply an enumeration—a one- step empirical generalization 
1. Uurija  kogub  informatsiooni (intervjuud, 
based on multiple observations― 
vaatlused) 
(Ketokivi  and Mantere,  2010: 330) 
• Induktsiooni piirangud – oht jõuda valede järeldusteni ja 
2. Uurija küsib avatud küsimusi 
teatavate leidude  kättesaamatus. „The inductive mode of 
inference  has limitations of two different kinds. One concerns  

3. Uurija analüüsib andmed, mille tulemusena 
the uncertainty of such inference, the risk of drawing the 
wrong conclusions  although the premises are true
. We 

leiab  teemasid ja kategooriaid 
call these  the internal limitations od induction.  Furtherthere 
is knowledge we will never reach
, regardless of how well 

4. Uurija otsib  mustreid , üldistusi või  teooriaid  
grounded the inductive premises are – conclusions we will 
never be able to draw – by  means  of induction. These can be 

teemadest  ja kategooriatest 
called the external limitations of induction.― 
(Danemark  et al., 1997: 82) 
5. Üldistamine 
 
 
 
Abduction - notes 
Abduction - notes 
• Võistlevad  selgitusedparima  valimine. 
• Ootamatust leiust usutava ja 
Inventing multiple generic statements as 
explanations to the problem, and iterating 

tähendusrikka algteooria leidmine. 
between these competing explanations with 
„Abduction begins with an unmet 
the intent of selecting the best one‖ 
expectation  and  works  backward to  invent  
(Ketokivi and Mantere, 2007: XX) 
• (1) the surprising  fact  C is  observed ; (2) but 
a plausible world or a theory that would 
if A were true, C would be a  matter  of  course
make the  surprise  meaningful― 
(3)  hence , there is  reason  to suspect that A is 
(Van Maanen, Sorensen and  Mitchell  2007: 1149) 
true” 
(Ketokivi and Mantere, 2010: 330) 
 
 

20.09.2011 
Milline meetod valida andmete  
Milline meetod valida - 
kogumiseks 
väärarvamus 
• Fenomeni olemus 
• Peaaegu iga meetodit saab kasutada nii 
 Hästi mõõdetav – kvantitatiivne 
kvalitatiivse kui ka kvantitatiivse uuringu 
 Mittemõõdetav ega jälgitav - kvalitatiivne 
läbiviimiseks. „A 
• Uurimisküsimus
common misconception is that 
 

the various research  strategies  should be arrayed 
Kuidas? – kvalitatiivne 
 Kui palju? – kvantitatiivne 
hierarchically. Many social scientists  still  deeply 
• Eesmärk 
believe that case  studies  are only approriate for 
 Testida teooriat – kvantitatiivne 
the exploratory phase of an investigation, that 
 Luua uut teooriat – kvalitatiivne  
surveys and histories are appropriate for the 
(Vafidis, 2007) 
 Sügavutiminev  detailne  kirjeldus – kvalitatiivne  
descriptive phase, and that experiments are the 
 Fenomeni kirjeldamine – kvantitatiivne/kvalitatiivne 
only way of doing explanatory or causal 
•  Valim  
inquiries …― 
 Suur (üle 100) – kvantitatiivne    
(Yin, 2003: 3) 
 Väike (n. 4-10) – kvalitatiivne  
Explanatory and exploratory 
research  
•  Seletav /selgitav uuring. „The  mission  of an explanatory 
science is to  describeexplain  and possibly  predict  
observable phenomena within its  field .― 

• „… the typical research product of the explanatory sciences  
is the causal model, the typical research product of the 
modern design sciences is the tested and grounded 
technological  rule .“ 
(van Aken, 2004: 224) 
• Avastav uuring. Exploratory (inductive) studies start with no 
formally  stated  hypotheses. This is appropriate when one 
has little explicit knowledge about a phenomenon. The 
purpose is to develop hypotheses as a result of the study.― 

( Armstrong  et al., 2001: 172) 

2.10.2011 
Kvalitatiivne ja kvantitatiivne 
• Kvalitatiivne lubab uurida vaadeldavaid küsimusi ja 
kaasusi sügavalt ja detailselt. Andmete kogumine ei 
ole kitsendatud eeldefineeritud analüüsikategooriatega 
Kvalitatiivne vs. kvantitatiivne 
mis võimaldab sügavuse ja detailsuse 
(Patton, 1987) 
• Kvalitatiivsel sobib kus ei ole selgepiirilist objektiivsust 
või reaalsust 
(Cassel ja Symon, 1995) 
(vt. ka  seminari , koos tervik) 
• Kvantitatiivsed meetodid kasutavad  standardiseeritud  
mõõdikuid, mis sobituvad mitmesuguste arvamuste ja 
kogemustega eeldefineeritud kategooriates 
(Patton, 1987) 
Kvalitatiivse karakteristikud  
Kvalitatiivne ja kvantitatiivne 
• Interpreteeriv, mitte kvantifitseeriv 

Kvalitatiivne uurib nähtusi nende toimumiskohas. “Qualitative research often 
studies phenomena in the environments in which they naturally  occur ”  
• Subjektiivne, mitte objektiivne 
(Gephart, 2004: 455) 

Rohke kirjanduse olemasolu soosib kvantitatiivseid meetodeid. „When there 

is an extensive research literature so the  author  can formulate explicit 
Paindlik uurimisprotsess 
hypothesis, then a loose … qualitative procedure is not adequate to accept 
or reject the hypotheses”  
• Suundumus pigem õige protsessi 
( Daft , 1995: 175) 

Enamus meetodeid saab kasutada mõlemas – kvantitatiivsetes ja 
kasutamisele uurimises mitte nii 
kvalitatiivsetes  uuringutes. “Most research methods can be used in either 
qualitative or quantitative studies”  
tulemusele;  
(Silverman, 2000: 89) 
• Kontekstist sõltuv/uurimissituatsiooni selge 

N. case study võib  sisaldada  kvalitatiivseid, kvantitatiivseid või mõlemat 
sorti andmeid. “Although the terms qualitative and case study are often 
mõju uurimisprotsessile
used interchangeably, case study research can  involve  qualitative data only, 
  
quantitative only, or  both ”.  
(Cassel and Symon 1995) 
(Eisenhardt, 1989: 538) 
Kvalitatiivne ja kvantitatiivne 
Kvalitatiivne ja kvantitatiivne 
võrdlus ( Rynes  and Gephart, 2004) 
• Kvantitati vne kvalitati vsete andmete analüüsi loetakse 
kvalitatiivseks uuringuks – nõuded madalamad. „Many scholars 
Kvalitatiivne 
Kvantitatiivne 
consider the quantitative analysis of qualitative data to be qualitative 

literary  and humanistic  focus “ 
• Matemaatikal/statistikal 
research. But it can be argued that quantitative analysis of 

„socially constructed nature of 
põhinev, „grounded in 
qualitative data  requires  data to be quantified, and hence this is 
reality“ 
quantitative research. My point is that management researchers 
mathematical and statistical 

Induktiivne , interpreteeriv, „inductive 
face  many mathematical, statistical, and measurement challenges 
and interpretive“ 
knowledge“ 
when they  apply  quantitative or calculative techniques or 

Kirjeldav, „ highly  descriptive and 
• „presumed-to-be true 
perspectives  to qualitative data. These challenges become 
often recounts who said what to 
reality“ 
obscured when research that uses quantitative tools of 
whom  as well as how, when, and 

analysis is labeled qualitative research.“ 
why“  
Deduktiivne , muutujate 

Selgitav, „ seek  to explain research 
vahelised seosed, 
(Rynes and Gephart, 2004) 
observations by providing well-
„hypothetical-deductive 
• Triangulatsioon – mitme meetodi kooskasutus . “The involvement of 
substantiated conceptual insights 
model that uncovers 
more than one research strategy or approach indicates 
that reveal how  broad  concepts and 
important relationships 
triangulation”. 
theories operate in  particular   cases “ 
(455) 
among  variables and  tests  
(Scandura and  Williams , 2000) 
general  propositions “ (455) 
 

2.10.2011 
Kvalitatiivne ja kvantitatiivne 
Pre-requisites for starting  qual
võrdlus 
or  quant . research 

Kvalitatiivne uuring sõltub uurija väärtushinnangutest. „Qualitative research 
• Kvantitatiivne uuring algab  uuritavate  muutujate leidmisega. „In 
is  dependent  on researcher‟s  political  values, quantitative research is not, it 
quantitative research, it is  expected  that you  begin  by establishing a 
is value-free, one might consider quantitative  therefore  better,  however  it 
set of variables and methods (often using already existing, proven 
can be argued is such value freedom desirable and possible at all.“ 
measures )“ 

Kvalitatiivne on pehme, „ebateaduslik“, „vigu täis“, avastuslik. „Some call 
• Kvalitati vses uuringus võib eeldefineeritud meetodite ja muutujate 
qualitative researchers as  soft  scientists and their  work  unscientific, or only 
exploratory, or  full  of  bias .“ 

kasutamine kõikuda  seinast -seina. “… qualitative researches have a 

Kvantitatiivne spekuleerib põhjenduste üle peale sündmuste  toimumist
range of options in how far they use what the  authors  call „ prior  

instrumentation‟ (i.e. predefined methods and measures):
Quantitative  research speculates about the  meaning  of correlations after-
 
the-fact, which can use so called common-sense  reasoning, which is 
80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla

Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele faili TASUTA e-mailile

Vasakule Paremale
Majandusalased uurimismeetodid #1 Majandusalased uurimismeetodid #2 Majandusalased uurimismeetodid #3 Majandusalased uurimismeetodid #4 Majandusalased uurimismeetodid #5 Majandusalased uurimismeetodid #6 Majandusalased uurimismeetodid #7 Majandusalased uurimismeetodid #8 Majandusalased uurimismeetodid #9 Majandusalased uurimismeetodid #10 Majandusalased uurimismeetodid #11 Majandusalased uurimismeetodid #12 Majandusalased uurimismeetodid #13 Majandusalased uurimismeetodid #14 Majandusalased uurimismeetodid #15 Majandusalased uurimismeetodid #16 Majandusalased uurimismeetodid #17 Majandusalased uurimismeetodid #18 Majandusalased uurimismeetodid #19 Majandusalased uurimismeetodid #20 Majandusalased uurimismeetodid #21 Majandusalased uurimismeetodid #22 Majandusalased uurimismeetodid #23 Majandusalased uurimismeetodid #24 Majandusalased uurimismeetodid #25 Majandusalased uurimismeetodid #26 Majandusalased uurimismeetodid #27 Majandusalased uurimismeetodid #28 Majandusalased uurimismeetodid #29 Majandusalased uurimismeetodid #30 Majandusalased uurimismeetodid #31 Majandusalased uurimismeetodid #32 Majandusalased uurimismeetodid #33 Majandusalased uurimismeetodid #34 Majandusalased uurimismeetodid #35 Majandusalased uurimismeetodid #36 Majandusalased uurimismeetodid #37 Majandusalased uurimismeetodid #38 Majandusalased uurimismeetodid #39 Majandusalased uurimismeetodid #40 Majandusalased uurimismeetodid #41 Majandusalased uurimismeetodid #42 Majandusalased uurimismeetodid #43 Majandusalased uurimismeetodid #44 Majandusalased uurimismeetodid #45 Majandusalased uurimismeetodid #46 Majandusalased uurimismeetodid #47 Majandusalased uurimismeetodid #48 Majandusalased uurimismeetodid #49 Majandusalased uurimismeetodid #50 Majandusalased uurimismeetodid #51 Majandusalased uurimismeetodid #52 Majandusalased uurimismeetodid #53 Majandusalased uurimismeetodid #54 Majandusalased uurimismeetodid #55 Majandusalased uurimismeetodid #56 Majandusalased uurimismeetodid #57 Majandusalased uurimismeetodid #58 Majandusalased uurimismeetodid #59 Majandusalased uurimismeetodid #60 Majandusalased uurimismeetodid #61 Majandusalased uurimismeetodid #62 Majandusalased uurimismeetodid #63 Majandusalased uurimismeetodid #64 Majandusalased uurimismeetodid #65 Majandusalased uurimismeetodid #66 Majandusalased uurimismeetodid #67 Majandusalased uurimismeetodid #68 Majandusalased uurimismeetodid #69 Majandusalased uurimismeetodid #70
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 70 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-01-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 54 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor eek05 Õppematerjali autor

Lisainfo

Eksamiks kordamiseks ideaalne.

Märksõnad

Mõisted


Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


Sarnased materjalid

55
docx
UURIMISMEETODID
67
docx
Uurimismeetodid
548
pdf
Cialdini raamat
904
pdf
Christopher Vogler The Writers Journey
1168
pdf
Liha töötlemine
1072
pdf
Logistika õpik
574
pdf
The 4-Hour Body - An Uncommon Guide to Rapid Fat-Loss-Incredible Sex-and Becoming Superhuman - Timothy Ferriss
946
pdf
TheCodeBreakers





Logi sisse ja saadame uutele kasutajatele
faili e-mailile TASUTA

Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
või
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun