Maarjamaa, sa oled mu leib ja mu liha. Sa oled mu nälg ja mu viha. Ma tean, et iialgi ei leina mind turuplatsi uhke sammas. Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab. Aprillirahutuste kahjude hüvitamiseks kulub kuni 22 miljonit eesti krooni. Tulevik ei tule tagasi ja minevik ei nihku edasi. Oi kuidas keeb ja kihiseb elu kraater. Asjadest mõelda on aega ainult tagantjärgi. Inimesed poleks halvad, kui neid ei kihutaks elamuste ja erutuste põhjatu ja painajalik nälg, mis ei lase meeltel peeneneda, tundeil terveneda ja tõekspidamisi tekkida. Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab. Oktoobri lõpu seisuga oli registreeritud töötus tööturuameti andmetel 2,1 protsenti tööjõust vanuses 16 aastat kuni pensioniiga. Ainult trammipilet on taskus ja seisuplats ühine. Küll on raske see eluraskus Ja küll ta on tühine. Anna mulle tagasi mu kekspäev ja hommik. Ma ei häbene nutta. Sadu lämmatab. Ei ole paremaid, halvemaid aegu.
Väga harva esineb selline nähtus nagu sünesteesia ühele meelele mõjuv ärritaja tekitab lisaks mõjuvale meelele ka mingi teisele meelele aistingu. Nt kuuled värve ^o) Aistingulävi absoluutne ja eristusväli. Absoluutne väli mitte igasugune ärritaja ei tekita aistingut. Minimaalne ärritaja suurus, mis aistingu tekitab on absoluutne väli. Eristuslävi kõige väiksem ärritajate erinevus, mida inimene märkab. Pole juhuslik suurus, erienvatel meeltel kindel konfitsent, nt nägemisel 1/1000. Kuulmise puhul väiksem. Raskuste tõstmisel 1/30.
Kuidas tekib? John locke- inimene tühi leht, alustab infokogumist, pole ikagi tühi leht sündimisel, nägemissüsteemis on viisid, kuidas ta väliselt tulevat informatsiooni reageerib, näeme 3d, tajume sügavust, kaasasündinud need, pole õppinud sügavust tajuma õpib rääkima, aga kaasasündinud eeldused. GEENID+KESKKOND 10 000h harjutamist-kujuneb välja talent (tglt keerulisem) meelekindlus-geenidega määratud MIS ON KÕIGL MEELTEL ÜHIST? Neuronite keel- füüsikaline omadus muutub psühholoogiliseks omaduseks, nt heli-õhu võnkumine, jõuab kõrva, väline allikas tekkitab õhu võnkumise, kuidas tajume muusikat? Kõne? Koosneb erinevatest aspektidest, heli kõrgus jne jne, peab liikuma edasi meie närvisüsteemis täitsa teises süsteemis, tuleb tõlkida sellissesse keelde mida aju oskab lugeda, aju ei oska tajuda aju võnkumist, tuleb anda edasi närvisignaalina,
välja, raputa kotis segi ning võta ükshaaval välja-saabki luuletuse. Dadaistide eesmärk oli ergutada inimeste tunde- ja mõttemaailma. SÜRREALISM Sürrealism tekkis Prantsusmaal 1920ndatel ja hakkas maailmas vaibuma 1930ndate lõpus. Tähtsaimad esindajad on Andri Breton ja Paul Eluard. Lähtusid psühholoogiast, Sigmund Freudi alateadvusteooriast. Nende teooria oli, et kuna inimeste nägemus maailmast põhineb ainult nende meeltel siis reaalsus ongi kujutluste maailm ja kõige õigem on inimeste alateadvuses olev ning seda peabki kunstis kujutama. Püüdsid kujutada fantaasia maailma ja unenäolist reaalsust. Võtted/tunnused *kirjutada nagu hüpnoosis juhuslikke mõtte seoseid ülesse. *oivaline laip- mitu autorit kirjutavad paberile ridu, teadmata eelnevat teksti. *Eitasid loogikat ning kasutasid huvitavaid kujundeid ja seoseid. EKSPRESSIONISM Ekspressionism on Saksamaal ja Austrias 1910-1925
teada saada, inimene saab viibida vaid teadmatuses. Sellest uskumusest õhutatuna lähevad selle järgijad paratamatult üle piiri, st minu arvates, et nende uuringud on liiga uuendusmeelsed ega lähtu tõest ja loodusprintsiipidest. 2) Mõte ei tohi rajaneda kellegi teise poolt väljamõeldud reeglil, seepärast tuleb nendest mõtte takistustest ehk iidolitest loobuda ja alustada mõttetööd otsast peale. Mõte peab rajanema meeltel ja tajumustel(empiristlikud vaated), millest mõistuse vahendusel(selle loomupärase liikumise abil) ehk induktsiooni abil tehakse teaduslikud järeldused. Mõttetööd tuleb mõistlikult suunata, st ei tohi toetuda juba olemasolevatele reeglitele, isegi kui kuulsamad filosoofid või paljud nendesse uskuvad(tugevamate väljavalimine obeliski teise kohta viimisel), vaid iga inimene peab oma mõtet loogika abil ise suunama.
küsimus korraga annab parima tulemuse. Eeldage, et ööuni annab teile vastuse. 4) Salvestage oma unenäod nii kiiresti, kui võimalik, kasvõi keset ööd. Vältige eredat valgust ja tugevaid helisid. Salvestage iga unenäo detail. 5) Keskenduge unenäo salvestamisel sümbolitele ja tunnetele. 6) Keskenduge vahetult pärast ärkamist mistahes unenägudele, mis te öösel nägite, ja/või kõige viimasele unenäole. Ärge laske oma meeltel eelseisva päeva sündmustele hälbida. 7) Meenutage järjekindlalt oma unenägusid ja õppige "unenägude keelt" tundma mitme kuu vältel. Seda tehes on unenägusid kergem meenutada ja mõista. Mäletamine sõltub ka inntellektist ja elukutsest, nagu võib näha järgmisest tabelist: Elukutse Mäletas und selgelt Ei mäletanud Kolhoosnik 55 20
või üleüldse erinevaid tegevusi. (Matt, Allen 2011) 2.1 Millal me und näeme? Kunagi arvati, et unenäod esinevad vaid REM- une ajal, kuid teadusuuringute areng ja suurenenud laboratooriumide hulk on võimaldanud teadlastel lähemalt magagajaid ja aju aktiivsust une ajal uurida. Selgus, et unenäod esinevad öö otsa. REM- une ajal pole need ehkki nii kujukad ning need unustatakse tihtipäeale ära. Une kergemates faasides, kui lamame vaikses toas, laseme meeltel uidada, tajume, et unenäod meenutavad kiiresti mööduvaid kujutelmi ja mõtteid. Sügavamas unes võtavad unenäod pigem katkendlike aistingute, tunnete ja mõtete kuju. Kui inimesed aeglase une sügavamatest sataadiumitest ülesse aetakse, on nad uimased, ega ei pruugi suuta meenutada mida unes nägid. Rem- une unenäod sisaldavad tegelasi ja süzeeliine. Sageli ärkame, ning mäletame unenägusid täiesti selgelt. Unenäokogemustele reageerib ka meie keha
küsimus korraga annab parima tulemuse. Eeldage, et ööuni annab teile vastuse. 4) Salvestage oma unenäod nii kiiresti, kui võimalik, kasvõi keset ööd. Vältige eredat valgust ja tugevaid helisid. Salvestage iga unenäo detail. 5) Keskenduge unenäo salvestamisel sümbolitele ja tunnetele. 6) Keskenduge vahetult pärast ärkamist mistahes unenägudele, mis te öösel nägite, ja/või kõige viimasele unenäole. Ärge laske oma meeltel eelseisva päeva sündmustele hälbida. 7) Meenutage järjekindlalt oma unenägusid ja õppige "unenägude keelt" tundma mitme kuu vältel. Seda tehes on unenägusid kergem meenutada ja mõista. Mäletamine sõltub ka inntellektist ja elukutsest, nagu võib näha järgmisest tabelist: Elukutse Mäletas und selgelt Ei mäletanud Kolhoosnik 55 20
Vasakust nägemisväljast tulenev informatsioon jõuab paremassenägemiskeskusesse ja paremast nägemisväljast tulenev info saadetakse vasakusse nägemiskorteksisse. Valguslaine pikkus = värv Valguslaine amplituu = heledus 700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus) 400 -700 nm – inimsilmaga nähtav valguslainete vahemik >700 nm – infrapunakiirgus (kuni 300 000 nm, suured lained, madal sagedus) Kõigil meeltel ühine: Meeleelundite talitluse (деятельность) üldpõhimõtted: Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt: Sensor ehk retseptor → aferentne juhtetee → kesknärvisüsteemi struktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad. Sensoorne kodeerimine Närvisüsteem „tõlgib“ (kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks, mis edastatakse ajule
Inimestel on passiivne taju. 2. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Inimese meeled: nägemismeel, kuulmismeel, haistmismeel, maitsmismeel, kompimismeel. Inimese meeleelundid: silm, kõrv, nina, keel, nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Kõigil meeleelunditel on ühised talituse põhimõtted. Kõigil meeltel on ühine see, et nad registreerivad infot (heli, valgus, lõhnamolekulis jm) mis tuleb moondada `'neuronite'' keelde, seda protsessi nimetatakse transdruktsiooniks. Sensoorne kodeerimine protsess, mille käigus objekti omadused kodeeritakse eristuvateks representatsioonideks närvisüsteemis. Sensoorne adaptatsioon -neuraalseergastuse vähenemine aja möödudes sama stiimuli esitamisel.
[1:74] 3.1.4 Füüsika Säilinud fragmentide ja antiikautorite kaudu on teada ka mõningad tema vaated füüsika valdkonnas. Päike ja teised taevakehad tekivad tema arvates lõkkele löönud pilvedest, mis iga päev kustudes uuesti öösel süttivad otsekui söed. Nende tõusmine ja loojumine on süttimine ja kustumine. [1:75] 3.1.5 Tunnetamine Xenophanese leiab, et meelte andmed ei anna tõelist tunnetust, vaid annavad ainult arvamuse, näilikkuse, mis valitseb kõiki. Usaldades meeltel põhinevat arvamust, ei suuda me tabada aga asjade tõelist olemust. See tähendab, me hakkame mitmekesisust ja muutlikkust pidama ehtsaks reaalsuseks. Eelnevat ei tuleks aga mõista kui skeptsitsismi. Xenophanes arvas ainult, et ei tule piirduda meelelis-vaadeldavaga, kuna see ei anna veel asjade tõelise olemuse tunnetust, mis muutub arusaadavaks ainult mõtlemise kaudu. [1:76] 3.1.6 Kosmoloogilised kujutlused Need meenutavad mitmeti Anaximandrose vaateid ega lisanda neile midagi uut
C. Lubage mistahes asjadel, mis teil käsil on, või vastustel, mida te otsite, tungida magamise ajal oma teadvusse. Moodustage küsimus ja esitage seda uinudes ikka ja jälle. Kui te otsite lahendust probleemile, piirduge lihtsa küsimusega, kusjuures üks küsimus korraga annab parima tulemuse. Eeldage, et ööuni annab teile vastuse. D. Keskenduge vahetult pärast ärkamist mistahes unenägudele, mis te öösel nägite, ja/või kõige viimasele unenäole. Ärge laske oma meeltel eelseisva päeva sündmustele hälbida! See pärsib teie võimet unenägusid meenutada. E. Salvestage oma unenäod nii kiiresti, kui võimalik, kasvõi keset ööd. Vältige eredat valgust ja tugevaid helisid. Salvestage iga unenäo detail. Sageli saavad just need mõttekimbud ülejäänud unenäo meenutamise katalüsaatoriks. F. Keskenduge unenäo salvestamisel sümbolitele ja tunnetele. 7.Mida me unes näeme? Kuidas desifreerida neid signaale, mida me iseendale saadame
C. Lubage mistahes asjadel, mis teil käsil on, või vastustel, mida te otsite, tungida magamise ajal oma teadvusse. Moodustage küsimus ja esitage seda uinudes ikka ja jälle. Kui te otsite lahendust probleemile, piirduge lihtsa küsimusega, kusjuures üks küsimus korraga annab parima tulemuse. Eeldage, et ööuni annab teile vastuse. D. Keskenduge vahetult pärast ärkamist mistahes unenägudele, mis te öösel nägite, ja/või kõige viimasele unenäole. Ärge laske oma meeltel eelseisva päeva sündmustele hälbida! See pärsib teie võimet unenägusid meenutada. E. Salvestage oma unenäod nii kiiresti, kui võimalik, kasvõi keset ööd. Vältige eredat valgust ja tugevaid helisid. Salvestage iga unenäo detail. Sageli saavad just need mõttekimbud ülejäänud unenäo meenutamise katalüsaatoriks. F. Keskenduge unenäo salvestamisel sümbolitele ja tunnetele. (www.para-web.org) 6. Mida me unes näeme?
suhetest. On olemas kaasasündinud kindlad kategooriad, kuhu sensoorne (meeleelundlik) informatsioon koguneb. Kant arvas, et ilma sellise raamistikuta oleksid meie sensoorsed kogemused kaootilised ja mõttetud, ei suudaks maailmast sidusat ning mõtestatud pilti luua. Nimeta inimesel olevad meeled ning meeleelundid ja kirjelda meeleelundite talituse üldpõhimõtteid ja too näiteid kõigile meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Kõigile meeltel on ühised meeleelundite talitluse üldpõhimõtted, sensoorne kodeerimine ja sensoorne adaptatsioon. Meeleelundite funktsiooniks on konverteerida füüsikalised stiimulid närviimpulssideks, mida närvisüsteem seejärel töötleb kõrgemates ajukeskustes. Info edastus toimub läbi meeleelundite. tasakaalumeel- ,nahameel, haistmismeel, maitsemeel, kuulmine ja nägemine. [Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule
arvasid (nagu näib) üksmeelselt, et see (nimelt kas on võimalik midagi teada) ei ole mitte vaidluse, vaid kogemuse asi. Ja nemadki, kasutades üksnes aru kiiret taipu, ei rakendanud reeglit, vaid jätsid kõik terase mõtiskluse ning mõtte liikuvuse ja lakkamatu tegevuse hooleks. Aga meie meetod on sama raskesti teostatav kui kergesti väljaöeldav. Ta seisneb nimelt selles, et me määrame tõsikindluse astmed, vaatame meeli mingi reduktsiooni läbi, aga mõttetöö, mis meeltel kannul käib, lükkame enamasti tagasi; rajame mõttele uue ja kindla tee meelte tajumustest endist. Ja seda nägid kahtlemata ka need, kes omistasid nii tähtsad ülesanded dialektikale. Siit on selge, et nad otsisid arule tuge, aga mõtte loomupärast ja iseeneslikku liikumist kahtlustasid. Aga ilmsesti on hilja rakendada seda arstimit kaotatud asjadele pärast seda, kui mõte on hõivatud igapäevaelu harjumusest
maskeering ja valed värvid (väliselt sarnased olevad struktuuri muutes ennetama keskkonnamuutuste asjad võivad olla erinevad ja vastupidi- kuu ja päike nt). destruktiivset mõju ja seetõttu säilitama oma Suur hulk võimalikke seletusi; erinevad põhjused. tervikuomadused. Elusloodus on osa üldisest loodusest. Väliselt sarnane käitumine võib põhineda erinevatel Mateeria- füüsikaline nähtus. Keskkonnas on korduv mehhanismidel. Meeltel puudub vahend, et öelda meile järjestus, mis elu tekkides hakkas keemilisi väikeseid erinevusi. reakstsioone põhjustama. Reakts vallanduvad kiiremini, Meid segatakse v me segame end ise. Meeled, kui keskkond muutub= sihipärane ennetus. Keskkonna kujutlused, kired, hirmud, inimeste autoriteet, haridus ja muutmise võimalused: ära minemine; keem reakst. kombed
1. Mõistus on nõrk ei näe sügavale asjadesse ja tungida neis põhjani. Veritas in Puteo tõde lebab kaevus. Mitte igasugune mõtlemisviis pole sobilik asjade teadasaamiseks. 2. Asjad pole need, mis nad tunduvad olevat. On maskeering ja valed värvid (väliselt sarnased olevad asjad võivad olla erinevad ja vastupidi kuu ja päike nt). Suur hulk võimalikke seletusi; erinevad põhjused. Väliselt sarnane käitumine võib põhineda erinevatel mehhanismidel. Meeltel puudub vahend, et öelda meile imeväikeseid erinevusi. 3. Meid segatakse v me segame end ise. Meeled, kujutlused, kired, hirmud, inimeste autoriteet, haridus ja kombed. Füüsikaline maailmapilt võib erineda sellest, mida me näeme. Pinnapealsus; Mis tundub, pole ilmtingimata õige; miks meile tundub, et see, mis me näeme, pole õige. Teadus ei tohiks põhineda sisevaatlusel, peab olema usaldusväärselt kinnitatud. Hea on teadus,
Individuaalsed erinevused meelte füsioloogias: 1.) Keelenäsad, maitsepungad, ülimaitsetundlikkus Naised Mehed 2.) Ülimaitsetundlikkus ja “mõru maitse geeni” TAS2R38 “supermaitsja” haplotüüp Valged Mustanahalised 3.) Vanus Haistmine Maitsemeel Meeltest – käitumiseni: Geenid --- Valgud / Retseptorid --- Maitsenäsad keelel --- Maitseelamuse teke ajus --- Käitumine (söömine, joomine, toidu ostmine, toidueelistused jm) Mis on kõigil meeltel ühist? - 1. Meeleelundite talitluse üldpõhimõtted 2. Sensoorne kodeerimine (sh transduktsioon) 2. Sensoorne adaptatsioon. 1. Meelelundite talitlus Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt: Sensor ehk retseptor aferentne juhtetee kesknärvisüsteemi struktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad. Närvisüsteem „tõlgib“ (kodeerib ümber) proksimaalse stiimuli omadused närviimpulssideks,
Ei saa olla, et lause ja selle eitus on korraga väärad või korraga tõesed. (Reegli autoriks peetakse Aristotelest.) KÜLLALDASE ALUSE SEADUS (ld principum rationis sufficientis; ik principle of sufficient reason): Ühtki lauset ei saa pidada tõeseks ega vääraks ilma küllaldase aluseta. Reegli autoriks on G.W. Leibnitz. (Reegli kuuluvus klassikalisse loogikasse on vaieldav.) LOOGIKA AJALOOST (vt Tamme, Tammet, Prank. Loogika. 1997, lk 19-51) Parmenides (~540-470 eKr) eristab meeltel põhineva arvamuse dÒxa mõistusega tunnetatavast tõest ¢l»qeia . Temalt on ka samasuse seadus (olemise kaudu). Herakleitos (~540-480 eKr). Dialektik. Võttis kasutusele seaduse mõiste (lÒgoj) ja mõiste kui mõtlemise objekti. Zenon Eleast(~490-430) Apooriad Parmenidese kaitseks. Protagoras (~480-410), Gorgias, Prodikos ja teised sofistid. Tõdede subjektiivsus. Mõistete täpsustamine. Sünonüümid. Loogika mõiste üks võimalik autor on Demokritos (~460-370 eKr)
kunstiteoseid luues kui neid vastu võttes. Kaunis hing, kes loob ise kunsti ja võtab vastu, kogeb ja treenib sealjuures oma esteetilist dimensiooni. Ka muuhulgas haritud seltskonnas kuulus selle hulka. See on omamoodi haridusprogramm. Kõik peaksid sellega tegelema, oma talentide arendamisega. Esteetika arendab meid edasi omistas esteetikale didaktilise dimensiooni. · Kanti jaoks muutus oluliseks maitse. Meeltel on omaenda vastutusvõime, mida nim maitseks. Ta oli Baumgarteni õpilane Immanuel Kant (1724-1804) · Saksamaa filosoof. Valgustusaja ja kogu Õhtumaade kultuuri olulisimaid mõtlejaid. Tema töid ei ole eesti keelde eriti tõlgitud. Ta sündis, elas ja tegutses Kaliningradis. · Mõjutatud Baumgarteni ideedest · Tema põhiteos ,,Praktilise mõistuse kriitika" (1787) kujutab endast pööret Õhtumaade
(Trischler, Zehrer 2012: 66-67) Mitmeastmeline kvalitatiivne meetod teenusest saadava elamuse analüüsimiseks (Trischler, Zehrer 2012: 62): 1. Inimesed - Esimeses astmes sulandutakse sihtgrupi igapäevasesse keskkonda, õppimaks tundma sealset suhtumist, väärtuseid ja nõudmisi. 2. Vaatlus - Selles etapis jälgitakse külastajaid teemapargis ja uuritakse kliendi- ettevõtte kokkupuutepunkte. Põhirõhk on emotsioonidel, kehakeelel ja meeltel. 3. Suunatud intervjuud - Külastajad hindavad kokkupuutepunkte, identifitseerivad kriitilised juhtumid ja räägivad oma kogemusest. 4. Klienditeekonna kaart - Tulemused visualiseeritakse ja kogemused kategoriseeritakse, valmib sellele sihtgrupile omane klienditeekond. Külastajauuringute läbiviimist peavad oluliseks ka Geissler ja Rucks (2011: 128) väites, et külastaja rahulolul uurimine on oluline kindlustamaks rahuldustpakkuvat
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
