Arengu uuringud, käsitlused, mõõdikud (0)

Arengu uuringud
1.Sissejuhatus. Areng kui konstrukt
Areng kui vaatepunkt ja mõõdupuu
Areng – tänase maailma keskne vaatepunkt elule + mõõdupuu toimuva hindamiseks
-Erinevad kontekstid - arengueesmärgid, arengumaad , arenguabi , firma arengu kavandamine, arenenud isiksus, alaarenenud, arengupeetusega, arengu mõõdikud, arengufond ...
-Areng - vaatepunkt, mis tähtsustab muutust, annab sellele suuna ning väärtustab selles “suunas” liikumist. Kasutusel nii argielus (alaarenenud naaber), poliitikas (arenguabi, arengufond), äris (strateegiline arengukavandamine), uurimistöös (arengumõõdikud)
-Interdistsiplinaarsus - arengut uuritakse sotsioloogias ( social change ), psühholoogias (arengupsühholoogia), ajaloos (ideede ajalugu), poliitikateadustes ( global development ), välja on kujunenud omaette uurimisvaldkond “arengu-uuringud” (development studies )
-“Arengu” alusel kujunevad hoiakud ja otsused – arenguhindamise tööstus!
Lähenemine – sotsiaalteaduslik (mitte astronoomia , meditsiin , geoloogia vms) Konstrukt. Termin vs konstrukt. Sotsiaalne konstruktivism. Konstrukt: kokkulepitud ja ühiskonnarühmas taastoodetav arusaam + suhtumine, kinnitatakse sotsiaalse suhtluse käigus. Konstrukt kui kokkulepe.
-Argielu konstruktid : Eesti, Euroopa, hängimine, elukaaslane , õnn,
-Teaduslikud konstruktid: sotsiaalne mobiilsus , väärtused, hoiakud, demokraatia …
-Teadus: teadlaste poolt konstruktide loomine, mõõtmine, debatt
-Meie - uurime konstrukte, mis kirjeldavad inimese/ühiskonna muutumist: muutus, kasv, areng, progress, moderniseerumine , innovatsioon . Rõhk arengul, teised taustaks.
Sotsiaalne muutus:
-Kõige üldisem osutus ühiskonnas toimuvatele muutustele
-Ilma hinnangulise vektorita
-Haarab kõiki sotsiaalelu valdkondi
Kasv ( growth ) – kvantitatiivne muutus/suurenemine, mõõdetav suurus
-Rahvastiku kasv, majanduskasv , lapse kasvamine, taimekasvatus, kasvuhoone , kasvuraskused ...
-Kasv ja kasvatamine . Kasvatusteadused
-Sotsiaalteaduslikus kontekstis: kasv osutab inimese füüsilisele ja vaimsele küpsemisele (täiskasvanuks saamine), koosluse suurenemisele (rahvastiku kasv), tegevusmahu suurenemisele (majanduskasv) …
-Kasv – valdavalt kvantitatiivselt mõõdetav “suurenemine”
-Kasv on muutus, aga ei pruugi olla areng. Muutus ei pruugi olla areng aga võib olla kasv.
-Areng on muutus ja võib olla kasv.
Sotsiaalne areng:
-vaade inimesele ja ühiskonnale, mis väärtustab muutust, defineerib mingi seisundi kõrgemaks/arenenumaks
-19 sajandi lihtne ja lineaarne sotsiaalse arengu käsitlus (kõik peaksid elama nii, nagu arenenud lääs) muutunud 20 saj jooksul multilineaarseks ja vastuoluliseks. Erinevad ühiskonnaelu vormid võrdväärsed?! Jõuga “arendamine” pole ilus
- 20 saj lõpp: jätkusuutlikkus – arusaam, et areng toimub millegi arvel, tuleb arvestada tulevikumõjusid
-21 saj: püsib usk ja lootus arengust parema ühiskonna suunas. Samas see, mis “parem” on, pole üheselt mõistetav. Universalismilt relativismi?!
Progressi konstrukt tänapäeval:
-Ettevaatlikult kasutatav, sageli ideoloogilises kontekstis, kaotanud varasema sära ja võitlusliku hoiaku
-Areng – avatud suunaga konstrukt, progress – kirjeldatava suunaga areng
-(Progressiivse, soovitava) arengu kriteeriumid: vabadus, võrdsed võimalused, inimõigused , sallivus ...
Moderniseerumine: liikumine hea elu suunas: tehnoloogiline areng + haridus + ratsionaalne ühiskonnakorraldus. Tööstusühiskond. Tarbimisühiskond. Ilma olulise ideoloogilise sisuta. Kas moderniseerumine tähendab läänestumist?
Postmoderniseerumine: eesmärgitu, paljusubjektne, palju tõdesid, ei liigu kuskile, ei usu midagi?!
Innovation - may refer to both radical and incremental changes in thinking , in things, in processes or in services (Mckeown, 2008). Invention that gets out in to the world is innovation. In many fields, something new must be substantially different to be innovative, not an insignificant change , e.g., in the arts , economics , business and government policy .
In economics the change must increase value , customer value, or producer value. The goal of innovation is positive change, to make someone or something better. Innovation leading to increased productivity is the fundamental source of increasing wealth
Innovatsiooni liigid:

• tehnoloogiline innovatsioon – uued tehnilised lahendused (päikesepatarei, wifi)
  
• turundusinnovatsioon – uuenduslike müügimeetodi tekasutuselevõtmine.
  
• organisatsiooniline innovatsioon – muudatused ettevõtte struktuuris ja juhtimises
  
• toote või teenuse innovatsioon – uus või oluliselt täiendatud toode
  
• finantsinnovatsioon – uute finantsiliste toodete ja teenuste arendamine
  
• sotsiaalne innovatsioon – uuendus ühiskondlikus elus (naabrivalve, e-õpe)
  

Sotsiaalne innovatsioon - inimeste ja sotsiaalse süsteemi vahelise koostoimimise parendamiseks uute ideede genereerimine ja ellukutsumine (Mumford (2002). Näiteks - uudsete sotsiaalsete institutsioonide loomine, uued ideed juhtimise valdkonnas või uute sotsiaalsete liikumiste teke.
-Ajaloos võiks kogu ühiskonda haaravate sotsiaalsete innovatsioonide ellukutsujateks pidada näiteks Martin Lutherit, Henry Fordi , Karl Marxi .
-Tänapäeval sotsiaalsed innovatsioonid spetsiifilisemad , sageli seotud kodanikuühskonnast väljakasvanud initsiatiividega. Näit Greenpeace, Amnesty International, Noored Kooli liikumine.
-Innovatsioon = kiire positiivne muutus, reeglina haarab ühte, kindlalt määratletud eluvaldkonda. Tulemus määratlemata (erinevalt progressist!)
- Innovaatilisus – väärtustatud omadus inimese ja ühiskonna puhul. Saanud tänapäeva ühiskonna oluliseks mõõdupuuks – vt European Innovation Scoreborad

• Inimese ja ühiskonna muutumist tähistatakse lähedaste, kuid erineva tähendusvarjundiga mõistetega – varem fookuses progress ja kasv, siis juurde moderniseerumine ja areng, nüüd lisaks innovatsioonid, jätkusuutlikkus
  

Igal oma rõhuasetus:

• Muutus – ilma suunata teisenemine
  
• Kasv – kvantitatiivne suurenemine
  
• Areng – positiivne pikaajaline muutumine
  
• Progress – liikumine ideaali suunas
  
• Innovatsioon – järsk teisititegemine
  

Konstruktide erinevused: suund/eesmärgistatus, kiirus/ajahorisont, kvantiteet/kvaliteet, otsene tulemus/kõrvalmõjud

• Meie huvi: arengukonstrukti kasutamine, ülejäänud mõisted kontekstiks
  

Uuesti küsimus: areng kui konstrukt - relatiivne või universaalne, individuaalne või üldinimlik?
Kriitika: Arenguidee kui ohtlik ja sajandite jooksul väljakujunenud elukorraldust lõhkuv mõtteviis. Arengu taandamine üksikutele mõõdetavatele näitajatele (GDP, oodatav eluiga, patentide arv ... )
Meie lähenemine laiem - interdistsiplinaarsed arengu-uuringud ja arenguhindamine. Arengukonstrukt erinevates uurimistraditisoonides
Traditsiooniline, globaalsele arengule pühenduv lähenemine – üks osa meie käsitlusest
2. Inimese areng
Vaatepunktid inimese arengule
Evolutsiooniline – kuidas homo sapiens tekkis ja kujunes
Ajalooline – mis viisil inimese käitumine + inimestevahelised suhted on ajaloos muutunud
Individuaalne – mis on täiskasvanuks/küpseks saamine
Sotsioloogiline – kuidas muutuvad suhted, väärtused, hoiakud
Palju erinevaid käsitlusi. Meie – evolutsiooniloogika + neli arengusuuna otsijat
Küsimus: mis arengu käigus muutub?
Ühised vanaisad: homo erectus (2,0 mln), homo neandertalensis (0,2 mln)
Australopithecus afarensis
a human ancestor that had developed bipedalism, but which lacked the large brain of modern humans .
Homo sapiens
Kujunes ca 250 000 a tagasi. Ca 200 000 aastat suhteliselt vähemuutuv
Ca 50 000 aastat tagasi – kiired muutused (areng?!). Suure hüppe teooria – vt J. Diamond, The Third Chimpanzee
Mis muutus: uued jahipidamisviisid, riietus, luunõelad, koopamaalid, kaaslaste matmine.
Käitumuslikult tänapäevane inimene ?!
Tunnused: eneseteadvus (olen olemas), abstraktne mõtlemine (mõisteaparaat), tulevikukavandamine (eesmärgiseade), sümboolne käitumine (rituaalid)
Aju osakaal/roll: kaasaegse inimese aju tarbib ca 20 watti (400 kilokalorit) päevas, mis on ca 1/5 kogu inimkeha energiavajadusest

• Arenguteemalised vaidlused
  

Evolutsionism vs kreatsionism. Evolutsionism valdav akadeemilises maailmas, kreatsionism tavaelus. Miks?
Inimese algkodu: Aafrika algkodu vs multiregionaalne mudel.
-Aafrika algkodu hüpotees : ( Recent single - origin hypothesis (RSOH), Replacement Hypothesis or Recent African Origin (RAO) model) According to the theory, anatomically modern humans evolved solely in Africa , between 200,000 and 100,000 years ago, with members of one branch leaving Africa by 60,000 years ago and replacing all earlier human populations such as Neanderthals and Homo erectus. The hypothesis originated in the 1980s based on a study of present day mitochondrial DNA, and its proponents have since presented evidence based on physical anthropologyof archaic specimens. The recent single origin of modern humans in East Africa is currently the near mainstream position held within the scientific community.
-Multiregionaalne mudel: Advocates of the Multiregional model, primarily Milford Wolpoff and his associates, have argued that the simultaneous evolution of H. sapiens in different parts of Europe and Asia would have been possible if there was a degree of gene flow between archaic populations. Similarities of morphological features between archaic European and Chinese populations and modern H. sapiens from the same regions, Wolpoff argues, support a regional continuity only possible within the Multiregional model. Wolpoff and others further argue that this model is consistent with clinal patterns of phenotypic variation
Kas evolutsioon on lõppenud?
Arenguteemalised vaidlused
Mis on rass ? Eraldi liigid, alaliigid, kohanemiserinevused, rassi pole olemas? Tänapäeval - eemaldumine rassi konstruktist. Anthropologists and other evolutionary scientists have shifted away from the language of race to the term population to talk about genetic differences , Historians, anthropologists, and social scientists have re-conceptualized the term "race" as a cultural category or social construct , in other words , as a particular way that some people have of talking about themselves and others. As Stephan Palmie has recently summarized, race "is not a thing but a social relation";
Inimese ja looma erinevused? Kus ja milles? Tööriista valmistamine ja kasutamine. Tulevikusündmuste tajumine. Eneseteadvus. Kes on õiguste subjekt – inimene, loom, taim?
Antropotsentrism vs environmentalism? Inimkeskne maailmapilt (kristlus!) vs looduskeskne maailmapilt. Inimese eneseavastamine ja eneseväärtustamine.
Arengusuuna otsingud: tsiviliseerumisteooria
- Norbert Elias , (1897-1990) Saksa sotsioloog , alates 1935 Inglismaal
1939 – Tsiviliseerumisprotsess. Tuntus alles 1970-80datel. Täna klassik
Idee: Inimese käitumine + inimestevaheliste suhete mustrid ajaloos muutunud. Muutus = tsiviliseerumine. Soov kirjeldada muutuste suunda
Uurimismeetod – mida erinevatel ajastutel keelatakse. Ajahorisont: 13-20 sajand. Läänemaailm.
Eesti keeles: Tsiviliseerumisprotsess. Käitumise muutused Õhtumaa ilmalikes ülemkihtides.
Sõnumid

• Areng - spontaansuse asendumine normiga.
  
• Käitumismuutuste mehhanism : väline sund sisemiseks normiks. Välise kontrolli asemele sisemine sund. Häbi ja piinlikkus, kui sunnimehhanismid. Võimekus öelda EI
  
• Normi internaliseerimine. Normistatud inimene.
  
• Õukonnast leviv tsiviliseeritus
  
• Tsivilisatsiooni hind. Norbert Elias ja Freud.
  

Kultuurne ja tsiviliseeritud inimene
-Saksa keeleruumis oluline kultuursus, sisuks (sisemised) vaimsed kvaliteedid – teadmised, väärtused, ideed
-Inglise-prantsuse keeleruumis rõhk tsiviliseeritusel – käitumisviis, suhtemallid, poliitiline korraldus (demokraatia), tehniline areng. Kuidas välja paistab.
-Üldinimlik tsiviliseeritus vs kultuuri rahvuslik spetsiifilisus
Lawrence Kohlberg- Arengupsühholoog Chicago Ülikoolis, J.Piaget’ järgija.
-1950-60datel pakkus välja nn moraalse arengu teooria, aluseks viis, kuidas inimene lahendab (moraalseid) dilemmasid
-Tähelepanek – erineval küpsusastmel (arenguastmel) inimesed lahendavad vastuolulisi situatsioone erinevalt
-Idee – inimene (elukogemuse + hariduse alusel) kujundab oma otsuselangetamise viisi. On madalamad ja kõrgemad viisid!
Arengutrend: indiviidikesksest mõtlemisest ühiskonnakesksuse, üldinimlikkuse suunas!
Heinzi dilemma ja vastused: Dilemma- varastada ravim või mitte. Tuleb käituda nii nagu peab; Tuleb arvestada isiklikku huvi; Tuleb olla teistele meele järgi; Tuleb järgida korda!; Kõige tähtsamad on inimõigused!; Universaalne vaatepunkt.
Abraham Maslow (1908-1970) ja vajaduste püramiid .
“Põhivajadused on ... oma määratuses põhiloomulised või pärilikud” (133)
“Põhivajaduste rahuldatus parandab indiviidi mitte ainult iseloomu struktuuri osas, vaid ka kui kodanikku rahvuslikus ja rahvusvahelises ringis ning näost näkku suhetes” (116).
“Haridust, tsivilisatsiooni, mõistuspärasust, religiooni, seadust ja valitsust on enamik tõlgendanud kui eelkõige instinkte ohjeldavaid ja mahasuruvaid jõude. Aga kui meie väide, et instinktidel on tsivilisatsioonist rohkem karta kui tsivilisatsioonil instinktidest, osutub tõeseks, peaksid asjad olema hoopis vastupidi. ... Võib olla peaks hariduse, seaduse, religiooni ja muu vähemalt üheks funktsiooniks olema kaitsta, soodustada, ja julgustada turvalisuse, armastuse, enesehinnangu, ja eneseteostuse instinktiivsete vajaduste väljendamist ja rahuldamist” (137)
-Põhiloomuline tung eneserealisatsiooni suunas: kultuuriline relativism vs universalism ?
-Tänapäeva inimene kui tsivilisatsiooniprotsessi tulemus või oma sisemiste tungide realiseerija? Kas tsiviliseeritus on läinud liiga kaugele?
Eneseteostus

• Maslow uurimus ennast teostatavatest inimestest: “Motivatsioon ja isiksus”
  
• “Eneseteostus: annete, võimete, potentside jms täielik kasutamine ja rakendamine” (246)
  
• Maslow meetod!
  
• Uurimisküsimus: mis iseloomustab ennast teostavaid inimesi?
  

Ennast teostavad inimesed
Tunnused: Tegelikkuse tajumine, heakskiitvus, spontaansus, keskendumine probleemile, eraldatus, autonoomia, uudsuse hindamine, tippkogemused, inimsugulus, alandlikkus ja austus, inimestevahelised suhted, eetika , abinõud ja eesmärgid, huumor, loovus , vastupanu kultuuristumisele, ebatäius, väärtused, ja dihhotoomiate lahendamine
Ennast teostavate inimeste armastus ja loovus
Kuidas jõuda eneseteostuseni?
Arengusuuna otsimine: väärtused
Ronald Inglehart: areng tähendab väärtuste muutumist, olulised kaks dimensiooni :
Kuivõrd väärtustatakse rühmasõltuvust - Weak vs. strong SECULAR- RATIONAL Values : with secular-rational values getting
weaker one approaches the mythical ideal of a sacred community, with these values getting stronger one approaches the rational ideal of a secular community. This polarity is about ideals of the COMMUNITY.
Kuivõrd väärtustatakse eneseväljendust - Weak vs. strong SELF-EXPRESSION
-Evolutsioon: võimekus, eneseteadvus, eneseväärtustamine ...
-Tsiviliseerumine: normi internalisatsioon. Spontaansest normistatuks ...
-Individuaalne areng: vaatepunkti laienemine, viis kuidas langetan otsuseid, millest selle puhul lähtun ...
3. Ühiskonna areng
-Kas 21 sajandi Eesti on arenenum kui 19 sajandi Eesti? Kas Euroopa aastal 2008 on arenenum kui Euroopa aastal 1898 ?
Mis on arenenud ühiskonna tunnused?
-Ühiskond – sarnaste tunnustega (keel, kultuur, mälu, territoorium …) inimeste vaheline püsiv suhtevõrgustik, mida toetavad ühised institutsioonid (õigusemõistmine, korratagamine, kirik , riigivõim …) ning mille kaudu ühiskonnaliikmed ennast määratlevad
-Jaotus arenenud maailmaks ja arenguriikideks? Kust pärit, kellele vajalik?
Arengutelg - valdav viis kategoriseerida ja hoiakuid kujundada
-Tõdemus: inimühiskond oma ajaloo jooksul pidevalt muutunud (kohanenud sise- ja väliskeskkonnale)
-Kas on olemas ühtne muutuste suund, kuidas seda defineerida, kuidas hinnata?
-Teaduslikus kontekstis defineerida püütud alates 19 saj keskpaigast, tõukeks darwinism, evolutsionism, arenguparadigma
-Järgnev: lühipilk arengusuuna otsingutele alates 19 saj lõpust + tänased arenguhindajad, lähenemised, andmebaasid
Auguste Comte (1798-1857)areng = inimese (inimkonna) tarkus mõista looduses toimuvat. Liikumissuund - hirmult ja müütidelt arusaamisele ja loodusjõudude ärakasutamisele
Herbert Spencer1820-1903: liikumine jõuühiskonnast huviühiskonna suunas. Tsentraliseeritud allutamiselt vabatahtliku koostöö ja iseenese vaoshoidmiseni. Sotsiaaldarvinist, olelusvõitlus ühiskonnas, mõnu vs valu, arengu eesmärk - perfektsionism
Emile Durkheim1858-1917: liikumine mehhaaniliselt, jõuga kooshoitavalt ja seetõttu repressiivselt ühiskonnalt indiviidikeskse, spetsialiseerunud ja tööjaotusel baseeruva nn orgaanilise ühiskonna suunas
Ferdinand Tönnies (1855-1936: liikumine reguleerimata, mitteformaalsest (kaootilisest) ühiskonnast normistatud ja standardiseeritud ühiskonna suunas (vrdl N.Elias!)
Max Weber (1864-1920):liikumine karismaatiliselt ja traditsiooniliselt domineerimistüübilt ratsionaalse domineerimistüübi suunas
Lev Gumiljov (1912-1992)

• Ühiskonna (etnose) elukaar ja elutsüklid. Arengutee?!
  
• Etnost kooshoidev jõud – passionaarsus. Samastumine, ühishuvi kõrgemaleseadmine, ohvrimeelsus. Võime ja soov ennast ohverdada illusiooni eest!
  
• Etnose elutsükkel ca 1200 aastat, läbib 6 staadiumit
  
• Passionaarne tõuge, dünaamiline kujunemisprotsess, passionaarsuse langus, etnilise inertsi faas, lagunemisfaas, mälestustefaas
  
• Passionaarsus – looduslik nähtus
  
• S. Huntington : tsivilisatsiooniline vaade
  

7-9 tsivilisatsioonilist rühmitust. Pinged nende vahel. Areng = võistlus ja konkurents
The definition, nomenclature, and even the number of civilizations are somewhat ambiguous in Huntington's works. Civilizations may consist of states and social groups (such as ethnic and religious minorities). Predominant religion seems to be the main criterion of his classification, but in some cases geographical proximity and linguistic similarity are important as well. Using various studies of history, Huntington divided the world into the " major " civilizations in his thesis as such:
Western civilization, centered on Western Europe (particularly the European Union) and North America, but also including other European-derived countries such as Australia and New Zealand . Huntington also includes the Pacific Islands , East Timor, Suriname, French Guiana, and northern and central Philippines.
The Orthodox world of Armenia, Belarus, Bulgaria, Cyprus, Georgia, Greece, Moldova , Montenegro, Republic of Macedonia, Romania, Russia , Serbia and Ukraine
Latin America. May be considered a part of Western civilization, though it has slightly distinct social and political structures from Europe and North America.
The Muslim world of Central Asia, North Africa, Southwest Asia, Afghanistan, Albania, Azerbaijan, Bangladesh, Indonesia, Malaysia, Maldives, Pakistan , Somalia, Mindanao, and parts of India, Russia and the Balkans. Hindu civilization, located chiefly in India, Nepal , and culturally adhered to by the global Non-resident Indians and People of Indian Origin, the diaspora.
The Sinic civilization of China, Korea, Singapore, Taiwan, and Vietnam . This group also includes the Chinese diaspora, especially in relation to Southeast Asia.
Japan, considered a hybrid of Chinese civilization and older Altaic patterns.
The civilization of Sub-Saharan Africa is considered as a possible 8th civilization by Huntington.
The Buddhist areas of Bhutan, Cambodia, Laos, Mongolia, Myanmar, Sri Lanka, Thailand, Arunachal Pradesh, Kalmykia, parts of Nepal, parts of Siberia, and the Tibetan government-in-exile are identified as separate from other civilizations, but Huntington believes that they do not constitute a major civilization in the sense of international affairs.
Instead of belonging to one of the "major" civilizations, Ethiopia, Haiti , and Turkey are labeled as "Lone" countries. Israel could be considered a unique state with its own civilization, Huntington writes, but one which is extremely similar to the West .
In some cases, the Sinic, Hindu, Buddhist and Japonic civilizations are merged into a single civilization called Eastern World.
Samuel Huntington (1927-2008

• Kokkuvõtteks: ajaloos on liikumissuuna otsingutel enam rõhutamist leidnud …
  
• Inimestevaheliste suhete tüüp: indiviid vs kooslus , jõud vs kokkulepe, reegel vs suhted
  
• Suhted looduskeskkonnaga: hirm vs teadmine, domineerimine vs kaitsmine, tänased huvid vs tulevikuhuvid
  
• Tehnoloogiline areng: tehnoloogia , institutsiooniehitus, ratsionaalne ühiskonnakorraldus, elukvaliteet ,
  

Trend: süvenev spetsialiseerumine arengukäsitlustes ja arenguhindamises. Eraldi majandusareng , vabaduse laienemine, inimareng , tervis, haridus, korruptsioon …
19 sajandi lõpu ja 20 saj esimese poole “suure pildi” asemele palju väikeseid. Suur (arengu)narratiiv pudenenud paljudeks väikesteks jutukesteks. Vaikne eeldus – ideaal on olemas nn arenenud lääne kujul, teised vaja järele tuua (F. Fukuyama !)
Võimekuse konstrukt
Hinnata tuleb mitte ressursse (kõigil on palju raha) ega ka seisundit (kõik on õnnelikud), vaid “võimekust” inimväärselt elada. Viimane sisaldab nii indiviidi “võimeid” (oskus maailma mõista, tundeid läbi elada, suhelda …) + ühiskonnapoolset toetust nende realiseerimisele. Ühiskonna ja riigi ülesanne – inimese võimekuste suurendamine

• 10 võimekust
  

1980date lõpus pakub Sen välja nn 10 võimekust, mis on inimese ja ühiskonna arengu aluseks. Arenguideaal! 1-Life. 2-Bodily Health. 3-Bodily Integrity. 4-Senses, Imagination, and Thought.
5-Emotions. 6-Practical Reason . 8-Other Species. 9-Play. 10- Control over one's Environment.
Sen’i käsitlus kujundanud ÜRO arengualast tegevust
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon , asutatud 1945, 192 liikmesriiki. Keskne ülesanne: arenguhindamine ja arengutoetamine. Organisatsioonide võrgustik üle 200 ÜRO-ga seotud organisatsiooni
The UN is involved in supporting development, e.g. by the formulation of the Millennium Development Goals . The UN Development Programme ( UNDP ) is the largest multilateral source of grant technical assistance in the world. Organizations like the World Health Organization (WHO), UNAIDS. The World Bank Group and International Monetary Fund (IMF), for example, are independent, specialized agencies and observers within the UN framework , according to a 1947 agreement.
Keskne idee – arengul palju dimensioone ja mõõtmeid. Palju olulisi võimekusi, mida tuleb arendada!
Inimarengu indeks (HDI)
HDI: oodatav eluiga + kirjaoskuse tase + haridustase + SKT inimese kohta
The Human Development Index (HDI) is an index combining normalized measures of life expectancy, literacy, educational attainment, and GDP per capita for countries worldwide. It is claimed as a standard means of measuring human development — a concept that, according to the United Nations Development Program (UNDP), refers to the process of widening the options of persons, giving them greater opportunities for education, health care, income , employment , etc.
Tulemus: jaotus arenenud maailmaks, arengumaadeks ja madala inimarenguga riikideks
Tulemus: paljumõõtmeline arengukäsitlus
-Järjest suurenev hulk (arengu)redeleid, mida mööda rahvad ja riigid üles ronivad
-Rikkus ja demokraatia, rahumeelsus ja innovaatilisus, tervis ja turvalisus, osalemine ja sallivus, rahulolu
-Igal oma konstrukt ja põhjendus, mõõtjad ja kriitikud.
-Meie – pilk arengumõõdikute maailma. Sealt materjali ka oma arenguanalüüsiks.
4. Organisatsiooni areng
Vaatepunktid organisatsiooni arengule
Inimestevahelise seose iseloom: nominaalne grupp – tüpoloogiline grupp – assotsiatsioon – organisatsioon.
Organisatsioon – eesmärgistatud tegevusega , formaliseeritud suhetega , piiritletud inimkooslus. Impersonaalne sotsiaalne struktuur (vrdl perekond ja linnavalitsus). Näited: firma, ülikool, ministeerium, sihtasutus …

• Igaüks kuulub X organisatsiooni, globaalne organisatsioonide võrgustik
  
• Kas organisatsioon areneb?
  
• Kas eesmärgini saab jõuda tulemuslikumalt, efektiivsemalt, väiksema aja ja energiakuluga? Kas tulemus võib olla parem või kehvem? Kas tulemuseni jõudmiseks vaja 10 või 100 inimest? Sellised küsimused – alles 20 saj esimesest poolest
  
• Organisatsiooni hinnangu- ja arengudimensioonid: efektiivsus, ressursisäästlikkus, inimkesksus, tulemuse kvaliteet …
  
• Organisatsiooni arendamise (vastuolulised) vaatepunktid: omaniku perspektiiv , juhi positsioon, töötaja vaatepunkt, ühiskonnaliikme arusaam …
  
• Meie: kuidas mõeldakse organisatsiooni arengust, kaks vaatepunkti põhjalikumalt
  

Ajalugu
Esmane organisatsiooni arengukäsitlus = probleemilahendamine. Areng = murede järkjärguline ületamine.

• Eneseparanduse kolm sammu: teadvustamine , muutus, juurdumine
  

Organisatsioon muutub, muutustes osalemine tähendab motiveeritust. Ühine mõttetöö + tegevus + tulemuste hindamine!
Oluline: kolme sammu ei tee juht üksi, vaid organisatsiooni liikmed ühiselt. Selle mõtteviisi jätk: strateegiline arengukavandamine, tagasisidestatud juhtimine …
Teadvustamine, muutus, juurutamine – rakendusliku MA loogika !

• Täna
  

Tänaseks - palju vaateid organisatsioonile, palju hindamisskeeme ja arengudimensioone
Näited: strateegiline planeerimine , teadmusjuhtimine , muutuste juhtimine, organisatsiooniline õppimine, liidrikujundus, kvaliteedijuhtimine, inimsuhete analüüs, töödemokraatia, organisatsioonikultuur
Kirjuks ka organisatsiooni (arengu?) hindamiskriteeriumid ja vaatepunktid: kasumlikkus, konkurentsivõime, töötajate rahulolu, organisatsioonile pühendumine , tegevuse kvaliteet, sots vastutus …
Pole ÜRO globaalset organisatsiooniarengu indeksit, liikumine selles suunas aga olemas
Meie: kaks vaatepunkti põhjalikumalt: organisatsiooni sotsiaalne vastutus, organisatsiooni kvaliteet ja kvaliteedikindlustus. Põhjus: maailmas kasvava tähendusega diskursused
Mõlema puhul: määratlused (mis see on), standardid /kriteeriumid hindamiseks, mõõtmine ja andmebaasid, kriitika

• Organisatsiooni sotsiaalne vastutus
  

Mõtteviis: organisatsioon mitte ainult oma eesmärke ja sisemisi huvisid. Organisatsiooni mõju laiem – tööandja , keskkonnakasutaja, kuvandilooja . Siit – laiem vastutus. Firmade vastutus kogukonna eest (globaalse korporatsiooni pankroti tähendus?!), ülikoolide sotsiaalne roll …
Tõsisemalt päevakorrale alates 1980datest. Kasumi kõrvale vastutus

• Mis ja miks: Klaus Schwab
  

Mis on CSR (korporatsioonide sotsiaalne vastutus) sisu: vastutustundlik juhtimine, turvaline töökeskkond, kogukonna huvid, keskkonnasõbralikkus, filantroopia …
It incorporates a host of concepts and practices , including the necessity for adequate corporate governance structures, the implementation of workplace safety standards, the adoption of environmentally sustainable procedures, and philanthropy.
Miks: firmad tugevamaks kui riigivõim. Riik lokaalne , äri globaalne.
As state power has shrunk, the sphere of influence of business has widened. Kas CSR vaid suurte korporatsioonide teema?

• Kuidas: Klaus Schwab
  

Five core concepts--corporate governance, corporate philanthropy, corporate social responsibility, corporate social entrepreneurship, and global corporate citizenship-- define the different types of business engagement.
Juhtimine.
Corporate governance is more than the way in which a company is run. It means that a company complies with local and international laws, transparency and accountability requirements , ethical norms, and environmental and social codes of conduct. More than 3,000 companies in about 120 countries have signed on to the UN Global Compact, a framework of ten core principles to guide business behavior in areas such as human rights, the environment, labor practices, and corruption .
Vastutus.
Corporate social responsibility - Corporate social responsibility means addressing the wider financial, environmental, and social impact of all that a company does. It entails minimizing the negative effects of the actions of a company and maximizing the positive ones on stakeholders as well as on the communities in which the enterprise operates and the governments with which it must work .
Heategevus.
Corporate philanthropy- anda tagasi ühiskonnale (tänapäeval aktiivne tegutsemine)
Sotsiaalne ettevõtlus
Corporate social entrepreneurship is strictly defined as the transformation of socially and environmentally responsible ideas into products or services. Muhammad Yunus, the inventor of microcredit, received the Nobel Peace Prize in 2006.
Globaalne perspektiiv
Global corporate citizenship means engagement at the macro level on issues of importance to the world: it contributes to enhancing the sustainability of the global marketplace.

• Miks sotsiaalne vastutus?
  

Teadlikkus, prosotsiaalsus, altruism või kaine ärikaalutlus?
Kasvav ärivõimu kriitika maailmas. Lisaks antiglobalistidele ka skeptilised arvamusliidrid
Näit: U. Beck ja riskiühiskond. Individualiseerumine + võimas tehnoloogia + varjatud ohud. Korporatsioonide huvides tegutsevate ekspertide diktatuur
Näit: tarbijasurve - eetilise tarbimise liikumine
Avatud maailmas saanud avalik arvamus karmiks jõuks!

• Tarbijasurve CSR-le
  

Eetiline tarbimine.
Ethical consumerism is buying products and services that are made ethically. This may mean with minimal harm to or exploitation of humans, animals and/or the natural environment
Selektiivse tarbimise tagasimõju korporatsioonidele - ühiskonnasurve toodab vastutustunnet!
Sotsiaalse vastutuse dilemmad
Sotsiaalne vastutus – organisatsiooni keskne hindamisdimensioon. Arenenud firma – vastutustundlik firma.

• Lähtepunkt: ühiskonna positiivne hoiak
  
• Vastuolud: kasum vs laiemad huvid, töötajate rahulolu vs ühiskonna positiivne hoiak?
  
• Eetilised ja ebaeetilised tegevusvaldkonnad - vaibakudumine, karusnahad, kaevandus …
  
• Korporatsioonide globaalne vastutus: reaktsioon ühiskonna halvakspanule. Avatus kui mehhanism ja usaldus kui kapital . Ühiskonna ja äri debatt!
  
• Kvaliteet kui arengudimensioon
  

Kvaliteet - palju määratlusi: klassikirjeldus (kvaliteetvein), väljapaistvus (parim auto), veatu toodang, hinnang ja võrdlus (elukvaliteet), süsteemne eneseparandus (kvaliteedikindlustus), vastandumist kvantiteedile (kvalitatiivne uuring) …
Organisatsiooni kontekstis kvaliteet tõsise tähelepanu alla viimased 20-30 aastat
Kaks aspekti: produkti / toodangu kvaliteet, organisatsiooni juhtimise, töökorralduse kvaliteet
Kvaliteet – väärtustatud dimensioon. Liikumine kvaliteedi suunas – positiivne! Kvaliteet see, mida kvaliteedi puhul mõõdetakse!
Järgnev: kvaliteediteema (äri)organisatsioonis ja kvaliteet elus (elukvaliteet)

• Kvaliteet ärimaailmas - TQM
  

Palju kvaliteediliikumisi, lähenemisi ja mõõtmisviise!
TQM – kvaliteedi teadvustamine
Total Quality Management (TQM) is a business management strategy aimed at embedding awareness of quality in all organizational processes.
Kõik toimingud nähtavaks, korratavaks, mõõdetavaks, igaüks teeb oma asja parimal viisil, toimingud peavad olema ilusad! Vigadeta töö! Võtmeelemendid:
eetika; ausus; usaldus; treening, tiimitöö; juhtimine; tunnustis; kommunikatsioon.
ISO kvaliteedistandardid organisatsioonile (juhtimisele)
-Reflektsioon: a set of procedures that cover all key processes in the business;
-Monitooring: monitoring processes to ensure they are effective;
-Dokumenteerimine: keeping adequate records;
-Reageerimine defektidele: checking output for defects, with appropriate and corrective action where necessary ;
-Tagasiside: regularly reviewing individual processes and the quality system itself for effectiveness; and
-Püsiv eneseparandus: facilitating continual improvement
Individuaalne õppetöö ISO 9000 põhimõtete kohaselt!
Erinevus TQM-st – ei rõhuta eetikat ja rühmatööd!
Haridus ja kvaliteet

• Tõsiseks teemaks 1990datel. Areng järgib sama loogikat, kuidas kvaliteediparadigma jõudis äriorganisatsioonidesse
  
• Arenguetapid : rahulolematus (massiharidus), väline kontroll (akrediteerimine), ühised standardid (standards and guidelines ), rahvusvaheline kontroll ja pingeread ( agentuur ), sisemised mehhanismid (eneseparandus), kvaliteedikultuur (sisemine norm)
  
• Analoog tsiviliseerumisega – normi internaliseerumine. Kui kaugele erinevad eluvaldkonnad (äri, meditsiin, haridus, riigikaitse ) on (kvaliteedi) arengus jõudnud?
  
• Praktilised sammud hariduses
  
• Akrediteerimissüsteemid alates 1990date algusest
  
• European Standards and Guidelines 2005
  
• Eestis: 1200 õppekava aastatel 1997-2008
  
• Mõjuanalüüs BV: palju energiat, tulemus tagasihoidlik
  
• Eesti uus süsteem: üleminekuhindamine + tagasisidele orienteeritud kvaliteedihindamine
  
• Kontroll vs kvaliteedikultuur
  

Elukvaliteet

• Teemaks 1970datel, koos heaoluühiskonnaga. Väärtuspilt eemale ellujäämisvajadustest, päevakorrale vaba aeg, eneserealisatsioon, hea elu, elu mõte …
  
• Väliste näitajate (sissetulek, eluiga, elamistingimused) kõrvale subjektiivne pilt ja hinnang toimuvale
  
• Elukvaliteet kui loend nn hea elu tunnustest või kui ootuste ja võimaluste suhe? Välispilk ja sisemine hinnang.
  
• Vangi, miljardäri ja kindrali elu kvaliteet!?
  

Elukvaliteedi näitajad: Health, Family life, Material well being, Political stability and security , Climate and geography , Job security, Political freedom , Gender equality
Kokkuvõtteks

• Organisatsiooni hindamise kriteeriumid: sotsiaalne vastutus, kvaliteet, innovaatilisus … ja nende sarnane arenguloogika: teadvustamine – tähtsustamine – mõõtmine – järjestamine - mõjutamine
  
• Kvaliteet – universaalne ja rõhutatult mitmetähenduslik mõõdupuu. Organisatsioonide puhul: produkti ja tegevuse kvaliteet, sisepilk ja välispilk, kvaliteet kui surve ja kvaliteet kui sisemine norm
  
• Kvaliteedimõõdikud, kvaliteedijärjestused, sisusse süüvimine ja skeptiline pilt
  
• Võrreldes HDI-ga – kõik veel ühtse lähenemise otsimise staadiumis
  

5. Arengueesmärgid

• Järeldused intellektuaalsest debatist teemal areng
  
• Pole ühe kindlat mõõdupuud ega liikumissuunda. On põnevaid käsitlusi ja huvitavaid vaateid. Aga ka süvenev mitmekesisus arengu mõistmisel ja hindamisel
  
• Kuidas see väljendub praktilises tegevuses: arengueesmärkide seadmine , arengupoliitikate väljatöötamine, arenguabi ...
  
• ÜRO globaalsed arengueesmärgid
  

Kaheksa arengueesmärki, jaotatud 21 mõõdetavaks ülesandeks, mida hinnatakse 60 indikaatori abil. Regulaarne monitooring.

• Sõnumid UNDP-lt ja MDG analüütikutelt
  
• MDG – tänapäeva globaalne arengukonstrukt. Sisu esitatud eitusena - selle eitamine, mida ei soovita – vaesus , nälg , harimatus, haigused, ebavõrdsus, keskkonna saastamine , osavõtmatus
  
• Areng = ebameeldivate asjade puudumine?!
  
• Loogika – ideaal on leitud, tuleb mahajäänute sinnajõudmist toetada?! Sama EL strateegia uusliikmete suhtes?!
  
• Vrdl 19 sajandi arengukäsitlustega?!
  

OECD - Üks suuremaid ja usaldusväärsemaid arenguteemaliste andmete kogujaid ja analüüsijaid. Samas fookus oluliselt erinev UNDP-ga võrreldes. Vaesuse vältimine vs rikkuse saavutamine!? OECD’s mission

• support economic growth
  
• boost employment
  
• raise living standards
  
• maintain financial stability
  
• assist other countries’ economic development
  
• contribute to growth in world trade
  

OECD haridusanalüüsid
Parim võrdluspilt haridusest: sisseastujad ja lõpetajad, väljakukkujad, maksumus, palgad, vanemate hoiakud, haridus ja tööturg …
Andmed + analüüs. Eesti kõrghariduse ülevaade 2007. Protseduur: kohalik ülevaade + külastus + sõltumatu analüüs
Osundused Eestile: võrdne juurdepääs, rahastamine …
Miks nad seda teevad? Oma arengukonstrukt.
Sõnumid OECD-lt

• Parim arenguabi on teadmine tegelikust olukorrast + kohaliku võimekuse arendamine
  
• Toetada neid, kes ise tahavad edeneda, haridus keskne instrument
  
• Haridus toodab jõukust, jõukus on arengueeldus
  
• Järeldused eesmärkidest
  
• Areng on see, kui halba jääb vähemaks ?
  
• Areng jõudmine kokkulepitud sihttasemeteni (40% kõrgharidusega!)
  
• Areng on multidimensionaalne! Arengut saab mõõta! Palju mõõdupuid!
  
• Areng on positsioon võrreldes teistega !
  
• Arengu mõõtmine on vajalik ja oluline!
  

Arengumõõdikute maailm
Täna maailma sadu arengumõõtjaid. ÜRO HDI tegi otsa lahti, suur hulk järgijaid. Loogika - areng on positsiooni muutus, teistega võrreldes
Sest - enamik arengumõõdikutest on üles ehitatud järjestustena. Pingerea etteotsa sattunud saavad plussi, neid defineeritakse paremate ja arenenumatena, lõpuossa jäämine tähendab miinust, kehvem olemist.
Kas väljaöeldult või varjatult osutavad järjestused teatud ihaldatud liikumissuunale sellele, mis on tänases maailmas oodatud, olgu selleks pikem eluiga, suurem konkurentsivõime või täielikum demokraatia.
Kas erinevate järjestuste plusspoolte kokkukorjamine võiks viidata mingile üldisemale ideaalile, unistuste ühiskonnamudelile, mille suunas liikumist väärtustatakse ning kuhu avatud ja üleilmastuv maailm on sammud seadnud?
6. Arengumõõdikud I
Välja kujunenud valdkonnad + instrumentide komplekt hindamaks maailma riikide/ühiskondade arengutaset . Tuntumad konstruktid, mida hinnatakse:

• Vabadus (poliitilised vabadused, majandusvabadus , demokraatia)
  
• Võrdsus (ebavõrdsus, võrdsed võimalused)
  
• Tervis, haigestumine, eluiga, hälbiv käitumine
  
• Majanduskeskkond, tehnoloogia, innovatsioon, internet
  
• Riigi võimekus
  
• Korruptsioon
  
• Keskkonnaseisund
  
• Usaldus, sallivus, rahumeelsus, subjektiivne rahulolu, õnn, väärtused
  

Pilk neile, millised läbi löönud - mis see on, kes mõõdab/hindab ja kuidas, millised andmebaasid olemas, näited tulemustest

• Vabadus: vaatepunktid ja hindajad
  
• Poliitilised ja kodanikuvabadused: Freedom House
  
• Ajakirjandusvabadus : Freedom House
  
• Demokraatia: The Economist
  
• Majandusvabadus: Heritage Foundation
  

• Miks vabadus ja demokraatia?
  

Demokraatia: vähemohtlik kui autokraatia , kohanemisvõimelisem, kollektiivset tarkust kasutav …
E. Fromm : põgenemine vabaduse eest?!
Oluline: individuaalse ressursi avanemine , etteaimatav ühiskond, inimõigused ...

• Võrdsus, võrdsed võimalused
  

Gini indeks, sissetulekute jaotus, mõõdab UNDP
Sooline võrdõiguslikkus , mõõdavad paljud

• UNDP - The Gender Empowerment Measure (GEM
  
• OECD - The OECD Gender, Institutions and Development Data Base
  
• Sooline palgalõhe Euroopas- eesti kõrgeimal kohal. Naisüliõpilasi kõige rohkem vs meesüliõpilased.
  
• Miks võrdsus?
  
• Sama mis vabadus: individuaalse ressursi avanemine, surve demokraatiale ja inimõigustele …
  
• Eriline surve soolisele võrdõiguslikkusele – MDG!?
  
• Võrdsuse pahupool?
  

Hälbiv käitumine
Arengukontekstis: kuritegevus, alkoholism, tapmised, narkomaania …Normi eiramine
Soolised erinevused
Rahumeelsus (eesti 41 kohal mailmas)
Globaalse rahuindeksi koostamisel võetakse arvesse vaadeldud maade militariseeritust, kaitsevõimet, kuritegevuse ja vägivaldsete konfliktide taset, relvade levikut elanikkonnas ning maa enda relvastatuse taset, terrorismi ja välise agressiooni ohtu, osalemist rahuoperatsioonides, väliskonfliktides surmasaanute arvu.
Lisaks nn positiivne rahumeelsus.
Arengumõõdikud II

• Korruptsioon
  

Asutatud 1993, Saksamaal registreeritud mittetulundusühing, 90 riigis rahvuslikud üksused, idee – korruptsioon keskne arengupidur
TI’s mission is to create change towards a world free of corruption.
Korruptsioon = võimu, positsiooni kuritarvitamine isiklikes huvides. Korruptsiooni liigid: poliitiline ( poliitik saab soosiva otsuse vastu isiklikku kasu), majanduslik (firma ostab soodsa detailplaneeringu) professionaalne (arst ei puuri ilma kingituseta õiget hammast), igapäevaeluline - altkäemaks (raha eest eeliseid ), nepotism (sugulaste ja sõprade edutamine), väljapressimine (ähvarduse teel eeliseid), katusepakkumine. Korruptsioon on kõik see, kus seaduse ja heade tavade asemel maksab võim, jõud, isiklik huvi. Korruptsiooni piirid?! Korruptsioon kardab valgust ja läbipaistvust!
Korruptsiooni mõju
Korruptsioon toodab: autokraatiat, vaesust , diskrimineerimist, korruptsioon takistab demokraatia arengut, inimõiguste järgimist, julgeolekut …
CPI 2012- Eesti maailmas 32.kohal. The annual TI Corruption Perceptions Index (CPI),
TI sõnumid: Korruptsiooni vähendamine on arenguvõti. On see ka ühtlasi võitlus mitteformaalse suhtevõrgustikuga, inimkonda sajandeid elushoidnud suhte- ja vahetusskeemidega
Arengumõõdikud III
Keskkond
Ökoloogiline jalajälg

• Subjektiivne heaolu
  

Subjective well-being: inimese subjektiivne vaade elule – usaldus, rahulolu, sallivus, õnn …
Kõrvuti arengu väliste ja suhteliselt hästi mõõdetavate näitajatega (eluiga, sissetulek, haridustase jm) on arenguhindajate huvifookusesse jõudnud ka inimese subjektiivne maailm, suhtumine endasse ja ümbritsevasse.
Tõepoolest , rikkuse kasv või ebavõrdsuse vähenemine saavad mõtte ja tähenduse alles siis, kui see peegeldub ka rikkuse omajate või (eba)võrdsuse tajujate enesetundes, kujundab nende suhtumist toimuvasse.
Rikas, tark, aga õnnetu inimene on kindlasti probleemsem ühiskonnaliige võrreldes nendega, kellel kõrgharidus jäänud küll saamata, rahakott õhuke, kuid kes siiski on õnnelikud ja naudivad oma elu just sellisena, nagu see on. Siit ka kriitika HDI suhtes!
SWB ühe tuntuma uurija, Illinoisi ülikooli professori Edward Dieneri määratluse kohaselt koosneb subjektiivne heaolu „...emotsionaalsest ja kognitiivsest komponendist. Emotsionaalne heaolu tähendab meeldivate emotsioonide domineerimist negatiivsete emotsioonide üle. Subjektiivse heaolu kognitiivne komponent peegeldab aga üldist hinnangut oma elule, sageli määratletakse seda kui eluga rahulolu”.
Subjektiivse heaolu puhul käib jutt seega nii rahulolust oma eluga kui ka positiivsete emotsioonide osakaalust inimese igapäevaelus. Uuringud osutavad, et eluga rahulolev ja toimuvasse positiivselt suhtuv inimene on konstruktiivsem, huvitub rohkem ühiskonnaasjadest ning on võimu suhtes lojaalsem.Püsiv rahulolematus toodab seevastu konflikte, vastasseisu , ignorantsust. Nii uurijad kui avalikkus on rahulolule külge kleepinud plussmärgi – rahulolev kodanik– töötaja – klient –valija on parem kui rahulolematu

• Gallup World Poll
  

Gallup World Poll on aastaid kaardistanud maailma rahvaste subjektiivset suhtumist oma ellu, paludes vastajatel ennast asetada kujuteldavale trepile, mille ülemine ots tähistab inimese jaoks parimat võimalikku elu ja alumine ots halvimat.
Miks sallivus? Eesti 2008- vastuseis multikult ük-le- 61% (2.koht EU-s)

• Sallivuse defitsiit ja sallivuse tootmine – arenguprobleem?!
  
• Sallivus – hoiak, tunne, mida poliitiliselt reguleeritakse?
  
• Avatud maailm – erinevused ärritavad.
  

Täna – poliitika ja usu kõrvale ka teistsugune keel, käitumine, riietus, hoiakud, suhted... Ärritavad nudistid , autistid, tüsedad, koolikohustuse vältijad, taimetoitlased , homod ja lesbid, maa- ja vanaususlised …

• Sallivus – ärrituse mahasurumine, agressiivsuse mahasurumine
  
• Üldine hoiak - sallivus on väärtus, sallivust on vähe. Vaidlus - kas sallida kultuuripraktikat, mis näit vastuolus lääneliku arusaamaga inimõigustest? Kas on põhjendatud sallimatust?
  
• Mis toodab sallivust – kindlustunne, isiklik kogemus.
  
• Sallival inimesel identiteedipiirid laiad . Erich Fromm ja ligimesearmastus!
  
• Kokkuvõtteks: arenguanalüüsi loogika
  

Plussmärgiga arengud : rohkem vabadust ja demokraatiat, kõrgem haridustase, parem tervis ja vähem hälbivat käitumist, piiranguteta äri, vähem korruptsiooni, oma ülesandeid täitev riik, uute tehnoloogiate kiire juurdumine, väiksem keskkonnakoormus , sallivus, rahumeelsus, õnnetunne …
Kas see on läänemaailma tänane pilt arengust?!
Edasi - suur pilt ja seosed erinevate arengudimensioonide vahel
Kas rikkus toodab õnne, kus on kasvu piirid, miks muutuvad väärtused, religioon ja areng, kust on pärit keskkonnasäästlik mõtteviis …
E.Terk loeng

• Majanduskasv ja majandusareng: Mis siin vahet on?
  
• Kes on rikkad ja kes saavad rikkaks?
  
• Uued kesksed tegurid
  

• Arenguökonoomika kui teaduslik distsipliin
  
• Arenguökonoomika dilemmad
  
• Üleminekumajanduste problemaatika seos arenguökonoomikaga
  
• Majandusareng ja üldareng
  
• Majanduskasv ja majandusareng
  

Majandusteadlased kasutavad neid termineid tihti sünonüümidena. Eristamisel võidakse tahta öelda, et olemasolev majanduse tüüp ja sellest tulenev dünaamika ei pruugi tagada majanduskasvu pikemal perioodil
… või seda, et resultaat , mida majanduskasv toodab pole mingis muus mõttes rahuldav, vastuvõetav (peegeldab heaolu ebaadekvaatselt, sotsiaalsed, ökoloogilised või muud kaalutlused)
Majandusarengu tase:
1. Kvantitatiivsed mõõdikud: 2. Kvalitatiivsesed
SKT (GDP) või RKT (GNP) hinnangud
tase
2. 1. potentsiaali headus 2. 2. kas kvant -ne
edasiseks majandus- mõõdik sisaldab
kasvuks/arenguks „ müra “
(reaalset hea-
olu mitte
suurendavaid
komponente)

• Keskne mõiste: capital/output ratio.
  Eri maades/majandustes erinev
  

Probleem majanduskasvu uurimisel :

• Kolm esimest tootmistegurit selgitasid majanduskasvu teket vaid osaliselt. „Segase sisuga“ residual-i osatähtsus osutus suureks.
  
• Tehnoloogilist progressi käsitleti eksogeensena, välistegurina. Ta tekkemehhanism ja veel mitmed olulised tegurid jäid „kardina taha“.
  
• Majanduskasvu/arengu käsitluses on aja jooksul nn. eksogeensed (välisteguritega opereerivad) teooriad hakanud loovutama positsiooni endogeensetele (sisemistele teguritele ja seostele rõhku panevate) teooriatele
  
• Endogeensed teooriad rõhutavad positiivsete kõrvaltoimete (externalities) ja ülekandeefektide (spillover effects) tähtsust
  
• Põhirõhk selle uurimisel, kuidas investeeringud inimkapitali ja sotsiaalse kapitali arendamine mõjutavad majanduskasvu/arengut
  
• Eksogeenne ja endogeenne majanduskasv.
  
• Varasem käsitlus (lihtsustatult):
  

a) majanduskasv tekib kahe osise: rakendatud tööjõu
hulga ning investeeritud kapitali mahu koosmõjul.
b) tööjõu hulga määrab suuresti demograafia.
c) kapitali hulga määrab jooksva tarbimise ja säästmise
suhe.
Eri maades annab nende kahe teguri koosmõju siiski väga erineva tulemuse (majanduskasvu)
Põhjuseks erinevused:
- tehnoloogias; - tööjõu hariduses; - muudes tööjõu kvaliteediga seotud küsimustes; - institutsioonide kvaliteedis

• Varem vaadati neid tegureid majandusteaduse jaoks välistena (eksogeensetena), nüüd sisestena (endogeensetena)
  
• Kaasaegseks arenguökonoomilistes käsitlustes seetõttu esiplaanil tegurid nagu innovatsioon, inimkapital , sotsiaalne kapital .
  

• Keskne mõiste: capital/output ratio.
  Eri maades/majandustes erinev
  

Probleem majanduskasvu uurimisel:

• Kolm esimest tootmistegurit selgitasid majanduskasvu teket vaid osaliselt. „Segase sisuga“ residual-i osatähtsus osutus suureks.
  
• Tehnoloogilist progressi käsitleti eksogeensena, välistegurina. Ta tekkemehhanism ja veel mitmed olulised tegurid jäid „kardina taha“.
  

Jõukus oluliselt kõrgem kui inimarengu tase:

• Luxembourg
  
• Singapur
  
• Austria
  

Inimarengu tase oluliselt kõrgem kui jõukus:

• Uus- Meremaa
  
• Jaapan
  
• Lõuna-Korea
  
• Sloveenia
  
• Eesti
  
• Valgevene
  

• Competitiveness 2013(ilma Hongkongi ja „naftaśeikideta“)
  

Śveits

Singapur

Soome

Saksamaa

USA

Rootsi

Holland

Jaapan

Suurbritannia

Norra

Taiwan

Kanada

• 13. Taani
  
• 14. Austria
  
• 15. Belgia
  
• 16. Uus-Meremaa
  
• 17. Austraalia
  
• 18. Luxembourg
  
• 19. Prantsusmaa
  
• 20. Malaisia
  
• 21. Lõuna-Korea
  
• 22. Iisrael
  
• 23. Hiina RV
  
• 24. Iirimaa
  
• 25. Island
  
• 26. Eesti
  

• Innovatsioonipotentsiaali pingeread (neid on erinevaid)
  
• Enam-vähem kõikide puhul on liidergrupis:
  

• Soome
  
• Rootsi
  
• USA
  
• Jaapan
  
• Śveits
  
• Singapur
  
• Holland
  
• Taivan
  

• Head on veel: Saksa, Kanada, Taani, Israel.
  
• Eesti positsioon kõigub sõltuvalt metoodikast 23. ja 37. koha vahel
  
• 
  
• 
  
• 
  
• 
  
• ARENGUÖKONOOMIKA
  
• Majandusteooria oli pikka aega küllalt mehhanitsistlik, baseerus majandustegevuse ja majanduskeskkonna kohta käivate universaalsetele nõuetele ja opereeris pigem majandusliku tasakaalu kui arengu mõistega .
  
• Lihtsustatult: kui pidada kinni teatud universaalsetest põhimõtetest ja hoida majandust tasakaalus, siis on majanduskasv (ja areng) automaatselt tagatud.
  
• -Tegeldi rohkem juba arenenud majanduse äritsükli reguleerimise küsimustega, mitte sellega kuidas vähearenenud majandusest võiks saada arenenud majandus.
  
• -Edasises muutus arenguökonoomika eelkõige Aafrika, Aasia ja Ladina-Ameerika majanduse probleemidega tegelevaks distsipliiniks (ta universaalsus langes)
  
• Tuntumaid esindajaid:
  
• Arthur Lewis (1915-1991)¸Gunnar Myrdal (1898-1987)¸ Raul Prebisch (1901-1986); Celso Furtado (1920-2004)
  
• Hilisematest:
  
• Daron Acemoglu ( s. 1967); Ha-Joon Chang (s. 1963)
  
• Suured ideoloogilised vaidlused teemal: kas majandusarengu mudel on lineaarne ja kas kehvemate majandustega maad peavad dubleerima arenenud läänemaade arengurada
  
• Arenguökonoomika (development economics) on distsipliin, mis tegeleb madala tulutasemega maade arengu majanduslike aspektidega.Võrreldes teiste majandusteaduse harudega pöörab suurt tähelepanu majandustruktuuri ümberkujundamise, majandusarengu sotsiaalsete eelduste (haridus, tervis) ja majanduse ja poliitika seostele (majanduslik sõltuvus , sõltumatus ). Riigisotsialismist väljunud maade turumajandustumist ja teistele turumajandusmaadele järelejõudmist tavaliselt arenguökonoomika raames ei käsitleta. Ehkki analoogiaid on piisavalt ja osa arenguökonoomika tarkusest peaks kehtima ka KIE-s
  
• Põhierinevused : endistes sots.maades on haridustase palju kõrgem kui arengumaades ja kõrge oli sotsialismist väljumisel ka tööstuse osatähtsus
  
• RIIKIDE JAOTUS:
  

• Arenenud maad (varasem nimetus: tööstusriigid ). Piltlikult: Põhi
  
• Vähemarenenud maad (less devloped countries)
  
• Vähimarenenud maad: least developed countries
  

• Varem kasutati viimase kahe grupi kohta ühest terminit : arengumaad. Termini kasutamine muutus mõttetuks, kuna kolmas grupp ja ka osa teisest ei näidanud tegelikkuses (majandusliku) arengu märke
  
• Selle liigituse järgi kuulub selge enamik KIE maid esimesse, arenenud maade gruppi
  
• Põhiküsimusi ja vaidlusi arenguökonoomikas:
  

Arenguteede mitmekesisuse küsimus

Suhteliselt universaalse arenguideoloogia raames;

• b1) küsimus arenguhüppeks ettevalmistamise etapist. Selle sisust. ;
  
• b2) küsimus riigi rollist (aktiivsusest);
  
• b3) küsimus impordiasenduspoliitika lubatavusest;
  
• b4) küsimus “läbimurde” kontsentreeritusest ( kitsas fookus, “võtmeharud”) või nn. laia rinde ideoloogiast (tasakaalustatud majanduskasv).Viimase kahe küsimuse osas on klassikaks diskussioon Nurkse ja Furtado vahel Ladina-Ameerika teemadel 1950-ndate aastate algul.See diskussioon on aktuaalne tänaseni. Diskussioonimaterjali viidatakse tänaseni, autorite artikleid publitseeritakse uuesti jne.
  
• Gerschenkroni seaduspärasused:
  
• Mida sügavamalt majandusliku mahajäämuse astmelt riik “tagaajamisprotsessi” alustab, seda suurem on tõenäosus:
  

• et ta kasutab vahendeid tarbimise piiramiseks järelejõudmisperioodil, hoiustamise ja investeerimise suurendamiseks
  
• et kasutatakse spetsiaalseid mehhanisme investeeringute suunamiseks võtmelülidesse ( pangad , arengupangad, riiklikud institutsioonid, arenguagentuurid jms)
  
• seda suurem on tõenäosus riigi tugevaks rolliks
  

• Nurkse paradoks:
  
• “Riik on vaene selle pärast, et ta on vaene”,
  

• Kapitali defitsiit tekitab madala tootluse;
  
• Kapitali ei teki, kuna puudub kodumaine säästmine;
  
• Säästa ei saa, kuna tulud on madalad;
  
• Tulud madalad, sest tootlikkus madal;
  
• Tootlikkust ei saa tõsta, kuna kapitali pole
  

• Riigisotsialismist väljuva maa arengutsükkel:
  

• Esialgne majanduslik langus (süsteemivahetuse langus)
  
• Turumajanduse jalulesaamise periood: liberaliseerimine, erastamine , stabiliseerimine
  
• Institutsioonide töölesaamise ja majandusliku integratsiooni laiendamise periood
  
• Majanduslik kasv ja kallinemine
  
• Vahekriis: Mis edasi? Kas jääme nn. keskmise sissetulekuga maa lõksu?
  

• 
  

• Eesti asukohad majandusarengu potentsiaalide pingeridades paremad kui saavutuste pingeridades;
  
• samas on potentsiaal ebaühtlane ;
  
• meie potentsiaali tugevused vastavad paremini varasema kui eesseisva perioodi vajadustele
  

• 
  
• Tuluerisuste ja siduse mõju
  
• Suurtel tuluerisustel on edasisele
  
• majandusarengule kahesugune mõju:
  

• Otsemõjuna stimuleerivad nad majanduskasvu - inimesed peavad enam pingutama;
  
• Kaudmõjuna nad takistavad majanduskasvu, kuna erodeerivad sotsiaalset kapitali.
  

• - Kaudmõju on tugevam kui otsemõju.
  
• 
  
• Üks võtmeküsimus on institutsionaalse arengu s.h valitsemise kvaliteedi tõus:
  
• -Lihtsam: Institutsioonide elementaarse toimimise tagamine;
  
• -Keerulisem:Kuidas luua baas arengusuundade genereerimiseks, valikuks, kokkuleppimiseks, elluviimiseks. Kuidas ühendada strateegilisust ja demokraatiat
  
• -Innovatsiooniliidrite pingerea esimene ots on kõige elitaarsem
  
• Sinna saamise tingimus on korruptsiooni puudumine ja väga hea koostöö avaliku ja erasektori vahel
  
• Majandusvabadus on edasisele arengule ülioluline
  
• Majandusvabaduse tähtsus ei vähene, aga ta ei saa olla väärtus omaette
  
• ja ta ei taandu kaugeltki vaid maksutasemele,
  

• Konkurentsivõime:
  

• Short – term competitiveness -> using of production factors,
  
• rising productivity, better marketing, non-radical changes in products and technology , general quality of the institutional system
  
• Long-term competitiveness -> innovation, radical changes in
  
• products and technology, new type of production, international
  
• networking, more expensive functions in international
  
• production chain.
  
• Sustainable development -> interconnection between economic, social, cultural and enviromental elements of development
  
• 
  
• Arengu-uuringud ja arenguhindamine
  9. Arenguabi
  

• Arenguabi. Vaidlused sisu, mahu ja ideoloogia üle. 19 sajandi tsiviliseerimine vs kohaliku võimekuse arendamine
  
• Regulaarsed ülevaated eesmärkide täitmisest. Vt: http://unstats.un.org/unsd/mdg/Default.aspx
  
• Edulood : vaesuse vähenemine (1990 elas alla 1 USD päevas 1,8 mlrd inimest, 2005 – 1,4 mlrd inimest – tänu Hiinale!). Algkoolis 1991 80% lapsi, 2005 – 88% maailma lastest. Nihe soolises võrdõiguslikkuses – haridus!
  
• Murekohad: AIDS, vesi, sanitaartingimused, noorte tööpuudus . Jätkuvalt suured regionaalsed erinevused. Aafrika?!
  
• Eestis: MDG väljaspool avalikku debatti, Probleemne teema: HIV/AIDS
  

• “Eesti arengukoostöö ja humanitaarabi arengukava 2011–2015“
  

• Vastavalt arengukavale on Eesti prioriteetseteks arenguabi sihtriikideks Afganistan ja idapartnerluse riigid (Moldova, Gruusia,
  
• Ukraina , Valgevene, Armeenia ja Aserbaidžaan). Lisaks on rahastatud e-valitsemise projekte Balkanil , Palestiina omavalitsuses ja Tuneesias.
  
• Eesti riigiasutustest 2012. aastal kogutud andmete põhjal oli ametlik arengu- ja humanitaarabi kogusumma 17 908 578 miljonit eurot, mis moodustas 2012. aasta Eesti kogurahvatulust jooksvates hindades 0,11%.
  

• 
  
• Eesti areng
  
• Eesti eripärad rahvusvahelises võrdluses
  
• Hästiharitud, aga vaesevõitu, Euroopameelsed, aga väärtused vanamoelised, Usaldame riiki ja EL-i
  
• Paigakindlad?, Keskmised näitajad tublid, aga suur sisemine heterogeensus , Tingimused head, väljundid kehvavõitu
  
• 
  
• 
  
• Klaaslagi? On vihjeid, et oleme esiliigasse kinni jäänud. Ehk - Eesti positsioon pole rahvusvahelises võrdluses mitmete näitajate alusel viimasel kümnendil oluliselt muutnud, ka teised edenevad! Näiteks:
  
• -Inimarengu indeks (2005 olime 30 kohal, 2012 praktiliselt sama - 33)
  
• -Rikkuse osaindeks (RKT inimese kohta ostujõu alusel), 2005 olime 44. kohal, 2011, 2012 oleme 46-47 kohal
  
• -Korruptsioonipuhtus – juba 1998dal kõrgel 26 positsioonil, vahepeal kõikunud 30 koha ümber, 2012 aastal 32 positsioonil
  
• -Eluga rahul olevate inimeste osakaal jõudis 2006 aastaks 80%ni, edasi on kõikunud 70-80% vahel.
  
• -Suhtumine kahetine: a-higi, verd ja aega, küll siis järele jõuame; b-senised arengumootorid on ennast ammendanud, kõrgliigasse jõudmiseks tuleb leida uusi ressursse ja muuta poliitikaid
  
• Relativism, universalism ja arenguhindamine
  
• Kokkuvõte EL eesmärkidest: Euroopa aastal 2020. Aruka, jätkusuutliku ja kaasava majandusarengu strateegia
  
• 
  
• Muutused ühiskonnas:
  

• Muutus – ilma suunata teisenemine
  
• Kasv – kvantitatiivne suurenemine
  
• Progress – liikumine ideaali suunas
  
• Innovatsioon – järsk teisititegemine
  
• Areng – positiivne pikaajaline muutumine
  

• Lähteküsimus: kas on olemas arenguuniversaale – kõikjal ja kõigile kehtivaid arengukriteeriume? Kuhu tuleks püüelda – riigina viie rikkama, rohelisema, targema, tugevama hulka; - inimesena edu, tunnustuse , rikkuse, õnne suunas? Kas üldse püüelda (seada arengueesmärke?)
  
• Areng kui konstrukt - relatiivne või universaalne, individuaalne või üldinimlik?
  
• Kas saab defineerida üldinimlikke ja kultuurist sõltumatuid arengueesmärke, millisel skaalal neid mõõta ja hinnata? Kui jah, kas siis saab/tohib arengut suunata, motiveerida, jõuga peale suruda? Eriti – kui selleks on olemas ressurss?!
  
• Relativistlik vaade
  
• Relativism: tõe suhtelisus, moraalne relativism.
  
• Relativism is the idea that some elements or aspects of experience or culture are relative to, i.e., dependent on, other elements or aspects.
  
• 20 sajandi II pool: nihe relativismi suunas
  
• Pöörded sotsiaalias ja humanitaarias – vt KK 8-9, 2008
  
• Keeleline pööre: keel pole vaid meedium, keel loob tegelikkust
  
• Kognitiivne pööre: maailmapildi konstrueerimine
  
• Kultuuriline pööre: kultuurikontekst, erinevad tähenduste maailmad , jagatud uskumused, representatsioonid
  
• Kvalitatiivne lähenemine: mis on mõõdetav?
  
• Positivistlik, tõde ja püsivust otsiv teadus tunneb “pöörete ajastul” ebamugavust. Teadmine on liiga paljudest asjadest sõltuv!
  

• Sisemine ja väline vaatepunkt
  

• Emic -etic vaatepunkt, seesolija ja välisvaatleja pilk! IMF soovitused Ukrainale, PISA ja õnnetunne!
  

• T.Kuhn ja relativism
  

• Relativistlik teadus? Palju tõdesid – hinnang Eesti haridusele?
  
• Thomas Kuhn's philosophy of science , as expressed in The Structure of Scientific Revolutions is often seen as relativistic (and enthusiastically proclaimed as such within the humanities). He claimed that as well as progressing steadily and incrementally ("normal science"), science undergoes periodic revolutions or "paradigm shifts", leaving scientists working in different paradigms with difficulty in even communicating.
  
• Relativistlikud argumendid arenguhindamises
  

• Kultuuriargument. Kultuur kui kollektiivne kohanemisskeem (tegevused, suhted, tähendused). Väide: maailmas (kollektiivse) kohanemise viise põhimõtteliselt palju.
  
• Ei ole olemas ainuõiget elukorraldust (nukleaarperekond, roheline eluviis), poliitilist süsteemi ( liberaalne demokraatia, monarhia ), väärtusmudelit (individualistlik, empaatiline), kõigil elukorraldustel peaks olema võimalus ennast testida …
  
• Relativist - F.Fukuyama oli põhimõtteliselt eksiteel. Inimkond kui otsiv süsteem, tulevikulahendusi on väga erinevaid, kõigil oma shanss …
  

• Mitterelativistlikud vaated
  

• Püsivust rõhutavad positsioonid: universalism, objektivism, absolutism , monism
  
• Relativism can be contrasted with:
  

• Universalism — the view that facts can be discovered objectively and that they thus apply universally in all situations, times and places .
  
• Objectivism — the view that cognitive , aesthetic and ethical values are independent of human thinking.
  
• Absolutism — the view that beauty , truth , etc, are timeless and unchanging qualities.
  
• Monism — the view that in any given area there can be no more than one correct opinion.
  
• Universalistlikud argumendid arenguhindamises
  
• Igivana soov leida universaalset arenguskeemi: tsivilisatsiooniargument, moraalse arengu argument, väärtuspildi liikumine “arengu” suunas
  
• Arusaam, et inimese (mõned?) põhivajadused ja ootused on ühesugused kõikjal
  
• Seetõttu on olemas kõigile ja kõikjal omased väärtused ja soovitavad arengusuunad.
  
• Inimese ja ühiskonna arengu ideaal?!
  
• Universalistlik arenguvõrdlus
  

• Globaalne arenguvõrdlus = universalistlik lähenemine?
  
• Globaalsed arengumõõdikud kui ühtsed mõõdikud kõigile rahvastele ja regioonidele?
  
• Majandus, Innovaatilisus, Hälbiv käitumine, Vabadus, (Eba)võrdsus, Tervis, Haridus, Väärtused, Subjektiivne enesetunne ???
  
• Võrdlustööstus lähtub universalistlikust arusaamast. Siit selle valdkonna konfliktid ja debatid – mis on korruptsioon, kellele on vaja sallivust, võrdsust …
  
• 
  

• Universalistlik argument: konstruktide institutsionaliseerumine
  

• Konstrukti institutsionaliseerumine: idee, toetajad, organisatsioon, nõuete formuleerimine ja kehtestamine, hindamine, klassifitseerimine (järgib/ei järgi), surve, idee juurdumine ühiskonnas - õigussüsteem , haridus, surverühmad , väärtussüsteem
  
• Universaalsed konstruktid: Inimõigused, Laste õigused, Loomade õigused,Võrdsus, Sallivus ja rahumeelsus, Tulevikuarvestamine (jätkusuutlikkus), Demokraatia
  
• Universalistlik arengukäsitlus – sõltumata riigist, rahvast ja kultuurist on püsiväärtused, mille abil saab arengut hinnata ning mille juurdumist tohib toetada ka võõraste juures
  
• Konstrukti institutsionaliseerumine: idee, toetajad, organisatsioon, nõuete formuleerimine ja kehtestamine, hindamine, klassifitseerimine (järgib/ei järgi), surve, idee juurdumine ühiskonnas - õigussüsteem, haridus, surverühmad, väärtussüsteem
  
• 1948 – inimõigused, 1970dad – loomade õigused. Kas inimõigused ja loomade õigused on relativistlikud? Kas nende juurdumine on märk arengust
  
• Universalism vs relativism
  

• Koos relativistlike pööretega ka universalistliku arengukäsitluse levik. Mitmed universalistlikud vaated institutsionaliseeritud. Kes järgmised – meeste õiguste harta, esindamata rahvad ?
  
• Universalism vs relativism? Või tööjaotus nende vahel?
  
• Liikumine kahes suunas: relativism (toimuva mõistmisel) ja universalism (sihiseadena)
  
• Kust tuleb universalistlik arengukäsitlus? Liberaalne demokraatia? Alternatiivid?
  

• 7. Organisatsiooni areng
  

• Organisatsiooni hindamise kriteeriumid: sotsiaalne vastutus, kvaliteet, innovaatilisus … ja nende sarnane arenguloogika: teadvustamine – tähtsustamine – mõõtmine – järjestamine - mõjutamine
  
• Kvaliteet – universaalne ja rõhutatult mitmetähenduslik mõõdupuu. Organisatsioonide puhul: produkti ja tegevuse kvaliteet, sisepilk ja välispilk, kvaliteet kui surve ja kvaliteet kui sisemine norm
  
• Kvaliteedimõõdikud, kvaliteedijärjestused, sisusse süüvimine ja skeptiline pilt
  
• Võrreldes HDI-ga – kõik veel ühtse lähenemise otsimise staadiumis
  

• 
  

• Inimestevahelise seose iseloom: nominaalne grupp – tüpoloogiline grupp – assotsiatsioon – organisatsioon.
  
• Organisatsioon – eesmärgistatud tegevusega, formaliseeritud suhetega, piiritletud inimkooslus. Impersonaalne sotsiaalne struktuur (vrdl perekond ja linnavalitsus). Näited: firma, ülikool, ministeerium, sihtasutus …
  
• Igaüks kuulub X organisatsiooni, globaalne organisatsioonide võrgustik
  
• Kas organisatsioon areneb?
  
• Kas eesmärgini saab jõuda tulemuslikumalt, efektiivsemalt, väiksema aja ja energiakuluga? Kas tulemus võib olla parem või kehvem? Kas tulemuseni jõudmiseks vaja 10 või 100 inimest? Sellised küsimused – alles 20 saj esimesest poolest
  
• Organisatsiooni hinnangu- ja arengudimensioonid: efektiivsus, ressursisäästlikkus, inimkesksus, tulemuse kvaliteet …
  
• Organisatsiooni arendamise (vastuolulised) vaatepunktid: omaniku perspektiiv, juhi positsioon, töötaja vaatepunkt, ühiskonnaliikme arusaam …
  
• Meie: kuidas mõeldakse organisatsiooni arengust, kaks vaatepunkti põhjalikumalt
  

• 
  
• Esmane organisatsiooni arengukäsitlus = probleemilahendamine. Areng = murede järkjärguline ületamine.
  
• Organisatsioon muutub, muutustes osalemine tähendab motiveeritust. Ühine mõttetöö + tegevus + tulemuste hindamine!
  
• Oluline: kolme sammu ei tee juht üksi, vaid organisatsiooni liikmed ühiselt. Selle mõtteviisi jätk: strateegiline arengukavandamine, tagasisidestatud juhtimine …
  
• Teadvustamine, muutus, juurutamine – rakendusliku MA loogika!
  
• Tänaseks - palju vaateid organisatsioonile, palju hindamisskeeme ja arengudimensioone
  
• Näited: strateegiline planeerimine ( strategic planning ), teadmusjuhtimine
  
• Kirjuks ka organisatsiooni (arengu?) hindamiskriteeriumid ja vaatepunktid: kasumlikkus, konkurentsivõime, töötajate rahulolu, organisatsioonile pühendumine, tegevuse kvaliteet, sotsiaalne vastutus …
  
• Pole ÜRO globaalset organisatsiooniarengu indeksit, liikumine selles suunas aga olemas
  
• Meie: kaks vaatepunkti põhjalikumalt: organisatsiooni sotsiaalne vastutus, organisatsiooni kvaliteet ja kvaliteedikindlustus. Põhjus: maailmas kasvava tähendusega diskursused
  
• Mõlema puhul: määratlused (mis see on), standardid/kriteeriumid hindamiseks, mõõtmine ja andmebaasid, kriitika
  
• Mõtteviis: organisatsioon mitte ainult oma eesmärke ja sisemisi huvisid. Organisatsiooni mõju laiem – tööandja, keskkonnakasutaja, kuvandilooja. Siit – laiem vastutus. Firmade vastutus kogukonna eest (globaalse korporatsiooni pankroti tähendus?!), ülikoolide sotsiaalne roll …
  
• Tõsisemalt päevakorrale alates 1980datest. Kasumi kõrvale vastutus.
  

• Mis ja miks: Klaus Schwab
  (Executive Chair of the World Economic Forum)
  

• Mis on CSR (korporatsioonide sotsiaalne vastutus) sisu: vastutustundlik juhtimine, turvaline töökeskkond, kogukonna huvid, keskkonnasõbralikkus, filantroopia …
  

• Sotsiaalse vastutuse dilemmad
  
• Sotsiaalne vastutus – organisatsiooni keskne hindamisdimensioon. Arenenud firma – vastutustundlik firma.
  
• Lähtepunkt: ühiskonna positiivne hoiak
  
• Vastuolud: kasum vs laiemad huvid, töötajate rahulolu vs ühiskonna positiivne hoiak?
  
• Eetilised ja ebaeetilised tegevusvaldkonnad - vaibakudumine, karusnahad, kaevandus …
  
• Korporatsioonide globaalne vastutus: reaktsioon ühiskonna halvakspanule. Avatus kui mehhanism ja usaldus kui kapital. Ühiskonna ja äri debatt!
  
• Kvaliteet kui arengudimensioon
  

• Kvaliteet - palju määratlusi: klassikirjeldus (kvaliteetvein), väljapaistvus (parim auto), veatu toodang, hinnang ja võrdlus (elukvaliteet), süsteemne eneseparandus (kvaliteedikindlustus), vastandumist kvantiteedile (kvalitatiivne uuring) …
  
• Organisatsiooni kontekstis kvaliteet tõsise tähelepanu alla viimased 20-30 aastat
  
• Kaks aspekti: produkti/ toodangu kvaliteet, organisatsiooni juhtimise, töökorralduse kvaliteet
  
• Kvaliteet – väärtustatud dimensioon. Liikumine kvaliteedi suunas – positiivne! Kvaliteet see, mida kvaliteedi puhul mõõdetakse!
  
• Järgnev: kvaliteediteema (äri)organisatsioonis ja kvaliteet elus (elukvaliteet)
  

• Kvaliteet ärimaailmas - TQM
  

• Palju kvaliteediliikumisi, lähenemisi ja mõõtmisviise!
  
• TQM – kvaliteedi teadvustamine
  
• Total Quality Management (TQM)- Kõik toimingud nähtavaks, korratavaks, mõõdetavaks, igaüks teeb oma asja parimal viisil, toimingud peavad olema ilusad! Vigadeta töö!
  

• ISO kvaliteedistandardid organisatsioonile (juhtimisele)
  

• Individuaalne õppetöö ISO 9000 põhimõtete kohaselt!
  
• Erinevus TQM-st – ei rõhuta eetikat ja rühmatööd!
  

• Haridus ja kvaliteet
  
• Tõsiseks teemaks 1990datel. Areng järgib sama loogikat, kuidas kvaliteediparadigma jõudis äriorganisatsioonidesse
  
• Arenguetapid: rahulolematus (massiharidus), väline kontroll (akrediteerimine), ühised standardid (standards and guidelines), rahvusvaheline kontroll ja pingeread (agentuur), sisemised mehhanismid (eneseparandus), kvaliteedikultuur (sisemine norm)
  
• Analoog tsiviliseerumisega – normi internaliseerumine. Kui kaugele erinevad eluvaldkonnad (äri, meditsiin, haridus, riigikaitse) on (kvaliteedi) arengus jõudnud?
  
• Praktilised sammud hariduses
  
• Akrediteerimissüsteemid alates 1990date algusest
  
• European Standards and Guidelines 2005
  
• Eestis: 1200 õppekava aastatel 1997-2008
  
• Mõjuanalüüs BV: palju energiat, tulemus tagasihoidlik
  
• Eesti uus süsteem: üleminekuhindamine + tagasisidele orienteeritud kvaliteedihindamine
  
• Kontroll vs kvaliteedikultuur
  
• Elukvaliteet
  
• Teemaks 1970datel, koos heaoluühiskonnaga. Väärtuspilt eemale ellujäämisvajadustest, päevakorrale vaba aeg, eneserealisatsioon, hea elu, elu mõte …
  
• Väliste näitajate (sissetulek, eluiga, elamistingimused) kõrvale subjektiivne pilt ja hinnang toimuvale
  
• Elukvaliteet kui loend nn hea elu tunnustest või kui ootuste ja võimaluste suhe? Välispilk ja sisemine hinnang.
  
• Vangi, miljardäri ja kindrali elu kvaliteet!?
  

• 
  
• 
  

• 2. pingeread
  
• Gini indeks, sissetulekute jaotus, mõõdab UNDP
  
• Sooline võrdõiguslikkus, mõõdavad paljud
  

• UNDP - The Gender Empowerment Measure (GEM
  
• OECD - The OECD Gender, Institutions and Development Data Base
  

• Vabadus: vaatepunktid ja hindajad
  
• Poliitilised ja kodanikuvabadused: Freedom House
  
• Ajakirjandusvabadus: Freedom House
  
• Demokraatia: The Economist
  
• Majandusvabadus: Heritage Foundation
  

• Map of freedom
  

• 
  

• 4. ÜRO – mida arenguvaldkonnas teeb, tähtsad mõõdupuud- Sen’i käsitlus kujundanud ÜRO arengualast tegevust
  
• Ühinenud Rahvaste Organisatsioon, asutatud 1945, 192 liikmesriiki. Keskne ülesanne: arenguhindamine ja arengutoetamine. Organisatsioonide võrgustik üle 200 ÜRO-ga seotud organisatsiooni
  
• Keskne idee – arengul palju dimensioone ja mõõtmeid. Palju olulisi võimekusi, mida tuleb arendada!
  
• 
  
• 
  
• 5. Arenguabi
  
• 6. Arengu eesmärgid
  

• ÜRO globaalsed arengueesmärgid
  

• Kaheksa arengueesmärki, jaotatud 21 mõõdetavaks ülesandeks, mida hinnatakse 60 indikaatori abil. Regulaarne monitooring. (juurida välja ekstreemne vaesus ja nälg, algkool kõigile, sugude võrdsus, laste suremus , emade suremus, hiv ja malaaria vastu võitlus, keskkonna taastamine, globaalne partnerlus arenguks)
  

• 
  

•