Vastus leiad õppematerjalist: Kultuuri mõistest ja määratlusest

Kultuuri mõistest ja määratlusest (0)

Tartu Ülikool - Kultuur-Kunst - Kultuurilood

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Mis on kultuur"?
Mida mõeldakse kui öeldakse kultuur"?
Kui paljud teist defineerisid kultuuri kui rahvuskultuuri?
Kust tuleb sõna "kultuur"?
Mis on kultuur Kuidas see tekkis?
Millist tüüpi see võiks esindada?
Millised on olnud kultuuri uurimise traditsioonid 20 saj?
Mis on üldise kultuuriteooria e kulturoloogia väljundid?
Kelle seisukohast arenenud?
Milliste standardite järgi seda mõõta?

1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest

Sissejuhatus kultuuriteooriatesse

Sügissemester 2009/ 2010

Mis on „kultuur“?
Mida mõeldakse, kui öeldakse „kultuur“?

Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist), siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama.
Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on, milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus.
Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks siis nt mõni rahvuskultuur -itaalia, saksa, vene, hiina vm) on teatud n-ö olem, mida mingi inimrühm omab ja mis säilib muutumatuna kui selle rühma mõni liige mööda maailma ringi liigub. Kindlasti olete kuulnud sellist mõistet nagu „kultuurikandja“, siis võikski öelda, et kultuur on midagi, mida selle esindaja kujuteldava pagasina justkui endaga kaasas kannab

KÜSIMUS: Väljaspool antropoloogiat võrdsustatakse kultuur sageli rahvuskultuuriga (nt raamatud kultuuridevahelistest erinevustest).
Kui paljud teist defineerisid kultuuri kui rahvuskultuuri? Miks?
Rahvuskultuur kui abstraktsioon (rahvus- etniline grupp, riik-linn/küla/maakond).
Wikipedia (www.wikipedia.org):
Kultuur viitab üldiselt inimtegevuse mustritele ja sümbolilistele struktuuridele, mis annavad sellele tegevusele tähenduse. Erinevad mõiste „kultuur“ definitsioonid peegeldavad erinevaid teoreetilise mõistmise viise või inimtegevuse hindamise erinevaid kriteeriume. Teatud konteksides tähistab mõiste kultuur artefakte [teoseid] muusikas, kirjanduses, maalikunstis, teatris ja filmis.
Culture generally refers to patterns of human activity and the symbolic structures that give such activity significance. Different definitions of "culture" reflect different theoretical bases for understanding , or criteria for evaluating, human activity. In some contexts, a frequent usage of the term culture is to indicate artifacts in music, literature, painting and sculpture, theater and film .

Encyclopaedia Britannica (2003):

”Inimesele e. Homo sapiens ’ile eriomane käitumine, mille moodustavad ühtlasi materiaalsed objektid kui lahutamatu osa sellest käitumisest. Kultuur koosneb keelest, ideedest, uskumustest, kommetest, koodidest, institutsioonidest, tööriistadest, tehnikatest, kunstiteostest , rituaalidest, tseremooniatest ja teistest elementidest.“

„behaviour peculiar to Homo sapiens, together with material objects used as an integral part of this behaviour. Thus, culture includes languages, ideas , beliefs , customs, codes, institutions , tools, techniques, works of art, rituals, and ceremonies, among other elements .“
Kust tuleb sõna “kultuur“?
lad.k cultura  colere – maad harima, taimi v loomi kasvatama, viljelema, hooldama , korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture )
kultus – religioosne talitus, jumalate austamine
vrdl et Vanas-Kreekas vastas kultuuri mõistele sõna paideia = harimine, kasvatus
u. 16 saj omandab sõna kultuur kujundliku tähenduse (nt kultuur kui vaimu harimine; vrdl haritud e kultuurne olema - kultuuritus)
1793. a defineeritakse „kultuur“ kui iseseisev mõiste ühes Saksamaal välja antud sõnaraamatus. 18. saj valgustusfilosoofid olid omamoodi varased kultuuriteoreetikud. Nad küsisid – mis on kultuur? Kuidas see tekkis? Milles avaldub kultuuri seos ajalooga?
tähendus „tsivilisatsiooni intellektuaalne v mentaalne mõõde“ kinnistub 19. saj alguses. Kultuur ei ole selles tähenduses neutraalne mõiste, sageli eurooplastest kui kultuurrahvastest ja nt aafriklastest kui barbaritest (kultuur kui lääne kultuur)
... ja alles 19. saj lõpust kasutatakse sõna “kultuur” tänapäevases tähenduses märkimaks „inimeste kollektiivseid kombeid ja saavutusi“, ja väheoluline ei ole siin kultuuri mõiste arengu seos rahvuskultuuride tekke ja rahvusromantiliste liikumistega.
Raymond Williams (Keywords, 1976) osutab sõna “kultuur“ viidates kolmele peamisele tähendusele tänapäevases kasutuses. Kultuur kui:

indiviidi, grupi v ühiskonna intellektuaalne, vaimne, ja esteetiline mõõde v areng
intellektuaalsed v loomingulised tegevused ja nende tulemid (film, teater, kirjandus, kujutavad kunstid jne). Kultuur = kunstid (nt kultuuriminister)
kõige laiemas tähenduses tähistab kultuur kogu inimestele omast elamise viisi, tegevusi, uskumusi, kombeid jne.

Selles kolmandas, kõige laiemas tähenduses, mõistetakse kultuuri eeskätt antropoloogias ja see on siis kultuuri kõige avaram ja ühtlasi väärtushinnanguliselt kõige neutraalsem määratlus (ei eristata kultuuri ja mitte kultuuri hulka kuuluvat inimühiskonnas).

Kultuuridefinitsioonide tüpoloogiast

Erinevad kultuuri uurivad distsipliinid ja teooriad rõhutavad kultuuri määratledes ja uurides erinevaid mõiste kultuur tähendusi. Neid kultuuri määratlemise viise uurides saame omakorda teada nii mõndagi vastava distsipliini teoreetilise tausta , valitseva paradigma ja huvide kohta.
1952 aastal avaldavad USA antopoloogid Alfred L. Kroeber ja Clyde Kluckhohn uurimuse Culture: A Critical Review of Concepts and Definitions, milles nad loetlevad 164 erinevat kultuuridefinitsiooni. (Tänaseks on neid umbes 400 ringis .) Siinkohal pole muidugi mõtet neid kõiki üles lugema hakata, küll aga võib neid definitsioone omavahel võrreldes ja koondades välja tuua 6 peamist kultuuri mõistmise viisi:
1. Deskriptiivsed definitsioonid käsitlevad kultuuri kui kõikehõlmavat totaalsust, mis koosneb reast sotsiaalse elu ilmingutest ja loetlevad sotsiaalse elu erinevaid valdkondi, mis moodustad kultuuri. Kultuur samastatakse nende käsitluste kohaselt suuresti tsivilisatsiooniga . Nendes kultuuridefinitsioonides kasutatakse sõnu nagu tervik, totaalsus, kogum jne. Deskr.def-d on levinud nt kultuuriantropoloogias.
Nt üks esimesi antropoloogilisi kultuuridefinitsioone pärineb 1871 Edward Burtnett Tylorilt teosest Primitive Culture:
Kultuur...on see keerukas tervik, mis sisaldab teadmisi, uskumusi, kunsti, moraali, seadusi, kombeid ja kõiki teisi võimeid ja harjumusi, mille inimene ühiskonna liikmena on omandanud .
Culture ... is that complex whole which includes knowledge , belief, art, law, morals, custom, and any other capabilities and habits acquired by man as a member of society.
Tylor oli evolutsionistliku kultuurikäsitluse esindaja, mis darvinismi mõjul lähtus kultuuri pideva arengu ideest . Pange tähele, et see definitsioon sisaldab nii ideid e mentaalset aspekti kultuuris (teadmised, uskumused, seadused) kui ka tegevusi e kultuuripraktikaid (kombed).
Saksa päritolu Ameerika antropoloog
Franz Boas 1930. Anthropology . – Encyclopedia of the Social Sciences.
Kultuur hõlmab endas kõiki kogukonna sotsiaalsete harjumuste manifestatsioone, indiviidi reaktsioone selle grupi harjumustele, mille liige ta on, ja inimtegevuse produkte, mis on kujundatud nende harjumuste poolt.
Culture embraces all the manifestations of social habits of a community, the reactions of the individual as affected by the habits of the group in which he lives , and the products of human activities as determined by these habits.
Poola päritolu Briti antropoloog
Bronislaw Malinowski 1944. A Scientific Theory of Culture.
Kultuur on see integreeritud tervik, mis koosneb tööriistadest ja kaupadest, erinevatele sotsiaalsetele gruppidele omastest konstitutsioonilistest õigustest, inimeste ideedest ja oskustest, uskumustest ja kommetest.
It [culture] obviously is the integral whole consisting of implements and consumers' goods, of constitutional charters for the various social groupings, of human ideas and crafts, beliefs and customs.
Malinowski järgib siin Tylor’i definitsiooni rõhutades kõikehõlmavat totaalsust, loetleb terve rea kultuuri kuuluvaid nähtusi, nende hulgas reegleid, mida ta nimetab “constitutional characters”.
2. Ajaloolised definitsioonid näevad kultuuri kui pärandit, mida edastatakse aja kulgedes põlvest põlve. Olulisel kohal on mõisted traditsioon ja mustrid .
Ameerika sotsioloogid
Robert E. Park ja Edward W. Burgess 1921. Introduction to the Science of Sociology.
Grupi kultuur on sotsiaalse pärandi korrastatud kogum, mis on omandanud sotsiaalse tähenduse vastava grupi rassiliste eripärade (racial temperament) ja ajaloolise arengu tulemusena.
The culture of a group is the sum total and organization of the social heritages which have acquired a social meaning because of racial temperament and of the historical life of the group.
Ameerika antropoloog
Edward Sapir 1924. Culture, Genuine and Spurious . – Americal Journal of Sociology.
Kultuur on mis tahes sotsiaalselt päritud element inimese elus, olgu siis materiaalne või vaimne.
Culture is any socially inherited element in the life of man, material and spiritual .
Ameerika sotsioloog
Talcott Parsons 1949. Essays in Sociological Theory.
Kultuur koosneb neist mustritest, mis on seotud teatud käitumisega ja inimtegevuse tulemitest, mis võivad olla päritud, s.t, edastatud põlvest põlve sõltumatult bioloogilistest geenidest .
Neis kultuuridefinitsioonides rõhutatakse eeskätt kultuuri sotsiaalset päritavust, mis on samas erinev bioloogilisest pärinemisest.
Ajalooliste kultuuridefinitsioonide suurim puudus on, et nad kipuvad ülerõhutama kultuuri stabiilsust; Kroeberi & Kluckhohni arvates viitab “pärandi” mõiste kultuuri staatilisele käsitlusele.
Raymond Williams teoses Resources of Hope (1989: 4) kommenteerib ajaloolise ja tänapäevase vahekorda kultuuris järgmiselt:
Igal kultuuril on kaks aspekti – tuntud tähendused ja arengusuunad , mida selle liikmed on omandanud ja uued tähendused ja tähelepanekud, mida testitakse. Need protsessid esinevad nii indiviidi kui ka ühiskonna arengus, nii looduses kui kultuuris – mõlemad on ühtaegu traditsioonilised ja loovad. Kultuur tähendab nii tuttavaid, tuntud tähendusi kui ka õppimist ja avastamist.
Sama ka kultuurisemiootikas – kultuurile on omane nii mäletamine e olemasoleva info talletamine kui ka uue info genereerimine ( Lotman ).
3. Normatiivsed definitsioonid: neis tuleb esile 2 aspekti:
(1) kultuur on teatud reeglite kogum või eluviis, mis kujundab indiviidide konkreetset kultuurilist käitumist
Ameerika antropoloog
Clark Wissler 1920. Opportunities for Coordination in Anthropological and Psychological Research. – Americal Anthropologist.
Kultuuriks võib pidada kogukonna või hõimu poolt järgitavat eluviisi... kogumit standardiseeritud uskumusi ja tegevusi, mida teatav hõim järgib.
The mode of life followed by the community or the tribe is regarded as a culture…the aggregate of standardized beliefs and procedures followed by the tribe”
(2) kultuur kui inimese kõrgemate võimete realiseerimine, mille puhul on olulised eeskätt väärtused, mitte nende manifestatsioonid e käitumispraktikad ise.
Ameerika sotsioloog
William Isaac Thomas 1937. Primitive Behavior .
Kultuur moodustub teatava inimgrupi sotsiaalsetest väärtustest, olgu nad siis metslased või tsiviliseeritud .
Culture is the material and social values of any group of people, whether savage or civilized.
Pange tähele, et rõhuasetus on väärtustel, ehkki püsib metsiku ja tsiviliseeritu eristus , võib ka metslastel oma kultuur olla.
4. Psühholoogilised definitsioonid rõhutavad kultuuri tähtsust probleemide lahendamise vahendina. Kultuur võimaldab inimestel suhelda, õppida, ja rahuldada nende emotsionaalseid ja materiaalseid vajadusi.
1) Kultuur kui adaptatsioon e kohanemine keskkonnas e kultuur kui probleemide lahendamise vahend
Mitmekülgne ameerika humanitaarteadlane & sotsioloog
William G. Sumner, Albert Keller 1927. The Science of Society.
Teatud hulk inimeste kohanemisi oma keskkonnaga moodustab nende kultuuri või tsivilisatsiooni. Need kohanemised saavutatakse ainult läbi tegevuse varieerimise, selektsiooni ja pärimise kombinatsioonis.
The sum of men’s adjustments to their life-conditions is their culture, or civilization. These adjustments are attained only through the combined action of variation , selection and transmission.
Austraalia-Briti antropoloog
Ralph Piddington 1950. An Introduction to Social Anthropology.
Ühe rahva kultuuri võib määratleda kui materiaalsete ja intellektuaalsete varustuste totaalset summat , millega see rahvas rahuldab oma bioloogilisi ja sotsiaalseid vajadusi ja kohandab end oma keskkonnaga.
The culture of a people may be defined as the sum total of the material and intellectual equipment whereby they satisfy their biological and social needs and adapt themselves to their environment.
2) Kultuur kui õppimine
Kultuur tähendab õpitud käitumist, kultuur omandatakse õppides.
Clark Wissler 1916. Psychological and Historical Interpretations of Culture.
Kultuuriliste fenomenide hulka kuuluvad kõik inimese poolt õppimise teel omandatud tegevused... Kultuurilisi fenomene võib seetõttu defineerida kui omandatud tegevuste komplekse teatud inimgrupis.
Cultural phenomena are conceived of as including all the activities of man acquired by learning... Cultural phenomena may, therefore , be defined as the acquired activity complexes of human groups.
Ameerika antropoloog
Ruth Benedict 1947. Race , Science, and Politics .
Kultuur on sotsioloogiline mõiste õpitud käitumise kohta, käitumise, mis pole inimesele antud sünnipäraselt ja pole määratud tema rakkude poolt nagu on herilaste või sipelgate käitumine, vaid sellise käitumise, mida iga uus põlvkond peab üha uuesti õppima täiskasvanute käest.
Culture is the sociological term for learned behavior, behavior which in man is not given at birth, which is not determined by his germ cells as is the behavior of wasps or the social ants, but must be learned anew from grown people by each new generation.
3) Kultuur kui harjumus
Erinevus kommetest – kui kombed viitavad pigem grupile, siis harjumused pigem indiviidile.
Ameerika antropoloog
George Peter Murdock 1941. Anthropology and Human Relations. – Sociometry.
Kultuur, see on tegevuse traditsioonilised mustrid, mis moodustavad suurema jao kinnistunud harjumustest, mida indiviidid rakendavad mis tahes sotsiaalses situatsioonis.
Culture, the traditional patterns of action which constitute a major portion of the established habits with which an idividual enters any social situation.
4) puhtpsühholoogilised kultuuridefinitsioonid
Nende eripäraks on see, et nad tuginevad psühholoogia v psühhoanalüüsi teooriatele, mitte niivõrd traditsioonilistele arusaamadele antropoloogias.
Ungari psühhoanalüütik ja atropoloog
Geza Roheim 1934. The Riddle of the Sphinx : or Human Origins.
Kultuuri all me mõistame kõigi sublimatsioonide kogumit, kõiki asendusi või reaktsioonide formatsioone, lühidalt, kõike seda ühiskonnas, mis pidurdab impulsse või hoiab ära moonutatud rahulolu [nende impulssidega].
By culture we shall understand the sum of all sublimations, all substitutes , or reaction formations, in short, everything in society that inhibits impulses or permits their distorted satisfaction.
5) Strukturaalsed definitsioonid
... osutavad sellele, et kultuuri käsitledes on võimalik välja tuua teatud eraldi käsitletavate aspektide vahelised korrastatud suhted. Need käsitlused rõhutavad, et kultuur on abstraktsioon, mis erineb konkreetsest käitumisest. Selles mõttes on str. def-d erinevad nt Tylorist, mitte lihtsalt loetledes kultuuri elemente, vaid süstematiseerides ja jaotades neid mentaalseteks ja käitumuslikeks.
Kultuur on teatud moel struktureeritud organisatsioon .
John Gillin 1948. The Ways of Men: Introduction to Anthropology.
Kultuur koosneb mustritesse koondunud ja funktsionaalselt seotud kommetest, mis on omased spetsiifilistele inimolenditele, kes moodustavad teatud sotsiaalseid gruppe või kategooriaid.
Culture consists of patterned and functionally interrelated customs common to specifiable human beings composing specifiable social groups or categories.
6. Geneetilised definitsioonid
Määratlevad kultuuri selle läbi, kuidas ta tekkis või kuidas ta on püsinud. Need def-d ei pea silmas geneetikat bioloogia mõttes, vaid käsitlevad kultuuri kui midagi, mis tekib inimestevahelisest interaktsioonist ja eksisteerib kui põlvkondadevahelise edasikandumise tulemus.
1) rõhuasetus kultuuril kui produktil v artefaktil
Ameerika sotsioloog
Sanford Winston 1933. Culture and Human Behavior.
Kultuur on on sotsiaalse interaktsiooni tulem [produkt]. Inimkäitumine on kultuuriline käitumine sel määral, et individuaalsete harjumuste mustrid põhinevad juba eksisteerivatel mustritel kui kultuuri lahutamatul osal millesse indiviid sünnib.
Culture in a vital sense is the product of social interaction... Human behavior is cultural behavior to the degree that individual habit patterns are built up in adjustment to patterns already existing as an integral part of the culture into which the individual is born.
2) rõhuasetus ideedel
Ameerika etnoloog
Cornelius Osgood 1940. Ingalik Material Culture.
Kultuur koosneb kõikidest ideedest, mis seostuvad inimestega, mida on kellelegi vahendatud [kommunikeeritud] ja millest keegi on teadlik.
Culture consists of all ideas concerning human beings which have been communicated to one’s mind and of which one is conscious .
3) rõhuasetus sümbolitel - kultuur on käitumine, mida vahendatakse sümbolite kaudu
Ameerika antropoloog
Leslie A. White 1949. The Science of Culture.
Mingi fenomeni kultuuriline kategooria või kord moodustub sündmustest, mis sõltuvad inimesele eriomasest oskusest, täpsemalt võimest kasutada sümboleid.
The cultural category , or order , of phenomena is made up of events that are dependent upon a faculty peculiar to human species, namely the ability to use symbols .
Kokkuvõtteks – vaadakem millise kultuuridefinitsiooni Kroeber ja Kluckhohn ise välja pakuvad. Millist tüüpi see võiks esindada?
Kroeber, A.L., & Kluckhohn, C. (1952). Culture: A critical review of concepts and definitions. Harvard University Peabody Museum of American Archeology and Ethnology Papers 47.
„Culture consists of patterns, explicit and implicit, of and for behavior acquired and transmitted by symbols, constituting the distinctive achievements of human groups, including their embodiments in artifacts; the essential core of culture consists of traditional (i.e. historically derived and selected) ideas and especially their attached values; culture systems may, on the one hand , be considered as products of action, and on the other as conditioning elements of further action."
Kokkuvõtteks: kõigi nende definitsioonide v def-tüüpide poolt välja toodud olulisemad jooned kultuuris:

Kultuur koosneb teatud kategooriatest (teadmised, uskumused, seadused jne), mis moodustavad teatava terviku („mustri“)
Kultuur ei ole bioloogiliselt päritav, vaid on õpitud ja jagatud käitumine, sotsiaalselt päritud traditsioon, mis kandub edasi põlvest põlve
Kultuur on viis kuidas inimesed lahendavad , kas keskonnaga või teiste inimestega koos elades esile kerkivaid probleeme
Kultuur koosneb teatud väärtustest ja reeglitest, mis reguleerivad elamist
Kultuur on kogum ideesid või omandatud harjumusi, mis suruvad maha impulsiivset käitumist ja eristavad inimest loomadest
Kultuur põhineb kokkuleppelistel, sümbolilistel tähendustel mida teatud ühiskonna liikmed jagavad ja omavahel kommunikeerivad

Enamik neist aspektidest on tegelikult kultuurikäsitlustesse jäänud tänaseni. Siiski, on toimunud mõningad muutused ja nihked
( Philip Smith 2001. Cultural Theory: An Itroduction):

Kultuuri vastandatakse materiaalsetele, tehnoloogilistele, sotsiaalsetele struktuuridele.
Kultuuri nähakse kui ideaalide, vaimse valdkonda, teisisõnu kui midagi mittemateriaalset
Rõhuasetus on nihkunud kultuuri autonoomsusele
Kultuuridefinitsioonid ja käsitlused püüavad olla võimalikult väärtusevabad

Millised on olnud kultuuri uurimise traditsioonid 20. saj?
Mõnede olulisemate traditsioonide kaardistamine ongi selle kursuse eesmärgiks. Me õpime tundma erinevaid traditsioone, koolkondi, autoreid kes kõik esindavad mingil määral erinevaid arusaamu kultuurist.

Kultuurifilosoofia. Kulturwisshenschaft. Kultuuriajalugu
Kultuuriantropoloogia 1
Kultuuriantropoloogia 2
Kultuurisotsioloogia 1
Kultuurisotsioloogia 2
Kultuuriuuringud (cultural studies )
Postmodernistlikud ja poststrukturalistlikud kultuuriteooriad
Feminism . Postkolonialism . Globaalkultuuri teooriad.
Kultuuripsühholoogia. Kognitiivsed kultuuriteooriad.
Psühhoanalüütilised kultuurikäsitlused
Kultuurisemiootika
Kultuuriökoloogiad

Oluline on pöörata tähelepanu käsitletavate autorite erialakeele kasutusele e metakeelele. S.t. siis mitte seda, kas nad kirjutavad ingl, pr, sks vm keeles, vaid milliseid mõisteid ja väljendeid nad kasutavad kultuurist rääkides. Nt peegeldavad kultuuridefintisoonid sageli mingile perioodile omaseid väärtusi ja teistest distsipliinidest pärit mõjutusi:
Organisatsioonikultuuri teoreetik
Geert Hofstede 1984. National cultures and corporate cultures.
Kultuur on meele kollektiivne programmeerimine, mis eristab ühte inimkategooriasse kuuluvaid liikmeid teisest.
Culture is the collective programming of the mind which distinguishes the members of one category of people from another.
Sotsioloog ja rahvusvaheliste suhete ekspert
John Paul Lederach 1995. Preparing for peace : Conflict transformation across cultures.
Kultuur on jagatud teadmised ja skeemid , mis on loodud teatud inimhulga poolt tajumaks, interpreteerimaks, väljendamaks ja vastamaks sotsiaalseid/tele tegelikkusi/tele nende ümber.
Culture is the shared knowledge and schemes created by a set of people for perceiving, interpreting, expressing, and responding to the social realities around them.
Samuti pöörake tähelepanu dominantidele, mis ühe või teise uurimissuuna puhul esile kerkivad – nt kas rõhutatakse eeskätt kultuuri ühiskondlikke aspekte või vaimseid, kas räägitakse ahistamisest või alateadvuslikest protsessidest, kas räägitakse identiteedist või ideoloogiatest. S.t iga traditsioon, koolkond, mõjukas autor, piiritleb kultuuri kui uurimisobjekti talle omasel moel. Teie ülesanne on õppida tundma seda keelt, milles kultuurist räägitakse ja neid piire , mida üks v teine mõtteviis sisaldab, et te oskaksite seda hiljem kultuuriteoreetiliste tekstidega iseseisvalt töötades ära tunda, oskaksite erinevaid autoreid ja seisukohti omavahel võrrelda ja kujundada omaenda arusaama kultuurist.

Kultuuri ei ole võimalik üheselt defineerida:

Chris Barker tuletab meile oma raamatus Cultural Studies: Theory and Practice (2000) meelde, et ei ole olemas ühte „õiget“ kultuuridefinitsiooni. Kultuur ei oota meid kusagil seal väljas, kuni keegi lõpuks ta ära defineerib. Kultuuridefinitsioonid ise on osa kultuurist. Kultuuri määratlust võib käsitada kui vahendit maailma mõistmiseks. Meie kui kultuuriuurijate tähelepanu ei peaks niivõrd koonduma sellele, mis see kultuur siis ikkagi on, vaid pigem sellele kuidas, millises keeles kultuurist räägitakse ja millistel eesmärkidel seda tehakse.

Mis on üldise kultuuriteooria e kulturoloogia väljundid? (näited)

käsitleb kõiki kultuuripraktikaid võrdväärselt ja omavahelises seoses, näeb kultuuri kui integreeritud tervikut

seostab omavahel kultuuri ja ühiskonna üksikuid aspekte käsitlevad distsipliinid

loob baasi laiema kultuurivaate tekkeks, mis on sidustatud teiste ühiselu sfääride ning ajaloolise arenguga

võimaldab käsitleda kultuuride omavahelisi seoseid, kultuurikonflikte ja vastasmõjusid

Kultuurirelativism ja universalism .

Siiski jätkuvad arutlused selle üle, kas inimestele üle maailma on omased mingid kultuurilised universaalid (n-ö universaalne inimkultuur) või mitte ja sellele vastavalt, kas on olemas unviersaalsed teooriad kultuuri uurimisel , mis on kohaldatavad mis tahes kultuurile.

Kultuuriuniversalism:

kuna inimloomus on universaalne, lahendavad kõik kultuurid sisuliselt neidsamu ülesandeid ja seega toimivad samadel põhimõtetel

→kõiki kultuure võib uurida põhimõtteliselt samade meetoditega ja neis kehtivad samad reeglid

Kultuurirelativism:

iga kultuur genereerib oma mehhanismid maailma mõtestamiseks ja struktureerimiseks, mis ei ole omavahel tingimata ühilduvad

→iga kultuur nõuab mõistmiseks meetodite kohaldamist oma eripärale ja oma reeglite leidmist

Maailmakultuur

üleilmastumise mõju kultuurile

loobumine ”suurtest narratiividest”

”keskuse” tähenduse vähenemine

loobumine kategoorilisest ”meie-nende” vastandamisest, enese tajumine mitmekihilises kultuurikoosluses

Nt Montreal ja Birmingham. (Üks kultuuriuuringute rajajaid Stuart Hall töötas pikka aega Birminghami Ülikoolis ja oli pikka aega sealse Kaasaegsete Kultuuriuuringute Keskuse ( Centre for Contemporary Cultural Studies) (suleti 2002) juhataja. Eeskätt Birmighami KK-st on pärit subkultuuride teooriad.
Juri Lotman 1981. Kultuurisemiootika ja teksti mõiste:
Kultuurisemiootika on valdkond , mis uurib erineva ehitusega semiootiliste süsteemide vastastikust toimet, semiootilise ruumi sisemist ebaühtlust, kultuurilise ja semiootilise polüglotistmi paratamatust.
* * *
Neli keskset vastandust:
kultuur-loodus, kultuur- tsivilisatsioon , kultuur-ühiskond, kultuur-indiviid
1. KULTUUR vs LOODUS

Küsimus sellest, milline on inimese ja looduse suhe, või kultuuri suhe füüsilise keskkonnaga ulatub väga kaugesse aega.

Esiteks tuleb siin arvesse religioon ja filosoofia – küsimus loomisest ja loodust. Jumalad lõid maailma ja inimesed, kõik allub jumalale v jumalatele.

Teiseks ideed sellest, mil määral on loodus inimese ja kultuuri kujundaja ja mil määral inimene kujundab looduskeskkonda; samuti küsimus „loodusest“ päritust ja kultuuri poolt saadust inimeses endast (keha-vaim jne).

Kolmandaks idee sellest, et inimene on „looduse kroon“, et ta on võimeline kujundama looduskeskkonda ümber mis tahes viisil (s.h. on tal võim loodust kaitsta ja säilitada).

Lääne kultuuris on kultuuri vastandamine loodusele väga levinud. Kultuur on miski mis eristab inimest loodusest. Juba Kant ja Hegel väitsid, et kultuur võimaldab meil loodusest „välja murda“. Kultuur on loova vaimutegevuse valdkond, mis vastandub looduslikule isetekkele. Meenutagem siin veelkord sõna ladinakeelset algupära cultura  colere – maad harima, taimi v loomi kasvatama, viljelema, hooldama, korras hoidma (vrdl e.k põllukultuurid; ingl.k agriculture). S.t siis loodust kultuurseks muutma . Inimtegevus maakeral on olnud looduskeskkondade muutmine kultuurikeskkondadeks. Kultuur kui midagi kõrgemat kui loodus.
Kultuuri-looduse vastandus kui „tsiviliseeritud kultuuride“ ja „metsikute kultuuride“ v „loodusrahvaste“ vahel oli varases antropoloogias väga levinud. Seepärast tuuakse tihti välja antropoloogia sugulus koloniaalse mõtteviisiga. Varaste antropoloogide kui kultuuriliselt kõrgelt arenenud teadlaste jaoks oli „loodusrahvas“ ja nende „metsik mõtlemine“ huvitav uurimisobjekt, räägiti arenenud ja primitiivsetest kultuuridest. Aga kelle seisukohast arenenud? Milliste standardite järgi seda mõõta? Tänapäeval on selline eristus mõeldamatu. Võib rääkida traditsioonilistest ja lääne-tüüpi kultuuridest, aga üks pole teisest hierarhiliselt kõrgemal positsioonil.
Strukturalistlik kultuurisemiootika toob välja palju binaarseid vastandusi, mis on omased väga erinevatele kultuuridele maailmas. Levi-Strauss väidab, et kõik inimühiskonnad eristavad kultuuri ja loodust, see on üks baaseristusi. Kultuurilise mõtlemise seisukohalt mingil määral looduse ja kultuuri eristus eri ühiskondades muidugi kehtib, ehkki see ei pea olema vastandus. Looduse ja kultuuri vastandamine, range eristamine, ongi kõige enam lääne mõtlemisele omane.
Tegelikult kätkeb lääne dualistlikule mõtlemisele omane kultuuri-looduse vastandus endas tervet rida seostuvaid eristusi nagu:
subjekt - objekt
mees - naine
meel/mõistus - keha
Nt: rass , geneetika = loodus; uskumused, tehnoloogiad , majandus = kultuur
See on ilmselgelt väärtushinnangutega laetud mõtlemine, milles kultuur on alati loodusega võrreldes hierarhiliselt kõrgemal positsioonil. Enamike tänapäeva kultuuriteooriate seisukohast on sellised vastandused ümber lükatud või küsitavaks muudetud. Oma osa on siin nii 20. saj erinevate ideoloogiliste liikumiste mõjul (nt feminism), aga ka loodus- ja humanitaarteaduste koostööl.
Nt pikka aega arvati, et homo sapiens arenes “tänapäevaseks tegelaseks” (kahel jalal käiv, suur aju jne) ja siis n-ö leiutas kultuuri, tänapäeval on rõhuasetus teine – varase inimese bioloogiline areng oli otseselt seotud tema kultuurilise arenguga. Ökoloogilised kultuurikäsitlused näitavad lääne dualistliku mõtlemise paradoksi, bioloogiliste olenditena me ei saa looduskeskkonnast ega oma kehast kui bioloogilisest olemist välja astuda. Küsimus on selles, kuidas muuta meie mõtlemist selles suunas, et bioloogiline ja kultuuriline olend meis on tegelikult üks. Kultuuri ei omandata geenidega , kultuuri õpitakse ja sellesse kasvatakse elu jooksul, kuna erinevates keskkondades on inimestel kultuuri loomiseks olnud erinevad võimalused ongi maailmas nii palju erinevaid kultuure.
2. KULTUUR vs TSIVILISATSIOON
Mõisteid kultuur ja ühiskond on püütud omavahel eristada, ent samas pole need eristused sugugi alati selged. Osaliselt on põhjuseks ka eri maades valitsevad kultuuriteooria traditsioonid (nt prantsuse uurijad on rääkinud pigem tsivilisatsioonide ajaloost kui kultuuriajaloost). Nt USA politoloog Samuel Huntington rõhutab oma raamatus „Tsivilisatsioonide kokkupõrge“ (e.k. 1999) eeskätt kultuuriliste mitte niivõrd poliitiliste konfliktide osatähtsust tänapäeva globaliseeruvas ja multikultuurses maailmas. Omaette probleem – kas kultuuriteooria suudab aidata kaasa kultuuridevaheliste konfliktide lahendamisele, kui vaatepunkt , mida esindadakse on ikkagi lääne uurija oma v lääne kultuuri poolt kujundatud? (Tegelikult on muidugi küllaltki palju ka mitte-lääne päritolu kultuuriteoreerikuid, aga sellest edaspidistes loengutes.)
Oleme juba rääkinud mõiste kultuur e cultura päritolust. Sõna tsivilisatsioon tuleb samuti ladinakeelsest tüvest civis, mis tähendab „(Rooma linna)kodanik“. Aga mitte ainult kodanik juriidilises tähenduses, vaid avaramalt – see tähendas eristumist barbaritest (e mittekodanikest) ja võõrrahva esindajatest. Lääne kultuuris kinnistusid mõisted kultuur ja tsivilisatsioon tänapäevale lähedases tähenduses alles 18 saj paiku. (vrdl ÕS tsivilisatsioon = ühiskond koos oma ainelise ja vaimse kultuuriga )
Tänapäevases kasutuses viitab termin tsivilisatsioon modernsele ühiskonnale või ühiskondade rühmale, millel on selgelt eristuv kirjutatud ajalugu ning ühised institutsioonid (religioossed, poliitilised, õiguslikud, majanduslikud, hariduslikud).
Tsivilisatsioon on kompleksne ühiskondlik süsteem, mis hõlmab eri hõimude kultuure. Nt esimesed tsivilisatsioonid Lähis-Idas tekkisid ajavahemikus 5000-3000 a eKr. Sumer , Babüloonia, Egiptus olid esimeste suurte ühiskondlike rühmituste seas, mis hõlmasid mitte üksnes kultuuri peavoolu vaid ka inimeste ja keelte kompleksset mitmekesisust ning eristasid religioosseid ja tsiviilinstitusioone. Eurooplastes tekkis huvi teiste maade tsivilisatsioonide vastu valgustusajal e 18 saj paiku, kui filosoofid ja teadlased hakkasid otsima inimkonna ajaloost universaalseid korrapärasid. Kultuur kui vaimselt kõrgelt väärtustatud fenomen vastandati valgustusfil. poolt tsivilisatsiooni mõistele, mida seostati eeskätt kõige materiaalsega, samuti sotsiaalse progressiga.
Mõnedel puhkudel kirjeldatakse inimese vaimset arengut kui kultuurilist mõnikord kui tsivilisatsiooni arengut. Kultuuri on sageli vaadeldud kui üht etappi tsivilisatsiooni arengus, n-ö subkultuuri superstruktuuri sees, teisalt on käibiv ka arusaam, mis käsitleb kultuuri kui üldisemat mõistet samas kui tsivilisatsioone peetakse lokaalseteks (nt mingi riigi, linna või piirkonna tsivilisatsioon). Sageli eristatakse kultuuri-tsivilisatsiooni arengu kategooriates – tsivilisatsioon kui teatud tehnikad (nii vaimsed kui kehalised) on rohkem kontsentreeritud ja geograafiliselt lokaliseeritav, tsivilisatsiooni arengut käsitletakse pideva ja kumulatiivse protsessina samas kui kultuur kujuneb ja areneb juhuslikumalt ja hajutatumalt. Seepärast ongi vahe – räägitakse tsivilisatsioonide hukust, aga kultuuride arengust.
3. KULTUUR vs ÜHISKOND
Mõiste ühiskond tuleb ladina sõnast societas, mis tähendas algselt „sõbralikku kooslust koos teistega“. Nii et algselt tähendas see suuresti inimeste vabatahtlikku ja üksmeelset ühendust inimeste vahel, kes jagavad mingeid ühiseid huvisid.
Ühiskonda võib vaadelda kui teatud gruppi inimesi, keda seovad sarnased eesmärgid (kultuurilised, poliitilised, vm) ja institutsioonid v kultuurisfäärid (majandus, õigus, haridus , religioon jne).
Sageli kasutatakse sõnu kultuur ja ühiskond sünonüümidena, aga päris sama nende sisu siiski ei ole. E. Tylori kultuuridefinitsioon oli üks esimesi, mis eristas ühiskonna ja kultuuri – inimesed kui ühiskonna liikmed omavad teatud kultuuri. Ühiskonnas kui sotsiaalses kollektiivis eksisteerib enamasti mitu kultuuri (nt USA, Suurbritannia kui multikultuursed ühiskonnad, aga heterogeensus võib esineda ja etniliselt homogeenses kultuuris – erinevad sotsiaalsed klassid ) ja vastupidi, mitut ühiskonda võib pidada ühte kultuuri kuuluvateks (nt Euroopa kultuur, Aafrika kultuur). Ühiskonnad on siiski tugevamalt seotud geograafiliste ja ajalooliste tingimustega, nad eksisteerivad konkreetses ruumis ja ajas ja kujundavad läbi konkreetsete institutsioonide inimeste elusid .
A.L. Kroeber (1948) Anthropology. New York : Harcourt, Brace:
Ladina sõna socius tähistab seltsilist või liitlast ja oma spetsiifilises tähenduses viitavad nii sõna ühiskond kui sotsiaalne ühendustele indiviidide vahel, grupisuhetele. Kui räägitakse sotsiaalsest struktuurist või ühiskondlikust organisatsioonist siis on selge, mida silmas peetakse – viisi kuidas teatud hulk inimesi moodustavad perekonnad, klannid, klassid, hõimud, riigid, klubid, kogukonnad jne. Ühiskond on seega grupp omavahel vastastikku seotud idiviide.
Roger Keesing (1976) Cultural Anthropology. New York: Holt, Rinehart and Winston.
Ühiskond on teatud elanikkonna liikmed ja see elanikkond eristub teistest ümbritsevatest mitmel viisil: nad elavad eraldi kogukondades, räägivad ühist keelt, jagavad samu kombeid, ja suhtlevad üksteisega sagedamini ja lähedasemalt kui inimestega väljaspool seda ühiskonda.
Raymond Scupin (1992) Cultural Anthropology: A Global Perspective. Englewood Cliffs , NJ: Prentice Hall.
Konkreetsemalt viitab [ühiskonna mõiste] suhete mustritele inimeste vahel, kes elavad teatud kindlal territooriumil.
Ühiskonda määratlevad olulisemad tunnused on niisiis :

Kindel inimrühm
Kindel territoorium
Suhted inimeste vahel
Jagatud kultuur (s.h. keel, kombed jne)
Jagatud institutsioonid

NB! Nagu mõiste „kultuur“ on ka „ühiskond“ abstraktsioon, mitte konkreetne materiaalne olem v asi.
Sageli kasutatakse mõistet sotsiokultuuriline rõhutamaks ühiskonna ja kultuuri läbipõimitust. Aga siin ka taas eri maade traditsioonid erinevad, mida ühes kohas nimetatakse sotsiaalteooriaks seda teises kultuuriteooriaks ja vastupidi.
Nt antropoloogias eristub 2 olulisemat traditsiooni – Briti sotsiaalantropoloogia ja Ameerika kultuuriantropoloogia.
Tõsiasi on see, et kultuuriuurimine ei saa üle ega ümber sellest, et iga kultuur on ikkagi seotud teatud kindla ühiskonnaga, teatud poliitilise situatsiooniga, teatud ideoloogiatega. Marksistlik ja neomarksistlik kriitika kultuuriuurimises ongi juhtinud tähelepanu sellele, et ükski ühiskond pole kultuuriliselt homogeenne ei ühel ajastul ega ka ühel ajahetkel (nt mingi sündmus). Kultuuriuurimises on kasutusel nt sellised mõisted nagu subkultuur või kontrakultuur, rõhutamaks erinevate kultuurigruppide olemasolu ühiskonnas.
Erinevad traditsioonid kultuuriteoorias, milles ühte huvitab rohkem sotsiaalne teist rohkem kultuuriline pool: kultuurisotsioloogia ja kultuuriantropoloogia, kultuuriuuringud ja kultuurisemiootika.
4. KULTUUR JA ÜKSIKINDIVIID
See on üks kultuuriuurimise paradokse – kuigi kultuur avaldub üksikisikute tegevuses on ta samas siiski teatud mõttes indiviidideülene. Vaidlusalune küsimus – mil määral on üksikisik võimeline kultuuri looma ja mil määral kultuur kujundab teda. (Nt kultuuri etendamine vs kultuuristsenaariumid.) See taandub lõpuks pikki sajandeid filosoofe painanud küsimusele inimese vabast tahtest – kui kunagi piiras seda tahet jumala tahe, siis kaasaegses ühiskonnas v kultuuris on selleks teatud normid, reeglid, ideoloogiad. Tänapäeva kultuuriteoorias on aktuaalsed küsimused: milline on indiviidi kui tegutseja roll ( agency ) kultuuris, kuivõrd indiviidi identiteet on kultuuriliselt konstrueeritud jms.
Varane antropoloogia käsitas kultuuri kui n-ö superorgaanilist v indiviidideühest struktuuri, mis eksisteerib väljaspool selle individuaalseid kandjaid . Indiviidid sünnivad teatud kultuuri ja kujunevad selle varem eksisteerinud kultuuri sees selle esindajateks ning see kultuur jätkab eksisteerimist ka pärast nende indiviidide surma. Siiski, eri kultuurides on eri indiviididel või indiviidil üldse erinevad võimalused kultuuri mõjutada v kujundada.
Siiski, tänapäevasemad kultuurikäsitlused ei rõhuta enam väga kultuuri indiviidideülest eksisteerimist, vaid püüavad sünteesiva käsitluse poole - kultuur on küll teatud määral abstraktsioon, ent ta on ka n-ö objektiivne reaalsus , mis realiseerub ehk muutub tegelikkuseks ikkagi konkreetsete indiviidide tegevuses.

.DOC Laadi alla originaalfail 18 lk · .doc · 107 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 18 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2011-05-20 Kuupäev, millal dokument üles laeti

107 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

mjeeri Õppematerjali autor

konspekt kultuuri defineerimisest omapoolsete täiendustega

kultuuriteooria kultuuri defineerimine

Kasutatud allikad

https://www.wikipedia.org

Sarnased õppematerjalid

docx

Kultuuriteooria kõik materjalid

1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S

Kultuur

docx

Antropoloogia Teooria I eksam

Arheoloogia möödunud kultuuride võrdlev uuring läbi materiaalsete uuringute ja keskkonna uuringute, mis inimtegevuse tagajärjel minevikust maha jäänud. Kultuurantropoloogia uurib inimest, kui ühiskondlikku olevust, tema käitumismustreid, tavasid, kombeid. Ühelt poolt püütakse leida universaalset, midagi mis on ühine kõikidele kultuuridele. Teiselt poolt tuleb märgata just ainulaadset, seda mis eristab ühte kultuuri teisest, muutes ta universaalsekt, kordumatuks. Bioloogiline antropoloogia tegeleb peamiselt inimese füüsilise karakteristika uurimise ja analüüsimisega. Antropoloogiline lingvistika interdistsiplinaarne uuring, kuidas keel mõjutab ühiskonda. Antropoloogiline lingvistika uurib, kuidas keel kujundab kommunikatsiooni, moodustab sotsiaalse identideedi ja erinevad grupid, organiseerib

Kultuurantropoloogia

pdf

Juhtimise alused

INFORMATSIOON- salvestatakse ja antakse edasi MAAILMA MÕISTMISE JA KÄSITLEMISE KOKKULEPE Mis on kultuur? 3 MÄRKIDE DEKODEERIMINE TÄHENDUSTE SÜSTEEM TÄHENDUS vs MÄRK KULTUURILISED ERINEVUSED KOOSLUSTES KULTUUR KAS ÜHENDAB VÕI ERISTAB Mis on kultuur? 4 KEEL KEEL STRUKTUREERIB TAJU REEGLID JA PIIRANGUD ORGANISEERITUS NORMIDE JA KEELDUDE SÜSTEEM Mis on kultuur? 5 SOBIMATU JA ÕIGE TSIVILISEERITUS JA VIISAKAS KÄITUMINE BARBAARSUS EHK KULTUURI PUUDUMINE RAHVUSLIK VAIM(-SUS) KULTUURILINE RELATIVISM Kultuurilised ämbrid 1 General Motors´hakkas turustama oma autosid Ladina-Ameerika turul. Chevrolet Nova. Hispaania keeles ,,no va" tähendab tegelikult ,,It Doesn't Go" Kultuurilised ämbrid 2 Ameerika turunduskampaanias kasutas Electrolux uue tolmuimeja reklaamimisel loosungit: ,, Nothing Sucks like an Electrolux". Kultuurilised ämbrid 3 United Airlines soovis Hong Kongi liinil

Juhtimispsühholoogia

pdf

Juhtimise alused esitlus

16 Mis on kultuur? 3 MÄRKIDE DEKODEERIMINE TÄHENDUSTE SÜSTEEM TÄHENDUS vs MÄRK KULTUURILISED ERINEVUSED KOOSLUSTES KULTUUR KAS ÜHENDAB VÕI ERISTAB 17 18 19 20 Mis on kultuur? 4 KEEL KEEL STRUKTUREERIB TAJU REEGLID JA PIIRANGUD ORGANISEERITUS REEGLID JA PIIRANGUD ORGANISEERITUS NORMIDE JA KEELDUDE SÜSTEEM 21 Mis on kultuur? 5 SOBIMATU JA ÕIGE TSIVILISEERITUS JA VIISAKAS KÄITUMINE BARBAARSUS EHK KULTUURI PUUDUMINE RAHVUSLIK VAIM(-SUS) KULTUURILINE RELATIVISM 22 Kultuurilised ämbrid 1 General Motors´hakkas turustama oma autosid Ladina-Ameerika turul. Chevrolet Nova. Hispaania keeles ,,no va" tähendab tegelikult ,,It Doesn't Go" 23 Kultuurilised ämbrid 2 Ameerika turunduskampaanias kasutas Electrolux uue tolmuimeja reklaamimisel loosungit: ,, Nothing Sucks like an Electrolux". 24 Kultuurilised ämbrid 3

Juhtimispsühholoogia

docx

Antropoloogia põhivoolud

Rajas etnoloogiamuuseume saksamaal Reisis palju, nt Austraalias, Peruus, Indias, ning tulemusena kirjutas teose ,,Inimene ajaloos" Eristas kahte tüüpi mõtteid: 1. Elementaarmõtted mõtted, mida hiljem hakati kutsuma kultuuriuniversaalideks, moodustasid koos kognitiivsed struktuurid; mõjutas Jungi ideid; sarnasused kultuuride vahel tulenevad evolutsioonilisest kultuuride sulandumisest 2. Rahvamõtted esindasid kultuuri neid aspekte, mis on paiguti erinevad, tulenevad erinevast ajaloost, keskkonnasündmustest Järeldas, et kõigil inimestel peavad olema ühtsed mentaalsed protsessid kuna on universaalsed mõtted Elementaarmõtted võtavad igas keskkonnas kohaliku kuju Tylor, Sir Edward Burnett (1832-1917): Briti- ning religiooniantropoloogia rajaja Kasvas üles kveekerite perekonnas, antikatoliiklased

Antropoloogia

docx

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

tsivilisatsiooni/kõrgkultuuri tähenduses. Kanooniline suhtlussituatsioon (John Lyons): Suuline suhtlus kahe lähestikku seisva inimese vahel, kes teineteist näevad ja kuulevad, loomuliku keele märkide abil. Kanoonilisest situatsioonist hargnevad edasised: kirjalik suhtlus osapoolte vahel, kirjalik suhtlus kujuteldava osapoolega, suuline suhtlus erinevate meediumite, nt televisiooni, kaudu jne. Põhijooned kõigil liikidel ühised (siit teksti lai määratlus semiootikas). Kognitiivne lingvistika: abstraktseid ja keerulisi nähtusi mõistetakse konkreetsetega võrdlemiseteel, nn generatiivsete/kontseptuaalsete metafooride abil. Igasugune mudel põhineb mingil metafooril.(Nt inimmõtlemise metafoorideks on olnud kellamehhanism, telefonisidesüsteem, arvuti). Metafoor on generatiivne, sest võimaldab luua samal võrdlusalusel uusi, aga samas mõistetavaid väljendeid ("aeg on ammendatud/läbi/otsas", "mitu tundi tuulde visatud", "aega

Kultuuridevaheline kommunikatsioon

docx

Kultuurantropoloogia konspekt

Spetsiifilisem väljend on osalusvaatlus. Praktiliselt kogu teadus on väljakasvanud selle meetodi kasutamisest. Antropoloog peaks uuritavate hulgas veetma pikema perioodi. Varasematel aegadel oli Briti antropoloogide jaoks 1-2 aastat normaalseks perioodiks. Antropoloogia ülesandeks on uurida inimevolutsiooni protsessi ja põhjuseid. Füüsilised antropoloogid uurivad inimese anatoomiat. Arheoloogid uurivad materiaalse kultuuri kujunemist (luud, kivid, killud). Sotsiaalantropoloogid uurivad inimkommete ja sotsiaalsete institutsioonide kujunemist. Antropoloogia kujunemise algus: evolutsionism Kuidas on kujunenud tänane ühiskond? Kondid räägivad harva inimeste vaimsest elust ja ühiskonnakorraldusest. Lootus, et ühiskonna evolutsiooni näitavad mõnede maailma piirkondade inimeste elamisviisid (evolutsionistlik antropoloogia). 19. sajandil hakati kasutama oletusi, kuidas tänased ühiskonna kombed

Kultuurantropoloogia

odt

Ärkamisaja mõju meie rahvuskultuurile

..........................................................................................................3 1. Uurimistöö taustinfo ja teemakohased biograafiad.....................................................4 1.1 Eelärkamisaeg.............................................................................................................4 1.2 Ärkamisaeg.................................................................................................................5 2. Rahvuskultuuri määratlus............................................................................................8 2.1 Rahvuskultuuri ärkamisaja järgne areng.....................................................................8 2.2 Kultuur II maailmasõja aastatel..................................................................................9 2.3 Rahvuskultuur taasiseseisvunud Eestis.......................................................................10 3. Tulemused.........................................

Eesti kultuuriajalugu

Rohkem sarnaseid