Toomas Rüütel 9.a klass 2014 Mõned mõisted... Konkurents- Turg- Omahind- Turuhind- Turutasakaal- Monopol- Turutõrked- Mis on turumajandus? Turumajandus on majandussüsteem, mis kasutab turge kui põhilist tootmise organiseerimise ja koordineerimise vahendit. Turumajandust nimetatakse ka kapitalismiks ja vaba ettevõtluseks. Turumajandust iseloomustab... Majandusvabadus Konkurents Hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise tulemusena. Millega reguleeritakse turgu? Peamiselt reguleeritakse turgu seaduste ja määrustega. Äritegevuse litsentsimine Lisaks peab riik lahendama ka turutõrkeid. Ühishüvis ja erahüvis Ühishüvis on sotsiaalset väärtust omav kaupvõi teeus, mida jaotatakse tasuta ning mida tarbib enamik ühiskonna liikmeid. Erahüvis on kaup või teenus, mida
tarbimisvõime toodab enamiku oleneb rahalistes kaupadest, määr tressurssidest, ab ära kaupade hinna ja mitmesugused omandi-ja hüviste jaotuse ettevõtte ning kontrollib vormid kogu majandus süsteemi Eelised + Konkurentsi tulemusena langevad Ressursse ei kulutata ettevõtetele,mida valitsuse Nõrgemad mängust välja arvates pole vaja majandusvabadus Majandust on lihtsam mobiliseerida konkreetsete ülesannete täitmiseks otsustab tootja ise, mida ta toodab, kohustuslik(kvartali , kuidas toodab ja kellele aasta , )plaan. Miinused - Investeeringu Suure kontrollimis-ja juhtimis te aparaadi vajalikkus koondumine ühte piirkonda
Turg Majapidamine Ettevõtja Kes mida taotleb? Majapidamine ressursside rentimine, tulu saamine, vajaduste rahuldamine Ettevõtja rentimine, tööle panek, müük, kasumi teenimine... Vaba ettevõtlus ehk turumajandus 4 "tugisammast": 1. ERAOMAND Vaba ettevõtluse süsteemi põhiõigus, mis tagab üksikisikuile õiguse omada, kasutada ja käsutada väärtusi. 2. Hinnasüsteem ...majandussüsteem, milles ressursid jaotuvad nõudmise ja pakkumise vastastikuse toime tulemusena. Turumajandus on hindade poolt dikteeritud süsteem. 3. Turukonkurents... ... võistlus ostjate ja müüjate hulgas ressursside ja toodete ostu ja müügi pärast. Aitab tõsta tootmise efektiivsust, efektiivne tootmine säästab nappe ressursse, suurendab toodangut ja alandab hindu. TURU STRUKTUUR Konkurentsi liigid Täiuslik konkurents Mono...
Turumajandus on majandussüsteem, seda iseloomustab konkurents, majandusvabadus, ning hinna kujunemine nõudmiste ja pakkumiste tulemusena. Turumajandusega on tegemist, kui majanduse põhiküsimusi lahendatakse turu vahendusel ning ostja ja müüja vahel pole kolmandat määravat isikut. Demokraatlik riik loob majandussüsteemi toimivana, kuid esineb ka turutõrkeid. Majanduse muudavad edukamaks riigi tootmisressursid ning nende rakendamisoskused. Tänapäeval on tähtsal kohal raha, millele ka majandus igati tugineb.
Majandussüsteem Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas. Majandussüsteem sisaldab majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid. Eksisteerib neli majanduslikku vormi : Esimene-Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena. Teine majanduslikuvorm on Käsumajandus(või plaanimajandus). Plaanimajandus oli majanduse korraldamise viis NSV Liidus (aastast 1917) ja nn sotsialismimaades. Tänapäeval ei eksisteeri puhtakujulist plaanimajandust üheski riigis. Plaanimajanduses puudub konkurentsi , inimesed ei ole huvitatud oma töö tulemustest ja tootja ei ole huvitatud uue tehnoloogia
Füüsiline on seejuures ühiskondlikult mõjutatud. Maa annab juurvilja, kuid inimene ise võib selle kättesaadavuse viia miinimumi. Maakera oleks ilma halduskorrata väga väheste inimestega, enamus neist oleksid orjad, Maal valitseks toidupuudus, suur suremus, mõnes mõttes võib seda nimetada füüsiliseks orjuseks. Russel toob hästi välja, et on vaja leida tasakaalu füüsilise ning ühiskondliku vabaduse vahel. Russeli arvates vähendab absoluutne majandusvabadus vabaduse elementaarset miinimumi. Absoluutne majandusvabadus on küllaltki kahepalgeline, kuna nn kõrgemad inimesed võisid teha, mida soovisid ning lihttöölised pidid kuuletuma, neil endal oli väga väike sõnaõigus ning ka see läbi kolmandate isikute (ametiühingud jms). Russeli arvates võib jätta üksikinimese ilma mugavusest, kui see aitab mingil hädavajalikuga teist inimest. Inimese ilmajätmine hädavajalikust on suurem sekkumine kui see kui tal ei
kütuseaktsiis.Kütuseaktsiisist laekuv raha on suures osas ette nähtud teehoiu rahastamiseks. Riigikogu võtab vastu riigieelarve (rahandusministeerium teeb) ja kinnitab selle täitmise aruande. Tootmistegurid:loodusressursid- maa,maavarad,mets,veevarud;inimressursid-tööjõud;kapitaliressursid- tööriistad,hooned,rahalised vahendid;ettevõtlikkus-oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida. Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena. Raha on- arvestusühik,vahetusvahend,maksevahend,hoiustamise ja laenamise vahend,kaup. Raha on üldine seaduslik maksevahend, mille vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Intressimäär on oma olemuselt hind, mida makstakse raha laenuksvõtmise eest ja saadakse raha laenuandmise eest mingil perioodil, mida väljendatakse
Õigus rahvuskultuuri ja keele tervise kaitsele ja arstiabile. säilitamisele. Inimeste vabadused Inimeste kohustused - - - - - - Turumajandus Riigi ülesanded majanduses Arenenud riikides valitsev Turumajanduses peab riik suurendama majandussüsteem, mida iseloomustab konkurentsi, arendama ettevõtlust, majandusvabadus, konkurents ning hinna tasakaalustama nõudmist ja pakkumist, kujunemine nõudmise pakkumise suhte leevendama tööpuudust, hoolitsema tulemusena. puhtuse ja targa tarbimise eest, peab aitama nõrku. Eelarve Maksud Rahaline plaan teatud perioodil laekuvate Käibemaks 20%. Tulumaks 21%. tulude ja tehtavate kulutuste kohta
Majanduselu korraldamine turumajanduse tingimustes Turumajandus- arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena. Eestisse jõudis turumajandus pärast taasiseseisvumist, Nõukogude Liidu ajal oli aga plaanimajandus. Kumb majandusmudel on aga inimesele mugavam ja parem? Kas leppida sellega, mis on praegu või minna tagasi plaani- ehk käsumajanduse juurde? Turumajanduse plussiks võib pidada seda, et tegu on vaba turuga. Näiteks pole Eesti riigi poolt
Selleks, et arengud riigi tasandil jätkuksid, peab arendama kaubandusteaduseid, looma üheselt mõistetavaid kaubandusteooriaid, tegelema antud valdkonna seadusloomega. Juba üle aasta on Eestis olnud päevakorral majandusõiguse kodifitseerimine ehk majandustegevuse seaduse muutused. Kõige paremini sobivad kaubanduse seadusloomega tegelema inimesed, kes on omandanud majandushariduse sh kaubandusökonoomika. Eesti Vabariigis valitseb turumajandus, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents, hinna kujunemine vastavalt nõudmisele pakkumisele. Turumajanduse üks osa on ettevõtlus, mis omab majanduses suurt tähtsust. Ettevõtlus võib toimida kõige erinevamatel viisidel ja kujul. Majanduskriisi perioodil on paljud ettevõtted vähendanud tegevust või sootuks likvideeritud. See on kaasa toonud tööhõive vähenemise, töötasude vähenemise, elanikkonna elatustaseme languse. Kõik eelnev on võimendanud ettevõtluse arengu vajadust.
poliitökonoomia -Majandusteaduse haru, mis mõtestab majandusliku arengu seaduspärasusi lähtudes ühiskonna ajaloolise arengu astmetest konkurents subjektide püüdlemine eesmärgi poole olukorras, kus ühe suhteline edu tähendab teise ebaedu tööjaotus spetsialiseerumine mingite kindlate kaupade tootmisele või teenuste osutamisele, ei tehta kõike ise. Turumajandus arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents, hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena utilitarism positsioon eetikas, mille kohaselt moraalse valiku korral on parim lahendus selline, mis toob maksimaalset kasu võimalikult paljudele inimestele industrialiseerimine sotsiaal-majanduslik periood, mille käigus muudetakse riik tööstusmaaks majanduse tähtsamaks osaks saab tööstuslik tootmine. Urbaniseerimine linnade arvu ja suuruse kasv, linnaelanike osatähtsuse suurenemine maa
Tootmisressursid loodusvarad, maa, kapital ja tööjõud Majanduse põhiküsimused mida toota, kuidas toota, kellele toota Tavamajandus enamik eluks vajalik valmistatakse ise Plaanimajandus majandusviis, kus põhiküsimused otsustab poliitiline võim. Turumajandus majandussüsteem, mida iseloomustab konkurents, majandusvabadus ning hinna kujunemine nõudmiste-pakkumiste suhte tulemusena Segamajandus majandussüsteem, kus kõrvuti erasektoriga funktsioneerib ka avalik riigisektor ning riik reguleerib majandust Konkurents olukord, kus mitmed tootjad omavahel ostjate pärast võistlevad. Nõudjad kõik kes turult midagi ostavad Turunõudlus nõudjate ostusoovid kokku Hind kauba oluline omadus, mis mõjutab nõudmist ja pakkumist Omahind kauba tootmiseks tehtud kulutused
eristatakse eramajandust ja avalikku majandust (jaotub riigi- ja omavalitsusmajanduseks). - Majandussüsteem Majandussüsteem on majanduselu korraldamise viis riigis või ühiskonnas (majandusküsimuste lahendamisega seostuvad seadused, tavad, teave, organisatsioonid). - Vabaturumajandus Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse- pakkumise suhte tulemusena. Turumajanduse põhiomadus on, et investeeringute ja toodetud kaupade jaotuse üle otsustamine käib läbi turu. Turumajanduse all mõistetakse vahel ka vabaturumajandust, kuid tegelikult võib olla mõeldud hoopis laissez-faire'i või vaba turu anarhismi. - Turg Turumajanduse aluseks on eraomandus ning selle alusel toimiv konkurents.
Tavamajandus - majanduse korraldus, mis põhineb traditsioonidel, algelistel tootmisvahenditel ja primitiivsel tehnoloogial Käsumajandus - majandussüsteem, mida kontrollib riik Turumajandus - majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena Segamajandus - majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel. Majandusressursid (=tootmistegurid)- majanduslike ressursside kogum, mis on ühiskonnal käsutada kõikide majanduslike soovide rahulda-miseks Makromajandus uurib rahvamajandust kui terviksüsteemi riigi, piirkonna või globaaltasandil Mikromajandus uurib indiviidi, leibkonna, firma käitumist turukeskkonnas
Turumajandus ja selle puudused Turumajandus on majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise - pakkumise suhte tulemusena. Turumajandusega on tegemist siis, kui majanduse põhiküsimusi lahendatakse turu vahendusel. Kõige lihtsama määratlusena on turuga tegemist siis, kui ostja saavutab müüjaga vahetu kokkuleppe. Seejuures ei pea ostja ja müüa alati füüsiliselt kokku saama. Tähtis on, et nende vahel ei ole kolmandat isikut, kes määrab, mida ostja võib osta ja kellele müüja peab müüma ning millise hinnaga peab tehing toimuma
kaitseb riik. Liberalismi kohaselt on kõik inimesed vabad ja võrdsed. Inimene on end võimeline arendama ja täiustama, ta ei vaja pidevat riigpoolset hoolitust. Suurimaks hüveks ühiskonnas on vabadus. Läbi aegade on liberalismi eri riikides tõlgendatud väga erinevalt. Ameerika Ühendriikides põhineb vabameelsus inimõigustel, tähtis on, et kõikidel inimestel oleksid võrdsed õigused. Euroopas on liberalism pigem majandusvabadus, ei pooldata piiranguid ( näiteks: tollipiirangud ). Inimestele on kõige tähtsam olla vaba nii vaimselt kui füüsiliselt. Keegi ei salli piiranguid ja võimu peale surumist. Näitena võib tuua aja, mil venelased üritasid Eesitit venestada. Eestlased ei talunud mõtet sellest, et neil pole oma riiki ja ,et nad peavad alluma võõrale võimule. Nende võitlus vabaduse nimel näitas, milleks on võimeline üks rahvus, kes on rahavaarvult väike, aga vaimult suur.
Veevarud · inimressurssid: tööjõud, oskused, tööjõu kvaliteet · kapital: tööriistad, hooned, investeeringud · ettevõtlikkus: oskus 3 esimest tegurit kasulikult kombineerida 3. Majandussüsteemide iseloomulikud jooned Naturaalmajandus · väike tootlikkus · raha ei kasutata või on see vähe tähtis · vahetuskaubandusel kaup kauba vastu · eluks vajalik toodetakse koha peal ise Turumajandus · konkurents · majandusvabadus · kaupade ja teenuste valik on suur · eksisteerivad mitmesugused omandi- ja ettevõttenormid Käsumajandus · Riik ütleb: mida, kellele, kuidas, kui palju toota · majandust korraldab üks isik või valitsus · eraomandus puudub või on piiratud · majandust juhitakse plaani alusel · puudub tururegulatsioon, tagajärjeks on kaupade defitsiit 4. Sotsiaalne turumajandus vabaturumajandus koos nimetamisväärsete sotsiaalsete garantiidega
· Käsumajandus- on majandus, milles: riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tootmisressursse riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest riik määrab ära kaupade hinna riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse riik kontrollib kogu majandussüsteemi · Segamajandus- on majandusmudel, mis lubab korraga tegutseda nii era- kui riigiomanduses olevatel ettevõtetel. · Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena. · Tavamajandus- majandussüsteem, mis jaotab nappe ressursse tavade kohaselt. Muutused ja arend on väga aeglased. Inimsed teevad seda, mida nende vanemad on teinud enne neid, nind enamik kaupu toodetakse ja tarbitakse kohapeal. · Maa Loodusressursid (haritav maa, mineraalid, õlimaardlad, mersad, vesi), mida võb hüviste tootmiseks kasutada
nahavärv, heledad juuksed, hele silmavärv jne)) - Riigis tegutses kaitseorgan SS (sks.k. Schutzstaffel - kaitsemalev) ja riiklik salapolitsei Gestapo, kes allus SS-ile. - Äärmiselt agressiivne ja jultunud välispoliitika. - Tööpuuduse peaaegu täielik likvideerimine 5. Kas natsionaalsotsialistlikul Saksamaal oli turumajandus? Põhjendage oma vastust. Natsionaalsotsialistlikul Saksamaal ei olnud turumajandust, sest turumajanduse üheks põhitunnuseks on majandusvabadus, kuid Natsi- Saksamaal kontrollis riik (Aadu) majandust täielikult, suunates majandusliku tegevuse Saksamaal sõjalise võimsuse tõstmisele. Lisaks on turumajanduse tähtsamaks osaks Turg, mis reguleerib investeeringuid ja kaupade jaotust, kuid Saksamaal reguleeris seda riik. Natsi-Saksamaa majandus sarnanes pigem plaanimajandusele. 1. Koostage võrdlev tabel konservatiivide ja sotsiaaldemokraatide kohta (võrdlusalus: Mida soovisid saavutada? Kuidas soovisid saavutada
Monopson on ainuostja turul Turumajandussüsteemi eesmärgid Täielik tööhõive. Igaühel, kes tahab ja suudab töötada, peab selleks olema võimalus Majandusareng. Keskmine elatustase peab koguaeg tõusma, sest todete ja teenuste hulk ja kvaliteet järjest suureneb Hindade stabiilus. Ajaloost on teada etappe, kui hinnad on suures ulatuses tõusnud või langenud, sellised ajad on alati toonud kaasa raskusi mitmetele majandusharudele. Majandusvabadus. Kõigil peaks olema vaba valik, kuidas elatist teenida ning kuidas kulutada raha Sotsiaalsed tagatised. Erinevatel põhjustel, nagu füüsilised puuded, vanadus, õnnetusjuhtumid jms, on alati inimesi, kes ei suuda ise elatist teenida. Sotsiaalsed tagatised tähendavad, et ka neid peab majandussüsteem üleval pidama Õiglus. Õiglus eeldab erapooletut suhtumist kõigisse isikutesse. Majandussüsteem peab pakkuma võrdseid majanduslikke võimalusi igale kodanikule Tõhusus
2. Plaani- ehk käsumajandus diktatuuriühiskond toimitakse riikliku plaani järgi, kontroll tootmise ja kõige muu üle 3. Turumajandus kapitalistlik ühiskond konkurents, turg määrab hinna, vaba ettevõtlus 4. Segamajandus põhiline kapitalistlikus ühiskonnas kõrvuti era ja avaliku sektoriga toimib ka riiklik sektor, riik jälgib Turumajandus arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise tulemusena Konkurents tootjate ja pakkujate vaheline võistlus turul Turg koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ja nõudlevad inimesed Hind rahasumma, mille eest kaupu ostetakse Omahind valjendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi Turuhind selline hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse Turutasakaal olukord, kus nõudmine ja pakkumine on võrdsustunud
tooraine asendamine. Rikkalikud tagavarad. Raha ei jätku. 2. Kapital 3. Inimressurss Haritud ja teotahteline Napib. (tööjõud oma teadmiste tööjõud. ja oskustega) Aktiivne tegevus Napib. 4. Ettevõtlikkus reaalsuse piirides. 3. Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise tulemusena. KONKURENTS on tootjate ja pakkujate vaheline võistlus turul. TURG on koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ja neid nõudlevad inimesed. HIND on rahasumma, mille eest kaupu ostetakse. OMAHIND väljendab kauba tootmiseks tehtud kulutusi. TURUHIND on hind, millega kaupu ja teenuseid tegelikult müüakse. TURU TASAKAAL on olukord, kus nõudmine ja pakkumine on võrdsustatud.
Milline on tavamajandus? · Majanduslike valikute tegemisel sõltutakse eelkõige tavadest ja kommetest. Mis on majapidamine? · Ühise eelarvega majandav inimeste hulk · Leibkond · Pere · Ressursiomanikud Mis on raha? · Vahetuse, varakogumise ja hindade mõõtmise vahend. Mis on barter? · Kindel vahetustehing Millised on turumajanduse 7 eesmärki? · Täielik tööhõive · Majandusareng · Hindade stabiilsus · Majandusvabadus · Sotsiaalsed tagatised · Õiglus · Tõhusus Mis on nõudlus? · Toodete ja teenuste kogus, mida inimesed soovivad ja suudavad osta erinevate hindadega antud ajahetkel. Mida tähendab ceteris paribus? · Kui teised tingimused jäävad samaks. Mida näitab hinnamõju? · äitab, kuidas inimesed antud nõudluse juures sõltuvalt hinnast ostetavaid koguseid muudavad. Milline on nõudlusseadus? · Inimesed ostavad tooteid ja teenuseid kõrgema
MAJANDUSE 3 PÕHIKÜSIMUST- Kes on tarbijateks? Mida tarbijale pakkuda? Kuidas toota? KASUM- omahinna ja müügihinna vahe, eeldusel, et müügihind on omahinnast kõrgem. KAUP- müügiks määratud toode või tooted TEENUS- immateriaalne kaup, mille abil rahuldatakse inimeste vajadusi. TURUMAJANDUS – e. Vanaettevõtlus on eestis kehtiv majandussüsteem. Inimesed on vabad oma majanduslikes otsustes, lootes saada kasu. Eesmärgid: täielik tööhõive, majandusareng, hindade stabiilsus, majandusvabadus, sotsiaalsed tagatised õiguls, tõhusus. TURG- koht, kus saavad kokku ostjad ja müüjad. NÕUDLUS – hüvitiste kogus, mida tarbijad soovivad ja on võimelised ostma olemasoleva hinna eest. DEFITSIIT – olukord turul, kus nõudlus ületab pakkumise. ÜLEJÄÄK – olukord turul, kus pakkumine ületab nõudluse. FÜÜSILINE ISIK – inimene, kes tegeleb ettevõtlusega, kuid ei kasuta selleks äriühingut. JURIIDILINE ISIK – eesmärgistatud organisatsioon
ajahetkel osta ning on võimelised nende eest ka maksma olemasoleva hinna juures. Pakkumine on selline kaubakogus, mida pakkuja (tootja, vahendaja vm) soovib ja on ka võimeline turule tarnima antud ajahetkel olemasoleva hinna juures. Olukorda, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud, tuntakse turutasakaaluna. Turumajandus on valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena. Turumajanduse põhiomadus on, et investeeringute ja toodetud kaupade jaotuse üle otsustamine käib läbi turu. 2. Kirjeldage Eesti maksusüsteemi ning riiklike, kohalike, otseste ja kaudsete maksude olemust? Eesti maksusüsteem koosneb maksuseadustega sätestatud ja kehtestatud riiklikest maksudest ning seaduse alusel valla- või linnavolikogu poolt oma haldusterritooriumil
1. Mida kujutab endast majandus? Iseloomusta turumajandust. Majandus on ühiskonna üks kolmest põhisektorist (erasektor), mille moodustavad enamjaolt eraomanduses olevad ettevõtted, kelle eesmärk on tulu teenimine. Turumajandus on majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise- ja pakkumise suhte tulemusena. 2. Miks ja kuidas sekkub riik (valitsus) majandusse? Riik kehtestab seaduseid ja määrusi (maksu- ja hinnapoliitika, piirnormid, äritegevuse litsentsimine, tervise- ja ohutusnõuded, rahalised toetused), et suurendada konkurentsi, arendada ettevõtlust, tasakaalustada nõudmist ja pakkumist, tasakaalustada piirkondlikku arengut, aidata nõrgematel eluga toime tulla, tagada keskkonna puhtus ja tark tarbimine. 3
ja kohustused kodanik – riigi kodakondust omab isik, kellel on ühe või kahe riigiga õiguslik side alaline elanik – Eestis elav Eesti kodanik või Eestis elav välismaalane, kellel on alaline elamisluba püsielanik – isik, kes on elanud riigis vähemalt 12 kuud vabaühendus – valitsusest sõltumatu organisatsioon või ühendus turumajandus – majandussüsteem, milles riigi sekkumine on minimaalne; turumajandust iseloomustavad: majandusvabadus, konkurents ja hinna kujunemine nõudmise ja pakkumise alusel turg – kindlate reeglite põhjal toimiv tootmise ja kauplemise kord turunõudlus - ostjate ostusoovid mingi kauba või teenuse järele turutasakaal - olukord, mil nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasemel võrdsustunud konkurents – tootjad võistlevad omavahel ostjate pärast riigieelarve – riigi eeldatavate tulude ja kavandatavate kulude aastane arvestus
vabalt valitud allikatest teemakohast materjali ning seejärel koostatav referaat loogiliselt ja vastavalt kirjalike tööde vormistamise nõuetele kokku panna. Ülesande eesmärgiks on anda lugejale teemakohast informatsiooni vaba ettevõtluse kohta. 3 1 MIS ON VABA ETTEVÕTLUS? Vaba ettevõtlus ehk turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena. Turumajandus on majanduse toimimise korraldus, kus ostjad ja müüjad vahetavad kaupa vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paigutajaks on "nähtamatu käsi". "Nähtamatu käsi" tähistab süsteemi, milles isiklikest huvidest lähtuvad indiviidid kasutavad riigi majandusressursse kõige efektiivsemal moel ning sotsiaalne heaolu on toimiva süsteemiga kaasnev nähtus
Pension Kõik inimesed kes on Eestis vähemalt elanud 15 aastat ja on 63 hakkavad saama pensioni. Alates aastast 2026 hakkab saama alles 65 aastaselt pensioni. Need inimesed kes on kuulutatud püsivalt töövõimetuteks inimesteks, need hakkavad kohe varem juba töötuvõimenduspensioni saama. Turumajandus mõisted Turg on koht, kus kohtuvad kaupu ja teenuseid pakkuvad ja nõudvad inimesed. Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus. Nõudjad on ostjad ja nad esitavad Turunõudluse. Pakkujad on kaubatootjad. Omahind on kauba tootmiseks tehtud kulutused. Riiklikult reguleeritav hind on see, mida ei saa keegi teine muuta. Nt. elekter. Täiendkaup on või vorsti ja leiva vahel. Ostujõuline nõudlus on nõudlus, mis on rahaga tagatud. Turutasakaal on olukord, kus nõudmine ja pakkumine on teatud hinnatasandil võrdsustunud. Mastaabisääst on see, kui ettevõtte laienedes kulutused vähenevad tootmiseks.
Konkurents ressursside pärast- loodusvarad, tööjõud, kapital, mille abil loovad ettevõtted tooteid ja teenusied. Konkurents turgude toodete pärast- tooteturgu hõlmavad kõik tooted ja teenused. 7. Milliseid funktsioone täidab raha? -Vahetusvahend - vara kogumise ehk akumulatsioonivahend, -väärtuste mõõdupuu 8. Majandussüsteemid: Turumajandus- on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena. Turumajanduse põhiomadus on, et investeeringute ja toodetud kaupade jaotuse üle otsustamine käib läbi turu. Käsumajandus- majandusmudel, kus enamik omandiõigust on riigi käes. Valitsus annab käske mida, kuidas ja kellele toota. Riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tootmisressursse, riik on ettevõte, mis toodab
o USA leppis Castro võimuga. 1964 vietnami sõja algus Vietman kuulus alguses Prantsusmaale, aga hiljem jagati kaheks: · Põhja-Vietnam: kommunistlik (NSVL) · Lõuna-Vietnam: mittekommunistlik (USA) Ning veel võitlesid vietkongid: vietnami kommunistlik partisan 1973 USA lõpetas Vietnami sõja, tõi oma väed välja (USA Kaotas) 1968 ,,Praha kevad" · A. Dubcek tsehhoslovakkia kommunistide juht · Inimnäoline sotsialism · KP kodaniku vabadus ja majandusvabadus · August 1968 tsehhoslovakkiasse viiakse NSVL väed · 1969 · ,,Brezneri doktriin" kui kusagil on kommunist ohus, siis oli NSVL õigus sekkuda Aasia suurriigid India · 1947 jaguneb briti india kaheks: o India valitsev suk induism o Pakistan valitsev usk islam India isikud: · Jawrharlal Nehru india I peaminister o Algatas mitteühinemis liikumise külma sõja ajal erapooletud riigid (head
9 Raskematel aegadel küsivad ilmselt paljud inimesed endalt uuesti miks? Milleks ma siin olen, mis on minu elu mõte, kas mu elu on õnnelik? Kriiside ja sõdade keskel, kapitalismi produktist ja rahulolematusest ühiskonnas mis on olnud liikumapanevaks jõuks, on tekkinud olukord, kus elame jõukas, terves, demokraatlikus ühisknnas .10 Tervis meie ühiskonnas on tõsiselt probleemetekitav. Vaadeldes Eestit EL taustal, siis majandusvabadus ja internet on alad, milles meie ühiskond tublimate reas seisab. Ostuvõime ja üldine rahulolu on üsna keskmise näitajaga. Probleeme ja muret tekitab kõrgel kohal seisev inimarengu indeksi, võrdõiguslikkuse ja kulutuste osa sotsiaalsele kaitsele. Põhiprobleem elanikkonnas Happy Planet Index *, kus eluiga ja tervis on EL seisukohalt viimasel kohal.11 Autor propageerib seisukohta "kõige tähtsam proovigem liikuda üheskoos
· Tavamajandus põhineb traditsioonidel, omatarbeline naturaalmajandus, aeglane areng. Näiteks Aafika, L-Aasia, L-Ameerika jms piirkonnad. · Käsumajandus sotsialistlik ühiskond, juhtimine ühest kindlast punktist ja võim riigi käes, eraomand keelatud, toodangumaht planeeritud, hinnad kindlalt kehtestatud, tarbija vajadused ei loe. · Turumajandus arenenud riikidele omane, konkurents, nõudmise-pakkumise suhe, majandusvabadus. · Segamajandus vabatahlik vahetus ja riiklikud regulatsioonid ühes demokraatlikus ühiskonnas. Eestis on tegemist segamajandusega, sest mõni ettevõte on riigi omanduses. · Ökonoomika tähendab kokkuhoidu. Makroökonoomika riikide vaheline tasand, mikroökonoomika ettevõtete ja üksikisikute vaheline tasand. II PEATÜKK: VABA ETTEVÕTLUS EHK TURUMAJANDUS · Turumajandust toetavad neli asjaolu: eraomand, hinnasüsteem, konkurents, ettevõtlikkus.
72. Tarbijahinnaindeks - indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. 73. Turutasakaal -olukord, kus nõudmine ja pakkumine toote/teenuse järele on teatud hinnatasemel võrdsustunud. 74. Bränd - toote/teenuse materiaalsete ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis identifitseerib toote/teenuse (teisisõnu annab talle identiteedi) ja eristab selle konkurentidest. 75. Turumajandus - majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena. 76. Usaldusühing - äriühing, mille kohustuste eest vastutab osa osanikke kogu oma varaga ja teine osa ainult oma osamaksu ulatuses. 77. Täisühing (nim. ka partnerettevõtteks) - kaks või enam osanikku, kes tegutsevad ühise ärinime all. Osanikel on solidaarne vastutus kogu oma varaga ühingu kohustuste eest, st kuni kõigi nõuete rahuldamiseni. 78. Juhatuse liige - isik,
vajalike ühiskondlike ja majanduslike protsessidega: iseseisvalt või tänu emamaale. Iseseisev industrialiseerimine- Riigi industrialiseerimine omal algatusel ja põhiliselt oma jõududega(euroopa) sõltuvindustrialiseerimine-emamaa viis kolooniatesse industriaalse tv. Tootmisviis- ühiskonna arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mida iseloomustavad tehnoloogia ja sotsiaalsed suhted Turumajandus- arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse- pakkumise suhte tulemusena. Globaliseerumine- kogu maailma haarav majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste kontaktide tihenemine tänu side/IT ja transpordi (lennundus!) arengule. Primaarne sektor- majandussektor, mis tegeleb hüvede loodusest saamisega Sekundaarne sektor- majandussektor, mis tegeleb tooraine töötlemise, valmistoodete tootmise ja tarbijatele edastamisega. Tertsiaarne sektor- on majandussektor, kus osutatakse teenuseid.
o Koostame pikaajalise riikliku transiidipoliitika arengukava, maandamaks poliitilisi ja majanduslikke riske ning suurendamaks logistikast laekuvat tulu. Vabariiklik Partei Maailmavaade: Kolm põhimõtet: * euroskeptitsism *rahvuslus *parempoolsus o Vajalik on aktiivne koostöö maailma kõikide regioonidega. o Välisinvesteeringute soodustamisel on põhilisteks vahenditeks majandusvabadus, haritud tööjõu olemasolu ja väljaarendatud infrastruktuur. o Tõsta kodumaiste ettevõtete konkurentsivõimet. o Tööpuuduse vähendamine ja tööhõive soodustamine. o Kõrged maksud, töötute abirahad, pensionid ja muud sotsiaaltoetused ei tohi vähendada inimeste töömotivatsiooni. Tuleb aidata eelkõige neid, kes ennast ise tahavad aidata. o Riigikaitses tuleb eelkõige investeerida sõdurite väljaõppesse ja rajatistesse
ühiskonnamudelile, mille suunas liikumist väärtustatakse ning kuhu avatud ja üleilmastuv maailm on sammud seadnud? 6. Arengumõõdikud I Välja kujunenud valdkonnad + instrumentide komplekt hindamaks maailma riikide/ühiskondade arengutaset. Tuntumad konstruktid, mida hinnatakse: – Vabadus (poliitilised vabadused, majandusvabadus, demokraatia) – Võrdsus (ebavõrdsus, võrdsed võimalused) – Tervis, haigestumine, eluiga, hälbiv käitumine – Majanduskeskkond, tehnoloogia, innovatsioon, internet – Riigi võimekus – Korruptsioon – Keskkonnaseisund – Usaldus, sallivus, rahumeelsus, subjektiivne rahulolu, õnn, väärtused Pilk neile, millised läbi löönud - mis see on, kes mõõdab/hindab ja kuidas, millised andmebaasid olemas, näited tulemustest
selle liikmete suhtes; reziim, mida iseloomustab diktatuur Tsensuur riigivõimu poolt kehtestatud poliitiline eelkontroll trükiste, tele- ja raadiosaadete sisu üle, teabe valikuline avalikustamine Tuludeklaratsioon inimese või abikaasade aasta jooksul saadud sissetuleku ametlik aruanne maksuametile Tulumaksuvaba miinimum riigi poolt kehtestatud summa, millelt ei võeta tulumaksu Turumajandus arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena Turutasakaal olukord, kus nõudmine ja pakkumine kauba/teenuse järele on teatud hinnatasemel võrdsustunud Täidesaatev võim vt valitsus Tööjõud ühiskonna tööealised ja võimelised inimesed Töötu tööealine ja võimeline inimene, kes soovib tööd teha, kuid ei leia seda Tööturg süsteem, kus ühed (tööostjad) pakuvad oma tööjõudu ehk oskusi ja teadmisi,
siseminister Andres Anvelt sotsiaalkaitseminister Kaia Iva tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski välisminister Sven Mikser 19.Majandus Majandus on ühiskonna valdkond, kuhu kuulluvad peamiselt eraettevõtted, mille eesmärgiks on pakkuda inimestele tooteid ja teenuseid ning teenida tulu Majanduse toimimiseks on vaja: 1. loodusvara 2. kapitali 3. tööjõudu Turumajandus- arenenud riikidele omane majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ja hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena Turumajanduse toimimine- on pakkujad ja nõudjad, mis kokku teevad turunõudluse. Hind on rahasumma, mis tuleb makta, et kaup endale saada. Teemakohased mõisted: 1. Omahind- kauba tootmiseks tehtud kulutused, mis on väljendatud rahas 2. Turuhind- hind, millega tegelikult kaupa müüakse ja ostetakse 3. Turutasakaal- olukord, kus nõudmine ja pakkumine on võrdsustunud 4
Industriaal- ja postindustriaalse ühiskonna erinevused TÖÖSTUSÜHISKOND POSTINDUSTRIAALNE ÜHISKOND Põhiressurss masinad teadmised Põhiinstitutsioon firma ülikool Põhiotsustajad ärimehed eksperdid, managerid Võimu alus omand oskusteave (know-how) Valitsuse roll majandusvabadus valitsuse ja firmade koostöö (laissez faire) Postindustriaalse ühiskonna (edaspidi: PIÜ) sotsioloogilised teooriad Daniel Bell: "Postindustriaalse ühiskonna saabumine" (1975): PIÜ tunnuseks mitte kaubahulga maksimaalne tootmine, vaid võime juhtida muutusi ja kontrollida ühiskonda, mis eeldab kõrgetasemelise teadusliku, tehnoloogilise, administratiivse ja juhtimisalase koolitusega
7. Mis on konkurents? Kas see mõjutab majandust (turumajanduse tingimustes) positiivselt või negatiivselt? Kuidas? Ettevõtete vaheline võitlus suurema kasumi pärast. Mõneti positiivselt, sest nii on tarbijal rohkem valikuid. Negatiivselt sest nii ei pruugi hinnad stabiilsed püsida. §4.2 Turumajandus 1. Mis on turumajandus (selgitus, näit)? Turg? Turumajandus on majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhete tulemusena. Turumajandust esineb demokraatlikes ja arenenud riikides, nagu näiteks Eestis. Turg on kindlate reeglite alusel toimiv tootmise ja kauplemise kord. 2. Kuidas seonduvad ,,turumajandusega" mõisted nõudmine, pakkumine, hind, konkurents? Mis on turunõudlus? Kui tekib nõudlus millegi järele, siis hakatakse seda tootma ning tootja hakkab seda pakkuma ning seda hinna alusel
mõjutamine. Majandusteooria: üldistused, ceteris paribus põhimõte, abstraktsioonid Poliitökonoomika: · Positiivne- majanduskäitumine teadusuuringute alusel · Normatiivne- Majanduskäitumine kellegi väärtushinnangute alusel Ühiskonna majanduseesmärgid: · Majanduskasv · Täistööhõive · Hindade stabiilsus (kolm ajalooliselt säilinud eesmärki) · Majanduslik efektiivsus (sisendite ja väljundite suhe) · Majandusvabadus (turumajanduslik väärtus) · Tulude võrdne ümberjaotamine · Sotsiaaltagatised · Kaubandustasakaal RAHVAMAJANDUSE KOGUTOODANG EHK SISEMAJANDUSE KOGUTOODANG. *On mingi spetsiifilise ajaperioodi, tavaliselt aasta jooksul toodetud lõpptarbimise kaupade ja teenuste turuväärtus. Mõõdetakse lisaväärtust SKT mõõdab ainult seaduslikke turutehinguid Ei arvesta: finantstehinguid (riiklik sotsiaalabi) , edasimüüki SKT on voolmuutuja
74. Bränd – tänapäevamõistes oluliselt keerukam nähtus kaasates nii selle materiaalse, objektiivse poole, kui ka selle, mis asub vaid meie teadvuses; toote või organisatsiooni aineliste ja sümboolsete omaduste kombinatsioon, mis annab tootele või organisatsioonile identiteedi ja eritab selle teiste toodete või oragnisatsioonide indentiteetidest 75. Turumajandus – arenenud riikides valitsev majandussüsteem, MIDA iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning HINNA kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena. majanduse toimimise korraldus, kus ostjad ja müüjad vahetavad omavahel kaupa vabalt kokkulepitud hindade alusel ning kus ressursside paihutajaks on „nähtamatu käsi“ (isiklikest huvidest lähtuvad indiviidid kasutavad riigi majandusressursse kõige efektiivsemal moel ning sotsiaalne heaolu on toimiva süsteemiga kaasnev nähtus) 76
Peaminister kummutas oma kõnes ka kartusi töökohtade liikumisest Euroopa Liidu vanadest liikmesriikidest uutesse. Võrreldes Euroopa Liidu uutesse liikmesriikidesse investeeringutega Aasiasse ja Ameerikasse, on esimeste osakaal väga väike, kommenteeris peaminister. Lisaks peaministrile esines äriseminaril Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi asekantsler Signe Ratso, kes tutvustas kuulajatele Eesti majanduskeskkonda ning tõi esile selle eelised nagu majandusvabadus, lihtne ja läbipaistev maksusüsteem, innovatiivne keskkond. EASi juhatuse esimees Alar Kolk rääkis Eesti tulevikuväljavaadetest, tõstes esile Eesti riigi visiooni üleminekuks tehnoloogiapõhiselt majanduselt teadmistepõhisele. See tähendab suuremaid investeeringuid inimestesse, teadmistesse ja oskustesse, et tõsta pakutavate toodete ja teenuste kvaliteeti, mis omakorda aitab säilitada/tõsta Eesti riigi konkurentsivõimet12. 1.9 Saksa investorite huvi Eesti vastu
Tulumaksuvaba miinimum riigi poolt kehtestatud summa, millelt ei võeta tulumaksu Tulusiire maksudena laekuva raha ümberjagamine riigi poliitiliste otsuste (seaduste ja määruste) alusel ning riigieelarve kaudu Turuhind hind, millega kaupa/teenust tegelikult müüakse ja ostetakse; turuhind sõltub nõudluse ja pakkumise vahekorrast Turumajandus arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudluse-pakkumise suhte tulemusena Turutasakaal olukord, kus nõudmine ja pakkumine kauba/teenuse järele on teatud hinnatasemel võrdsustunud Turutõrge ehk turuhälve turumajanduse puudus, mis ei võimalda ressursse alati efektiivselt paigutada; turutõrgete pehmendamiseks sekkub valitsus, kehtestades reegleid või pakkudes ühishüvesid Täidesaatev võim vt valitsus Tööandja ettevõte või asutus, kes pakub töövõtjale palgalist tööd
*nähtamatu käsi vaba turumajanduse turg (seal ei ole otseselt kedagi, kes ressursse paigutaks ehk ressursside paigutaja on nö nähtamatu käsi) *patent - üks leiutiste õiguskaitse vormidest *alternatiivkulu - saamatajäänud tulu parimast alternatiivsest kasutamata jäänud võimalusest. 2. Võrdle turumajandust ja käsumajandust (4p) Turumajandus - arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena. Käsumajandus - majandus, milles: · riik asendab eraomanikku ja kontrollib kõiki tootmisressursse · riik on ettevõte, mis toodab enamiku kaupadest · riik määrab ära kaupade hinna · riiklik plaan määrab ära hüviste jaotuse · riik kontrollib kogu majandussüsteemi Käsumajanduse eelised: · majandust on lihtsam mobiliseerida konkreetsete ülesannete täitmiseks
eelised, siis meeltavad seda firmat vähem hinnateadlikud turud, kus on väike hinnaelastsus. Need turud, kus tarbijatel on suur võim, on tavalisel vähem atraktiivsed, kui turud, kus pakkujad saavad ise tingimusi dikteerida. Segmendi atraktiivsust mõjutab ka nõudmise sesoonsus ja tsüklilisus.) 3.Mida mõeldakse kui kõneldakse turumajandusest ? Turumajandus on arenenud riikides valitsev majandussüsteem, mida iseloomustab majandusvabadus, konkurents ning hinna kujunemine nõudmise-pakkumise suhte tulemusena. Mis on äriidee Ettevõtja vajab äriideed ja võimalust selle elluviimiseks. Ilma ideedeta või võimalusteta pole äri. Võib ka öelda, et äriidee on lahendus olemasoleva võimaluse realiseerimiseks. Juhus - on palju edukaid ärisid, mis on alguse saanud juhusest. Piisanud on sellest, et mõni inimene on täiesti tavalisel päeval korraga avastanud, et tema poolt välja mõeldud
c. Plaanimajandus ehk käsumajandus · Määrab riigi kehtestatud plaan · Hinnad kehtestab valitsus · Kaupade või teenuste valik on väike või puudub · Tarbimisvõime oleneb sotsiaalsest positsioonist Valdavalt on riiklik omand ja suurettevõtted 58) Koosta jutuke teemal ,,Majanduselu korraldamine turumajanduse tingimustes" kasutades järgmisi mõisteid: turumajandus, turuhind, turutõkked, konkurents, monopol, majandusvabadus, nõudmine, täiendkaup (näide: vorstileib ilma võita või juuste lõikus ilma soenguta), riiklikult reguleeritav hind, turutasakaal, turunõudlus, ostujõuline nõudmine, omahind, tootmisressursid, turg, vabadus, liberalism (riigi sekkumist majandusellu piirav, üksikisiku vabadusi ning kodaniku- ja poliitilisi vabadusi rõhutav suund majanduses), poliitikas, majandus, asenduskaup (näide: inimene ostab apelsinide asemel õunu), kaup,
kraapimisel seondub just ideoloogiaga. Parem- ja vasakpoolsus 1 n Laver ja Hunt eristasid vasak- ja parempoolseid 5 küsimuse alusel: n suhtumine avalikku omandisse n positiivne sotsiaalpoliitika n avalikud teenused vs madalad maksud n keskkond vs majanduskasv n (sõbralik suhtumine NSV Liitu) n Tähendus ennekõike kõnekeeles n Erinevatel aegadel erineva sisuga n Erinevates riikides erineva sisuga n Rahvuslus, inimkesksus, majandusvabadus, minimaalne ja maksimaalne riik? n Kasutatav poliitilise spektri kaardistamiseks kindlal hetkel ja ruumis Muutused taustakeskkonnas n Inglehart: väärtuste nihe materiaalsetelt postmateriaalsetele 20. sajandi teise poole Läänes (vs. postkommunismi instrumentaalsus) n Kitschelti seletusmudel: poliitilise konflikti nihkumine 20. sajandi teise poole Lääne-Euroopas kapitalismi-sotsialismi vastuolult liberalismi-autoritarismi suunas, erakondade erinev kohanemisedukus
Maailmas üheksas. Etnilisus: 80% venelased, 4% tatarlased, 2% ukrainlased, 1,2 ja 1,1% baškinid ja chuvashid. 15-20% veneõigeusklikud, 10-15% moslemid ja 2% teine kristlus, ateistid “NSV pärand”. Andmed: Venemaa pealinn on Moskva 10 mln elanikku, suurim linn Venemaal ja Euroopas, suhteliselt kallis. Saint Peterburg: 4,6 mln elanikku. Loodud 1703 Peeter Suure poolt. Putin töötas seal. Venemaa seisukord võrreldes teistega. HDI: 73s; Konkurentsivõimeline majandus- 51. (143st); Majandusvabadus 101 (143st); elu kvaliteete 105. (111st). Tänapäeva vene embleem on väga sarnane Vene Impeeriumi embleemiga. (Nüüd: punane taust ja kollased kotkad hobusega keskel. Siis kollane taust mustade kotkastega, hobune keskel). Ka hümni sõnad väga sarnased. Jeltsin: uue põhiseaduse algataja. 91 otsevalitud president, 96 uuesti valitud lisaks 3% hääli, 99 astus tagasi. Vajadus uue konstitutsiooni järgi: 185 uut artiklit, 300 määrust. Võimu paradoksid jäid ette: president vs parlament
annaabi.ee 
