Referaat Teadmusjuhtimine ja tema tähtsus Teadmusjuhtimine tuli kõne alla umbes 20 aastat tagasi. Seniajani pole selle juhtimisteooria aktuaalsus ja uuenduslikkkus kadunud. Üldises plaanis on teadmusjuhtimine juhtimisstiil, mida peaks tänapäevases inforikkas maailmas rakendama, et turul edukas olla. Teadmusjuhtimine on abiks kaasaegses kiiresti muutuvas keskkonnas selliste probleemide lahendamisel, nagu organisatsiooniline kohanemine, ellujäämine ja kompetentsus. (Toiger 2006) Organisatsioonilist edukat kohanemist on vaja, et saada hakkama kiirete muutustega organisatsioonide keskkonnas, mis kipuvad muutuste virrvarris kontrollimatuks muutuma. Ellujäämise all mõeldakse konkurentsi tajumist, mille tulemusel tõstetakse efektiivsust, et tagada ellujäämine.
◦ huvirühmade initsiatiivist ◦ ametnike initsiatiivist ◦ ametiasutuste vahelise koostöö tugevdamise vajadusest ◦ Riigikontrolli auditi tulemustest ◦ välisest survest, nt EL direktiividest, Põhjamaade Ministrite Nõukogu algatusena, Bologna protsessi nõuetest jms ◦ valdkonna arendamiseks täiendavate finantsvahendite saamiseks nii poliitikute, ametnike kui huvigruppide soovil Teema 6: Teadmusjuhtimine 1. Mis on informatsiooni, teadmise ja teadmuse erinevused. Tooge näiteid. • Informatsioon – teabe ja andmete kogum • Teadmine – põhjendatud uskumused tegelikkuse kohta • Teadmus – segu kogemustest, väärtustest, kontekstuaalsest infost ja ekspertsusest. Need elemendid toodavad raamistiku, mille abil saab hinnata ja ühendada uusi kogemusi ja infot 2. Miks on oluline tegeleda teadmusjuhtimisega avalikus sektoris?
INFO- JA TEADMUSJUHTIMISE RAKENDAMINE TALLINNA NURMENUKU LASTEAIAS Essee Infojuhtimine tähendab erinevas vastastikuses seoses oleva teabe hankimist, loomist, organiseerimist, jagamist ning kasutamise protsesside võrgustiku juhtimist, mis ühtse jätkuva protsessina võimaldab organisatsioonil kohaneda oma eesmärkide ja väliskeskkonna poolsete teguritega. Infojuhtimise üldine eesmärk on teha kättesaadavaks õige info õigel ajal. Infojuhtimine aitab organisatsioonidel olla edukam. Kui info hankimine ja loomine toimub kaootiliselt siis kulub palju vahendeid ja aega info hankimiseks, puudub ülevaade olemasolevast teabest, aeglustub otsustusprotsess ja kulutatakse ressusrsse teabe duubeldamiseks. Organisatsioonide edukaks tegutsemiseks on vajalik organiseeritud teave, sest korrastamata infohulk kasvab ja muutub juhitamatuks. Info peab olema kiiresti...
Kommunikatsioon ja teadmus klassikaline informatsiooni juhtimine versus teadmuse juhtimine Uurimistöö Tartu 2008 SISUKORD SISSEJUHATUS.....................................................................................3 1. Kommunikatsioon klassikaline informatsiooni juhtimine.................................4 2.Teadmusjuhtimine............................................................................................................7 KOKKUVÕTE.......................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS......................................................................11 SISSEJUHATUS Käesoleva uurimistöö teemaks on kommunikatsioon ja teadmus klassikaline informatsiooni juhtimine versus teadmuse juhtimine. Töö eesmärk on uurida valitud teemaga seotud
efektiivne võrgustikus osaleja teab, kuidas ta võib olla teistele kasulik head esinemisoskused oskus hinnata väärtust oma aja peremees ja oskab kasutada sõna "ei" omab baasteadmisi informatsiooni arhitektuurist tunneb tehnilist sõnavara valdab projektijuhtimist oskab ennast efektiivselt turundada on alati kaasaegne (Heye) 21. Mis asutused on infoasutused? Asutused, kus on olemas vajalik infrastruktuur info kogumiseks, säilitamiseks, töötlemiseks ja edastamiseks. 22. Mis on teadmusjuhtimine? Juhtimisdistsipliin, mis kohtleb intellektuaalselt kapitali kui juhitud vara; Tegeleb andmete, informatsiooni ja teadmiste kogumisega ja vahetamise arendamisega; Teadmusjuhtimine on uuemaid suundi organisatsiooni- ja juhtimisteoorias; Kirjeldab, kuidas organisatsiooni peaks sellises uues maailmas juhtima. On abiks kriitiliste probleemide lahendamisel nagu organisatsiooniline kohanemine, ellujäämine ja kompententsus järjest kiiremini muutuvas keskkonnas. 23
EMOTIONAALNE informatsioon KONTROLLIMINE INTELLIGENTSUS SOTSIAALNE VASTUTUS KONTROLLIMINE informatsioon ÕPPIV RAHVUSVAHELINE KONTEKST ORGANISATSIOONI EETIKA MAJANDUSES TEADMUSJUHTIMINE ORGANISATSIOONIKULTUUR 2 Kuidas luua uusi ideid? JUHTIMISE FUNKTSIOONID Fayol (1916)
-raamatukogude ja infoasutuste osatähtsuse kasv infoühiskonnas -raamatukogu- ja infoasutuste rolli kasv infotöötlusprotsessides -infotüütajate rolli kasv infoühiskonnas -infojuhtimisesüsteemide arenguks vajalike teadmiste ja oskuste olulisus 13. Infoteaduse kesksed mõisted: Andmed, Informatsioon, Teadmised, Teadmus. Infokäitumine, Infovajadus, Info hankimine, Infootsing ja – kasutamine. Infoüleküllus ja infokirjaoskus ehk infopädevus. Infojuhtimine, Teadmusjuhtimine, Infopoliitika ja Infostrateegia. Vastus: ANDMED- Informatsiooni koostisosad (nt faktid, märgid, sümbolid), mis sobivad kogumiseks, töötluseks, säilitamiseks, edastuseks või tõlgenduseks. INFORMATSIOON- Konteksti asetatud andmed, millel on reaalne või oletatav väärtus vastuvõtja jaoks. (Objektiivne inf (asub väljaspool inimest ja kirjeldab reaalsust), Subjektiivne inf (mis on meie nägemus reaalsusest või reaalsuse peegeldus).
oskab ennast efektiivselt turundada on alati kaasaegne 21. Mis asutused on infoasutused? Infoasutusi defineeritakse üksustena, mis pakuvad informatsioonile baseeruvaid lahendusi lähtuvalt sihtgrupist. o Raamatukogu o Infokeskus (teabekeskus) o Arhiiv o Erinevad konkurentsiinfo keskused (nt teabeamet) o Asutuse sisevõrku haldavad osakonnad o Sisuhalduse organisatsioonid jt 22. Mis on teadmusjuhtimine? Juhtimisdistsipliin Tegeleb andmete, informatsiooni ja teadmiste kogumise ja vahetamise arendamisega. Eesmärk muuta personaalsed teadmised organisatsiooni teadmisteks. 23. Kes on teadmustöötaja? Knowledge worker – spetsialist/juht, kes teab kuidas allutada teadmisi ja teadmust tootlikule kasule, kuidas neid praktikas kasutada Omavad organisatsiooni peamist tootmisvahendit – teadmust 24
kodulehele. Mitu veebilehte leiate? Esitage ühe aadress (URL). Kuidas otsingu läbi viite? Et teada saada Eesti Meteoroloogia ja Hüdroloogia Instituudi koduleht, sisestan selle esmalt google.ee tavaotsingusse. Saan www.emhi.ee. Kasutan google.ee täpsema otsingu lehespetsiifilist otsingut. Otsin aadressile www.emhi.ee viitavaid lehti. Sain umbes 281 tulemust. nt: http://www.eptk.ee/ 5. Leidke definitsioon mõistele teadmusjuhtimine (knowledge management). Mitu definitsiooni leiate? Mitmes keeles definitsioone leitakse? Esitage üks definitsioonidest. Kuidas otsingu läbi viite? Otsingusse kirjutan define:knowledge management Praktiline töö nr 2 Otsing otsisüsteemis Google Leidsin üle 40 definitsiooni 10 keeles
gruppide nimed, milles seda teemat on käsitletud. Kuidas otsingu läbi viite? Panin otsingusse ,,Autokoolid Tallinnas" ja valisin Grupid -> sealt Google grupid. Ja tulemusi tuli: ee.ost.myyk ee.jututuba aiesec-aastakonverents2o1o-sweetestteam Praktiline töö nr 2 Otsing otsisüsteemis Google ee.auto ee.audio 6. Leidke definitsioon mõistele teadmusjuhtimine (knowledge management). Mitu definitsiooni leiate? Mitmes keeles definitsioone leitakse? Esitage üks definitsioonidest. Kuidas otsingu läbi viite? Panin otsingusüsteemi: define:knowledge management ja leian vastused. Võimalik on kümnes keeles leida. 15 definitsiooni. Knowledge management (KM) comprises a range of strategies and practices used in an organization to identify, create, represent, distribute, and enable adoption of insights and experiences
· korraldama dokumente nii, et see kajastab asutuse tegevusprotsesse · kaitsma dokumente lubamatu muutmise eest · toimima infoallikana dokumentides dokumenteeritud tegevuse kohta · võimaldama kohe juurdepääsu kõikidele dokumentidele ja nende metaandmetele. Dokumendisüsteemi modustavad: -dokumendid ja muu inforessurss -dokumentide ja arhiivi haldamise protsessid -kasutajad -süsteemid 14. Mis on teadmusjuhtimine? Juhtimisdistsipliin, mis kohtleb intellektuaalset kapitali kui juhitud vara Tegeleb andmete, informatsiooni ja teadmiste kogumise ja vahetamise arendamisega 15. Millised muutused toob teadmusjuhtimine organisatsiooni jaoks ja millised inimese jaoks? Organisatsiooni jaoks: teabe otsimist ja leidmist tarbijate vajaduste head tundmist infoga seotud tegevuste vastavust seadustele ja normidele organisatsiooni mälu säilitamist informatsiooni kvaliteeti
mis selle moodustavad? infosüsteem, millega hõlmatakse ja hallatakse dokumente ning võimaldatakse neile pidev juurdepääs. garanteerida vajalike protsesside ja otsuste piisav dokumenteeritus ning korrektne dokumendihaldus, töötab asutus välja ja kehtestab dokumendihalduse alusdokumendid · dokumendid ja muu inforessurss · dokumentide ja arhiivi haldamise protsessid · kasutajad · süsteemid 14. Mis on teadmusjuhtimine? Juhtimisdistsipliin, mis kohtleb intellektuaalset kapitali kui juhitud vara. Tegeleb andmete, informatsiooni ja teadmiste kogumise ja vahetamise arendamisega. Ei ole teadus sellest, "kuidas ehitada keskne andmebaas kõigest, mis olemas töötajate peas ning infosüsteemides" (M. Hiie) kirjeldab, kuidas organisatsioone peaks sellises uues maailmas juhtima 15. Millised muutused toob teadmusjuhtimine organisatsiooni jaoks ja millised inimese jaoks?
Esitage gruppide nimed, milles seda teemat on käsitletud. Kuidas otsingu läbi viite? Valisin Googl'i menüüst ülevalt tekstribalt ,,grupid" ja otsingusse kirjutasin ,,Autokoolid Tallinnas." http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=15839 http://www.pereklubi.com/index.php?name=Forums&file=viewtopic&t=23471 http://foorum.audiclub.ee/viewthread.php?tid=2563&page=1&highlight 8. Leidke definitsioon mõistele teadmusjuhtimine (knowledge management). Mitu definitsiooni leiate? Mitmes keeles definitsioone leitakse? Esitage üks definitsioonidest. Kuidas otsingu läbi viite? Google'i põhiotsingusse trükkisin ,,Define Knowledge management." Saadud tulemustest valisin esimese lehe. Avanenud lehelt valisin lehe allosast definitsioonid kõigis keeltes ja sain tulemuseks kokku 41 kokku 8's erinevas keeles. Knowledge management: The process of capturing, organizing, and storing information
– Strateegiline planeerimine keskvalitsuse tasandil: *2002. aastal alustati eelarve strateegia koostamisega •2005. aastal võttis VV vastu strateegiliste arengukavade määruse •2006. aastal koostati esimesed valitsemisala arengukavad • Valdkondlikud arengukavad kooskõlastavad Riigikantselei ja Rahandusministeerium •Minister kinnitab valitsemisala arengukava ja hallatavate asutuste arengukavad Teema 6: Teadmusjuhtimine Teadmusjuhtimise tähelepanukeskmes on teadmised/teadmus. Teadmus on lahutamatult seotud inimestega ja see võimaldab inimestel efektiivselt tegutseda, mis on vajalik organisatsioonide edukaks toimimiseks. Seega võimaldab teadmusjuhtimise strateegia vajalikel teadmistel jõuda õigel ajal neid teadmisi vajavatele inimestele. 1.Mis on informatsiooni, teadmise ja teadmuse erinevused. Tooge näiteid.
Protsessi omanik on ka ühtlasi informatsiooni omanik, mis selle protsessi käigus tekib, või mis mujalt hankides oluliste seostega rikastatakse. Nii võib protsessist (ja tegevustest) eraldatud infot käsitledagi pigem andmetena. 12. Selgita info väärtust, teadmusjuhtimise mõistet ja selle eesmärke. Info kasulikuks tegemisel tuleb silmas pidada selle rakendatavust. Rakendatavuseks tuleb oma inforessurssi hinnata (väärtus, turvalisus) ja juhtida (teadmusjuhtimine knowledge management). 13. Selgita infosüsteemide ja IKT valdkonna sarnasusi ja erinevusi, nende seotust. Sarnasused: · Erinevused: · Infosüsteemid on vanemad ja sisaldavad endas pea alati ka mitteinfotehnoloogilisi osi, reeglitega kaetud suhteid jms · IKT toetab tihti mitut infosüsteemi ning on seotud ka muude infoteenustega. · Infosüsteem keskendub infole, struktuurile, protsessidele. · IKT keskendub realiseerimisele 14
Nii võib protsessist (ja tegevustest) eraldatud infot käsitledagi pigem andmetena: . 12. Selgita info väärtust, teadmusjuhtimise mõistet ja selle eesmärke. · Infol ei olegi sageli omaette eriti suurt väärtust, see võib oluliselt sõltuda kontekstist ja info kasutajatest. · Info kasulikuks tegemisel tuleb silmas pidada selle rakendatavust. Rakendatavuseks tuleb oma inforessurssi hinnata (väärtus, turvalisus) ja juhtida (teadmusjuhtimine knowledge management). · Arvutite ja infotöötlemisega seotud kontekstides oli teadmusjuhtumine (knowledge management) eelkõige mõistetud kui tehnikad salvestatud teadmise töötlemiseks ja juhtimiseks tarbijani. Teisalt on teadmusjuhtimine mõistetud kui teadmiste ning toodete loomise ja teadmusringluse protsessi juhtimine organisatsioonides, arvestades inimese võtmepositsiooni teadmuse kandjana
mõõtmiseks, analüüsiks ja ülisatmiseks, et anda enam informatsiooni põhjendatud otsuste vastuvõtmiseks. Kui finantsnäitajad peegeldavad enamasti organisatsiooni minevikku, siis intellektuaalse kapitali näitajad pakuvad olulist inforamtsiooni ka selle tuleviku kohta. Selles seisnebki intellektuaalse kapitali mõõtmise eriline väärtus. Kui personalile selle olemust selgitada, siis hakkavad töötajad seda päev päevalt üha paremini tunnetama, väärtustama ja kasutama. 1.5 Teadmusjuhtimine ja personali arendamine Teadmuseks nimetatakse sügavalt tunnetatud teadmist. See on lahutamatu intellektuaalse kapitali juhtimisest ja arendamisest, sest kujutab endast nii varjatud kui ka avatud teadmiste loomist organisatsioonis, nende hindamist, kogumist, korrastatud säilitamist ning taaskasutamist. Nii nimetatud varjatud teadmised (ingl tacit) kujutavad endast niisugust töötajate teadmiste,
Standardite tasandid- rahvuslik, regionaalne, rahvusvaheline standard. Subjektiivne info- objektiivse info tõlgendamine enda järgi Säilik - korrastusüksus arhivaalide haldamiseks. Teabenõudja - iga isik, kes esitab teabevaldajale teabenõude käesolevas seaduses sätestatud korras. Teabenõue - teabenõudja poolt käesolevas seaduses sätestatud korras teabevaldajale esitatud taotlus teabe saamiseks. Teadmus Info ja oskused, mis on omadatud läbi kogemuse või hariduse. Teadmusjuhtimine- keskendub erinevate inforessursside juhtimisele, püüdes kaasata vaikivat teadmust. Toimik asjaajamise käigus ühe sarja piires loodud või saadud dokumentidest moodustatud üksus. Õigus - sotsiaalse kontrolli vahend, mis seab inimühiskonna liikmetele riigi poolt kindlad raamid, kontrollib inimeste absoluutset vabadust lubab mingil juhul käituda üksnes teatud viisil ja mitte teisiti.
Aastal annab Siseministeerium välja metoodilise materjali arengukava koostamiseks 1. Missiooni kujundus 2. Väliskeskkonna analüüs 3. Organisatsiooni keskkonna analüüs 4. Defineeri visioon, strateegilised eesmärgid ja mõõdetavad eesmärgid 5. Koosta tegevuskava 6. Vii strateegia ellu 1. Mis on informatsiooni, teadmise ja teadmuse erinevused. Tooge näiteid. Vaata loenguslaide 2. Miks on oluline tegeleda teadmusjuhtimisega avalikus sektoris? Teadmusjuhtimine tähendab arusaamist, fokusseerimist ja võimet süsteemselt juhtida otsest ja deliberatiivset teadmuse ehitamist, samuti selle uuendamist ja kohandamist. Ehk teisisõnu, teadmusjuhtimine on efektiivse teadmusprotsessi juhtimine. 3. Millised on avaliku ja ärisektori teadmusjuhtimise eripärad? ÄRISEKTOR: Ettevõtte edukus ongi otseses sõltuvuses sellest, kuidas ettevõte valib omale töötajaid, tunneb töötaja potentsiaali, oskab näha tema
Ühine mõttetöö + tegevus + tulemuste hindamine! Oluline: kolme sammu ei tee juht üksi, vaid organisatsiooni liikmed ühiselt. Selle mõtteviisi jätk: strateegiline arengukavandamine, tagasisidestatud juhtimine … Teadvustamine, muutus, juurutamine – rakendusliku MA loogika! • Täna Tänaseks - palju vaateid organisatsioonile, palju hindamisskeeme ja arengudimensioone Näited: strateegiline planeerimine, teadmusjuhtimine, muutuste juhtimine, organisatsiooniline õppimine, liidrikujundus, kvaliteedijuhtimine, inimsuhete analüüs, töödemokraatia, organisatsioonikultuur Kirjuks ka organisatsiooni (arengu?) hindamiskriteeriumid ja vaatepunktid: kasumlikkus, konkurentsivõime, töötajate rahulolu, organisatsioonile pühendumine, tegevuse kvaliteet, sots vastutus … Pole ÜRO globaalset organisatsiooniarengu indeksit, liikumine selles suunas aga olemas
Õppimine on ka oma käitumise muutmine, õppimist vigade kaudu, väärtushinnangute muutmine, teadmiste muutmine. Õppimine võiks viia arenguni, ümberkorralduseni, isegi ümberkujundamiseni. Õppimist kergendab informatsiooni piisav olemasolu ja töötajate kaasamine. Õppimist soodustab kontrollisüsteem, mis ergutab õppimist. Julgustama töötajaid isiklikule arengule. Kogemuste jagamine. Pidev harjutamine, et tegevus muutuks alateadlikuks. 21. Teadmusjuhtimine ja teadmuse teke organisatsioonis. Lisanduv info annab maksimaalset efekti, vananeva info kasutamine väheneb. Kindlapiiriline e. selge teadmine, mida saab edastada kasutades sümboleid. Kultuuriline teadmine- org. liikmed kasutavad seda, et tajuda, seletada, hinnata reaalsust (arvamused, veendumused, uskumused). Mis on probleem, põhjus- tagajärg seos, mida peab tegema, miks asjad juhtuvad. Seos on kompetentsusega (mitteteadlik kompetentsus- kingapaelte sidumine ja
kompetentsust ehk töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit. Selles on sätestatud dok. haldurile esitatavad nõuded. DOK.HALDUSEGA SEOTUD DISTSIPLIINID · INFOTEADUS- keskendub äriprotsesse toetavale infole (publikatsioon, andmebaasid, otsustusprotsessi toetavad süsteemid. Tegeleb informatsiooni kogumise, talletamise ja otsingu probleemidega. · TEADMUSJUHTIMINE- keskendub erinevate inforessursside juhtimisele, püüdes kaasata `vaikivat` teadmust. INFOSÜSTEEM- info haldamise süsteem ANDMED- ISIKUANDMED- ,,isikuandmete kaitse seaduse" tähenduses või muud andmed, mida töödeldakse andmekogus riigi, kohaliku omavalitsuse või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku ülesannete täitmiseks. ANDMEKOGU- riigi, kohaliku omavalitsuse või muu avalikõigusliku juriidilise isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku
püüdluste tähistamiseks. Õppiva org. tunnused: 1) Isiklik meisterlikkus- üksikisiku võimed 2) Meeskonnaõpe- inimrühmade ühine õppimine 3) Jagatud mõttemudelid- ühine ettekujutus, kuidas koos töötada 4) Jagatud eesmärk- ühine püüdlus, mida jagavad kõik töötajad 5) Süsteemne mõtlemine- oskus näha org. eri osade koostöö ühtivust ja sünergiat (Senge). 13 43. Organisatsiooniline õppimine ja teadmusjuhtimine. Probleem on selles, et mei ei tea, mida me teame (Platt). Hulgaliselt väärtust kaotatakse selle õppimisele, mida org. juba niigi teab. Teadmiste jagamine loob innovatsiooni. TEADMUSJUHTIMISE kogemustega org. hindavad kõrgelt silmast silma suhtlemist ja elektroonilisi konverentse reaalajas. Inimesed tuleb kaasata protsessidesse. Inimesed näevad oma teadmistes isiklikku inimkapitali, oma võimu- see on turvatunde kaotus. Teadmusjuhtiva org. loomine (E
Ta pakub töötajatele suurt autonoomiat. Eelised: sobib keeruliste ülesannete täitmiseks stabiilses keskkonnas, professionaalidel on piisavalt vaba voli. 24. Selgita õppiva organisatsiooni mõistet ja kirjelda 5 põhilist valdkonda, mida P. Senge pidas oluliseks õppiva organisatsiooni kujundamisel. Õppiv organisatsioon väärtustab uusi teadmisi ja ideid, tagades nende genereerimise ja rakendamise. Eelduseks on intellektuaalne kapital, mille aluseks on süsteemne õpe ja teadmusjuhtimine, kus töötajate teadmus ja kogemused muutuvad organisatsioonis väärtusteks, kui neid jagatakse ja see kajastub tegevuses. Õppiva organisatsiooni moodustab grupp inimesi, kes pidevalt suurendavad oma võimet luua midagi sellist tulevikus, mis on meile oluline. Senge mõistab õppimise all midagi märksa enamat kui lihtsalt info vastuvõtmist. Õppiv organisatsioon eeldab viie komponendi järgimist: · süsteemne mõtlemine
· väljakujunenud harjumus teha asju ikka ja jälle samal viisil; · inertsus tendents jätkata samas suunas. 46. Õppiva organisatsiooni olemus. Organisatsiooni õppimisprofiili komponendid. Õppiv organisatsioon väärtustab uusi teadmisi ja ideid, tagades nende genereerimise ja rakendamise organisatsioonis. Põhineb osaleval juhtimisel. Eelduseks on intellektuaalne kapital, mille aluseks on töötajate süsteemne õpe ja teadmusjuhtimine, kus töötajate teadmus, kogemused ja väärtused muutuvad organisatsioonis väärtusteks, kui neid jagatakse omavahel ja see kajastub tegevuses. Õppiva organisatsiooni kontseptsioon on vana aastakümneid. Terminina aga võeti kasutusele 1990.a.-tel, kui professor Peter Senge (2003) väitis, et pidev ja süsteemne kogemustest õppimine võib olla ettevõtte oluline edutegur. Õppiva organisatsiooni moodustab grupp inimesi, kes pidevalt suurendavad oma võimet luua midagi sellist
organisatsiooni tasandite vahel ümber. Organisatsiooniline õppimine on rohkem kui organisatsiooni liikmete individuaalse õppimise summa, sest see sisaldab teadmiste organisatsioonis säilitamise viisi ka pärast töötajate lahkumist. Õppivas organisatsioonis asendamatuid tõepoolest ei ole. USA professori Peter Senge teosele "Viies distsipliin" (The Fifth Discipline), mis ilmus esmakordselt 1990. Teadmusjuhtimine (knowledge management) hõlmab mitmeid organisatsioonides kasutavaid tegevusi, et identifitseerida, luua, esitada ja levitada teadmisi, et neid oleks võimalik organisatsioonis uuesti rakendada, et neist teatakse ja õpitakse. Teadmusjuhtimise programmid on tavaliselt seotud organisatsiooni eesmärkidega ja nende sihiks on jõuda spetsiifiliste tulemusteni, nagu näiteks jagatud teave, parendatud teostus, konkurentsieelis või kõrgematasemeline innovatsioon. Teadmiste edastamine (üks
· Mõtlemislaad suhtumine töötajatesse, klientidesse, · Õhkkond 29. Selgita õppiva organisatsiooni mõistet ja kirjelda 5 põhilist valdkonda, mida P. Senge pidas oluliseks õppiva organisatsiooni kujundamisel. Õppiv organisatsioon väärtustab uusi teadmisi ja ideid, tagades nende genereerimise ja rakendamise organisatsioonis. Põhineb osaleval juhtimisel. Eelduseks on intellektuaalne kapital, mille aluseks on töötajate süsteemne õpe ja teadmusjuhtimine, kus töötajate teadmus, kogemused ja väärtused muutuvad organisatsioonis väärtusteks, kui neid jagatakse omavahel ja see kajastub tegevuses. Õppiva organisatsiooni moodustab grupp inimesi, kes pidevalt suurendavad oma võimet luua midagi sellist tulevikus, mis on meile oluline. Senge mõistab õppimise all midagi märksa enamat kui lihtsalt info vastuvõtmist. Õppiv organisatsioon eeldab viie komponendi järgimist: · süsteemne mõtlemine
Firmadel on oma majandustegevuses parimate resultaatide saavutamiseks silmas pidada: kulude vähendamist, oma eriomaste oskuste ära kasutamist Andmed on: arvutis korrastatult paiknev volitatutele ligipääsetav ja metainfoga varustatud infohulk, Infosüsteemiks nimetatakse: ettevõtte tugisüsteemi informatsiooni halduseks Infoks nimetatakse: sõnumit, mis esineb dokumendi või audiovisuaalses vormis oleva kommunikatsioonina Teadmusjuhtimine on: soovide ja ideede kahesuunalise liikumise protsess sihttarbija ja tooteid/teenuseid arendava meeskonna vahel,, ärikeskkonnast saadud olulise info süstematiseerimine, töötlemine, kommenteerimine ja kättesaadavaks tegemine sihtgrupile Milline koostöötehnika on alltoodud võimalustes uusim: virtuaalne töögrupp E-õppe peamine eelis on see, et: on võimalus universaalse õpikeskkonna kasutamiseks õppija asukohast sõltumata Kas e-õpe on tavaõppe kopeerimine uute vahenditega? Ei
o Teenusetasand- kõige kitsam. Sisaldub vastutava asutuse tegevuskava Konkreetsem seos eelarvega o eelmine periood, praegu +tuleva aasta prognoos ette o siseministeerium annab siinpuhul võtmeindikaatori, mis eelarvesse pannakse o aastate kaupa igas etapis seotud eelarvega Põhifookus programmidel 20 Teema 6: Teadmusjuhtimine 1.Mis on informatsiooni, teadmise ja teadmuse erinevused. Info= teave o Nt. Loen ajalehest, et Eesti majandus langeb Teadmine= baseerub juba tõestatud, faktiliselt kontrollitud informatsioonil o Nt. Saan faktid eelmise aasta majandusnäitajate kohta, selle aasta omade või võrdlus teiste riikidega Teadmus= laiem kui info ja teadmine. segu kogemustest, väärtustest, kontekstuaalsest infost ja ekspertsusest-
annaabi.ee 
