Rahvusvahelise õiguse konspekt (0)

1. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE OLEMUS JA ALUSPÕHIMÕTTED 1.1 Rahvusvahelise õiguse definitsioon ❑ Rahvusvaheline õigus on õigusharu, mis reguleerib suhteid riikide jt rahvusvahelise  õiguse subjektide vahel ❑ Millised need ’teised’ subjektid on, selle üle on erinevaid arvamusi ja see on ka  ajaloos muutunud – nii nagu on ka riiklus võtnud ajaloos erinevaid vorme. Kindlasti 
kuuluvad siia tänapäeval riikide poolt moodustatud rahvusvahelised organisatsioonid 
oma pädevuse ulatuses. ❑ Teisi lähenemisi: rahvusvahelisest õigusest kui pelgalt ‘normide kogumist’ rääkimine  on liiga staatiline ega peegelda täit tegelikkust. RÕ on protsess, milles nii 
õigusnormidel kui ka poliitikal on tähtis roll; RÕ kui ’rahvusvaheliste suhete keel’. 1.2 Rahvusvaheline avalik ja rahvusvaheline eraõigus ❑ Rahvusvaheline (avalik) õigus erineb rahvusvahelisest eraõigusest, mis on oma  olemuselt siseriikliku õiguse osa, peamiselt kollisiooninormid nn rahvusvahelise 
elemendi olemasolul õigussuhtes ❑ Igal riigil on omamoodi rahvusvaheline eraõigus, sest selle sisu sõltub konkreetse riigi seadusandlusest. ❑ Tänapäeval on normide hulk nii mahukas, et eraldi kursustel käsitletakse  rahvusvahelist avalikku ja eraõigust. Ajaloos käsitleti neid mõnikord ka üheskoos. 1.3 RÕ piiridest ❑ Rahvusvahelises õiguses puudub sunnivõim nii nagu see on siseriiklikus õiguses riigil (valitsusel) oma sunniaparaadiga. Rahvusvahelise kogukonna poolt – näiteks ÜRO 
Julgeolekunõukogu - teostatav sund, RÕ jõustamine võib kriisides olla valikuline. 
ÜRO Julgeolekunõukogu reageeris üksmeelselt 1990.a, kui Iraak okupeeris ja 
annekteeris Kuveidi; Kuveit vabastati. ÜRO JN alalistel liikmetel on aga vetoõigus, 
mistõttu neid saab nende endi rikkumise korral ’manitseda’ vaid ÜRO Peaassamblee 
enamus või võetakse vastumeetmed vastu teatud riikide grupi poolt. ❑ Vt näiteks ÜRO Peaassamblee resolutsioon 68/262 „Ukraina territoriaalne  terviklikkus“ (Krimmi küsimuses), 27.03.2014. 1.4 Rahvusvahelise õiguse eripärast ❑ On detsentraliseeritud õigussüsteem, sest puudub keskne sunnivõim (politsei, armee),  kes rahvusvahelise õiguse rikkumise eest korrale kutsuks või karistaks. ❑ Erineb siseriiklikust õigusest mitmeski mõttes: näiteks peamiste subjektide poolest  (riigid), aga ka allikate poolest (mh rahvusvaheline tavaõigus) ❑ Samas iseloomulik normide plahvatuslik kasv viimastel aastakümnetel ja  alavaldkondade teke RÕ sees: inimõigused, rahvusvaheline kriminaalõigus, 
keskkonnaõigus, kaubandusõigus, investeeringute õigus jne.


❑ Siiski on kõigile neile alavaldkondadele ühine RÕ nö üldosa; nad ei eksisteeri eraldi  RÕ aluspõhimõtetest. 1.5 Kas rahvusvaheline õigus on ’päris’ õigus? ❑ Melose dialoog (Thycydides, 5. saj. E.Kr, Peloponnesose sõda.). Ateenlased  meloslastele: õigus toimib üksnes võimu poolest võrdsete vahel, sest „tugevad teevad 
seda, mida võivad ja nõrgad kannatavad seda, mida peavad“. ❑ Inglise õigusteadlane-positivist John Austin 1830.-tel a.: rahvusvaheline õigus pole  ’päris õigus’, vaid ’positiivne moraal’. 19. sajandi lõpu Saksamaal rahvusvahelise 
õiguse tähtsuse eitajad (sks k Völkerrechtsleugner) ❑ Louis Henkin (1917-2010) Columbia Ülikoolist: peaaegu kõik riigid järgivad peaaegu kõiki rahvusvahelise õiguse norme peaaegu kogu aeg.  ❑ Rahvusvaheline õigus on päris õigus, aga oma eripäradega. Suurvõimudel on enam  võimalusi rahvusvahelise õiguse tõsise rikkumise korral ’pääseda’, ent ka nende jaoks
on rikkumisel oma hind prestiizhi, võimalike sanktsioonide jne mõttes. 1.6 Rahvusvaheline õigus ja Eesti ajalugu ❑ Friedrich (Fjodor Fjodorovitš) Martens (1845-1909), Pärnus sündinud ja Valga  raudteejaamas surnud, Vene tsaaririigi juhtiv rahvusvahelise õiguse ekspert. Peterburi 
ülikooli pikaajaline rahvusvahelise õiguse professor ja Venemaa mõjukas diplomaat 
1899.a ja 1907.a Haagi rahukonverentsidel. Tema järgi on nimetatud nn Martensi 
klausel rahvusvahelises humanitaarõiguses. ❑ Ants Piip (1884-1942), Tartu Ülikooli rahvusvahelise õiguse professor ja  mitmekordne EV välisminister, esimese eestikeelse rahvusvahelise õiguse õpiku 
autor. Diplomaadina EV välisdelegatsiooni liige 1919.a, Tartu rahuläbirääkimiste 
Eesti delegatsiooni liige 1920.a, välisminister 1940.a Nõukogude ultimaatumi 
esitamise ajal. 1920.a Tartu rahuleping täpsustas, et Eesti eraldumine Venemaast 
toimus rahvaste enesemääramisõiguse põhimõttele tuginedes. ❑ Nõukogude okupatsioon ja anneksioon; mittetunnustamispoliitika: Eesti Vabariik  leidis oma „viimase pelgupaiga rahvusvahelises õiguses“ (L. Meri). Rahvusvaheline 
õigus on „väikeriikide tuumapomm“ (L. Meri)  1.7 Eesti ÜROs ❑ Eesti Vabariik oli kahe maailmasõja vahel Rahvasteliidu liige. Rahvasteliidu  peakorter asus Genfis. 1930. aastate lõpus oli ka Eesti ja Leedu õigusvaidlus Alalises 
Rahvusvahelises Kohtus Haagis (Panevezhis-Saldutiskis Railway Case) ❑ ÜRO-ga liitus Eesti alles 1991.a septembris, vahetult taasiseseisvumise järel.
❑ Aastatel 2020-2021 on Eesti ÜRO Julgeolekunõukogu mittealaliseks (st vetoõiguseta) liikmeks. Rahvusvahelise õiguse olulisuse rõhutamine seal kuulub Eesti prioriteetide 
hulka. Eestit peetakse üheks liidriks küberküsimustega seotud rahvusvahelise õiguse 
tõstatamisel.  1.8 Rahvusvahelise õiguse aluspõhimõtted


❑ 1945.a võeti San Franciscos vastu ÜRO põhikiri (Harta), mis on tänaseni jäänud  rahvusvahelise õiguse ja võib isegi öelda, maailmakorra, tähtsaimaks aluslepinguks. ❑ Harta preambul: „kinnitada usku inimese põhiõigustesse, tema väärikusse ja  väärtusse, meeste ja naiste võrdõiguslikkusesse ning suur- ja väikerahvaste õiguste 
võrdsusse“. Harta Art 2 ÜRO tegevuse põhimõtted, näiteks: ❑ Art 2 lg 1: liikmesriikide suveräänse võrdsuse põhimõte, lg 2 kohustuste täitmine heas usus, lg 3 tülide rahumeelne lahendamine,  ❑ Lg 4: „Kõik ÜRO liikmed hoiduvad oma rahvusvahelistes suhetes jõuga  ähvardamisest või jõu tarvitamisest nii iga riigi territoriaalse puutumatuse, poliitilise 
sõltumatuse vastu kui ka mõnel muul viisil, mis ei ole kooskõlas ÜRO eesmärkidega.“ ❑ Lg 7: ÜRO ei tohi sekkuda liikmesriigi siseasjadesse, mis oma loomult kuuluvad  siseriikliku jurisdiktsiooni alla. 1.9 Riigi suveräänsus kui (tänapäeval vaieldav) RÕ aluspõhimõte ❑ 16. sajandil lõi Prantsuse õigusteadlane Jean Bodin (1530-1596) mõiste  ’suveräänsus’, mis tähendas riigi võimutäiust, ka välissuhetes. ❑ Veel 20. sajandi alguses tõlgendati (vähemalt suurriikide) suveräänsust enam-vähem  absoluutsena. Pärast 2. maailmasõda ja holokausti on tugevnenud rahvusvahelises 
õiguses aga inimõiguste suund, mille järgi riigi suveräänsuse tõlgendus ei saa olla 
piiramatu. Näiteks 2005.a ÜRO Peaassamblees heaks kiidetud ’vastutus kaitsta’ 
doktriin (responsibility to protect, R2P) mõtestab suveräänsust ka valitsuse 
kohustusena kaitsta oma kodanikke ja elanikkonda, nende elusid ja õigusi. 
Suveräänsus pole enam ainult õigus, vaid ka kohustus. 1.10 Rahvusvaheline õigus ja Euroopa õigus ❑ 2004.a sai Eesti Vabariik Euroopa Liidu liikmeks, mis tähendab, et Eesti Vabariigi  suveräänsus toimib tänapäeval selle supranatsionaalse regionaalse rahvusvahelise 
organisatsiooni liikmelisuse kontekstis. Näiteks esindab EL liikmesriike WTOs 
(Maailma Kaubandusorganisatsioon) ja üldse kolmandate riikidega 
kaubanduslepingute sõlmimisel.  ❑ Euroopa Liidu õigust võib lugeda eraldi õigusharuks, mis on siiski rahvusvahelisest  õigusest välja kasvanud. Tema aluseks on EL-i liikmesriikide vahelised lepingud. EL-
i õigusega tutvumiseks on õigusteaduskonnas eraldi kohustuslik loengukursus. ❑ Euroopa õigus laiemas tähenduses hõlmab (lisaks EL-i õigusele) ka Euroopa  Nõukogu kui rahvusvahelise organisatsiooni õigust (Council of Europe; peakorter 
Strasbourgis). Selle tähtsaimaks lepinguks on Euroopa Inimõiguste Konventsioon 
(1950), mille elluviimise üle valvab Euroopa Inimõiguste Kohus, samuti Strasbourgis.
EIK õigus on samas ka regionaalse rahvusvahelise õiguse näiteks. 2. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE AJALUGU 2.1 RÕ ja RÕ teaduse ajalugu: kaks erinevat asja


❑ RÕ ajalugu on nähtuse enda ajalugu; RÕ teaduse ajalugu on see, kuidas seda nähtust  on ajas mõtestatud ja kirjeldatud. Siiski omavahel tihedalt seotud, sest RÕ praktika 
kohta saame me tihti teada doktriinist ja teooriast. RÕ õpetlased on sageli ühteaegu 
olnud ka praktikud, diplomaadid, õigusnõunikud.  2.2Eurotsentristlik vs universaalne lähenemine ❑ Eurotsentristliku lähenemise kohaselt on RÕ eelkõige Euroopa riikide arengute ja  koostöö tulemus Uusaja alguses, 16.-17. sajandil. Rõhutatakse 1648.a Vestfaali 
rahulepingu tähtsust ja autoreid nagu Francisco Suarez, Alberico Gentili ja eelkõige 
Hugo Grotius. ❑ Universaalne lähenemine väidab, et RÕ on olnud olemas seal, kus on koos  eksisteerinud riiklikud moodustised, põhimõtteliselt 3. aastatuhandest e.Kr., kui 
selline situatsioon Mesopotaamias kujunes. Seega Euroopal nii erilist rolli pole olnud 
RÕ ajaloolises arengus. ❑ Keskseks küsimuseks on, kuidas defineerida RÕ-d. Näiteks kas savitahvlil leping  kahe valitseja vahel on RÕ selles tähenduses nagu tänapäeval seda mõistetakse? 2.3RÕ sugemed antiikaja Kreekas ja Roomas ❑ Esimesed rahvusvahelise õiguse-laadsed reeglid puudutasid diplomaatilist õigust ja  reegleid sõjapidamises, mõlemas mängis olulist rolli vastastikkus. Tekkisid ka 
stabiilsemad arusaamad sellest, mis üldse on leping lahe erineva polise vm valitseja 
vahel. ❑ Roomas moodustus impeerium, kes ei näinud püsivalt enda kõrval teisi jõudusid  võrdsetena. Rooma impeeriumi päevilt tuntud jus gentium oli kaasaja mõttes pigem 
rahvusvaheline eraõigus. 2.4Keskaeg ja universalism kristlikus Euroopas ❑ RÕd tänapäevases mõttes pole, sest lähtutakse kristliku maailma (respublica  Christiana) ühtsusest. Selle maailma eesotsas seisavad keiser ja paavst. Selle maailma 
sees kujunevad hierarhilised ja ka vasallisuhted.  Samas sündmused, millest hiljemgi 
inspiratsiooni saadakse RÕ arendamisel, näiteks vaidluste lahendamise meetodid 
vahendus ja arbitraaž, sh meil Liivimaal. ❑ TÜ rahvusvahelise õiguse professor (1893-1917) Vladimir Hrabar (Grabar) nägi  rahvusvahelise õiguse mõtte esimesi algeid keskaja legistide kirjutistes. ❑ Reformatsioon 16. saj. õõnestab kristliku läänemaailma poliitilist ühtsust ja loob  eeldused suveräänsete, teineteise kõrval eksisteerivate ja formaalselt võrdõiguslike 
riikide tekkeks. 2.5Vestfaali rahu 1648.a ❑ Münsteri ja Osnabrücki rahulepingud. 
❑ Senine universaalsuse ja läänekristliku vormilise poliitilise ühtsuse maailma põhimõte taandub üksteise kõrval eksisteerivate suveräänsete (iseseisvate) riikide ees. ❑ Lõpetas Kolmekümneaastase sõja (1618-1648), mis laastas eriti Saksamaad jm Kesk- Euroopat.


2.6Regionaalsed arengud teistes maailmajagudes ❑ Siyar islamimaailmas (eraldi reeglid islamimaailma sees ja uskmatutega suheldes)
❑ Sinotsentristlik käsitlus Ida-Aasias. Suveräänset võrdsust ei tunnustata, vaid teised on  kas Hiina vasallid või barbarid. Kowtow. ❑ Kujutisel vasallriikide saadikud Hiina keisri juures 2.7Esimesed RÕ autorid-teadlased Euroopas ❑ Francisco de Vitoria (1492-1546)
❑ Hispaania hilisskolastika (moraalteoloogilise koolkonna) väljapaistev esindaja
❑ „De Indis“, 1532
❑ „De Jure belli Hispanorum in barbaris“, 1532
❑ Francisco Suarez (1548-1617)
❑ Samuti Hispaania Salamanca koolkond
❑ „Tractatus de legibus ac deo legislatore“ (1612)
❑ Alberico Gentili (1552-1608)
❑ Itaalia päritolu Oxfordi Ülikooli juuraprofessor
❑ „De jure belli libri tres“ (1598) 2.8Hollandlane Hugo Grotius (1583-1645), „rahvusvahelise õiguse isa“ ❑ „Mare liberum“ (1609)
❑ „De jure belli ac pacis“ (1625)
❑ Viimane on tõenäoliselt kõige mõjukam tekst rahvusvahelise õiguse kirjutiste ajaloos. 2.9Loomuõigus ja õiguspositivism ❑ Loomuõiguslased tuletasid (ja tuletavad) RÕ sisu metafüüsilistest, filosoofilistest või  religioossetest põhimõtetest. Õiguses ei eristata selgelt olevat ja olema pidavat või 
õigust ja moraali – õigus peabki olema ’õige’ ja sellisena ka moraalne. Õigus on 
midagi muud kui see, mida riigid ’tegelikult’ teevad. Miinuseks kujunes avatus 
spekulatsioonidele; „igal autoril on oma loomuõigus“ (19. saj. TÜ dotsendi Carl 
Bergbohmi sõnadega). ❑ Õiguspositivistid hakkasid rõhutama riikide tegelikku praktikat ja eriti lepinguid,  millest nende silmis kujunes rahvusvahelise õiguse peamine allikas. 2.10 Loomuõiguslane ❑ Samuel Pufendorf (1632-1694), sakslane, kes töötas Heidelbergi ja Lundi Ülikoolides
❑ „De jure naturae et gentium“ (1672) 2.11 Õiguspositivist ❑ Göttingeni professor Georg Friedrich von Martens (1756-1821)
❑ Esimese Euroopa rahvusvaheliste lepingute kogu koostaja


2.12 1919.a Rahvasteliit: esimene universaalsuse püüelnud  rahvusvaheline organisatsioon ❑ Rahvasteliidu pakt (statuut) oli 1919.a Versailles rahulepingu osaks
❑ USA jäi omal valikul ja Saksamaa ning Nõukogude Venemaa jäeti algselt  organisatsiooni liikmesusest kõrvale. Nõukogude Liit liitus 1934.a, ent visati 1939.a 
Soome Talvesõja alustamise pärast organisatsioonist välja. ❑ Alaline Rahvusvaheline Kohus (PCIJ) jäi Rahvasteliidu päevil veel eraldiseisvaks  kohtuks; hiljem, 1945.a  muutub Rahvusvaheline Kohus (ICJ) üheks ÜRO organiks. 3. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE SUBJEKTID 3.1Riik kui RÕ peamine subjekt ❑ RÕ keskseteks ja peamisteks subjektideks on riigid.
❑ Ent mis on riik RÕ mõttes? Montevideo konventsiooni definitsioon 1933.a: Riigil RÕ subjektina peab olema: 
a) Alaline elanikkond, 
b) Kindlaksmääratud territoorium, 
c) Valitsus, 
d) Võimekus astuda suhetesse teiste riikidega e iseseisvus (iseseisvalt tegutsemine). ❑ Keerulised erijuhtumid: näiteks Taiwan (ajalooliselt alternatiivne kogu-Hiina valitsus, kes aga end hetkeseisuga eraldi riigiks nimega ‘Taiwan’ ei pea); Palestiina (küll 138 
tunnustust, aga puudub üheselt kindlaksmääratud territoorium; efektiivne riigivõim 
küsitav, eriti Gaza sektoris). 3.2Riikide tunnustamine ❑ Eristatakse riikide kui selliste ja valitsuste tunnustamist. Vt näiteks hetkel, kes on  õiguspärane Venezuela või Valgevene president ❑ De facto (e mittelõplik tunnustamine) ja de jure tunnustamine
❑ Tunnustamise konstitutiivne ja deklaratiivne teooria – vt näiteks küsimus, kas Kosovo on riik? 2020.a septembri seisuga on Kosovot tunnustanud 98 riiki ÜRO 193 
liikmesriigist, sh Eesti. - E Missugust tähtsust tunnustamisel omistada? Kas on vajalik et oleks kõik 
riigid tunnustatud? ❑ Kaasaja praktika näitab, et seisukoht, mille järgi konstitutiivne teooria on oma aja ära  elanud, on ennatlik. RÕ on selles mõttes konservatiivne nähtus, et üldiselt siiski 
hindab teiste, juba olemasolevate subjektide arvamust. 3.3Eesti Vabariigi tunnustamine ❑ 2.02.1920 tunnustab Eesti Vabariiki de jure Nõukogude Venemaa
❑ Esimese maailmasõja võitnud Euroopa liitlased (ÜK, Prantsusmaa, Itaalia)  tunnustasid Eestit jaanuaris 1921.a de jure. Arvestades, et Versailles’ rahukonverents 
oli 1919.a, võtsid nad igatahes endale aega


❑ USA tunnustas Eestit de jure juulis 1922.a, Samas Nõukogude Liitu tunnustas USA  täies mahus alles 1933.a  ❑ Fotol George Kennan (1904-2005), kes töötas USA Tallinna konsulaadis 1928;  paljuski defineeris oma ‘pika telegrammiga’ 1946.a USA poliitika N. Liidu suhtes. 3.4Riigi järjepidevus ja õigusjärglus ❑ Järjepidevuse puhul (ing k state continuity) jääb riik RÕ subjektina samaks, vaatamata raputustele (näiteks osa territooriumi kaotus, revolutsiooniline valitsuse vahetus, 
ajutine okupatsioon ja õigusvastane anneksioon. ❑ Õigusjärgluse puhul (ingl k state succession) on tegu kahe erineva riigiga ja uus riik  võib vanalt teatud kohustused (aga ka õigused) pärida. Näiteks 1918.a oli Eesti 
Vabariik Vene tsaaririigi õigusjärglane teatud tavaõiguslike reeglite suhtes, mis 
puudutasid territoriaalmere ulatust Läänemeres jne. ❑ Nt Чехословакия – Чехия и Словакия  3.5Riikide õigusjärgluse Viini konventsioonid 1978 ja 1983 ❑ 1978.a konventsioon puudutab õigusjärglust lepingutes, 1983.a konventsioon riigi  varade, arhiivide ja võlgade osas ❑ Küsitavuseks koloniaalikkest vabanenud riikide eristamine muudest õigusjärgluse  juhtumitest, näiteks Euroopas. Vaid esimestele on antud võimalus alustada kohustuste
mõttes puhtalt lehelt (clean slate) ❑ 1978.a konventsioonil 23 osapoolt, 1983.a konventsioonil vaid 7 (sh Eesti). 1983.a  konventsioon pole jõustunud. 3.6Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni rahvusvahelis-õiguslik staatus  pärast 1991.a ❑ Eesti Vabariik tugineb riikliku järjepidevuse (state continuity) doktriinile, st et ta on  sama riik, mis 1940.a õigusvastaselt annekteeriti. Venemaa seda ei tunnusta; Lääs 
tunnustab. Stimsoni ja hiljem mittetunnustamise doktriin. Fotol peakonsul Ernst 
Jaakson Reaganitega. ❑ Venemaa ise näib enda suhtes korraga rääkivat nii riigi järjepidevusest (alaline koht  ÜRO JN-s) kui ka õigusjärglusest (mõned muud suhted, sh vastutus N. Liidu tegude 
eest). Vt ka Vene konstitutsioonimuudatused 2020.a 3.7Õigusvastane anneksioon suveräänsuse tekkimise viisina – lubamatu  Teise maailmasõja ajast saadik ❑ Pärast seda, kui Pariisi pakt (Briand-Kelloggi pakt) 1928.a keelustas sõja  ‘rahvusvahelise poliitika teostamise vahendina’ ja ÜRO Harta Art 2 lg 4 relvastatud 
jõu kasutamise ja sellega ähvardamise, pole suveräänsuse üleminek relvajõu 
kasutamise järel õiguslikult võimalik, v.a. Lepitaks vastav kokkulepe ❑ Vt Põhja-Küprose situatsioon alates 1974.a ja Krimm alates 2014.a. Fotol Vene  ‘rohelised mehikesed’ Krimmis 2014.a. 3.8Vaieldav suveräänsus territooriumide osas


❑ Lõuna-Hiina meri (Hiina, Filipiinid, Vietnam jne), Vt kujutist paremal.
❑ Falklandi saared (ÜK, Argentiina)
❑ Kuriili saared/Põhjaterritooriumid (Venemaa, Jaapan) 3.9Rahvusvahelised valitsusvahelised organisatsioonid kui RÕ subjektid ❑ Tänapäeval tunnustatakse rahvusvahelisi valitsusvahelisi organisatsioone RÕ  subjektidena nendele riikide poolt antud pädevuse ulatuses. See polnud ajalooliselt 
enesestmõistetav – vt näiteks ICJ Reparation for Injuries kaasus 1949.a ❑ Rahvusvahelisi organisatsioone (IGOs) (ja ÜRO allorganisatsioone) on tänaseks päris  suur hulk; suur muutus RÕ ajaloolises arengud.  3.10 Ajalooliselt väljakujunenud RÕ erisubjektid ❑ Erisubjekt nimega Malta rüütliordu
❑ Erisubjekt nimega Püha Tool (eristatuna Vatikanist) - pavstlus kui organisatsioon  (katoliku kirik) ❑ Rahvusvaheline Punase Risti Komitee (ICRC) on 1863.a Šveitsi õiguse alusel  moodustatud eraõiguslik organisatsioon, kuid 20. sajandil on teda praktikas käsitletud 
sarnaselt rahvusvaheliste organisatsioonidega.  3.11 Inimene, rahvusvaheline korporatsioon, NGOd kui RÕ  subjektid? ❑ Kaasajal oluline vaidlus selle üle, kas ja mil määral nimetatud saavad olla RÕ  subjektid (st lisaks riikidele ja rahvusvahelistele valitsusvahelistele 
organisatsioonidele). ❑ Inimõigused ja rahvusvaheline humanitaarõigus, aga samas ka rahvusvaheline  kriminaalõigus on toonud kaasa teatud inimese õiguste ja kohustuste tunnustamise 
RÕs. Siiski juhtivad riigid väljapoolt Läänt, näiteks Hiina ja Venemaa, suhtuvad 
inimese RÕ subjektsuse rõhutamisse skeptiliselt.  ❑ Korporatsioonide ja rahvusvaheliste NGOde osas on tõstatatud küsimusi nende  legitiimsusest, et kas see oleks rahvusvahelistes suhetes päris võrreldav riikide omaga.
Kelle või mille huve nad esindavad? Riigid kaitsevad kiivalt oma privilegeeritud 
positsiooni RÕ peamise subjektina. 4. RAHVUSVAHELISE ÕIGUSE ALLIKAD 4.1RÕ allikate põhiküsimused ❑ Kui me räägime RÕst, siis kust see tuleb? Mis kehtib RÕna ja mis pole seda?
❑ Lisaks: kas on teatud hierarhia RÕ normides? Kas RÕ loomine on aja jooksul  muutunud, võttes arvesse muutusi rahvusvahelises kogukonnas? ❑ Üldpõhimõte: RÕ aluseks on riikide nõusolek, konsensus 
❑ Samas selle väljendamiseks on erinevaid viise (vt näiteks tavaõigus)


4.2ÜRO Rahvusvahelise Kohtu statuut 1945.a ❑ Artikkel 38: (allikad) 1. Kohus, olles kohustatud lahendama temale arutada antud vaidlusi rahvusvahelise 
õiguse alusel, kohaldab:
a) rahvusvahelisi üld- ja erikonventsioone, mis sisaldavad vaidlevate riikide poolt 
sõnaselgelt tunnustatud sätteid;
b) rahvusvahelist tava kui õigusnormina tunnustatud üldist praktikat;
c) õiguse üldprintsiipe, mida tunnustavad tsiviliseeritud rahvad;
d) kohtuotsuseid ja erinevate rahvaste kõrgekvalifikatsiooniga õigusteadlaste õpetusi kui 
abistavaid allikaid õigusnormide määratlemisel, pidades seejuures silmas artikli 59 
sätteid. 4.3Rahvusvaheline tavaõigus Peab olema:  ❑ Kaks komponenti: riikide üldine ja ühetaoline praktika ning tunnustatus  õigusnormina (opinio juris). Lihtsalt üldine praktika ei pruugi olla veel 
rahvusvahelise õiguse norm, kui puudub opinio juris – levinud käitumine võib sel 
juhul olla lihtsalt viisakusavaldus näiteks. ❑ Tavaõigus võib olla ka regionaalne (näiteks Lõuna-Ameerikas või ajalooliselt ka  Läänemere ääres). ❑ Nii riikide praktikas kui õigusteoorias on tavaõigus vaidlusi põhjustanud. Näiteks  kas lugeda tähtsaimaks seda, mida riikide esindajad ütlevad või seda, mida riigid 
tegelikult teevad? (Diplomaatilised ja riigijuhtude avaldused võivad mõnikord olla
silmakirjalikud, isegi teadlikult eksitavad.) Mõnedes tähtsates kaasustes (ICJ, 
Nicaragua v USA 1986.a) on loetud tavaõiguseks pigem seda, mida riigid 
deklareerivad. Opinio juris (näiteks riikide avaldused) on ühtlasi ka riikide 
praktika. ❑ Tavaõiguse eripäraks on ka see, et selles raames on eelistatud tugevaid ja  aktiivseid riike (tihti lääneriike), kes oma käitumisega ’tallavad raja sisse’ 
teistelegi. Tekib justkui eeldus, et antud käitumisviis kehtib õiguslikult siduvana 
ka teiste, vähem aktiivsete ja perifeersemate riikide jaoks. Halvimal juhul võib 
selline riik avastada, et teda seob tavaõiguslik norm, aga ta polnud sellest õieti 
teadlikki. 4.4Kuidas mitte tunnustada RV tavaõiguse normi? ❑ Persistent objector (järjepidev vastuseisja) – kui riik korduvalt ja õigeaegselt  kinnitab, et ta ei tunnusta teatud rahvusvahelise tavaõiguse reeglit enda jaoks 
siduvana, siis see ka ei seo teda.  4.5Rahvusvahelise õiguse üldprintsiibid – mis need siis on? ❑ Üldisemad ja vähem konkreetsed kui õigusnormid; kasutatakse peamiselt  õiguslünkade täiteks.  ❑ Heausksus (good faith); nullum crimen  sine lege; nemo judex in causa sua;  estoppel jne


❑ Tänapäeva RÕs ‘tsiviliseeritud’ ja ‘mittetsiviliseeritud’ rahvaid enam ei eristata  (erinevalt 1920.a Alalise Rahvusvahelise Kohtu statuudi sõnastusest).  4.6Kas ÜRO RK statuudi Art 38 lg 1 on tänapäeval ammendav? ❑ Ühepoolsed deklaratsioonid. Teatud juhtudel on käsitatud riigi esindaja  ühepoolset deklaratsiooni (selget lubadust) juriidiliselt siduvana. Palju sõltub 
siiski konkreetsest kontekstist ja siin on üksjagu vaieldavat. ❑ Rahvusvaheliste organisatsioonide ja nende õigusaktide kasvav roll. ÜRO  Peaassamblee ja Julgeolekunõukogu resolutsioonid, panganduses Baseli komitee 
jne ❑ Nn pehme õiguse (soft law) vaieldav roll – on see üldse ‘rahvusvaheline õigus’? 4.7Rahvusvaheline lepinguõigus ❑ 1969.a Rahvusvaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon. Jõustus 1980.a.  Suures osas peegeldab rahvusvahelist tavaõigust (st reeglid seovad ka neid riike, 
kes seda Viini konventsiooni pole ratifitseerinud). ❑ Eraldi konventsioon: Riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vaheliste või  rahvusvaheliste organisatsioonide vaheliste lepingute õiguse Viini konventsioon 
1986.a. 4.8  1969.a Viini konventsioon ❑ Viini konventsiooni põhiideoloogia on, et riigid on suveräänsed ja sellisena  lepingute peremehed. Viini konventsioon ei seo riike vormilistes küsimustes 
selliselt, et lepingut sõlmivad riigid ei saaks selles enda lepingu suhtes 
kohaldatava(te) reegli(te) osas mööda minna, vastavalt ühisele arusaamale ja 
kokkuleppele. Leping on see, mis nad tahavad, et leping oleks. ❑ Konventsiooni järgi on RV lepingud kirjalikud ja sõlmitud riikide vahel. Mis ei  tähenda, et suulisi lepinguid ei võiks olla. ❑ Samas Briti teadlane ja praktik Philip Allott: lepingud on tihti ’kirjalikult  vormistatud lahkarvamused’. ❑ Pacta sunt servanda (Art 26); lepingutest tuleb kinni pidada
❑ Rahvusvahelise lepinguõiguse kohustuse mittetäitmist ei vabanda RÕs ka  teistsugune siseriikliku õiguse norm (Art 27) ❑ Lepingu sõlmimise õigus riigipeal, valitsusjuhil või välisministril automaatselt.  Muud ametikandjad peavad esitama riigipoolse volikirja (full powers), v.a. kui 
kahe riigi esindajate vastastikune tundmine jm kontekst seda ei eelda.  ❑ Leping allkirjastatakse ja siis ratifitseeritakse. Viini konventsiooni Art 18 nn  ajutine kohustus: allkirja andnud riik on kohustatud hoiduma lepingu mõtte ja 
eesmärgiga vastuolus olevast käitumisest. ❑ Rahvusvaheliste lepingute õigus ei sisalda lepingute konflikti jaoks universaalset  lahendust. ❑ Lepingud on kohustuslikud ainult nende osalisriikidele (Art 26). Siiski võivad  tekkida ka mõned nn objektiivsed režiimid – näiteks Antarktika leping 1959.a (12 
riigi vahel), aga väidetavalt ka 1994.a parvlaev ’Estonia’ vrakki puudutav leping 
Eesti, Rootsi ja Soome vahel.


❑ Minevikus sõlmitud lepinguid võidakse lepingupartnerite vahel uuesti läbi  vaadata, neid nn revideerida. Vastavalt VK Art 40 peavad muutmises osalema 
kõik algse lepingu osalisriigid. Lepingu tõlgendamine võib aja jooksul muutuda 
ka muude tegurite mõjul. 4.9Õiguslikult mittesiduvad, ‘poliitilised’ kokkulepped ❑ Memorandum of understanding (MOU) , vastastikkuse mõistmise memorandum;  enamasti ei peeta sellist vormi tänapäeval õiguslikult siduvaks kohustuseks. 
Samas kohtupraktikas leidub ka näiteid, kus MOU on tekitanud õiguslikke 
kohustusi. ❑ 1975.a Euroopa Julgeoleku- ja Koostöö Konverentsi Helsingi lõppakt, mida  lääneriigid ei pidanud juriidiliselt siduvaks, ent millel oli praktikas suur tähtsus.  4.10 Reservatsioonid ❑ Reservatsioon – ühepoolne avaldus, millega riik soovib lepingu teatud osa  õigusmõju muuta või seda välistada. Osades multilateraalsetes lepingutes 
reservatsioone ei lubata – näiteks 1982.a UNCLOS. ❑ ÜRO RK nõuandvas arvamuses genotsiidivastase konventsiooni ratifitseerimise  asjus: muu kokkuleppe puudumise korral on lepingute suhtes tehtavad 
reservatsioonid lubatud tingimusel, et need ei lähe vastuollu lepingu mõtte ja 
eesmärgiga. Vastavalt Viini konventsioonile saab reservatsiooni teinud riik oma 
tahtmise 3 vastureaktsiooni korral: heakskiit, vaikimine, vastuväide. 
Reservatsioonil ei teki kahe riigi suhtes õigusmõju vaid siis, kui lepingupartner 
selle tagasi lükkab. ❑ Klabbers: Viini konventsiooniga kehtestatud reservatsioonide režiim on kaldu  reservatsiooni tegeva riigi poole, kuna tavaliselt ta saab oma tahtmise. ILC töötas 
2011.a välja reservatsioonide praktikajuhendi. ILC eriraportöör Pellet jäi aga oma 
soovitustes senise õigusrežiimi toetamise juurde. 4.11 Lepingute tõlgendamine Viini konventsiooni järgi ❑ Tekstuaalne meetod (teksti objektiivse tähenduse väljaselgitamine); ajalooline  meetod (lepingu koostajate kavatsused); teleoloogiline meetod (koostajate 
soovitud lõppetulemuse kindlakstegemine). Viini konventsiooni Art 31 on 
kompromiss tekstuaalse ja teleoloogilise meetodi vahel: lepingu tõlgendamisel 
kasutatakse sõnu konteksti arvestades tavatähenduses ning lähtutakse lepingu 
mõttest ja eesmärgist.  Ajaloolisele meetodile jääb seejuures teisejärguline roll. 4.12 Jus cogens • Viini konventsiooni Art 53: jus cogens (RÕ sundiv norm v imperatiivsed). Sõlmitud 
leping on kehtetu, kui see on vastuolus jus cogens’iga. Sundivad normid on normid, 
mille imperatiivsust tunnustab kogu riikide kogukond. Vanasti tuntud ka kui ’keelatud
lepingud’, kasvõi 1939.a MRP salaprotokoll. Tänapäeval orjapidamise, genotsiidi, 
piinamise keeld. • Neid norme  ei ole palju


4.13 Veel lepingute kehtetusest ❑ Sunni mõjul sõlmitud leping on tühine. Viini konventsiooni Art 51 käsitleb sundi  riigi esindaja ja Art 52 riigi kui sellise vastu. Silmas on peetud just sõjalist survet. 
Aga kuidas on sel juhul ikkagi näiteks Minski protokolli kehtivusega 2014.a? ❑ Art 62 rebus sic stantibus, asjaolude oluline muutumine lepingu lõpetamise viisina (kui erand pacta sunt servanda’st) pole VKs soositud. Kohaldatakse väga kitsalt, 
mh ei või sellele viidata kui „tuleneb tema lepingujärgse kohustuse vm 
rahvusvahelise kohustuse rikkumisest“ (Art 62 lg 2 b). 4.14 1920.a Tartu rahuleping: kehtiv või kehtetu? ❑ Vene valitsus on väitnud, et 1920.a sõlmitud Eesti-Vene Tartu rahuleping muutus  kehtetuks 1940.a, Eesti ‘astumisel’ Nõukogude Liitu. Analüüsi seda seisukohta 
Viini lepinguõiguse põhimõtete valguses! (Eeldusel, et samad põhimõtted kehtisid
1940.a.) ❑ Kas Tartu rahuleping saaks tänapäeval olla osaliselt kehtiv, osaliselt kehtetu? 4.15 RÕ abistavad allikad (RK statuudi Art 38 lg 1 d ❑ Rahvusvaheliste kohtute otsused on võimalus RÕ-d praktikas rakendada, aga selle kaudu täpsustuvad ka RÕ reeglid. Just anglosaksi traditsioonis kasutatakse nn case
law’d ka rahvusvahelise õiguse sisu edastamiseks (näiteks RÕ õpikutes). Samas 
ikkagi RÕ pole otseselt pretsedendiõigus; varasemad kohtute otsused lähedastes 
asjades ei seo tänases õigusvaidluses. ❑ Juhtivate õigusteadlaste arvamuste tähtsus on tänaseks natuke kahanenud  võrreldes näiteks 20. sajandi algusega. Paradoksaalselt võib see olla seotud RÕ 
kui distsipliini populaarsuse kasvuga. Tänapäeval õpetatakse RÕd maailmas mitte 
enam kümnetes, vaid sadades kõrgkoolides. Kõvasti kasvanud on ka RÕ alaste 
teaduslike uurimuste hulk; igal aastal ilmub kümneid uusi monograafiaid jm 
olulisi uurimistöid. Midagi päris uut ja paradigmat muutvat on aga samas RÕ 
teaduses raskem öelda. Tuleb arvesse võtta, et RÕ teadus on juba ca 400 aastat 
vana. 5. RAHVUSVAHELISE JA SISERIIKLIKU ÕIGUSE SUHE 5.1RHV ja siseriikliku õiguse suhe ❑ Näitab pingeid riigi suveräänsuse ja rahvusvahelise õiguskorra vahel 
❑ Võib ka öelda, et vähemaks on jäänud need valdkonnad, mis on vaid siseriikliku  õiguse reguleerida  ❑ Millised valdkonnad on enim mõjutatud? 5.2Teoreetilised käsitlused


❑ Ajalooliselt on välja kujunenud kaks vastandlikku teoreetilist käsitlust, mis püüavad  selgitada rahvusvahelise ja riigisisese õiguse suhet: 
1) MONISM 
2) DUALISM  ❑ Tavaliselt on suhe määratletud riikide konstitutsioonides 5.3 Monism  ❑ Rahvusvaheline ja riigisisene õigus moodustavad ühe ühise komplektse õigussüsteemi ning kahe õiguse vahelise vastuolu korral on prioriteet rahvusvahelisel õigusel  5.4 Dualism  ❑ Rahvusvaheline ja riigisisene õigus moodustavad kaks eraldiseisvat õigussüsteemi,  reguleerivad erinevaid tasandeid ning prioriteetsuse küsimus ei tohiks tõusetuda ● Praktikas esinevad erinevad segavariandid. Milline variant on Eestis ja miks (vt nt PS komm paragrahv 3, punkt 12)? 
A. Monistlik 
B. Dualistlik 
C. Sega 5.5 Riigisisese õiguse seisund rahvusvahelises õiguses ❑ Rahvusvahelises õiguses kehtib printsiip, et riik ei saa viidata oma riigisisesele  õigusele õigustamaks oma rahvusvaheliste kohustuste mittetäitmist ❑ Rahvusvaheline õigus ei jäta samas riigisisest õigust igasuguse tähelepanuta, sest:  - riigisiseste kohtute otsused võivad olla rahvusvahelise õiguse abiallikaks - teatud küsimuste lahendamine on täielikult või osaliselt jäetud riigisisese 
õiguse või organite ülesandek ❑ Pacta sunt servanda (ladina keeles "lepingut tuleb austada") on õiguse üldpõhimõte,  mille kohaselt on poolte kokkulepe neile täitmiseks kohustuslik. Muuhulgas on see 
põhimõte oluline võlaõiguses ja rahvusvahelises õiguses. ❑ Riigisisese õiguse hoiakut rahvusvahelise õiguse suhtes on keerulisem üldistada  ❑ Rahvusvaheline õigus kandub riigisisesesse õigusse kahel viisil: - Inkorporatsiooni teel  - Transformatsiooni teel


5.6 Rahvusvaheline õigus kandub riigisisesesse õigusse  kahel viisil: ❑ Inkorporatsiooni doktriini järgi kehtib rahvusvaheline õigus riigisisesel tasandil  automaatselt või tulenevalt mõnest riigisisese õiguse viitest  ❑ Transformatsiooni doktriini järgi vajab rahvusvaheline õigus riigisiseses õiguses  kehtimiseks sisult sarnast riigisisest õigusakti 5.7 RHVÕ siseriiklikus õiguses ❑ Rahvusvahelisele õigusele on reeglina ette nähtud ka konkreetne positsioon riigisisese õiguse allikate hierarhias ❑ Selge positsioon on olemas eelkõige lepingute puhul:  1) kõrgemal konstitutsioonist või sellega võrdne 
2) madalamal konstitutsioonist, kuid kõrgemal teistest õigusaktidest 
3) võrdne seadustega 
4) madalamal seadustest, kuid kõrgemal või võrdne täidesaatva võimu õigusaktidega ❑ Tavaõiguse seisund: positsioon ei pruugi olla samasugune nagu lepingutel  konstitutsioon ei sisalda tingimata sätteid, mis määratlevad tavaõiguse positsiooni 5.8 Rahvusvaheline õigus Eesti Põhiseaduses ❑ Rahvusvaheline tavaõigus ja õiguse üldprintsiibid on õigussüsteemi lahutamatu osa  (paragrahv 3)  ❑ Rahvusvaheliste lepingute staatus (paragrahv 123) ❑ PS eristab kahte liiki rahvusvahelist õigust, mis Eestit seob:  - rahvusvahelise õiguse üldtunnustatud põhimõtted (§ 3) ja - välislepingud (IX ptk, eriti § 123).  Eristamise üheks mõtteks ongi välja tuua, et rahvusvahelise õiguse norm võib Eesti jaoks 
kohustuslik olla ka konkreetse lepingulise normi puudumisel (vt PS kommentaarid) PS paragrahv 123 ❑ Lepinguid peetakse madalamaks põhiseadusest, sest “Eesti ei sõlmi välislepinguid,  mis on vastuolus põhiseadusega” (lõige 1)  ❑ Lepingud on kõrgemal teistest õigusaktidest, sest “kui Eesti seadused või muud aktid  on vastuolus Riigikogu poolt ratifitseeritud välislepingutega, kohaldatakse 
välislepingu sätteid” (lõige 2) Kus on üldtunnustatult kirjas rahvusvahelise õiguse allikad? A. ÜRO hartas? 


B. Rahvusvahelise Õiguse Komisjoni Statuudis? 
C. Rahvusvahelise Kohtu Statuudis? 
D. Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Statuudis? 5.9 Rahvusvahelise kohtu statuut art 38 lg 1 ❑ Rahvusvahelise õiguse allikad üldtunnustatult kirjas 1945. a ÜRO põhikirja juurde  kuuluva Rahvusvahelise Kohtu statuudi art 38 lg-s 1.  ❑ Õiguse allikad Rahvusvahelise Kohtu statuudi järgi:  - Rahvusvahelised lepingud  - Rahvusvaheline tavaõigus  - Õiguse üldprintsiibid  - Kohtuotsused  - Autorite seisukohad  Kolm esimest on põhiallikad, teised on abiallikad  1) „rahvusvahelisi üld- ja erikonventsioone“ (st rahvusvahelisi lepinguid), millele kohe 
järgnevad „rahvusvaheline tava kui õigusnormina tunnustatud üldine praktika“ ja „õiguse 
üldprintsiibid, mida tunnustavad tsiviliseeritud rahvad“ (vt ka ps kommentaarid). o Kas rahvusvaheline õigus kirjutab riigile ette, kuidas reguleerida rahvusvahelise  õiguse kohta siseriiklikus õiguses? - EI o Kas siseriikliku õigusega saab õigustada rahvusvahelise kohustuse mittetäitmist? – EI o Kas rahvusvahelised kohtud saavad tühistada siseriiklikku normi? – EI, aga nt  siseriikliku normi muutmist saavad nõuda 6. JURISDIKTSIOON JA IMMUNITEEDID 6.1 Jurisdiktsioon ❑ Jurisdiktsioon on riigi suveräänsuse olulisim osa. 
❑ See on võimu teostamine, mis võib muuta, luua või lõpetada õigussuhteid. 
❑ Tähistab siinkohal riigivõimu teostamist Jurisdiktsioon – ala, kus riigiorganite volitused kehtivad Jurisdiktsioon jaguneb: ▪ Seadusandlik 
▪ Täidesaatev 
▪ Õigustmõistev


❑ Rahvusvaheline õigus käsitleb kõige rohkem kohtuliku jurisdiktsiooni teostamist 
❑ Üldiselt ei nõuta riigisisestelt kohtutelt mingi juhtumi arutamist, v.a rahvusvahelise  lepingu alusel 6.2 Kohtulik jurisdiktsioon jaguneb: ▪ Tsiviiljurisdiktsioon 
▪ Kriminaaljurisdiktsioon 6.3 Kohtuliku jurisdiktsiooni teostamise põhimõtted ❑ tsiviilasjad — rahvusvaheline õigus ei sea erilisi piiranguid riigisiseste kohtute  tsiviiljurisdiktsioonile, v.a. immuniteedid  ❑ kriminaalasjad — rahvusvaheline õigus piirab riigisiseste kohtute  kriminaaljurisdiktsiooni ja näeb ette kindlad juhud, millal seda võib teostada 6.4 Kelle jurisdiktsioon? Territoriaalsuse printsiip:  ❑ Riik võib reeglina menetleda tegusid, mis on toime pandud selle territooriumil kas  kodanike või teiste isikute poolt  - See on peamine ja aktsepteerituim printsiip Kodakondsuse ehk aktiivse isiku printsiip: ❑ riik võib teostada jurisdiktsiooni kodanike üle, olenemata sellest, kas tegu on toime  pandud kodu- või välismaal  ❑ praktikas kasutatakse tõsisemate juhtumite puhul 
❑ välismaal toimepandud tegusid menetletakse tavaliselt juhul, kui tegu on karistatav ka välismaal Passiivse isiku printsiip: ❑ riigil on jurisdiktsioon nende tegude suhtes, mis on suunatud selle kodanike vastu  välismaal, olenemata teo toimepanijast  ❑ printsiip tekitab siiani vaidlusi, sest selle abil on võimalik oluliselt ja teatud juhul  ohtlikult laiendada jurisdiktsiooni Kaitse printsiip: ❑ riigil on jurisdiktsioon nende tegude suhtes, mis on suunatud selle julgeoleku vastu,  olenemata teo toimepanijast või toimepanemise kohast  ❑ printsiipi kasutatakse aeg-ajalt, kuid on problemaatiline Universaalsuse printsiip:


❑ riik võib karistada tegude eest omamata tavapärast seost teo toimepanija,  toimepanemise koha või kannatanuga  ❑ need teod on olemuslikult suunatud kogu rahvusvahelise kogukonna poolt oluliseks  peetava õigushüve vastu  ❑ põhineb rahvusvahelisel tavaõigusel Aut dedere, aut iudicare printsiip: ❑ kui isik on pannud toime lepingus defineeritud kuriteo, peab riik kas mõistma isiku  üle kohut või andma isiku välja  ❑ põhineb rahvusvahelistel lepingute Teooria ja Praktika: ❑ Territoriaalsuse printsiip (nt. Lotus case (PCIJ 1927) 
❑ Kodakondsuse printsiip 
❑ Passiivse isiku printsiip (Cutting case, 1885) 
❑ Kaitse printsiip (US v Gonzales ) 6.5 Väljaandmine ❑ väljaandmine ei ole kohustuslik ilma asjakohase lepinguta, kuid samas ei keela  rahvusvaheline õigus isikuid välja anda lepingulise kohustuseta  ❑ tavapäraselt ei hõlma väljaandmise lepingud “poliitilistes kuritegudes” süüdistatavaid  isikuid ja üldjuhul ei anna riigid selliseid isikuid välja ka ilma lepingulise kohustuseta  ❑ Konkreetsed väljaandmise reeglid tulenevad sõlmitud väljaandmislepingutest
❑ Riigisisene õigus võib sisaldada täiendavaid reegleid 6.6 Immuniteedid ❑ Riigi (suverääni) immuniteedid 
❑ Diplomaatilised immuniteedid 6.7 Immuniteedi alus ❑ ratione personae 
❑ ratione materiae 6.8 Immuniteedi ulatus  ❑ Absoluutne immuniteet 
❑ Piiratud immuniteet Praktika


❑ Pinochet case (R v Bow Street Metropolitan Stipendiary Magistrate and others , ex  parte Pinochet Ugarte (Amnesty International and others intervening) No 3, House of 
Lords 1999)  ❑ Arrest Warrant case (Democratic Republic of the Congo v. Belgium, ICJ 2000) 6.9 Diplomaatilised immuniteedid ❑ Tänapäeval sisaldub diplomaatiline õigus peamiselt diplomaatiliste suhete Viini  konventsioonis (1961)  ❑ Iga riigi suveräänsuse juurde kuulub võime astuda diplomaatilistesse suhetesse, avada diplomaatilisi esindusi ja vahetada diplomaate ❑ Diplomaadil on immuniteet vastuvõtjariigi kohtulikust jurisdiktsioonist ❑ Kriminaalasjades on immuniteet absoluutne ❑ Tsiviil- ja haldusasjades on immuniteedist erandid:  - erakinnisvara puudutavad asjad, v.a kui seda omatakse lähetajariigi nimel 
esinduse vajadusteks  - pärimisasja, milles diplomaat osaleb kui eraisik  - väljaspool ametialaseid funktsioone toimunud kutsealast või 
kommertstegevust puudutavad asjad ❑ Immuniteet ei tähenda, et diplomaat ei ole vastutav, vaid seda, et tema suhtes ei või  parasjagu algatada menetlust  ❑ Ka täitemenetluslikke meetmeid ei tohi rakendada, v.a tsiviil- ja haldusasjade erandite korral ning tingimusel, et need meetmed ei riku diplomaadi isiku- ja residentsi 
puutumatust  ❑ Diplomaat ei ole samaaegselt vabastatud lähetajariigi jurisdiktsioonist 6.10 Diplomaatilised privileegid ja immuniteedid kehtivad:  1. hetkest, mil diplomaat siseneb vastuvõtjariiki, et asuda oma ametipostile, või olles  juba seal, siis hetkest, kui tema ametisse nimetamisest informeeritakse vastuvõtjariiki 2. hetkeni, mil ta lahkub vastuvõtjariigist või möödub selleks vajalik mõistlik aeg, kuid  kehtivad isegi relvakonflikti korral  - Immuniteedid on tähtajatud ametiülesannete täitmisel toimunu suhtes  - Ka transiitriigid peavad kaitsma diplomaate 6.11 Immuniteedist on võimalik loobuda  1. seda saab teha ainult lähetajariik  2. selgesõnaliselt väljendatud otsus 


3. eraldi otsus kohtuliku ja täitemenetluse osas  ❑ Kui diplomaadi käitumine on vastuvõetamatu, võib vastuvõtjariik nõuda (selgitusi andmata) diplomaadi lahkumist riigist  ❑ Väga tõsiste erimeelsuste 7. RAHVUSVAHELINE VASTUTUS JA VAIDLUSTE LAHENDAMINE 7.1 Rahvusvaheline vastutus ❑ Rahvusvaheline vastutus tekib, kui üks rahvusvahelise õiguse subjekt käitub teise  rahvusvahelise õiguse subjekti suhtes rahvusvahelise õiguse vastaselt, kusjuures 
selline käitumine rikub teise rahvusvahelise õiguse subjekti rahvusvaheliselt 
kaitstavat hüve ning põhjustab sellega teisele subjektile kahju. ● Riikide vastutus;
● Rhv organisatsioonide vastutus ja teiste nn sekundaarsete subjektide vastutus; ● Üksikisikute vastutus 7.2 Organisatsioonid ❑ Rahvusvaheliste  organisatsioonide (IGOs) ja teiste sekundaarsete rhvõ subjektide  vastutus (vt ka RÕ subjektid),  ❑ vt Draft articles on the responsibility of international organizations (2011)  https://legal.un.org/ilc/texts/instruments/english/draft_articles/
9_11_2011.pdf 7.3 Üksikisiku vastutus ❑ Rahvusvaheliste inimõiguste, kriminaalõiguse ja humanitaarõiguse areng.
❑ Kas individuaalne vastutus välistab riigi vastutuse? Vt nt Rahvusvahelise  Kriminaalkohtu Rooma statuut Art 25 (4) ❑ https://www.riigiteataja.ee/akt/78574      „kui riigivastutuse normid on küllaltki selgelt paigas, siis rahvusvaheliste organisatsioonide 
vastutuse normid alles kujunevad ning vahel näib, et individuaalse vastutuse õigus püüab 
jooksma hakata veel enne, kui on käima õppinud“ lk 199. - Klabbers 7.4 Vastutuse tekkimise kriteeriumid   ❑ Rahvusvahelise vastutuse tekkimine eeldab kõigi järgmiste kriteeriumide olemasolu:


a)  rahvusvahelise õiguse vastane tegu; b) tekkinud materiaalne või immateriaalne kahju; c)  põhjuslik seos õigusvastase teo ja tekkinud kahju vahel; d)  käitumine, millega pandi toime rahvusvahelise õiguse vastane  tegu, peab olema  omistatav ühele rahvusvahelise õiguse  subjektile.  • Kas riik võib vastutada eraõiguslike iskute tegevuse eest? – Klabbers 185-186
Vastus: kui tegevus on seotud riigiga, siis riik vastutab  7.5 Vastutuse subjektiivne element Käitumine, millega pandi toime rahvusvahelise õiguse vastane tegu, peab olema omistatav 
riigile ❑ Riigiorganite tegevus
❑ Füs-te v. jur-te isikute tegevus, kes täidavad avalik-õiguslikke ülesandeid
❑ Riigi tegevus teiste rahvusvahelise õiguse subjekti organite kaudu
❑ Ultra vires (nt kui riigiorganid ületavad oma pädevust ja me ei käsitle teda vastutust  välistana) ❑ Eraisiku tegevus, kes ei täida avalik-õiguslikku funktsiooni  7.6 Otsene ja kaudne vastutus ❑ Tehran kaasus  - хз что это, ничего не понятно 7.7 Kahju ❑ Immateriaalne kahju – nt suveräänsuse rikkumine sõjalennuki sisenemisel õhuruumi,  allveelaeva sattumine territoriaalvetesse jms, mis otsest materiaalset kahju ei 
tekitanud. ❑ Hüvitise nõudmisel on olulised ka kahju tekkimine ning põhjuslik seos käitumise ja  tekkinud kahju vahel. Rahvusvaheline vastutus eeldab -  ❑ Tegu v. tegevusetus  7.8 Rahvusvahelise õiguse vastane tegu ❑ Võib seisneda nii tegevuses kui tegevusetuses. Tegevusetuse puhul saab  rääkida rahvusvahelisele õigusele mittevastavast teost siis, kui õigussubjektil 
lasus rahvusvaheline kohustus tegutseda. Vt nt kaasused:  - Corfu Channel ((United Kingdom of Great Britain and Northern Ireland v. Albania) 
https://www.icj-cij.org/en/case/1  1948


- United States Diplomatic and Consular Staff in Teheran (USA vs. Iran) 
https://www.icj-cij.org/en/case/64 1980 7.9 Riikide vastutus ❑ Rahvusvahelisest õigusest tuleneva kohustuse rikkumisel paneb riik toime  rahvusvahelise õigusrikkumise (internationally wrongful act, rahvusvaheline 
väärtegu - Klabbers) ❑ Järgneb riigi vastutus, mida reguleerivad peamiselt rahvusvaheline tavaõigus  ja õiguse üldprintsiibid  ❑ ILC 7.10 ILC-International Law Commission – (rahvusvahelise  õiguse komisjoon) ❑ Rahvusvahelise Õiguse Komisjoni poolt välja töötatud riigi vastutuse artiklid  (Articles on Responsibility of States for Internationally Wrongful Acts – ARSIWA) - Tekst:  https://legal.un.org/ilc/texts/instruments/english/draft_articles/ 9_6_2001.pdf  - Kommentaarid:
https://legal.un.org/ilc/texts/instruments/english/commentaries/
9_6_2001.pdf  Kes vastutab satelliidi allakukkumise v. kosmoselaeva tükkide Maale langemise eest? - Klabbers 327-328 - riik, kes selle saatis, vastutab - On ka erandeid  7.11 ARSIWA ❑ Idee konventsioonist ja läbikukkumine
❑ Tavaõiguse kodifitseerimine? 
❑ Vt nt ICJ arvamust lahendis: Gabčíkovo-Nagymaros Project (Hungary/Slovakia),  1997, nt para 52. https://www.icj-cij.org/en/case/92  1. Riigivastutuse reeglid ei kujuta endast koodeksit, kust leiab sanktsioone, mida saab  rakendada ühe või teise rahvusvahelise õigusrikkumise korral. Konkreetsed 
sanktsioonid tulenevad eraldi lepingust, kohtulahendist, rahvusvahelise 
organisatsiooni otsusest vms.  ▪ Art. 2: Rahvusvaheline õigusrikkumine on käitumine, kas tegevus või tegevusetus,  mis vastab kahele olulisele tunnusele:  1) omistatav riigile 
2) rikub riigi rahvusvahelist kohustust (vt ka erandid nt Klabber lk 187)


▪ ARISWA Art 3 - “The characterization of an act of a State as internationally wrongful is governed by international law. Such characterization is not affected by the 
characterization of the same act as lawful by internal law.” 7.12 Omistamise alused ❑ riigiorganite käitumine või avaliku võimu funktsioone täitvate füüsiliste või  juriidiliste isikute käitumine (ka ultra vires)  ❑ ühe riigi poolt teise riigi käsutusse antud organite käitumine 
❑ riigi juhitud või kontrollitud käitumine 
❑ mässuliste ja teiste liikumiste käitumine (vt nt Nicaragua vs USA    https://www.icj-cij.org/en/case/70 ; vt ka Art 10 ARISWA, 
https://legal.un.org/ilc/texts/instruments/english/draft_articles/
9_6_2001.pdf) ❑ muu riigi tunnustatud või omaks võetud käitumine 7.13 Vastutuse tekkimise alused ❑ Iga riik vastutab enda rahvusvaheliste õigusrikkumiste eest. Aga lisaks sellele vastutab riik: 
1) teiste riikide käitumise eest, kui tegemist on rahvusvahelise õigusrikkumise  toimepanemise toetamise või kaasaaitamise, juhtimise või kontrollimise või sellele 
sundimisega  2) oma territooriumil teise riigi poolt kolmanda riigi vastu toime pandud rahvusvahelise  õigusrikkumise eest 7.14 Vastutuse välistamine ❑ teise riigi nõusolek vastavaks käitumiseks (ARISWA, ART 20)
❑ õiguspärase enesekaitse teostamine (Art 21)
❑ asjakohase vastumeetme kasutamine (Art 22)
❑ force majeure (Art 23)
❑ Hädaseisund (Art 24) 
❑ Hädavajadus (Art 25) Art 26 - Nothing in this chapter precludes the wrongfulness of any act of a State which is 
not in conformity with an obligation arising under a peremptory norm of general 
international law.  7.15 Hädavajadus “Thus, according to the Commission, the state of necessity can only be invoked under certain 
strictly defined conditions which must be cumulatively satisfied; and the State concerned is 
not the sole judge of whether those conditions have been met.”


ICJ arvamust lahendis: Gabčíkovo-Nagymaros Project (Hungary/Slovakia), 1997 50  https:// www.icj-cij.org/en/case/92  7.16 Vastumeetmed ❑ Kannatajariigil on õigus kasutada vastumeetmeid, mille eesmärk on sundida  rikkujariiki muutma oma käitumist või hüvitama sellega tekitatud kahju Art 22: - The wrongfulness of an act of a State not in conformity with an international 
obligation towards another State is precluded if and to the extent that the act 
constitutes a countermeasure taken against the latter State in accordance with chapter 
II of part three.  ❑ Peamised vastumeetmete liigid: 
1) retorsioonid, mille puhul on tegemist küll ebasõbraliku, kuid samas täiesti õiguspärase käitumisega (nt diplomaatiliste suhete katkestamine ja saadikute tagasikutsumine) – ei
välista vastutust?;  2) repressaalid, mille puhul on tegemist nii ebasõbraliku kui ka tavaolukorras  õigusvastase käitumisega – välistab vastutuse? Repressaalide puhul tuleb jälgida proportsionaalsust 7.17 Kahju hüvitamine Rikkujariik peab hüvitama kannatajariigile tekitatud kahju.  Hüvitamist saab nõuda kolmes vormis, kas üksikult või kombineeritult: 
1) restitutsiooni 
2) kompensatsioon
3) satisfaktsioon – (kõige levinum hüvitamine) 7.18 Erga omnes kohustused ja Art 48 ARISWA 1. Any State other than an injured State is entitled to invoke the responsibility of another 
State in accordance with paragraph 2 if: 
(a) the obligation breached is owed to a group of States including that State, and is 
established for the protection of a collective interest of the group; or 
(b) the obligation breached is owed to the international community as a whole.  7.19 Vaidluste lahendamine ❑ Tülide rahumeelne lahendamine Tulenevalt ÜRO põhikirjast ning muudest kehtivatest rahvusvahelise õiguse normidest, mis 
keelavad jõu kasutamise, on tüli osapooled kohustatud oma vaidlused lahendama rahumeelsel
teel.


7.20 Vaidluste rahumeelse lahendamise põhimõte ❑ ÜRO põhikiri (art 2 lg 3, art 33 jj);
❑ ÜRO PA deklaratsioon sõbralike suhete ja koostöö kohta riikide vahel 24. oktoobrist  1970; ❑ Leping rahvusvaheliste vaidluste lahendamiseks rahumeelsete vahenditega 18.  oktoobrist 1907 (nn I Haagi leping, art 1); ❑ Euroopa konventsioon vaidluste rahumeelseks lahendamiseks 29. aprillist 1957.  • Kas Eesti on ühinenud: Leping rahvusvaheliste vaidluste lahendamiseks rahumeelsete
vahenditega 18. oktoobrist 1907 (nn Haagi leping) - JAH 7.21 Rahvusvaheliste vaidluste rahumeelse lahendamise  konventsioon ❑ Vt.  https://www.riigiteataja.ee/akt/13269056 Rahvusvaheliste vaidluste rahumeelse lahendamise konventsiooniga ühinemise seadus  Vastu võetud 04.06.2003 7.22 Vaidluse definitsioon ❑ riikide vahel on lahkarvamus mingis faktis, õiguslikus või poliitilises küsimuses;
❑ on tegemist huvide konfliktiga;
❑ ühe riigi õigustatus midagi nõuda lükatakse teise riigi poolt tagasi või kaheldakse  selle õigustatuse põhjendatuses vmt. ❑ Eelkõige tähendab vaidlus lahkarvamust riikide vahel. 7.23 Vaidluste liigid Mis on poliitilised vaidlused?
Mis on õiguslikud vaidlused?
Kas saab eristada?
Vt ka nt Rahvusvahelise Kohtu statuut art 36 lg 3. Artiklis loetletakse üles õiguslikud 
küsimused, mille lahendamiseks on Rahvusvahelisel Kohtul pädevus. Poliitilised 
küsimused jäetakse nt defineerimata. 7.24 RK (ICJ) Statuut Rahvusvahelise Kohtu statuudis art 36 lg 3


…õiguslikes vaidlustes, mis puudutavad:
a) lepingu tõlgendamist;
b) mis tahes rahvusvahelise õiguse küsimust;
c) fakti olemasolu, mis, kui see kindlaks tehakse, kujutab enesest rahvusvahelise 
kohustuse rikkumist;
d) rahvusvahelise kohustuse rikkumise eest tasuda tuleva hüvituse olemust ja suurust. 7.25 Õiguslikud vaidlused ❑ Õiguslikud vaidlused on vaidlused, mille lahendamiseks eksisteerivad õigusnormid  vm õiguslikud reeglid; poliitilised vaidlused on seevastu sellised vaidlused, mille 
lahendamiseks veel õigusnorme ei eksisteeri 7.26 Poliitilised vaidlused ❑ Poliitilised vaidlused on sellised vaidlused, mis puudutavad riikide tähtsaid  huvisid, riigi au või on muul moel erilise poliitilise iseloomuga. Kõik ülejäänud on
õiguslikud vaidlused. 7.27 Definitsiooni kokkuvõtteks ❑ Õiguslikud tülid on sellised, kus tüli osapooled taotlevad kehtivate õigusnormide  tõlgendamist või rakendamist ❑ Poliitilised tülid on sellised lahkarvamused, kus osapooled taotlevad kehtiva õiguse  muutmist ❑ See, kas tüli kvalifitseeritakse õigusliku või poliitilisena, sõltub praktikas suures osas  riikide või ka kohtu suvast 7.28 Vaidluste lahendamise meetodid – läbirääkimised;
– head teened (vt 1907 konv) – good offices;
– vahendus;
– uurimine;
– lepitus;
– menetlus rahvusvahelises kohtus;
– menetlus rahvusvahelises vahekohtus. 7.29 ÜRO Harta Art 33 “Pooled, kes on osalisteks mis tahes tülis, mille jätkumine võiks ohustada rahvusvahelist 
rahu ja julgeolekut, peavad püüdma tüli lahendada kõigepealt läbirääkimiste, uurimise, 


vahenduse, lepituse, vahekohtu, kohtuliku menetluse teel, pöördumisega regionaalsete 
organisatsioonide või kokkulepete poole või teiste rahulike vahenditega omal valikul.
2. Julgeolekunõukogu nõuab, kui ta peab seda vajalikuks, pooltelt nende tüli lahendamist 
mainitud vahenditega.” 7.30 Meetodi valik ❑ Vaidluste lahendamise meetodite valikul tuleb alati arvestada vaidluste iseloomu ja  valida vastavalt sellele kõige mõistlikum ja loodetavalt tulemusteni viiv meetod. ❑ Meetodeid liigitatakse poliitilisteks ja juriidilisteks meetoditeks  Meetodeid saab liigitada poliitilisteks ja juriidilisteks: ❑ lahendused, milleni jõutakse poliitiliste meetodite kasutamise teel, ei ole pooltele  õiguslikult siduvad ❑ juriidiliste meetodite kasutamise tulemusel võetakse vastu otsused, mis on  vaidluse osapooltele õiguslikult siduvad ja kohustuslikud täitmiseks - Meetodi valik oleneb alati riigi/riikide enda tahtest - Kohustus tülisid lahendada rahumeelsel teel ei tähenda, et riiki sunnitakse valima üht 
kindlat valikus olevat meetodit selle eesmärgi täitmiseks 7.31 Poliitilised meetodid Poliitilised ehk diplomaatilised meetodid  ❑ Läbirääkimised 
❑ Head teened 
❑ Vahendus 
❑ Uurimine 
❑ Lepitusmenetlus 7.32 Läbirääkimised ❑ Läbirääkimised on kõige levinum vaidluste lahendamise viis rahvusvahelises  õiguses  ❑ Leidub bilateraalsetes kui multilateraalsetes lepingutes, aga võib olla tegu ka  vaidlusega, mis ei ole tõusetunud lepingute pinnalt  ❑ Tavaliselt esimeseks sammuks vaidluste lahendamisel 
❑ Kui läbirääkimistega edu ei saavutata, siis otsitakse võimalust tüli lahendamiseks  teiste meetoditega  Läbirääkimiste kulg on paindlik (st puudub kindel protseduur) ❑ Kuid, suurriikidel võib tekkida võimalus ilma avalikkuse tähelepanuta avaldada  survet väikeriikidele ? ❑ Läbirääkimisi saab läbi viia vaid siis, kui mõlemad osapooled on selleks valmis


7.33 Head teened ja vahendus ❑ Teravate vaidluste puhul ei pruugi
❑ osapooled omavahel iseseisvalt läbirääkimisi läbi viia või on need jooksnud  ummikusse  ❑ Kolmas riik võib aidata kaasa vaidluse lahendamisele heade teenete või vahenduse  kaudu  ❑ Neid meetodeid ei ole alati kerge eristada teineteisest ❑ Mõlemat meetodit saab kasutusele võtta ükskõik millises konflikti staadiumis 
❑ Heade teenete ja vahenduse eelduseks on see, et kolmas osapool on erapooletu 
❑ Ajalooliselt vaadeldi kolmanda riigi sekkumist tülide lahendamisse oma teenete  pakkumise kaudu ka ebasõbraliku käitumisena, kuid 20. sajandi konventsioonides on 
tihti selline sekkumine tülide lahendamisse lubatud 7.34 Head teened ❑ Kolmas riik ei osale ise läbirääkimistel, vaid toetab pooltevahelisi läbirääkimis  tehniliste vahendite käsutusse andmisega, neutraalse kohtumispaiga 
muretsemisega või tehnilise abipersonali käsutusse andmisega 7.35 Vahendus ❑ Vahenduse puhul osaleb kolmas osapool aktiivselt lahenduse otsimisel ja vaatab  kriitilise pilguga üle tüli osapoolte ettepanekud ja teeb omapoolseid ettepanekuid 
lahkarvamuste kõrvaldamiseks 7.36 Uurimine ❑ Uurimine vaidluse lahendamise meetodina tuleks kasutusele võtta siis, kui on  tekkinud lahkarvamus mingi fakti olemasolus või tegevuse ja tagajärje põhjuslikus 
seoses ❑ Eesmärgiks on kindlaks teha vaidluse all olevad faktid ilma omapoolsete ettepanekute esitamiseta ja sel moel aidata kaasa läbirääkimiste edenemisele ❑ Uurimismenetluse lõpptulemiks on tuvastatud faktidega lahendusettepanekuteta raport
❑ Kuidas tüli osapooled sellisesse raportisse suhtuvad ja mis tagajärgi see nende suhtes  kaasa toob, oleneb poolte tahtest ning määratakse kindlaks enne uurimiskomisjoni 
moodustamist  7.37 Lepitusmenetlus ❑ Lepitusmenetluse läbiviimiseks moodustatakse komisjon, mis uurib vaidluse all  olevaid fakte 


❑ Erineb uurimisest sel moel, et menetluse tulemusena koostatakse raport  komisjonipoolse konkreetse ettepanekuga tüli lahendamiseks  ❑ Algatamise eelduseks tavaliselt riikidevaheline kokkulepe tekkivate vaidluste  allutamiseks loodvale lepituskomisjonile ❑ Lepitusmenetluse puhul ei kohustu osapooled järgima raportis välja toodud  lahendusettepanekut ❑ Samas on osapooltel raske raporti olemasolul eitada fakte või väita  lahendusvõimaluste puudumist ❑ Lepitusmenetluse ja vahekohtuliku menetluse vahe on eelkõige tulemuse õiguslik  siduvus 7.38 Õiguslikud meetodid 1) Kohtulikud meetodid
2) Vahekohtulikud meetodid ❑ mõlema meetodi tagajärjeks on tüli osapooltele täitmiseks kohustuslik otsus 
❑ vahekohus ei ole reeglina alaline institutsioon, vaid luuakse vastavalt vajadusele 
❑ kohtulik menetlus toimub alaliselt loodud institutsioonis - rahvusvahelises kohtus 7.39 Vahekohtu liigid Vahekohtuid saab liigitada kaheks: 
1) luuakse juba tekkinud tüli lahendamiseks osapoolte vahelise kokkuleppe alusel 
2) on loodud alalise institutsioonina tulevikus tekkivate vaidluste lahendamiseks 
Vahekohtu pädevus ja vahekohtunikud määratakse poolte kokkuleppel 7.40 Allutamine vahekohtu menetlusele ❑ Riiki ei saa ilma nõusolekuta allutada vahekohtulikule menetlusele 
❑ Kui nõusolek on antud, siis riik on kohustatud vahekohtu otsust ka aktsepteerima  ning järgima ❑ Rahvusvahelised kohtud on alalised, sõltumatute kohtunikega institutsioonid, mis  on loodud tülide lahendamiseks rahvusvahelise õiguse alusel  ❑ Vaidluse saab allutada kohtu pädevusele alles siis, kui mõlemad tüli osapooled on  sellega nõus ja on oma nõusolekut selgesõnaliselt väljendanud  ❑ Nõusoleku andmine võib toimuda kas konkreetse juhtumi või kõigi tulevikus  tekkivate vaidluste puhul 7.41 Rahvusvaheline Kohus- ICJ • Üks kuuest ÜRO põhiorganist


• Üldine jurisdiktsioon (st, et ta ei ole seotud ühe lepinguga; nt EIK lahendab asju mis 
tulenevad Euroopa Nõukogu konvektsioonist; aga üldine – ei ole piiratud ) • Rahvusvahelise Kohtu statuut  https://www.icj-cij.org/en/statute    • Kohus asub Haagis, kohtuistungid võivad vajadusel toimuda ka mujal 7.42 Rahvusvaheline Kohus ❑ 15 sõltumatust kohtunikust, kes on rahvusvahelise õiguse tunnustatud spetsialistid  või on kodumaal kõrgesse kohtuametisse määramiseks nõutav kvalifikatsioon  ❑ Kohtunikud määratakse ametisse 9 aastaks 
❑ Kohtunike valimisel peab järgima põhimõtet, et kohtukoosseis tervikuna tagaks  maailma peamiste õigussüsteemide esindatuse  ❑ Lahendab talle allutatud õiguslikke vaidlusi 
❑ Õiguslikud vaidlused defineeritud kohtu statuudi artiklis 36 lg 2 
❑ Kohtu osapoolteks saavad olla vaid riigid  ❑ Kohtu pädevus tekib  1) vastavalt rahvusvahelisele lepingule 
2) riikidevaheliste erikokkulepete alusel 
3) vastavalt deklaratsioonile kohtu pädevuse tunnustamise kohta ilma  lisakokkulepeteta (fakultatiivklausel) ❑ Vt ka Forum prorogatum ❑ Kohtuasi algatatakse kas erikokkuleppe teatavakstegemisega või kirjaliku  avaldusega sekretäri nimele  ❑ Riike esindavad kohtus esindajad, kes võivad kasutada nõunike ja advokaatide abi
❑ Menetlus koosneb suulisest ja kirjalikust osast, asja arutamine üldjuhul avalik 
❑ Kohtul on õigus nõuda ja vastu võtta informatsiooni rahvusvahelistelt  organisatsioonidelt ❑ Kohtuotsus tehakse häälteenamusega ja peab olema motiveeritud ning iga  kohtunik võib sellele lisada oma eriarvamuse  ❑ Kohtuotsus on siduv ainult lahendamisel olnud asjas ja ainult vaidluse osapoolte  suhtes ❑ Otsus on lõplik ega kuulu edasikaebamisele ning otsuse tõlgendamise õigus on  kohtul  ❑ Võib määrata ajutisi kaitsemeetmeid (preliminary measures)
❑ Vt näiteks: 
❑ Application of the Convention on the Prevention and Punishment of the Crime of  Genocide (The Gambia v. Myanmar) 2020 - https://www.icj-cij.org/en/case/178  - https://www.ejiltalk.org/icj-indicates-provisional-measures-in-the-
myanmar-genocide-case/


❑ Vastavalt ÜRO põhikirjale (Art 96) on kohtul õigus anda arvamusi, kui seda  paluvad ÜRO teised organid (Vt ka Rahvusvahelise Kohtu statuut, Art 65). ❑ Antavad arvamused on soovitusliku iseloomuga
❑ Artikkel 96 1. Peaassamblee või Julgeolekunõukogu võib küsida  Rahvusvaheliselt Kohtult soovitusliku iseloomuga arvamusi 
igasugustes juriidilistes küsimustes. 2. Teised ÜRO institutsioonid ja allasutused, kellele Peaassamblee  võib selleks igal ajal loa anda, võivad samuti küsida kohtult 
soovitusliku iseloomuga arvamusi nende tegevusest esile kerkinud 
juriidilistes küsimustes. 7.43 Alaline Vahekohus ❑ Asutatud 1899 
❑ Olulised lepingud: o 1899 Convention for the Pacific Settlement of International Disputes
o 1907 Convention for the Pacific Settlement of International Disputes ❑ https://pca-cpa.org/en/home/ 7.44 Vahekohtu pädevus ❑ ulatub neile kohtuasjadele, mille suhtes tüli osapooled ei ole valinud lahendavaks  organiks mõnda teist kohut  ❑ peab nimekirja isikutest, keda saab vahekohtunikuks määrata. Need isikud on  varem heaks kiidetud ning nende nimekirja kandmine võib aidata 
vahekohtumenetlust kiirendada, sest raskendab teise poole nimetatud 
vahekohtunike tagasilükkamist 7.45 Vahekohus ❑ Tegu ei ole alaliselt koos istuva institutsiooniga, iga konkreetse vaidluse  lahendamiseks luuakse uus kohtukoosseis 
- Kui tekib vajadus tülide lahendamiseks vahekohtus, siis osapooled valivad kohtu 
nimekirjast neile vastuvõetavad isikud  - Kui pooled on kohtunikud valinud ning teatanud rahvusvahelisele büroole oma 
otsusest vahekohtu poole pöörduda, teavitab viimane omakorda asjasse puutuvaid 
kohtunikke 7.46 Menetlus ❑ Vahekohtumenetlus jaguneb kirjalikuks eelmenetluseks ja suuliseks aruteluks 


❑ Vahekohtu põhjendatud otsus langetatakse häälteenamusega salajase arutelu järel ning loetakse ette avalikul istungil  ❑ Otsus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu ning seob vaid vaidluse osapooli
❑ Arbitration Rules https://docs.pca-cpa.org/2015/11/PCA-Arbitration- Rules-2012.pdf  8. IUS AD BELLUM- RELVASTATUD JÕU KASUTAMINE 8.1 Relvastatud jõu kasutamise keeld ❑ “Kõik liikmed hoiduvad oma rahvusvahelistes suhetes jõuga ähvardamisest või selle  kasutamisest iga riigi territoriaalse terviklikkuse või poliitilise sõltumatuse vastu või 
mis tahes muul viisil, mis ei ole kooskõlas ÜRO eesmärkidega” ❑ Agressiivse relvastatud jõu kasutamise keeld on ius cogens norm ja kehtib kõigile  rahvusvahelise õiguse subjektidele ❑ Ei piirdu kitsalt “sõjaga”, vaid laieneb “jõule”
❑ Lisaks kasutamisele hõlmab ka ähvardamist ❑ Probleemid: - reegel ei räägi tegelikult “relvastatud jõust”, vaid lihtsalt “jõust” - reegli sõnastus võib jätta mulje, et keeld on tingimuslik, kuid on siiski üldine 8.2 Enesekaitse  ❑ Suveräänsuse oluline ja võõrandamatu element
❑ “Relvastatud rünnaku korral ÜRO liikme vastu ei piira miski käesolevas hartas  võõrandamatut õigust individuaalsele või kollektiivsele enesekaitsele, kuni 
Julgeolekunõukogu on võtnud vajalikud meetmed rahvusvahelise rahu ja julgeoleku 
säilitamiseks” ❑ ÜRO harta kohaselt ei õigusta ligiolev rünnak või selle oht relvastatud jõu kasutamist ❑ Jätkuvalt räägitakse nii ennetava kui ka välistava relvastatud jõu kasutamisest: - ennetav enesekaitse viitab operatsioonile, mis toimub ligioleva, kuid seni 
algamata rünnaku vastu - välistav enesekaitse viitab operatsioonile, mis toimub materialiseerumata ja 
ajaliselt ebaselge või kauge ohu vastu ❑ Esimese toetuseks leidub mitmeid argumente tavaõigusest, kuid teine on tänase  õiguse alusel selgelt keelatud ❑ Enesekaitset võib teostada ka kollektiivselt
❑ Kas eelneva lepingu alusel või spontaanse koalitsioonina
❑ Osalemine eeldab mingisugust kutset ohvri poolt
❑ Enesekaitse teostamine lõppeb, kui Julgeolekunõukogu rakendab vajalikud meetmed 8.3 Kollektiivne julgeolekusüsteem


❑ Riigid panid Julgeolekunõukogule esmase vastutuse rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamise eest ❑ Julgeolekunõukogu peaks peatüki VII alusel: - Esmalt tuvastama ohu rahule, rahu rikkumise või agressiooniakti - Seejärel lahendama probleemi rakendades asjakohaseid meetmeid:
        - esialgsed meetmed                     - mittesõjalised meetmed
                    - sõjalised meetmed ❑ Tuleb tähele panna: - Julgeolekunõukogu diskretsioon on väga lai  - reageerida võib ka ohule, et ennetada või välistada võimalikku agressiooni - olukord ei pea olema isegi rahvusvahelise õiguse rikkumine - Julgeolekunõukogu on poliitiline, mitte kohtulik organ ❑ Julgeolekunõukogu on tihti blokeeritud ega reageeri (adekvaatselt) 9. Lus in bello - RAHVUSVAHELINE HUMANITAARÕIGUS 9.1 Mõiste  ❑ Humanitaarõigus: - normide ja printsiipide kogum - mis on spetsiaalselt loodud kehtima relvakonfliktis eesmärgiga - säästa isikuid, kes ei osale (enam) vaenutegevuses, ja objekte, mis ei panusta 
vaenutegevusse, ning - piirata sõjapidamise viiside ja vahendite valikut - siduda kahju põhjustamine sõjalise vajadusega ❑ Kõigil tasanditel, riigipeast reameheni 9.2 Järgimine, tagamine ❑ Riikidel on kohustus järgida humanitaarõigust ja tagada selle
❑ järgimine igas olukorras: - reeglid kehtivad ühtmoodi kõigile relvakonflikti osapooltele, nii ründajale kui 
ka kaitsjale - asjaolu, et üks osapool eirab reegleid, ei anna teisele osapoolele õigust vastata 
samaga ❑ Tänases maailmas võivad ka väikestel eksimustel olla tõsised poliitilised või  õiguslikud tagajärjed 9.3 Relvakonflikt ❑ Alates aastast 1949 kasutatakse mõiste “sõda” asemel mõistet “relvakonflikt”


❑ Erinevalt sõjast, ei ole relvakonflikti puhul määrav, kuidas osalised suvatsevad  olukorda juriidiliselt defineerida, vaid hoopis faktiline olukord ❑ Relvakonfliktid jagunevad kaheks: - rahvusvahelised relvakonfliktid - mitterahvusvahelised relvakonfliktid ❑ Relvakonflikti tüüp määrab kehtiva õiguse 9.4 Kesksed põhimõtted ❑ Sõjaline vajadus - õigus kasutada jõudu, mis oma iseloomu ja ulatuse tõttu on vajalik õiguspärase
sõjalise eesmärgi saavutamiseks - sõjaline vajadus ei õigusta käitumist, mis on iseenesest keelatud ❑ Humaansus - keelatud on põhjustada kannatusi, vigastusi või purustusi, mis ei ole vajalikud 
sõjalise eesmärgi saavutamiseks - tsiviilisikute ja  objektide ole siiski täielikult kaitstud sõjategevuse mõjude  ‐objektide ole siiski täielikult kaitstud sõjategevuse mõjude  eest ❑ Vahetegemine - tsiviilisikute ja  objektide kaitse tagamiseks tuleb alati teha vahet  ‐objektide ole siiski täielikult kaitstud sõjategevuse mõjude  tsiviilisikutel/kombatantidel, tsiviilobjektidel/sõjalistel sihtmärkidel - sõjalised operatsioonid võivad olla suunatud üksnes kombatantide ja sõjaliste 
sihtmärkide vastu ❑ Proportsionaalsus - põhjustatavad kahjud ei tohi olla ebamäärased võrreldes eeldatava otsese ja 
konkreetse sõjalise eelisega - tuleb valida sobivad sõjapidamise viisid ja vahendid 9.5 Isikute staatus relvakonfliktis  ❑ Rahvusvahelistes relvakonfliktides (staatuse põhiselt): - kombatandid - tsiviilisikud ❑ Mitterahvusvahelistes relvakonfliktides (käitumise põhiselt): - vaenutegevuses osalevad isikud (“võitlejad”) - vaenutegevusest hoiduvad isikud (tsiviilisikud) ❑ Tsiviilisikud kaotavad oma kaitse ajaks, mil nad osalevad vahetult vaenutegevuses 9.6 Vastase kättes langenud isikud ❑ Vastase kätte langenud isikutel on õigus kaitsele
❑ Nad jagunevad kahte kategooriasse: - sõjavangid, kelle kaitse tuleneb esmalt sõjavangide kohtlemise Genfi (III) 
konventsioonist


- kinnipeetud tsiviilisikud, kelle kaitse tuleneb esmalt tsiviilisikute sõjaaegse 
kaitse Genfi (IV) konventsioonist ❑ Igale isikule laieneb üks või teine kaitse
❑ Kõiki kinnipeetuid tuleb kohelda inimlikult ja lähtuvalt kategooriale vastavatest  reeglitest 9.7 Sõjapidamise viisid ja vahendid ❑ Põhireeglid: - konfliktiosalistel ei ole piiramatut õigust valida sõjapidamise viise või 
vahendeid - seetõttu on keelatud kasutada:                 - viise ja vahendeid, mille eesmärk on põhjustada liigseid vigastusi või         
                  õigustamatuid kannatusi
                - vahendeid, millega ei suudeta teha vahet tsiviilobjektide ja sõjaliste
                  sihtmärkide vahel
                - vahendeid, mida ei ole võimalik suunata ainult sõjaliste sihtmärkide vastu ❑ Hinnang sõltub muuhulgas konkreetsest situatsioonist 9.8 Keelatud vahendid ❑ Keelatud või piiratud tavarelvad, nt: - mürk - deformeeruvad kuulid - püünismiinid - jalaväevastased miinid - pimestavad laserrelvad ❑ Keelatud massihävitusrelvad: - keemiarelvad - baktereoloogilised või bioloogilised relvad 9.9 Keelatud viise ❑ Vastast on keelatud tappa, vigastada või vangistada pettuse teel (sõjakavalus on  lubatud) ❑ Keelatud on anda käsku, et armu mitte anda
❑ Võitlusvõimetut isikut ei tohi rünnata
❑ Samuti on keelatud rahvusvaheliselt kaitstud embleemide väärkasutamine 9.10 Sõjalised sihtmärgid ❑ Sõjalised operatsioonid võivad olla suunatud üksnes kombatantide ja sõjaliste  sihtmärkide vastu ❑ Sõjalised sihtmärgid on objektid, - mis oma olemuse, asukoha, otstarbe või kasutuse tõttu - aitavad tõhusalt kaasa sõjategevusele ja


- mille osaline või täielik hävitamine, hõivamine või neutraliseerimine - tähendab valitsevas olukorras kindlat sõjalist eelist ❑ Tsiviilobjektideks on kõik ülejäänud objektid 9.11 Rünnakute korraldamine ❑ Mida tuleb arvestada? - kultuuriobjektid on erilise kaitse all - inimkilbi kasutamine, samuti tsiviilisikute hulgas varjumine on keelatud - keelatud on korraldada valimatuid rünnakuid - tsiviilisikutele või  objektidele põhjustatav kaasnev kahju ei tohi olla  ‐objektide ole siiski täielikult kaitstud sõjategevuse mõjude  ülemäärane, võrreldes oodatava otsese sõjalise eelisega 9.12 Tagamine ❑ Riigi kohustused: - õpetada võimalikult laialdaselt humanitaarõigust - tagama vajaduse korral sõjaväelistele ülematele valdkonda tundvad 
õigusnõuandjad - võtma vastu õigusakte, mille alusel saab kriminaalkorras karistada isikuid, kes 
panevad toime või käsivad toime panna humanitaarõiguse raskeid rikkumisi ❑ Kui riik ei suuda või taha ise võtta isikuid vastutusele, võivad mängu tulla  rahvusvahelised kohtuorganid 10. Rahvusvaheline keskkonnaõigus 10.1 RV keskkonnaõiguse areng ❑ Hoogustus alles 20. saj viimasel veerandil: - 1972 Stockholmi konverents, 1992 Rio de Janeiro konverents, 2002 
Johannesburgi konverents - 1992 Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon - 1971 Veelinnuelupaikadena rahvusvaheliselt tähtsate märgalade kaitse 
konventsioon (Ramsar) ❑ KMH lepingud, nt: - 1991 Espoo konventsioon (45 osalisriiki, kuid paljud neist pole lepingut 
ratifitseerinud) - 1998 Aarhusi konventsioon (keskkonnainfo kättesaadavus ja keskkonnaasjade 
otsustamises üldsuse osalemine ning neis asjus kohtu poole pöördumine) ❑ Regionaalsed lepingud, nt: - 1979 Euroopa eluslooduse ja selle looduslike elupaikade ning kasvukohtade 
kaitse konventsioon (Bern) - EL 1992 direktiiv looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja 
taimestiku kaitse kohta


- Mitmed merekeskkonnakaitse lepingud (regionaalsed), mis hõlmavad ka 
ökosüsteemi põhimõtet, sh 1974/1992 Helsingi konventsioon 10.2 Printsiibid ❑ Suveräänsus
❑ Kohustus vältida piiriülest keskkonareostust
❑ Põlvkondadevaheline ja –ülene võrdsus
❑ Lõimimispõhimõte: keskkonna ja arengu integreerimine
❑ Ühised, kuid diferentseeritud vastutused
❑ Ettevaatuspõhimõte
❑ Saastaja maksab 10.3 Suveräänsus ja keskkonnakaitse ❑ Rio deklaratsioon 1992, printsiip 2:  States have, in accordance with the Charter of the United Nations and the principles 
of international law, the sovereign right to exploit their own resources pursuant to 
their own environmental and developmental policies, and the responsibility to ensure 
that activities within their jurisdiction or control do not cause damage to the 
environment of other States or of areas beyond the limits of national jurisdiction. 10.4 Kohustus vältida piiriülest keskkonareostust ❑ Rio deklaratsioon 1992, printsiip 2:  States have, in accordance with the Charter of the United Nations and the principles 
of international law, the sovereign right to exploit their own resources pursuant to 
their own environmental and developmental policies, and the responsibility to ensure 
that activities within their jurisdiction or control do not cause damage to the 
environment of other States or of areas beyond the limits of national jurisdiction. ❑ See kohustus ei ole absoluutne, kui just teatud tegevus ei ole keelustatud RVÕ alusel
❑ Küll eeldab riikidelt, et tegevused oleksid kooskõlas hoolsuskohustusega (due  diligence) ❑ Vrd KeÜS § 14: „Igaüks peab rakendama meetmeid oma tegevuse või tegevusetusega põhjustatava keskkonnahäiringu vähendamiseks niivõrd, kuivõrd seda on mõistlik 
eeldada.“
2001 ILC Articles on Prevention of Transboundary Harm from Hazardous Activities 10.5 Kohustus vältida piiriülest keskkonareostust “The Court points out that the principle of prevention, as a customary rule, has its  origins in the due diligence that is required of a State in its territory. It is “every State’s 
obligation not to allow knowingly its territory to be used for acts contrary to the rights of 
other States” (Corfu Channel (United Kingdom v. Albania), Merits, Judgment, I.C.J. Reports 
1949, p. 22). A State is thus obliged to use all the means at its disposal in order to avoid 
activities which take place in its territory, or in any area under its jurisdiction, causing 


significant damage to the environment of another State. This Court has established that this 
obligation “is now part of the corpus of international law relating to the environment”.  (ICJ, Pulp Mills Case, judgment 2010, para. 101) 10.6 Ettevaatuspõhimõte ❑ Rio deklaratsioon 1992, printsiip 15: „In order to protect the environment, the precautionary approach shall be widely 
applied by States according to their capabilities. Where there are threats of serious or 
irreversible damage, lack of full scientific certainty shall not be used as a reason for 
postponing cost-effective measures to prevent environmental degradation.“ ❑ Näiteid lepingutest: - 1985 Osooni konventsioon - 1992 Bioloogilise mitmekesisuse konv - 1996 Londoni konventsiooni protokoll - 1998 OSPAR konventsioon ❑ Helsingi konventsiooni art 3 lg 2: „Konventsiooni osapooled rakendavad ettevaatuspõhimõtet, s.t. võtavad tarvitusele 
ennetavaid meetmeid, kui on põhjust eeldada, et otseselt või kaudselt merekeskkonda 
viidud aine või energia võib ohustada inimese tervist, kahjustada mere elusressursse ja
ökosüsteeme, kahandada heaolu ning takistada mere õiguspärast kasutamist, isegi kui 
puuduvad lõplikud tõendid heite ja selle oletatavate tagajärgede põhjusliku seose 
kohta.“ ❑ “Although the Tribunal cannot conclusively assess the scientific evidence presented  by the parties, it finds that measures should be taken as a matter of urgency [..] to 
avert further deterioration of the southern bluefin tuna stock. [..] The parties should in 
the circumstances act with prudence and caution to ensure that effective conservation 
measures are taken to prevent serious harm to the stock of southern bluefin tuna.” 
Southen Bluefin Tuna Case, Annex VII Arbitral Tribunal, 200, para 80 10.7 Ühised, kuid diferentseeritud vastutused (7); ❑ Põlvkondadevaheline ja –ülene võrdsus (3); Lõimimispõhimõte (4) ❑ Rio deklaratsiooni printsiip 7: „States shall cooperate in a spirit of global  partnership to conserve, protect and 
restore the health and integrity of the Earth's ecosystem. In view of the different 
contributions to global environmental degradation, States have common but 
differentiated responsibilities. The developed countries acknowledge the 
responsibility that they bear in the international pursuit of sustainable development in 
view of the pressures their societies place on the global environment and of the 
technologies and financial resources they command.“ ❑  Rio deklaratsiooni printsiip 3: „The right to development must be fulfilled so as to equitably meet developmental 
and environmental needs of present and future generations.“ ❑ Rio deklaratsiooni printsiip 4:


„In order to achieve sustainable development, environmental protection shall 
constitute an integral part of the development process and cannot be considered in 
isolation from it.“ ❑ Näide: Pariisi 2016 a. kliimalepe, art 2 lg 2:
❑ „This Agreement will be implemented to reflect equity and the principle of common  but differentiated responsibilities and respective capabilities, in the light of different 
national circumstances.“ 10.8 Saastaja maksab ❑ Rio deklaratsiooni printsiip 7: „National authorities should endeavour to promote the internalization of 
environmental costs and the use of economic instruments, taking into account the 
approach that the polluter should, in principle, bear the cost of pollution, with due 
regard to the public interest and without distorting international trade and 
investment.“ ❑ Helsingi konventsiooni art 3 lg 4: „Konventsiooni osapooled rakendavad põhimõtet – saastaja maksab.“ 10.9 Merekeskkonna reostamine ❑ Art 1(1)(4) – inimese poolt otse või kaudselt merekeskkonda selliste ainete või  energia sisselaskmine, mille tagajärg on või võib olla: - elusloodusvarade ja merekeskkonna kahjustumine, - oht inimeste tervisele, - merealase tegevuse takistamine (nt kalastamine) - kasutatava merevee kvaliteedi halvenemine või kasulike omaduste 
vähenemine ❑ Merekeskkonnakaitse reguleeritud UNCLOS XII osas 10.10 Näide: väinade tähtsus elusloodusele The Drake Strait: Atlantic↔Pacific
The Bering Strait: Pacific↔Arctic • Canadian Arctic straits:  Atlantic↔Arctic • The Torres Strait, Malacca, etc.: Indian Ocean↔Pacific   • The Danish Straits: Baltic↔North Sea • The Strait of Dover: North Sea↔Celtic-Biscay Shelf • The Kara Strait: Kara Sea↔Barents Sea • The Bosporus and the Dardanelles: Mediterranean↔Black Sea • The Bab el-Mandeb: Red Sea↔Arabian Sea • The Strait of Gibraltar: Iberian Coastal LME↔Mediterranean ● The Åland Strait: Baltic proper↔Gulf of Bothnia


● The Kerch Strait: Black Sea↔Sea of Azov ● The Kythira Strait: Ionian↔Myrtoan Sea (Aegean) ● The Strait of Messina: Tyrrhenian↔Ionian ● The Strait of Bonifacio: Tyrrhenian↔Mediterranean proper ● The North Channel: Irish Sea↔Atlantic proper ● The Irbe Strait: Gulf of Riga↔Baltic proper ● The Sea of Straits: Gulf of Riga↔Gulf of Finland 10.11 Inimese takistused organismide liikumisele: väinad ❑ Võivad muuta väinad läbimatuks/ebaproportsionaalselt neg. mõju elusloodusele
❑ Füüsilised barjäärid: tammid, elektriliinid
❑ Akustilised barjäärid: nt meremiinid õhkamine
❑ Keemilised barjäärid: nt reovesi, inimasustuse laienemine Kaevandamine süvamerepõhjas ❑ https://www.theguardian.com/sustainable-business/video/2017/jun/28/robots-ocean- floor-deep-sea-mining-video ❑ https://www.bbc.com/news/science-environment-56607700 10.12 International Union for Conservation of Nature ja 
süvamerepõhja kaevandamine ❑ The IUCN World Conservation Congress, Motion 7 September 2021:
❑ CALLS on all State Members, individually and through relevant international fora, to: - support and implement a moratorium on deep seabed mining, issuing of new 
exploitation and new exploration contracts, and the adoption of seabed mining 
regulations for exploitation, including ‘exploitation’ regulations by the 
International Seabed Authority (ISA), unless and until: - rigorous and transparent impact assessments have been conducted, the 
environmental, social, cultural and economic risks of deep seabed mining are 
comprehensively understood, and the effective protection of the marine 
environment can be ensured; - the precautionary principle, ecosystem approach, and the polluter pays 
principle have been implemented; - policies to ensure the responsible production and use of metals, such as the 
reduction of demand for primary metals, a transformation to a resource-
efficient circular economy, and responsible terrestrial mining practices, have 
been developed and implemented; and - public consultation mechanisms have been incorporated into all decision-
making processes related to deep-sea mining ensuring effective engagement 
allowing for independent review, and, where relevant, that the free, prior and 
informed consent of indigenous peoples is respected and consent from 
potentially affected communities is achieved; and - promote the reform of the ISA to ensure transparent, accountable, inclusive, 
effective and environmentally responsible decision making and regulation.


10.13 ABNJ leping ❑ Conservation and sustainable use of marine biological diversity of areas beyond  national jurisdiction ❑ Viimane suurem lünk õigusraamistikus?
❑ Geneetilised rikkused, kuidas jaotada? (ravimid, kosmeetika, toit jne)
❑ Keskkonnakaitseliste alade määramine, sh KMH-d
❑ Tehnoloogia jagamine riikide vahel. 11. Sissejuhatus mereõigusesse  11.1 Territoriaalmere laius ❑ Keskne küsimus - viimaks lahendati 1982. a mereõiguse konventsioonis
❑ Nähtavuse printsiip
❑ Kahurilaskekauguse printsiip (17.-18. saj) - Kasutusel veel 20. sajandilgi Eestis ❑ Kindlad mõõtühikud üha enam kasutusel 18. saj - Miilid, verstad - Põhjamaades võeti kasutusele 4 nm reegel ❑ 3 nm laiune territoriaalmeri - Saavutas ülekaalu 19. sajandil ja 20. saj I poolel ❑ I ja II mereõiguse konverents (1958 ja 1960) 11.2 Mereõiguse allikad ❑ Rahvusvahelise Kohtu statuut, art 38(1): - Lepingud - Tavaõigus - Õiguse üldpõhimõtted - Kohtupraktika ja erialakirjandus ❑ Mereõiguse konventsioon (UNCLOS/LOSC) - Allkirjastatud Montego Bays 10.12.1982 - Jõustus 16.11.1994 (12 kuud pärast 60. osalisriiki) - Enamus sätteid arvatud tavaõiguseks - 2020. a septembris: 168 LR-i, sh EL ❑ Ühinenud pole nt USA, Iisrael, Türgi - Esimesed kaks aga 1958. a Genfi konv. osalisteks ❑ Mitmepoolsed lepingud ja konventsioonid, sh IMO egiidi all - Nt SOLAS, MARPOL (viimati uuendatud nn Polaarkoodeksiga), COLREG ❑ Regionaalsed lepingud, sh keskkonnakaitse küsimustes - Nt 1992. a Helsingi ja OSPAR-i konventsioonid


❑ Kahepoolsed lepingud - Nt merealade piiritlemise kohta ❑ Riigisisene õigus ja deklaratsioonid
❑ Õiguslikult mittesiduvad dokumendid, mis võivad omada õigusliku jõu, kui neile nt  riigisisestes seadustes viidatakse - nt IMO resolutsioonid TSS kohta ❑ Riigid (nii ranniku- kui ka sisemaariigid) - Sh EL kui LOSC osapool ❑ LOSC alusel loodud asutused - Rahvusvaheline Süvamerepõhja Organisatsioon (ISA) - Rahvusvaheline Mereõiguse Kohus (ITLOS) - Mandrilava piirikomisjon (CLCS) - Lisa VII või VIII alusel loodud vahekohtud ❑ ÜRO - Sh peasekretär ja mereasjade divisjon - Rahvusvaheline Kohus (ICJ) - Rahvusvaheline Mereorganisatsioon (IMO) - Rahvusvahelise Õiguse Komisjon (ILC) ❑ Valitsusvälised organisatsioonid (nt Greenpeace, WWF) 11.3 Poll ❑ Millal jõustus ÜRO mereõiguse konventsioon? 1994. 11.4 Suveräänsus ❑ LOSC art 2(1): “Rannikuriigi suveräänsus laieneb lisaks tema maismaaterritooriumile ja sisevetele ning saarestikuriigi puhul tema arhipelaagivetele ka külgnevale 
merealale, mida nimetatakse territoriaalmereks.” - See oli ebaselge kuni 1930. a Haagi rahvusvahelise õiguse kodifitseerimise 
konverentsini ❑ LOSC art 2(2): “Suveräänsus laieneb nii territoriaalmere kohal asuvale õhuruumile  kui ka territoriaalmere põhjale ning selle all asuvale maapõuele.” ❑


11.5 Eesti territoorium ❑ Maismaa: 43 432 km2;
❑ Territoriaal- ja sisemeri: 24 000 km2;
❑ Peipsi järve Eesti osa: 1529 km2;
❑ Võrtsjärv: 270 km2;
❑ Kokku: 70 177 km2;
❑ Lisaks: ca 11 300 km2 majandusvööndit (kokku 81 487 km²). 11.6 Lähtejooned ❑ Jagunevad kaheks: - standardlähtejooned; - sirged lähtejooned (modifikatsioon: saarestikuriigi lähtejooned (LOSC art 
47)). ❑ LOSC art 5: “Territoriaalmere laiuse mõõtmise standardlähtejoon on rannikuriigi  ametlikule suuremõõtmelisele kaardile märgitud madalaim mõõnajoon piki rannikut, 
kui konventsioonis ei ole ette nähtud teisiti. “ ❑ LOSC art 7(1): “Kui rannajoon on tugevasti liigestatud või kui ranniku vahetus  naabruses on piki rannikut kulgev saarteahelik, võib territoriaalmere laiuse mõõtmisel
kasutada sobivaid punkte ühendavat sirget lähtejoont.” ❑ Territoriaalmere lähtejoon on mõtteline joon, mis madalvee puhul ühendab omavahel  maismaa, saarte, laidude, kaljude ja veest väljaulatuvate üksikute kivide rannikust 
kõige kaugemal asuvaid punkte (MPS § 3). 12. Siseveed 12.1 Territoriaalmeri ❑ Kuni 12 nm lai lähtejoontest (LOSC art 3) - 2012. a.-l 143 rannikuriiki 152-st (94%) sellega kooskõlas ❑ Suveräänne territoorium - Nt maavarad, mereuuringud, laevateed. - Rannikuriik ei pea suveräänsust deklareerima, vaid territoriaalmere üle on see 
olemas ipso facto - Vrd MPS § 1: suveräänsus vs jurisdiktsioon ❑ Olulisemad piirangud: - rahumeelse läbisõidu õigus (art 17jj); - takistamatu läbisõidu õigus (art 38). 12.2 Külgvöönd ❑ Kuni 24 nm lähtejoontest (LOSC art 33(2)). - Kattub majandusvööndiga. ❑ Riik võib teha külgvööndis kontrolli, et: - Vältida ja karistada oma territooriumil tolli-, maksu-, immigratsiooni- ja 
sanitaarvaldkonna õigusaktide rikkumist;(LOSC art 33(1))


❑ Ulatuslikum jälitamisõigus (nn hot pursuit; LOSC art 111) - Külgvööndistki võimalik jätkata laeva jälitamist ja ta kinni pidada ning selle 
pardal olevad inimesed vastutusele võtta n-ö rahvusvahelistes vetes. 12.3 Arheoloogiline külgvöönd ❑ Arheoloogiline külgvöönd: vältimaks arheoloogiliste/ajalooliste esemete eemaldamist  külgvööndi merepõhjalt. (LOSC art 303(2)) ❑ Eesti vastuoluline praktika laevavrakkide kaitsevööndite puhul
❑ Tähendus nt Estonia laevavraki kaitsel 12.4 Majandusvöönd ❑ Kuni 200 nm lähtejoontest; (LOSC art 57) - Katab Läänemere. ❑ Pole suveräänne territoorium, kuid riigil suveräänsed õigused või jurisdiktsioon mh: - elus ja eluta loodusvarade suhtes - muul viisil vööndi kasutamisel ja uurimisel tegutseda, nt toota vee-, hoovuse- 
ja tuuleenergiat; - tehissaarte, rajatiste ja seadmestike suhtes; - teaduslike mereuuringute suhtes; - merekeskkonna kaitse ja säilitamine. (LOSC art 56(1)) ❑ Meresõidu-, ülelennu- ja merealuste kaablite ja torujuhtmete paigaldamise vabadus  (LOSC art 87). ❑ Ligipääs kalavarudele, kui rannikuriik oma kvooti ei täida - LOSC art 62(2) ❑ Merealused kaablite ja torujuhtmete paigaldamise vabadus - EEZ-s: art 58(1) - Mandrilaval: art 79(1) ❑ Teaduslikud mereuuringud: - rannikuriigi reguleerida territoriaalmeres, EEZ-s ja mandrilaval - Art 246(1) 12.5 Navigatsioon ❑ Meresõidu- ja ülelennuvabadus: - Majandusvöönd ja avameri ❑ Takistamatu läbisõidu õigus - väinades ❑ Saartevahelise laevatee läbimise õigus (art 53) - Saarestikuriikides, sh väinades ❑ Rahumeelse läbisõidu õigus - Peatatav: territoriaalmeri, mitte-pikaaegsed siseveed - Mittepeatatav: väinad ❑ Erilised läbisõidurežiimid


- Väinades: Ahvenamaa, Taani, Türgi ja Magalhaesi väinad - Sisemaariikide merelepääsuõigus ❑ Rannikuriigi loapõhine läbipääs - Pikaaegsed siseveed, eeskätt lahed, sadamad. 12.6 Sadamad ❑ Rannikuriigi õigus reguleerida sissepääsu sadamatesse - Tuleb aga lähtuda diskrimineerimiskeelust ja proportsionaalsuse pm-st - Erijuhtum uurimislaevad (LOSC art 255) - Vrd 2002. a Eesti-Kanada intsidenti ja 2019. a Vene purjelaeva juhtumid ❑ Kohtupraktika ei ole päris ühetaoline - Aramco lahend - ICJ: it is „by virtue of its sovereignty that the coastal State may regulate access
to its ports“ (‘86 Nicaragua case) ❑ Rannikuriigil kriminaal- ja tsiviiljurisdiktsioon sadamas viibiva välisriigi laeva suhtes  (v.a. riikliku puutumatusega laevad) ❑ 1923. a Genfi konventsioon ja statuut sadamate kohta - 44 osalisriiki, sh Eesti - Ei kohaldu riikliku puutumatusega ja kalalaevade suhtes 12.7 Saared-kaljud ❑ Kaljudel, millel inimasustus või majandustegevus on võimatu, puuduvad  majandusvöönd ja mandrilava.  - LOSC art 121(3) - Küll on säärastel kividel oma territoriaalmeri - Kivid osaks sirgete lähtejoonte süsteemist  ❑ Okinotorishima laiud: 9 m2
❑ Vrd Vaindloo rändrahn
❑ Tehissaared 12.8 Mandrilava ❑ Kuni 200 nm lähtejoontest või mandrilava välisservani; LOSC art 76(1) - katab Läänemere.  ❑ Olemasoluks pole tarvis kehtestada
❑ Pole suveräänne territoorium, aga rannikuriigil suveräänne õigus uurida ja kasutada  mandrilava loodusvarasid. (LOSC art 77(1)) - Eeskätt eluta ressursside kasutamiseks ❑ Rannikuriigil jurisdiktsioon: - Rajatiste ja tehissaarte rajamise üle, - Merekeskkonnakaitse küsimustes, - Mereuuringute teostamise üle. ❑ Mandrilava piirikomisjon


- annab riigile mandrilava välispiiri (kui üle 200 nm) kehtestamiseks soovitusi - soovituste alusel määratud mandrilava piirid on lõplikud ja siduvad. (LOSC 
art 76(8)) 12.9 Avameri ❑ Mere ja õhu kõik osad väljapool majandusvööndi piiri (LOSC art 86)
❑ Hõlmab ka süvamerepõhja
❑ Ükski riik ei või mingis avamere osas kehtestada oma suveräänsust (LOSC art 89)
❑ Avamerevabadus (LOSC art 87) - meresõiduvabadus; - ülelennuvabadus; - kaablite ja torujuhtmete paigaldamise vabadus; - tehissaarte ja rajatiste ehitamise vabadus; - kalapüügivabadus; - teadusuuringute vabadus. 12.10 Süvamerepõhi ❑ Osa avamerest, aga omaette vöönd;
❑ Merede ja ookeanide põhi ja selle all olev maapõu, mis jääb väljapoole riikide  jurisdiktsiooni (LOSC art 1) - Läänemeres süvamerepõhi puudub. ❑ Süvamerepõhi ja selle loodusvarad on inimkonna ühisvara (LOSC art 136) – vrd  Antarktika ja Kuu; ❑ Saadav tulu jagatakse riikide vahel (LOSC art 140);
❑ Rahvusvaheline Süvamerepõhja Organisatsioon (RSO) korraldab, teostab ja kontrollib süvamerepõhjas toimuvat; ❑ Riik või füüs/jur. isik taotleb maavarade ammutamise suhtes nõude-/omandi-/muud  õigust, omandab selle või teostab seda üksnes LOSC osa XI alusel. 13. Väinad  13.1 Mõiste  ❑ Terminite „väin“, „rahvusvaheline väin“ ja „mitte-rahvusvaheline väin“  legaaldefinitsiooni ei ole mereõiguse konventsioonis sätestatud. ❑ Rahvusvahelisteks väinadeks võib lugeda looduslikke merekitsusi (mitte kanaleid),  mida kasutatakse rahvusvaheliseks navigatsiooniks (õhu- ja meresõiduks) ning mis ei 
ole üle 24 nm laiad mõõdetuna rannikust rannikuni või lähtejoonest lähtejooneni ja 
mis on kohalduva õigusraamistiku poolest erinevad mitte-rahvusvahelistest väinadest. 13.2 Rahvusvahelised väinad


❑ väinad, mille kaudu sõidetakse avamere ühest osast või majandusvööndist teise (art  37); ❑ väinad, mida reguleerivad pikaajalised rahvusvahelised konventsioonid (art 35(c));
❑ väinad, mille moodustavad väinaga piirneva riigi saar ja maismaaterritoorium (art  38(1)); ❑ väinad, mis ühendavad majandusvööndit või avamerd välisriigi territoriaalmerega (art 45(1)(b)); ❑ arhipelaagivetes asuvad väinad (art 53);
❑ väinad, mida läbib avamere või majandusvööndi koridor (art 36);
❑ sui generis väinad (art 311(2));
❑ potentsiaalselt: jääga kaetud väinad (art 234). 13.3 Mitterahvusvahelised väinad ❑ väinad, mida rahvusvaheliseks navigatsiooniks ei kasutata, vrd HELCOM 2013  statistikaga: - Viru väin (Soome lahe läbipääs), 38 150 läbimist; - Öresund, 29 474 läbimist; - Suur belt, 18 478 läbimist; - Ahvenamaa väin, 14 433 läbimist; - Kura kurk, 9639 läbimist; - Väike väin, 0 läbimist. ❑ väinad, mis paiknevad: - pikaajalistes sisevetes (art 35(a)) või  - sellises territoriaalmeres, mille suhtes ükski rahvusvaheliste väinade õiguslik 
kategooria ei saa kohalduda. 13.4 LOSC art 15 ls 1 ❑ „Artikkel 15. Territoriaalmere piiride määramine vastastikku asetsevate või  külgnevate rannikutega riikide vahel 
Kui kahe riigi rannikud asetsevad vastastikku või üksteise kõrval ja riikidevahelises 
lepingus ei nähta ette teisiti, ei ole kummalgi riigil õigust laiendada oma 
territoriaalmerd kaugemale keskjoonest, mille iga punkt asub võrdsel kaugusel 
lähimatest punktidest lähtejoontel, millest need kaks riiki oma territoriaalmere laiust 
mõõdavad.“ 14. Rahvusvaheline majandusõigus 14.1 Iseloomustuseks ❑ Rahvusvaheline majandusõigus on see osa rahvusvahelisest õigusest, kus on kõige  suurem mõju eraõiguslikel subjektidel. ❑  Kitsam, suveräänsusest lähtuv käsitlus loeb ‘rahvusvaheliseks majandusõiguseks’  vaid neid juhte, kui õigussuhte osapoolteks on riigid. Laiem käsitlus hõlmab ka 
eraõiguslikke subjekte; seega on tegu hübriidse alaga rahvusvahelise avaliku õiguse ja


siseriiklike õiguskordade vahel, kus vaadeldakse kõike piiriületavat rahvusvahelist 
koos.  ❑ Laiema käsitluse puhul kasutatakse mõnikord ka mõistet ‘transnatsionaalne õigus’.  14.2 Rahvusvaheline investeeringute õigus ❑ Kasvas välja välismaalaste (ja nende vara) kaitsest.
❑ Igipõline diplomaatilise kaitse instituut, mille eeltingimuseks oli siiski kohalike  õiguskaitsevahendite ammendamine (ingl k exhaustion of local remedies). ❑ Vaidlus selle üle, kas välismaalasele ja tema investeeringule kohaldub rahvusvaheline miinimumstandard või rahvuslik standard (nn Calvo doktriin). Kujutisel Argentiina 
jurist Carlos Calvo 14.3 Hull’i reegel kui (detailides vaieldav) osa rahvusvahelisest 
tavaõigusest ❑ Nõue, et oleks ’kiire, adekvaatne ja efektiivne kompensatsioon’ välisinvestori vara  võõrandamise (eksproprieerimise) eest. ❑ Esimest korda sõnastas niimoodi 1938.a USA välisminister Cordell Hull (1871-1955) 14.4 1970. aastate katsed luua ‘uus majanduskord’ ❑ Dekoloniseerimise käigus tekkinud riigid kritiseerisid majanduslikku ebavõrdsust ja  ka seda, et ‘vana’ rahvusvaheline õigus näis eelkõige teenivat rikaste (lääne-)riikide 
kapitali huve. Kolonialismi järel tekkinud riigid hakkasid nõudma ’alalist 
suveräänsust loodusressursside üle’. Vt vastav ÜRO Peaassamblee resolutsioon 
1962.a  ❑ Nende enamusel võeti 1974.a ÜRO PAs vastu Riikide majanduslike õiguste ja  kohustuste harta. Lääneriigid seda dokumenti ei toetanud. ❑ 1970. aastate katsed luua ‘uus rahvusvaheline majanduskord’ (NIEO, new  international economic order) pole olnud kuigi tulemuslikud 14.5 Rahvusvahelised investeerigute kaitse lepingud ❑ Bilateraalsed lepingud ehk BITid (bilateraalsed investeeringuid puudutavad lepingud;  bilateral investment treaties). Esimene oli 1959.a Saksamaa-Pakistani BIT. ❑ Multilateraalsed lepingud, näiteks Euroopa Energiaharta leping 1994.a
❑ 1965.a Washingtonis lepinguga asutatud ICSID; International Center for the  Settlement of Investment Disputes (fotol selle hoone); osa Maailmapanga grupist 14.6 Põhiline investeerimislepingute innovatsioon


❑ …on kohtuslik arbitraaž välisinvestori ja riigi vahel, milles välisinvestor ja riik on  osapooltena sisuliselt võrdsed ja riik kohustub arbitraaži tulemusi siduvana 
aktsepteerima. On mõneti asendanud varasema nn diplomaatilise kaitse. ❑ Tekkinud on tuhandetesse otsustesse ulatuv välisinvesteeringuid puudutavate  arbitraažiotsuste kogu, millest destilleeruvad välja ka rahvusvaheliste investeeringute 
kaitsele laienevad (tavaõiguslikud) põhimõtted. ❑ Neid investeerimisvaidlusi puudutavaid tribunalide otsuseid ja praktikaid on ka  erinevatel põhjustel kritiseeritud, näiteks vähese läbipaistvuse, investorite eelistamise 
ja mõnikord ka otsuste ennustamatuse pärast.  14.7 Investeeringute kaitse lepingud: kriitika ❑ Washingtoni konsensus: majanduse privatiseerimine, turgude dereguleerimine,  välisinvesteeringute liberaliseerimine. Vaatamata eeldatavale vastastikkusele loob 
BIT kohustusi eelkõige investeeringut vastuvõtvale riigile. Välisinvestori-riigi 
arbitraaži struktuur asetab riigi alati kostja positsiooni. Arbitraaž soosib peamiselt 
suurinvestoreid. Puudu on läbipaistvusest (protsessi konfidentsiaalsuse tõttu) 
vaatamata sellele, et tegeletakse nö avaliku huvi asjadega. Süsteem toodab 
vastukäivaid tulemusi (kui me üldse saame neist teada). Mõnikord väga laiad 
tõlgendused mõistetest ’investeering’ ja ’kaudne eksproprieerimine’, mida 
investeeringuid vastuvõtvad riigid on tajund nendevastase kallutatusena. Argentiina 
finantskriis viis ca 40 arbitraažini, mis tähendas süsteemile suurt survet. Pendel on 
hakanud tagasi liikuma investorite huvide kaitselt riigi legitiimsete huvide kaitsele. ❑ On tõstatatud küsimus ka (välis-)korporatsioonide vastutusest, näiteks  korporatsioonide sotsiaalse vastutuse kontekstis (corporate social responsibility).  14.8 Eesti ja Araabia Ühendemiraatide vaheline investeeringute 
soodustamise ja vastastikuse kaitse leping, 2011 (näitena) ❑ ARTIKKEL 4 Riiklik kohtlemine ja enamsoodustusrežiim - 1. Lepingupool kohtleb oma territooriumil teise lepingupoole investori 
investeeringuid ja tulu vähemalt sama soodsalt kui oma investori 
investeeringuid ja tulu või mis tahes kolmanda riigi investori investeeringuid 
ja tulu, võttes aluseks neist asjaomasele investorile soodsama. - 2. Lepingupool kohtleb oma territooriumil teise lepingupoole investorit 
investeeringu omandamise, haldamise, arendamise, juhtimise, säilitamise, 
kasutamise, laiendamise, müügi või käsutamise puhul vähemalt sama soodsalt 
kui oma investorit või mis tahes kolmanda riigi investorit, võttes aluseks neist 
asjaomasele investorile soodsama. - 3. Enamsoodustusrežiimi kohaldatakse asutamiseelsele tegevusele juhul, kui 
selles tegevuses järgitakse lepingupoole juriidiliste isikute asutamist või 
investeeringu omandamist käsitlevaid õigusakte ning kui nende kohaselt 
investeeringut lubatakse. ❑ ARTIKKEL 6 Sundvõõrandamine


- 1. Lepingupool ei sundvõõranda ega natsionaliseeri oma territooriumil otseselt
ega kaudselt teise lepingupoole investori investeeringut ega võta muid 
samaväärse tulemusega meetmeid (edaspidi sundvõõrandamine), välja arvatud
juhul, kui sundvõõrandatakse järgmistel tingimustel:
     a) üldistes huvides;
     b) võrdse kohtlemise põhimõtte alusel; 
     c) õiglase menetluse kohaselt ja
     d) kiire, piisava ja tõhusa hüvitise eest. - 2. Hüvitise suurus peab vastama sundvõõrandatud investeeringu õiglasele 
turuväärtusele vahetult enne sundvõõrandamist või eelseisva 
sundvõõrandamise teatavaks saamist, kui see kuupäev on varasem.  ❑ ARTIKKEL 9 Lepingupoole ja teise lepingupoole investori vaidluste lahendamine - 1. Investor püüab teise lepingupoolega tekkinud vaidluse esialgu lahendada 
rahumeelselt läbirääkimiste teel. - 4. Kui vaidlust ei saa rahumeelselt lahendada kuue kuu jooksul alates 
kirjalikust teatest või lõikes 3 viidatud lepitusmenetluse algusest, lahendatakse
see investori taotluse alusel järgmiselt:             a) selle lepingupoole pädevas kohtus, kelle territooriumil investeering tehti;  b) Rahvusvahelise Investeeringuvaidluste Lahendamise Keskuse (ICSID) vahekohtus;
keskus moodustati riikide ja teiste riikide kodanike investeerimisvaidluste 
lahendamise konventsiooni alusel, mis avati allakirjutamiseks 18. märtsil 1965 
Washingtonis. Käesoleva lepingu kohaselt on lepingupooled tagasivõtmatult nõus 
vaidluse esitamisega nimetatud keskusele, ka juhul, kui lepingupoolel ja investoril 
puudub eraldi vahekohtukokkulepe. Nõusolek sisaldab loobumist nõudest, et 
riigisisesed haldus- või kohtumeetmed peavad olema ammendatud, või c)  vahekohtus, mis koosneb kolmest vahekohtunikust, kooskõlas Ühinenud Rahvaste 
Organisatsiooni rahvusvahelise kaubandusõiguse komisjoni (UNCITRAL) 
vahekohtueeskirjade ja nende muudatustega, mille mõlemad lepingupooled on heaks 
kiitnud. Käesoleva lepingu kohaselt on lepingupooled tagasivõtmatult nõus vaidluse 
esitamisega nimetatud vahekohtule, ka juhul, kui lepingupoolel ja investoril puudub 
eraldi vahekohtukokkulepe. - 5. Otsus on lõplik ja siduv. Lepingupool tagab vahekohtuotsuse tunnustamise 
ja täitmise kooskõlas oma õigusaktidega. 14.9 Rahvusvaheline kaubandusõigus ❑ 1995.a loodi Maailma Kaubandusorganisatsioon, WTO. Tema eelkäijaks oli GATT,  General Agreement on Tariffs and Trade, mis pärit 1947.a. ❑ WTO peakorter on Šveitsis Genfis.
❑ GATTi ajalugu olid aastaid väldanud läbirääkisvoorud, näiteks Tokyo, Uruguai ja  tänasenigi kestev Doha läbirääkimisvoor. Läbirääkimiste eesmärgiks oli tollitariifide 
vähendamine globaalselt ja ka tariifiväliste kaubandustõkete vähendamine. ❑ Rahvusvahaline kaubandusõigus on mõjutatud majandusteadlaste Adam Smithi,  David Ricardo jt õpetustest, mille järgi piirideülest kauplemist tuleks igati soodustada;


vaba kaubanduse ideaal. Suhtelise eelise teooria: Inglismaa toodab tööstuskraami (või
pakub tasemel kõrgharidust), Itaalia veini, Ecuador banaane jne. ❑ Samas on viimasel paari aastakümnel suurenenud kriitika, et kauplemise tõkete  eemaldamine võib mõnikord ebavõrdsus suurendada; rikkamad muutuvad veel 
rikkamaks ja vaesemad jävad veel vaesemaks. Mis on selles osas tõde, on meie aja 
keskseid majanduspoliitilise debatte. 14.10 Alates 1995.a WTO ❑ 1995.a jõustunud kokkulepe peegeldas 8 aastat läbirääkimisi 120 riigi vahel. Sisaldas  kokkuleppeid ka kaubandusega seotud investeeringute osas ja põllumajanduse alal 
(subsiidiumid ja sanitaar- ning fütosanitaarmeetmed, piiramaks protektsionismi). 
Kokkulepped lõimiti omavahel ja viidi WTO alla. Aset leidis rahvusvahelise 
kaubanduskorra allutamine teatud tüüpi kohtupidamisele. ❑ Arenenud riigid soovisid ka intellektuaalse omandi kaitset (vt GATS)
❑ Tänapäeval on läbirääkimised WTOs takerdunud ja organisatsioon on hakanud  muretsema vabakaubanduslepingute  (FTA, free trade agreements) vohamise pärast. 
Mitmed FTAd loovad ka seosed kaubanduse ja investeeringute vahel. 14.11 WTO õiguse põhireeglid ❑ enamsoodustusrežiim (most favorite nation clause) – ei tohi diskrimineerida välismaa  kaupade vahel, millele koduturg on avatud.  ❑ Rahvusliku kohtlemise klausel (national treatment clause) – välistoodetele ei tohi  anda halvemat kohtlemist, kui kehtib sarnastele kodumaistele toodetele. 14.12 WTO suurim innovatsioon ❑ … on kaubandusvaidluste kohustusliku lahendamise mehhanism. 
❑ Vaidluse lahendamise organ (Dispute Settlement Body); edasikaemiseks ja viimase  instantsi otsustajana apellatsioonikogu (Appellate Body). Selle tegevus on praegu 
blokeeritud USA vastuseisu tõttu uue eksperdiga ‘mehitada’ ❑ WTO kõrval on üliolulised ka regionaalsed kaubanduslepingud, näiteks EL, NAFTA,  Mercosur, suhteliselt hiljuti loodud Euraasia Majandusliit. 14.13 Rahvusvaheline finantsõigus ❑ 1944.a Bretton Woodsi institutsioonid
❑ Rahvusvaheline Valuutafond (IMF)
❑ Maailmapank (World Bank) - Mõlemad asuvad Washington, DCs - Vt ka Hiina algatusel loodud ja senisele süsteemile mõneti väljakutset esitav 
Asian Infrastructure Investment Bank.


15. RHVÕ: Inimõigused ja Kriminaalõigus 15.1 Mitme peamise ÜRO rahvusvahelise inimõiguslepingu 
osapooleks on Eesti? ❑ A - 9
❑ B - 7
❑ C -12
❑ D - 8 15.2 Mitme ÜRO inimõiguslepingu puhul on Eesti tunnustanud 
individuaalkaebuste esitamise õigust lepingu järelevalve 
komiteele? ❑ A – 7 ❑ B – 6 ❑ C – 4 ❑ D – 3 ❑ E – 1 15.3 Nimeta inimõiguste kaitsega tegelevaid organisatsioone 
Euroopas. Millistega neist on Eesti ühinenud? 15.4 Kasulikud lingid ❑ Välisministeerium https://vm.ee/et/inimoigusalaste-konventsioonide-taitmine-0 ❑ High Commissioner of Human Rights https://www.ohchr.org/EN/Countries/ENACARegion/Pages/EEIndex.aspx ❑ Euroopa Nõukogu https://www.coe.int/en/web/portal/home ❑ Rahvusvaheline Kriminaalkohus https://www.icc-cpi.int  ❑ OSCE   https://www.osce.org  ❑ Välisministeerium
❑ Eesti inimõigusdiplomaatia alused ja tegevuskava https://vm.ee/sites/default/files/vm_inimoigusdiplomaatia_alused_ja_tegevuskava.pdf
https://vm.ee/sites/default/files/vm_inimoigusdiplomaatia_alused_ja_tegevuskava_lisa_1.pdf 15.5 Inimõigused: ❑ Ajalugu
❑ Lähis- ja Kesk-Ida
❑ Vt nt Hammurabi (BCE 1792-1750) Koodeks (Babylon): ❑ Varased näited sõnavabadusest, süütuse presumptsioonist, tõendite esitamise õigusest, õiglasest kohtupidamisest, seaduslikkuse/õigusriikluse printsiibist (rule of law)


Hiina ❑ Vt. Nt. Confucius (551-479 BCE): 
❑ Rõhutas nt tolerantsuse vajalikkust, inimeste olemuslikku väärtust, seaduste  vajalikkust, mis teeniksid õiglust jne.   ❑ Confucius, as cited in HG Creel, Confucius: the Man and the Myth, p. 150.
❑  Meng Zi (Mencius) (372-289 BCE)  India ❑ Vt. nt. King Ashoka Nikam/McKeon (eds) The Edicts of Ashoka
❑ Võrdsus seaduse ees hoolimata staatusest, austus elu vastu, keskkonna kaitse,  humanitaarabi, teenijate ja töötajate humaanne kohtlemine, orjanduse keelamine, 
õiglane õigusmõistmine jne.  15.6 Origins Kreeka / Rooma ❑ Plato, The Republic, rääkis nt õiglusest ja õiguste kaitsest, nt toetas ka naiste õigusi:  ‘the natures of men and women are akin’, they possess similar abilities, they should 
receive the same kind of education and they should be entrusted with similar offices.  ❑ Aristotle (384-322 BCE), Politics and Nicomachean Ethics: seaduslikkuse printsiip  vajalik üksikisikute kaitseks ja heaks valitsemiseks. Inimese loodud seadused peavad 
vastama loomuõigusele. ❑ E.g. Zeno of Citium (334-262) üksikisiku väärtus ja inimväärikus
❑ Mitmed selle aja filosoofide ideed leidsid tee ka rahvaste õigusesse jus gentium (law  of peoples, or law of nations). ❑ Vt nt. Corpus Juris Civilis, Institutes: ‘justice is an unswerving and perpetual  determination to acknowledge all men’s rights’ Keskaeg ❑ Kohalike seaduste paljusus.
❑ Ülikoolide teke Euroopas.
❑ Vt ajaloo kohta täpsemalt nt: The Oxford Handbook of International Human Rights  Law (2013)  Renessans / Reformatsioon ❑ Francisco de Vitoria (1483-1546), kelle ideid arendasid hiljem Alberico Gentili,  Francisco Suarez   (vt ka Rahvusvahelise õiguse ajalugu loeng/slaidid) Valgustusaeg  ❑ Hugo de Groot (Grocius) 1583-1645: On the Law of War and Peace 
❑ 1628 the Petition of Right (UK)
❑ 1679 Habeas Corpus Act (UK)
❑ 1689 Bill of Rights (UK)
❑ 1774 Philadelphia Declaration of Rights
❑ 1776 Virginia Declaration of Rights
❑ 1776 US Declaration of Independence
❑ 1787 US Constiution + Bill of Rights


❑ 1789 French Declaration of the Rights of Man and Citizen ❑ Enlightment influence of consitutions 15.7 Areng ❑ Kodanikuõigused
❑ Inimõigused
❑ Üksikisik kui rahvusvahelise õiguse objekt
❑ Üksikisik kui rahvusvahelise õiguse subjekt ❑ Välismaalaste kohtlemine
❑ Diplomaatiline õigus
❑ Humanitaarõigus
❑ Orjandus
❑ Vähemuste kaitse
❑ Arengud pärast II maailmasõda
❑ Inimõigused – moraalsed õigused ❑ Rahvusvaheline dimensioon
❑ Lepingud ja tavaõigus ❑ Siseriiklik dimensioon
❑ põhiõigused 15.8 Inimõigused  ❑ Aluskontseptsioonid:
❑ Universaalsed ? https://www.youtube.com/watch?v=sVSrtRnJaJA 
❑ Võõrandamatud (e.g. trump cards)?
❑ Jagamatud -seotud – interconnected?
❑ https://www.youtube.com/watch?v=c26_H2RTaYI 15.9 Põlvkonnad ❑ kodaniku- ja poliitilised õigused (liberty)
❑ majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised õigused (equality) 
❑ kollektiivsed õigused (fraternity) – Probleemid?
❑ e.g. Aafrika inimõiguste ja rahvaste õiguste harta.  ❑ The African Charter on Human Rights and Peoples’ Rights: enesemääramisõigus,  õigus arengule, õigus loodusvaradele ja rahuldavale keskkonnale  (right to satisfactory
environment).  ❑ Vt ka RL vähemuste kaitse lepingud, orjuse kaotamine, genotsiidi vältimine ja  karistamine (1948) ❑ Edited by Francesco Francioni and Martin Scheinin, Cultural Human Rights
❑ Martinus Nijhoff Publishers, 2008, HRC Resolutions


15.10 Õigused ja kohustused Õigused: ❑ Õigus riigi mittesekkumisele e vabadusõigus;
❑ Õigus kaitsele e kaitse kolmandate isikute vastu;
❑ Nõudeõigus riigi vastu Riigi kohustused: ❑ Kohustus mitte sekkuda
❑ Kaitsekohustus;
❑ Soorituskohustus. 15.11 Human rights  ❑ Inimõiguslepingute evolutiivne tõlgendamine (evolutive interpretation of human  rights) ❑ Mida see tähendab?
❑ Kas on olemas inimõiguste hierarhia? 
❑ (ICCPR and ICESCR, absoluutsed õigused, taganematud õigused, jus cogens)
❑ Mida see tähendab?
❑ Kellel on õigused ja kellel kohustused? (respect, protect fulfill)? vt UDHR, Art 29 ja  30 ❑ Kes on inimõiguste adressaadid ja kes on kandjad? Mõtle ka rhv kriminaalõiguse  arengule ❑ Inimõiguste vertikaalne ja horisontaalne kohaldatavus
❑ Probleemid UDHR 1948 – Art 29 ❑ Artikkel 29 (1) Inimõiguste Ülddeklaratsioonis sätestab: 
❑ igal inimesel on kohustused ühiskonna ees, kus ainuüksi ongi võimalik tema isiksuse  vaba ja täielik arenemine.  UDHR 1948 – Art 30 ❑ Selles deklaratsioonis ei tohi midagi tõlgendada kui õiguse andmist mingile riigile,  isikurühmale või üksikisikule tegevuseks või teoks, mis on suunatud selles 
deklaratsioonis välja kuulutatud õiguste ja vabaduste kaotamisele. 15.12 Printsiibid/Structural Principles ❑ Inimväärikus/Dignity
❑ Subsidiaarsus/Subsidiarity
❑ Suveräänsus/Sovereignty
❑ Solidaarsus/Solidarity
❑ Võrdsus/Equality
❑ Proportsionaalsus/Proportionality
❑ Demokraatia ja õigusriiklus /Democracy and Rule of Law


15.13 e.g. Christian Tomuschat Human Rights: Between Idealism 
and Realism ❑ Conceptual Foundations: 
❑ Human dignity, equality and non-discrimination, rule of law
❑ Determinative Legal Parameters:
❑ Subsidiarity, Restriction (Claw-back) Clauses, margin of Appreciation, Principle of  Most Favorable Rule 15.14 Inimõigused  ❑ Inimõiguste ülddeklaratsiooni (10. detsember, 1948) preambula:  inimkonna kõigi  liikmete väärikuse, nende võrdsuse ning võõrandamatute õiguste tunnustamine on 
vabaduse, õigluse ja üldise rahu alus. UNDHR 1948 – Art 1 ❑ Kõik inimesed sünnivad vabade ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neil on  mõistus ja südametunnistus ning nende suhtumist üksteisesse peaks kandma vendluse 
vaim. 15.15 Printsiibid/Structural Principles Soovitan: ❑ The Oxford Handbook of International Human Rights Law (2013), pp. 345-496
❑ McCrudden, ‘Human Dignity and Judicial Interpretation of Human Rights’ 19  European Journal of International Law 2008  15.16 Inimväärikus  ❑ “…the concept of ‘human dignity’ plays an important role in the development of  human rights adjudication, not in providing an agreed content to human rights but in 
contributing to particular methods of human rights interpretation and adjudication.”  
Christopher McCrudden Allikad (McCrudden): ❑ Religioon
❑ Filosoofia
❑ Ajalugu Artiklites, mis puudutavad: ❑ Haridus (Art 13 ICESCR)
❑ Kinnipidamine 
❑ Tervis
❑ Minimaalsed heaolutingimused/elamistingimused Pretty v. UK (ECHR) – “right to die”


❑ Objective dignity: e.g. dignity of humanity expressed in its most universal and  objective form so as to protect life is given force over and above the individual ❑ Subjective dignity: e.g. dignity of the person seeking assistance to terminate a state of  personal suffering. 15.17 Väärikus I. Au, staatus(economic, office) - austus ❑ Royal dignity, State dignity II. Inimväärikus ❑ Cicero…Aquinas…Kant….”individuals should be treated as ends not as means to an  and” III. Inimväärikus kui autonoomia?
IV. Õigus või printsiip? 15.18 Inimväärikus õigustekstides Preambles 1966 / 1976 ICCPR: ❑ pidades silmas, et vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas  väljakuulutatud printsiipidele on vabaduse, õigluse ja üleüldise rahu aluseks 
inimühiskonna iga liikme väärikuse ning võrdsete ja võõrandamatute õiguste 
tunnustamine, tunnistades, et need õigused tulenevad inimisikule omasest väärikusest,
… Preamble 1966/ 1976 ICESCR ❑ … pidades silmas, et vastavalt Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirjas  väljakuulutatud printsiipidele on vabaduse, õigluse ja üleüldise rahu aluseks 
inimühiskonna iga liikme väärikuse ning võrdsete ja võõrandamatute õiguste 
tunnustamine, tunnistades, et need õigused tulenevad inimisikule omasest väärikusest, 15.19 Erinevused ❑ Erinevused universaalsetes ja regionaalsetes tekstides
❑ Konstitutsioonides 15.20 Inimväärikus rhv kohtutes ❑ ICJ – International Court of Justice
❑ European Court of Justice
❑ EU general principle: Advocate General 1993: State must respect not only the  individual’s physical well-being, but also his dignity, moral integrity and sense of 
personal identity /sex discrimination cases ❑ ECtHR – East African Asian case (Commission), Tyrer v. UK (Court) 15.21 Minimum core of Dignity


❑ Every human being possesses intrinsic worth merely by being human (ontological)
❑ This should be recognized and respected by others. And some forms of treatment by  others are inconsistent with, or required by, respect for this intrinsic worth (relational) ❑ State should exists for the sake of individual human beings and not vice versa  (limited-state) ❑ (McCrudden p. 679) 15.22 Probleemid? ❑ Individualism versus Communitarianism
❑ Inimväärikusest loobumine?
❑ Inimväärikus, kelle poolt vaadatuna, tõlgendatuna? 15.23 Inimväärikus objektiivselt ❑ Vihakõne (US)
❑ Terrorismivastane võitlus (1988 Convention for Suppression of Unlawful Acts against Safety of Maritime Navigation) ❑ Pornograafilised filmid (Israel, South Africa, Canada)
❑ Holokausti eitamine (France, UN HR Committee) 
❑ Loomade õigused (Israel Supreme Court, Let the Animals Live v. Hamat Gader Spa  Village) 15.24 Proportsionaalsus ❑ Vt nt Kai Möller, ‘Constructing the Proportionality Test: An Emerging Global  Conversation’ in Reasoning Rights: Comparative Judicial Engagement, ed. Liora 
Lazarus et al. (Hart Publishing, 2014). Two stages:  ❑ I. Kas on riive? Does the measure interfere with a right? (less important?)
❑ II. Kas riive on õigustatud? Is the measure justified? The measure is justified if the  measure interfering with the right is proportionate 15.25 Proportsionaalsuse test ❑ Piirangutel peab olema õigustus (legitiimse eesmärgi printsiip) legitimate aim/goal
❑ Piirangu abinõu peab olema sobiv eesmärgi täitmiseks 
❑ Ei tohi olla vähem piiravat ja sama tõhusat abinõu (there must not be any less  restrictive but equally effective alternative (necessity stage)  15.26 Piirangud ❑ 1) piirangud peavad olema kooskõlas seadusega (seadusliku aluse printsiip) vt  nt  ICCPR Art 19 ❑ 2) piirangutel peab olema õigustus (legitiimse eesmärgi printsiip)


❑ 3) piirangud peavad olema demokraatlikus ühiskonnas vajalikud ❑ Vt ka nt PS paragrahv 11 kommentaari 15.27 Sunday Times v. United Kingdom (1979) ❑ 1) piiramiseks peab olema küllaldane õiguslik alus
❑ 2) seadus peab vastama teatud kvaliteedinõuetele:
❑ a) seadus peab olema kättesaadav (s.o kättesaadavuse põhimõte) ❑ b) seadusest tulenevad tagajärjed peavad olema ettenähtavad (ettenähtavuse  põhimõte) ❑ c) seadus peab olema kooskõlas seaduslikkuse (the rule of law) põhimõttega 15.28 Erinevate õiguste kaalumise probleemid Evans versus UK  (2004) ❑ Entirely incommensurable  - deference to legislator A versus Secretary of State for the Home Department (2005) ❑ Is damage of holding a person in a prison without allowing him to plead his innocence in a court greater than the potential effect on national security? -  Utilitarian 
balancing/Problems? 15.29 Subsidiarity ❑ Is and is not a principle of international HR law
❑ Structural
❑ Procedural
❑ Substantive 15.30 Subsidiaarsus ❑ Siseriiklike õiguskaitsevahendite ammendamise põhimõte 
❑ Tõhusa õiguskaitsevahendi valik
❑ The margin of appreciation/discretion/deference
❑ Probleemid? 15.31 Suveräänsus ❑ Kas ja kuidas on inimõiguste rahvusvaheline kaitse mõjutanud suveräänsust?  15.32 Solidaarsus ❑ Nt. Humanitaarabi, humanitaarsed probleemid, keskonnakaitse
❑ Emerging concept of responsibility to protect (R2P prevent, respond, rebuild)


❑ Problems (Security Council, positive and negative impact of the responsibility)? 15.33 Võrdus ja mittediskrimineerimine ❑ Mis on võrdsus, diskrimineerimine?
❑ Equality, equality of opportunity, equality of results
❑ Formal/substntive equality?
❑ Direct and indirect discrimination? 15.34 Demokraatia ja Rule of Law ❑ Kas inimõigused oleks tagatud ka teistes valitsemisvormides? 15.35 INIMÕIGUSTE KAITSE SÜSTEEMID ❑ Globaalsed ehk ülemaailmsed 
❑ Regionaalsed
❑ Spetsiaalsed
❑ Nimeta regionaalseid süsteeme
❑ Kas regionaalsed süsteemid on ohuks universaalsetele? ❑ Euroopa
❑ Ameerika
❑ Aafrika
❑ Araabia
❑ Aasia ❑ Soovitan: Rhona Smith, International Human Rights Law (alates 7 trükist) 15.36 ÜRO ❑ 1945 ÜRO Harta - UN Charter and UN organs http://www.un.org/en/sections/un- charter/chapter-iii/index.html  ❑ Peaassamblee, Julgeoleku Nõukogu, ECOSOC, ICJ
❑ Inimõiguste Nõukogu, 2006 (GA) Human Rights Council (comp. Commission -  ECOSOC) ❑ Inimõiguste ülemkomissar - Office of High Commissioner of HR   ❑ Mis on UPR?
❑ Mis on seiretsükkel ja kas Eesti on selle läbinud?
❑ Kas Rahvusvaheline Kriminaalkohus on ÜRO organ?
❑ Kas Rahvusvahelisel Kohtul on roll inimõiguste kaitsel? International Bill of Rights: ❑ 1948.a Inimõiguste Ülddeklaratsioon _UDHR
❑  1966. a Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt  - ICCPR


❑ 1966.a Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste rahvusvaheline pakt -  ICESCR ❑ Kas UDHR on õiguslikult siduv? 15.37 Konventsioonid ❑ 1965 International Convention on the Elimination of All Forms of Racial  Discrimination (CERD) ❑ 1979 Convention on Elimination of Discrimination Against Women (CEDAW)
❑ 1984 Convention Against Torture and Other Cruel, Inhuman or Degrading Treatment  or Punishment (CAT) ❑ 1989 Convention on the Rights of the Child (CRC)
❑ 1990 Convention on Protection of Rights of All Migrant Workers and Members of  Their Families (ICRMW) ❑ 2006 Convention on the Rights of Persons with Disabilities  (CRPD)
❑ 2006 Convention on the Protection of All Persons from Enforced Disappearances  (CPED) 15.38 Järelevalve ❑ Committee on Elimination of Racial Discrimination (CERD)
❑ Human Rights Committee (ICCPR)
❑ CEDAW Committee
❑ CAT Committee
❑ CRPD Committee
❑ Committee on Economic, social and cultural Rights (ICESCR) – previously ECOSOC
❑ Etc. 15.39 Kuidas kindlustada inimõiguste kaitset? ❑ Raporteerimine (riigispetsiifilised, temaatilised) UPR, Lepingute järelevalve
❑ * Üksikud petitsioonid nende lahendamine
❑ * Riikide kaebused (riikidevahelised kaebused)
❑ * Kohapealsed uurimised
❑ * Ülemkomissar
❑ * Rahvusvahelised organisatsioonid ja organid
❑ * NGO-d watchdogs
❑ * Rahvusvaheline avalikkus
❑ * Rahvusvahelised Tribunalid.
❑ * Probleemid. Liiga palju lepinguid? – overburdon, UN reform 15.40 Regionaalsed European  ❑ Council of Europe,  ❑ European Union,  ❑ OSCE


African  ❑ African Union American ❑         Organization of American States  Arab ❑ Arab League ❑ Commonwealth of Independent States (CIS)
❑ Eurasia – 9 former members of the USSR ❑ Asia and the Pacific
❑ ASEAN, etc. 15.41 Ameerika ❑ 1948 Organization of American States (OAS) – 35 states / Charter of OAS -  http://www.oas.org/en/  ❑ 1948 American Declaration on Rights and Duties of Man (Bogotá Conference)
❑ Inter-American Commission on HR
❑ 1969/1978 American Convention on Human Rights- 24 states (not USA, Canada)
❑ Inter-American Court of Human Rights 15.42 AmCHR ❑ 1969/1978 American Convention on Human Rights- 24 states (not USA, Canada)
❑ 1988/1999  Additional Protocol on Economic, Social and Cultural Rights (similar to  1966 ICSECR) ❑ 1990 Additional Protocol to Abolish Death Penalty (13 states) 15.43 OAS lepingud ❑ 1985/1987 Inter-American Convention to Prevent and Punish Torture
❑ 1994/1996 Inter-American Convention on the Forced Disappearance of Persons
❑ 1999 Inter-American Convention on the Elimination of All Forms of Discrimination  against Persons with Disability (Comp. 2006 UN Convention) ❑ 1994/1995 Inter-American Convention on Prevention , Punishment and Eradication of Violence against Women ❑ 2012 Social Charter of Americas (GA) 15.44 Aafrika Liit ❑ 1963 Organization of African Unity – Charter  https://au.int/sites/default/files/pages/32020-file-constitutiveact_en.pdf  ❑ 2002 African Union - https://au.int 


❑ 1981/1986 African Charter on Human and People’s Rights (21 October African  Human Rights Day) ❑ https://au.int/organs/cj 
❑ 1998 Protocol on Establishment of an African Court on Human and Peoples’ Rights  15.45 Eripära ❑ Koloniaalajalugu
❑ Ühiskondlik loomus, Communitarian nature
❑ Õigused ja kohustused
❑ Kõik õigused on taganematud ja jagamatud
❑ https://au.int/en/treaties/african-charter-human-and-peoples-rights  15.46 Aafrika Inimõiguste Kohus ❑ Mitmete lepingute järelevalve 
❑ Kebusi esitavad: Commission, States, Individuals, groups, NGOs
❑ 2008 African Court of Justice and Human Rights?
❑ Esimene kaebus 2008, esimene otsus 2009 and esimene avalik istung 2012  15.47 AU Lepingud ❑ 1969 Convention Covering the Specific Aspects of Refugee Problems (comp. 1951  UN convention) ❑ 2009 Convention for the Protection and Assistance of Internally Displaced Persons
❑ 1990 Charter on the Rights and Welfare of the Child
❑ 2005 Protocol on Women’s Rights 15.48 Araabia Liiga ❑ 1945 Arab League – 21 members (founding states: Jordan, Syria, Saudi Arabia,  Egypt, Yemen and Iraq) ❑ 1994 Arab Charter of Human Rights – ei jõustunud
❑ 2004 Revised Charter – 2008 jõustus
❑ http://hrlibrary.umn.edu/instree/loas2005.html? msource=UNWDEC19001&tr=y&auid=3337655  15.49 Arab Charter References to UN Charter, UDHR, ICCPR, ICSECR and Cairo Declaration ❑ “… reaffirming the principles of the Charter of the United Nations, the Universal  Declaration of Human Rights and the provisions of the International Covenant on 
Civil and Political Rights and the International Covenant on Economic, Social and 
Cultural Rights, and having regard to the Cairo Declaration on Human Rights in 
Islam…”


❑ Includes civil and political rights
❑ Social, economic and cultural rights 
❑ Protecting disabled, right to development, rights of handicapped, right to cultural life,  education, etc. ❑ Equality between Men and Women in the Arab World (Art 3)
❑ No individual complaints procedure (1994 and 2004)
❑ Arab Human Rights Committee (Committee of Experts – 7 members)
❑ Sub-commission on Human Rights 
❑ State reports every 3 years (not available)
❑ Attempts of improvement
❑ 2014 Statue of Arab Court of HR (not in force) 15.50 Arab Court of HR ❑ 2014 Statue of Arab Court of HR (not in force)
❑ No individual or group complaints
❑ Only States and accredited NGOs
❑ Works on the basis of the HR Charter 15.51 Asia and Pacific ❑ 1993 Bangkok Declaration on Human Rights
❑ 1997 Asian Human Rights Commission
❑ 1998 Asian Charter of Human Rights
❑ Overlap with commonwealth
❑ Differences – political, economic 15.52 ASEAN ❑ 1967 ASEAN Declaration
❑ 2008 Association of South East Asian Nations Charter
❑ 2012 ASEAN Declaration on HR
❑ Intergovernmental Commission of Human Rights
❑ http://asean.org  15.53 ASEAN Declaration ❑ References to UNDHR and other international docs
❑ Civil and political rights
❑ Social, economic and cultural rights
❑ Women, children, the elderly, persons with disabilities, migrant workers, and  vulnerable and marginalized groups. ❑ Right to safe drinking water and sanitation" (Art. 28. e.),
❑ Right to a safe, clean and sustainable environment (Art 28.f.)
❑ Protection from discrimination in treatment for people suffering from communicable  diseases, including HIV/AIDS" (Art. 29)


❑ Right to development . . .aimed at poverty alleviation, the creation of conditions  including the protection and sustainability of the environment. . .(Art. 36) ❑ Right to peace (Art. 30). 15.54 ASEAN initiatives ❑ Commission for the Promotion and Protection of Rights of Women and Children –  2010 ❑ Protection of migrant workers 15.55 Problems? ❑ Art 7. The realization of human rights must be considered in the regional and national  context ❑ Art 8. Human rights might be limited to preserve "national security" or a narrowly  defined “public morality” ❑ No individual complaint procedure
❑ Relativistic? Or novel way to deal with HR regionally? Binding – non binding  instrument? 15.56 Religioossed dokumendid ❑ 1965  DIGNITATIS HUMANAE (Catholic), Vatican II
❑ 1981 Universal Islamic Declaration of HR
❑ 1990 Cairo Declaration on HR in Islam (Organization of the Islamic Conference)
❑ 2006 The Orthodox Declaration of Human Rights Declaration on Human Rights and  Dignity 15.57 Inter-Religious ❑ March 2017 Beirut Declaration (Faith for Rights – F4R) ❑ http://www.ohchr.org/Documents/Press/21451/BeirutDeclarationonFaithforRights.pdf 15.58 CIS ❑ Commonwealth of Independent States – 1991 (founded by some former USSR  republics in Europe and Central-Asia) ❑ Human Rights Commission 1993
❑ Other Procedure of International Investigation? See e.g. CoE GA resolution 1249  (2001) ❑ Convention of HR and Fundamental Freedoms 1995
❑ (includes civil and political rights, socio, economic and cultural rights). 15.59 Euroopa


❑ Council of Europe (47 members) - CoE https://www.coe.int/en/web/portal/home  ❑ European Union (28/27 members) - EU https://europa.eu/european-union/index_en ❑
❑ Organization of Security and Cooperation in Europe - OSCE http://www.osce.org  15.60 1950 CoE ❑ 47 Liikmesriiki 
❑ Algselt  10 Kesksed tegevused: ❑ Human Rights ❑ Democracy ❑ Rule of Law 15.61 Kesksed tegevused ❑ Human Rights
❑ Treaties and their supervision
❑ Venice Commission
❑ Democracy
❑ PA
❑ Elections Observations
❑ Conference of INGOs
❑ Rule of Law
❑ Justice and Legal Cooperation
❑ Venice Commission
❑ Criminal Justice and Law 15.62 Euroopa Nõukogu ❑ Parliamentary Assembly
❑ Committee of Ministers
❑ The Secretary General
❑ European Commissioner on Human Rights 15.63 ECHR ❑ 1950 European Convention on Protection of Human Rights and Fundamental  Freedoms
http://www.echr.coe.int/pages/home.aspx?p=basictexts  ❑ Protokollid – 16 Protocols https://www.coe.int/en/web/conventions/full-list/-/conventions/webContent/7435985 


15.64 ECHR/EIK ❑ Vt nt EIK kohtulahendite kokkuvõtteid eesti keeles, sh Eesti kohta tehtud otsused:   https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/eik_liigitus.html  ❑ ECHR kohustuslik EN liikmetele
❑ Kohtu kohustuslik jurisdiktsioon (Prot. 11) – vrd: UN, Ameerika, Aafrika) 15.65 Järelevalve ❑ Riikidevahelised kaebused
❑ Individuaalkaebused ❑   15.66 Peamised printsiibid Subsidiarity  ❑ Margin of Appreciation
❑ Exhaustion of Domestic Remedies
❑ Remedial Subsidiarity ❑ Common European Consensus
❑ Common Minimum Standards 15.67 Kaebuse vastuvõtmise kriteeriumid ❑ rationae materiae


❑ rationae temporis 
❑ rationae loci rationae personae  15.68 Teised lepingud ❑ 1961 Social Charter and 1996 Revised Social Charter (collective complaints)
❑ 1992 The European Charter for Regional and Minority Languages
❑ 1995 Framework Convention for Protection of National Minorities
❑ 1996 European Convention on the Exercise of Children’s Rights
❑ 1997 Convention on Biomedicine and Human Rights
❑ 2011 Convention on Preventing and Combating Violence against Women and  Domestic Violence 15.69  Convention on Torture Article 11 of the ECPT ❑ The information gathered by the Committee in relation to a visit, its report and its  consultations with the Party concerned shall be confidential.  ❑ The Committee shall publish its report, together with any comments of the Party  concerned, whenever requested to do so by that Party. 15.70 Social Charter and 1996 Revised Social ❑ The European Committee of Social Rights monitors compliance with the Charter  under two separate procedures: ❑ through collective complaints lodged by the social partners and non-governmental  organisations (Collective Complaints procedure)  ❑ and through reports drawn up by States parties (Reporting system). ❑ Additional Protocol providing for a system of collective complaints adopted in 1995.
❑ Because of their collective nature, complaints may only raise questions concerning  non-compliance of a State’s law or practice with one of the provisions of the 
Charter. Individual situations may not be submitted. In the light of this, complaints 
may be lodged without domestic remedies having been exhausted and without the 
claimant organisation necessarily being a victim of the relevant violation. 15.71 Ministrite Komittee ❑ Committee of Ministers https://www.coe.int/en/web/cm 15.72 Euroopa Liit ❑ Economic rights are central
❑ HR entered into EU legislation via work of the European Court of Justice


❑ HR as common EU values
❑ Common constitutional values of the member states
❑ Recognition in the TEU
❑ Lisbon Treaty
❑ Legal Force of the Charter of Fundamental Rights
❑ Accession to the ECHR ? 15.73 Charter of Fundamental Rights ❑ Accepted in Nice 2000
❑ Incorporated into the Lisbon Treaty
❑ Codifies excising rights of EU citizens
❑ Applies both on the EU institutions and  on the MS-s when implementing EU law.
❑ Should be implemented both by the CJEU and national courts 15.74 OSCE  ❑ 57 liiget, poliitiline organisatsioon
❑ Peamised tegevusalad:
❑ Julgeolek (arms control, conflict prevention, economic/environmental security)
❑ Inimõigused ja demokraatia ❑ 1975 Helsinki Final Act
❑ 1990 Charter of Paris ❑ The Office of Democratic Institutions and Human Rights
❑ The High Commissioner of National Minorities
❑ The Representative on Freedom of the Media, etc. 15.75 Rahvusvaheline kriminaalõigus ❑ Individuaalne vastutus rahvusvahelises õiguses ja selle areng  ❑ Kas individuaalne vastutus välistab riigi vastutuse? Vt nt Rahvusvahelise  Kriminaalkohtu Rooma statuut Art 25 (4) ❑ Nürnbergi (nagu ka Tokyo) tribunal loodi liitlastevahelise lepinguga 1945. aastal.  ❑ Nürnbergi harta nägi ette individuaalse vastutuse nii sõjakuritegude kui ka  rahuvastaste kuritegude ning inimsusevastaste kuritegude eest. Nürnbergi hartas 
(Charter of International Military Tribunal) sätestatud printsiibid ning tribunali otsus 
on vaadeldavad rahvusvahelise õiguse osana ka tänapäeval. 15.76 Jugoslaavia tribunal  ❑ https://www.icty.org  Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1993. aastal. Arutas  füüsiliste isikute poolt toime pandud rasked humanitaarõiguse rikkumisi. Sellisteks 
rikkumisteks on näiteks genotsiid, inimsusevastased kuriteod, sõjakuriteod, nelja 
Genfi konventsiooni rasked rikkumised (nt piinamine, tahtlik tapmine, ebainimlik 


kohtlemine, suurte kannatuste või kehaliste vigastuste tahtlik põhjustamine, 
tsiviilisikutest pantvangide võtmine, sõjalise vajadusega mittepõhjendatud vara 
ulatuslik hävitamine, sõjavangide või tsiviilisikute sundimine vaenuvägede teenistusse
jne. ❑ Kas tribunal arutab endiselt asju? 15.77 Rwanda tribunal  ❑ Loodi ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1994. aastal. Tribunal arutas  füüsiliste isikute poolt ajavahemikus 1. jaanuar 1994 kuni 31. detsember 1994 
Rwanda territooriumil ning Rwanda kodanike poolt naaberriikide territooriumil toime
pandud raskeid humanitaarõiguse rikkumisi. ❑ Mis ajani tribunal töötas? 15.78 RKK ❑ Rahvusvahelise Kriminaalkohus - Rooma statuut – allkirjastati 1998. a ÜRO  diplomaatilisel konverentsil Roomas ❑ Probleeme? Kriitika? https://www.icc-cpi.int/Pages/cases.aspx#  Pädevus: ❑ kohtul on n-ö täiendav jurisdiktsioon, mida see tähendab?
❑ materiaalne pädevus: kõige raskemate kuritegude arutamine (1) genotsiid, (2)  inimsusevastased kuriteod, (3) sõjakuriteod ja (4) agressioon). Seega kuuluvad kohtu 
kompetentsi kuriteod, mis moodustavad lahutamatu osa ius cogens'ist;  ❑ ruumiline pädevus: kohtul on jurisdiktsioon konventsiooni liikmesriikide  territooriumil või liikmesriigi kodaniku poolt toime pandud kuritegude üle; ei ole 
universaalset jurisdiktsiooni; ajaline pädevus 1. juuli 2002, või riigi suhtes 
jõustumisest ❑ isikuline pädevus: füüsiliste isikute poolt toimepandud kuritegude arutamine. Riigipea või valitsusjuhi, valitsuse või parlamendi liikme, valitud esindaja või riigiametniku 
ametiseisund ei vabasta ühelgi juhul isikut kriminaalvastutusest ega ole karistuse 
kergendamise asjaoluks.