- positiivne hoolekanne - sotsiaalse investeeringu riik - kosmopoliitne rahvus - ülemaailmne demokraatia Huvirühmade liigid loeng4 1. Assotsiatsioonilised- nt ametiühingud, esindavad kellegi huve, erinevad ühingud ja ühendused 2. Mitteassotsiatsioonilsied-Teatavate erihuvidega laiad elanikkonnarühmad 3. Institutsioonilised- püsivad ja mainekas 4. Anomaalsed- juhuslikud spontaansed sissetundig poliitilisse süsteemi Surverühmad: 1. Ärilis-institutsioonilised- suur mõju, eesmrgiks omakasu , vähe liikmeid 2. Kategooriakaitse rühmad- laia elanikkonnarühmade huvikaitseühendused( väikeettevõtja) 3. Edendamisrühmad- eesm. Tegutseda kogu üldsuse huvides. Erakond- poliitsüsteemi põhiesindaja Liigitada saab neid ideoliigiate alusel ja ideeparteid vs huviparteid Erakond: 1. maksimeerib toetust: valija liikmed, eriti aktivistid raha, teave jne 2. viib ellu eesmärke 3. teostab huve
. nt. naisühendused, rohelised. Huvirühmade mõjukus: Määrand poliitilise süsteemi iseloom: Pluralism, Korporatism,Kontrollitus/allutatus Huvirühma legitiimsus Liikmeskond Selle arvukus, esindavus, kui mõjukas, pühendumus Rahavõimaluste olemasolu Juurdepääs poliitik akujundamisele: Otsene, kaudne(avaliku arvamuse kaudu) Huvirühmade võime rakendada sanktsioone Surverühmad: Huvirühma baasik tekkiv organisatsioon, mille poleliikmeid, lobiorganisatsioon, mis tegeleb mingi huvide , esindajate tahtmise läbisurumisega. Lobbytöö Erakonnad-ühendus, mis on loodud mõjutama riigi poliitikat teatud ideoloogia v huvide kogumi kasuks Erakonna ülesanded 1. Luua ja süstematiseerida ideid)(panna paika teemad, mis on olulised) 2. Aidata kaasa üldsuse harimisele 3. Isendi ja süsteemi sidumine 4. Leida ja värvata poliitikuid 5
Individualism, kollektivism. Demokraatlik polkultuur: sallivus, seotus- ja vastutustunne, pluralism Kodaniku kultuur: G.Alamond/S. Verba- käsitlus, mis hõlmab käitumuslikke aspekte. Eri riikide kodanike käitumismustrid jagati osalevaks, alluvaks ja võõrandlikuks. *Vaikuse spiraal- tendents, et nõrgemalt esindatud arvamuse kandjad tunnevad end vähemuses ning ei soovi seda välja näidata Väravavaht- meedia Kodanikeühiskond. Sotsiaalsed liikumised, huvi- ja surverühmad Kodanikeühiskond- ühiskond, kus kodanike põhiõigused ja –vabadused on kaitstud ning kus nad julgevad ja oskavad ühiskonnaelus ja poliitikas osaleda. Rollid: poliitilised (avalik arutelu, võimu kontrollija); sostmajand. (ühismajanduse väli, teenuste osutaja, töötuse asendaja); hariv ja arendav (huvitegevuse kk, kasvataja, arendaja) Kaasamine: arvamusuuringute tgemine poliitiliste otsutuse kujundamiseks, kontsulteerimine
eesmärgiks tõsisemad muutused). Vanad sotsiaalsed liikumised on hierarhilised. Huvirühmad - aktiivsed (ühiste soovidega inimesed on organiseeritud, nt Eesti üliõpilaskondade liit) või passivsed (mitteorganiseeritud, nt tudengid). Liigid: Kogukondlikud (hõim, organiseerumata); Institutsioonilised (sõjavägi, mõjuvõimsad); Kaitserühmad (ametiühingud, kaitsevad kindla rühma huve); Edendamisrühmaad (abordivastased, karskusseltsid, ideede poliitikate või värtuste edendamiseks). Surverühmad - ise ei soovi võimul olla, nõuab avalikult oma seisukohtade arvestamist riikliku poliitika kujundamisel. Liigid: ärilis-intsitutsioonilised (suur mõju,vähe liikmeid), kategooriakaitse rühmad, edendamisrühmad. Erakonnad - loodud mõjutama riigi poliitikat, otsese võimukasutamise kaudu. Ideeparteid ja huviparteid (põllumeesteparteid). Ülesanded: luua ja süstematiseerida ideid, aidata kaasa ülduse harimisele, isendi ja
tavade, kommete, uskumuste ja müütide muster. Poliitilise kultuuri mõistet kasutatakse kahes tähenduses: Võrdlev: iga riigi poliitilisel kultuuril on eripära; Väärtushinnanguline: kasutatakse igapäevakõnes (vrd. kultuurne). 32. Iseloomusta avaliku arvamuse rolli demokraatlikus riigis. Avalik arvamus on ühiskonnas laialt levinud suhtumine, mida paljud inimesed on avalikult väljendanud. Kodanikeühiskond. Sotsiaalsed liikumised, huvi- ja surverühmad 5 33. Selgita, mis on kodanikeühiskond ja millised on selle rollid demokraatias. Kodanikeühiskond kuulub ühiskonna kolmandasse sektorisse, mille raames tegutsevad mittepoliitilised kodanikeorganisatsioonid ja –ühendused. Kodanikeühiskond on iseloomulik Lääne arenenud ühiskondadele, kus inimesed julgevad ja oskavad ühiskonnaelus osaleda
- Konsulteerimise raamid on väga jäigad - Kaasamine võib piirneda vaid ühepoolse teavitamisega - Ametnikud on väga selgete poliitiliste vaadetega, seega saab kahjustatud protsessi tasakaalustatus 78. Järgmine väide on korrektne: - Sotsiaalne liikumine on märksa laiahaardelisem kui huvi või surverühm 79. Sotsiaalse liikumise põhiliste arengujärkude hulka kuulub: - Tegutsemise järk - Kohandumise järk 80. Mille poolest erinevad huvi- ja surverühmad? - Oma struktuurilt 81. Erakonna loengus tutvustatud ülesannete hulka kuuluvad: - Aidata kaasa üldsuse harimisele - Leida ja värvata poliitikuid - Kooskõlastada riigiasutuste tööd 82. Kuidas võib jaotada sotsiaalseid liikumisi? - Reformivateks, lunastuslikeks, transitiivseteks - Uuteks ja vanadeks 83. Surverühma tegevuse parlamendijärgset faasi iselomustavad: - Protsessimine - Bürokraatlikud pöördumised 84
c. Kaasamine võib piirneda vaid ühepoolse teavitamisega d. Ametnikud on väga selgete poliitiliste vaadetega, seega saab kahjustatud protsessi tasakaalustatus 7. Milline järgmistest väidetest on korrektne? a. Sotsiaalsetel liikumistel on surverühmadega sarnane struktuur b. Sotsiaalne liikumine ning huvirühm seisavad sarnaste asjade eest c. Sotsiaalne liikumine on märksa laiahaardelisem kui huvi- või surverühm d. Sotsiaalsed liikumised on poliitikas reeglina märksa mõjukamad kui surverühmad 8. Sotsiaalse liikumise põhiliste arengujärkude hulka kuulub: a. tegutsemise järk, b. kohandumise järk, c. strukturaalsuse järk. 9. Mille poolest erinevad huvi- ja surverühmad? a. oma struktuurilt b. oma eesmärkidelt c. oma suhetelt erakondadega d. mitte ühegi eespool mainitud tingimuse poolest 10. Erakonna loengus tutvustatud ülesannete hulka kuuluvad: a. aidata kaasa üldsuse harimisele, b. leida ja värvata poliitikuid, c. kooskõlastada riigiasutuste tööd 11
Politics poliitika kui inimestevaheline tegevus, konfliktid ja koostöö (kampaaniad, valitsus jne); poliitika võimuvõitlusena (igapäevapoliitika) Policy poliitika tegevuskavade elluviimisena (rakenduspoliitika); tegevusjoon. Policy e valitsemine Governance valitsetus; riigi teisenemine ja kohanemine ühiskonnaga, milles riik toimib Government - valitsemine; Osalemine poliitikas: Konventsionaalsed vormid: 1. Osavõtt valimistest 2. Osavõtt valimiskampaaniatest 3. Mõjutamine: lobby, meediakasutus, propaganda, reklaam jne 4. Osavõtt poliitilistest erakondadest ja liikumistest Mittekonventsionaalne poliitika 1. Meeleavaldused ja piketid 2. Allkirjakogumine, serverite ummistamine jms 3. Streigid, sh tööseisakud ja näljastreigid 4. Kodanikuallumatus 5. Vägivald Kollektiivse käitumise mudelid: 1. Emotsionaalse nakk...
-Kaasatakse väga piiratud hulka ühendusi; konsulteerimise raamid on väga jäigad; kaasamine võib piirneda vaid ühepoolse teavitamisega; ametnikud on väga selgete poliitiliste vaadetega, seega saab kahjustatud protsessi tasakaalustatus. 7. Milline väide on õige? -Sotsiaalne liikumine on märksa laiahaardelisem kui huvi- või surverühm. 8. Sotsiaalse liikumise põhiliste arengujärkude hulka kuulub tegutsemise ja kohandumise järk. 9. Mille poolest erinevad huvi- ja surverühmad? -Oma struktuurilt. 10. Erakonna ülesannete hulka kuuluvad:1 aidata kaasa üldsuse harimisele, 2leida ja värvata poliitikuid, 3kooskõlastada riigiasutuste tööd. 11. Kuidas võib jaotada sotsiaalseid liikumisi? a.) Reformivateks, lunastuslikeks, transitiivseteks b.) Revolutsioonilisteks, imperialistlikeks, sovinistlikeks c.) Huvirühmadeks, surverühmadeks, kodaniikeühendusteks d.) kategooriakaitse, edendamis- ja assotsiatsioonilisteks liikumisteks e.) uuteks ja vanadeks 12
Siit selle valdkonna konfliktid ja debatid – mis on korruptsioon, kellele on vaja sallivust, võrdsust … – • Universalistlik argument: konstruktide institutsionaliseerumine – Konstrukti institutsionaliseerumine: idee, toetajad, organisatsioon, nõuete formuleerimine ja kehtestamine, hindamine, klassifitseerimine (järgib/ei järgi), surve, idee juurdumine ühiskonnas - õigussüsteem, haridus, surverühmad, väärtussüsteem – Universaalsed konstruktid: Inimõigused, Laste õigused, Loomade õigused,Võrdsus, Sallivus ja rahumeelsus, Tulevikuarvestamine (jätkusuutlikkus), Demokraatia – Universalistlik arengukäsitlus – sõltumata riigist, rahvast ja kultuurist on püsiväärtused, mille abil saab arengut hinnata ning mille juurdumist tohib toetada ka võõraste juures
Tulemuses on olukord, kus kõik parteid püüavad hääletajaid enda poole meelitada. See tähendab aga, et rahvale tuleb anda palju lubadusi, ja nii hakkavad erinevate parteide programmid sarnanema. Laiahaardepartei liikmeskond ei ole eriti arvukas, kuid need parteid on aktiivsed rahvahulkade mõjutajad. Enamik demokraatlike riikide parteisid on laia haardeparteid; 3) survegrupid on inimeste ühendused, mis tekivad parteidega samal ajal, kuid surverühmad ei ürita võimule tulla, vaid avaldavad survet võimulolevatele parteidele, eriti võimu eliidile. Surverühmi on võimalik nagu parteisidki klassifitseerida organisatsioonilise struktuuri järgi: a) institutsionaalsed grupid kõige tuntumad on kirikuga seotud ühendused. Neil on väga hästi arenenud sisemine ülesehitus. Kuigi need ühendused pole mõeldud surve avaldamiseks, võib keerulises olukorras
1)assotsiatsioonilised:ühendused 2)mitteassotsiatsioonilised:teatavate erihuvidega,ent mitte organiseerunud elanikkond 3)institutsioonilised: püsivad ja mainekad ühendused kirikust ülikoolini 4)anomaalsed: spontaansed või juhuslikud sissetungid poliitilisse süsteemi meeleavaldusest mõrvani Hague huvirühmade liigitus: 1)kogukondlikud rühmad :hõim,suguvõsa 2)institutsioonilised rühmad 3)kaitserühmad:ametiühingud 4)edendamisrühmad:rohelised,feministid Surverühmad liigid: 1)ärilis-institutsioonilised suur mõju,omakasu 2)kategooriakaitse laiade elanikkondade huviühendused 6 3)edendamisrühmad eesmärgiks tegutseda kogu üldsuse huvides 1 Missugused on huvirühma ja erakonna suhete võimalused? Huvirühma ja erakonna suhete võimalsed on: 1)täielik mittesõltuvus 2)vahelduvtoetus 3)eelissuhted 4)huvirühm loob erakonnasüsteeme
Institutsionaalsed mõjurid Poliitiline kommunikatsioon - hõlmab teadete edastamist, poliitikaga seotud tekstidele tähenduse loomist ja üldisemalt poliitilise reaalsuse kujundamist - > riigiteaduste seisukohalt on poliitilisel kommunikatsioonil terve hulk rolle: see on nii poliitilise režiimi taastootja, poliitiline sotsialiseerija, võimu teostamise kui ka võimalik avaliku huvi väljaselgitamise vahend Poliitilised kommunikaatorid nt poliitikud, ametnikud, huvi- ja surverühmad, sotsiaalsed liikumised jt kaasavad üha enam meediaprofessionaale, kelle abiga kujundatakse mainet ning töötatakse välja oma kommunikatsioonistrateegia Meedia täita on mitmed rolle ühiskonnas: see võib ühtaegu olla neutraalne vahendaja, valvekoer, rahvavalgustaja, demokraatliku avalikussfääri areen kui ka (kasumlik) äriettevõte - > paiguti võivad need rollid minna omavahel konflikti
3) lahtimoderniseerivad (rohelised jt. liikumised). Liikumine ja ühiskond Autonoomia. Ei vaja teisi kodanikeühiskonna osi ja tegutseb neist sõltumatult (kultuurilised) Apelleerimine. Püüab teisi kodanikeühiskonna osi mõjutada, neid kaasa Teiste kõrvaldamine. Otsib kohta teiste kodanikeühiskonna eliitide hulgas, kuid püüab nende struktuuri muuta ja neid kõrvale suruda (leninism- Liikumine läheb teistest mööda. Otsetee võimu mõjutamiseks V Loeng Huvi- ja surverühmad. Erakonnad Põhimõisted Sotsiaalne liikumine: laiahaardeline, mitte vä-ga selgepiiriline/struktureeritud tegevusvorm Huvirühm: ükskõik missugune rühm, mis on piisavalt terviklik, et esitada teistele nõudmisi Surverühm: rühm, mis keskendub otsustajate mõjutamisele Erakond: eriõiguste ja -kohustustega poliitilise süsteemi põhiosaleja Huvirühm n Huvirühm on igasugune rühm, mis ühe või mitme ühishoiaku alusel esitab teatud nõudmisi teistele ühiskonnarühmadele
kes peavad ametis olema poliitiliselt erapooletud: diplomaadid, kõrgemad sõjaväelased ning õiguskantsleri. Eestis on president ühtlasi kaitseväe ülemjuhataja. Sotsiaalsed liikumised ja erakonnad Liikumisel pole kindlat arvu. Survegrupid. Erakonnad ühendavad ühesuguse ideoloogiaga inimesi. Erakonde eesmärk on soov tulla võimule ning selle nimel, et võimule pääseda, püüavad nad rahvahulki oma ideoloogiaga kaasa tõmmata Parteid ja surverühmad 1) massiparteid 2) laiahaardeparteid 3) survegrupid a) institusionaalsed grupid b) assotsiatsioonid ja ühingud moodustatud valitsusele surve avaldamiseks c) ajutised edendamis- ja vetogrupid Huvide esindamine ja elluviimine Poliitiline osalus Poliitilised ideoloogiad Pol ideoloogia annab hinnangu kehtivalre ükkorrale ning esitab oma väärtushinnangutest lähtuva ükkäistluse. Pol
huvirühm loob erakonna erakonna domineerimine 31. Võrdle sotsiaalse liikumise, huvi- ja surverühma ning erakonna rolle, tegevuse ulatust ja liikmeskonda demokraatlikus poliitilises süsteemis. Sotsiaalne liikumine ühendab endas inimesi, kes soovivad teatud määral osaleda poliitlise ja ühiskondliku elu kujundamises. Ta mõjutab ühiskondlikke ja poliitilisi muutusi ise nende heaks tegutsedes. Huvirühmad püüavad mõjutada teisi, et arvestataks nende huvidega. Surverühmad keskenduvad nõudmiste esitamisele valitsevatele organitele, üldjuhul pole palju liikmeid ning eesmärgiks omakasu. Erakond on ühendus, mis on loodud mõjutama riigi poliitikat teatud ideoloogia ja/või huvide kogumi kasuks otsese võimukasutuse või valimistel osalemisega. 32. Tutvusta erakonna mõistet ja ülesandeid arenenud demokraatlikus ühiskonnas. Erakond on ühendus, mis on loodud mõjutama riigi poliitikat teatud ideoloogia ja/või huvide kogumi
annaabi.ee 
