Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"elukallidus" - 49 õppematerjali

elukallidus – elumaksumus; summa, mille üks leibkonna liige kulutab keskmiselt kaupadele ja teenustele konkreetses ühiskonnas mingi aja (tavaliselt aasta) jooksul
thumbnail
5
doc

Mõisted

Advokaat ehk kaitsja ­ jurist, kelle ülesandeks on süüaluse kaitsmine kohtus Aktsia ehk osak ­ väärtpaber, mis annab valdajale õiguse saada osa ettevõtte kasumist/varast. Aktsionär ehk osanik ­ inimene/asutus, kes omab aktsiaid Alampalk ehk miinimumpalk ­ riiklikult kehtestatud palga alampiir, millest vähem ei tohi tööandjale täistööaja eest maksta. Ametiühing ­ mingi kutseala tööliste/teenistujate organisatsioon, mille eesmärk on töötajate sotsiaal-majanduslike nõudmiste kaitsmine ja esindamine Apellatsioon ­ kohtualuse edasikaebus kõrgema astme kohtusse madalama astme kohtu otsuse peale Astmeline maksusüsteem ehk progresseeruv maksusüsteem ­ maksustamise põhimõte, mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem (suurem protsent) makse Autoritaarne riik ehk autokraatia ­ valitsemisvorm, mille puhul rii...

Ühiskonnaõpetus
646 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Jõukus ja vaesus

Kogu ühiskonna(ük) rikkuse taset näitab sisemajanduse koguprodukt (SKP). SKP ­ üldine rahvuslik tulu, mis sobib ÜK jõukuse mõõtmiseks. Kuna rahvaarv kõigub riigiti väga suuresti, siis tuleb tõepäease pildi saamiseks jagada kogu rahvuslik rikkus inimeste arvuga. Üksikisiku või perek.majanduslikku seisu ning perspektiie saab paremini analüüsida inflatsiooni ja elukalliduse abil. Majanduslikku arengut soosiv tegur on stabiilsus ­ järjepidev poliitline kurss, vähemuutvad seadused, järjekindel rahapoliitika. Üldist hinnatõusu, millega kaasneb raha väärtuse vähenemine, nim.inflatsiooniks. inflatsiooni perioodil tõusevad tavaliselt palk jm.väljamaksed, kuid see ei paranda oluliselt toimetulekut. Maj.teadus väljendab naid suhteid, kasutades nominaaltulu ja reaaltulu. Nominaaltulu ­ summa, mida inimene palgana saab. Reaaltulu ­ summa, mille puhul a...

Ühiskonnaõpetus
73 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ühiskonna mõisted

2. Inflatsioon ­ riigi keskmise hinnataseme jätkuv tõus piisavalt pikal perioodil. Hinnataseme tõus vähendab olemasoleva raha väärtust.(raha väärtuse, elanike ostujõu vähenemine) 3. Nominaaltulu ­ summa, mida inimene palgana saab e. rahas väljendatud tulu 4. Reaaltulu ­ kaupade ja teenuste hulk, mida saab osta teatava rahalise sissetuleku eest; näitab reaalset ostujõudu 5. Elukallidus ­ elatusmaksumus; summa, mille üks leibkonna liige kulutab keskmiselt kaupadele ja teenustele konkreetses ühiskonnas mingi aja (tavaliselt aasta) jooksul 6. Tarbijahinnaindeks (THI) ­ indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust 7. Toimetulekuressursid ­ rahaline tulu, füüsiline vara ja vaimne vara, millest oleneb inimese toimetulek. Ressursid, mis aitavad inimesel toime tulla. 8...

Ühiskonnaõpetus
69 allalaadimist
thumbnail
7
doc

Eesti 1920nendatel aastatel

Suure kriisi aastad Majanduskriis 1929 puhkenud majanduskriisi ilmingud jõudsid ka Eestisse. Kauba pakkujaid oli rohkem kui ostjaid, hinnad langesid. Kriis tabas esmajoones põllumajandust. Eesti kaupade turg vähenes, toiduainete hinnad langesid. Paljud talud läksid pankrotti. Ka tööstuses toimus siseturu kahanemine, kuna ostujõud vähenes. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks. Halvenes rahva olukord. Suurenes tööpuudus, korraldati palju hädaabitöid. Elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid. 2 Sisepoliitiline kriis Rahvas süüdistas elujärje halvenemises erakondi. 1931 otsustati liita Põllumeeste Kogud ja Asunike Koondis. Seejärel moodustati ka Rahvuslik Keskerakond. Põhiseaduse muutmise aktisoon Hädade üheks põhjuseks peeti ebasobivat põhiseadust. Tehti ettepanek töötada välja...

Ajalugu
161 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Majandusgeograafia

RIIGI ARENGUTASEME NÄITAJAD 1) Majanduslikud näitajad a) Sisemine kogutoodang = SKT = SKP = GDP riigi territooriumil aasta jooksul toodetud kogutoodang rahalises väljenduses ühe elaniku kohta Luksemburg ja Sveits kõige kõrgem b) Majanduse (rahvuslik) kogutoodang = RKT = GNP riigi ressurssidega aasta jooksul toodetud kogutoodang rahalises väljenduses ühe elaniku kohta aluseks, missugusele riigile läheb ostujõudu arvestades ­ elukallidus PPP turuväärtuse alusel c) Rahvastiku hõive majandussektoris d) Majanduse struktuur millised harud ­ milline tase kõige kõrgem ­ masinaehitus ja selle harulisus e) Ekspordi ja impordi struktuur arenenud maad ­ valmistooted arengumaad ­ toorained Kanada ja Austraalia ­ suur tooraine eksport + on arenenud f) Side- ja transpordivahendid 100 või 1000 elaniku kohta 2) Sotsiaal-demograafilised näitajad kirjaoskus ­ kirjaoskamatus ­ haridustase...

Geograafia
342 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Argentiina

impordiasendusindustrialiseerimise. Ülemaailmse majanduskriisi mõju raskendasid majanduse ühekülgne orienteeritus liha ja nisu tootmisele ning majanduslik sõltuvus Suurbritanniast ja USA-st. Ehitati üles tööstus ja majanduslik sõltumatus kasvas. Samal ajal kestis konflikt parempoolsete, fasistlike ja vasakpoolsete, radikaalsete parteide vahel. Kasvasid töötus ja elukallidus . Vaesunud inimesed hakkasid maalt linna valguma. 1929 natsionaliseeriti naftamaardlad. 1930 sundisid sõjaväelased kindral José Uriburu juhtimisel eaka radikaalist presidendi Hipólito Yrigoyeni võimult lahkuma. Sellest sai alguse pikk sõjaväeliste riigipöörete seeria. 1932 sai presidendiks Agustín Justo. Tema ajal tugevnes Saksamaa mõju Argentinas. 1938. aasta presidendivalimiste lävel muutusid fasistlikud organisatsioonid üha aktiivsemaks. 1936...

Geograafia
49 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti vabariik

Kriisiaastail vähenes põllumajandustoodang ligi kaks korda. Kuna suur osa rahvast muutus ostujõuetuks, toimus siseturu kiire kokkukuivamine. Väliskaubanduse bilanss muutus negatiivseks (sissevedu ületas väljaveo). Hulk ärisid ja tööstusettevõtteid läks pankrotti. Riigi rahanduslik olukord keerustus. Suurbritannia otsustas naelsterlingi devalveerida, Eesti krooni kattevara vähenes 1/3 võrra. Halvenes rahva olukord: üldine elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid. Ettevõtteid suleti, kasvas tööpuudus, 1932. aastaks oli töötuid 32 000. Kriisi ületamiseks rakendati ranget kokkuhoiupoliitikat. Kehtestati kontroll väliskaubanduse üle, toetati põllumehi jne. Töötu abistamiseks korraldati hädaabitöid ­ suuremahulisi käsitsi töid nt. teede rajamiseks. Kõik see leevendas vaid kriisi, ületamiseks tulnuks Eesti kroon devalveerida. 27...

Ajalugu
112 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Vaikiv ajastu

Majanduselu edenes autoritaarsel perioodil jõudsalt. Kiire majanduskasvu eeldusteks oli soodne konjunktuur maailmamajanduses ja krooni devalveerimisele järgnenud elavnemine. Neil aastail asendus liberaalne majanduspoliitika majandusliku rahvuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. Rahva heaolu paranes: kasvasid sissetulekud, langes elukallidus , kadus tööpuudus. Eesti majanduskasv oli neil aastail üsna kiire, kuid sellest ei piisanud varasema mahajäämuse tagasitegemiseks. Kokkuvõtteks võib öelda, et vaikiva ajastuga tulid kaasa paljud muutused nii et seda ajastut võib nimetada ka pöördepunktiks ajaloos. Sellest ajast sai Eesti riigipeaks president ning esialgu kadus rahval demokraatia puudumise tõttu võimalus osaleda otsustusprotsessis. Muutused majanduses olid aga positiivsed ning rahva majanduslik olukord paranes....

Ajalugu
160 allalaadimist
thumbnail
15
doc

KORDAMINE TASEMETÖÖKS UUE ANU TOOTSI ÕPIKU JÄRGI

raske majanduslik olukord f. alkoholi kuritarvitamine V PEATÜKK ÜKSIKISIK JA MAJANDUS 91) Põhimõisted a. Sisemajanduse koguprodukt ehk SKP ­ ühiskonna rikkuse taseme näitaja (rahvuslik rikkus jagada inimeste arvuga riigis) b. Inflatsioon ­ raha väärtuse vähenemine c. Nominaaltulu ­ summa, mida inimene palgana saab d. Reaaltulu ­ summa, mille puhul arvestatakse inflatsioonimäära e. Ostujõud ­ inimese võime osta kaupu ja tarbida teenuseid f. Elukallidus - leibkonna kulutused eluks esmavajalikele asjadele ja teenustele g. Tarbijahinna indeks ehk THI ­ elukalliduse mõõtühik h. Sotsiaalne tõrjutus ­ kui inimene ei ole rahul oma elustandardiga (ei pruugi olla väga vaene, kuigi arvab, et tal pole piisavalt raha) i. Leibkond ­ koos ühes majapidamises elavad inimesed j. Perekond ­ abielus olevad inimesed (+lapsed võivad ka olla) k. Toimetulekupiir ehk vaesuspiir ­ arvestuslik väikseim rahasumma, mis...

Ühiskonnaõpetus
181 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Baltimaade ajalugu 1920-1940

Hinnad langesid, sissetulekud vähenesid, paljud talud läksid pankrotti. Tehaseid sulgeti, suurenes tööpuudus. Siiski laastas see kriis Balti riike vähem kui enamikku Euroopat. o 1934-35 algas majanduse kiire areng, mille käigus ületati kriisi eelne tase. o Riigi aktiivne sekkumine majandusellu. 1930.date lõpp o Suurenes inimeste sissetulek ja langes elukallidus . o Toimus edasi kiire areng. o Põllumajandus Maareform o Sundvõõrandati mõisamaad, hooned, inventaarid ja loomad. Moodustati riiklik maafond. Milles jagati maad kehvikutele ja maatameestele, keda hakati nimetama asunikekes. o Järgmistel aastatel laienes haritav põllupind, paranes saagikus, tõusis kariloomade arv, levisid moodsad maaharimisviisid, üha rohkem hakati kasutama masinaid jne. Suurenes ka ühistegevuse roll. Tootmine...

Ajalugu
54 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Taasiseseisvumine

Esimene katse oli 11. sept. Kus huvid on ohustatud, seal võib pidada ka ennetavat sõda (preventatiivne). Seda sama joont on jätkanud ka C. Rice. 2003 tungisid USA väed Iraaki, algas algul edukas preventatiivne sõda, kuid see takerdus ja nüüd on probleem järgmise presidendi kraes. NLi lagunemine ja taasiseseisvumine. Taasiseseisvumise põhjused: majanduslikud, poliitilised ja ideoloogilised kriisid ­ viis kogu sots süsteemi lagunemisele. Majandus on ühiskonnaalus. NLi majandussüsteem suutis siiski midagi korda saata ­ absoluutselt kõik vahendid liikusid riigi kätte ja see tegi plaani siis. Ka see süsteem lõi mingeid võimalusi. Kui teine pool osutus efektiivsemaks. Vaatamata jõupingutustele suurenes lõhe. Taheti saavutada tööviljakust ­ puudusid stiimulid. Majanduse probleeme ka märgati. Ilmnesid kohe nõukogude võimu alguses ­ NEP ­ riigiturumajanduse...

Ajalugu
211 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Milliseid muudatusi tõi kaasa Vaikiv ajastu?

Kui vaikiva asjastu tuli võimule ebaseaduslikult ja tundub üdini negatiivne, siis tegelikult see nii polnud. Majanduses oli see tõusuaeg. Toimusid mitmed muudatused ja seda head suunas. Liberaalne majanduspoliitika asendus majandusliku rahuslusega, mida iseloomustas riigi jõuline sekkumine majandusellu. Rahva heaolu paranes,sissetulekud kasvasid ning elukallidus langes ning kadus ka tööpuudus. Kuna kehtestatud oli autoritaarne valitsemisviis, siis demokraatia taastamine ei tundunud enam lähiajal võimalik. Kuigi uus valitsemisviis tuli võimule valedega ja ebdaseaduslikult ja tundub oma valises vormis väga negatiivne ja range siis tegelikult oli autoritaarne valitsemisviis üsna leebe võrreldes teiste riikidega, kus tollel ajal sama valitsemisviis võimutses....

Ajalugu
67 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Inflatsioon Eestis

Inimesed üldjuhul mõistavad, et raha väärtus pidevalt väheneb. Raha säästmist see ei soodusta. Saadud raha eest püütakse kiiresti midagi osta. Eesti inflatsioonitase Euroopa liidus: Kõige kõrgema inflatsioonitasemega võrreldes 2006. aasta septembrikuu hindadega on Läti 11,5protsendilise kasvuga. Eesti asub 7,5 protsendiga kolmandal kohal, teisele kohal oli Bulgaaria 11,0protsendilise hindade tõusuga. Võrreldes eelmise aastaga on elukallidus Leedus suurenenud septembris 7,1 protsenti, mis asetab riigi neljandale kohale. Madalaima näitajatega riigid on Malta (0,9 protsenti), Taani (1,2 protsenti) ja Holland (1,3 protsenti). Mis mõjutab inflatsiooni: Kroon on seotud stabiilse raha, euro kaudu euroala madala inflatsiooniga. Eesti kaubavahetus toimub peamiselt Euroopa riikidega ja kui Euroopas on kaupade hinnatõus väike, siis tõusevad kaupade hinnad vähe ka meil....

Majandus
150 allalaadimist
thumbnail
62
doc

Ühiskonna riigieksami kokkuvõte

On selline ühiskonna arengutase, mida iseloomustavad tööstuslik kaubatootmine, rahva osalemine ühiskonna valitsemises, vabameelsus inimsuhetes ja vaimuelus. Nüüdisühiskonna kujunemine kestis 19. saj. ­ 20. saj. viimane veerand (ca. 200 a.). Ühiskond Inimeste omavaheliste suhete kogum (laiemas tähenduses inimkonna tekkest nüüdisajani, kitsamas tähenduses mingil kindlal ajajärgul, näiteks sotsialistlik ühiskond). Teadusliku õpetuse ühiskonnast lõid K. Marx ja F. Engels. Selle õpetuse järgi moodustavad kõigi inimsuhete aluse ehk baasi inimeste suhted tootmises - tootmissuhted. Tootmissuhete laad sõltub tootlike jõudude tasemest ja määrab oluliselt, millised on näit. perekonnasuhted, moraal, õigus, kirjandus ja kunst. Võim majanduses, riigis ja inimsuhetes Majandus on eelkõige areen, kus toimub pidev võitlus suurema võimu saavutamise nimel. See seisukoht on peamine alus võimukesksetele lähenemistele. Lähtutakse eeldusest,...

Ühiskonnaõpetus
1044 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti Vabariik (1920-1940)

autoritaarsuse, totalitarismi ees; arvu kärbiti; · Toiduaintete hinna langus ja tollide · Riigikassa täitmine aeglustus ­ SB maksu tõus andis valusa hoobi naelsterling devalveeriti ja Eesti põllumajandusele, mis oli Eesti krooni kattevara vähenes 1/3 võrra; peamine majandusharu. · Halvenes rahva olukord: elukallidus tõusis, kasvas tööpuudus, sissetulekud vähenesid. 11. Vabadussõjalaste tegevused · Liikmeskonna majandusliku olukorra parandamine; · Sõjamälestuste jäädvustamine; · Vabadussõjaaegse vaimsuse säilitamine; · Tulid 1931...

Ajalugu
168 allalaadimist
thumbnail
33
doc

Kogu üheksanda klassi materjal ühiskonnaõpetuses .

Kõik need meetmed , millega riik abistab toimetulekuraskustes inimesi, kannavad ühist nimetust sotsiaalhoolekanne. Sotsiaalkindlustuse puhul sõltub toetuse suurus inimese või ettevõtte poolt tehtud sissemaksetest. ÜKSIKISIK JA MAJANDUS Jõukus ja vaesus Kogu ühiskonna rikkuse taset näitab sisemajanduse koguprodukt SKP Inflatsioon raha väärtuse, elanike ostujõu vähenemine. Elukallidus elatusmaksumus ; summa, mille üks leibkonna liige kulutab keskmiselt kaupadele ja teenustele konkreetse aja jooksul. Nominaaltulu rahas väljendatud palgasumma. Reaaltulu kaupade ja teenuste hulk , mida saab osta teatava rahalise sissetuleku eest; arvutatakse nominaaltulu ja hindade taseme suhtena ; näitab reaalset ostujõudu. Ostujõud ja reaaltulu tõusevad ainult siis, kui sissetuleku kasv ületab kaupade hinna kasva....

Ühiskonnaõpetus
690 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Elu Eestis

Materiaalne väärtus on tõusnud tähtsamaks vaimsetest väärtustest, kuigi peaks olema vastupidi . Eestlastena vajame mõtteid, mis tooks meid üksteisele lähemale,mis annaks me olemusele tähenduse ja innustaks tegudele. Riik ei soosi elu maa piirkondades. Pigem toimub linnastumine, linnades oleva tööpakkumiste tõttu. Maaelu suretatakse sellise suhtumisega välja. Eesti riigi elukallidus pole võrdne töötajate palkadega ja seetõttu toimub ka töövõimeliste väljaränne paremini tasuvatesse naaberriikidesse. Meedia kaudu saab inimene teabe,mis toimub tema ümber. Siiski on ka meedias väga palju ebaolulist infot. Muidugi on ka olulist infot meedias aga rohkem tuleks siiski keskenduda olulistele teemadele, nagu näiteks positiivsed inimesed ja nende tegemised, et saaks noored ka suuna positiivsele tulevikule....

Ühiskond
33 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Koramislehed KT-ks

aastal, et majandusliku koostööga suurendada üksteisemõistmist ja vähendada uue sõja puhkemise ohtu. Lisaks rahu hoidmisele on eesmärgiks ka elatustaseme tõstmine majandust ja kaubandust arendades. EL on kaubandusliit, kus ka sotsiaalse kaitse ja inimõiguste küsimusi lahendatakse tööturu vaatevinklist. Tähtsal kohal on liikumisvabadus, normaalseks äraelamiseks piisav töötasu. Sotsiaalturva väljamaksed on seotud palgatasemega. Oluliseks peetakse tervisehoiu ja ohutuse nõuetele vastamist töökohtadel ja soolist võrdsust. Eesti asus Euroopa Liitu 1. Mail 2004. Kokku on 27 liikmesriiki. + Eesti majandus on tihedamalt seotud teiste - Eesti peab maksma liikmemaksu ja fondidesse euroopa riikide majandusega (majanduslik koostöö) - EL-i seadused on Eesti seadustest tähtsamad (peab + Eesti turg on avatud välismaale kooskõlastama seadusi) + Uued välisinvesteeringud laie...

Ühiskonnaõpetus
52 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Teise kontrolltöö konspekt

1924.a käivitas rahaminister Otto Strandman uue majanduspoliitika. Orienteeruti Vene turult ümber Euroopa turule. Tööstuse asemel seati esikohale põllumajandus. Ptk. 31 Suur kriis 1930-1934 Majanduskriis 1929.a. sai Ameerikast alguse ülemaailmne majanduskriis. Hulk ärisid ja tööstusettevõtteid läksid pankrotti. Eesti kaupade konkurentsivõime välisturul vähenes. Raskeks löögiks oli Suurbritannia otsus naelsterlingi devalveerimine. Üldine elukallidus tõusis, sissetulekud vähenesid. Ettevõtete sulgemine tõi endaga kaasa ulatusliku tööpuuduse. Põhiseaduse kriis Esimene rahvahääletus põhiseaduse muutmiseks lõppes napi ebaõnnestumisega. Põhiseaduse parandatud variant kukkus, aga teisel rahvahääletusel 1933a. samuti läbi. 1933.a. augustis oli Tõnissonide valitsus sunnitud kehtestama üleriigilise kaitseseisukorra. Kolmas rahvahääletus toimus 1933.a oktoobris. Seekord läks see läbi. Ptk 32. Autoritaarne Eesti Riigipööre...

Ajalugu
55 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Elu Eesti Nõukogude Sotsialistlikus Vabariigis

Kolhoosid ja sohhoosid ja vabrikud vajasid alati töökäsi. Tasu selles laiaulatuslikus plaanimajanduses oli valdkonniti väga erinev. Rohkem teenisid töölised ja spetsialistid suurmajandites. Erinevalt tänapäevast, said loomakasvatajad oma pikkade päevade eest paremini tasustatud. Märgatavalt väiksem palk oli lasteaednikel, õpetajatel, sekretäridel, raamatupidajatel. See palk võimaldas siiski ära elada. Selle aja probleemiks ei olnud elukallidus , vaid kaupade puudumine poes. Näiteks, kui tahtsid osta mööblit, tuli end kaupluses esmalt nimekirja panna ja siis võis oodata kahest nädalast kahe aastani. Igal pool lugesid tutvused. Kõige kurioosem oli lugu telefoniliinide paigaldamisega. Seal olid küll järjekorrad aastatepikkused. Tihti ei arvestatud isegi sellega, et kodus oli invaliid. Rahva nõudmised olid mugandatud sotsialismi tingimustesse. Nad leppisid sellega, mis kauplustes ja kaubamajades välja pakuti...

Ajalugu
119 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun