TEINE MAAILMASÕDA - lühikokkuvõte (0)

BRIAND -KELLOGI PAKT(Pariisi pakt,1928)): patsifimiajastu kõrghetk. Briand: on saabunud uus, leppimise ja üksmeele ajastu. 27.08.1928 rahvusvah leping, mõistis hukka sõja kui rahvusliku poliitika edendamise vahendi. 15riiki: USA, SB, It, Jaap, Sks, Austraalia , Belgia, Kanada , Tšehhosl, Pr, India, IiriVabariik, Uus- Meremaa , Poola, Lõ-Aafrika. Kokku kinnitasid seda 62 riiki, ka NSVL . Tulenevalt sanktsioonide(heakskiidu) puudumisest ei olnud pakt efektiivne ega leidnud laialdast toetust; ei andnud rahvusvah areenil ühtegi märkimisväärset panust (va 1929 Hiina ja NSVL vaheline arusaamatus Mandžuuria küsimuses); pakt mõttetu, sest 1931 Jaapan tungis Mandžuuriasse, Itaalia Etioopiasse 1935, Sks okupeeris Austria 1938.
KOMMUNISTLIK INTERNATSIONAAL( KOMINTERN )-1919-1943 NSVL juhitud kommunistlike parteide ja nende mõju all olnud vasakparteide rahvusvah org.Asutati Moskvas. Sellega liitunud eri maade kommunistlikke parteisid(sh NSVL võimuparteid ÜK(b)Pd) käsitleti Kominterni sektsioonidena, mis pidid organisatsiooni keskjuhatusele alluma. Tegemist ei olnud eri maade kommunistlike parteide vaba foorumiga, vaid Komintern oli kogu oma eksisteerimise aja NSVL kontrolli all ning täitis Moskva võimupoliitilisi eesmärke.K kaudu rahastati, suunati, kontrolliti välisriikide kommunistlike parteide tegevust, selle kaudu levitati maailmarevolutsiooni ideed, kutsuti asendama kapitalistlikku maailmakorda proletariaadi diktatuuriga. Kasutati eri meetodeid : 1920ndate algul riigipöördekatsed ja mässud mitmes Eur riikides. Koguti luureandmeid NSVL kasuks, mõjutati välisriikide poliitikat. Kuna paljudes riikides olid kommunistlikud parteid keelustatud, organiseeriti Kominterni kaudu vasakpoolsete parteide ülevõtmisi kommunistide poolt ja toetati ühisrinnete moodustamist vasakparteidega. II MS ajal 1943 saadeti Komintern laiali. NSVL püüdis rahvusvahelist kommunistlike parteide organisatsiooni taaselustada 1947 Kominformi Kommunistlik Informatsioonibüroo moodustamisega, kuid selle tegevus lõpetati 1956.
MÜNCHENI KONVERENTS (29.09.1938) SB, Sks, Pr, It nõudsid, et Tšehhosl loovutaks Sks-le sudeedisakslastega asustatud alad;lootsid ära hoida sõja puhkemise.
TEINE MAAILMASÕDA(1.09.1939-2.09.1945)Ettevalmistused: Rahvasteliidu võimu kaotamine, Vnm, Sks, Jp, It sõjakas poliitika. Eesmärgid: Sks(luua Suur-Sks, saada aaria rahvale rohkem ruumi), Vnm(kommunismi levitamine maailmas, saada tagasi kaotatud piirkonnad), It(soovis muuta Vahemere sisemereks, taastada antiikse võimsuse), Jp(soovis Ida-Aasiat endale, kontrollida sealset majandust). Anšluss-Sks okupeeris Austria, liitusid . Tšehhoslovakkia läks järk-järgult Saksa võimu alla: 1938 nõudis Hitler Tšehhilt Sakslastega asustatud alasid endale; Lääneriigid valmistusid Tšehhi kaitseks sekkuma; SB peaministri Chamberlaini sõlmiti sõja vältimiseks sept 1938 Müncheni kokkulepe - Sudeedimaa läks Tšehhilt Saksale; 1939 kevadel vallutasid sakslased kogu Tšehhoslovakkia. Lääneriigid ei sekkunud , Hitler oli rahul, et sai kõik nõudmised ilma sõdimiseta. Eesmärk: rünnata Poolat. Pärast I MS anti Poolale Poznani ja Gdanski piirkond, mis võeti ära Saksamaalt (Poola koridor ). Seekord otsustasid lääneriigid Poolale sõjalist abi osutada.
Lepingud ja paktid :1922 Rapallos Vene ja Saksa leping diplomaatiliste ja kaubanduslike suhete kohta. 1936 Sks ja Jp Kominterni vastane pakt(Antikomintern). Sellega liitusid hiljem veel mitmed riigid.1936 Pr+NSVL vastastikuse abistamise leping. MRP 23.08.1939 mittekallaletungileping NSVL+Sks; erapooletus kui teine mõne kolmanda riigiga sõtta astub ; Sks oli paika pannud Poola ründamise aja ja tahtis teada NSVL seisukohta-Hitler oli nõus kokkuleppele jõudmise korral osa Poolast Venemaale andma; salaprotokoll, millega jagati Ida-Euroopa: Saksale Poola lääneosa ja Leedu, NSVL-le Poola idaosa, Eesti, Läti, Soome ja Bessaraabia (Moldova). Kasulikkus-Sks: võis julgelt rünnata Poolat, Vnm sai kergemini ka SB ja Pr vastu seista, Vnm jäi Sks vallutuste puhul neutraalseks. Vnm: võis laiendada läände teades, et Sks ei sekku. Sai tagasi tsaaririigiäärsed piirkonnad ja pääsu läänemerele.
IIMS põhjused: pol: rahvasteliit ei saanud hakkama, sõjakaid suurriike ei suudetud ohjeldada , MRP sõlmimine, Versailles’ süsteemi ebapüsivus. Maj: Sks ja Vnm arendasid sõjatööstust, Sks vajas vallutussõdu, sõjavägi rakendust. Ideol: sakslased vajavad eluruumi, kommunismi mõjuvõimu laiendamine läände. SÕJA ALGUS.Sks ründas Poolat 1.09.1939, NSVL ründas Poolat 17.09.1939; SB ja Pr kuulutasid 3.09.1939 Sks-le sõja, reaalselt sõjategevust ei alustanud. 1939 nov NSVL alustas sõda Soomega . TALVESÕDA(nov1939-12.03.1940). Põhjused: kuna esialgselt kuulus Soome Vnm-le, siis otsustas Vnm seda tagasi vallutada. Esitas Soomele karmid nõudmised, viimane lükkas need tagasi. Konkreetne ajend sõja alustamiseks: 1939 nov süüdistas NSVL Soomet NSVL vägede tulistamises. Tulemused: 12.03.1940 sõlmiti Moskvas rahu: Soome pidi loovutama mitmeid alasid, aga siiski tundsid end võitjatena. JÄTKUSÕDA(25.06.1941) NSVL alustas Soome pommitamist, Soome vallitas tagasi Karjala , kuid kaotas uuesti selle; vaherahu 19.09.1944.1940 kevad Sks vallutas Norra, Taani, Hollandi, Belgia, Luksemburgi, ründas Pr-d. 5.06.1940 okupeeris NSVL Baltimaad . 6.06.1940 sõlmisid Pr ja Sks vaherahu, millega suur osa Pr-st läks Sks okupatsiooni alla. „ Iseseisvas ” lõunas pandi ametisse Sks sõbralik VICHY valitsus. Saksa vastased prantslased rajasid SB-s vabastusliikumise eesotsas kindral de Gaulle . 1940 suveks oli SB jäänud ainsaks iseseisvaks võitlejaks Euroopas Sks vastu. Sks püüdlused: plaanis teha meredessandi SB, mis kukkus läbi. Ründas Briti asumaid Põhja-Aafrikas, mis ei õnnestunud. Sks lennukid alustasid Inglismaa linnade ägedaid pommitamisi.1940 sügis Sks+It ründasid Kreekat, vallutas Jugoslaavia. 22.06.1941 Sks ründab NSVL. 10.12.1941 ründas Jp ootamatult USA mereväebaasi Vaikses ookeanis Pearl Harboris. Eellugu : Jp okupeeris osaliselt Hiina, Vietnami, valmistus röövima Kagu- Aasia rikkusi. Sks vallutas suure osa Euroopast, oli valmis alistama NSVL-u. Selle tulemusel oleks Sks-st saanud kogu Euroopa valitseja ja USA oleks igatpidi Euroopast ära lõigatud. Jp oleks võtnud üle Pr-l ja SB-s asuvad kolooniad ja oleks USA ka ülejäänud maailmast ära lõiganud.
Et seda vältida aitas USA rahaliselt ja sõjaliselt SB-d (Lend-Lease Act) ja otsiti põhjust sõtta sekkumiseks. Pearl Harbor . Jp korraldas ühe päeva jooksul kaks rünnakut, millega hävitati 19 USA sõjalaeva ja peaaegu kõik lennukid. Samal ajal toimus rünnak ka Filipiinide baasile, mis täielikult hävitati. See oli piisav põhjus USA’le, et kuulutada Jaapanile sõda ja sekkuda teise maailmasõtta. LEPINGUD. 1940 sügis Kolmikpakt Sks, It ja Jp vahel. 1941 aug kirj USA ( Roosevelt ) ja SB ( Churchill ) alla Atlandi hartale(sõja eesmärgid ja tulevane maailmakorraldus: sõjas ei otsita omakasu; aidatakse sõjasokupeeritud riikidel uuesti vabaks saada; 1942 jaan allkirjastasid 26 riiki deklaratsiooni kolmikpakti riikide vastu. Sellega pandi alus ÜRO loomisele (ametlikult 1945).
Sks ja NSVL vallutused 1939.09–1941.06: Sks(Norra, Taani, Lux, Belgia, Holl, Poola, osa Pr.; NSVL(Poola ida, Baltimaad, Bessaraabia, Karjala).
MURRANG SÕJAS. 1942 sügis alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses, appi tulnud ameeriklastega sunniti Saksa-Itaalia väed Põ-Aafrikas alistuma. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing 1942-43.Sitaks langes vangi, sitaks suri. Pärast lahingut õnnestus Saksa kindral E. von Mansteinil rinne taas stabiliseerida. 1943 suvel sakslaste katse suur Punaarmee koondise ümberpiiramine.  Kurski lahingu esimesel nädalal edukas pealetung tuli katkestada, kuna USA ja Briti väed olid maabunud Sitsiilias. It kuningas tagandas Mussolin , uus valitsus sõlmis vaherahu. 1943 sügis jõudsid liitlasväed ka It lõunasse. Saksa jõud hõivasid vastukaaluks Põ- ja Kesk-Itaalia, moodustades seal Mussoliniga eesotsas fašistliku vabariigi; It kuningriik aga kuulutas Sks-le sõja. Pärast Kurski lahingut asusid venelased pealetungile. Mõne kuuga vallutas Punaarmee tagasi kaks kolmandikku okupeeritud NL-i alasid. Nõukogude rünnakud kestsid kogu suve ja sügise. Kiiev vallutati ning talve saabudes lõid venelased Dnepri paremal kaldal tugialad. TEHERANI KONVERENTS 1943: Stalin , Roosevelt, Churchill. Otsustati Pr-l teise rinde avamine, pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias, Nõukogude sõjavägi pidi liitlasi toetama pealetungiga idast. NSVL tahtis ka peale Sks purustamist Jp-le sõda kuulutada. Liidrid jõudsid kokkuleppele Sks jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes; USA ja SB tunnustasid NSVL 1941a piirides(=>Baltimaad taas nõuk võimu all). SÕJATEGEVUS 1944. Punaarmee alustas pealtungi piki NSVL-Sks rindejoont; Leningradi blokaaad murti 27.01.44; USA, SB, Kanada, Poola sõjajõud maabusid Normandias 6.06.44, sks kaitse hakkas lagunema , vastupanuliikumised Sks poolt okupeeritud riikides; ’44 teisel poolel vabastasid liitlased Pr, jõudsid Sks piirile. Punaarmee pealetung oli sama võimas; pealöök anti Valgevenes , sügiseks jõuti Ida– Preisimaa piirini. Põhja pool taganesid Soome väed Karjalast, septembris sõlmitud rahulepinguga lõppes ka Jätkusõda. Sept–okt vallutati Mandri-Eesti ja Ida-Läti; 1945 Poola pealinn Varssavi. SAKSAMAA PURUSTAMINE. 1945 veeb Jalta konverents (Stalin, Roosevelt ja Churchill): kooskõlastati Sks purustamine, sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati ÜhinenudRahvasteOrg asutamiskonverentsi aeg ja koht (aprill San Francisco ), põhikiri jõustus 24.10.1945. Aprillis alistusid viimased Sks üksused. 7-8.05.1945 kirj Sks ülemjuhatuse esindajad alla tingimusteta kapituleerumise aktile. Sõda Euroopas oli lõppenud. Sks jagati SB, Pr, USA ja NSVL vahel okupatsioonideks, Berliin 4 sektoriks. Potsdami konverents 1945 juuli (Sks sõjajärgse haldamise küs-d). JAAPANI PURUSTAMINE.USA jätkas vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei nõustunud ta kapituleerumisega. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapommi, mis heideti kahele Jaapani linnale ( Hiroshima , Nagasaki), jaapanlaste vastupanu oli murtud . Nõukogude väed tungisid Mandžuuriasse ja Koreasse, purustades Jp-i miljonilise armee. Pärast seda olid juhid nõus tingimusteta alla andma. 2.09.1945 allkirjastasid Jp ja USA esindajad Am sõjalaeva Missouri pardal Jaapani kapitulatsiooniakti. II MS ametlikult läbi.
II MS TULEMUS: Liitlaste võit, Hitleri-Sks lagunemine , ÜRO loomine, USA ja NSVL muutumine superjõududeks, Külma sõja algus. LAHINGUD. BERLIINI LAHING(16.04-2.05.1945) viimane Euroopas peetud suur lahing, mille tulemusena Punaarmee vallutas Berliini, sundis Sks alistuma. KURSKI LAHING(4.07-23.08.1943) idarindel, NSVL võit, Sks hävitamine. KONVERENTSID. JALTA KONVERENTS(4-11.02.1945) Krimmis, NSVL(stalin), USA(roosevelt) ja SB(churchill) jaotasid II MS järgse Euroopa ja Aasia. POTSDAMI KONVERENTS(16.07-2.10.1945) USA( truman ), NSVL(stalin), SB(churchill) arutasid Sks sõjajärgse korralduse küsimusi määrasid kindlaks pol ja maj põhimõtted Sks sõjaaegsete liitlaste kontrollimiseks, saavutasid kokkuleppe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla ning esitasid Jaapanile ultimaatiumi tingimusteta kapituleerumise nõudega.