(avaldatakse rõõmu) rõõmuavaldus (juhib kraanat) kraanajuht (punutakse korvi) korvipunumine 5.omastav ..... on mitmusliku sisuga (lindude kasv.) linnukasvatus (vangide valvur) vangivalvur (pliiatsite karp) pliiatsikarp ... sõltumine põhisõnast 1. põhisõna väljendab hulka, kogust hapupiima liiter piimaliiter linnarahva hulk rahvahulk keeduvorsti viil vorstiviil 2.põhisõna on lahutatav............ Hiiu saar Pärnu laht Balti meri vastu ruttama (ruttan vastu) peal olema (oli peal) .......... või ei ole. Hiiumaa Pärnumaa Läänemeri vastunäidustama (vastunäidustan) 3. oluline on põhisõna liik määrsõna + tegusõna .....+ nimisõna kõrvale panema kõrvalepanija kõrvale panema kõrvalepanemine ... sõltumine kaastekstist lahku : iga majandi juht (majandi) kortsunud särgi käis (särgi) kunstipärased naiste käekotid ( kotid) kokku : iga majandijuht (juht) kortsunud särgikäis (käis) kunstipä.
Ladina keel Tegusõnad Audire kuulma Conténdere ruttama Dare andma Debére pidama Dicere ütlema Docére õpetama Ducere juhtima Esse olema Exspectare ootama Habére omama Iubére käskima Légere lugema Licet tohib Ludere mängima Placére meeldima Pugnare võitlema Scribere kirjutama Spectare vaatama Studére õppima Venire tulema Eessõnad ab + abl eemale, ära Ad + acc poole, juurde Ante + acc enne, ees Apud + acc juures, kõrval Cum + abl koos De + abl kohta, eemale
positiivne resultaat tulemus Viimane järjekorras viimane Viimne kõige viimane Alluma ametialaselt kellegi Alistuma alla andma alluvusse kuuluma, millegi mõju all olema Asutama rajama, looma Asustama teatud alale elama asuma Eritlema analüüsima, algosadeks Eristama vahet tegema lahutama Juhendama juhtnööre andma Juhtima tegevust suunama Kiirendama kiiremaks muutma Kiirustama ruttama Kujundama kuju andma Kujutama tajutavana esitama Leiutama midagi uut välja mõtlema Avastama olemsolevat üles leidma Järel taga Järgi abil, põhjal Vahel mõnikoed, millegi vahel Vahest ehk, võib-olla Õieti õigupoolest Õigesti tõeselt veatult
MADIS ANDIS PAGARILE ÜHE KULDMÜNDI JA VASTU SAI SOOJA LEIVAPÄTSI. SIIS HAKKAS MADIS SAMMUMA PUUSEPA POOLE, ET ISA KIRVES TAGASI KOJU VIIA. PUUSEPP (TRIINU): TERVIST POISIKLUTT HÄID JÕULE SULLE! MADIS (KASPAR/ELERI): TEILE KA, TULIN KIRVEST VÕTMA MIS ISA SINU JUURDE JÄTTIS. PUUSEPP (TRIINU): AA.. SEE ON MUL SIIN KUSAGIL, NÄE LEIDSINGI. MADIS (KASPAR/ELERI): AITÄH! PUUSEPP (TRIINU): ILUSAID JÕULE SULLE JA SINU PERELE! JUTUSTAJA (ELERI): MADIS HAKKAS NUKRALT KODU POOLE RUTTAMA, SEST ÕUES OLI VÄGA KÜLM, KUID SIIS KUULIS POISS KULJUSTE HELINAT MIS KOSTIS JUSTKUI TEMA PEAKOHALT. TA SILMAS SAANI MIS TEMA POOLE ÕHUS LENDAS, SEE OLI JÕULUVANA! VANA KOHEV JÕULUVANA MAANDUS SAANIGA MILLE EES OLID SUURED PÕHJAPÕDRAD. TA SAMMUS MADISE POOLE JA ANDIS ÜLE ÜHE VÄIKESE PAKI. MADIS (KASPAR/ELERI): KAS SEE ON MULLE? JÕULUVANA (TRIINU): MUIDUGI SULLE, LUBAN ET JÄRGMISED JÕULUD KÜLASTAN SIND JÄLLE! OLE TUBLI JA HÄID JÕULE!
REFERAAT Bibian Luik HEIKI VILEP KELA I/AÜ Tartu 2008 Biograafia Sündinud 27.03.1960 Tartus. On (vaba)kutseline (laste)kirjanik, õppinud Tartu X Keskkool, EPA (elektrifitseerimine), TRÜ (matemaatika), TPedI (matemaatika)Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 2003. Kuuluvus: Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kirjanduse Selts, Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Erakond Eestimaa Rohelised, Sõltumatu Ametiühing Kirjanike Kodu, Eesti Lastevanemate Liit, Tartu Pillimeeste Klubi. Loominguline biograafia Raamatud 2001 Luulekogu ,,Alateadvuse alla" 2002 Lasteuulekogu ,,Tere" 2003 Jutustus ,,Kapiukse kollid" 2003 Lasteuulekogu ,,Minu laul" 2003 Jutukogu ,,Lendav õunapuu" 2004 Jutustus ,,Vaikuse hääled" 2004 Jutustus...
1930. aastatel soodustas demokraatia kriisi süvenemine diktatuuride võidulepääsu ning 1939. aastal valitses diktatuur enamikus Euroopa riikides. Sõna diktatuur tähistab valitsemisvormi, milles juhil e diktaatoril on kas piiramatu või peaaegu piiramatu võim otsuste tegemisel. Esimeses maailmasõjas sõdis Itaalia Antandi poolel. Itaalia armee polnud eriti edukas ning mitmel korral olid liitlased sunnitud oma sõjaplaane muutma ja Itaaliale appi ruttama. Pariisi rahukonverentsil suhtusid liitlased itaallastesse üleolevalt, mitte kui võrdväärsesse partnerisse. Seetõttu otsustasid itaallased muuta oma maa suurriigiks, keda teised riigid austavad ja kardavad. Loomulikult oli see üsna keeruline, sest parteide vahel olid erimeelsused ning Itaalia linnades suurenes tööpuudus, mistõttu sattus tööliskond üha enam kommunistide mõju alla. Tekkis väike rühmitus nimetusega Võitlusliit, kuhu kuulusid endised sõjaväelased ja töötud
Tegus:dare-andma(1) audire-kuulma(4)+ACC contendere-ruttama(3) debere-pidama(2)+ACC dicere-ütlema(3) docere-õpetama(2) exspectare-ootama(1)+ACC habere-omama(2)+ACC iubere-käskima(2)+ACC legere-lugema(3) ludere-mängima(3)+ACC placere-meeldima(2) pugnare-võitlema(1) scire-teadma,tundma(4)+ACC scribere-kirjutama(3)+ACC spectare-vaatama(1)+ACC studere-õppima(2)+ACC venire-tulema(4) videre-nägema(2)+ACC habitare-elama meil on-habemus mulle meeldib-mihi placet Omadus:bonus-hea altus-kõrge,pikk magnus-suur malus-halb multus-palju novus-uus Küsis:ubi-kus quem-keda quid-mis,mida quis-kes quomodo-kuidas quot-mitu Nimisõnad: amica-sõbranna amicus-sõber annus-aasta aqua-vesi bellum-sõda canis-koer caput-pea discipulus-õpilane felis-kass filia-tütar filius-poeg flumen-fõgi frater-vend forum-väljak hodie-täna homo-inimene imperium-riik insula-saar liberi-lapsed licet-tohib,on lubatud lingua-keel mare-meri mater-ema miles-sõdur navis-laev non-ei nu...
Andres:Hei,mis teed? Laura: ”Kirjutan ülikooli jaoks uurimustööd.Räägi,miks helistasid.” Andres: “Aasta viimsel õhtul?Tule parem mulle külla.” Laura: “Proovin tulla, kuigi on jube kiire viimasel ajal aga sinu jaoks leian alati aega.” Laura lõpetab selleks aastaks oma töö ja sätib end Andrese juurde minekuks. Enne seda käib Laura poes,ostes kaasa soolaleivaks tordi ja šampuse. Andres elab Kakumäel.Laura peab ruttama,et Balti jaamast viimasele bussile jõuda. Laura väljub Tulikivi peatuses ning võtab suuna mere äärde.Ta jõuab maja juurde ning vajutab korteri numbrit.Maja ise on nii väljast kui seest moderne,tüüpiline 21.sajandi tipptehnoloogiline hoone.Andres avab ukse ning Laura astub sisse. Andrese korter on avaraplaneeringuga. Toad on ruumikad,valgust täis. Laura annab üle ostetud kaubad ning paneb mantli virna ja võtab kingad jalast. Andres: “Tunne end kui kodus
Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 1879. Aastal sõlmiti liiduleping Saksamaa ja Austria- Ungari vahel, 1882.aastal ühines nendega Itaalia. See nn. Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahtust. Noor Saksa keiser Wilhem 2 valas õli tulle, loobudes kergekäeliselt riigikantsler Otto von Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud nn edasikindlustuslepingust. 1893. Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. 1904. aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaal alla kokkuleppe ametliku nimega ehk Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistama Prantsusmaad. 1907. aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias. Oma osa sõjaka meeleolu tekkel etendas sõjatehnika areng ning võidurelvastumine. Kolmikliidu intsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Saksamaa toetus oli eluliselt oluline Austria-Ungarile.
Ajaloo KT I maailmasõda 1. Rahvusvaheline olukord I maailmasõja eel. (Lepingud, liidud) 1879. aastal sõlmisid Saksamaa ja Austria-Ungari liidulepingu. 1882. a sõlmiti leping Saksamaa, A-U ja Itaalia vahel, mis oli leping sõjalise liidu moodustamiseks Kolmikliit. Vastukaaluks moodustasid Venemaa ja Prantsusmaa 1893. a liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. 1904. a koostasid lepingu Suurbritannia ja Prantsusmaa. 1907. aastal lõid need riigid liidu, mille nimeks sai Antant. Antanti lepingus jagati mõjusfäärid Aafrikas ja Aasias. 2. Sõja põhjused: Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi kuuluvuse pärast Venemaa ja Austria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkanil Kolooniate ümberjagamine Natsionalism - rahvuliku ärkamise periood Militarism ja võidurelvastumine
Leegitsev süda August Gailit Tegelased: Anu Maarva, Taavet Rabaraud, Kanuska-Eit, Joosep Maarva(Anu poeg), Kaie Skalle, Martin Vaar, Ane ja Madis jt. Sisukokkuvõte: Anu Maarva lapsepõlv oli raske, ta oli jäänud orvuks ning oli põlatud laps. Ta töötas siin ja seal, kuid igalt poolt aeti ta minema. Anu parimad aastad jäid Roniveresse, kus peremeheks oli Taavet Rabaraud. Anu täitis Roniveres isegi perenaise rolli. Taavet Rabaraud oli karm ja julm mees, kuid süda oli tal siiski hell. Anuga ei suutnud Taavet halvasti käituda, kuna Anu oli alandlik ega kaevanud millegi üle. Anu jäi Rabarauast rasedaks ning Rabaraud palus tal lahkuda, kuna kavatses abielluda rikka peretütre Kai- Kadriga.(Varem olid ikka tüdrukud Roniverest nutuga lahkunud). Anu viivitas kaua, kuid lõpuks, Rabaraua pulmapäeval, pidi ta siiski lahkuma. Anu jõudis vaid niidule kui laps tulema hakkas, ta karjus küll appi, kuid Rabaraud ei teinud välja. Kõrvaltalu(Kurma) perenain...
· Kolmikliit tekitas teistes teistest Euroopa riikides rahutust. · Noor Saksa keiser Wilhelm II valas õli tulle, loobudes kergekäeliselt riigikantsler Otto von Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud nn edasi- kindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. · 1893 sõlmisid Venemaa ja Prantsusmaa liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. · 1902 Salajane neutraliteedileping Itaalia ja Prantsusmaa · Inglismaa pidi parandama suhteid Venemaa ja Prantsusmaaga. · 1903 Edward II edukas visiit Prantsusmaale · 1904 Prantsusmaa ja Inglismaa sõlmisid Antanti. (Entende cordiale) (Jagasid mõjusfäärid Aafrikas ja Aasias; Briti kohustus Prantsusmaad abistama; hakati planeerima ühist sõjategevust Saksamaa vastu)
õitsema hakkav liittegusõnade osad Abielluma, abielluti, on abiellunud, abiellutakse, olevat abiellunud kui ühend- või väljendverb Äraminev külaline, Üle vaatama, ette ruttama, aru vastab küsimusele missugune? mahamurdunud puu, ühend- j a välj saama, juures olema, ära võib kirjutada kokku kaugelttulnud külaline, koristama ärakoristatud tuba endtegusõnade osad LAHKU ON ALATI ÕIGE!
anna, niiet ta läheb jala koleda ilmaga koju. Vana seltskond koguneb jälle peale kahte aastat kokku. Treplev räägib Niinast, et tal oli Trigoriniga laps olnud, kes kahjuks ära suri. Trigorin jättis ta maja ning peale seda ei oska ta enam näidelda ka. Hiljem kohutb Treplev Niinaga. Ta on kaua aega kavatsenud seda külaskäiku, ent kartis mehe reaktsioon. Niina nuttis esimest korda üle kahe aasta. Ta sõlmis lepingu kogu talveks kuskil perifeerias ning peab nüüd jälle ära ruttama. Treplev anub, et Niina temaga jääks, et tema elul ei ole enam mõtet. Niina kallistab teda ning jookseb minema. Treplev rebiks puruks kõik oma kirjatööd. Uks on lukku pandud. Dorn murrab lõpuks ruumi sisse koos kõigi teistega. Hakatakse jooma ning mängima. Kostub lask. Dorn arvab, et see oli mingi tühine pauk arstipaunas ning käis seda ka tõestamas. Arkadina kohkub, räägib, et see tuletas talle midagi meelde. Dorn viib Trigorini rambi äärele ning ütleb ,,Viige Irina
aastal ühines nendega Itaalia. See nn Kolmikliit tekitas teistes Euroopa riikides rahutust. Wilhelm II loobus kergekäeliselt Venemaaga sõlmitud nn edasikindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. Ei tahtnud Saksamaa enam pidada lubadust, et ta ei ründa oma põlist vaenlast Prantsusmaad. Venemaa ja Prantsusmaa - 1893. aastal sõlmisid nad liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Prantsuse-Vene koostöö oli Saksamaale äärmiselt vastumeelt. 2. Suurriikide eesmärgid sõja eel. Kolmikliidu initsiaatoriks ja kandvaks jõuks oli Saksamaa. Et laiendada oma poliitikat Euroopa tasandil maailma tasandile, vajas Saksama võimsat laevastikku. Selle rahamiseks võttis Riigipäev vastu mitu eriseadust, mis esitasid otsese väljakutse Briti impeeriumile. Saksamaa eesmärk oli purustada Prantsusmaa ning kehtestada oma võim Euroopa mandril. 3
Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul Suurriikide blokkide kujunemine Euroopa riikide sõjalistesse blokkidesse grupeerumine; liiduleping Saksamaa ja Austira-Ungari vahel, hiljem ühines nendega ka Itaalia.nn Kolmikliit; tekitas rahutust;Saksamaa ei tahtnud enam pidada lubadust, et ei ründa oma põlist vaenlast Prantsusmaad; Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid liidulepingu, millega kohustasid teineteisel appi ruttama; Saksmaa olukord läks hullemaks siis kui Vene-Prantsuse liiduga ühines Inglismaa; Nende arust oli Euroopa jõudude tasakaal ohus; Prantsusmaa ja Inglismaa kirjutasid alla kokkuleppele amtliku nimega Antant; Hakati planeerima ühist sõjategevust Saksam. vastu; Inglismaa ja Venemaa vaheline kokkuleppe; Vastamisis seisid Antant ja Kolmikliit; algul arvati et suurriikide blokkide loomine hoiab ära sõja siis tegelikult lõi see eeldused Esimese maailmasõja puhkemiseks; Sõja tehnika areng ja võidurelvastumine; laialt võeti kasutusel ka k...
kokku mahamurdunud puu, kaugelttulnud käändsõnavormiga lubatud kirjutada murdunud puu, kaugelt tulnud külaline, tähelepanemata vead, kas kokku või lahku külaline, tähele panemata vead, ärakoristatud tuba Üle vaatama, ette ruttama, aru LAHKU ON ALATI ÕIGE! saama, juures olema, ära koristama ■ Ühend- ja väljendverbidest Väljaütlemine, vastuvõtja, ■ Ühend- ja väljendverbidest Välja ütlemine, vastu võtja, juures 3
atentaatidega suurriikide valitsejatele ning kõrgematele ametnikele. 2. RAHVUSVAHELISED SUHTED 20. SAJANDI ALGUL 19. saj viimasel lõpul hakkasid Euroopa riigid sõjalistesse blokkidesse grupeeruma. 1879. a sõlmiti liiduleping Saksamaa ja A-U vahel, 1882. a ühines nendega Itaalia nn Kolmikliit. Saksamaa ei tahtnud pidada lubadust, et ei ründa Prantsusmaad, see sundis Venemaa ja Prantsusmaa 1893. a liidulepingut sõlmima, millega kohtustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Inglismaa ühines nendega, kuna leidis, et Euroopa riikide jõudude tasakaal on ohus ja selle säilitamiseks tuleb Saksamaale vastukaal luua. 1904. a kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla "üdamlikule liidule" ehk Antantile. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas. Hakati planeerima ühist sõjategevust Saksamaa vastu. 1907. a kirjutasid Venemaa ja Inglismaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias. 20. saj algul hakkas Itaalia Kolmikliidust eralduma
Hiljem Prantsusmaa ja Itaalia suhted paranesid. Itaalia vaen kasvas A-U vastu. Itaalia suhted paranesid Venemaaga. Itaalia vallutas Türgilt Tripolitaania ja Kürenaika ning kuulutas selle oma kolooniaks nimega Liibüa. Saksamaale ja A-U oli tähtsaks koostööpartneriks 20. saj. Esimesel kümnendil Türgi, kes lootis saada neilt toetust Venemaa ja Itaalia vastu 1893. sõlmisid Prantsusmaa ja Venemaa liidulepingu, millega kohustusid kallaletundi korral teineteisele appi ruttama Nende liiduga ühines Inglismaa, kes otsustas, et Euroopa jõudude tasakaal on ohus ja et selle säilitamiseks tulab luua Saksamaale vastukaal 1904. kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe Antant 1907. kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfäärid Aasias. Antandi võtmeriigiks oli Prantsusma. Inglise-Vene leping viis suurriikide blokkide moodustamise lõpule. Blokkide loomine oli mõeldud sõja ärahoidmiseks, kuigi lõi tegelikult eeldused Esimese
TALLINNA VANALINNA TÄISKASVANUTE GÜMNAASIUM Mikael Mahsudjan 11B Klass Imperialism, tehnoloogia areng, rahvuvahelised suhted, Balkani püssirohukelder Referaat TALLINN 2016 1 Table of Contents 1.Imperialismiajastu 3 1.1 Kolooniaimpeeriumite teke 4 2. Tehnoloogia ja majanduse areng 5 2.1 Maailmamajanduse areng 5 3. Rahvusvahelised suhted 20.sajandi algul 6 4. Balkani püssirohukelder…………………………………………7 5.Allikad……………………………………………………………8 2 1. Imperialismiajastu 19. sajandi lõpul jõudis maailm imperialismiajastusse. Sel sajandil oli maailma arengut oluliselt mõjutanud rahvusluse levik ja mitme mõjuka rahvusriigi teke (nt Saksamaa ja Itaalia). Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvuste võrdsuse põhimõttest, aga 19. ...
suurte kaotustega taganema. Landeswehr'i põgenemise kohta toob Starte lahingust osavõtnud sakslane järgmise huvitava kirjelduse: "Jõudnud 12 km kaugusele Volmarist, hargnesime hommikul kallaletungiks major Fletcheri ja kõrgema staabi silme all. Paarikümne minuti pärast olime korraga niisuguses tules, et sajast edasitunginust tuli tagasi vaid seitseteist. Oli selge, et olime peaaegu ümber piiratud, et meie ees seisis suur ülekaal ning et pidime ruttama, kui ei tahtnud lasta ära lõigata ka viimast taandumisteed. Taandudes jõudsime lõpuks orgu, kus asetsevad mõned Ronneburg- Neuhoni majad. Siin peatusime, et süüa oma lõunasuppi. Vahid pandi välja ning heitsime pikali. Ent siis avati korraga oru pihta selja tagant ja tiibadelt väga tugev kuulipilduja- ja püssituli. Paanika oli kirjeldamatu. Aiad kisti maha ja voorikolonnid tormasid tuulena minema. Enamik viskas maha oma püssid ja järgnes vooridele, nii et kui astusime vastu
Goldmund oli sõnatu sellest armastusest ja elust mida ta tundis Lise pärast. Goldmund oli veendunud, et see naine on kutse emalt ja ta ei saa seda eirata. Ta lahkuski kloostrist kuid enne astus üle keelust Narzissi häirida ning käis temaga hüvasti jätmas. Narziss sai jällegi aru ilma selgitusteta, mis Goldmundi lahkuma ajab ning sai aru temast. Goldmund ja Lise veetsid öö koos metsas, ent hommikul teatas Lise, et peab koju mehe juurde ruttama, kel on kombeks teda lüüa. Goldmund oli pettunud aga kloostrisse tagasi ei läinud. Pärast mitmepäevast metsas ringi ekslemist jõudis Goldmund ühte külla, kus ta astus sisse esimesse majja, seal võeti ta lahkelt vastu. Perenaine viis Goldmundile heinte peale öö tulekul süüa, kuid nooruk ihkas seda mida naine endaga kaasa tõi, mitte toitu. Viivuks tegi Goldmund selle naise enda teiseks armukeseks, kellelt armastust saada mille järele ta nüüd nii igatses(lk.92). Edaspidi rändas
conici, ic, iectum, ere viskama, heitma, contemn, temps, temptum, ere mitte paiskama; oletama, järeldama hoolima, (ära) põlgama; põlastama, coni(n)x, iugis m, f abikaasa halvustama coniung, inx, inctum, ere liitma, contend, tend, tentum, ere kokku ühendama tõmbama, pingutama; püüdma, vaeva connbium vt cnbium nägema; ruttama, tõttama; väitma, cnor, tus sum, r proovima, katsuma, kinnitama; võistlema, võitlema üritama contenti, nis f pingutamine, (jõu)pingutus; cnscius, a, um kaasteadev, asjasse püüdlemine; võistlus; võitlus; tüli, riid pühendatud; kaasosaline (ka subst. contine, tinu, tentum, re (koos) hoidma, cnscius, i m) ühendama; ümbritsema; hõlmama,
lõhenema 191. smell smelt (smelled) smelt (smelled) haistma, lõhna tundma, nuusutama; lehkama, haisema, lõhnama 192. sow sowed sown (sowed) külvama 193. speak spoke spoken rääkima, kõnelema, kõnet pidama 194. speed sped (speeded) sped (speeded) kiirustama, kiirendama; ruttama 195. spell spelt (spelled) spelt (spelled) loitsima, lummama; veerima, täht-tähelt lugema / kirjutama / dikteerima 196. spend spent spent kulutama,ära tarvitama, raiskama; veetma 197. spill spilt (spilled) spilt (spilled) maha pillama / loksutama 198. spin span/spun spun ketrama; tiirlema, pöörlema; keerutama 199
Bismarcki poolt Venemaaga sõlmitud nn edasikindlustuslepingust, millega Saksamaa kohustus mitte ründama Prantsusmaad ja Venemaa Austria-Ungarit. Niisiis ei tahtnud Saksamaa enam pidada lubadust, et ta ei ründa oma põlist vaenlast Prantsusmaad. See oli ohu märk ja sundis nii erinevaid riike kui Venemaa ja Prantsusmaa ühist keelt leidma. 1893. aastal sõlmisid nad liidulepingu, millega kohustusid kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Prantsuse-Vene koostöö oli Saksamaale äärmiselt vastumeelt ja Wilhelm II üritas korduvalt nii kirja teel kui ka isiklike kohtumiste käigus veenda Nikolai II sellest loobuma, kuid asjata. Veelgi keerukamaks läks Saksamaa olukord siis, kui Vene-Prantsuse liiduga ühines Inglismaa, kes otsustas, et Euroopa jõudude tasakaal on ohus ja et selle säilitamiseks tuleb luua Saksamaale vastukaal. Selleks tuli Inglismaal kõigepealt lahendada oma vastuolud Venemaaga ja Prantsusmaaga. 1903
11. klassi ajaloo üleminekueksam I ESIMENE MAAILMASÕDA JA SELLE TAGAJÄRJED (LÄHIAJALUGU I) Rahvusvahelised suhted 20. sajandi algul (ptk.2) Suurriikide blokkide kujunemine · Liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel 1879.aastal. 1882.aastal ühines nendega Itaalia Kolmikliit · Venemaa ja Prantsusmaa sõlmisid 1893.aastal liidulepingu, millega kohustusidd kallaletungi korral teineteisele appi ruttama. Nende koostöö oli Saksamaale vastumeelne ning Wilhelm II üritas veenda Nikolai II sellest loobuma, kuid asjata. · 1904.aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla kokkuleppe ametliku nimega Antant. Lepingus jagati mõjusfäärid Aasias ja Aafrikas ning Briti valitsus kohustus abistaba Prantsusmaa kõigis vajalikes reformides. · 1907.aastal kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, millega jagasid mõjusfääris Aasias
54 ja jõud N C joonisel 4.55 ikka on vastupidised. J. Kirs Loenguid ja harjutusi staatikast 53 Kolmandaks, prisma 2 raskusjõud. See on muidugi rakendatud prisma raskuskeskmesse. Aga küsimus on: kus on kolmnurkse prisma raskuskese? Raskuskeset õpitakse kahjuks alles staatika lõpuosas, kuna aga kolmnurkseid prismasid esineb ülesannetes kaunis sageli, siis ei ole midagi teha – me peame teoorias ette ruttama ja seetõttu ütleme siin lühidalt: ühtlase kolmnurga raskuskese asub mediaanide lõikepunktis. Meil tuleb seega leida prisma-kolmnurga mediaanide lõikepunkt. Kuna meil on siin tegemist täisnurkse kolmnurgaga, siis on mediaanide lõikepunkti eriti lihtne leida, see leidmise skeem on meile hästi teada juba keskkoolist. Jaotame täisnurkse kolmnurga mõlemad kaatetid (KL ja DL) täpselt kolmeks osaks.
ja rohelisi vabarnaid; ka toored mustikad olid parajasti nähtavale tulnud. Arvasin, et mul läheb neid aja jooksul kõiki tarvis. Noh, luusisin sügaval metsas, kuni arvasin, et saare-tipp pole enam kaugel. Mul oli püss kaasas, aga ma polnud midagi lasknud; püss oli mul kaitseks, mõnda looma kavatsesin maha lasta alles kõdu lähedal. Peaaegu oleksin astunud suure mao peale; ta lipsas läbi rohu ja lillede minema, mina järel, katsudes ta pihta lasta. Pidin talle teele ette ruttama -- ja äkki sattusin alles suitseva laagrituleaseme juurde. Mul jäi süda seisma. Ei julgenud lähemalt vaadatagi, vaid lasksin püssikuke alla ja hiilisin varbaotstel minema nii ruttu kui vähegi sain. Alles paksus tihnikus jäin aeg-ajalt silmapilguks seisma ja kuulatasin; aga ma hingeldasin nii väga, et ei kuulnud midagi muud. Ruttasin veel tüki maad eemale, kuulasin siis jälle, ja nii edasi ja nii edasi. Kui nägin
trükiti kirjutusmasinal kuni 14 eksemplari. See oli põrandaalune leht, mida levitati saksa posti kaudu. Üksikuid katseid oli teisigi. DP displaced person (ingl.k), st paigalt nihutatud isik. Pagulased koondusid Saksamaal 1945. a suvel nn DP-laagreisse. Pagulased vajasid omakeelset ajakirjandust, aga sõjaväe seadused ei näinud Saksamaa kapitulatsiooni järel ette pagulaste oma ajakirjandust läänlaste arvates pidid kõik DP-d ruttama koju. Pealegi oli liitlaste üheks osapooleks Nõukogude Liit, kelle arvates kõige parem on DP-d eraldada igasugusest informatsioonist. Sel eesmärgil keelati Ameerika sõjaväelehe "The Stars and Stripes" levitamine ja lugemine laagreis, samuti keelati saksa lehtede levitamine ja lugemine. Eestlastest pagulased hakkasid ise laagrilehti välja andma: tegemist oli seinalehtede ja paljundatud bülletäänidega, määravaks said tegelikult paberi saamise võimalused.
Tänaseks on vist üsna levinud tarkus, et seisult on kõige kasulikum palli või ka vee- pommi visata täpselt -kraadise nurga alt. Aga kuidas muutub see nurk siis, kui sõidad samal ajal ratta või autoga või hoopis jooksed? Järgnevalt üritamegi üheaegselt leida põhjendust rahvatarkusele ning arvutada ka välja parima nurga hoo pealt viskamiseks. Selle jaoks peame esiteks leidma olukor- rale sobiva füüsikalise kirjelduse, seda veidi matemaatiliselt analüüsima ning siis järeldustesse ruttama. Seejuures tähendab analüüsimine siinkohal mingi optimaal- se väärtuse leidmist ja mängu tulebki tuletis, mis võrdub nulliga just funktsiooni maksimumpunktis. Füüsikaline kirjeldus Hea füüsikalise kirjelduse aluseks on otsus, milliseid faktoreid veepommi viskel arvesse võtta ning mida eirata. 333
sisse,» urises vaht pead tagasi tõmates. Ta tahtis akent kinni lü ua, aga õesseisja pistis piitsavarre akna vahele ja üles tungivalt: «Laske mind aega viitmata sisse! Ma pean kohe abtissi jutule saama.» «Tule pävavalgel, siis nän, mis lind sa oled.» «See on võmatu. Sa tead, et linn venelastest über piiratud on. Õne varal pä asin ma Rannaväavast väja, kuna teisel pool kibe võtlus kestis, ja kihutasin hobusega üe merejä a siia. Ma pean tagasi ruttama, enne kui lumesadu ja pimedus lõeb, muidu võtakse mind tee peal kinni.» «Mis käku sa siis tood?» «Seda võn ainult abtissile enesele üelda ja palun teda kohe äatada.» «Taga parem!» turtsus vaht. «Kui sa sedagi ei üle, mis sul vaja on, siis korista ennast!» 420 «Äa kutsu nuhtlust enese kaela, vanamees!» hü udis õesseisja käsituks minnes. «Ma paugutan väava pihta ja teen niisugust käa, et abtiss ise ües äkab ja siis -- hoia oma nahka!»
peale hakata ja sellepärast kadus Tiina ikka tuppa, ronis seal aknalauale ja vahtis läbi klaasi, mis väljas tehti. Nõnda oli alguses. Kui tuli Indrek naljatades appi, siis vedasid nad kolmekesi, aga kolmele ei jätkunud hästi tööd, sest väikesele kelgule ei saanud nii suurt kasti panna, et oleks maksnud teda kolme labidaga täita. Sellepärast juhtus nõnda, et kui lumeveosse ilmus Indrek, siis oli emand Vaarmannil kohe mingisugune hädatarvilik toimetus, kuhu ta pidi ruttama. Pealegi oli see küllaldaselt põhjendatud asjaoluga, et Vaarmannidel oli ainult kaks õiget lumelabidat, kolmas oli muidu-labidas ja sellega polnud kuigi mõnus lund kühveldada. Nõnda siis oli lõpuks jällegi kaks inimest lumeveos ning haige Tiina kui kolmas istus aknalaual kägaras ja vahtis neid. Siis ep see Vargamäe Indrek õieti tundiski, kui hea on lumeveo töösoojus, kui on seljas surnud peene puusepa, peaaegu saksa tisleri kuub ja peas tema mütsilott.
145 Digitaalne koondside Uusimad sidetehnoloogiad kujutavad endast digitaalse koondside süsteeme, mida tuntakse ka kui TETRA või TETRAPOL süsteeme. Neil on palju sarnast avalike mobiilsidevõrkudega, kuid lisaks võimaldavad need süsteemi kuuluvate seadmete vahel otsekõnesid. Eestis kasutatav operatiivside süsteem kasutab TETRA põhimõtet (vt. raadioside alused). Suhtlus esmaabiandjate ja kiirabisüsteemi vahel Esmaabikursustel julgustatakse osalejaid õnnetuse korral kindlasti appi ruttama. Kodanike kohustust üksteisele abi anda rõhutatakse ka seadusandlusega. Reaalsus aga on võimalikule esmaabi andjale sageli raske. Võib-olla nägi ta õnnetuse toimumist pealt ja on ka ise veel hirmu tõttu tegutsemisvõimetu. Esmaabikursus võis olla kaua aega tagasi, samuti tuleb mängu lootus, et äkki keegi teine võtab esmaabi andmise enda peale. Kui patsient on talle lähedane isik, siis on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
