II Maailmasõda (7)

Q: Miks laienes sõda Euroopas ja Aasias 1939 aatal MS-ks 1941a lõpuks?

Vastus leiad õppematerjalist: II Maailmasõda

Keskkool - Ajalugu - Ajalugu

5 VÄGA HEA

Esitatud küsimused

Miks laienes sõda Euroopas ja Aasias 1939 aatal MS-ks 1941a lõpuks?

1. II ms põhjused ja sündmused, mis viisid sõja puhkemiseni.
Poliitilised eeldused:

rahvasteliit ei tule ülesannetega toime, sõjakaid suurriike ei suudeta ohjeldada

Versailles ' süsteem osutub ebapüsivaks (Sx tühistab lepingu 1935)
Majanduslikud eeldused:

Nii Hitler kui ka Stalin arendasid sõjatööstust

Hitler vajas vallutussõdu (sõjavägi vajab rakendust)
Ideoloogilised eeldused:

Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi; diktaatorriikide vaenulikkus lääne demokraatia vastu

Stalin tahtis kommunismi mõjuvõimu laiendada läände
*1935 Sx astub välja Rahvasteliidust, loobub Locarno lepingu täitmisest(kava revideerida Eur.
riikide piire )
*1936 Hitler viib väed Reini demilitariseeritud tsooni
* Hispaania kodusõda ( diktatuurid ignoreerivad mittevahelesegamispoliitikat + sisuliselt katsetavad uusi relvaliike ja sõjapidamisviise) >> Hisp -s kehtest. kindral Franco diktatuur.
*Austria anšluss (Austria alistub, liidetakse Sx-ga)
*Müncheni kokkulepe 29 sept 1938(Inlg, Pr, It, Sx), millega Tšehhoslovakkia kohustub loovutama Sudeedimaa(tšehhid alistuvad)>>Hitleri jaoks kokkulepe – kui märk lääne nõrkusest
*Molotov-Ribbentropi pakt – mittekallaletungi leping(10 aastat) NSVL – Sx (lisaprotokoll>>Ida-Euroopa jagamine)
2. Hitleri ja tema liitlaste esialgse edu põhjused.

MPR-ga Hitleril vabad käed Poola ründamiseks(jagatakse pooleks)

Sx armee parem Poola omast(lennuvägi hävitati esimesel päeval, tankid ratsaväe vastu)

Poola vallutatakse väga kiiresti, sest 17.sept 1939 tungib kallale ka NSVL, hõivates Ida-Poola

tõhus välksõja plaan läänes(Belgia ja Hollandi vallutamine )

Prantsuse ja Briti armee halb organiseeritus, soomusjõud ja lennuvägi nõrgad, väejuhatus satub Sx lõksu, uskudes, et Sx kordab 1914 a. sõjaplaani.

inglaste sõjavarustus langeb sõja käigus sx-ste kätte; prantslaste vaim murtud
Esimene tõsisem tagasilöök 1940 juulis "lahingus Inglismaa pärast", kusbriti õhujõududel õnnestub peale jääda.
3. Nõukogude Liidu roll II ms-s.
Sõja algperioodil (1939 – 1941):

17. sept 1939 tungib kallale Poolale, hõivates Ida-Poola

Nõudmised Soomele, et loodaks NL sõjaväebaasid, soomlased venitavad läbirääkimisi, NL ründab ootamatult sõda kuulutamata.Algab Talvesõda(nov 1939). Venelastele osutub raskeks murda läbi Mannerheimi liinist(külm + tundmatu maastik ),
märts 1940 sõlmitakse rahu: Soome loovutab mõned piirkonnad(Karjala maakitsus , Hanko sõjaväebaas), kuid iseseisvus jääb püsima

Analoogsed baaside lepingud Eestis, Lätis ja Leedus.
Riigid püüavad küll vaielda, kuid on lõpuks sunnitud siiski järele andma
Lepingud nõudsid uue valitsuse moodustamist ja lisavägede sissetoomist-

Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine.
Eesti-Läti-Leedu blokeerimine 1940, riigid on kaotanud iseseisva riigi tunnused, ametisse määratakse uus valitsus.
1940. Balti riikide annekteerimine (liitmine NSVL-ga)
Sõjategevus Sx-ga (1941 – 1945):

22. juuni 1941 Sx väed ületavad NSVL piiri (Suur Isamaasõda)

Venemaa vastu alustavad sõda ka Rumeenia , Itaalia, Soome (Jätkusõda), Slovakkia ja Ungari

NSVLi tähtsuselt teine linn, Leningrad , oli sakslaste poolt ümberpiiratud 1941. aasta sügisest 1944. aasta jaanuarini nn. Leningradi blokaad .

Punaarmee kannab tohutuid kaotusi(ainuüksi vangi langes 3,5 mln meest), kuid esimesest ehmatusest toibunud, tugevneb, samal ajal kui sx edasiliikumine muutub raskemaks. 6. dets 1914 alustab Punaarmee Moskva all vastupealetungi. Suure vaevaga suudetakse rõnnak peatada ja olukord stabiliseerida. Hitleri välksõja plaan kukub läbi.

suvel toibuvad sakslased ja Hitler nõuab Stalingradi vallutamist.

19. nov 1942 Stalingradi lahing : kestab kaks kuud, sakslased kaotavad ligi 300 tuh. meest ja arvukalt sõjaehnikat, armee saab tugeva hoobi. jõudude vahekord muutub venelaste kasuks, ka 1943 ei suudeta initsiatiivi haarata.

Kurski lahing 1943. aasta suvel. See oli II maailmasõja suurim tankilahing . NSVL võitis.

1944 murrab punaarmee läbi Leningradi blokaadi, tungitakse Poola, kus lastakse sakslastel seal tekkinud vastupanuliikumine maha suruda, et siis panna Poolas võimule endale sobiv valitsus.1944 jõutakse juba ida- Preisimaa piirini, okupeeritakse Rumeenia ja Bulgaaria , sakslaste väed lüüakse välja ka Jugoslaaviast.

1945. jaanuar Nõukogude Liidu väed jõuavad Saksamaa pinnale. Suur pealetung algas märtsis. Samal ajal lähenesid lääne poolt Saksamaale lääneliitlased. Punaarmee ja lääneliitlaste (USA) kohtumine toimus 25. aprillil 1945 Elbe jõe ääres.
4.Rahvusvahelised suhted
Atlandi harta- 14.aug 1941, Atlandi ookean; osalesid USA ja Suurbritannia ; tähtsamad otsused: allakirjutanud riigid ei taotle uusi territooriume, rahvastel on õigus valida oma riigi valitsemise vorm, majanduslik koostöö ja vabakaubandus
Teheran - 28.nov- 1.dets 1943; osalesid Venemaa (Stalin), Inglismaa ( Churchill ), USA ( Roosevelt ); tähtsamad otsused: teise rinde avamine Pr-l, sõjajärgse olukorra arutamine , Poola idaalade liitmine NSVL-ga
Jalta- veebr 1945; osalesid Venemaa, Ingl ja USA; tähtsamad otsused: Poola probleem, Sks jagamine, NSVL kohustub sõtta astuma Jaapani vastu, NSV sõjavangide tagasi saatmine
Potsdam- juuli 1945; osalesid Venemaa, Ingl; tähtsamad otsused: Sks ja Poola piir, Sks 4-ks okupatsiooni tsooniks, NL ei anta võimalust Jaapani okupatsiooniks, natsipartei keelustamine
Ühinenud Rahvaste Organisatsioon (ÜRO)- otsustati asutada Jalta konverentsil San Franciscosse
5.Murrang sõjas
1942 sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses ning koos appi tulnud ameeriklastega sunniti Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafrikas alistuma. Idarindel oli sakslaste suurim ebaõnnestumine Stalingradi lahing 1942 lõpul ja 1943 algul. Umbes 300 000 Saksa sõdurit sattus venelaste piiramisrõngasse ning verised lahingud lõppesid sakslaste lüüasaamisega; 90 000 meest langes vangi.1943 suvel tegi Saksa juhtkond viimase katse asuda pealetungile Punaarmee vastu. Kurski lahingus üritasid sakslased vene väed ümber piirata, kuid venelastel õnnestus pealetung peatada ning asuda vastupealetungile. Mõne kuuga vallutas Punaarmee tagasi kaks kolmandikku okupeeritud NL-i alasid.Kurski lahingu ajal maabusid USA ja Briti väed Sitsiilias. Itaalia kuningas tagandas Mussolini ning uus valitsus sõlmis vaherahu . 1943 sügisel jõudsid liitlasväed ka Itaalia lõunapiirkondadesse. Saksa jõud hõivasid vastukaaluks Põhja- ja Kesk-Itaalia, moodustades seal Mussoliniga eesotsa fašistliku vabariigi; Itaalia kuningriik aga kuulutas Saksamaale sõja.
6.Olulisemad sõjalised operatsioonid
Poola alistamine 1939- MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Süüdistades Poolat Sks ründamises, tungis Hitler Poolale 1. sept 1939 sõda kuulutamata kallale. Sks-l oli suurem ja parem sõjavägi. Poola armee üritas taanduda maa idaossa, kui 17.sept 1939 tungis Poolale kallale ka NSVL, hõivates Ida-Poola. 6.okt oli sõjategevus lõppenud, Poola riik oli lakanud eksisteerimast.
Dunkerque ´i operatsioon - Välksõjas suutsid inglased juuni alguseks suure vaevaga enamiku oma vägedest Dunkerque´i kaudu Pr-le evakueerida, kogu sõjavarustus langes aga sakslaste kätte.
Pearl Harbour- 7.sept 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Havail Pearl Haroris. Ameeriklased kandsid raskeid kaotusi ning jaapanlased saavutsid ülekaalu. Nüüd teatasid ka Sks ning Itaalia, et on Ühendriikidega sõjajalal. Sõja algus oli Jaapanile edukas.
Midway lahing- Jaapan ja USA; ameeriklased saavutasid võidu Jaapani laevastiku üle, pöörates sellega jõudude vahekorra enda kasuks: liitlased asusid jaapanlaste poolt hõivatud alasid tagasi vallutama.
Stalingradi lahing- NSVL ja Sks; lõppes sakslaste kapituleerumisega, sakslased kaotasid ligi 300000 meest ning arvukalt sõjatehnikat. Sks oli saanud hoobi, millest ta ei suutnudki loobuda .
El- Alameini lahing- Inglismaa ja Sks; nov 1942 läksid Briti väed El- Alameini all pealetungile ning paiskasid Rommeli üksused tagasi, surudes Sks- Itaalia väed Tuneesiasse. Samal ajal maabusid Marokos ja Alžeerias Ühendriikide väed ja võtsid Sks- Itaalia üksused piiramisrõngasse. Mais 1943 olid need sunnitud alistuma ning lahingud Põhja- Aafrikas olid lõppenud.
Operatsioon „ Overlord “ (Normandias)- Ing, Pr, Usa vs Sks; Lääneriigid alustasid Lääne- Euroopa puhastamist sakslastest; 6.juunil 1944 maabusid lääneriikide sõjajõud Põhja-Pr Normandias. Sks väejuhatus ei suutnud invasioonile piisavalt kiiresti reageerida ning Sks kaitse varises suve lõpuks kokku.
Berliini vallutamine- 25.aprillil kohtusid põhjast ja lõunast ümber Berliini läinud Punaarmee üksused Elbe jõel liitlasvägedega. Hitler andis käsu Berliini viimse võimaluseni kaitsta, linnas algasid tänavalahingud. Hitler sooritas enesetapu. 2.aprillil 1945 Berliin kapituleerus.
Aatomrelva kasutamine- heideti 6.aug 1945 Hiroshimale ning 9.aug Nagasakile. Tuumapommi kasutuselevõtt murdis Jaapani vastupanu.
7.Hitleri vastane koalitsioon
Nõukogude Liit sattus Hitleri-vastasesse leeri, kui Saksamaa tungis kallale NL-ile ning Briti peaminister Churchill hakkas Stalinis vaenlase asemel nägema liitlast. 1941 juulis sõlmiti Nõukogude Liidu ja Suurbritannia vahel ühise sõjategevuse kokkulepe ning USA president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust. Tihenes ka USA ja Suubritannia vaheline koostöö ning 1941 augustis kirjutasid Roosevelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ning sõjajärgne maailmakorraldus. Riigid teatasid, et ei otsi omakasu ning lubasid taastada kõigi sõjas sõltumatuse kaotanud riikide iseseisvuse. 1942 alguses kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki Washingtonis alla deklaratsioonile, millega kohustusid kasutama oma jõudu vaenlasriikide vastu. Neid riike ja ka deklaratsiooniga hiljem liitunuid hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks.
8. Saksamaa ja tema kehtestatud uus kord. Holokaust.
1942.aasta suveks oli Sks ja Itaalia võimu alla langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsioonirežiim. Okupeeritud NSVL alad jagati kaheks riigikomissariaadiks: Ostlandiks ja Ukrainaks. Venelaste suhtumine sakslastesse oli märkimisväärselt halvenenud.
Eriti jõhkralt käitusid sakslased juutidega. Poolas, Valgevenes ja Ukrainas elanud juudid suleti getodesse. 21.jaan 1942 Wannsees toimunud nõupidaisel langetati otsus transportida kõik Euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine Oswiecimi, Maidanegi jt surmalaagrite gaasikambrites. Kokku hukkus holokausti ehk juutide hävitamispoliitika tagajärjel ligi 6 milj inimest.
9.Vastupanuliikumine
Prantsusmaa-La Resistance. Aitas liitlasi luureandmetega,toimetas malt välja liitlaste lendureid,pani toime sabotaaziakte.
Balkani ps(Kreeka,Jugosl)-kerkisid esile kommunistide üksused. J.B. Tito oli eriti mõjukas partisanijuht Jugosl-s,sakslased ei suutnud takistada.
Saksamaa-enamik vastupanurühmi avastati kiiresti,hävitati. Kindralite hulgas levis rahulolematus Hitleriga. 20.juuli 1944 pani Stauffenberg Hitleri peakorterisse pommi,mis aga Hitlerit ürnalt vigastas.
Lääne-Euroopas-võisid oma riikide iseseisvuse taastamise eest võitlevad vastupanurühmad arvestada lääne demokraatlike riikide toetusega.Molotov-Ribbentropi paktida NSVL alade olukord oli keerukam -NSVL võis jälle okupeerida.Poolas Armija Krajova-põrandaalune armee.
Balti riigid-läänemeelne vastupanuliikumine kuna arvati,et Saksamaa võidav sõja. Kuna sai aga kotti ,siis iseseivuda ei õnnestunud.
Ukraina -raskes olukorras,Ukraina Ülestõusnute Armee(UPA) liikmed võitlesid nii sakslate kui nõukogudemeelsete partisanide vastu. Punaarmee lähenemisega liitusis paljud ukr-ed Saksa armeega,kui Saksa üksused taandusid,alustasin partisanisõda Nõukogude üksuste vastu.
Lääne-Venemaa,Valgevene-Sakslased kasutasid siin võitluseks partisanide vastu endistest NSVL kodanikest moodustatud üksusi(näit.kasakaid). Verine sõda,tsiviilelanikkond ei huvitanud kedagi.
10.Väejuhid
Georgi Zukov -Tema juhtimisel purustati Jaapani vägi 1939 Halhin-Goli lahingus, 8. mai 1945 kirjutas alla Saksamaa kapitulatsiooniaktile.
Erwin Rommel - Rommel juhatas 1940–1943 Saksa ekspeditsioonikorpust Põhja-Aafrikas ning paistis sealsetes kõrbetes silma osava väejuhina, mistõttu teda nimetati Kõrberebaseks. 1943. aastal pidid sakslased aga ülekaalukate liitlasvägede ees taanduma, Hitleri lubatud abi Rommelile õigel ajal ei saabunud. Järgnevalt määrati Rommel Prantsusmaal asuvate vägede juhatajaks, ent 1944. aastal toimunud Juulivandenõus luhtunud katse lasta Hitler pommiga õhku, ning sellega seotuses hakati kahtlustama ka Rommelit,enesetapp.
Karl Dönitz-8. mail 1945 kirjutas ta alla Saksamaa allaandmisprotokollile, mis lõpetas Teise maailmasõja Euroopas.
Charles de Gaulle - Kui Saksamaa tungis 10. mail 1940 Prantsusmaa territooriumile, juhatas kolonel Charles de Gaulle 4. soomusdiviisi, mis paiknes Maginot' liinil. Lahingusse astus 17. mail 1940. Mai lõpus kutsuti de Gaulle Prantsusmaa sõjaministri asetäitjaks. 17. juunil 1940, kui oli ilmne, et Prantsusmaa on sõja kaotanud, põgenes de Gaulle lennukiga Inglismaale , kus ta rajas 18. juunil vastupanuorganisatsiooni eksiilis, mille nimi oli Vaba Prantsusmaa. Mõne aja pärast vandusid sellele truudust mõningad endised Prantsuse kolooniad Aafrikas, ent suur osa Prantsuse asumaadest jäi endiselt Vichy valitsuse võimu alla. Ajal, mil Prantsusmaa oli sakslaste poolt okupeeritud, toetas de Gaulle Prantsusmaa vastupanuliikumist ning esines tihti raadios, mistõttu ta saavutas rahva seas laialdase tuntuse ja poolehoiu. Kui Briti-Ameerika väed suvel 1944 Prantsusmaa vabastasid, sai de Gaulle ajutise valitsuse juhiks.
Montgomery -20.-27. märts Montgomery väed murdsid läbi Marethi liinist.
Dwight Eisenhower- rahva seas tuntud kui "Ike" oli USA sõjaväelane ja poliitik. Teise maailmasõja ajal tegutses ta liitlasvägede ülemjuhatajana Euroopas. Detsembris 1950 sai temast NATO esimene ülemjuhataja.
Wilhelm Keitel-
11.Sõjatehnika,strateegia, taktika
12.Mõisted
Atlandi harta - oli 14. augustil 1941. aastal sõjalaeva pardal Newfoundlandi lähedal Atlandi ookeanil USA presidendi Franklin D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri Winston Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Atlandi hartas lubati mitte taotleda uusi territooriume ega nõustusda territooriumide muutmisega ning austada rahvaste õigust valida endale ise valitsemisvorm .
Blokaad-tähendab tegevusi, mis takistavad vaenlase territooriumile juurde- või väljapääsu; samuti olukorda, mil juurdepääs territooriumile on tõkestatud.
De facto -tähendab "faktiliselt", "tegelikult", "tõsiasjadele vastavalt"."De facto" on enamasti kasutusel siis, kui peale faktide on vajadus arvestada veel teistsuguste (juriidiliste, näiliste vms) aspektidega.
Holokaust-on paljude rahvaste, usklike ja poliitiliste rühmade vastu toime pandud genotsiid nats .sots-l Saksamaal ja Saksamaa poolt okupeeritud või liidendatud aladel aastatel 1933 – 1945. Kitsamas tähenduses mõistetakse holokausti all juutide kallal nats.sots-l Saksamaal ja II MS ajal toime pandud genotsiidi.(6 milj surnut )
Kamikaze-lõhkeainega täidetud lennukiga vastase laevu rammivad lendurid
Kapituleerumine-tingimusteta allaandmine
Kollaborandid -võõra võimuga koostööd tegevad inimesed
Lend- lease ’i seadus-USA seadus,millega osutati II MS ajal abi liitlasriikidele
Liitlaste Sõjaline Administratsioon-
Neljade poliitika-
Okupatsioon -on võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine. Okupeerida võidakse ka osa riigi territooriumist.
Reparatsioon -sõja võitnud riigile tekitatud kahju täielik või osaline hüvitamine sõja kaotanud riigi poolt.
Sitzkrieg-Olukord,kus reaalset sõjategevust rindel Saksa- Pran -Ing vahel sept.-dets. 1939 ei toimunud
Talvesõda-oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome Vabariigi vahel, kui Nõukogude liit ründas 30. novembril 1939 sõda kuulutamata Soome Vabariiki. Talvesõda lõppes 13. märtsil 1940 Moskva rahulepinguga ning kestis 105 päeva
Totaalne sõda-sõda,kuhu olid sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud(II MS oli totaalne sõda)
Ühinenud Rahvad -
Ühinenud Rahvaste Organistatsioon-on 1945. aastal loodud rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärk on rahvusvahelise rahu ja julgeoleku, inimõiguste ning rahvusvahelise koostöö tagamine ja majandusliku, sotsiaalse, kultuurilise ja humaanse iseloomuga rahvusvaheliste probleemide lahendamine.
Uus kord-range okupatsioonireziimi kehtestamine,maj. allutamine,ressursside teenima panemine Saksa sõjamasina heaks – kõige selle kehtestamine 12 Euroopa riigis Saksamaa ja Itaalia poolt
Välksõda-
Vastupanuliikumine-on riigi või muu suurema maa-ala elanike organiseeritud (ja sealhulgas enamasti ka relvastatud) vastupanu mõne teise riigi poolt selle maa-ala üle kehtestatud sõjalisele kontrollile .
Vichy vabariik-Prantsusmaa riik,mis tegi II MS ajal koostööd Saksamaaga
13.II MS tagajärjed ja tulemused
II maailmasõja tagajärjed ja tulemused: Raudne eesriie ,Marshalli plaan,külm sõda,Traumani doktriin ,berliini blokaad,saksamaa lõhenemine,heaoluühiskond, põhjamaad, ameerika 50-70-ndad,6. Konrad Adenauer 1876-1967,NATO,EL, Sotsiaalse turumajanduse tunnused,saksamaa lõhenemine
Teise maailmasõja tagajärjed:
* Surma sai palju tsiviilelanikke
* Hävisid mitmed kultuuriehitised
* Inimesed surid nälga
* Suur majanduslik ja põllumajanduslik kahju.
Saksamaa jaotati NSVL, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa vahel neljaks sektoriks. Sama jaotus toimus ka Berliiniga, mis asus NSV Liidu poolsel alal.
Peagi hakkasid esile kerkima kaks üliriiki:
* USA oli heal majanduslikul järjel ning asus demokraatlike Euroopa riikide eesotsa.
* NSVL saavutas võimu Ida-Euroopas ning Aasias.
Ühtlasi olid mõlemad riigid ka Teise maailmasõja võitnud riigid.
1949a. lõhenes Saksamaa kaheks:
1) USA, Prantsusmaa ja Inglismaa väed otsustasid ühineda ja Lääne-Saksa aladel tekkis Saksamaa Liitvabariik .
2) Ida-Saksa aladel moodustas NSVL Saksa Demokraatliku Vabariigi.
1949 sõlmisid 10 Euroopa riiki + Kanada ja USA sõjavastase ühenduse ehk NATO. Vastukaaluks teeb NSVL Varssavi Lepingumaade Organisatsiooni.
14.Hinnang Hitlerile

Esiteks see Saksamaa plaan tervet maailma 2ra vallutada on yks suurimaid myyte s6jaj2rgses v6itjate ajaloos, Hitler ei teadnud Poolat rynnates, et alustab 2 Maailmas6daSaksa majandust isegi poldud selleks ajaks suure s6ja kursile viidud, ka Prantsusmaa annekteerides ei olnud Hitler veel maailmas6jas enda arvates, sest pakkus Inglismaale, Prantsusmaale ja teistele koguaeg rahu vastutasuks, et Versaille lepinguga kaotatud Saksa alad liidetakse uuesti suure riigiga.
Ka juudid poleks sattunud represseerimis ohvriteks sellisel m22ral kui Inglismaa oleks selle rahu vastu v6tnud, aga kui Stalinil valmis plaan Groza ja oli valmis Hitlerit ryndama, siis ennetati ta rynnnakut 2 /he n2dalaga, yhes6naga Venemaa ryndamine oli Hitlerile sundk2ik, kuna Venemaa oli s6da plaaninud juba 10 aastat, ka tanke oli neil s6ja alguses ca 10 korda rohkem kui sakslastel kuigi rahvaarvu vahe oli k6igest 2he kordne.See oli ka p6hjus, miks Stalin alguses kaotas nii suurel m22ral, ta oli viinud oma s6jav2e rynde kursile, ning puudus taktika kaitses6jaks.
Hitleri testamendis palus seal oma j2rglastel v6idelda inimlike viisidega ylemaailmse imperialismi vastu, erinevalt inglastest, kes korraldasid massigenotsiide Saksamaa linnades, kuigi pool aastat enne Dresdenit oli juba selge, et Saksamaa kaotab s6ja.Inglismaa juht - pool inglane, pool juut on maailma yks suurimaid massim6rvareid Stalini j2rel.
Aga Hitler armastas oma rahvast ja oskas veenda rahvast, miks neil teda vaja on. Stalin ei osanud kumbagi.
Ma arvan et kui natsisaksamaa oleks püsima jäänud, oleks hitler varem või hiljem maha rahunenud ja ära surnud ja oleks tulnud mõistlikum juht.

15.Miks laienes sõda Euroopas ja Aasias 1939 aatal MS-ks 1941.a lõpuks?
16.inimohvrid ,kes vastutab purstuste eest.
Vastutavad inimohvrit eest:

Kaks suuremat vastasleeri -Saksamaa ja NSV.
Hukkunud ei olnud aint sхdurid, vaid ka tsiviilelanikud.
Selle pхhjusex oli julmax ja metsikuks muutunud
Sхjapidamine, diktatuuride vдivallapoliitika,holokausti
Ning genotsiid.NSV vхim tхi kaasa kommunistliku bloki
Ning maailma lхhestumise,kьlma sхja alguse.

Vastutav II MS purustustest- koik sõjas osalenud

.DOC Laadi alla originaalfail 8 lk · .doc · 178 allalaadimist

100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.

~ 8 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-01-21 Kuupäev, millal dokument üles laeti

178 laadimist Kokku alla laetud

7 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

Teeleke Õppematerjali autor

üldinformatsioon, põhjalik konspekt

põhjused holokaust hitler

Sarnased õppematerjalid

doc

II maailmasõda

Tsehhoslovakkia. Sellega sai lääneriikide mõõt täis. 31. märts 1939 teatasid Suurbritannia ja Prantsusmaa, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi NSVL-ga. Hitler vajas kindlat seljatagust. Molotovi-Ribbentropi pakt 1939 suvel olid liidust Staliniga huvitatud nii lääneriigid kui Saksamaa. Stalin pidas kogu suve Prantsusmaa ja Inglismaaga läbirääkimisi, luues samal ajal salakontakte Hitleriga. Stalinil oli vaja uut maailmasõda ja et keegi seda alustaks. 23.august 1939 sõlmiti Moskvas Molotovi-Ribbentropi pakt (mittekallaletungileping). Salajane lisaprotokoll, kus Ida-Euroopa ära jagati. NSVL sai: Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia, Ida-Poola. Saksamaa sai: Leedu (hiljem siiski NSVL-le), Lääne-Poola. Teise maailmasõja algus 1939-1941 MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Hitleri käsul organiseeriti Saksa-Poola piiril provokatsioone. Süüdistades Poolat Saksamaa ründamises tungis Hitler 1. sept. 1939

Ajalugu

doc

II maailmasõda

Sammhaaval uue sõjani Uute konfliktikollete kujunemine Demok. nõrgemen või asend . teravdas rahvusvahelist olukorda; Versailles süsteem varises kokku. Saksamaa tühistas Versailles kokkuleppe; Saksamaa astus välja Rahvasteliidust ning loobus Locano lepingu tätmisest, see andis märku kavast asud revideerima Euroopa riikide piire; rahustamispoliitika; 1936 slmisid Saksamaa ja Jaapan Kominterni-vastase pakti, mis oli suunatud NL vastu; Hispaania kodusõda Esimene sõda pärast I MS ; kindral Francisco Franco; julm kodusõda; Hispaania kujunes pülogooniks, kus saksa, Itaalia ja NSV Liit katsetasid uusi relvaliike ja sõjapidamisviise; Kehtsetati Franco diktatuur Austria ansluss Hitleri maailmavallutuskava; esimeseks ohvriks sai Austria; esitas austriale ultimaatumi,nõudes vangistatud natside vabastamist; austria liitus saksamaaga(ansluss); Müncheni sobing Hitler valmistus ründama järgmist maad; Valis Tsehhoslovakkia; Ettekäändedna tsehhoslovakkia ründamiseks kasutas hitler s

Ajalugu

doc

II maailmasõda - õppematerjal

Teiseks lepingu põhisuunaks oli kaotada puhverriikide tsoon Saksamaa ja Nõukogude Liidu piiride vahel. Selleks, et oleks võimalik rünnata Saksamaad, kui see on hõivatud Lääne-Euroopas ja keerab Nõukogude liidule selja. Samad huvid, kuid vastupidises suunas ja kaugemas perspektiivis olid ka Saksamaal. Vastavalt Molotovi-Ribbentropi paktile ja selle salajases lisaprotokollis kokkulepitule algas 1. septembril 1939 Teine maailmasõda, kuigi sellel ajal seda veel mujal kui Moskvas nii ei nimetatud. Läänemaailm nimetas seda SaksamaaPoola sõjaks. Samal päeval (1. septembril) pidi vastavalt lepingule ründama Poolat ka Nõukogude Liit, kuid Stalin teatas, et tema väed ei ole rünnakuks valmis. Kuna Nõukogude Liit ei rünnanud Poolat 1. septembril nagu vastavalt lepingule pidi, sai Saksamaast Teise maailmasõja vallapäästja ülejäänud maailma rahvaste silmis, mis oligi Moskva poliitika eesmärk.

Ajalugu

docx

AJALOO KT II MS

1945 aprillini- Königsbergi granison oli sunnitud kapituleeruma. Ameerika vägedel tekkis võimalus tungida Berliini peale, kuid poliitiline olukord keelas selle ära. Berliin oli lubanud Stalinile. 16.aprill 1945 Punaarmee pealetung Oderil. 24.aprill jõuti Berliini. Hitler käskis Berliini viimse võimaluseni kaitsta. Hitler tegi enesetapu 1945 30 aprill. 2.aprillil Berliin kapituleerus. Saksamaa alistumine 7.mail 1945 kirjutati alla Saksamaa täielikule kapituleerumise aktile. II maailmasõda oli sellega Euroopas lõppenud. See 40 punk kirjeldab siis natuke ka 42. Punkti ( saksamaa lüüasaamine Teises maailmasõjas) 42. Saksamaa lüüasaamine II MS's 1942-1944 kaotasid Sakslased järjest lahinguid- Aafrikas alistuti Suurbritanniale ja USAle, Venemaal kanti Punaarmee ees järjest suuri kaotusi. Saksa sõdurid olid väsinud ja sõjast kurnatud ning ei suutnud enam ''välksõda'' jätkata. 6.juunil 1944 algas Normandia

Ajalugu

doc

II Maailmasõda

Suur pealetung algas märtsis. Samal ajal lähenesid lääne poolt Saksamaale lääneliitlased. Punaarmee ja lääneliitlaste (NSVL ja USA) kohtumine toimus 25. aprillil 1945 Elbe jõe ääres. Saksamaa pealinn Berliin alistus liitlasvägedele 2. mail NB! 8. mail 1945 Saksamaa kapituleerus Sõda Jaapaniga aga jätkus. USA heitis aatompommid 6. augustil 1945 Hiroshima linnale ja 9. augustil Nagasakile. NB! Jaapani kapituleerumispalve liitlastele võeti vastu 2. septembril 1945. Sellega oli Teine maailmasõda lõppenud Sõja tagajärjed: Nürnbergi protsess: Pärast sõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis kohus sõjasüüdlaste üle, seda tehti vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 24 Saksamaa riigitegelast ja sõjaväelast astusid Rahvusvahelise Sõjatribunali ette. Neid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades ning kõige rängemates inimsusevastastes kuritegudes. 12 Saksamaa kõrget riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalisi vanglakaristusi

Ajalugu

odt

Teine Maailmasõda

Teine MS II Maailmasõja põhjused ·poliitilised ·majanduslikud ·ideoloogilised 1)Rahulolematus Versaille rahulepinguga (Saksamaa rahulolematus) Rahvasteliit ei tulnud toime rahu tagamisega (sõjaliste tülide lahendamine) Lääneriikide lepituspoliitika Saksamaa suhtes NSV Liidu plaan laiendada kommunismivõimu 2)Saksamaa vajadus kolooniate järele, tooraine ja turu allikad Saksamaa vajadus sõjatööstuse arenguks NSVL soov tugevdada sõjaväge materiaalselt 3)Saksa rahva vajadus eluruumi järele NSVL kommunistliku idee laiendamine läänes * Saksamaa põhistrateegia: Saksamaa püüdis kõigepealt purustada lääneriigid, et kindlustada oma tööstuspiirkondi, enne kui asuda täitma peaülesannet: vallutada Ida-Euroopa ja purustada Venemaa. Saksamaa sammud II MS valla päästmiseks 1.1935 a. - Saksamaa tühistas ühepoolselt Versaille lepingu (kehtestas üldise sõjaväekohustuse ning asus uuesti looma lennuväge ning sõjalaevastikku

Ajalugu

docx

II Maailmasõda 1933-1943

IV. TEINE MAAILMASÕDA Kontrolltöö nr 6. 18. SAMMHAAVAL UUE SÕJANI 1. Mis toimus antud kuupäeval? 1933. a. 30. jaanuar Adolf Hitler sai Saksamaa kantsleriks 1935. a. märts Luftwaffe loomine 1935. a. juunis Anglo Saksa laevastiku kokkulepe 1936. a. märtsis Natsisaksamaa okupeeris Reinimaa 1938. a. 13. märts Austria ühendamine Saksamaaga 1938. a. 29.-30. september Müncheni Konverents 1938. a. 30. september Inglise-Saksa Ühisdeklaratsioon 1939. a. 14. märts Saksa-Poola mittekallaletungi leping(vist) 1939. a. 23. märts Saksa üksused marssisid Memelisse. Soomuslaeva "Deutschland" pardal saabus sinna ka Hitler 2. Mida tähendab: ``ansluss`` - saksa k. ühendamine, liitmine, annekteerimine) tähendab Austria liitmist Saksamaaga sudeedisakslane Sudeedid, kes kultuuri poolest tundsid tegelikult ennast

Ajalugu

pptx

Teine maailmasõda

 2. Majanduslikud eeldused, mis seisnesid natsireziimi sõjatööstuste väljaarendamises ning teisalt ka Nõukogude Liidu Punaarmee ülesehitamises. Mõlemad riigid rakendasid oma majanduse eelseisvate sõjaliste vallutuste rakkesse.  3. Ideoloogilised eeldused, mis seisnesid Hitleri põhiidees Saksa rahva eluruumi laiendamises. Stalin aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Põhjused: II maailmasõja põhjuste suhtes ollakse erimeelt. Teist maailmasõda peetakse ka I ms. jätkuks. Kindel on aga see, et  II maailmasõja vallandas Hitleri ja Stalini sobing MRP ning mõlema riigi vallutusplaanid Euroopas ning lääneriigid üritasid suurt sõda viimase hetkeni ära hoida. Teise m aailm asõja sõdivad pooled ja sõjatandrid  Kolmikpakti riigid: Saksamaa, Itaalia, Jaapan Ungari, Rumeenia, Bulgaaria (kokku 11 riiki)  Liitlased (liitlasriigid): Inglismaa, Nõukogude Liit, USA,

Ajalugu

Rohkem sarnaseid