hävitab tannenbergi lahingus Vene armee c) Ludendorff Saksa vägede ülemjuhataja; palus oma valitsuselt, et hakatks pidama rahukõnelusi d) Joffre Prantsuse vägede ülemjuhataja; palus Venemaal oma tegevust intensiivistada, et sakslased osa oma vägedest läänerindel viiksid idarindele e) Petaine Prantsusmaa kindral, kes juhtis kaitset Verdun'i lahingus f) Nivelle - 1916. aastal määrati läänerinde ülemjuhatajaks; otsustas läbi murda Saksa rindest; nn.Nivelle tapatalgud hukkus umbes veerand mln Entente'i sõdurit g) Foch - Läänerinde ülemjuhataja 1918-> Saksa liitlaste alistamine h) Wilson USA president, 14 punkti ehk tulevase maailmakorralduse kava i) Brussilov - 1916 a alguses määrati edela rinde juhatajaks Venemaal (luurelennud, ründekaevikud, üllatus rünnakud 8. Lahingud
Idarindel toimus Vene vägede poolt edukas pealetung Austria-Ungari vastu. Ajaloos tuntud Brussilovi läbimurdena. Saksamaa pidi Austria-Ungarile appi saatma oma vägesid, need võeti Verduni alt ära. Rumeenia sõttaastumine. Astus sõtta aug 1916 Entente´i poolel. Sõjaline panus kesine, jäid peagi hätta ja selle tõttu pidid Vene väed appi minema. See pikendas Vene rinnet. 1917. aasta Prantsusmaal vahetati välja ülemjuhataja Joffre, asemele Nivelle. Aprillis alustas ta pealetungi Reimse´i Soissons´i lõigus. Kestis 3 nädalat. Edu ei saavutatud, lahing oli strateegilises mõttes kasutu. Seda lahingut hakati nimetama Nivelle´i tapatalguteks. Nivelle asendati ülemjuhataja kohal kindral Petain´iga. Nov det toimus Cambrai juures esimene tankilahing. U 400 tanki. Inglased erilist edu ei saavutanud. Kujunes jälle positsioonisõda. Itaalia rindel 1917. a okt Caporetto katastroof. Itaalia väed said seal Saksa vägedelt
Põhjused: 1)Suurriikide valitsused alahindasid ohtu 2)Sõda romantiseeriti. Sõda peeti hiilgavaks. Ootus 3)Puudus rahvusvahelisi kriise reguleeriv institutsioon 4)Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Eeldused: 1)Austria-Ungari troonipärija ertshertseogi Ferdinandi tapmine 28.06.1914 2)Schlieffeni plaan- Prants kiire purustamine, siis Venemaa 3)Pranst plaan-Fra-Ger piirile rajada kindlustussüsteem, plaan17(Lotring,Elsass) 21-25.08.1914-piirilahing Fra-Eng väed said lüüa 02.09.1914 Marne-i lahing- peatati sakslaste pealetung 1915 sõtta astuvad nii ITL,Bulg 02.05.1915 algas Saksa armee Gorlice operatsioon 1916-Verduni lahing 01.07.1916 Somme lahing Eng tankid 1916 Rumeenia Antandi 07.05.1915sakslased lasid põhja Lustania 08.1917 Caporetto- sakslased häbistasid ITA ning võitsid 06.04.1917 Usa kuulutas sõja Saksamaale 21.03.1918 saksa pealetung, mis lõppes edutult ameerika üksused 08.08.1918 Amiensi all FRA-ENG 600 tanki 29....
I Maailmasõda Referaat Tanel-Mairo Sildnik 11LJ Eesti Mereakadeemia Merekool Õpetaja: Tarmo Tulgiste 2012 SISSEJUHATUS: Esimene maailmasõda sai alguse Austria-Ungari troonipärija tapmisega ning kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Kaasas 38 riiki ehk 75% rahvastikust. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Antaanti kuulusid:Venemaa,Prantsusmaa,Itaalia ja Inglismaa. Keskriigid:Austria-Ungari,Saksamaa,Itaalia.Itaalia läks hiljem Antaandi riikide poolele üle.Üheski? varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid,inimkaotused ulatusid miljonitesse,kõigem enam kannatasid tsiviilisikud.Mida 2. maailmasõda endaga täpsemalt kaasa tõi ja kes osutusid võitjateks? PÕHJUSED: 1) Suurbritannia ja Saksamaa võitlust liidri rolli pärast maailmas. 2) Venemaa, Austria-Ungar...
Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjused 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 2) Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 5) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid Schlieffeni plaan) Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisatsiooni liige Gavrilo Princip. ...
Esimene maailmasõda 1914-1918 Põhjused 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 3) Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 4) Sõja romantiseerimine 5) Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine 6) Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia (oli toimunud sõjatööstuse kiire areng, relvastuse võidujooks Inglismaa ja Saksamaa vahel - laevastikuseadused, Venemaa allveelaevatehased; kindralstaapide väljatöötatud sõjaplaanid Schlieffeni plaan) Sõja ajend Austria-Ungari troonipärija, ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28. juunil 1914 Bosnias, Sarajevos. Mõrvariks oli serbia terroristliku salaorganisat...
USA kõrvale jäämine oli kasulik Saksamaale, kes lootis, et nii jääbki, kuid 1917 olukord muutub. 1917-1918 Sõja viimast perioodi alustati seisus, kus sõda alustanud riigid olid kokku kukkumise äärepeal. Lääneliitlaste poolel astus 6 aprillil 1917 sõtta ka USA. Nii loodeti sõda lõpetada kiiremini. Aasta algul vahetati välja prantslaste ülemjuhataja Joffre´i asemele sai selleks Nivelle. Tema otsustas kõikuma löönud sakslaste rinde lüüa ühe tugeva löögiga puruks ning sellest läbi murda. Enne lahingut selgus, et sakslased olid rajanud piirile Sigfriedi kaitseliini. Prantslased ei tõmbunud tagasi, vaid alustasid aprillis rünnakut. Esimesed kaks liini murti läbi, kuid kolmas jäi püsima. See lahingut teatakse ajaloos kui Nivelle´i tapatalguid. 1917 aasta lõpul üritavad lääneliitlased uuesti Cambrai lahingus. Prantslasi saadab
Esimene maailmasõda 1914 (28 juuli)-1918(11 November) Koalitsioonid · Antant Inglismaa, Prantsusmaa, Venemaa, Serbia. · Lisanduvad: USA, Belgia, Jaapan, Itaalia, Rumeenia, Tsernogooria. · Kolmikliit Saksamaa, Austria Ungari. · Lisanduvad: Türgi, Bulgaaria. Sõjaplaanid · Saksamaa purustada kiiresti Prantsusmaa ja seejärel suunduda idapoole. · Venemaa pealetung austerlastele ja siis kaitsetegevus sakslaste vastu Poolas ja Kuramaal. · Inglismaa- pakkus oma laevastikku ja rahalist abi. Uuendused sõjapidamises · Kasutatakse Ypri all esimest korda keemiarelva · Hävituslennukid · Tankid · Kaevikusõda Põhjused: 1) Teravnenud vastuolud maailma suurriikide vahel eriti Inglismaa ja Saksamaa vahel 2) Ohu alahindamine usuti, et sõda võib olla vaid lokaalne, kuna suur sõda kahjustaks rahvusvahelist majandust, poliitikud bluffisid kergekäeliste sõjaliste ähvardustega (Maroko kriisid) 3) Sõja romantiseerimine 4) Rahvusv...
Tannenbergi 1914 Venemaa ja Saksamaa esimene Venemaa Idarinne pealetung peatati Verduni 1916 Saksamaa ja Prantsusmaa pikim positsioonisõda Somme`i 1916 Suurbritannia ja Prantsusmaa paljud surevad Läänerinne Jüüti mere. 1916 Suurbritannia ja Saksamaa sisuline võit Inglismaale, suurim merelahing Nivelle 1917 Saksamaa ja Prantsusmaa sõda väikesel territooriumil paljude inimestega, tapatalgud Cambrai 1917 Saksamaa ja Prantsusmaa tankilahing Caporetto 1917 Itaalia katastroof Itaalia jaoks UUENDUSED SÕJAPIDAMISES: Maal: tankid, raadio Merel: allveelaevad Õhus: lennukid, mürgigaasid
Mees') ja 8. märtsil idas Vaux' forti. Järgneva mõne kuu kuu jooksul muutusid Le Mort Homme ja naaberkünkad mitu meetrit madalamaks. 2. juunil alistus pärast pikaajalist lootusetut vastupanu Vaux' fort. Major Raynal'i juhitud garnison oli selleks ammendanud nii laskemoona- kui veevarud. Petain asendati 1. mail Robert Nivelle'iga. Nimelt tundus Prantsuse vägede ülemjuhataja Joffre'ile, et Petain on oma sõdurite vastu liiga leebe, ega innusta vägesid ründama. Nivelle oli aga juba tuntuks saanud kui halastamatu väejuht. 22. juunil alustasid sakslased taas rünnakut keskelt, sihiks Souville'i fort. Tuleettevalmistus toimus seekord difosgeeni sisaldavate gaasimürskudega. Hõivanud Thiaumont'i patarei ja Fleury küla, jäi Verduni viimane kaitseliin – Souville – neile siiski kättesaamatuks. 1. juulil alanud liitlaste pealetung Somme'i jõe ümbruses sundis sakslasi ära tõmbama osa oma kahurväest
It rinde 5 pealetungi löödi kõik tagasi. Vene vallutasid 2 kindlust Kaukaasias. Jüüti merelahing. Sbr & Pr vs Sm. Sakslased said lüüa. Venel polnud edu Sm vastu. A-U vastu tungiti edasi u 40 km. Taas tuli Sm appi ja venelased taganesid. Rohkem ei üritanud. Materjalisõda põhjustas laialdast deserteerumist. 1917 Mõlemad pooled üritasid rahu hakata tegema enda kasuks. Antante üritas mitmel pool juhtpositsiooni saada. Kindral Nivelle katsetas pealetungi tankidega, mis kukkus läbi (nivelle tapatalgud) Nivell astus tagasi, uus ülemjuhataja Petain. Rahu vahendajaks sai USA president Wilson. It-s oli Caporetto katastroof. 500.000 it sõdurit hukkus. Liitlased pidid appi minema. Vene kukkus revolutsiooni tõttu sõjast välja. Loodi Antante kindralstaap. 1918 Sõjategevust enam polnud. Sm proovis võimalikult kasulikku lepet, kuid Pr tahtis Sm-d ära jagada. Vene ei saanud midagi. Sm
1 ESIMESE MS PÕHJUSED *Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ja selleks pidi Prantsusmaa purustama. *Venemaa ja Autsria-Ungari konkurents mõjupiirkondade pärast Balkani poolsaarel *Saksamaa ja Prantsusmaa tüli Elsass-Lotringi pärast. *Kolooniate ümber jagamine. *Natsionalism. *Imperialism *Kultuurierinevused. *Militarism,võidurelvastus ja soovi rakendada oma sõjaplaane. *Valmisolekut riskida sõjaga vähemoluliste eesmärkide nimel. *1.)alahinnati ohtu-ei usutud maailmasõja võimalikkusesse ega pingutatud selle ärahoidmiseks piisavalt. *2.)sõda romantiseeriti-arvati,et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav.sõda sooviti ja oodati. *.3.)rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine-maailmas polnud 1914.a.organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada suurriikide liidrite kohtumisi. *4.)sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks, kuidiplomaatia.-ei märgatud sõjatehnika arengutega uuendatud vastavalt sellele julgeoleolekupo...
G. Princip tappis F. Ferdinandi (alaealine, mõisteti eluaegseks) P. von Hindenburg kindral, Sks armee eesotsas E. Luddendorff Sks kindral, staabiülem Hindenburg ja Luddendorff suutsid koos vene väed taanduma sundida. H. Petain Pr kindral; juhtis Verduni kaitset viis võidule A. Brussilov kindral, vene rindejuhataja; juhtis pealetungi A-Ungaris J. Joffre juhtis Marne'i lahingus Antandi vägesid, nurjates Sks sõjaplaani G. R. Nivelle Pr. armee ülemjuh; 1917.a tapatalgud, kus Pr Sks poolt tagasi löödi F. Foch Sks juht Marne'i lahingus G. Clemenceau Pr peamin T. W. Wilson USA president D. Loyd George UK peamin Clemenceau, Wilson ja Loyd George olid Versailles' rahulepingu initsiaatorid. V. E. Orlando Itaalia peamin; algselt kutsuti konverentsile, aga ei kaasatud otsustamisele V. Uljanov Lenin; Rahvakomissaride Nõukogu esimees (enamlaste + vasakpoolsete koalits. valitsus) M
Alfred von Schliffen - oli Preisimaa ja Saksa sõjaväelane kes on tuntud peamiselt Schlieffeni plaani koostajana. Ta oli Saksa keisririigi kindralstaabi juht 1891–1906 Paul von Hindenburg - oli Saksamaa sõjaväelane kes juhtis sjas idarinnet ja võitsid selle sõja Philippe Pétain - oli Prantsusmaa sõjaväelane (Prantsusmaa marssal, 1918) Aleksei Brussilov (ka Brusilov) – Vene kindral, juhtis vene vägesid läänemerel ja mõtles välja brusslovi taktika Robert Nivelle - oli prantsuse sõjaväelane. 1916. aasta mais anti Verduni lahingus tema juhtimise alla 2. armee ning tänu temale suruti sakslased sama aasta lõpus tagas Ferdinand Foch – Prantsuse armee liitlasvägede ülemmarssal, kes aitas välha mõelda compegnie vaherahu, lõi sakslased tagasi viimases lahingus pariisi külje all, marne lahingus. Woodrow Wilson - 8. jaanuaril 1918 pidas ta kongressile kõne, milles esitas neliteist teesi Euroopa ülesehitamiseks peale Esimest maailmasõda
Niguliste kiriku/muuseumi hoone ajalugu Niguliste on: keskaegne basiilika kolmelööviline hilisgootilik pikihoone polügonaalne kooriosa võimas neljatahuline torn barokk-kiivriga eri aegadel püstitatud kabelid põhja- ja lõunaküljel massiivsed 4-tahulised piilarid pikihoones saledamad 8-tahulised piilarid kooriosas lööve katvad lihtsad servjoonvõlvid Põhjaportaal: 13. saj lõpust raidportaal, varagootika, peasissekäik, uhke profileeritud palendseinad, lehemotiividega raiddekoor, kõrge ehisviil, sirge talumvöö Lõunaportaal 13. saj lõpul anonüümse Gotlandi meistri raidportaal, varagootika, kolmiksiirukujulise ülaosaga, ainus tallinnas :O 13. saj: 1230. Niguliste rajamise mainimine. vanim hauaplaat on aastast 1309, järgmine mainimine 1315, kui Nigulistet kasutatakse orientiirina. 1331 kalmistu mainimine I ehitatakse kooriruum. 13. saj lõpus lisandub kolmelööviline pikihoone, läänetorni alaosa ja esialgne käärkamber koori põhjaosas. Ps...
Esimene maailmasõda oli esimene suurt osa maailma maadest kaasanud sõda, mis kestis 28. juulist 1914 11. novembrini 1918. Sõdivad riigid jagunesid Antandiks ja Keskriikideks. Üheski varasemas konfliktis ei osalenud nii palju sõdureid. Sõja lõppedes oli sellest saanud ohvrite arvult teine konflikt ajaloos (Taipingi ülestõusu järel). Rohkem ohvreid on olnud hiljem ainult Teises maailmasõjas. Põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.sajandi alguseks teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Kiirelt arenev Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslaste seas oli aegamööda maad võtmas veendumus, et selleks tuleb kõigepealt purustada Prantsusmaa. Majanduselu oli muutunud rahvusvaheliseks, sõda oli kõigile kahjulik ning seetõttu polnud riiki, kes oleks teadlikult üritanud valla päästa maailmasõda. Et see ikkagi puhkes, sellele aitasid kaa...
I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud 1914. Aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite koh...
Loosungid olid: "Maha sõda!", "Me tahame rahu!" ja "Me oleme näljas". 1917. aasta veebruaris algas Vene revolutsioon. Nivelle'i tapatalgud. Suurteks rünnakuteks puudus keskriikidel jõud. Saksa sõjamasin oli välja kurnatud ning Austria-Ungari lausa kokkuvarisemise äärel. Entente'i ülemjuhatus otsustas rünnata kõikidel pearinnetel, et lõpetada sel aastal sõda. 1917. 6 aprill astus Entente'i poolel sõtta ka USA. Uueks ülemjuhatajaks määrati Georges Robert Nivelle. Nivelle'i plaan oli murda vastase kaitse otsustavas lahingus. Rünnakuobjektiks oli Saksa rinde etteulatuv osa Reimsi ja Soissons'i vahel. 7. aprillil algas ettevalmistav suurtükituli. 16. aprillil pealöök. Viimast kaitseliini ei õnnestunud murda. Suured kaotused tugevdasid sõjavastaseid meeleolusi Prantsuse armees. Cambrai lahing (maailma esimene tankilahing). See oli Inglise armee pealetung nov-det 1917. Rünnaku ootamatus andis efekti, sakslaste seas tekkis paanika
vaimustust ja pani kahtlema sõja vajalikkuses. Rahvahulkade rahulolematus tagalas oli suur. LÄÄNERINNE. 1916. a. oli välja kurnanud Keskriikide jõud. Seepärast otsustas Antandi ülemjuhatus rünnata vaenlast kõikidel pearinnetel, et lõpetada sõda. Peamist osa pidi etendama siin läänerinne. 6. IV 1917. a. astus Antandi pool sõtta ka USA. Läänerinde uueks ülemjuhatajaks määrati kindral G. R. Nivelle. Läbimurdekohaks märgiti Saksa rinde etteulatuv osa Reimsi ja Soissonsi vahel. Vaatamata suurtele jõududele ja põhjalikule ettevalmistusele operatsioon ebaõnnestus. Lahing toimus väga kitsal alal, mistõttu sakslastel oli võimalus kohale tuua hulgaliselt reserve. Ajalukku on see läinud "Nivelle'i tapatalgute" nime all. 1917.a. novembris-detsembris toimus Cambrai /kanbre:/ lahing, mis oli maailma esimene tankilahing. See oli inglise armee pealetung läänerindel
kuna oli olnud lääne-rinde esimestes lahingutes silmapaistvalt edukas. Koos Hindenbergiga suutsid ühe Vene armee Tannenbergi lahingus puruks lüüa, teise aga Ida-Preisimaal taanduma sundida. 22. Petain prantslasest kindral, kes määrati esimeses maailmasõjas Verduni lahingus Verduni kaitse juhiks ning kes suutis oma võitlejaid innustada purustatud kindlustustes vastu panema. 23. Nivelle Prantsuse armee ülemjuhataja kindral, kelle järgi sai nime Nivelle`i tapatalgud. 24. Grigori Rasputin Venemaal moraali laostumise sümbol, "pühamees", kelle erakordne mõju keisriperekonnale kahandas monarhia autoriteeti ka keisri ustavate toetajate seas. 1916. aasta detsembris langes monarhistidest vandenõulaste ohvriks, kuid mis ei suutnud enam aga keisrikoja mainet päästa. 25
19.saj lõpul jõudis maailma imperialismiajastu. Esialgu lähtus rahvusluse ideoloogia kõigi rahvaste võrdsuse põhimõttest, suuremate rahvaste juures tõstis pead sovinism e. marurahvuslus, nurgakiviks oli oma rahvuse teistest paremaks pidamine. See andis õigustuse imperialismile suurriiklikele püüetele saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Riigi huvid kõikjal maailmas, koloniaalvallutused ja majanduslik mõjuvõim. Vähem arenenud maad muudeti tugevamate maade tööstuse toorainebaasiks ning turuks. Levis Euroopa tsivilisatsioon, juhtmõtteks isikuvabadus, eraomand ja demokraatia (ainuvõimalik), muid poliitilisi kordi peeti mittetsiviliseerituks ja mahajäänuks. Suurriigid Poliitiline olukord Majanduslik olukord Välispoliitilised taotlused Suurbritannia *põhiseaduslik monarhia *vabakaubandus *rivaliteet Saksamaaga *...
I MAAILMASÕDA 5.ESIMESE MAAILMASÕJA PÕHJUSED JA ALGUS Maailmasõja põhjused Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks olid 20.saj alguses teravnenud vastuolud maailma suurvõimude vahel, kus ühel pool seisid Prantsusmaa ja Inglismaa ning teisel pool Saksamaa. Saksamaa soovis juhtpositsiooni Euroopas ning sakslased arvasid, et selleks tuleks kõigepealt purustada Prantsusmaa. Balkanil põrkusid aga A-U ja Venemaa taotlused. Maailmasõja puhkemisele aitasid kaasa järgmised asjaolud 1. Alahinnati ohtu- Suurriikide valitsused ei uskunud maailmasõja võimalikkusele ja ei pingutanud selle ärahoidmiseks. 2. Sõda romantiseeriti- 20.saj algul oli levinud kujutelm, et sõda on romantiline, ülev ja hiilgav. 3. Rahvusvahelisi kriise reguleerivate institutsioonide puudumine- maailmas polnud 1914. Aastal organisatsioone, mis oleks suutnud kiirelt korraldada näiteks suurriikide liidrite koh...
Euroopa riigid 19. saj. lõpul ja 20. saj. algul SKEEM: Euroopa 19. saj lõpul ja 20. saj algul - šovinism – inimesed pidasid enda rahvust paremaks kui teisipäev - imperialism – suurriigid püüdsid saavutada mõjuvõimu kogu maailmas - kolooniad – suurriigid hõivasid omale kolooniaid arengumaadeks odava tööjõu ja tooraine eesmärgil; asumaade rajamine, eesmärgiks saada toorainet (Prantsusmaa, Suurbritannia, Saksamaa) o 3 suurimat koloniaalriiki: Suurbritannia – Aafrika, Aasia Prantsusmaa – Aafrika, Aasia Saksamaa – Aafrika - Euroopa kesksus – 20. saj alguseks olid pea terve maailm Euroopa mõjuvalduses; euroopalike ideede levik (demokraatia, eraomanduslik majandus, isikuvabadus) Tehnika Majandus Ühiskondlik elu Konveiertootm Tran...
AJALUGU Õppematerjal: Eesti ajalugu: 1. A. Mäesalu, T. Lukas "Eesti ajalugu" I ja II Üldajalugu: 1. K. Jaanson "Üldajalugu XX sajandi algusest kuni 1938. aastani" 2. K. Jaanson "Üldajalugu 1939-1991" 3. Lähiajaloo õpik XII klassile SISUKORD MAAILM XX SAJANDI ALGUL..................................................................................................4 USA................................................................................................................................................. 5 Ameerika poliitiline süsteem 1900a............................................................................................ 5 SAKSAMAA...................................................................................................................................6 Koloniaalpoliitika.................................................................................
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
