Lähiajalugu I (5)

Lähiajalugu I
Maailm 20. sajandi algul
Šovinism – marurahvuslus, nurgakiviks on oma rahvuse teistest paremaks pidamine.
Imperialism – suurriikide püüe saavutada võimalikult suur mõjuvõim kogu maailmas. Koloniaalvaldused, majandusliku mõjuvõimu laiendamine. Öeldi, et tahavad hoolitseda vähe arenenute eest. Ametlikult kuulus euroopalike põhimõtete hulka
rahvaste õigus enesemääramisele, kuid tegelikult ei tahtnud keegi kuuldagi mõne enda territooriumi lahkulöömisest.
Koloniaalmaad hakkasid otsa saama, Saksamaa aga arvas , et oli saanud liiga vähe. Aafrikas olid vabad vaid Etioopia (Abessiinia) ja Libeeria.
Inglise-Buuri sõda – Aafrikas, hollandlased Oranje vabariigis. Partisanisõda,buuurid pidid sõlmima rahu.
Bokserite ülestõus – Hiinas, 1900, see suruti veriselt maha. Hiina oli poolkoloniaalne maa, kus tugevamad riigid toimetasid omatahtsi. Taheti välisvõimudest lahti saada.
1900. Saksamaal esimene lend by Ferdinand Zeppelin . 3 a hiljem 12 sek õhus Wrightide lennuk. 1912. hukkus Titanic .
Ühiskondlikud liikumised: 1) anarhistid, kodanik kord vaja kukutada , klassivastuolud likvideerida , diktatuuri aga ei ole vaja. 2) revisionistid, arvasid, et Marxi õpetust tuleb uuendada , järkjärgulised uuendused. 3) Vene enamlased , vägivaldne revolutsioon ja protetariaadi diktatuur. 4) tsentristlik suund, Karl Kautsky.
1879 . liiduleping Saksamaa ja Austria-Ungari vahel. 1882. ühines Itaalia. Kolmikliit. See oli ohu märk ja sundis Venemaad ja Prantsusmaad sõlmima liidulepingut 1893.Inglismaa ühines. 1904 . aastal kirjutasid Prantsusmaa ja Inglismaa alla ametlikule kokkuleppeele Entente Cordiale (Südamlik liit) ehk ANTANT. Jagati mõjusfäärid. 1907. kirjutasid Inglismaa ja Venemaa alla lepingule, jagati mõjusfäärid.
Sõja eeldused:

Liitude loomine

Üldise hoiaku muutumine sõja suhtes, ei oldud ammu sõditud

Sõjatehnika areng, võidurelvastumine.
Kolmikliidu eesmärgid:

Saksamaa: kolooniad; Prantsusmaa purustamine, oma võimu kehtestamine Euroopa mandril

Austria-Ungari: Oma positsioonide tugevdamine Balkanil ( Serbia vaja maha suruda)

Itaalia: Kaitsta end Prantsusmaa võimaliku rünnaku eest

Türgi: Toetust Venemaa ja Itaalia kasvava surve vastu
Antanti eesmärgid:

Prantsusmaa: Saksamaa mõjuvõimu vähendamine; Elsass ja Lotringi piirkonna tagasisaamine

Venemaa: Türgi, Venemaa võimu vähendamine; Tahtis Konstantinoopolit ja Dardanelle; Oma võimu kehtestamine Balkanil

Inglismaa: Saksamaa ülemvõimu vastu

Jaapan: Saksamaa koloniaalvaldused Aasias.
Ameerika- Hispaania sõda 1898. Hispaania kaotas Pariisi rahuga Puerto Rico, Filipiinid , Guami. USA sai aru, et tal on praegust Panama piirkonda vaja.
Kahuripaatide diplomaatia – USA nõudis Ladina-Ameerikalt, et sealsed riigipöörded ei tooks kaasa USA valitsuse või kodanikega sõlmitud lepingute tühistamist.
Ohtlik piirkond oli Balkan , sest neil lepingud kõigi liidulepinguid sõlminud riikidega. Serbia agressiivsus . Venemaa seisis Serbia taga. Türgi nõrgenemine. 1912. kuulutasid osad Türgile sõja. Türgi kaotas.
Vene-Jaapani sõda 1904-1905. Venemaa sai lüüa. Hiina pärast sõda. See kaotus soodustas 1095. revolutsiooni puhkemist. Verine pühapäev. 9. jaan. 17. oktoobri manifestis lubas Nikolai II Riigiduuma valimisi ja sõna ja muid vabadusi. Reforme oli siiski vaja, Pjotr Stolõpin hakkas neid teostama . Kõige olulisem oli agraarreform – talupoeg sai õiguse küla kogukonnas väljaastumiseks ja maa eraomanikuks kinnitamiseks.
Soome kuulus tol ajal Vene impeeriumile, Veebruarimanifest tühistas enamiku senistest Soome privileegidest. Soome jagunes kaheks: alalhoidlikud vanasoomlased, noorsoomlased(hakkasid vastupanu orgunnima). Palvekiri . Venestamine siiski jätkus. Sotsialistlike ideede levik.
Baltimaades ka rahvusluse levik. Lätis uus vool ehk jauna strava. Eesti ühiskond jagunes majandusmeesteks ja aatemeesteks. Sotsiaaldemokraatia laialdane levik.
1905. revolutsiooni tagajärjel rahutused , mõisate põletamine jms. Tsaar andis küll 17. okt välja manifesti, aga hiljem pidi saatma ka karistussalgad ja sõjaseisukorra välja kuulutama.
Eestis hakati asutama erakoole. Leedus levisid varem iseseisvuse taastamise ideed.
Kultuur. Progressiaeg. Antisemitismi tugevnemine. Vastukaaluks lõi Theodor Herzl sionistliku liikumise, mis koondas juute , taaselustas heebrea keelt juutide ühiskeelena.
Esimene maailmasõda
Põhjused:

Ohu alahindamine. Ei usutud sõja puhkemisvõimalusse.

Sõja romantiseerimine.

Puudusid rahvusvahelisi kriise reguleerivad institutsioonid .

Sõjaline mõtlemine osutus kaalukamaks kui diplomaatia. Ei märgatud sõjatehnika arengud, julgeolekupoliitikat ei uuendatud. Valitsused olid varem välja töötatud sõjaplaanide ohvreiks.
Ajend: Austria-Ungari troonipärija ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine Sarajevos 28. juunil 1914.
Saksamaa õhutusel kuulutas Austra -Ungari Serbiale sõja. Venemaa Serbia selja taga ja kuulutas vläja mobilisatsiooni, Saksamaa selle peale nõudis selle tühistamist, kuid selle mitte juhtumise tõttu kuulutas Saksamaa 1. augustil 1914. sõja Venemaale ja Prantsusmaale. Tungiti kallale Belgiale. Loodeti lühikest sõda.
Saksa sõjaplaan: Schlieffeni plaan. Alfred von Schlieffeni järgi. Prantsusmaa kiire purustamine ja seejärel vägede saatmine itta Venemaa vastu.
Prantsuse sõjaplaan: Vältida katastroofi, rajati Saksa piir äärde kaitsesüsteemid. Belgia piiirile seda ei saadud teha. Plaan 17. Lotringi ja Elsassi hõivamine, seejärel sissetung Saksamaale.
Inglismaa sõjaplaan: Plaan puudus, valmisolek koostööks Prantsuse vägedega.
Venemaa sõjaplaan: Ida Preisimaa või Austria-Ungari ründamine, prantsuse palvel Valiti ida preisimaa.
Austria Ungari sõjaplaan: Tuli võidelda Serbias ja Venemaa vastu.
Sõjategevust algas 2. august 1914. Kiirelt sai Saksamaa Luksemburgi kätte. 21.-25. augustil piirilahing Prantsuse-Inglise väed vs Saksa väed. Saksa võit.
Marne ’i lahing. Enesekindlus Saksa armees . Muudeti oma plaani. 2. sept Pariisi lähedal juba. Prantslased suutsid Pariisi all isegi rinde seisma panna, taksodega veeti mehi kohale. Schlieffeni plaan oli läbi kukkunud.
Saksa armee juhiks idarindel valiti Hindenburg , staabiülemaks Luddendorff. Vene väed löödi tagasi.
Positsioonisõda. Kaitsevahendid olid ründevahenditest tõhusamad. Ypresi juures kasutati 1915. aprillis mürkgaasi.
Itaalia astus 1915. sõtta hoopis Antanti pool. Talle lubati osa Austria-Ungari valdustest. Sõtta astus ka Bulgaaria , purustati Serbia väed.
Gorlice operatsioon . Tugev pealetung sakslaste poolt venelastele. Venemaal läks kehvasti.
Verduni lahing. Idarindel sakslastel väga hea seis, läänerindel oli vaja tööd veel. 1916. veerbuaris suured väed Verduni alll, Verduni kaitses Petain. 10 kuud kestis, väga ohvriterohke. Pigem prantslaste võit.
Somme’i lahing. 1916. Esimest korda võeti tankid kasutusele. Edu ei old rohkem kummalgi poolel.
Venemaal määratu uuesks rindejuhatajaks Brussilov. Rumeenia astus sõtt Antanti poolel, kuid see oli vaid häda, sest nüüd pidi venemaa ka nende koha pealt ründama, sest nad olid kobad.
Sõda merel. Allveelaevad, Meri inglismaa ja iirimaa ümber kuulutati sõjatsooniks. Saksa allveelaev uputas 1915. mais Inglise reisilaeva Lusitania. Inglased murdsid lahti Saksa mereväešiffri. Sakslased kuulutasid Jüüti merelahingu oma võiduks, kuigi tegelt oli võit pigem inglaste poolel.
Nivelle’i, Camrai, Caporetto lahingud.
Ersatskaubad – originaaliga peaks samaväärsed olema, kuid tegelikult maitsetud ja ebameeldivad tooted.
Juudipogrommid ehk arveteõiendamine juudi elanikkonnaga.
Venemaa kokkuvarisemine

Rahutused sõjaväes.

Majanduslik kaos

Keisrivõimu autoriteedi langus. Moraalne laostumine õukonnas, Grigori Rasputin . „Pühamees.“

Rahulolematuse üldine kasv.
Veebruarirevolutsioon . Ajendiks Petrogradi vilets varustamine toiduga. Sõjavägi läks ülestõusjate poolele üle. 3. märtsil 1917. kirjutas alla võimu üleandmisele Ajutisele Valitsusele.
Kaksikvõim. Ühelt poolt Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu ja teiselt poolt Ajutine Valitsus. Enamlaste esiletõus. Lubasid rahvale kõike, mida nood soovisid : rahu, leiba, maad. Saksamaa lootis, et enamlased lammutavadki Venemaa. Seega lasi Saksamaa Leninil ja teistel paguluses viibinu enamlaste liidritel läbi oma territooriumi Venemaale sõita. Ajutise valitsuse eesotsas oli Aleksandr Kerenski.
Oktoobripööre. Ajutise Valitsuse autoriteet väga madal. Lenin , enamlased, üritasid riigipööret 25. okt 1917. Võimu ülemineku enamlastele vormistas 26. okt II nõukogude kongress , mis moodustas esimese nõukogude valitsuse ehk Rahvakomissaride Nõukogu. Võeti vastu rahu- ja maadekreet .
Esseerid olid siiski enamlaste vastased, kuid nad hävitati. 1918. üheparteivõim.
Bresti rahu. Brest-Litovski kindluses rahuläbirääkimised Saksamaaga, venelased venitasid ja 17. veebruar 1918. alustas Saksamaa uuesti sõjategevust. Hõivatu Baltimaad, Ukraina . Venelased nõustusid nüüd kohe. 3. märtsil 1918. sõmiti Bresti rahu, sakslased said suure maa-ala Venemaalt. Venemaa väljus sõjast.
USA kuulutas Saksamaale sõja 6. aprillil 1917.
Liitlasvägede ülemjuhataja Foch.
Amiensi juures lahin 8. august 1918. Sai Luddendorffi vägi suure hoobi, „must päev.“ Sakslased said aru, et nad ei suuda seda sõda võita. 29. septembril tegi keisrile ettepaneku alustada rahuläbirääkimisi.
29. sept Bulgaaria alustas rahuläbirääkimisi Pransusmaa ja Inglismaaga.
Türgi kokkuvarisemise äärel. Thomad Edward Lawrence , inglise sideohvitser, pidas edukalt kõrbesõda, sest oli suutnud türklaste vastu mässule kihutada araablased. 30. okt kirjutas Türgi alla rahukokkuleppele. (1922 vist protesteeriti Versaille ’se lepingu vastu ning siis sõda, said pähe, 1923. kuulutati välja vabariik, mille presidendiks Mustafa Kemal .)
Austria-Ungari oli lagunemas, Austria kapituleerus 3. novembril.
Saksamaa kuulutati vabariigiks. Weimari vabariik.
11. novembril kirjutas 1918 aastal kindral Fochi staabivagunis alla Compiegne ’i vaherahule. Saksamaa pidi oma väed välja viima kõigilt okupeeritud territooriumitelt, Reinimaalt, Elsassist ja Lotringist.Pidi üle andma liitlastele oma sõjavarustuse, allveelaevad ja ookeanilaevastiku.
Pariisi rahukonverents – 18. jaan 1919. Kõik „võitjariigid“ seal, lükati tagasi Ameerika presidendi Wilsoni rahuplaan , keskenduti prantsusmaa ja inglismaa huvidele, kaotajad kutsuti vaid alla kirjutama. Samuti tehti seal Rahvasteliidu põhikiri. Maailma kõikide riikide ühisorganisatsioon, mis ei laseks riikidevahelistel tülidel enam sõjaks kasvada ning suudaks jõude ühendades taltsutada võimalikke agressoreid.
Versaille’i rahuleping – peeglisaalis 28. juunil 1919. Saksamaa loovutas sõjas saavutatu valdused , Tšehhoslovakkia, Leedu ja Poola, 1/8 territooriumist. Sõjaväe vähendamine, keelati omada lennuväge, allveelaevu. Reparatsiooonid.
Kolm uue maailma arhitekti: David Loyd George( Suurbritannia ), Geroges Clemenceau(Prantsusmaa), Woodrow Wilson (USA). Peaministrid.
Kokku varisesid Venemaa, Saksamaa, Austria-Ungari. Algas USA esiletõus. Seadis kahtluse alla lääne tsivilisatsiooni väärtused. Demokraatia kriis. Tugevdas äärmuslikke liikumisi .
Kodusõda Venemaal
6. detsember 1917. Soome iseseisvus .
16. veebruar 1918. Leedu iseseisvus.
18. november 1918. Läti iseseisvus.
Kodusõja algus oli juba 1917. lõpul, kui paljud Venemaa piirkonnad keeldusid tunnustamast uusi kommunistlikke võimumehi. Tekkisid „Valged“ valitsused – „ühtse ja jagamatu “ Venemaa taastamine, Asutava Kogu endised liikmed.
1918. aasta sügisel kuulutasid enamlased välja punase terrori. Koonduslaagrid , tapmised. Seda juhtuis Tšekaa ehk Erakorraline Komitee juht Felix Dzeržinski. 8-12 miljonit hukkus. Lev Trotski muutis sõjaväe paremaks. Sõjakommunism: kaotati palgad, majandus riigi kontrolli all, toiduainete jagamine tsentraliseeritud korras.
1918. loodavad enamlased, et Euroopa on revolutsiooni lävel. Bresti rahulepingust öeldi lahti. Valgete seis oleks old parem, kui nad oleks abi palunud kelleltki, aga nad ei tahtnud seda teha.
Enamlased võitsid kodusõja. (lõpp 1922)
Poola-Vene sõda – 1920. Poola võit.
Maailma kahe maailmasõja vahel.
1922. aastal sõlmisid Saksamaa ja Venemaa Rapallos Versailles ’ süsteemi vastase koostöölepingu. Saksamaa hakkas oma sõjatehnikat ikkagi arendama Vene sõjatehaseid kasutades.
Saksamaal hüperinflatsioon.
Komintern . Maailma kommunistlikud parteid. Tahtsid ülemaailmset sotsialistlikku proteraalste revolutsiooni. Riigipöördekatsed. 1. depts. 1924. ka Eestis.
1922. tulid fašistid Itaalias võimule, Mussolini .
Saksa kommunistid – spartakistid
Locarno konverents – 1925. Inglismaa, Prantsusmaa, Itaalia, Belgia, Tšehhoslovakkia, Poola, Saksamaa. Seal sõlmiti Reini tagastuspakt, mis kindlustas saksamaale Versailles’s paikapandud läänepiiri.
Briand’i- Kellogi pakt – 1928. Rahu unistused. Pransusmaa, USA, kõik konfliktid peab lahendama rahumeelselt. 15 riiki + 48 riiki.
Ülemaailmne majanduskriis 1929-1933. Esmalt põllumajandus, USA aktsiaturg , 29. okt 1929 New Yorgi börsi paanika . Pangandus varises kokku. Pankrotid.
Ülemaailmse majanduskriisi põhjused:

Ületootmine.

Vale majandamine . Laenukoormus liiga suur, laene anti liiga palju.

Valitsuse vead kriisi ajal. Loobumine vabakaubanduse põhimõtetest, kõrgete tollimaksude kehtestamine.
Tagajärjed: tööpuudus, nälg, rahulolematus, vaesumine . Inimesed said aru, et nad ei saa enam riigi abita olla.
Demokraatia ei ole jätkusuutlik, sest: demokraatlike traditsioonide nõrkus; poliitiliste erakondade arenematus; vead põhiseadustes ja valimisseadustes.
1932. USA presidendiks Franklin Delano Roosevelt . NEW DEAL – tarbimise kasvu soodustamine, elanike sissetulekute suurendamine (hädaabitööd); riigi eelarve võis lasta tasakaalust välja, mõõdukas inflatsioon ; maksude tõstmine.
Inglismaa kaotas juhtivpositsiooni. Tööpartei ehk leiboristid .
Briti Rahvaste Ühendus – 1931 . aastal Westministeri statuut. Muutis dominioonid sise- ja välispoliitiliselt suveräänseks.
Diktatuuride teke:

kergesti manipuleeritavate valijate teke(valimisõigused)

pettumine Versailles’ süsteemis

pettumine demokraatias

lubati majanduslikku tõusu
Mussolini: taastab korra, sama võimsaks kui Rooma impeerium . Rahvuse on tervikuna tähtsam. 1922. peaministriks. Riiklik propaganda .
Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei. NSDAP. Pruun ja punane katk.
Hitleril Schutzstaffel ehk SS ehk kaitsemalev. SSile allus salapolitsei ehk Gestapo .
Saksamaal saavutati tööpuuduse likvideerimine ja elatustaseme tõus.
Venemaa.
1922. ühendati Ukraina ja need kõik Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks.
Kuna inimesed ei old kommunistidega väga rahul, siis nad muutsid oma majanduspoliitikat: NEP – Toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla suurusega maksuga, ülejäänud toodangu või turustada. Rahareform . Eraettevõtlusele õigused. Kommunistid lootsid selle süsteemi ikkagi kiirelt likvideerida.
1924. suri Lenin. Soovitas uueks Lev Troskit, aga ta ei olnud väga suuteline võimu hoidmiseks. Stalin tuli siis. Ta lõpetas kohe NEPi . Alustas industrialiseerimist ehk suurtööstuse eelisarendamist.Viisaastaku plaanid. Sundkollektiviseerimine.
Suur terror. 1934. Senini vaid talupoegade vastu, siis aga ka kompartei , julgeolekuorganite jms vastu. Loodi GULAG . Sunnitöölaagrid.
Soome. Lapua liikumine – vastukaaluks kommunistidele vist. Edukad .
Poola. Jozef Pilsudski laskis okupeerida Vilniuse. 1926. riigipöörde tegi, kuulutas end peaministriks ja kehtestas sanatsioonirežiimi. (tervendamine).
Lätis oli alates 1934. peaministriks Karlis Ulmanis , Leedus Antanas Smetona.
Balfourdi deklaratsioon – maailmasõja ajal lubasid inglased juutidele nende rahvusliku kodu taastamist.
India. Jawaharlal Nehru. Mohandas Gandhi -> Mahatma . (suurhing). Iseseisvuse saavutamine vägivallatul teel.
Hiina. Sun Yatsen asus riiki ühendama, oli rahvuslik kodanike jõudude liider. Tema erakond Guomindang . Tema tööd jätkas Chiang Kaishek . Kantoni valitsust toetanud kommunistid lõid lahku ja kuulutasid välja Hiina Nõukogude Vabariigi. 1935. võimule Mao Zedong .
Kultuur.
Sõjajärgne pessimism. 1920ndad – kergemeelsed. Coco Chanel, Charlie Chaplin.
Dadaism – pilkas konservatiivset kodanlust ja ka iga hinna eest originaalitsevaid kunstnikke.
Sürrealism, Salvador Dali. Eksistentsialism. Einstein . Freud(mõlemad põgenesid). Määratu loomepotentsiaali kohta, kes põgenesid – „Hitleri kingitus vabale maailmale.“
Stalini ajal NSVL – sotsialistlik realism , marksistlik teadus( darvinism näiteks oli, geneetika ei olnud marksistlik.)
1930ndatel – internatsionaalne stiil. Tuulest viidud . Atlandi ookeani ületamine lennukil – Charles Lindbergh.
Teine maailmasõda
1935. tühistas Versailles’ lepingu, astus välja Rahvasteliidust, loobus Locarno lepingu täitmisest, Itaalia ründas Etioopiat,
1936. Hitleri väed Reini demilitariseeritud tsoonis. Saksamaa ja Jaapan – Kominterni-vastane pakt. Hiljem liitus Itaalia ja teised. Hispanias tuli võimule Rahvarinne (kommunistid), algas kodusõda. Itaalia ja Saksamaa toetasid Francot, vabariiiklasi.
1938. Nõudis Hitler Austria natside vabastamist ja nende juhi nimetamist valitsuse eesotsa. 13. märtsil teostust austria anšluss. Tšehhoslovakkias süüdistas tšehhe, et need olevad neid taga kiusanud ja nõudis Sudeedimaa loovutamist. 29. septembril Itaalia, Prantsusmaa, Inglismaa, Saksamaa Müncheni sobing .
1939. esitas Hitler ultimaatumi Leedule. End kuulutas iseseisvaks Slovakkia , hõivati ülejäänud Tšehhoslovakkia. MRP. Stalin nimetas Hitlerit „revolutsiooni jäälõhkujaks.“ Lubati mite teineteist rünnnata 10a jooksul ega osalega teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Maginot’ ja Siegfriedi liinil kummaline sõda kuni 1941.
1940. 9. aprill vallutati Taani, rünnati Norrat. 10. mai rünnati Belgiat ja Hollandit. Juuni alguses evakueerumine Dunkerque kaudu. 22. juunil Compiegne’i metsas Prantsusmaaga vaherahu . Vaba Prantsusmaa + Charles de Gauller, Vichi valitsus – Petain. Lahing Inglismaa pärast. Balkani vallutamine , Kreeka. Allveesõda.
1941. Sõda Aafrikas, Erwin Rommel . Aarika korpus. Kõrberebane.
Karl Selter 24. sept 1939 Moskvas. 28. Baaside leping. 18. okt üksused Eestis.
Soome talvesõda – ülemjuhataja marssal Mannerheim . Soome venitas baaside lepinguga, 30. nov 1939 ründas Punaarmee. Mannerheimi liin . 12. mörts 1949. sõlmiti Moskvas rahu. 16. juuni 1940. esitati ultimaatum Eestile, nõuti piiridele koondati 100k punaväelase sisselskmist, uut valitsust. Andrei Ždanov tuli Tallinna lõplikult asju vormistama. Nõukogude näpunäidete järgi seati kokku uus valitsus. Päts nimetas ametisse Barbaruse.
Koos Saksamaaga ründas NSVLi ka Rumeenia, Itaalia, Soome, Slovakkia ja Ungari. Leningradi blokaad 1941.. Suur Isamaasõda. 6. dets 1941. vastupealtung.
7. dets. 1941. Jaapan ründas Pearl Harborit.Stalingradi lahing 1941 lõpp- 2. veebr 1943.
Novembris 1942. Briti väed EL-Alameini all väga edukad.
Kurski kaar. 5. juuli 1943. Uus pealetung, kuid ebaõnnestus.
1942. Midway lahingus ameeriklased võidavad japse.
22. juuni 1944. punaarmee pealetung.
6. juuni 1944. Normandia dessant .
Kollaborandid – võõrvõimuga koostööd tegevad inimesed.
Andrei Vlassov moodustas omaette väeoi venelastest võitlemaks venelaste vastu.
21. jaan. 1942. Wannsees nõupidamine, juudid itta, Auschwitzi . Krahv Wallenberg üritas hukkumisele määratud juute sakslaste käest välja osta.
Vastupanuliikumine. Prantsusmaal la resistance. Jugoslaavias Josip Broz Tito. Klaus von Stauffenberg atentaat Hitlerile 20. juuli 944. Armija Krajova – Poola Londonis asuva eksiilvalitsuse põrandaalune armee vms.. Ukraina rahvuslaste jht oli Stepan Bandera.
2. mai Berliin käes, 8. mai Saksamaa kapituleerumine.
6. august Hiroshimale, 9. august Nagasakile, 2. september Missouri pardal Jaapan kapituleerus.
1941. aastal 14. augustil Atlandi harta. Roosevelt ja Churchill . Lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus. Kuid NSVLi soove rahuldati ka. Saksamaa vastane sõja ja riikide tulevikupoliitika põhimõtted.
1942. aastal 1. jaanuari Ühinenud Rahvaste deklaratsioon. Selle aluseks Atlandi harta. Sisuks separaatrahust hoidumine Saksamaaga.
1943. aastal 1. detsembril Teherani koverents. Stalin, Churchill, Roosevelt. USA ja Inglismaa avavad uue rinde, NSVL kohustub Jaapaniv astu välja astuma , USA ja Inglismaa tunnistavad NSVL 1941. piire . Saksamaa jaotamine, Poola piirid.
1945. 4-11. veebruar Jalta konverents. Churchill, Roosevelt, Stalin. Sõjajärgne maailma jagamine võitjate vahel, saksamaa jaotamine okupatsioonitsoonideks NSVLi, USA, Prantsusmaa ja Inglismaa vahel. Otsustati ÜRO asutamine.
1945. 17. juuli-2. aug Potsdami konverents. Harry Truman, Churchill, Stalin. Saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks, Saksamaa denatsifitseerimine , demilitariseeimine, desarmeerimine .
Üldist rahulepingut sõja lõpus ei sõlmitud. 19. veebruaril 1947. mingi leping. Saksamaa ja liitlased pidid maksma reparatsioone, territooriume loovutama,.