„Pildikesi seltsimajast” Käisin 7. detsembril Kuressaare Linnateatris vaatamas näitetükki „Pildikesi seltsimajast”. Peaosalised olid Karl Villem Viss, Taavi Sink ja Robin Soolind. Ma ei ole neid kunagi varem näinud mingit tükki näitlemas, sest see oli nende elu esimene näitetükk, kuid siiski nad näitlesid väga hästi välja arvatud see, et Karl Villemil unus korraks ühes kohas tekst ära. Minu lemmik näitlejaks osutus Karl Villem Viss, kuna ta naeratas terve aja laval olles olenemata Rita Ilvese karmist pilgust. Väga meeldis mulle ka üks kloun kelle nime näidendis ei mainitud aga teda kehastas Ekke Kaarel Rand. Ta meeldis mulle, sest ta
RÜÜT RÜÜT Rüüt on ansambel, mille muusikas kohtuvad näitleja, jazzmuusiku ja kahe lõõtsamehe erinevad maailmad ning kombineeruvad kokku ühiseks tervikuks Mängitakse eesti traditsioonilisi pillilugusid või regilaule ning enda loomingut Aastal 2013. sai Rüüt Põlva folkfestil parima kohustusliku loo seade auhinna RÜÜT Rüüdi nimekaim on soolind rüüt Lind on määratud III kategooria kaitsealuseks liigiks. Ansambli ja linnu vaheline paralleel jooksebki just selles et nii lind kui ka eesti pärimusmuusika on väljasuremis ohu all. Rüüdi loodud iseloomustavad Müstiline atmosfäär Keerukad harmoonia-, meloodia-, rütmikombinatsioonid Täpsus Hea teineteise tunnetus JUHAN UPPIN Lõõtsamees Tegutsenud ansamblites Tuulelõõtsutajad, Estonian Folk Orchestra. MAARJA SOOMRE Klaveri mängija
Looduskaitseseadus Jaanika Märdimäe Taavi Tuvikene Merli Soolind Looduskaitseseadus on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Varem kehtis Eesti Vabariigis kaitstavate loodusobjektide seadus (KLOS). Seaduse eesmärk Looduse kaitsmine selle mitmekesisuse säilitamise, looduslike elupaikade nind
Saatana muusika 19. sajandil hakkas levima uut laadi muusika. Seda hakati kutsuma dzässiks. See muusika sündis Lõuna-Ameerikas, ning kasvas välja USA neegrite töölauludest, spirituaalidest ja bluusist. Dzäss vastandus kogu teda eelnenud muusikale. Oluline osa dzässis oli improviseerimine ehk oma loomingu väljendamine, lisaks oli dzäss emotsionaalne, ettearvamatu, kirglik ja tänu sellele täiesti vastuvõetamatu enamikele klassikalise muusika austajaile. Kuna dzässi hakkasid esimesena esitama töölisklassi neegriansamblid, suhtusid jõuakamd inimesed sellesse tõsise eelarvamusega. Peamiselt kuulasid dzässi mustanahalised, sest paljude valgete arust tähendas dzäss midagi siivutut ja sensuaalset. Väideti, et dzäss mõjub tsivilisatsioonile halvasti, ning kindlasti ei tohtinud seda kuulata lapsed ja teismelised. Selle tõttu keelati see paljudes Ameerika osariikides. Lisaks hakkasid dzässi vas...
Elu täielik muutumine ühe kuuga Ma poleks eales uskunud, et psühholoogiatund võib olla nii huvitav, andes mulle palju erinevaid nippe ja näpuandeid, kuidas elus toime tulla. Ma arvasin enne psühholoogia tunnis käima hakkamist, et psühholoogia on kuiv teooria inimeste tüüpidest, kuid ma eksisin, see on midagi enamat. Me saame gruppides asjade üle arutada ja ühtlasi analüüsida ka ennast. Alates esimestest tundidest olen rohkem mõtlema hakanud sellest, kuidas enda senist tegevust efektiivsemaks muuta ja olen enda senistes tegevustes hakanud vigu otsima. Vigu otsin vaid selleks, et ma ennast paremaks saaksin muuta. Kindlasti on mulle kasuks tulnud ka mälutreenig, mida ma tunnis tehtu järgi olen kodus harjutanud. Kindlasti võin väita, et võõrkeeltes õpitavad sõnad ja fraasid hakkavad kohe tüki kergemini pähe. Ja õppimist kergendab ka sõnadest pildi kokkupanemine. Eriti kasulik on see näiteks luuletuse esitamisel, või...
Robin Soolind Teatrietenduse retsensioon Becky Mode ,,Kõik on täis" Käisin 27. novembril Eesti Draamateatri väikses saalis vaatamas Priit Pedajase lavastatud monoetendust ,,Kõik on täis". Esmakordselt etendus antud näidend 18. jaanuaril 2008 Eesti Draamateatri maalisaalis. Lavateos kajastas restoranis töötava administraatori tavalist
seda sorti lauamängu. Lauamängu valmistamiseks läks vaja: 1) 30x42 cm-list papitükki, 2) 30x42 cm-list must-valget maailmakaarti, 3) Värvipliiatseid, markerit ja liimi. Töö käik. Ken Pihlas: Lõikasin suurest papitükist välja 30x42 cm-lise papitüki ja seejärel kleepisin sellele must-valge A3 formaadis maailmakaardi. Töö käigus üritasin jälgida, et papi ja paberi vahele ei jääks õhumulle. Valisin välja sobivad riigid, mida kasutada lauamängu tegemisel. Robin Soolind: Esiteks mõtlesin välja reeglid. Abi sain kodus olevatest lauamängu reeglitest. Varusin värvipliiatsid, millega värvisin Keni poolt väljavalitud riigid. Seejärel nummerdasin värvitud riigid valitud järjekorras. Varusin ka mänguks vajalikud nupud ja täringu. Koos mõtlesime igale riigile kohased tegevused. Lauamängus sisalduvad tegevused: 1. Austraalia- Proovi veeretada võimalikult suur number, (et alustada jõudsalt edasiliikumist). 2
osirise surnukega ning äratasid selle ellu, siiski eelistas osiris olla maaaluste surnuteriigi valitseja. toimus pikk võitlus horose ja sethi vahel. jumalad kuulutasid HOROSE võitjaks ja valitsejaks. jumalanna Hathor- lehmasarvedega või peaga naine, kes kehastas loomade ja inimeste viljakust. kaitses eriti naisi ja edendas tantsu ja muusikat. Anubis- surnute jumal, kes oli saakalikujuline. tema võimkonda kuulusid matusetalitlused ja palsameerimine. Thot oli soolind iibise või paaviani peaga, egiptuse kuujumal. samuti leiutas hieroglüüfid. ta kaitses kirjakeelt. SURMAJÄRGSUS inimene järkab elu peale surma, seetõttu ta mumifitseeriti ja pandi alle kaasa asju. vaesemad maeti kõrbe äärde ja pand ikaasa luust asju ja kalliskive. rikkad maeti hauakambritesse või spetsiaalselt ehitatud püramiididesse, kuhu pandi kaasa meeletult väärtuslikke ja kalleid asju, mida arvati tal edaspidiselt vaja minevat.
Tartu Ülikool Eesti loomamuinasjutud Koostaja: Sirli Soolind Eesti rahvaluule 2011 Sisukord Sisukord................................................................................................................................................1 Sissejuhatus..........................................................................................................................................2 Mis on loomamuinasjutt?...................................................
· Isis egiptlaste kujutuses noor naine, kel peas kaarjad lehmasarved ja nende vahel päikeseketas. · Seth kõrvetav ja viljatu läänetuul. · Hathor lehmakujuline, lehmapea või sarvedega jumalanna, kes kehastas loomade ja inimeste viljakust, kaitses eriti naisi ja edendas tantsu ning muusikat · Anubis saakalikujulise või saakalipäine surnute jumal. Matusetalitused ja surnute palsameerimine. · Thot egiptlaste kuujumal. Soolind iibise või paaviani peaga. Ühtlasi hieroglüüfide leiutaja ja kogu kirjatarkuse kaitsja · Pühad loomad skarabeus (tõusev päike), must härg ( Apis) · Surnukeha mumifitseerimine spetsiaalne töötlemine selle paremaks säilimiseks · Matusetseremoonia algas surnu väljakandmise ja palsameerimismajja toimetamisega. Keha viidi Niiluse läänekaldal. Toimetati surnu paadiga üle jõe. · Hauakambrid püramiidid, kaljusse raiutud hauakambrid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
