kultuurilisele või etnilisele taustale. Holokaust - on termin, mida üldiselt kasutatakse Teise maailmasõja ajal Saksamaa poolt juutide vastu toime pandud genotsiidi tähistamiseks. Talvesõda - Soome ja NSVL vaheline sõda, mis toimus 100 aasta kõige külmemal talvel 30. novembril 1939- 13. märtsil 1940. Jätkusõda – 1941-1944 Oli sõda Nõukogude Liidu ja Soome vahel. Suur Isamaasõda - NSVL ja Saksamaa vaheline sõda 22. juunist 1941- 9. maini 1945. Kolmikpakt – oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, mis sõlmiti 27. septembril 1940 Berliinis. Atlandi harta – 14. Aug. 1941 USA presidendi F. D. Roosevelti ja Suurbritannia peaministri W. Churchilli vahel sõlmitud kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted Totaalne - II maailmasõda kujunes juba algusest peale totaalseks sõjaks: selles olid ühel või teisel kombel sunnitud osalema kõik sõtta haaratud riikide kodanikud.
1.Aastaarvud . * 1. sept. 1939- 2.sept. 1945 : Teine maailmasõda. * 7 dets. 1941 : Ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. * 8-9 mai 1945 : Võidupüha, saksamaa kapituleerus, berliin langes. 9 mai lõppes sõda nõukogude liidu jaoks. *29sept. 1988: müncheni kokkulepe *6 juuni. 1944: avati teine rinne läänes *23 august 1939: MRP leping, ja sinna juurde kuulu ülisalajane lisaprotokoll. *22 juuni 1941 : Saksamaa tungib kallale NL algab suur isamaa sõda. 2. Nimed . * Aadolf H.: Saksamaa diktaator e Fürer. * Truman: Ameerika president. Laskis visata tuumapommid jaapanile. *Roosevelt: USA president 2. Ms *Stalin: NSV liidu diktaator, kommunistliku partei juht. *Churchill: Suurbritannia peaminister *Mannerheim: Soome sõjavägede juht, juhtis soomet talvesõjas venelaste vastu. 3. mõisted * Talvesõda: sõda Soome ja Venemaa vahel 1939nov-1940märts. Soome hakkas NSV liidule vastu ja säilit...
2 MS eeldused: poliitilised - Versailles`i leping oli paljude tundeid solvanud,Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime(ei suutnud suurriike ohjata),paljud sõlmitud paktid ja lepped lisasid Hitlerile kindlust (eriti molotovi-ribbentropi leping). Majanduslikud - Saksamaa kriisist välja toomiseks otsustas Hitler rõhku panna sõjatööstusele, ka NSV plaan oli riigi tugevdamine, mõlema riigi armeed vajasid sõjalist rakendust. Ideoloogilised - Hitleri mõte (saksa rahvas vajab eluruumi, mille saamiseks oli vaja vallutada) Stalini unistus (kommunismi laienemine läände, mille saavutamiseks oldi nõus sõjalist jõudu tarvitama, MRP lisas mõlemale kindlust ja kindlustas selle, et neid ei segataks. MRP:Molotovi-ribbentropi pakt(Saksamaa ja NSV mittekallaletungileping,mis tegi nad ajutiselt liitlasteks). Salaprotokoll: määras nii NSVL kui ka Saksamaa mõjusfäärid (Saksamaa - ida-poola ja euroopa, mis jäid ida-poolast idapoole. Vennemaa - baltiriigi...
1. Mis aastal toimus Müncheni konverents?1938 2. Milles seal kokku lepiti?tsehhoslovakkia loovuutab sudeedimaa saksale 3. Mis olid selle kokkuleppe tagajärjed?Saksa okupeeris terve sudeedimaa 4. Millest võis olla tingitud lääneriikide järeleandlik kõitumine?ei tahetud sõda alustada 5. millise hinnangu annad sina lääneriikide tegevusele münchenis?Lääneriigid oleksid pidanud tsehhit aitama 6. Millal sõlmiti MRP leping?23 august 1939 7. Miks oli sellest lepingust huvitatud Saksamaa, miks Venemaa?Saksa tahtis alustada sõda poolaga ja tahtis et NSVL ei läheks poolale appi. Nõukogude liit sai vallutada suuri alasi. 8. Millised olid selle tagajärjed Euroopale? Puhkeb teine maailmasõda 9. Millised olid tagajärjed Eestile?Eesti läheb nõukogude liidu mõju alla 10. Milline on sinu hinnang MRP lepingule?see oli halb,sest eesti riik ei jäänud pidama 11. Millal sõlmiti baasleping Eesti ja NSVL vahel?1939 12. Miks sõlmis Eesti NSVL'ga Baaside lepingu?...
aastaarvud ( kuupäevad ) : 1. sept. 1939- 2.sept .1945- kestis II ms 29.sept. 1938-sõlmiti Müncheni kokkulepe 23.aug. 1939- Molotov -Ribbentropi pakt 3.sept. 1939 - kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja 17. sept1939- sisenes Poolasse Stalini Punaarmee 22. juuni 1940- sõlmiti Saksa- Prantuse vaherahu ( Compiegne´is ) 22. juuni 1941- tungisid Saksa väed Nõukoguse Liidu aladele 7. dets 1941 - ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikul Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja 6. dets. 1917- kuulutati välja Soome iseseisvus 1939-1940- Talvesõda 25. juuni 1941- kuulutas Soome parlament NSV Liidule sõja 19. sept . 1944- sõlmiti Soome ja NSV Liidu vahel vaherahu 6. juuni 1944 - maabusid USA, Suurbrirtannia, Kanada ja Poola sõjajõud Lääne- Prantsusmaal Normandias 7.-8. mai 1945- kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa tingimusteta kapituleerumise aktidele 2.sept 1945- allkirjastasid Jaapani ning ...
Miks Suurbritannia vallutamine ebaõnnestus? - Kuna britid osutasid ägedat vastupanu. 7. Miks tungis Saksamaa NSV Liidule kallale, kuigi oli sõlmitud MRP ja sõpruse- ning piirieping? - Et hoida ära Nõukogude Liidu poolt kavandatav esmarünnak Saksamaa vastu 8. Kuidas muutis Jaapani rünnak USA vastu jõudude tasakaalu Teises maailmasõjas? - Sõjategevus haaras ka Vaikse Ookeani piirkonna ning Euroopa tagant hakkas välja paistma Ida-Aasia. 9. Selgita mõisted: 1) Kolmikpakt 27. sept 1940. aastal Berliinis sõlmitud leping, millele allakirjutanud olid kohustatud üksteist igati toetama (Jaapan, Saksamaa, Itaalia); Kolmikpaktiga liitunud riike nimetatakse ka Teljeriikideks 2) holokaust juutide hirmus saatus Teise Maailmasõja aastail 3) Atlandi harta 8-punktiline deklaratsioon, milles Roosevelt (USA president) ja Churchill (Suurbritannia peaminister) kooskõlastasid ja allkirjastasid kokkuleppe, milles sõnastati sõja
Liitlassuhted II maailmasõjas Millised lepingud panid aluse Saksamaa, Itaalia ja Jaapani liitlassuhetele? - Teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel -Kominterni vastane pakt -Kolmikpakt Millised riigid sõdisid koos Saksamaaga idarindel NSV Liidu vastu? Kuidas lõppes sõda nende jaoks? Millal/mil moel nad astusid sõjast välja? -Rumeenia -Soome -Bulgaaria -Slovakkia Milliste riikide/alade vallutamisel tegid koostööd Itaalia ja Saksamaa? Mida nad saavutasid? -Jugoslaavia -Kreeka -Egiptus Millised sõjasündmused panid aluse Suurele kolmikule e Saksamaa-vastasele liidule? Sündmus Milles seisnesid liitlassuhted? Millist abi anti? 1939 Hitler ründas Poolat ,kellel oli sõlmitud leping Inglismaaga 1940 Nõukogude liit ründas Bukoviinat 1941 Saksamaa ründas NSV Liitu, Pearl Harbori ründamine Jaapani poolt. Loodi Atlandi harta, USA-Inglismaa, NSVL abistasid üksteist, USA relvastusega. Nüüd oli põhjus USA-l sõtta astuda...
jagu saada pommitades. Aug-okt.lõpuni 1940 lahing Britannia pärast Saksa lennukid käisid pommitamas Inglismaa lennuväljasid, raudteed, sadamaid, tööstuskeskusi ja ka linnasid. Saksamaal ei õnnestunud võita, kuna Inglismaal oli toona juba kasutusele võetud radarisüsteem, mis võimaldas lähenevaid lennukeid avastada. Sakslaste lennukid okupeeritud aladelt (Hollandist, Belgiast, Põhja-Pr- lt). Sakslased kaotasid. 1940. sõlmiti Saksamaa-Jaapani-Itaalia kolmikpakt (otsene sõjaline liit), alguse saanud Teljeriikidest. Hiljem ühinesid veel Ungari, Rumeenia, Bulgaaria. 1941.a kevadel toimus veel Itaalia-Saksamaa kampaania Balkanil- vallutati Kreeka ja Jugoslaavia (NB! Õpikus lk 127 Jugoslaavia vallutamine 6.apr 1941). Saksamaa kontrolli all oli Lääne-Euroopa (va Inglismaa), edasi suunduti Nõukogude Liidu poole. 22.juunil 1941 algas Saksamaa sõda NSVLi vastu. Oli kavandatud välksõjana (nagu varasemad), aga kukkus läbi
Itaalia astub Saksamaa poolel sõtta. Saksa armee murrab Briti-Prantsuse vastupanu Prantsusmaal 22.06.1940 Saksa-Prantsuse vaherahu Compiegne'i metsas 11. Oskad nimetada, milliseid meetodeid kasutas Saksamaa, et murda Suurbritannia vastupanu (3 tk). 1. Hitleri meredessant Suurbritanniasse: kukkus läbi; 2. Saksamaa pommitas Suurbritannia linnu: britid pidasid vastu; 3. Lahingud Põhja-Aafrikas, et vallutada Briti asumaid. 12. Tead, kelle vahel ja millal sõlmiti Kolmikpakt. 1940. aasta sügis: Berliinis sõlmiti Kolmikpakt -> Saksamaa, Itaalia, Jaapan 13. Tead, millal ja kuidas algas Saksamaa rünnak Nõukogude Liidule. Tead, millal ja kus toimus Stalingradi lahing ja mis oli selle tagajärg. 22. juuni 1941: Saksamaa tungib kallale NSV Liidule, hõivab NSV Liidu euroopa osa k.a. Baltimaad Stalingradi lahing 21.august 1942 - veebruar 1943 Stalingradist põhja pool, Tagajärg: Paljud said surma ja paljud sattusid vangi Sakslased suruti tagasi. 14
Teine maailmasõda Sõjategevus 1940-1942 · 1. septembril 1939. aastal ründas Saksamaa Poolat · Teraspakt 1939 Saksamaa ja Itaalia vaheline sõjalisliit · Kolmikpakt 1940 Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vaheline sõjalisliit. Eesmärk USA sõjast eemal hoidmine ja teineteise aitamine. · Aprillis tungis Saksamaa Norrasse ja Taani. · Hitleri taktika oli välksõda(Blitzkrieg) · Juulis 1940 ründas Saksamaa Suurbritanniat, suurte kaotuste tõttu aga taanduti. · Saksamaa ründas NSVL juuni 1941. Leningradis korraldas blokaadi, nälga suri ca. 700 000 inimest
Prantsuse/Briti väed ei võidelnud Saksa vastu Tegevus kestis – 1940 kevad 1940 Saksa Norra, Taani, Luksemburg, Belgia, Holland, Prantsusmaa Saksa Suurbritannia (Meredesant ebaõnnestus; Õhusõda; Lahing Aafrikas) Nõukogude Eesti, Läti, Leedu okupeerimine 22.06.1940 – Saksa-Prantsuse Compiegne vaherahu Hitleri vastane liikumine – Vaba Prantsusmaa Charles de Gaulle 1890-1970 Winston Churchill 1874-1965 Kolmikpakt – Saksa, Itaalia, Jaapan Holokaust – juutide vastased kuriteod Hävitustöö Poolas: Eraldamine getodesse; Massilised mahalaskmised 1941 14.06.1941 – Stalini käsul Eestis küüditamine Juuniküüditamine: Eesti, Läti, Leedu, Valgevene, Ukraina, Moldova 22.06.1941 – Saksa Nõukogude „Barbarossa plaan” Sõda Nõukogudele ei kuulutatud Sõtta astuvad Rumeenia, Itaalia, Slovakkia, Ungari
nähti. Saksamaa liitis Tsehhi alad, tuues ettekäändeks sealse sisemise ebastabiilsuse. Hitleri eesmärgiks oli Suur-Saksamaa loomine ning sellega tegi ta algust 1938, okupeerides Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud ning riigist sai Saksamaa osa. Saksamaa tungis NSVL territooriumile, ennetades NSVL rünnakut kahe nädala võrra (22jn41). Sõdivad r-d- teljeriigid(kolmikpakt): saks, it, jp, soome, ungari, rum, bul, slovak; liitlased: ingl, pr, nl, usa. Kolmikpakt- Kolmikpakt oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, mis sõlmiti 27. septembril 1940. aastal Berliinis. Veel liitusid: ungari, rumeenia, bulgaaria(teljer-d). Sõjaplaanid- Barbarossa plaan on 1940. aastal Saksamaal väljatöötatud välksõjaplaani koondnimetus. Saksa väe edasitungimine pidi toimuma kolme kontrolljoone saavutamise kaupa. Aasta lõpuks oli plaanis vallutada Moskva, Leningrad ja Nõukogude Liidu tööstuslik süda; 1944
Blokid sõjas Saksamaa sammud sõja suunas kuni aastani 1939 1934 - Saksa võimsuse taastamise plaan, mittekallaletungi leping Poolaga 1935 - üldine sõjaväekohustus 1936 - Reini jõe demilit. tsooni sisenemine 1937 - Hitleri plaan eluruumi laiendamiseks relva jõul 1938 - Austria anšluss(saksa k. ühinemine)( tegelikult keelatud) 1939 – Saksamaa sissetung Tšehhoslovakkiasse, nõudmised Poolale MRP sisu ja selle elluviimine lehelt Eeldused sõjaks Poliitilised eeldused Versaille rahuleping osutus ebapüsivaks. Rahu hoidmiseks loodus Rahvasteliit ei suutnud oma ülesandega hakkama saada ehk suurriike ohjeldada. Seepärast hakkas rahvusvaheline olukord peale 1930. aastat halvenema. Ideoloogilised eeldused Hitler tahtis laiendada eluruume, Stalin tahtis kommunismi levitada läände. Itaalia soovis muuta Vahemere sisemereks ja taastada Itaalia antiikse võimsuse. Jaapan soovis saada Ida-Aasiat enda mõjupiirkonda ja kontrollida sealset majandust. S...
· 17.09.1939 NSV Liit vallutab Poola idaosa · 28.09.1939 sõlmiti Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel nn baaside leping · 1939 november NSV Liit alustab sõda Soome vastu (Talvesõda) · 1940 juuni NSV Liit okupeerib Baltimaad · 21. juuli 1940 kuulutati välja Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik · 6. august 1940 liideti Eesti NSV ametlikult Nõukogude Liiduga · 1940 sügis Berliinis sõlmitakse Kolmikpakt (Saksamaa, Itaalia, Jaapan) · 22.06.1941 Saksamaa tungib kallale NSV Liidule · 1941 juuli-august Hitleri vastase koalitsiooni teke (Atlandi harta) · 7.12.1941 Jaapan ründas USA mereväelasi Havai saarestikus (Pearl Harbor) 5. MRP (ptk 11,11a) · NSV Liidu ja Saksamaa vaheline mittekallaletungi leping · 23. august 1939 · Moskvas · Kehtis kuni 1949 · Lisa pakti juures määrati Ida-Euroopa jagamine
1944 Soomel oli vaja NSVL vastu relvi, pöördus Saksamaa poole. 1939 sõlmitakse teraspakt Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940 Saksamaa ründab Taanit ja Norrat. Norralane V. Quisling rahvareetja – mõiste kvisling. Rahvareetja – kollaboratsionist. Madalmaad, Holland, Belgia, Prantsusmaa – Saksamaa alla. Itaalia astub sõtta. Saksamaa – Itaalia – Jaapan: kolmikpakt Põhja- ja lääne-Prantsusmaa Saksa alla Lõuna-Prantsusmaa nukuvabariik (valitseja Marchall Petain) Churchill võimule mai 1940 Tohutu Inglismaa pommitamine, Inglastel radar. Barbarosa plaan 1940 lõpul, Hitleri plaan NSVL-le kallale tungida. 1940 – kolmikpakt Saksa + Itaalia + Jaapan, hiljem liitusid Slovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia, (Soome). Ungari riigivarahodja M. Horthy. Rumeenia liider Antonescu. 1941
poolakatel alla anda. NSV LIIDU LAIENEMINE 10. nov 1939 alustas NSVL sõda Soome vastu, nimetatakse ka Talvesõjaks. Soomel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid pidi vastavalt rahule loobuma Karjala maakitsusest. 1940. okupeeris Punaarmee Eesti, Läti ja Leedu. Võttis Rumeenialt Bessaraabia ja Põhja Bukoviina. KOLMIKPAKT Hitler hakkas valmistuma kallaletungiks NSVL'e, seetõttu soojendati suhteid Itaalia ja Jaapaniga. Sügisel 1940 sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist toetada. SAKSAMAA KALLALETUNG NSVL'E MRP järgset mittekallaletungilepingu punkti ei kavatsenud kumbki pool täita. 22. juuni 1941 tungis Saksamaa ootamatult kallale NSV Liidule, ennetades nende rünnakut 2 nädalaga. NSV Liidus hakati seda sõda nimetama Suureks Isamaasõjaks. 1941. aasta lõpul toimus murdelahing, kus Punaarmee sundis sakslased pealinna alt taganema. JAAPAN RÜNDAB USA'D 7. dets 1941 ründas Jaapan ootamatult Hawaii
1920. aastal lõppes soomlaste Vabadussõda 1922. aastal toimus Genovas koverents, jätkus Rapallos 1938. aastal vallutas Hiler Austria 29. september 1938. toimus Müncheni kokkuleppe 1939. aastal vallutas Hitler ära ülejäänud Tsehhoslovakkia 1939. aasta kevadel algasid Inglise-Prantuse-Nõukogude läbirääkimised 23. august 1939 sõlmiti Molotvi-Ribbentropi pakt 1939. aastal algas Talvesõda 1. september 1939 algas WWII 17. september 1939 tungis NSVL Poolasse 1940. aastal sõlmiti Kolmikpakt Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vahel. 1940. aastal ründas Itaalia Kreekat 1940. aastal vallutas Hitler: Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia, Hollandi ja Prantsusmaa. NSVl vallutas Läti, Leedu ja Eesti 22. juunil 1940 alistus Prantusmaa Compiegne'i metsas 1941. aastal allkirjastati USA ja Inglismaa vahel Atlandi Hart 22. juunil 1941 ründas Saksamaa NSVL 7. detsember 1941 ründas Jaapan USA laevastikku Pearl Harboris 25. juunil 1941 algas Jätkusõda soomlaste ja NSVL vahel 1942
10. mai Saksa väed rüdavad Belgiat, Hollanit, Lux, Pr ja Sb 10. juuni Itaalia kuulutas sõja Pr 1940 22. juuni Copiegene'i vaherahu 6. august Eesti Okupeerimine 27. september Kolmikpakt 28. oktoober Itaalia ründab Kreekat 6. aprill Saksamaa r. Kreekat ja Jugoslaaviat 22. juuni Saksamaa r. NSVL-i 26. Juuni Jätkusõda 1941 6
võitlema. *Suurbritannia oli mõnda aega ainus Saksa ja Itaalia vastu võitleja. Churchill keeldus alistumast Mussolinile ja Hitlerile. *Saksa lennukid alustasid Inglismaa linnade pommitamist kuid britid pidasid vastu. Lahingud toimusid ka Põhja-Aafrikas- Itaalia ja Saksa väed üritasid vallutada Briti asumaid. Vastupanu sundis Hitlerit loobuma. 1.Hitler hakkas mõtlema NL vallutamisele. Tugevdas sidemeid Itaalia ja Jaapaniga. 1940 sõlmiti Berliinis Kolmikpakt üksteise igati toetamine. Hiljem liitusid ka mõned teised riigid. 2. 1940 sügisel ründas Itaalia Kreekat. Itaalia jäi hätta ja kutsus Hitleri. Varsti alistusid nii Kreeka kui ka Jugoslaavia. 3. 1942 suvi- Itaalia ja Saksa käes 12 Euroopa riiki. Neis kehtestati range okupatsioonireziim. Juutide hävitamine holokaust. Toimusid vastupanuliikumised. SAKSAMAA VS. NSVL Mol-Rib paktiga lubasid Saksa ja Vene 10 aastat olla rahus, aga nad ei mõelnud seda tõsiselt. 1941. 22
tooraine ja odav tööjõud 4. Lääneriikide lepituspoliitika julgustas Saksamaad agressiivsele tegevusele 5. Nõukogude Liit taotles sotsialismi laiendamist lääne suunas 6. MRP muutis Saksamaa ja Nõukogude Liidu liitlasteks ja see soodustas Saksamaa poolt sõjategevuse algust 7. Rahvasteliit ei suutnud oma ülesannet täita Vastaspooled teises maailmasõjas Ühelt poolt: Saksamaa, Itaalia, Jaapan Kolmikpakt Soome, Slovakkia, Ungari, Bulgaaria, Rumeenia Teiselt poolt: Nõukogude Liit, Inglismaa, USA liitlased Hiljem Prantsusmaa (1944) ning peaaegu kogu ülejäänud maailm Neutraalsed: Rootsi, Sveits, Hispaania, Portugal, Türgi Peamised rinded ja vastaspooled Läänerinne: Saksamaa Inglismaa, Prantsusmaa Idarinne: Nõukogude Liit Saksamaa Aafrika rinne: Saksamaa, Itaalia Inglismaa, USA Kaug-Ida rinne: Jaapan USA
http://www.abiks.pri.ee Mõisted Füürer -Saksamaa rahva juht Isolatsionism -USA välispoliitika 30.-ndatel aastatel NEP -uus majandus poliitika Venemaal Guomindang -rahvuslik rahvapartei Hiinas Intrerventsioon -ühe riigi pealetung mingile riigile Neutraliteedi seadus -USA ei tohi müüa relvi sõdivatele riikidele Maailmarevolutsioon -kommunistide unistus võimu haaramisest kogu maailmas Sõjakommunism -Nõukogude Venemaa majandus poliitika kodusõja ajal Kodusõda -sõda ühe riigi sees, erinevate grupeeringute vahel Idustrialiseerimine -tööstuse arendamine NSVL-s Rahvakomisaride Nõukogu -Nõukogude Venemaa valitsus Kommunistlik Internatsionaal -kommunistlike parteide ühendus "Mein Kampf" -Hitleri teos, mille ta k...
valmis midagi ette võtma ilma Suurbritanniata Saksamaa alustas 9. aprillil 1940 operatsiooni "Weserübung" Norra ja Taani vallutamiseks. 1945 veebruaris toimus Jaltas konverents,kus kooskõlastati Saksamaa purustamine ning sõjajärgne maailmakorraldus Hitler valmistas ette plaane kallaletungiks Nõukogude Liidule, tugevdades sidemeid Itaalia ja Jaapaniga ning 1940 sügisel sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist igati toetada. 22. juunil 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule Nõukogude Liit ega ka Saksamaa ei olnud kumbki valmistunud kaitseks, vaid ainult ründeks. 1943. aasta suvel tegid sakslased katse suurt Punaarmee koondist ümber piirata. Pildid
1)Millal toimus II MS ? 1.sept 1939 - 2.sept 1945 2)Mis sündmusega II MS algas? Saksamaa tungis kallale Poolale 3)Mida tähendab MRP?Millal Sõlmiti? Molotov Ribbentropi Pakt. 1939. 23. aug.Mittekallaletungi leping 4)Millal toimus Talvesõda?Sõdijad? 1939-1940.a.NSV ja Soome vahel. 5)Millised riigid hõivas Saksamaa kevadel, suvel? Kevadel-taani, holland, belgia, norra, luksemburg. Suvel-prantsusmaa 6)Tähtsamad südmused 1942-1945? Stalingradi lahing, Kurski lahing, Jalta konverents. 7)Millal algas Nõukog. Okupats.? 1940. 17. juuni 8)Mis eestis moodustati, kes sai juhiks? Kindralkomissariaat. Hjalmar Mäe 9)Millal oli esimene massiküüditamine? 14. juuni. 1941.a. 10)Mida tähendab Suur Isamaasõda? Saksamaa ja NSV Liidu vaheline sõda 1941. 22 juuni 11)Mida tähendab Pearl Harbor? 1941. a.detsembris Jaapani rünnak USA mereväebaasile. 12)Millised riigid astuvad Hitleri vastu 1941.a.? Suurbritannia, USA, NSV-Liit. 13)Milline lahing on murranguks II ...
millel oli ka salajane protokoll, kus jagati mõjupiirkondi. Kolmikpakt 1940 Saksamaa Allakirjutanud riigid võtsid Itaalia endale kohustuse üksteist igati Jaapan toetada.
Jätkusõda – Lahing Soome ja NSV Liidu vahel – 1941 – 1944 Prantsusmaa alistumine – Saksa - Prantsuse vaherahu sõlmiti 22.juuni 1940 Compiegne’i metsas, kus Saksamaa pidi 1918 alistuma Antandile. Charles de Gaulle alustas Sb vastupanuliikumist Vaba Prantsusmaa hitlerliku Saksamaa vastu Saksamaa Tungis NSV Liidule kallale 22.juuni 1941 – suur isamaasõda Jaapan ründas USA mereväebaasi Hawaii saarestikus (Pearl Harbar) 7.dets 1941 Kolmikpakt –Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt 1940 Atlandi harta – USA ja Sb vaheline kokkulepe, millega kinnitati sõja eesmärgid, sõjajärgne maailmakorraldus ja teatati , et kumbki ei otsi sõjas omakasu 1941 Leningradi blokaad – Leningradi linna piiramine Saksa sõjaväe poolt 1941 - 1944 Stalingradi lahing – Saksamaa Wermachti ja Punaarmee lahing 1942 – 1943 Teherani Konverents 1943 Jalta Konverents 1945 Potsdami Konverents 1945
· Talvesõda sõda NSV Liidu ja Soome vahel 1939-1940 · Holokaust juutide massiline hävitamine · Punaarmee NSV Liidu sõjavägi · Wehrmacher Saksamaa sõjavägi · Ühinenud rahvad kõik need riigid, kes olid Hitleri ja Saksamaa vastu, algne ÜRO, 1942 · Välksõda mingi territooriumi/riigi vallutamine väga lühikese aja jooksul · Barbarossa plaan Saksamaa plaan NSVL vallutamiseks · Kolmikpakt 1940. Sõlmitud liiduleping Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel · Lepituspoliitika lääneriikide poliitika Saksamaa suhtes 1930.ndate aastate II poolel · Lend-lease USA abi NSVL'le ja teistele Saksamaaga sõdivatele riikidele 6. Paarid · C. de Gaulle Prantsusmaa kindral, vastupanuliikumise juht · C.G.E.v. Mannerheim Soome armee juht Talvesõjas · W.Keitel Saksamaa kindralstaabi ülem · B.Mussolini Itaalia fasistide juht · G. Zukov Punaarmee väejuht · J.v
Majanduskriisi ületamiseks: kasutati ranget kokkuhoiupoliitikat, toetati põllumehi, hädaabitööd töötute abistamiseks, 1933 devalveeriti eesti kroon. See õnnestus. 3) Agressorite blokk: 1936 oktoobris tekkis Berliini-Rooma telg ehk liit Saksamaa ja Itaalia vahel. 1936 novembris tekkis Saksamaa- Jaapani Antikomiterni pakt ja see loodi võitluseks kommunismi ja Komiterni vastu. 1937 liitus ka Itaalia Antikomiterni paktiga. 1939 loodi Teraspakt Itaalia ja Saksamaa vahel. 1940 loodi Kolmikpakt, kus olid Itaalia, Saksamaa, Jaapan ja Ungari, Rumeenia, Bulgaaria. Mõisted: 1) N.Chamberlain oli aastatel 37-40 Briti peaminister, osales Müncheni konverentsil 2) Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939 allkirjastasid saksa välisministel Ribbentrop ja NSV Liidu esindaja Molotov mittekallaletungipakti (10 aastat), jagasid omavahel mõjusfäärid Euroopas 3) Hispaania kodusõda (aeg, osapooled, tulemus) (juuli 36-aprill 39)
a suveks oli Suurbritannia jäänud ainsaks iseseisvaks võitlejaks Euroopas Saksamaa vastu. · Saksamaa püüdlused: Plaanis teha meredessandi Suurbritanniasse, mis kukkus läbi. Ründas Briti asumaid Põhja-Aafrikas, mis ei õnnestunud. Saksa lennukid alustasid Inglismaa linnade ägedaid pommitamisi. 22.juuni 1941 ründas Saksamaa Nõukogude Liitu 10.detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Vaikses ookeanis Pearl Harboris. Lepingud · 1940.a sügisel sõlmiti Kolmikpakt Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vahel. · 1941.a augustis kirjutasid USA ( Roosevelt ) ja Suurbritannia ( Churchill ) alla Atlandi hartale, milles olid kirjas sõja eesmärgid ja tulevane maailmakorraldus: 1.Sõjas ei otsita omakasu. 2. Aidatakse sõjas okupeeritud riikidel uuesti vabaks saada. 3.1942. a jaanuaris allkirjastasid 26 riiki deklaratsiooni kolmikpakti riikide vastu. Sellega pandi alus ÜRO loomisele (ametlikult 1945) Saksamaa ja Nõukogude Liidu vallutused (1939
Kordamisküsimused kontrolltööks 9. klassile II maailmasõda 1) II Maailmasõja eeldused ja põhjused Rahvasteliit ei tulnud oma ülesannetega toime, Versaille süsteem oli ebapüsiv ei toiminud, 1930 aastate lõpus olukord halvenes. 2) Selgita mõisted (pikem selgitus): a) Kummaline sõda- Tegevusetu vastasseis inglaste, prantslaste, ja sakslaste vahel. b) Talvesõda- Sõda soome ja NSV vahel c) Anschluss- Saksamaa ühendamine austriaga d) Holokaust- Juutide hävitamine ja genotsiid, e) Atlandi harta- Hitleri vastase koalitsooni kujunemine f) Kolmikpakt- 1936.a.nov Saksamaa Jaapani antikominterni pakt, hiljem ühines Itaalia g) Koonduslaager- Tapeti 11milj inimest, kellest 5-6milj olid juudid h) lend-lease´i leping- USA Varustas FRA, NSV ja GB sõjatehnikaga i) Barbarossa plaan (nord mitte süd)- Hitler tegi välksõja plaan, saksa armee 3 grupp...
· Linnad, külad olid hävitatud. · Vabrikud, tehased, elektrijaamad hävitatud. · Kohutav tagasilöök põllumajanduses · Miljonid inimesed jäid peavarju ja elatusvahenditeta. VÕITLEVAD POOLED: Teljeriigid:Saksamaa Liitlased:Suurbritannia Jaapan NSV Itaalia USA Prantsusmaa Kolmikpakt: 1940a. 27. sept. Sm, Itaalia, Jaapani vahel Berliinis Millega võeti endale kohustus üksteist Igati toetada. Atlandi harta: 1941a. 14. aug Kirjutasid Roosvelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. KONVERENTSID: Teheran 28.nov-1.dets. 1943a. Potsdam 17. juuli-2.aug. 1945a. Jalta 4-11veebr. 1945a. LAHINGUD: Lahing Kurski all 1943a. Juuli-August. Stalingradi lahing 17. juuli 1942a. 2. veebr. 1943a.
blokid II MS eel I Berliini Rooma telg ehk teljeriikide ehk Saksamaa liitlaste ehk kolmikpakt. Siia kuulusid Saksamaa, Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Soome, Jaapan. II Antant Suurbritannia, Prantsusmaa, USA III NSVL 1939-1941 (jaan.) oli teljeriikide poole peal. · MRP (1939) · 1941 liitub NSVL ja Salsamaa koostöö ja sõpruse leping. Samal aastal liitub NSVL Antandiga. Suur Isamaasõda Saksamaa ja NSVLi vahel. 1940 Itaalia, Saksamaa ja Jaapan sõlmisid kolmikpakti. Jaapan sõdis Inglismaa ja Prantsusmaaga aga ei sõdinud NSVLiga
Mõisted Anšluss- Saksamaa liitis Austria 1938. Saksamaaga (Ostmark) München kokkulepe- Sellega sai Saksamaa loe okupeerida Sudeedimaa Molotovi-Ribbentropi pakt- Tegemist on mittekallaletungilepinuga, kuigi tegelt jagasid Saksamaa ja NSVL omavahel Euroopa ära Kummaline Sõda- II MS varane faas, kus reaalselt sõjategevust Prantsusmaa-Suurbritannia ja Saksamaa vägede vaehl ei toimunud, kuigi amtelikult olid sõjas Talvesõda- Sõda NSVL ja Soome Vabariigi vahel algas 30.Nov 1939, lõppes 13. märts 1940. Kuigi Soome säilitas iseseisvuse, pidi loovutama 13% oma aladest Kolmikpakt- Oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, sõlmiti 27.sept 1940 Berlinis (teljeriigid) Lahing Britannia pärast- Oli Inglismaa lõunaosa tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisaks meresõda (1940 suvi) Lend- Lease seadus- USA abiandmisesüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL. Atlandi harta- 14.aug ...
Mõisted Ansluss- Saksamaa liitis Austria 1938. Saksamaaga (Ostmark) München kokkulepe- Sellega sai Saksamaa loe okupeerida Sudeedimaa Molotovi-Ribbentropi pakt- Tegemist on mittekallaletungilepinuga, kuigi tegelikult jagasid Saksamaa ja NSVL omavahel Euroopa ära Kummaline Sõda- II MS varane faas, kus reaalselt sõjategevust Prantsusmaa-Suurbritannia ja Saksamaa vägede vahel ei toimunud, kuigi ametelikult olid sõjas Talvesõda- Sõda NSVL ja Soome Vabariigi vahel algas 30.Nov 1939, lõppes 13. märts 1940. Kuigi Soome säilitas iseseisvuse, pidi loovutama 13% oma aladest Kolmikpakt- Oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, sõlmiti 27.sept 1940 Berlinis (teljeriigid) Lahing Britannia pärast- Oli Inglismaa lõunaosa tohutu pommitamine sakslaste poolt, lisaks meresõda (1940 suvi) Lend- Lease seadus- USA abiandmisesüsteem neile riikidele, keda USA pidas oluliseks enda kaitse seisukohalt, enamasti Inglismaale, kuigi ka NSVL. Atlandi harta- 14...
Kahe sõja vahel Rahvusvahelised suhted 1920. 1. Rahulolematus sõja tulemustega : 2. Saksamaa ja Venemaa lähenemine : Venemaa ja Saksamaa vahel sõlmitud leping Rapallo leping : 1922, taastati riikide vahelised diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmisest ning lepiti kokku kaubandus ning majandussuhete arendamises enamsoodustuste põhimõttel, lepingu salaklausel nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamise Nõukogude Venemaal. Saksamaa tunnistas esimese suurriigina Nõukogude Venemaad( Eesti esimene Tartu Rrahuga.) 3. Äärmusliikumiste mõju : Komintern- 4. Patsifism –sõdu eitav maailmavaade Rahvasteliit- 1920-1946, Rahvasteliidu eesmärgisk oli sõdade ja suurriikide vaheliste konfliktide ära hoidmine. Ei suutnud oma eesmärki saavutada. Puudusid mõjusad vahendid, millega suurrike korrale kutsuda. Rahvasteliitu ei kuulunud mitmed suurriigid USA, Saksamaa, Venemaa ...
*Saksa väed Reini tsooni 1936 *1935 Saksa- Ing mereväekokkulepe *1932 Lausanne (peatati Saksa reparatsioonimaksud) *Saarimaa elanikud otsustavad liituda Saksamaaga *1935 astub Rahvasteliidust välja Saksa, loobub Locarno lepingu täitmisest Agressorite bloki kujunemine *1936 Saksa ja Itaalia vaheline leping (Berliini- Rooma telg) *1936 Saksa ja Jaapani Komiterni- vastane pakt, suunatud NL vastu, hiljem ühines teisigi riike *1939 teraspakt Saksa ja Itaalia, vastastikune abistamine *1940 Kolmikpakt (Jaapan, Itaalia, Saksa) Sõjakolded *1931 Manzuuria sõda, Jaapani poolne *1935 ründab Itaalia Etioopiat ning vallutab *1936-39 Hispaania kodusõda, juhiks Franco. Euroopa riikidel mittevahelesegamispoliitika, kuid Saksa ja Itaalia toetavad; kehtestati Franco diktatuur Suur-Saksa idee eluviimine *1938 Austria liitmine Saksaga (Austria ansluss) *1938 Münchenis sobing (Saksa, Itaalia, Pr, Ing) Sudeedimaa Saksale, ülejäänud Tsehhoslovakkia puutumatus
Teise maailmasõja kronoloogia Sisaldab kõiki teise maailmasõja tähtsamaid sündmusi, koos seletuste ja täpsete kuupäevadega. 1939-1945 1939: 1. september - Saksamaa väed tungivad Poolasse, algab teine maailmasõda. 3. september - Suurbritannia ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale sõja. 17. september - Punaarmee vallutas Poola idaosa, NSV ja Saksama vahel sõlmitakse sõprus- ja piirileping. November - Algab NSV ja Soome vaheline talvesõda, NSV võidab Karjala maakitsuse. 1940: Punaarmee okupeerib Baltimaad ja võtab Rumeenialt Bessaraabia. Kevad - Saksa armee vallutab Norra, Taani, Luksemburgi, Belgia ja Hollandi, alustab pealetungi Prantsusmaale. 22. juuni - Compiegne’i metsas sõlmitakse Saksa-Prantsuse vaherahu, Saksamaa okupeerib kaks kolmandikku Prantsusmaast. Sügis - Berliinis sõlmitakse Saksamaa, Itaalia ja Jaapani vaheline Kolmikpakt. Hilissügis - Itaalia ründab Kreekat, Hitleri abi...
Ajaloo konspekt Saksamaa ja NSV Liidu laienemine (1939–1942) Sõja põhjused ja algus Põhjused – *Hitleri agressiivne poliitika *Nõukogude Liidu provokatsioon *Lääne kokkuleppepoliitika tagajärg Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa koos liitlastega tungis kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu. Lepingud Molotov-Ribbentropi pakt 23.08.1939 – NSV Liit ja Saksamaa sõlmisid üksteisega mittekallaletungilepingu. Selle lepingu üks salapunkt oli Euroopa jagamine, millega siis NSV Liit sai en...
katsetamiseks. Hispaania kodusda lppes 1939.aasta märtsis vabariigi langemisega.AGRESSORITE BLOKI KUJUNEMINE. Berliini Rooma telg 1936.okt(saksa liit.itaaliaga)Saksa-jaapani antikominterni pakt (1936nov.) Itaalia ühines paktiga 1937, 1933.okt Saksa lahkub Rahvasteliidust.SUUR SAKSAMAA IDEE ELLUVIIMINE!! Ansluss 1938, Müncheni sobing 29.sept 1938, Tsehhoslovakkia likvideerimine, Klaipeda ühendamine Saksamaaga 1939märts, Teraspakt saksa-itaalia vahel 22.mai 1939, MRP 23aug.1939, Kolmikpakt 27sept.1940-Ühinenud rahvad Jaapan, Saksamaa, Itaalia hiljem ka Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria. Molotovi-Rippentropi pakt(mittekekallaletungi leping) 1939aug.LEPITUSPOLIITKIKA,MIKS? Ingl. Ja prants. Valisid kursi et sõda ära hoida, et teha Hitlerile järeleandmisi. Teherani konverents(1943)- Churchill, Roosevelt ja Stalin-Euroopas avada teine rinne.SUVESÕDA- relvastatud võitlus mida teostasid mitteregulaararmeed,NSV liidu vastu toimunud võitlus.(22.06-1941okt.) TEINE MAAILMASÕDA!(1.sept
Saksamaale sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola vallutamist ei suudetud ära hoida. 1939 a. 30.nov alustas Nõukogude Liit sõda Soome vastu, mida nim Talvesõjaks. Soomel küll õnnestus säilitada iseseisvus, kuid pidi loovutama 10% oma territooriumist. Hitler valmistas ette plaane kallaletungiks Nõukoguse Liidule, tugevdades sidemeid Itaalia ja Jaapaniga ning 1940 aasta sügisel sõlmiti kolme riigi vahel Kolmikpakt, millega tõotati üksteist toetada alati. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia käes 12 Euroopa riiki, kus oli kehtestatud range okupatsioonireziim. Nendel aladel hakati juudi usku hävitama, mille tagajärjel tapeti miljoneid juute kogu Euroopas. Neid hirmsaid tapmisi hakati nim holokaustideks. 1942. aastal kirjutasid 26 Kolmikpaktiga sõdivat riiki alla deklaratsioonile, mille kohustsid kasutama oma sõudu vaenlasriikide vastu, neid hakati kutsuma Ühinenud Rahvasteks
Müncheni kokkulepe: Kes osalesid? Müncheni konverentsil osalesid Suurbritannia (Neville Chamberlain), Saksamaa (Adolf Hitler), Prantsusmaa (Edouard Daladier) ja Itaalia (Benito Mussolini). Mis kokkulepiti? Müncheni konverentsil loovutati Tsehhoslovakkia Sueedimaa alad Saksamaale. Mis tulemus oli? Müncheni kokkuleppe omas pigem negatiivseid tagajärgi. Nimelt loovutati Sueedimaa sakslastele sooviga ära hoida sõda. Kuigi hiljem selgus, et see ei peatanud Saksamaad ning Tsehhoslovakkia tundis ennast selle leppega Euroopa poolt reedetuna. Austria ansluss: Kes osalesid? Austria ja Saksamaa Mis kokkulepiti? Austria liitmine Saksamaaga, kusjuures Austria erilist vastupanu ei osutanud, oli palju neid, kes Saksamaaga ühinemist pooldasid Mis tulemus oli? Austria kaotas oma iseseisvuse ning liideti nö Suur-Saksamaaga. Molotovi-Ribbentropi pakt: Kes osalesid? NSV (Vjatseslav Molotov) ja Saksamaa (Joachim von Ribbentrop). Mis kokkulepiti?...
Ajaloo KT5! II MS 1)Maailmasõja eel ja põhjused. Põhjuseks miks Austria ansluss sai võimalikuks. Austria oli saksakeelne maa(oli palju H pooldajaid), Euro ei aimanud Sm ohtu, majanduslikult kehval järjel. Põhjused: · NSVL tahtis oma võimu laiendada · Poola sõjalise liidu leping Ing ja Pr-iga · Ülejäänud Euro ei olnud rahul, et 2 riiki hakkavad seda valitsema · Sm tahtis oma võimu laiendada, H isiklikud võimu ambitsioonid · Sm tahtis IMS kaotatud alasid tagasi võita. Sm püüded alistada SB: S sõjaväeline juhtkond lootis Ing alistada meredessandi abil SB vastu alustati õhusõda Sakslased ründasid Atlandi ookeanil Briti kaubalaevu 1. september 1939- 2. september 1945 Algas: Austria ansluss (13. märts 1938), MRP (sõlmiti 23. august 1939) Komiterni vastane pakt. Teljeriigid (Sm, It, Jp), Liit sõlmiti 27. sept 1940 Liitlased (SB, NSVL, Pr, USA) Atlandi harta sõlmiti 14. august 1941 Ühinenud rahvaste esimene leping 1942, as...
/1940 okupeerimine vallutasid piirikindlused. 10. mai 1940 operatsioon ''Fall Gelb'', eesmärgiks purustada 05/10 Prantsusmaa Prantsusmaa. 22.juuni 1940 Prantsusmaa alistus, Compiegne'i /1940 okupeerimine metsas sõlmiti vaherahu. Kaks kolmandikku Prantsusmaast läks Saksa okupatsiooni alla, ülejäänud osas saksasõbralik valitsus. Kolmikpakt oli Jaapani, Saksamaa ja Itaalia vaheline pakt, mis sõlmiti 27. septembril 1940. aastal Berliinis.Sellele kirjutasid alla Jaapani saadik Saksamaal Saburo Kurusu, Saksamaa juht 09/27 Adolf Hitler ja Itaalia välisminister Galeazzo Ciano. Kolmikpakt /1940 Kolmikpaktiga tõotati üksteist toetada. 20. novembril 1940 liitus paktiga Ungari, 23. novembril 1941 Rumeenia ja 1.
Vaherahuga mitteleppinud prantslased ees otsas kindral Charles de Gaulle'iga rajasid Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa. Suurbritannia jäi ainukeseks vastaseks Saksamaa ja Itaalia vastu. Saksamaa alustas brittide pommitamist, kuid britid pidasid vastu. Samal ajal toimusid lahingud Põhja-Aafrikas, kus Saksamaa ja Itaalia üritasid vallutada Briti asumaid. Hitler loobus Suurbritannia vallutamisest, kuid hakkas välja töötama NSV Liidu vastu sõjaplaane. 1940. aasta sügisel sõlmiti Kolmikpakt Berliinis Itaalia, Jaapani ja Saksamaa vahel. See tugevdas nende suhteid. 1940 hilissügisel ründas Itaalia Kreekat, kuida vajas peagi Saksamaa abi. Alistati ka Jugoslaavia. 1941. aastaks oli Saksamaa ja Itaalia kätte langenud 12 Euroopa riiki. Natsida vallutatud aladel hakati teostama juutide hävitamise kava. Juute tapeti Saksamaal, Poolas, NSV Liidu aladel ja ka mujal. Juutide saatust teise maailmasõja ajal nimetatakse holokaustiks. Saksamaa alustab pealetungi NSV Liidule
KORDAV TL 2 MAAILMASÕDA 1. Sõnasta lühidalt viis II ms puhkemise põhjust • Küikide suurriikide vahel tekkinud pinge ei leidnud lahendust I ms • Poliitilised eeldused-Sõjakaid suurriike ei suudetud ohjata • Majanduslikud eeldused- Saksamaa pidi kuidagi majanduslikust olust välja tulema, peamine ül oli tugeva sõjaväe ülesehitamine • ideoloogilised eeldused- Saksa rahvas vajas eluruumi juurde • Tühistada Versaii leping ja näidata Saksamaa võimu 2. Mis muutus territooriumi jagamises 1939.a septembrist- 1941 juunini Poola riik kaotati, selle alad jagati Saksamaa ja NSVL vahel ning Leedu anti NSVL mõjusfääri 3. Riikide vallutused 1939a septembrist- 1941a juunini Saksamaa NSVL Saksamaa, Itaalia, Tirana, Ungari, Rumeenia, Eesti,Läti, Leedu, pool poolast Bulgaaria, Osa poolast, Karjala 4. Millised prantsusmaa alad jäid pärast Compiegne i vaherahu (1940) Saksa okupa...
4. Hispaani kodusõda 5. Etioopia vallutamine Itaalia poolt 6. Mandzuuria vallutamine Jaapani poolt, jne. Tähtis on põhjendada, kuidas valitud sündmus oli kriisisituatsiooniks (milline konflikt oleks võinud tekkida või tekkis) 6. Agressorite bloki kujunemine? Mis tingis Jaapani muutumise agressorriigiks ja tema lähenemise Saksamaale? Berliin-Rooma telg pani aluse agressorite bloki kujunemisele, Antikomiterni pakt, Teraspakt ja Kolmikpakt (lepingute sisu ja millised riigid liitusid) Eesti 1930ndatel: 7. Eesti valitsemine 1930ndatel: II ja III põhiseadus Miks oli vajadus uue põhiseaduse järele, vapside roll ja taotlused, Eesti ,,Vaikival ajastul", III PS ja juhitav demokraatia.. 8. Baaside lepingu põhjused ja tagajärjed. Välispoliitika 1930ndatel. Neutraliteediseadus. Orzeli juhtum ja Baaside leping (28.09.1939). Umsiedlung (baltisakslaste ümberasumine). Baaside ajastu. 9. Töö kaardiga:
Saksamaa tunnistas Itaalia tegevust Etioopias. 2 riiki otsustasid toetada Frankot Hispaania kodusõjas. 2)1936. nov Kominterni vastane pakt Saksamaa ja Jaapan, 1937 liitus Itaalia. Komintern Kommunistlik Internatsionaal, loodud 1919 Moskvas, ühendas maailma kommunistlike parteisid, eesmärgiks maailmarevolutsioon kommunism kõigisse riikidesse. 3)1939.mai Teraspakt (Stahlpakt) Saksamaa-Itaalia koostöö leping. 4)1940. 27.sept Saksamaa, Itaalia, Jaapan Berliini e. Kolmikpakt. Jagatakse ära mõjusfäärid Euroopas ja Aasias, 3 riiki pidid oma mõjusfääris kehtestama uue korra. Kolmikpaktiga liitusid: Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Slovakkia, Soome. 1939-40 NSV-Saksamaa liit (MRP) ajend II ms vallapääsemiseks. MRP 23.aug. 1939 Hitleril oli seda vaja, et NSV jääks erapooletuks kui Saksamaa Poolat ründab. 17.sept 1939 Saksamaa ründab Poolat, NSV Liit teiselt poolt. Süüdlased II ms vallapääsemises: Saksamaa ja NSV Liit.
2. Mis kuupäeval ning mis kaks suurriiki kuulutasid Saksamaale sõja? 3. Millal ründas NSVL Poolat? 4. Mis riigid oli Saksa armee 1940-daks aastaks vallutanud? 5. Mis riigid oli NSVL suutnud 1940.a. okupeerida? 6. Mis aastal ning kelle vastu alustas Saksamaa sõda? Kes olid Saksamaa liitlasteks, kes teise osapoole liitlateks? 7. Millal andis Prantsusmaa alla? 8. Mida üritas Saksamaa Britide vastu? 9. Millal, mis, kelle vahel sõlmiti Kolmikpakt? 10. Mis riike, mis aastal, ründas Itaalia ja Saksamaa liitlasvägi? 11. Mis on holokaus? 12. Millal tungis Saksamaa kallale Venemaale? 13. Millal ründab Jaapan USAd? 14. Millal tundsid jaapanlased esmakordselt kaotosevalu? 15. Millal kujunes Hitleri-vastane koalitsioon? Kes sellega liitusid? Mis oli selle nimi? 16. Millal loodi ÜRO? 1. 01.09.1939 Saksamaa kallaletung Poolale 2. 03.09.1939, Britid/Prantsusmaa 3. 17.09,1939 4
· Agressorite 1bloki kujunemine: 1. 1936 Berliini-Rooma telg; Pakt NSV vastu; Antikomiterni pakt 2. 1936 Berliin-Tokio telg; 3. 1937 Itaalia liitub selle paktiga (Saksamaaga) Teraspakt! 4. 1939 sõlmitakse otsene koostööpakt (Teraspakt!) Saksa ja Itaalia vahel; 5. 1940 Kolmikpakt täiendatakse Teraspakti (Itaalia, Saksamaa, Jaapan). · Suur-Saksamaa idee elluviimine: 1. 1937 võtab Hitler suuna sõjale, saadab laiali sõjaministeeriumi, vahetab välja võtmeministrid (välisministriks saab Ribbentrop, Wehrmachti ülemjuhiks saab Keitel); 2. Hosbachi protokoll ,,OTTO" oli olnud I Saksa keiser, Austria hõivamise plaan; 1
Okupeerimata lõunaosas tegutses aga Saksa-sõbralik valitsus. Vaherahuga mitteleppinud prantslased eesotsas kindral Charles de Gaulle´iga rajasid Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning kutsusid prantslasi üles jätkama võitlust hitlerliku Saksamaa vastu. Samal aastal proovis ka Hitler vallutada Suurbritanniat, kuid see plaan kukkus läbi (meredessant, Inglismaa linnade pommitamine, lahingud Põhja- Aafrikas). 1940. aasta sügisel sõlmiti Berliinis Kolmikpakt, millega allakirjutanud võtsid enda peale kohustuse üksteist igati toetada. Hilissügisel ründas Itaalia Kreekat. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia kätte langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsiooni režiim. Nende vallutanud aladel hakati teostama juutide hävitamise kava. Seda nimetatakse holokaustiks. 22. juuni 1941 ründab Saksamaa Nõukogude Liitu, mida Venemaal kutsutakse Suureks Isamaasõjaks. 1941
Okupeerimata lõunaosas tegutses aga Saksa-sõbralik valitsus. Vaherahuga mitteleppinud prantslased eesotsas kindral Charles de Gaulle´iga rajasid Inglismaal liikumise Vaba Prantsusmaa ning kutsusid prantslasi üles jätkama võitlust hitlerliku Saksamaa vastu. Samal aastal proovis ka Hitler vallutada Suurbritanniat, kuid see plaan kukkus läbi (meredessant, Inglismaa linnade pommitamine, lahingud Põhja- Aafrikas). 1940. aasta sügisel sõlmiti Berliinis Kolmikpakt, millega allakirjutanud võtsid enda peale kohustuse üksteist igati toetada. Hilissügisel ründas Itaalia Kreekat. 1941. aasta suveks oli Saksamaa ja Itaalia kätte langenud 12 Euroopa riiki, kus kehtestati range okupatsiooni režiim. Nende vallutanud aladel hakati teostama juutide hävitamise kava. Seda nimetatakse holokaustiks. 22. juuni 1941 ründab Saksamaa Nõukogude Liitu, mida Venemaal kutsutakse Suureks Isamaasõjaks. 1941
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
