Egiptuse vaarao Hatsepsut ja Egiptuse ehitised Kuninganna Hatsepsuti arvatav elamisaeg oli 1504 eKr1458 eKr, valitses aastatel 1498-1483 eKr. Teda on kujutatud mehena, kes kannab kuninga võimusümboleid ja ta kandis ametlikku valehabet, mis oli nööriga tugevasti ja korralikult kinni seotud. Egipt-uses on teada kolm naisvaaraod ja nendest kõige kuulsam oli Hatsepsut. Vaaraosi peeti veel ka jumalateks, kas siis haukapäiseks Horoseks või siis päikesejumal Ra'ks. Vaaraodel polnud eraelu. Terve nende elu koosnes kombetalitustest.Kõik vaarao teod tähendasid midagi. Kõige tavapärasemaid tegevusi nt. kätepesu peeti usukombeks. Kui vaarao juhtus saama mõne haiguse, kasvõi nohu siis oli see kogu kuningriigi jaoks väga kurjakuulutav märk. Terve riik kuulus vaaraole. Vaaraodel oli sadu ametnikke ja nendest eesotsas oli vesiir. Enamasti olid need mehed,aga on ka teada kaks vesiiri. Kõi...
küljepikkus 232 meetrit ja keskmise kaaluga on liiva plokk 2,5 tonni. Tänapäevalgi levib mitmeid erinevaid teooriaid, et kuidas saadi ilma kaasaegse tehnikata vanal ajal selliseid raskusi liigutada. Levinuim on see, et ümber püramiidi ehitati midagi tänapäeva tellingute laadset mis läks sujuvalt ümber püramiidi ja kerkis, mida möõda lohistati kiviplokid paika. Niisuguseid haudehitisi hakati rüüstama mis tõttu hakati 18. dünastia vaaraost Thutmosis 1. alates vaaraosid matma kaljuhaudadesse. Nendest haudadest on mõned tänapäevanigi veel rüüstamatta jäänud. Egiptuse templi klassikaline tüüp kujunes välja Uue riigi ajastul Pühalikkust ja aukartust tekitas templisse minejas juba sfinkside allee, mis võis olla kuni kaks meetrit pikk. Tihti oli lõvikehga sfinksidel vaarao nägu. Mõne templi ees seisid päikesejumalale pühendatud obeliskid. Suurimad ja kuulsamad templid asuvad Karnakis ja Luksoris, mõlemad on
Mesopotaamia asub Egiptusest veidi kirdes, Tigrise ja Eufrati jõe aladel. Ka seal sajab vähe vihma, põllumajandusega tegelemiseks oli enamasti vajalik kunstlik niisutamine. Vaarao oli Egiptuse kuningas. Tal oli piiramatu võim, teda samastati mitmete Egiptuse jumalatega, nagu näiteks pistrikukujulise Horosega. Vaarao ülesandeks oli ühendada Ülem- ja Alam-Egiptus lahutamatuks harmooniliseks tervikuks, et saaks toimida kogu maailma maailmakorraldus ehk Maat. Vaaraost hierarhiliselt madalamal asusid preestrid, sõdurid, käsitöölised, kirjutajad ja talupojad. Orjade osa oli teisejärguline. Seevastu Mesopotaamias ei samastatud kuningat jumalaga. Tema ülesanneteks oli juhtida sõjaväge ja mõista kohut. Linnriigi jõukamad mehed moodustasid kodanikkonna, millest madalamale jäid orjad ja rentnikud. Egiptuses kujunes välja piltkiri, mille märkideks on hieroglüüfid. Peamine kirjutusmaterjal oli papüürus
Vana-Egiptus Iidne egiptus: · paikneb niiluse kesk- ja almamjooksul · jaguneb alam- ja ülemegiptuseks · ainuvalitsejaks vaarao (suur maja) · vaaraod samastati jumalatega · egiptuse kuningavõimu peamiste sümbolite hulka kuulus pistrik, kuna tihedaimini samastati vaaraosid taevajumala Horosega kes oli pistrikukujuline · pärast surma sai vaaraost surnute riigi valitseja Osiris peale selle oli ta ka Egiptuse kõrgeima jumaluse Ra poeg · Egiptuse ühiskond oli rangelt hierarhiline · lubatud oli sugulaste vaheline abielu · väga viljakas maa · soodsad tingimused · liiguti ringi, et leid toitu · valmistati pilliroogudest hütte · laialt levinud oli kalastus · tööriistad olid kivist, luust jne. · niiluse jõe orgu asuti elama u. 4000 a. E
valve all. Kui mindi kaubaretkele, siis suunduti mööda Niilust lõunapoole või Ees Aasiasse mööda Vahemerd puitu tooma. Puid kasvas Egiptuses vähe. 3. VAARAO Egiptust valitses vaarao, kellele kuulus kogu Egiptus. Kõik elanikud Egiptuses pidid vastuvaidlemata täitma vaarao käske. Egiptlased pidasid teda jumalate asemikuks maapeal ja uskusid, et vaarao on üks jumalatest. Arvati ka, et Niiluse üleujutused ja elanike heaolu sõltub vaaraost, ning kui põllud annavad head saaki ja salved on vilja täis, siis on vaarao tugev. Kui vaarao võim nõrgeneb, saabub ikaldused ja nälg. Vaaraod ümbritses erakordne pühalikkus, ta istus kuldsel troonil, kandis peas erilist krooni ja käes oli tal kõveraotsaline valitussau. Vaaraoga kõnelemine oli suur au ja kõrged aukandjad pidid suudlema maad või tema jalgu. 4. PÜRAMIIDID Egiptuse püramiidid annavad tunnistust vaaraode võimust. Suurima püramiidi lasi
eespool, käed külgede peal rusikas. Nende nägudel on kerge naeratus ja pilk suunatud kaugusesse. Kujud mõjuvad kohmakalt aga ometi väga suursuguselt. Läbi aastasadade kujutati vaaraosid alati samasuguselt. • Lihtrahva ja loomade skulptuurid on aga hoopis elavamad, kuigi teostatud samuti üldistatuna, stiliseerituna. • Niiluse jõe kaldale ehitati "surnute linnad". Neid valvasid inimese pea ja lõvi kehaga kujud sfinksid. Pildil skulptuur vaaraost Pildil sfinks Reljeefid • Reljeefidega katsid egiptlased oma hoonete seinu ja obeliske. • Nendel kujutati inimest üldistatult nagu skupltuuriski. • Järjekindlalt kasutati nn. egiptuse poosi, kus jalad, pea ja käed on kujutatud külgvaates, ülakeha ja silm otsevaates. • Orje kujutati väiksemana kui ülikuid, kaugemal asetsevad inimesed paigutati reljeefil ülespoole. Loomad, kalad ja taimed paistavad loomutruumad, samas asetsevad kõik
AJALOO EKSAMI KORDAMINE VanaEgiptus: ajalooallikad MÕISTED: Vaarao egiptlased samastasid vaaraod erinevate jumalatega. Pistrik oli üks peamisi sümboleid, kuna eelkõige oli vaaraoks kõrguste isand Horos. Vaaraost sai pärast surma surnute riigi valitseja. Püramiid vaaraole pühendatud hiiglaslik haudehitis, mille sees oli valitseja hauakamber. Sfinks lõvi kehaga ja inimese peaga mütoloogiline olend Cheopsi püramiid Egiptuse püramiid mis on nime saanud jumala järgi. Maailma kõrgeim. VanaKreeka: ajalooallikad MÕISTED: Linnriik/polis koosnes kesksest asulast ja selle lähiümbrusest. Ateena ja Sparta suurimad linnad.
Riigi pealinn viidi tagasi Teebasse Algatas suuri ehitusprojekte Teebas ja Karnakis Amonile püstitati palju mälestusmärke Taastas diplomaatilisi suhteid teiste maadega Suri 17-aastaselt, 9.valitsusaastal malaariasse, tal olid ka füüsilised puuded Elu pärast surma (uskumused) Usuti elusse pärast surma surnute riigis Lahkunud vaarao veedab aega koos päikesejumalaga, teinekord peeti surnud vaaraod päikesejumalaks Teisalt usuti, et pärast surma saab vaaraost Osiris, kes on ühtlasi surnute riigi valitseja Surnukeha ei tohtinud hävitada, sest muidu poleks hingel kuhugi tagasi pöörduda Elu pärast surma Püramiidid olid hiiglaslikud ehitised, mille sisemuses peitusid hauakambrid, mis pidid aitama vaaraol pärast surma taevasse tõusta. Suurimad tänaseni säilinud püramiidid rajati 2600-2500 eKr 3 suurimat püramiidi asuvad Giza asula juures, Cheopsi püramiid(147m), Chepreni püramiid(143m) ja Mykerinose püramiid
Neist vanim ja suurim on vaarao Hufu ehk kreeka nimega Cheopsi püramiidid: kõrgus 146 m, küljepikkus 232 m. Cheopsi püramiidides on üle 2300 liivakiviploki keskmise kaaluga 2,5 t. See mahutaks endasse vabalt Tallinna Oleviste kiriku. Niisuguste hiigelehitiste rajamine oli ühiskonnale raskeks koormaks ning tuli ka ette püramuiidide rüüstamisi, kuigi hauakamber oli kinni müüritud, leidsid rüüstajad ikkagi tee peidetud aarete juurde. Seetõttu hakati 18. Dünastia vaaraost Thutmosis 1-sest vaaraosid matma kaljuhauda. Selles viis haua- ja varakambrini pikk koridor, selle sissepääsud olid hoolikalt peidetud kõrbeliiva alla. Läheduses asus pooleldi kalju sisse raiutud temple, kus käidi surnu eest palvetamas ja talle andameid toomas. Templid Püramiidide lähedusse kerkisid templid. Egiptuse templi klassikaline tüüp kujunes välja Uue riigi ajal. Pühalikkust ja aukartust sisendas templisse minejale juba sfinkside allee, mis võis olla kuni 2km pikk
Pidi ühendama kaks Egiptuse piirkonda terviklikuks riigiks. See kandis nime MAAT. Osales ülempreestrina religioossetel pidudel. Maeti püramiididesse, hiljem kaljusse raiutud hauakambritesse. KIHID Ülemkihi moodustas vaarao suguvõsa suurmaa omanikud. Omasid enamiku riigi varast. Kõrgema ametkonna moodustasid ülikud. Eraldi olid NOMARHID asevalitsejad provintsides, mida kutsuti NOMOSteks. ÜLEMKIHT: nomarhid, preestrid, väejuhid Riigi lõpupoole hakkas ülemkiht vaaraost sõltumatuks muutuma, vaarao võimu vähendama, mis viis riigi lagunemiseni. Alamad ametnikud KIRJUTAJAD. Kontrollisid töötajaid kõigis asjus, märkisid kõik üles. Võisid olla alamkihist. SÕJAVÄGI Alalist sõjaväge polnud alguses vaja. Põhiline militaarvõimsus Uue riigi ajal. Sundvärbamine tugevad talupojad eluaegsesse armeesse. Sel ajal oli sõjavägi tugevaim omataoline. Põhimass oli JALAVÄGI. Eliitvägi oli hobukaarikutes, keda kartsid kõik. Seal olid
Maailmakord ehk Maat, nagu egiplased seda nimetasid, toimis tänu vaarao kindlale valitsemisele. Kuningavõimu ja ühtse riigi langus ei tähendanud egiptlaste meelest mitte üksnes segadust inimühiskonnas, vaid võis kaasa tuua kaosa ja segaduse ka looduses. Vaaraod samastati mitme jumalaga. Valitsejana oli ta eelkõige pistrikukujuline taevajumal Horos. Seetõttu kuulus pistrik Egiptuse kuningavõimu peamiste sümbolite hulka. Pärast surma sai vaaraost surnute riigi valitseja ja kohtumõistja Osiris. Peale selle oli ta ka Egiptuse kõrgeima jumaluse, päikesejumal Ra poeg. Teeba jumalat Amonit samastati Ra-ga seetõttu sai vaaraost Amon-Ra poeg. Tähtsamad püramiidid, umbes 2600 aastat eKr Niiluse läänekaldale Gizasse ehitatud nn suured püramiidid, pärinevad Vana riigi ajast. Püramiid varjas endas vaarao haukambrit ja oli seega pärast jumaliku valitseja siitilmast lahkumist tema igavikuline eluase
siluetil. 4. Uue riigi ajal sai Egiptuse pealinnaks Teeba, mille lähistel asub Medinet, Habu lähistel. 5. Tänapäeva Pariisi Concorde'i väljaku keskel seisev obelisk pärineb Luksori templi esisest. 6. Püloon on väravaehitis kahest ülespoole ahenevast plokist. 7. Egiptlased ei tundnud perspektiivi. Perspektiiv on realistlikult joonistatud vaade. 8. Kõige tavalisem kuju vaaraost on habeme ja krooniga. 9. Piltkirja nimetati hieroglüüfkirjaks ning seda osatakse lugeda ka tänapäeval. 10. Kuninganna Nofretete ( vaarao naine) oli kaunitar, kes on mõjutanud isegi meieaegset iluideaali. 11. Egiptus helleniseerus ehk muutus kreekapäraseks( peale Aleksander Suure surma). 12. Kleopatra VII Ptolemaios on Egiptuse naisvalitseja. Temas oli kreekapärasusi, ta oli viimane valitseja, kes väljasurnud egiptuse keelt kõnelda oskas.
Tähtsamad neist pärinevad Vana riigi ajast, mil Egiptuse valitsejate absoluutne võim oli haripunktis. Püramiid varjas endas hauakambrit ja oli seega valitseja igavikuline eluase. Püramiidid annavad tunnustust vaaraode reaalse võimu erakordsest ulatusest. Vaaraod samastati mitme jumalaga. Valitsejana oli ta eelkõige taevajumal Horos. Seetõttu kuulus pistrik Egiptuse kuningavõimu sümbolite hulka. Pärast surma sai vaaraost surnute riigi valitseja ja kohtumõistja Osiris. Riigi- ja ühiskonnakorraldus Vaarao vajas võimu teostamiseks ametnikkonda. Vaarao oli ise kõige kõrgem ametnik, kes vastutas maksude tõstmise ja kohtumõistmise eest. Kõrgema ametnikkonna seast määras ta maakondade e. noomide asevalitsejad e. nomarhid, kelle ülesandeks oli viia kohapeal ellu vaarao korraldusi, koguda makse, korraldada ehitustöid. Preesterkonnal lasus vahetu korraldav võim templites.
Tihti kulus palsameerimisele pool aastat. Palsameeritud ja immutatud surnukeha kaunistati. Esialgu pandi vaaraole kaasa ka tapetud orjad, teenrid, naised jne, hiljem nende asemel savist ja kivist kujud. Kui vaarao suri, kuulutati välja 72 päeva leina. 4 Egiptuse ühiskond Egiptuse valitseja oli vaarao. Talle allus kogu maa ja kõik inimesed. Vaaraot peeti jumala asemikuks maa peal. Arvati, et vaaraost sõltub kõik ilm, üleujutused, päikesetõus, inimeste elud jne. Kui vaaraoga midagi juhtus, sattus ohtu ka maailmakorra ehk maati püsimine. Vaarao pidi valvama ka Egiptuse piire ja olema sõjaväe ülemjuhataja. Vaaraot austati väga. Tavalised inimesed ja ametnikud kohtusid vaaraoga harva. Vaarao tunnused olid Ülem- ja Alam-Egiptuse ühendamist sümboliseeriv topeltkroon, valitsemissau ja piits. Valitsemine ilma ametniketa ei olnud mõeldav. Kõrgem ametnikkond:
Tekkisid religioonid 1. religioon =Loodususk (alimism) Tekkis kunst Inimesel oli arenenud abstraktne mõtlemine (mõisteline n: lein=kurbus) Inimkonna ajalugu: Muinasaeg (lõp: 13. Sajand, mil kujunesid tsivilisatsioonid ehk riigid: Egiptus, Babüloonia, Hiina, India) Kiviaeg Pronksiaeg Rauaaeg VAATA VIHIKUST!!!!!!!! EGIPTUSE KUNST Egpitus on üks vanimatest tsivilisatsioonidest. Egiptlased arvestasid oma aega iga kord uuest vaaraost peale. Vana Riigi periood=3-6 dünastia (valitsev perekond) u. 2650-2130 eKr. Sellele eelnes Vara Dünastiline periood alates 3000 eKr, kui 3000 a. Kuningas Menes ühendas Alam-ja Ülem Egiptuse üheks riigiks. Vana riiki iseloomustab suurte püramiidide ehitamine. Esimene vaheperiood= 7-11 dünastia u. 2130-1950 eKr (SEGANE AEG, VALITSEJAD VAHETUSID KIIRESTI, Teeba tugevnemine) Keskmine riik=12-14 dünastia u. 1950-1650 eKr (pealinn viidi tagasi Memphisesse)
Suudelda tohtis ta ainult põrmu kuninga jalgade ees. Ajajärgul, mil kungigavõim oli mõnevõrra nõrgenenud, teatas üks suurnik oma raidkirjas uhkusega sellest, et vastuvõtul lubas kuningas tal suudelda jalgu. Egiptuse tekstid räägivad minestustest, millesse langesid kuningaga rääkivad isikud. Kuninga nime ei tohtinud ilmaaegu suhu võtta, sest kuninga nimi oli, samuti nagu jumala nimi, täis maagilist jõudu. Seepärast kasutati vaaraost rääkimisel kõige sagedamini väljendusi ,,nemad olid", ,,nemad käskisid" jms. [V.V. Struve ,,Vana-Idamaade ajalugu" Tartu, 1949] Egiptuse valitseja ehk vaarao võim oli erakordselt suur. Talle kuulus Egiptuses kogu maa ja kõik elanikud pidid vastuvaidlematult tema käske täitma. Egiptlased pidasid teda jumalate asemikuks maa peal. Nad uskusid, et ta on päikesejumal Ra poeg ja seega ka ise üks jumalatest. [Kõiv, Mait ,,Vanaaeg" I osa. Avita, 2003 Ajaloo õpik 6
käia. Koosseis on väike ansambel: viiul, flööt, saksofon, bassklarnet ja 2 elektriorelit. Ooper "Satyagraha" räägib Gandhi elust. Satyagraha tähendab tõe jõudu. Võrreldes esimese ooperiga on ta pisut konventsionaalsem on olemas libreto ja tegelased. Kuid muusik on endiselt minimalistli. Koosseis on suurem kõik puhkpillid ja keelpillid ja elektriorel/süntesaator. Ooper on sanskriti keeles. Kõige võimsasm ooper on "Ehnaton". Räägib egiptuse vaaraost, kes tahab teha usupuhastust. Mängib orkestri täiskoosseis, va viiulid. Sünteesis ooperit ja filmikunsti: esialgu võttis aluseks Jean Cocteau filmid. Filmi esitatakse ooperiga samal ajal, repliikide asemel lauljad. Näiteks "La Belle et la bete". Sama edukas kui ooperis, on ta ka sümfoonilises muusikas. Vokaalsümfoonilistest suurteistest tuntuim on eepiline "Itaipu" ! Lõuna-Ameerika indiaanlaste maailma loomise müüdist. Samuti komponeeritud nö piltide kaupa. Erinevad pildid
Eraldatus kaitse võõrmõjude ja vaenlaste eest. Niiluse orud väga viljakad põlluharimine Põhiperioodid: * Varadünastialine aeg 30.-27. sajand eKr * Vana riik 27.-22. sajand eKr * Keskmine riik 20.-17. sajand eKr * Uus riik 16.-11. sajand eKr * Hiline periood 11.-6. sajand eKr Ühiskonna struktuur: Ühiskond rangelt hierarhiline. Ühiskonna tipus vaarao, kes oli poliitiline juht, usujuht [(pool)jumal] ja sõjaväe ülemjuhtaja Vaaraost madalamal astmel olid ametnikud, siis tulid asevalitsejad, väepealikud ja preestrid ning seejärel kirjutajad. Viimasel astmel olid käsitöölised ja talupojad ning kastivälised olid orjad. Religioon: Usuti mitut jumalat polüteistlik usund Jumalad olid zoomorfsed mõningate loomade osadega... Usuti, et inimene jätkab peale surma elu enam-vähem tavapärasel viisil. Kuid see oli võimalik
Sain teada, missugune näeb välja üks vaarao haud täies koosseisus, sest Tutanhamoni hauakamber on ainuke, mida hauaröövlid pole rüüstanud. Enamuse materjali referaadiks sain internetist, sest seal oli väga üksikasjalikult kirjeldatud muumia uurimist ning kogu hauakambri avastamise protsessi. Huvitav oli ka raamat "Vaaraode kroonika", mis täiendas internetist saadud materjali. Olen väga rahul oma teemavalikuga, sest teadsin vaaraost varem vaid niipalju, et Tutanhamon suri noorelt. Töö äratas minus huvi iidsete valitsejate kultuuri vastu, mida tulevikus oleks huvitav edasi uurida. KASUTATUD KIRJANDUS Raamatud 1. Adamson, J. "Egiptuse templeis ja hauakambreis",1935, 31lk 2. Vandenberg, Philipp "Vaaraode needus: Nüüdisaegne teadus lahendab aastatuhandete vanuse müüdi" , tõlkinud Rein Kärner, 1999, 250 lk 3. Peter A. Clayton. "Vaaraode kroonika", "http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/kirjastus
Ühiskonna ja looduse korraldus olid egiptlaste meelest lahutamatult seotud. Vaaraod peeti jumalikuks ja peaaegu kogu tema elu oli korraldatud rituaalidega, mis tõstsid ta muudest inimestest ka ülikutest kõrgemale, jumalate tasemele. Teda samastati erinevate jumalatega. Elava valitsejana oli ta eelkõige pistrikukujuline kõrguste isand Horos. Seetõttu oli pistrik Egiptuse kuningavõimu üks peamisi sümboleid. Pärast surma sai vaaraost aga surnute riigi valitseja ja kohtumõistja Osiris. Lisaks sellele oli vaarao Egiptuse kõrgeima jumaluse, päikesejumal Ra poeg. Keskmise ja Uue riigi ajal, kui Ra samastati Teeba jumala Amoniga, sai vaaraost Amon-Ra poeg. Jumala ja ülempreestrina osales vaarao ka riigi kõige olulisematel religioossetel pidustustel. Oma võimu sümbolite ja materjaalse kehastusena lasid vaaraod püstitada püramiide.
· Muistse Egiptuse ajalugu jaguneb kolmeks suureks perioodiks: Vana riik (u 2650-2100 eKr), Keskmine riik (u 1950 1650 eKr) ja Uus riik (u 1550-1075 eKr) Egiptuse kuningavõim ja ühiskonnakorraldus. · Egiptuse kuningas vaarao oli piiramatu võimuga valitseja. Vaarao isik ja võim olid jumalikud. · Vaaraod samastati mitme jumalaga. Valitsejana oli ta eelkõige pistrikukujuline taevajumal Horos. Pärast surma sai vaaraost surnute riigi valitseja ja kohtumõistja Osiris. Peale selle oli ta Egiptuse kõrgeima jumaluse, päikesejumal Ra poeg · Vaaraode võimu kõige suurejoonelisemaks materjaalseks kehastuseks said püramiidid (tähtsamad: Giza püramiidid). Püramiid varjas endas vaarao hauakambrit. · Püramiidid annavad tunnistust vaaraode reaalse võimu erakordsest ulatusest. · Võimu teostamiseks vajas vaarao arvukat ametnikkonda, mis koosnes suursugustest
Ja hiljem vallutas Ülem-Egiptus Alam-Egiptuse. Vaarao oli mõlema valitseja. Väljendus selles, et ta kandis topeltkrooni, mis sümboliseeris seda, et ta oli nii Ülem- kui ka Alam-Egiptuse valitseja. Olid tähtsad taimed: papüürus ja lootos. Need said ühendatud Egiptuse valitseja sümboliteks. Piits ja valitsemissau olid nüüd mõlemad vaaraol käes. Vaarao ülesanded: 1. Sõjakäikude juhtimine 2. Kultustalitused ja sakraalehitiste püstitamine Vaaraost madalamal olid kõrgemad ametnikud: · Tsati (võiks võrrelda peaministriga) korraldas elu riigis · Nomarh noomi valitseja. · Preestrid (tegutsesid mingi kindla jumala templi juures) tähtsus muutus jumalate tähtsusega võrdselt · Väepealikud Riik oli jagunenud noomideks (asevalitsuspiirkondadeks e. haldusüksus) Uue riigi ajal tuli kasutusele vask. Madalamad ametnikud: · Kirjutajad pigem nagu arveametnikud. Kirjutasid üles kõik saagiga seotu
osa rahulolematus täielikult kreeka palgaväele toetuva ja kreeka kaupmeestele suuri soodustusi andva Apriesi hellenofiilse poliitikaga viib sisesegadustele, mis halvasid Egiptuse jõude tema võitluses Idamaade vastu. Egiptuses algab uus võitlus, mis 570.aastal muutub kodusõjaks: sõjaväe egiptuse osa (tegelikult egiptlaste ja liibüalaste osa) astus välja palgasõdurite vastu. Selles võitlusest võtsid osa ka rahvamassid. Liikumise juhiks sai viimane Egiptuse suurtest vaaraost Jahmos II (Amasis, 570-525), kes oli pärit rahva alamkihtidest. Apriesi ajal oli ta sõdur, hiljem aga liibüa sõdurite väesalga ülem. Kui armees puhkes ülestõus, mis muutus kodusõjaks, tegi Apries Amasilele ülesandeks see ülestõus maha suruda. Kuid selle asemel astus Amasis ülestõusnute etteotsa, ajas minema Apriesi ja sai ise vaaraoks. Vaarao madal päritolu kutsus esile rahulolematuse valitsevas ülemkihis, liibüalastest ülikkonna ja egiptlastest preesterkonna seas
saj. I poolel eKr. valitsenud vaarao Amenhotep IV, suur usureformaator, kes viis vana religiooni asemel sisse päikeseketta kultuseks ja nimetas end sellest peale Ehnatoniks ( Päikesele meelepärane ). Loobunud vanadest jumalatest, vajas vaarao ka uusi kultusekohti, mis vastaksid uue jumala teenimise ideele. Sellega seoses asutas ta Teebast lõuna poole uue pealinna, mis sai nimeks Ahet Aton. Ehnaton reformis kõike, sealhulgas ka kunsti ja arhitektuuri. Uus suundumus aga ei püsinud vaaraost kauem, pärast tema surma viidi pealinn tagasi Teebasse ning kõik, mis oli seotud Ehnatoniga, hävitati. Nii on ka Ahet - Atoni ehitiste üle võimalik otsustada ainult arheoloogiliste väljakaevamiste põhjal tehtud rekonstruktsioonide järgi. Ahet - Atoni linn rajati 14. saj. keskel eKr. ning oli kavandatud 12. km pikkusena mööda Niiluse kallast. Linna tänavavõrk oli üsna erinev - alates eelispöörde laiustest kitsastest urgudest kuni 45. m laiuste tänavateni
annaabi.ee 
