· Miljonid inimesed jäid peavarju ja elatusvahenditeta. VÕITLEVAD POOLED: Teljeriigid:Saksamaa Liitlased:Suurbritannia Jaapan NSV Itaalia USA Prantsusmaa Kolmikpakt: 1940a. 27. sept. Sm, Itaalia, Jaapani vahel Berliinis Millega võeti endale kohustus üksteist Igati toetada. Atlandi harta: 1941a. 14. aug Kirjutasid Roosvelt ja Churchill alla Atlandi hartale, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. KONVERENTSID: Teheran 28.nov-1.dets. 1943a. Potsdam 17. juuli-2.aug. 1945a. Jalta 4-11veebr. 1945a. LAHINGUD: Lahing Kurski all 1943a. Juuli-August. Stalingradi lahing 17. juuli 1942a. 2. veebr. 1943a. Midway mere lahing 3-7 juuni 1942 Moskva lahing 1941a. 1941a. MÕISTED: Komiterni-vastane pakt lood 1936a. nov
kallal, kus ilmus seitse Valgre laulu. Viimased sõjaeelsed suved veetis ta Pärnus, mängides ka sealses Rannasalongis. 1939. aastal tutvus ta Alice Feillet'iga, kellega tal tekkis suhe. Alice kirjutas inglisekeelsed sõnad Valgre lauludele ''Muinaslugu muusikas'' ja ''Õige valik''. Järgmisel suvel mängis Raimond taaskord Rannasalongis, aga seekord juba koos orkestriga ''Merry Singers''. Talvel töötas ta Tartus, restoranis ''Sinimandria''. 1941a. suvel suundus ta taaskord Pärnusse, kuid nüüd juba orkestrijuhina. Orkester sai kahjuks esineda vaid ühe nädala, kuna algasid sündmused, mis selle hooaja lõpetasid. Taaskord oli ta leidnud omale suvearmastuse Liivi Loosme. Teise Maailmasõja ajal kuulus ta Eesti laskurkorpusesse, seal sai ta jälle võimaluse tegeleda muusikaga. Vahepeal ta seda teha ei saanud, kuna 1941a. juuni lõpus ta mobiliseeriti. Sõjateel tutvus Valgre leningradist päris Niina Vassiljeviga. 1944
* Talvesõda: sõda Soome ja Venemaa vahel 1939nov-1940märts. Soome hakkas NSV liidule vastu ja säilitas iseseisvuse, kuigi kaotas Karjala, Viiberi linna. *Jätkusõda: Soome ja NSVL vaheline sõda 1941 mai 1944 sügis. *Atlandi Harta: 1941 augustis kohtusid Atlandi ookeanil. *Holokaust: juutide hävitamine saksamaa poolt. *Kolmikpakt: sõjalis poliitiline liit Saksamaa ja Jaapani vahel, Itaalia 1940 4. Nimeta saksamaa liitlased: Soome, Itaalia, Jaapan, Ungari, Rumeenia, Bulgaaria, kuni 1941a. juunini nsv-l 5.Saksamaa vastase koalitsiooni riigid? Inglismaa, usa, alates 1941 nsvl, hiina , kanada jne. 6.Maailmasõja puhkemise 5 põhjust. a) Verssa'i rahuleping ebaõiglane b) rahvaste liit ei täitnud oma ül, ta ei suutnud ohjeldada. c) euroopa riikide lepituspoliitika Saksamaa suhtes nt: müncheni kokkulepe. d) majanduslikud probleemid e)mrp ehk nõukogude liidu ja saksamaa koostöö. 7. 3 konverentsi sõja ajal, liitlaste vahel, mida arutati , juhid? Konverents:
1941 22.jun-Ületasid saksa väed NSV piiri. 1941 6.dets-Punaarmee vastu pealetung Moskvas 1941 7.dets-Jaapan ründas USAd Pearl Harbor 1941 aug-Atlandi harta. Roosevelt ja Churchilli. Taastada okupeeritud riikide iseseisvus. 1942-43-Suur tähtsus liitlaste õhusõjal saksa vastu. 1942 19.nov-NSV piiras sisse Saksa 6. armee 1942 nov-Saksa Itaalia väed suruti tagasi Tuneesiasse 1943-Teherani konverents. Lääne riigid tegid Stalinile järelandmisi tunnistades NSV 1941a piire. 1943 2.veeb-Saksaste kapitulleerumine. 1943 5.jul-Kurski kaarel toimunud pealetung, mille sakslased kaotasid 1943 3.sept-Ameerika ja Briti vägede maabumine Itaalias 1944 6.jun-Lääneriikide sõjajõud Põhja-Pra Normandias 1944 22.jun-NSV pealetung Saksale 1944 sept-Soome NSV vaherahu, S väljus sõjast 1945veb-Jalta konverents-Stalin, Churchill, Roosvelt-ÜRO 1945 2.apr-Berliini kapitul 1945 8.mai-Saksa kapitul. 1945 17.juul-2.aug-Potsdam-Saksa jaotati USA, Pra, Briti, NSV vahel
tsaariaja lõpus. Stalini surma järel hakkas ministrite esimees malenkov senist majanduspoliitikat muutma. 1960a tõsteti toiduainete hindu. Ja majandus pidurdus. 7. KarotammEestis sündinud, kuid 1920a NL lahkunud kommunist. 1940a tuli ta eestisse uut võimu üles ehitama. Temast sai EKP üks juhttegelasi. 1944 nim, ta ametlikult EKP esimeseks sektetäriks. Käbineestis sündinud.. tsaariajal rändas oma perekonnaga venemaale. seal sai temast kommunist. 1941a suunati ta eesti parteitööle. 19501978 oli EKP esimene sekretär. Vaino sündisSiberis eesti peres. Pärast sõda kolis eestisse ja alustas karjääri komparteis, tegeles töötlusega. 19781988 EKP juht. 8.vastupanu liikumine E. 19441953a eesti peamiseks vastupanuvormiks uuele võimu aktiivne relvavõitlus metsavendlus, tegutseti ülekogu eesti. NK võim kasutas metsavendade vastu võitlemiseks sõjaväge, julgestusorganeid ja miilitsusüksusi.1950a suruti relvavõitlus maha.1949a
mobilisatsiooni. Sundvärbamise ja mobilistasiooni tulemusel kasvas leegionäride arv 1944aasta alguseks 11 000 meheni ja neist moodustati 20.Eesti SS-diviis. 1943a. saadeti leegioni esimene allüksus- pataljon Narva-rindele. Populaarseks muutus mobilisatsiooni ealiste meeste seas põgenemine Soome,sest paljud neist kes ei tahtnud tõmmata selga Saksa mudrit, olid valmis võitlema Punaarmee vastu ja kaasa aitama vennasrahva vabadusvõitlusele. Soomepoiste vaimseks juhiks sai Talpak. 1941a võitles Venemaa pinnal sakslaste vastu EV sõjaväe baasil moodustatu 22.territoriaalne laskurkorpus. 1942a formeeriti Uuralites 8.Eesti laskurkorpus, millesse kuulus 27000 meest.
Saksamaa koos liitlastega jõudsid ette, tungides 1941.a. 22 juuni NL aladele. Algas sõda mida Venemaal nimetatakse Suureks Isamaasõjaks. Saksamaa hõivas suurema osa NSV Liidu Euroopa osast(ka Baltimaad) . Saksa väed jõudsid ka pealinna Moskva ning Leningradi lähistele , kuid vallutada neid ei suutnud. 1941 a. lõpus toimus Moskva all võimas lahing, millega punaramee sundis sakslasi NSV Liidu pealinna alt taganema. 5Jaapan ründab USA-dJaapanlaste plaanide vastu oli USA. 7 dets 1941a ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestiku Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. Nii haaras sõjategevus ka Vaikse ookeani piirkonna. 1942 aasta juunis toimus aga Hawaii saarestiku Midway atolli juures merelahing, kus USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tundma uure kaotsue valu. 6Kujuneb Hitleri vastane koalitsioon. Churchill kes varem suhtus väga vaenulikult Stalinisse nägi nüüd temas liitlast.Usa president Roosevelt pakkus Stalinile sõjavarustust
Konverentsil otsustati et usa ja suurb, avavad prantsusmaal teiserinde ja alustavad pealetungi sakslaste vastu normandias. 1945a julaug toimunud Potsdani kon. Arutasid usa suurb. Ja NSVL juhi saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Tähtis oli anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. 9.Jaapani II MS algus. Kuna sõjatähelepanu oli pööratud euroopale, sis kasutas seda jaapan ära et kehtestas oma ülemvõim idaaasias. Nende plaan oli rünanta USAd. 7det. 1941a ründasid nad usad merebaasi hawaii saaretikku Pearl Harboris. Itaalia ja saksamaa teadsid et nemad on sõjajalal. Poole aastaga suutsid nad hõivata tähtsamad tugipunktid kaguaasias. USA laevastik pani jaapanlasi esimest korda tundma suurt kaotuse valu. 11.Nõukogude okopatsioon eestis ja sellelõpp. 1941 käivitati ulatuslikud repressioonid. Vangistati v hukati endised poliitilised liidrid, kõrgemad sõjaväe ja politsei juhid, majandusliit.arreteeriti inimesi
• Majanduslikud eeldused- Saksamaa pidi kuidagi majanduslikust olust välja tulema, peamine ül oli tugeva sõjaväe ülesehitamine • ideoloogilised eeldused- Saksa rahvas vajas eluruumi juurde • Tühistada Versaii leping ja näidata Saksamaa võimu 2. Mis muutus territooriumi jagamises 1939.a septembrist- 1941 juunini Poola riik kaotati, selle alad jagati Saksamaa ja NSVL vahel ning Leedu anti NSVL mõjusfääri 3. Riikide vallutused 1939a septembrist- 1941a juunini Saksamaa NSVL Saksamaa, Itaalia, Tirana, Ungari, Rumeenia, Eesti,Läti, Leedu, pool poolast Bulgaaria, Osa poolast, Karjala 4. Millised prantsusmaa alad jäid pärast Compiegne i vaherahu (1940) Saksa okupatsiooni alla? Kust juhiti Prantsusmaa vastupanu liikumist? 2/m Prantsusmaast sh Pariis 5. Saksamaa püüdis Suurbritanniat alistada kolmel moel:
Georg Ots Väätsa 2015 Pere ja noorusrus Georg Ots sündis 1920a. 21 märtsil Petrogandis. Georg Otsi isa oli Karl Ots ema Lydia Ots. Peres kasvas ka Otsa õde Marget Ots. Georg Ots lõpetas Tallinna Prantsuse Lütseumi 1938a. Georg Ots nooruspõlves Georg Ots Teises Maailmasõjas Ots õppis Tondi sõjakoolis ja teenis lühikest aega Eesti merejõududes. Ots omandas insenerihariduse 1941a. aastal. Sõjasuvel, 18. augustil 1941 mobiliseeriti Ots ja viidi evakuatsiooni Tallinnast Leningradi Georg alustas laulmist Aleksander Arderi käe all Jaroslavlis, kus sõja ajal moodustati Eesti Kultuuribrigaadid Nõukogude tagalas. Lauljakarjäär Aastal 1944alustas ta õpinguid Tallinna Konservatooriumis, kus tema õpetajaks oli Tiit Kuusik. Õppis ka Tallinna Muusikakoolis 1946a lõpetas, Tallinnna Riiklikus Konservatooriumis 1951a lõpetas.
Sept-okt viidi need üle Tallinna ning uus võim kehtestas kontrolli kogu Mandri-Eesti üle(saartel käisid veel lahingud). Eesti NSV võimustruktuur oli analoogiline NSV Liidu omadega.Juhtiv koht oli kommunistlikul parteil,mis allus täielikult Moskvale. Eestimaa Kommunistliku Partei(EKP).Parteis oli 1951a juba 18500liiget,neist alla poole eestlased. Parteikaadrit iseloomustas madal haridustase.EKP-d juhtis sisuliselt 1941a-st(pärast Karl Säre vangilangemist)Nikolai Karotamm,kellest kohaliku keskkomitee esimene sekretär sai siiski ametlikult alates 1944a sügisel. Kommunistliku partei ja keskvõimu tahet täitev Eesti NSV valitsus koosnes kuni 1946a.ni rahvakomissariaatidest ning seejärel ministreeriumidest ja teistest keskasutustest. Eesti NSV Ministrite Nõukogu esimeheks oli a 1944-1951"juunikommunist" Arnold Veimer.Lühikeseks ajaks jäi alles oma sõjavägi-Eesti Laskurkorpus. Liiduvabariigi kõrgem
Määrati kindlaks ka ÜRO asutamis konverentsi aeg ja koht. POTSDAMI: 1945.aasta juulis-augustis toimunud konverentsil arutasid samad juhid Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Tähtis oli kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. mõisted: Pearl Harbor, Auschwitz, Atlandi harta, Ühinenud Rahvaste deklaratsioon (lk 104-105); Pearl Harbor-Ameerika Ühendriikide rajatud sadam Hawaii saarestikus, Jaapan ründas USA-d 1941a. Auschwitz- suurim Saksa Teise maailmasõja aegne koonduslaager. Atlnadi harta- Rooseveldi ja Churchilli kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Ühinenud Rahvaste deklaratsioon- mida kujutasid endast totaalne sõda ja Holokaust, milline oli Saksamaa poliitika vallutatud aladel, mida kujutas endast vastupanuliikumine (lk 116-118); Totaalne ehk kõikehaarav
Lothar-Günther Buchheim ,,Das Boot" Raamatus räägib Buchheim oma retkest saksa allveelaeval. Ta läks 1941a sügis- talvel kaasa saksa allveelaevnikega, et kirjutada sealsest elust ja lahingutest. Raamatus kutsuvad sakslased inglasi Tommydeks. Raamat algab sellega, kui nad lähevad koos kapteniga baari ,,Royal" ja tee ääres on palju purjus madruseid. Baaris kohtavad nad teisi allveelaevnike. Järgmisel päeval lähevad nad sadamasse, kus neid ootab allveelaev. Kõigepealt tutvustatakse talle laeva. See oli VII C-allveelaev, merekindlam kui ükski teine
Kogu Soomet ta vallutada ei julgenud kuna soomele lubas appi tulla Suurbritania ja Prantsusmaa. Soome valitsus ei tahtnud samuti edasi sõdida,kuna kartsid et nende maad muudetakse suurriikide vahelise sõja tandriks.Algasi rahuläbirääkimised,1940a. 12 märts sõlmiti Moskva rahuleping. Soomel tuli küll loovutada Karjala maakitsu ja Viiburi linna kuid neile jäi alles iseseisvus. Jätkusõda(1941-1944) Kui Saksamaa ründas 1941a juunis NSVL jäi Soome erapooletuks,kuid siiski alustasid NSVL lennukid Soome linnade pommitamist.Seepeale otsustas Soome parlament 25.jun 1941a. kuulutada NSVL sõja.Sõja käigus vallutas Soome tagasi Karjala maakitsuse ning hõivas ka NSVL kuulunud Karjala alad.Kui punaarmee 1944a. pealetungile asus,pidid Soome väed nendelt aladelt taganema.19.sept. 1944 sõlmiti soome ja NSVL vahel vaherahu ning hiljem allkirjastati ka rahuleping
Määrati kindlaks ka ÜRO asutamis konverentsi aeg ja koht. POTSDAMI: 1945.aasta juulis-augustis toimunud konverentsil arutasid samad juhid Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi. Tähtis oli kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise sõjakohtu alla. mõisted: Pearl Harbor, Auschwitz, Atlandi harta, Ühinenud Rahvaste deklaratsioon (lk 104-105); Pearl Harbor-Ameerika Ühendriikide rajatud sadam Hawaii saarestikus, Jaapan ründas USA-d 1941a. Auschwitz- suurim Saksa Teise maailmasõja aegne koonduslaager. Atlnadi harta-Rooseveldi ja Churchilli kokkulepe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Ühinenud Rahvaste deklaratsioon- mida kujutasid endast totaalne sõda ja Holokaust, milline oli Saksamaa poliitika vallutatud aladel, mida kujutas endast vastupanuliikumine (lk 116-118); Totaalne ehk kõikehaarav. Sõda haaras kogu maailma. Natsid käitusid juutidega julmalt.Neid hävitati mitmel
pühapäevane lõuna, kus terve pere oli koos ning pereisa istus laua otsas. Viimane selline lõunasöök jäi aastasse 1987. q Peale laulutaadi surma tassisid Naima Kasak ning ta tütar Tiina Vinter elamise üsna tühjaks. Huvitavat q Tal olid tugevad psüühilised häired,mis vahel tulid esile. q Ronis salaja üle aia,et pääseda laulupeole. q Teda iseloomustab kõige paremini sõna hirm: v 1941a. Augustis pandi laevale,mis sõitis läbi miiniväljade. v Töötas pataljonis,kus inimesed surid nagu kärbsed, aga tema jäi ellu. v Läks hulluks Jaroslavis,kus peale linna pommitamist kaotas mõistuse. v 1951 käis ülekuulamistel,tema vastu oli avatud toiming,kas saata Siberisse või ei,ta pääses. q Kirjutas 3 laulu Stalinile,et jääda ellu. q Tegi Eesti ENSV hümni http://www.youtube.com/watch?v=LSVGsDTW8 q
Kiiev vallutati ning talve saabudes lõid venelased Dnepri paremal kaldal tugialad. TEHERANI KONVERENTS 1943: Stalin, Roosevelt, Churchill. Otsustati Pr-l teise rinde avamine, pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias, Nõukogude sõjavägi pidi liitlasi toetama pealetungiga idast. NSVL tahtis ka peale Sks purustamist Jp-le sõda kuulutada. Liidrid jõudsid kokkuleppele Sks jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes; USA ja SB tunnustasid NSVL 1941a piirides(=>Baltimaad taas nõuk võimu all). SÕJATEGEVUS 1944. Punaarmee alustas pealtungi piki NSVL-Sks rindejoont; Leningradi blokaaad murti 27.01.44; USA, SB, Kanada, Poola sõjajõud maabusid Normandias 6.06.44, sks kaitse hakkas lagunema, vastupanuliikumised Sks poolt okupeeritud riikides; '44 teisel poolel vabastasid liitlased Pr, jõudsid Sks piirile. Punaarmee pealetung oli sama võimas; pealöök anti Valgevenes, sügiseks jõuti IdaPreisimaa piirini
Eriti jõhkrad olid sakslased juutidega. Juutide massiline mõrvamine. 21.jan1942 Wannsees toimunud nõupidamisel langetati otsus, et trantsportida kõik Euroopa juudid itta, kus algas nende hävitamine gaasikambrites. NSVL- Punaarmee poolt okupeeritud Poolast, Lääne-Ukrainast ja Lääne-Valgevenest küüditati Siberisse üle miljoni inimese, Katõni lähedal metsas lasti maha üle 20000 Poola sõduri ja ohvitseri. Balti riikidest küüditati 1941a suvel Siberisse üle 50000 inimese. Väga halvasti suhtuti ka Saksa vangidesse, kellest suur osa kas tapeti või kes surid kurnatusest juba enn Siberisse jõudmist. Punaarmee liikumist läände saatsid massilised vägivallaaktid kohalike elanike kallal. Eriti ulatuslikuks muutusid need saksamaa territooriumil. Sõja viimastel kuude jooksul vägistasid punaarmeelased Saksamaal ligi kaks miljonit naist. 8. Hitleri vastane koalitsioon: Lend leasi seadus-USA kongressi otsus laenata ja rentida
2) MRP ei muudetaks Teheran 28.11.1943-01.12.1943; Roosevelt, Churchill ja 1) Pandi alus II rinde Iraanis Stalin avamiseks Lääne- Euroopas; 2) NSVL tagada 1941a. piirid ja ülemvõim Ida-Euroopas Jalta 4.-11.02.1941; Roosevelt, Churchill ja 1) ÜRO asutamine Krimmis Stalin 1945 a.; 2) Ida - Euroopa
Kuid Sakslaste pealetungi hoog hakks varsti raugema, kuna NSVL impeeriumi sügavustest toodi rindele ühe uusi reserve. Sammuti õnnestus NSVL evakuuerida itta enamik sõjaks vajalikke tõõstus ettevõtteid. Ka hakkas lääne liidlased punaarmeed lend-lease süsteemi järgi valgustama. Jätkus pikk ja verine kurnamis sõda. Saksamaa lootused sõda kiiresti ära võita nurjusid täielikult pärast Moskva lahingu kaotamist 1941a lõppus. Ja selle järgenud punaarmee edukast vastu pealtungist. NSVLe hakkasid abi andma Usa ja Suurbritania. 14 agustil 1941 kirjutasid alla Winsten Churchill ja F.D. Roosvelt atlandi Haldale, milles deklaeerisd Saksmaa vastu sõda ja oma poliitika põhimõteid, lubadi taastada kõikide teise maailmasõjas sõltuvuse kaotand riigid. Atlandi Harta sõlmimisega astus USA sisuliselt sõtta, tema tohutu tööstus võimsus rakendati nüüd tööle võimu saamise nimel.
ning Mussolini pandi uuesti võimule. '43 aasta lõpus Teherani konverents. 3 olulist liitlast Ing, USA ja NSVL. Inglismaad esindas Churchill, USA Roosewelt ja NSVL Stalin. Peaprobleemiks küsimus, kus avada teine rinne, et Sm purustada. NSVL soovis, et teine rinne avataks Prantsusmaal. Lepiti kokku selles, et pärast Sm purustamist kuulutab NSVL sõja Jaapanile. Kolmandaks punktiks oli maailma sõjajärgne korraldus. Seal Ing ja USA nõustusid sellega, et NSVL hakkab eksisteerima 1941a piirides. Lepiti kokku, millised Poola riigi piirid peaksid olema. Läänes '44 pidi olema aasta, kus Euroopas avatakse läänerinde. See sai alguse 6 juuni '44 Normandias, kui lääneliitlaste dessant seal maabus. Sm oli hakanud alates '40ndast aastast rajama Atlandi valli, kindlustusesüsteemi. Selleks, et sakslasi segadusse viia, viisid lääneliitlased läbi pettuse, et näiliselt koondati La Manche'i väina juurde sõjamasinaid jms, et Sm paigutaks sinna võimalikult palju oma sõjajõude
Kiiev vallutati ning talve saabudes lõid venelased Dnepri paremal kaldal tugialad. TEHERANI KONVERENTS 1943: · Stalin, Roosevelt, Churchill. · Otsustati Pr-l teise rinde avamine, pealetungi alustamine sakslaste vastu Normandias, Nõukogude sõjavägi pidi liitlasi toetama pealetungiga idast. · NSVL tahtis ka peale Sks purustamist Jp-le sõda kuulutada. · Liidrid jõudsid kokkuleppele Sks jaotamise ja Poola tulevaste piiride suhtes; USA ja SB tunnustasid NSVL 1941a piirides(=>Baltimaad taas nõuk võimu all). SÕJATEGEVUS 1944. · Punaarmee alustas pealtungi piki NSVL-Sks rindejoont; · Leningradi blokaaad murti 27.01.44; · USA, SB, Kanada, Poola sõjajõud maabusid Normandias 6.06.44, sks kaitse hakkas lagunema, vastupanuliikumised Sks poolt okupeeritud riikides; · '44 teisel poolel vabastasid liitlased Pr, jõudsid Sks piirile. Punaarmee pealetung oli sama võimas;
annaabi.ee 
