Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"hardi" - 104 õppematerjali

Hardi

Kasutaja: Hardi

Faile: 3
thumbnail
6
doc

2 KURSUSE PRAKTILINE LÕPUTÖÖ

Kuressaare Ametikool Hardi Heinväli Kp-24 Hotelli-ja restoraniteeninduse osakond 2 KURSUSE PRAKTILINE LÕPUTÖÖ Juhendaja Lemmi Heero 2007 TOIDU NIMETUS TOORSALAT portsjoni kaal 75/2 valmistatavaid portsjoneid kokku 2 Valmistamise...

Kokandus
123 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Esimene Maailmasõda

Hispaania, Holland, Horvaatia, Iirimaa, Island, Itaalia, väike osa Kasahstanist, Kosovo, Kreeka, Leedu, Liechtenstein, Luksemburg, Läti, Makedoonia, Malta, Moldova, Monaco, Montenegro, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa (ilma meretaguste aladeta), Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, San Marino, Serbia, Slovakkia, Sloveenia, Soome, Suurbritannia, Sveits, Taani, Tsehhi, osa Türgist, Ukraina, Ungari, Valgevene, Vatikan ja osa Venemaast. Kuressaare Ametikool Hardi Heinväli Kp-34 Hotelli-ja restoraniteeninduse osakond I Maailmaasõda Juhendaja: Maie Kahju 2007...

Ajalugu
467 allalaadimist
thumbnail
6
doc

Hiina haridussüsteem

Mullu EBS-is õppinud hiinlaste haridustaset uurinud keskuse ENIC/NARIC hinnang oli karm ­ nende haridus on kutsekeskkooli tasemel ja vaid mõni ligi 90 hiinlasest on piisavalt haritud, et õppida magistritasemel. Kuressaare Ametikool Hotelli-ja restoraniteeninduse osakond Hardi Heinväli KP-34 HIINA HARIDUSSÜSTEEM Referaat Juhendaja: Urmas Lehtsalu Kuressaare 2008 Kasutatud kirjandus 1. http://en.wikipedia.org/wiki/Education_in_the_People's_R epublic_of_China 2. Postimees Euroopa hariduse kvaliteet jääb Aasia omast maha 14.03.2006 3...

Ühiskond
29 allalaadimist
thumbnail
11
doc

,,Väikesed metslased”

JULES VERNE "VIIETEISTKÜMNEAASTANE KAPTEN" (TÕLKIJA SILVIA TUI) JACK LONDON "VALGEKIHV" (TÕLKIJA MARTA SILLAOTS) 1957 GRIGORI ADAMOV "KAHE OOKEANI SALADUS" (TÕLKIJA RALF TOMING) VLADIMIR OBRUTSEV "KESK-AASIA AVARUSTES" (TÕLKIJA HEINO KIIK) FERENC MOLNÁR "PÁL-TÄNAVA POISID" (TÕLKIJA JULIUS MARK) VAHTANG ANANJAN "PANTRIKURU VANGID" (TÕLKIJA ARTHUR GROSS) ALEXANDRE DUMAS VANEM "KOLM MUSKETÄRI" (TÕLKIJA JANA LINNART) ALEKSANDR AVDEJENKO "TISZA KALDAL" (TÕLKIJA HARDI TIIDUS) ROBERT LOUIS STEVENSON "MUST NOOL" (TÕLKIJA ÜLO TAMBEK) LUDWIG RENN "TRINI" (TÕLKIJA VERONIKA KRUUS) 5 JAMES FENIMORE COOPER "VIIMANE MOHIKAANLANE" (TÕLKIJA ÜLO TAMBEK) WALTER SCOTT "ROB ROY" (TÕLKIJA LINDA TARGO) 1958 JULES VERNE "KAPTEN GRANTI LAPSED" (TÕLKIJA MARTA SILLAOTS) ALEKSEI TOLSTOI "INSENER GARINI HÜPERBOLOID. AELITA" (TÕLKIJA ARTUR GROSS) JAMES FENIMORE COOPER "RAJALEIDJA" (TÕLKIJAD ELISABETH LUKATS, HUGO VIHALEM)...

Kirjandus
32 allalaadimist
thumbnail
2
odt

Alo Mattiisen,Sven Grünberg ,Erki-Sven Tüür

Kõige rohkem on ta kirjutanud laule: kokku 86. Mõned tuntuimad neist on "Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale" "Ei ole üksi ükski maa" - mai 1987. Muusika - Alo Mattiisen, sõnad - Jüri Leesment. Solistid - Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer, Henri Laks, Toomas Lunge, Jaan Elgula. Kooripartii laulis Agu Tammeorg. Laul on avaldatud raamatus "Laulge kaasa" nr 7, kirjastanud "Eesti Raamat" 1988 ja CD-plaadil "Lähedased laulud". 1993 sai laul Eesti muusika aastapreemia. Alo Mattiiseni viis ärkamisaegset laulu: 1. "Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J. Leesment) 2. "Minge üles mägedele" 1988 (K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H. Käo) 3...

Muusika
57 allalaadimist
thumbnail
32
pdf

Levimuusika

Levimuusika ajalugu 1 LEVIMUUSIKA AJALUGU MUUSIKAÕPETUSE KONSPEKT 8 KLASSILE ÕISMÄE HUMANITAARGÜMNAASIUM KOIDU ILMJÄRV Õismäe Humanitaargümnaasium 06.09.06 Koidu Ilmjärv Levimuusika ajalugu 2 SISUKORD 1. Mis on levimuusika. lk. 3 2. Lööklaul ehk hit, evergreen . lk. 5 3. Folkmuusika. lk. 6 4. County ja western. lk. 7 5. Tin Pan Alley popmuusika. lk. 9 6. Muusika ja äri. lk. 11 7. Rhythm and blues. lk. 12 8. R ock’n’roll....

Muusika
73 allalaadimist
thumbnail
30
doc

Eesti levimuusika 80ndatel

Mõlemad on oma ideid lisanud ka Ultima Thule muusikasse. Kollektiivi kokkuliitjaks oli aga Tõnis Mägi, kes nagu teisedki ansambliliikmed hindas intensiivselt läbitunnetatud, isikupärast ja väljendussuutlikku muusikat. Ultima Thule muusikuid ühendas armastus rhythm and blues'i vastu, mis kaheksakümnendate lõpus ka nende kontserdikava valitsevaks stiiliks oli. Sõnade autorid olid Ott Arder, Vladislav Korzets, Hardi Volmer, Peep Ilmet ja Joel Sang, kes hoolitsesid Ultima Thule lauludes äärmiselt olulise punkti ­ sõnumi ­ eest. (ibid: 155-156) 3.2.7. Singer-Vinger Singer-Vinger hakkas tegutsema 1986. Aastal. Nad olid sotsiaalse vaatenurga pilaansambel. Sinna kogunes Turisti loominguline tuumik- Hardi Volmer (vokaal), Roald Jürlau (kitarr) ja Erik Olle (basskitarr). Uute liikmetena tulid juurde Mihkel Raud (kitarr), Rein Joasoo (löökpillid) ja Madis Lepasoo (klahvpillid)...

Muusika
87 allalaadimist
thumbnail
2
doc

"Luigelend"

See on helilooja Veljo Tormise ainuke ooper ning seda loetakse 60ndate aastate ooperiliteratuuri üheks olulisemaks teoseks. Mitte keegi ei oska öelda, miks see aastakümneid varjusurmas on olnud. Ooperi esitas Pärnu linnaorkester Jüri Alperteni dirigeerimisel, solistid olid Helen Lokuta (sopran), Oliver Kuusik (tenor), Rene Soom (bariton) ja Maris Liloson, kaasa tegid segakoor Endla Naiskoor, lavastaja oli Hardi Volmer. Ooperi eel oli õhkkond Kontserdimajas pidulik.Üllatuslikult oli valdav osa publikust vanainimesed ja väga paljud istekohad jäid saalis täitmata. Seoses ooperiga puudusid mul igasugused ootused, sest tegu oli minu esimese ooperiga ja ma lihtsalt ei osanud sellest midagi oodata. Sisu oli romantiliselt naiivne. Ooperi süzees kohtuvad edevavõitu kunstnik, kes elab linnamelus, ja metsavahi tütar. Süzeeliselt koosneb ooper viiest sümfoonilisest pildist. Igaühes...

Muusika
12 allalaadimist
thumbnail
16
doc

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

MARI (TSEREMISSI) KEELED PERMI KEELED udmurdi (vodjaki) permikomi sürjakomi UGRI KEELED ungari mansi (voguli) hardi (ostjaki) SAMOJEEDI KEELED nganassaani eenetsi juratsi neenetsi sölkupi kamassi matori...

Keeleteadus
423 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Mihkel Raud "Musta Pori Näkku"

" Vaatamata kohati brutaalsena paistvale muusikute elupõletamisele suhtub autor neisse poolehoiu ja mõistmisega, tegemata neile liiga. (Või siis tehes seda õige pisut.) Kõik muusikud, kes neil aastail vähegi tuntud olid, on siin raamatus mainitud: Ivo Linna, Gunnar Graps, Tarmo ja Toomas Urb, Tõnu Raadik, Sven Grünberg, Henri Laks, Hendrik Sal-Saller, Alo Mattiisen, Rein Rannap, Igor Garsnek, Anne Veski, Urmas Alender, Jaanus Nõgisto, Tõnis Mägi, Hardi Volmer, Eerik Olle, Roald Jürlau, Tõnis Mägi, Allan Sarri, Arne Valmis, Margus Kappel, Olav Ehala, Vello Orumets, Karl Madis, Joel Steinfeldt, Riho Sibul... Algselt oli ta plaaninud ainult Singer-Vingeri biograafiat kirjutada, kuid tööd alustades oli selge, et sellest ei piisa. Seetõttu on raamatus ka väga vähe tema lapsepõlvest ja kuulsatest vanematest, kellest samuti tahaks ju kõike teada. Mina ei osanud enne üldse Eno Rauda ja...

Kirjandus
511 allalaadimist
thumbnail
11
docx

Alo Mattiisen

Laulud Kõige rohke m on ta kirjutanud laule: kokku 86. M õned tuntui mad neist on " Ei ole üksi ükski maa", viis ärkamisaegset laulu ja "Emale" · "Ei ole üksi ükski maa" mai 1987. Muusika Alo Mattiisen, sõnad Jüri Leesment. Solistid Kare Kauks, Silvi Vrait, Reet Linna, Ivo Linna, Karl Madis, Priit Pihlap, Gunnar Graps, Tõnis Mägi, Riho Sibul, Hardi Volmer, Henri Laks, Toomas Lunge, Jaan Elgula. Kooripartii laulis Agu Tammeorg. Laul on avaldatud raamatus "Laulge kaasa" nr 7, kirjastanud "Eesti Raamat" 1988 ja CDplaadil "Lähedased laulud". 1993 sai laul Eesti muusika aastapreemia. · Alo Mattiiseni viis ärkamisaegset laulu: 1. "Kaunimad laulud" 1988 (F. A. Saebelman / V. Ruubel / A. Mattiisen / J. Leesment) 2. "Minge üles mägedele" 1988 (K. A. Hermann / M. Veske / A. Mattiisen / H. Käo) 3...

Muusika
48 allalaadimist
thumbnail
15
doc

Eesti kultuur 19.-20. sajandil

SAJANDI ESIMESEL POOLEL 19. sajand on rahvusluse sajand. Venemaa ja rahvuslus 19. sajandi I poolel Venemaa paljurahvuselise impeeriumi valitsemiseks oli vaja uut ideoloogiat, mis vastaks valitsuse ja valitseva rahvuse (venelaste) huvidele. Selleks uueks ideoloogiaks sai rahvuslus. Seda ideoloogiat toetasid teoreetiliselt slavofiilsus ja õigeusk. Rahvuslusega kaasnevad probleemid: venestamine (eelkõige usuline, püüti rahvaid õigeusustada). Vanausulisi kiusati taga. 1840. aastatel läksid eestlased ja lätlased vabatahtlikult õigeusku (Eesti jaoks kasulik). Katoliiklasi kiusati taga. Eesti ja eesti rahvusluse ideed Estofiilid huvitusid põlisrahva kultuurist. Leidsid, et eesti kultuuril on kaks arenguteed: 1) eestlaste assimileerumine sakslaste sekka 2) eesti keele põhjal eesti kultuuri loomine. Eelärkamisaeg väikesearvulises inimeste rühmas huvi eesti keele, kultuuri ja ajaloo vastu. Eelduste loomine ärkamisajaks. 18...

Kultuurilood
195 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Mihkel Raud "Musta Pori näkku"

,,Musta pori näkku" Mihkel Raud Teosest: - tegevusaja ja -koha lühitutvustus Tegevus toimub 1976-1990 Eestis - peategelaste lühitutvustus Mihkel Raud - laulja ja kitarrist; tema vanemad - lastekirjanikud Eno Raud ja Aino Pervik; Mihkli vend - Rein Raud - nüüdne Tallinna Ülikooli rektor; varalahkunud Nõukogude Liidus kuulsust kogunud laulja ja kitarrist Gunnar Graps; praegune ansambel "Smilers" solist ja Mihkli noorpõlvesõber Hendrik Sal-Saller; laulja ja kitarrist Kojamees - nüüdne Tallinna Volikogu saadik Tarmo Kruusimägi; igavene punkar Villu Tamme - praegu ristsõnade koostaja ja vabameelne punkar; punkar Ivo Uukkivi - praegu Draamateatri näitleja; laulja Hardi Volmer- praegu animafilmide looja ning vabakutseline kunstnik; ning paljud teised selle aja pop artistid ja lauljad. - sisust lühidalt ja ülevaatlikult Autobiograafia Mihkel Raua elust, sellest kuidas no...

Kirjandus
664 allalaadimist
thumbnail
5
ppt

Slaidiesitlus Zeusist

a klass 2009a. Zeus Zeus on vanakreeka mütoloogias pea-,taeva- ja äikesejumal Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma Tähtsat osa etendavad vanakreeka mütoloogias Zeusi surelikud ja surematud armukesed Zeusi austamine sai alguse Minose kultuuri pärijatelt Mükeene kultuuris, kus teda tunti maaraputaja nime all Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud Zeusi elulugu Zeusi isa oli titaan Kronos ja ema titaanitar Rhea Kronos neelas alla oma lapsi võimu säilitamiseks Ema peitis Zeusi Kreeta saarele koopasse Zeus pagendas Kronose allmaailma- Tartarosesse Zeusi esimeseks abikaasaks sai Okeanose tütar Metis Zeusi teiseks abikaasaks sai tema õde Hera. Nende ühised lapsed olid tule-, sepatöö ja vulkaan...

Kirjandus
16 allalaadimist
thumbnail
3
doc

"Eesti muinasaeg" raamatu kokkuvõte

Eestlaste elu on mõjutanud palju teised rahvad, nii et hoolimata samast maast ja keelest, on 21. sajandi eestlaste maailmatunnetuses ja kultuuris rohkem ühist tänapäeva saklase, venelase või jaapanlasega kui oma muistse esivanemaga. Sedavõrd palju on aastatuhandete jooksul ja eriti viimase paarisaja aastaga maail meie ümber muutunud. Meie ja muinaseestlase kogemus maailmast on täiesti erinev. Hardi Hansson 10 B Kasutatud kirjandus: Aivar Kriiska ja Andres Tvauri - ``Eesti muinasaeg``...

Ajalugu
29 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Kas biodiislil on Eestis tuleviku

mille tippkiirus ulatuks kõigest 120 km/h, eriti ei usu. Biodiislil on küll Eestis tuleviku, kuid vaevalt see saab olema sama suur, kui hetkel seda on bensiini- ja naftal baseeruval diislikütusel. Kadrina Keskkool 13. detsember 2007 Hardi Hansson XI B Kasutatud allikad: http://biodiisel.favius.com/ http://www.biooil.ee/ http://et.wikipedia.org/wiki/Biodiisel ....

Keemia
11 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Eesti PUNK

Propelleril endal ilmus alles 1995. aastal oma helikandja ­ "Propeller XV" (Fugata Ltd, CD/MC). Kindlasti tuleks nimetada ka sellist ansamblit nagu Päratrust, mis tegutses aastatel 1979-1983 ning oli loogiliseks jätkuks Eesti esimeseks punkbändiks loetavale Kunstiinstituudi üliõpilaste ansamblile Sülf. Päratrust, mille koosseisus olid Jaak "Jekabs" Arro - laul, Veljo "Vink" Vingissaar - kitarr, Jüri Kermik - bass, Hardi Volmer ­ trummid, propageeris punkkultuuri ka laiemalt, tehes punkteatrit ja -filmi ning korraldades tantsuõhtuid. Päratrusti lagunemisel aastal 1983 tekkis ansambel nimega Turist, mis tegutses aastani 1985. Turisti lauljaks sai Hardi Volmer, Veljo Vingissaar laulis ka ja mängis kitarri. Veel olid Turistis Eerik Olle - bass, Roald "Jürilaud" Jürlau - kitarr, Avo "Ulvaeus" Ulvik - klahvpillid ning Andrus "Kersta" Kerstenbeck - trummid....

Muusika
47 allalaadimist
thumbnail
105
xls

Kuues praktika töö diagrammid

863 1145 Hints Eric Tallinn 03:49:24 M21 1196 940 Hommik Mart Võru 04:05:06 M21 1792 2312 Hunt Egon Valga 04:37:08 M21 1116 957 Hunt Kaspar Pärnu 04:01:45 M21 168 167 Hussar Aimar Võru 03:08:17 M21 988 2930 Huttunen Juho Soome 03:55:31 M21 1996 2872 Hõbe Tarmo Tallinn 04:52:28 M21 2149 2415 Hõim Alar Tallinn 05:06:11 M21 1835 1864 Hõimoja Hardi Tallinn 04:40:10 M21 608 708 Hõrak Tarmo Harju 03:36:21 M21 1920 1818 Härmsalu Jorma Tallinn 04:47:07 M21 635 852 Hürden Taivo Tallinn 03:37:46 M21 1725 2774 Hütt Petri Tallinn 04:32:41 M21 1827 1404 Hüvonen Dan Tallinn 04:39:36 M21 2210 1571 Ilves Alo Valga 05:15:17 M21 2406 2058 Ilves Tarmo Harju 06:12:29 M21 1828 1337 Int Rainis Tallinn 04:39:37 M21...

Inseneriinformaatika
25 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Aleksander Puškin "Jevgeni Onegin"

Kirjavahetus Tatjana kiri Oneginile oli tolle aja kohta äärmiselt kohatu, sest sel ajal peitus inimese väärtus vaid kommetes, viisakuses, väärikuses ja aus. Tatjana kiri oli tolle aja kommete kohaselt lausa labane: esiteks ei avaldanud naine kunagi esimesena oma tundeid, eriti veel mehele, keda eriti hästi ei tunnegi, teiseks sinatab Tatjana Oneginit kirja keskosas ja kolmandaks kirjutab Tatjana Oneginile liiga avameelselt. Tatjana aga, et hoiduda häbisse sattumast paneb Oneginile südamele, et viimane kirjast ei räägiks, ning ütleb, et Onegini au ei tohiks seda lubada. Niisiis, kui Onegin räägiks või pilkaks Tatjanat, oleks mees ise kombetu ja rikuks oma au. Onegin ei kirjuta Tatjanale vastu, kuid räägib temaga mõisa aias. Onegin ütleb neiule viisakalt ära ja hoiatab, et iga teine ei pruugiks sugugi nii mõistvalt sellisesse lapselikku kombetusse tunnetepuhangusse suhtuda. Onegin ütleb, et ei taha...

Kirjandus
288 allalaadimist
thumbnail
2
doc

“Meie aja kangelane” M. Lervmontov

Lervmontov 2) Mitu süzeed teoses on? Iseloomusta põgusalt. 1. Autor ­ Maksim Maksimõts Kohtuvad Kaukaasia mägedes. Autor kuuleb esimest korda Petsorinist, kelle lugu äratab autoris uudishimu 2. Petsorin ­ Bela ­ Azamat ­ Karagjoz ­ Kazbits Karagjoz on Kazbitsi imeline hobune, kelle eest on Kazbits kõike nõus tegema. Azamat aga kiindus enneolematult hobusesse, muudkui mõtles teisele. Proovis poiss hobust osta, aga mees ei müünud. Petsorin tegi poisiga tehingu, et kui see toob talle oma õe Bela, teeb Petsorin sedasi, et poiss saab hobuse endale. Ja nii tehtigi ­ Azamat varastas oma õe ja Petsorin sättis asjad sedasi, et poiss saaks hobuse varastada. Bela tõrgub algul, kuid hakkab hiljem Petsorinit armastama. Viimane tüdineb mõne aja möödudes tüdrukust ning varsti tuleb Kazbits, kes tüdruku...

Kirjandus
98 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun