Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Geneetika eksam (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kui palju on aa ?
  • Kui palju on kandjaid ?
 
Säutsu twitteris
1.Tähtsamad momendid geneetika ajaloos:
*1865-99-geneetika sünd, pärilikud alged
*1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis põhineb mendelismil ja morganismil
*1944-70- molekulaargeneetika
*1971-areneb geenitehnoloogia
2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hübriididest (1865)
De Vries -1901 mutatsiooniteooria looja (1901)
Johannsen- tõestab, et muutlikus võib olla pärilik ja mittepärilik, mõisted geno- ja fenotüüp, geen ja populatsioon .
Vavilov - formuleerib päriliku muutlikkuse homoloogiliste ridade seaduspärasuse (1922). Kultuurtaimede tekkekolded ehk tsentrumid (1927)
Morgan - pärilikkuse kromosoomiteooria ( geenid asuvad kromosoomides) 1911
Watson-Crick-  desifreerivad DNA molekuli (DNA biheeliks ) 1953
3. Geneetika peamised meetodid:
Hübridoloogline ( Mendelism )- järglaste saamine isenditest, kes erinevad teineteisest kardinaalselt või mitme tunnuse poolest ( ristamine )
Tsütoloogiline- seisneb raku iseärasuste ja organismi tunnuste vaheliste seoste uurimises
Restriktsioon analüüs-geeni struktuuri ja funktsioneerimise molekulaarne analüüs
Matemaatiline meetod
Mutatsioonimeetod
Rekombinatsioonimeetod
Populatsioonimeetod
Genealoogiline meetod- inimese uurimine
4.Mendelism- mendeli seadustel rajanev pärilikkuse geeniteooria, mille järgi organismi tunnuseid määravad üksteisest sõltumatud ja vabalt kombineeruvad pärilikkustegurid (geenid, mis kanduvad järgmisele põlvkonnale võrdselt mõlema vanema sugurakkude kaudu jam is ristumisel ei liitu ega kao, vaid lahknevad ja ühinevad uutesse kombinatsioonidesse- genotüüpidesse.
Geneetika sümboolika-seaduspärasuste üldistamiseks ja piltlikuks esitamiseks.
P- parents ehk vanemad; F-files ehk hübr põlvkond; M-mutageenne põlvkond, I- inbriidingu sisepõlvkond; X- ristamine
5.Monohüdriidne ristamine- ristamine, kus vanemad erinevad üksteisest ühe tunnuse poolest
Dihüdriidne ristamine- ristamine kus vanemad erinevad üksteisest mitme tunnuse poolest.
6. Dominantsus - heterosügoodil (Aa) avaldub vaid alleelne geen (A)
Retsessiivsus- heterosügoodil (Aa) ei avaldu alleelne geen (a)
Alleel - hom. krom. Samades punktides paiknevad ühe geeni erinevad vormid. Nt. Silmavärvi geen, värvuse määravad alleelid
7. epistaas - domineerimine mittealleelsete geenide vahel(dominantne ja retsessiivne epistaas). Üks geen surub alla teis(t)e geeni avaldumise
Geenide koostoime - ühe geeni avaldumine mõjutab teise geeni fenotüüpilist avaldumist.
Kahe või enama (mittealleelse) geeni koostoime ühiselt määratava tunnuse fenogeneesis. Enamasti eristatakse järgmisi geenide interaktsiooni tüüpe: komplementaarsus , epistaas, duplikaatsus (või multiplikaatsus) ja polümeersus e. aditiivsus.
Komplementaarsus- täiendav domineerimine. Alleelsed geenid annavad heterosügootses olekus koostoime tulemusena uue väljundi uue omaduse või tunnuse näol.
8. Pleiotroopsus - nähtus kus üks geen mõjub mitme või paljude tunnuste avaldumisele.
Polümeeria- eri kohtades asuvad geenid määravad ära sama tunnuse A1, A2, A3
9.Genotüüp- kromosoomides paiknevate pärilikkuse diskreetsete determinantide –geenide-summa. Koostoimivate geenide kogum
Fenotüüp- isendi välistunnuste omaduste summa, genotüübi ja keskkonna koostoime tulemus.
10.retsipookne ristamine- kaksipidine ristamine, kus iga ristamispartner esineb kord emas-, kord isaspartneri rollis.
Tagasiristamine- esimese põlvkonna hübriidi ristamine ühe vanemaga .
Analüüsiv ristamine- ristamine retsessiiivse vanemaga
11. Mendeli I seadus (ühetaolisuse ja retsiprooksuse seadus)- Homosügootsete vanemate ristamisel saadakse esimeses põlvkonnas fenotüübilt sarnased ja genotüübilt identsed järglased.
II seadus (segrekatsiooniseadus) Homosügootsete vanemate ristamisest saadud I põlvkonna hübriidide omavahelisest ristamisest saadud järglased jagunevad homosüg vanavanematega sarnasteks gruppideks vahekorras 3:1
III seadus (sõltumatuse seadus)- kui üks vanem erineb teisest kahe või enama alternatiivse tunnuse poolestm siis need tunnused lahknevad ja kombineeruvad teises hübriidses põlvkonnas üksteisest sõltumatult.
12.Homosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul mõlemas homoloogilises kromosoomis paikneb vaadeldava tunnuse suhtes sama alleel.
Heterosügootsus- geenipaari seisund, mille puhul homoloogilistes kromosoomides paiknevad vaadeldava tunnuse suhtes erinevad alleelid.
13.lahknemise statistiline iseloom. Hii ruut test –kontrollib kas katseandmed langevad teoreetilisega kokku ja lahknemissuhe kehtib. Valem: hälbe ruut/teoreetiliste andmetega Χ ² =(E-O) ²/O
E-katseandmed; O-oodatud e teoreetiline
14. rakutuum - säilitab raku pärilikku informatsiooni ja kontrollib raku elutegevust
Tsütoplasma – tsütosool koos organellidega, poolvedel rakusisekeskkond, milles toimuvad kõik raku elutegevusprotsessid. Seob kõik raku osad omavaheliseks tervikuks.
Kromosoom - niitjas nukleoproteoodne organell ,mis moodustub mitoosi- või meioosiprotsessiks.
Karüotüüp- liigile omane kr-de arv, suurus ja kuju. Antud organismi somaatiliste kromosoomide komplekti kõik morfoloogilised iseärasused.
15.Autonoomselt replitseeruvad struktuurid
Mitokondrid – autonoomsed, paljunevad iseseisvalt, oma DNA- maatriks . Täidavad energeetilisi ülesandeid: hingamine ja ATP süntees.
Plastiidid - autonoomsed, omavad enda DNA-d, ribosoome.
16.Plasmageenide olemasolu kindlaxtegemine tsütoplasmas:
plasmageen on pärilikkuse kandja tsütoplasmas.
17. CMS –tsütoplasmaline isaline steriilsus
Alloplasmalised liinid
18.Pärilikkuse kromosoomiteooria:
  • Pärilikkuse materiaalsed kandjad paiknevad rakutuumas asuvates kromosoomides.
  • Geenid paiknevad kromosoomides lineaarselt, alleelsed geenid homoloogiliste kromosoomidega identsetes punktides (lookustes).
  • Ühes kromosoomis paiknevad geenid moodustavad liiteliste e. aheldunud geenide grupid – aheldusrühmad.
  • Aheldusrühmi on samapalju kui on somaatilistes rakkudes homoloogiliste kromosoomide paare .
  • Liitelisus ei ole absoluutne – konjugeerunud homoloogilised kromosoomid vahetavad lõike (crossingover).
  • Crossingover võib olla 1, 2 või enamakordne.
  • Rekombinatsioonide sagedus sõltub geenidevahelistest kaugustest kromosoomis – mida kaugemal geenid üksteisest paiknevad, seda suurem on sagedus.
  • Rekombinatsioonide sageduse abil on võimalik kindlaks määrata geenide suhtelisi asukohti kromosoomis ning koostada kromosoomide geneetilisi kaarte
    19. sugukromosoomid - X ja Y kromosoomid
    autosoomid- kromosoomid, mis pole sugukromosoomid, tähis A.
    20. Soost sõltuvate tunnuste pärandumine.
    Soost sõltuvad tunnused :
    - kujunevad välja peamiselt suguhormoonide mõjul.
    karvastik
    • piimanäärmed
    • kõrisõlme ehitus ja hääletämber
    • lihasmass
    nahaalune rasvkude (naistel hästiarenenud meestel mitte)
    • rasvumise tüüp (meestel kõhuõõnde, naistel alakehasse)
    • toruluude pikkus (meestel pikemad)
    Naine + testosteroon = mehelikud tunnused naistel e. maskulisatsioon.
    Mees + östrogen = naisestumine e. Feminisatsioon
    21. aheldusrühm- aheldusastme alusel lineaarselt järjestatud geneetiliste lookuste (eelkõige geenide) rühm mingis pidevas geneetilises strutuuris (kromosoomis, plasmiidis jms.). Aheldusrühma kaugemate elementide vaheline aheldus (rekombinatsioonisageduse piiratus) järk-järgult nõrgeneb, kusjuures rühma eri otste lookused ei pruugi olla omavahel geneetiliselt aheldunud (st. rekombineeruvad vabalt). Tuumalookuste täielike aheldusrühmade arv võrdub kromosoomide arvuga genoomis.
    Liitelised geenid- ühes kromosoomis olevad geenid päranduvad koos, on omavahel aheldunud, ning moodust. ühtse ahaldusrühma. Geenide liitelisus baseerub DNA järjestustel kromosoomis.
    22.Kromosoomide geneetilised kaardid- Kromosoomi (või selle osa) geneetiline kaart, millele on kantud lookuste nimed ja nendevahelised geneetilised kaugused sentimorganites (cM).
    Lookused- mingi geeni asukoht kromosoomis või geneetilisel kromosoomikaardil. Homoloogiliste kromosoomide samades lookustes asuvad alleelid.
    Geenide lokalisatsioon – geenide paigutus . Geenid paiknevad kromosoomides kindlais kohtades – lookustes.
    23.rakutsükkel - Rakutsükli moodustab jada sündmusi, mille käigus toimub perioodiline DNA replikatsioon ning replitseerunud DNA jaotumine tütarrakkudesse. Eukarüootse raku rakutsüklis eristatakse nelja faasi – G1, S, G2 ja M. Kahte G faasi nimetatakse vahefaasideks (“gaps”), S faasis toimub DNA süntees ning M faasi ajal raku jagunemine. Imetaja rakkude puhul, mida on kasvatatud koekultuuris, kestab rakutsükkel umbes 24 tundi. G1 faas kestab 10 tundi ning sel ajal toimub rakus normaalne metabolism , rakk kasvab suuremaks, temas sisalduvate organellide arv kahekordistub ja toimub ettevalmistus DNA replikatsiooniks. S faas algab DNA replikatsiooniga ning kestab ligikaudu 9 tundi. S faasi lõpuks koosnevad kromosoomid kahest tütarkromatiidist. Kui replikatsioon on lõppenud, läheb rakk faasi G2, mis kestab neli tundi. Selles faasis jätkub raku kasvamine ja ta valmistub mitoosiks.
    Interfaaskõik rakutsükli faasid , mis jäävad raku jagunemisfaaside vahele (faasid G1, S ja G2).
    Mitoos
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    Geneetika eksam #1 Geneetika eksam #2 Geneetika eksam #3 Geneetika eksam #4 Geneetika eksam #5 Geneetika eksam #6 Geneetika eksam #7 Geneetika eksam #8 Geneetika eksam #9 Geneetika eksam #10
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2013-05-14 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 82 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor kokkamari Õppematerjali autor

    Mõisted


    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri


    Sarnased materjalid

    18
    doc
    Eksami piletid
    48
    rtf
    Geneetika eksami vastused
    34
    docx
    GENEETIKA
    96
    doc
    Sissejuhatus geneetikasse
    94
    doc
    Klassikaline ja molekulaargeneetika-geneetika rakendus kaasajal
    61
    pdf
    Loomageneetika 1 osa
    53
    doc
    Taime geneetika
    17
    docx
    Geneetika kordamisküsimused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun