DNA ja RNA (0)

 
 
Bioloogia  
12.klass 
 
 
DNA JA RNA 
Nukleiinhapped jaotuvad :  
➔ DNA (desoksüribonukleiinhape) ja RNA 
( ribonukleiinhape ). 
➔ kõik nukleiinhapped koosnevad - 
nukleotiitidest. 
➔  nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. 
Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : 
➔ suhkur DNAs - desoksüriboos ja RNAs - 
riboos. 
➔ lämmastikalus 
➔ fosfaatrühm 
DNA ehituslik eripära 
➔ Koosneb kahest ahelast (keerduvad ümber mõttelise telje). 
➔ DNA 4 lämmastikalust: A- adeniin , G- guaniin , T-tümiin ja C-tsütosiin 
➔ Omavahel seonduvad kindlad lämmastkalused: A=T; G=C komplementaarsusprintsiip 
➔ DNA naaberahelaid kaksikspiraalis hoiavad koos vesiniksidemed . 
 
RNA ehitus 
➔ lämmastikalus, suhkur ja fosfaatrühm 
➔ Suhkur: riboos 
➔ A- adeniin, G- guaniin, C- tsütosiin, U-uratsiil 
➔ -U-C-A-G-U-A-G-C- 
            -A-G-U-C-A-U-C-G 
➔ A-U; T-A; C-G; G-C 
 
DNA, GEEN 
➔ DNA on päriliku info kandja. 
➔ Geen on DNA- molekuli lõik, mis osaleb organismi ühe või mitme tunnuse 
kujunemises 
➔ Geenides sisalduva info alusel sünteesitakse organismis erinevate omadustega valgud , 
 
 
mis osalevad organismi tunnuste kujunemises 
➔  Kromosoomid koosnevad DNAst ja sellega seotud valgumolekulidest 
Mis on  replikatsioon ? 
➔ Replikatsioon on DNA  kahekordistumine enne raku jagunemist. 
➔ tulemusena saadakse ühest DNA molekulist kaks ühesuguse nukleotiidse järjestusega 
DNA molekuli. 
Replikatsiooni etapid: 
1. Ensüüm helikaas lõhub vesiniksidemed lämmastikaluste vahel ja keerab kaksikspiraali 
lahti 
Praimer  ​- lühike (DNA või RNA) järjestus, mis on komplementaarne DNA järjestusega. 
     ​ 2.​  Ensüüm DNA-polümeraas seondub DNA ahelaga (vajab töö alustamiseks praimerit, 
millele saab lisadavesimese nukleotiidi) -> sünteesib mõlema DNA ahelaga 
komplementaarsed uued DNA ahelad  
Okazaki fragmendid  ​- lühikesed DNA jupid, millest pannakse kokku ahel, mis on 
komplementaarne DNA replikatsioonil mahajäävale ahelale 
DNA ligaas ​ - ensüüm, mis liidab DNA ahelate otsad (Okazaki fragmendid) 
    ​  3. ​  Replikatsioon lõpeb, kui mõlemalt DNA-ahelalt on sünteesitud uus DNA molekul  
      ​4.  ​ Repiklatsiooni käigus tekkinud vigade parandamine 
Replikatsiooni tulemusena tekib ühest DNA 
molekulist kaks identset DNA molekuli 
RNA süntees ehk  transkriptsioon  
➔ DNA ühe ahela alusel komplementaarse RNA molekuli süntees 
1. Lisandub ensüüm RNA-polümeraas 
2. RNA- polümeraas seondub promootoriga, geeni alguses oleva DNA-järjestusega 
3. Ensüüm keerab DNA biheeliksi lahti 
4. RNA- polümeraas sünteesib ühe DNA ahela lõiguga komplementaarnse RNA 
molekuli 
5. RNA- polümeraas jõuab terminaatorini 
6. Lõpeb mRNA, tRNA, rRNA süntees 
7. DNA omandab uuesti biheeliksi kuju 
8. RNA liigub tuumast välja tsütoplasmasse 
 
 
 
 
 
Valgud 
➔ Koosnevad aminohapetest 
➔ Transpordivad aineid 
➔ Võtavad vastu ja vahendavad infot 
➔ Kiirendavad ja aeglustavad keemilisi reaktsioone 
➔ On rakuorganellide ehitusmaterjaliks 
➔ Muudavad kahjutuks haigustekitavaid mikroobe 
➔ Osalevad organismide liikumisel 
Valgusünteesi etapid: 
1. mRNA ühineb ribosoomiga 
2.  mRNA molekuli initsiaatorkoodoniga (AUG) seondub esimene tRNA molekul 
(antikoodoniga UAC) 
3. Ribosoomi siseneb teine tRNA molekul, tuues endaga kaasa järgmise mRNA 
koodonile vastava aminohappe 
4.  Ribosoomis kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminoapete vahel 
sünteesitakse ensüümide abil peptiidside 
5. Dipeptiid vabaneb initsiaator-tRNA-st ning jääb teisena ribosoomi sisenenud tRNA 
molekuli külge 
6. tRNA nihkub koos mRNA-ga ribosoomi suhtes edasi ja teeb ruumi uuele 
(kolmandale) tRNA-le 
7. Ribosoomi siseneb kolmas tRNA 
8.  Kahe kõrvuti asetseva tRNA molekuli otstes olevate aminohapete vahel sünteesitakse 
peptiidside 
9.  Translatsioon lõpeb kui ribosoom jõuab üheni kolmest stoppkoodonist (UAG, UGA, 
UAA) 
10. Sünteesitud polüpeptiid (valk) vabaneb, eralduvad ribosoomi alamüksused ja mRNA 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Geenid  avalduvad õigel ajal õiges kohas 
➔ Rakkude erinevused tulenevad geenide valikulisest avaldumisest 
➔ Geenid avalduvad → kui nende pealt sünteesitakse RNAd  
➔ Paljud geenid on sellised, mille produkte meil alati vaja ei lähe → ainuraksetel 
organism saaks hakkama külmas, niiskes, näljas. 
➔ Geenide avaldumine peab olema ajas ja ruumis hästi kontrollitud 
Geenide avaldumine ja keskkond 
➔ Keskkond mõjutab geenide avaldumist  
➔ Organismiväliselt nt kemikaalid , ravimid , temperatuur, valgus, toitainete 
kättesaadavus 
➔ Organismisiseselt: hormoonid ja ainevahetus  
Geenide avaldumise häireid 
➔  Mutatsioon – päranduv geneetilise informatsiooni muutus 
➔  Piisab ühe nukleotiidi muutusest DNAs, et ahelasse lülitataks vale aminohape  
➔ Downi sündroom (21.kromosoomi on 3, mitte 2) 
Organismivälised tegurid ja geenide avaldumine 
➔ Ravimid, mürgised ained ( alkohol , tubakas ) 
Vähkkasvajad 
➔  Healoomuline kasvaja – kontrolli alt väljunud rakud ümbritsevatesse kudedesse 
tungida ei suuda 
➔  Pahaloomuline kasvaja – rakud suudavad tungida ümbritsevatesse kudedesse 
Prioonhaigus​ – tekitavad vigase struktuuriga valgud – prioonid . 
 
Mendeli esimene seadus ehk ühetaolisusseadus: 
 
 
 
 
 
P    AA x aa 
F1  Aa Aa Aa Aa (kõik kollased ) 
F2 AA Aa Aa aa (¾ kollased ja ¼ rohelised)  
 
I e ühetaolisusseadus) ​Homosügootsete (AA ja aa) isendite ristamisel on esimese põlvkonna 
järglased F1 kõik ühetaolised heterosügoodid (Aa). 
 
II e lahknemisseadus)​ Homosügootsete vanemate ristamisel toimub teises järglaspõlvkonnas 
genotüüpide ja fenotüüpide lahknemise seaduspärastes suhtes. 
 
 
III e sõltumatuseseadus) ​Tunnused, mida määravad erinevad geenid, päranduvad üksteisest 
sõltumatult. 
 
Mendelil oli õnne, sest ta sattus tunnuste peale, mille määrab ühe geeni alleelipaar 
(monogeensed tunnused). Näiteks inimene pikkuse määrab mitme erineva geeni koosmõju 
(polügeensed tunnused). 
 
 
Tunnuseid, mida varem on peetud Mendeli tunnusteks, kuid mis tegelikult päranduvad 
teistsuguste reeglite järgi: 
(Mõjutavad mitmed erinevad geenid) 
➔ Juuksevärv 
➔ Silmavärv 
➔ Keele rullipanemise võime 
➔  Tagurpidi painduv pöial 
➔ V-kujuline juuksepiir 
 
 
➔ Kinnikasvanud / kinni kasvamata kõrvanibud 
 
Tunnuseid, mis päranduvad Mendeli seaduste kohaselt: 
(Mõjutab ainult ÜKS geen, kui laps saab  vähemalt ühe dominantse alleeli, siis avaldub) 
➔ Maitsepimedus (võimetus tajuda mõru maitset ) – retsessiivne tunnus 
➔ Võime tunda sinihappe (vesiniktsüaniidi) lõhna – retsessiivne tunnus 
➔  Albinism – retsessiivne tunnus 
➔ Lühisõrmsus – dominantne tunnus 
 
Intermediaarsus -​ Pärandumise seaduspärasus, mil e korral heterosügoodil avalduvad 
homosügootide vahepealsed tunnused( Punane(PP) x (VV)Valge tulemuseks Roosa(PV)) 
Kodominantsus ​-​ Pärandumise seaduspärasus, mil e korral heterosügoodil avalduvad 
mõlema al eeli määratud tunnused(Sinine(SS) x (VV)Valge tulemuseks Sini-Valge(SV)) 
Fenüülketonuuria e kaasasündinud ainevahetushaigus 
➔ Retsessiivne haigus e kui saab mõlemalt vanemalt a alleeli ainult siis haigestub  
➔ Fenüülalaniini lagundavat ensüümi kodeerib üks geen 
➔ Üks alleel mutantne(Aa)→ haigust ei teki 
➔ Mõlemad mutantsed(aa)→ organism ensüümi ei 
tooda e haigestub 
➔ Eestis igal aastal 1-3 fenüülketonuuriaga last 
➔  Testitakse kohe peale sündi 
 
Sirprakne aneemia 
➔ Pärilik haigus 
➔  Hemoglobiini tootvas geenis mutatsioon 
➔ Punased punalibled on sirpja kujuga 
➔ Punaste vereliblede funktsioon on häirunud ning nende eluiga lühenenud. 
➔ Heterosügootidel haigus ei avaldu - nende organism suudab toota piisavalt palju 
korralikke punaliblesid 
➔ Ei haigestu malaariasse, kuna malaariat levitav sääsk ei suuda sellist hemoglobiini 
omastada 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Vererühm  Määratakse alleeliga 
Genotüüp 
A 
I​A  
I​A​I​A​ või I​A​i 
B 
I​B 
I​B​I​B​ või I​B​i 
AB 
I​A​I​B 
I​A​ I​B 
0 
ii 
ii 
 
Ema A                    I) I​A​I​A​ x I​B​I​B 
Isa B                      II) I​A​I​B​ I​A​I​B​ I​A​I​B​ I​A​I​B ​ >>> AB 
(AjaB alati i n-ö üle) 
 
Reesusfaktor  
➔ Umbes 85 % inimestel esineb vere punalibledel asuv valguline D- antigeen ehk 
reesusfaktor, nad on reesuspositiivsed 
➔ Reesusnegatiivsetel see puudub 
➔ Reesusfaktori olemasolu (Rh+) on dominantne tunnus ning puudumine (Rh-) 
retsessiivne tunnus 
 
Reesuskonflikt 
 
 
➔ Tekib ema ja loote vahel, juhul kui ema veri on reesusnegatiivne ja loote veri 
reesuspositiivne  
➔ Võõra antigeeni sattudes ema organismi hakatakse selle vastu tootma antikehi 
➔ Järgneva reesuspositiivse loote puhul läbivad antikehad platsenta ning hakkavad loote 
punaliblesid kui võõrvalkudega rakke lammutama  
 
 
Muutlikkus   
on organismide võime muutuda ning seetõttu üksteisest erineda ning see  
jaguneb pärilikuks (geneetiline) ja mittepärilikuks (modifikatsiooniline) muutlikkuseks. 
 
Kombinatiivne muutlikus ​- vanematelt pärit geenide ümberpaigutumist sugurakkude 
valmimisel ja viljastumisel 
 
➔ Munaraku viljastamisel tekib diploidne rakk – isalt ja emalt pärit 
kromosoomikomplekt ühineb 
➔ Homoloogilise kromosoomid jagatakse kahe tekkiva suguraku vahel 
➔ Emalt ja isalt pärit kromosoomid satuvad järglaste sugurakkudesse segiläbi 
➔  Ristsiire – homoloogiliste kromosoomide osade vahetus 
 
 
 
Ahelenud geenid​-geenid, mis asuvad kromosoomil 
üksteise naabruses ja päranduvad sageli 
koos 
 
T.H.Morgan – äädikakärbse katse näitas, et valgesilmsust põhjustav geen on aheldunud 
kärbse sugu määrava geeniga 
➔ tal tuntakse palju erinevaid mutatsioone 
➔ tal on vähe kromosoome (4 paari) 
➔  isas - ja emaskärbsed on kergesti eristatavad 
➔ teda on lihtne kasvatada laboritingimustes 
➔ tema paljunemiskiirus on suur, keskmiselt kahe nädalaga annab üks emaskärbes üle 
100 järglase 
➔ aasta jooksul on võimalik uurida ligikaudu 20 põlvkonda 
 
Mutatsioon​ - DNA järjestuses toimunud muutused 
(Juhuslikud muutused ehk mutatsioonid muudavad 
geenide või kromosoomide struktuuri või kromosoomide arvu) 
(anti) Onkogeen  ​– mutantne geen, mis põhjustab kasvaja teket(takistavad kasvaja arengut) 
Mutatsiooonid loovad esmase päriliku muutlikkuse ning ilma mutatsioonideta ei saaks 
toimuda looduslik valik, poleks evolutsiooni ja vaevale elu ennastki 
MUTATSIOONIDE TÜÜBID 
Deletsioon –​muutus genoomis , mille käigus 
DNA-lõigud või üksikud nukleotiidid 
lähevad kaduma 
Duplikatsioon​ – DNA-lõigu 
kahekordistamine 
Inversioon​ -Geenide järjestuse pöördumine 
180º ümber oma telje ühes kromosoomis või 
kromosoomi osas 
Insertsioon​ – DNA muutus, mille puhul 
genoomi lisandub üksikuid nukleotiide või 
DNA-lõike 
Translokatsioon ​- terved lõigud liiguvad 
ühest kromosoomist teise 
 
 
 
 
 
Mittepärilik muutlikkus 
(nt. inimese mõõtmed, nahavärvus, juuksevärv) 
Eugeenika​- õpetus või liikumine, mille eesmärk on inimkonna geenifondi parandamine 
Epigeneetika​ – teadusharu , mis uurib geenide avaldumise muutusi, mis tulenevad muudest 
põhjustest kui DNA järjestuse muutus; näiteks DNA-le keemiliste rühmade lisamine, mille 
tulemusena muutub geenide avaldumine 
reaktsiooninorm ​– tunnuse varieerumise määr, mida üks genotüüp eri keskkonnatingimustes 
võimaldab 
 
 
SRY-geen 
 
➔ Sugutunnuste kujunemine sõltub Y-kromosoomis asuva SRY-geeni avaldumisest. 
➔ avaldumisel arenevad lootel välja seemnesarjad ning hakatakse tootma 
meessuguhormooni testosterooni. 
➔ Testosterooni mõjul avalduvad ülejäänud meessugutunnused 
 
 
VIIRUS  
BAKTER  
LEVIK 
Võimalik kasutada vaktsineerimist. 
 
PALJUNEMINE 
Toimub rakusisene paljunemine. 
Paljunevad mittesugulise 
pooldumise teel. 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
Sugukromosoomid  
 
➔ Inimesel on 23 paari kromosoome, millest ühe paari moodustavad sugukromosoomid. 
➔ Sugu määratakse sugukromosoomidega. 
➔ Naistel on kaks X kromosoomi (XX) 
➔ Meestel on üks X ja üks Y kromosoom (XY) 
 
Suguliitelised haigused 
 
➔ Geenides võivad esineda mutatsioonid. 
➔ Kui mutatsioonid esinevad sugukromosoomide geenides, nimetatakse neid 
suguliitelisteks. 
Eristatakse: 
➔ X-liitelised pärilikud haigused 
➔ Y-liitelised pärilikud haigused 
➔ Haigused võivad päranduda kas dominantselt või retsessiivselt. 
 
X-liitelised retsessiivsed haigused 
➔ hemofiilia; daltonism ; kanapimedus; Duchenne’i lihasdüstroofia 
➔ Naistel on kaks X kromosoomi (XX), ja kui ühes X kromosoomis on muutus, siis 
normaalne geen teises X kromosoomis võib kompenseerida muutused. Naine – 
X-liitelise haiguse kandja 
➔ Meestel on X ja Y kromosoomid (XY), ning juhul kui üks geen X kromosoomis on 
muutustega , ei esine teist kompenseerivat geeni. Meesoost indiviid haige. 
 
 
VIIRUSED JA BAKTERID  
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
 
VIIRUS 
BAKTER 
LEVIK 
1. süljega - gripp , punetised, 
1.  piisknakkusega - 
tuulerõuged; 
difteeria, tuberkuloos , 
2.  saastunud toidu ja 
läkaköha; 
joogiga - A- hepatiit , 
2.  saastunud toidu ja 
lastehalvatus  
veega - salmonelloos , 
3. koevedelikkudega (nt 
botulism , koolera; 
veri, sperma) - AIDS, 
3.  sugulisel teel - 
B-hepatiit, C-hepatiit, 
süüfilis, gonörroa 
emakakaelavähk; 
4.  siirutajatega - 
4. siirutajatega (nt puugid , 
borrelioos. 
sääsed) - marutaud , 
      ( Võimalik ravida 
entsefaliit, Dengue  
antibiootikumidega) 
palavik , kollapalavik. 
 
        (Võimalik kasutada 
vaktsineerimist.) 
PALJUNEMINE  Toimub rakusisene paljunemine. 
Paljunevad mittesugulise 
 
 
pooldumise teel. 
 
 
 
 
 
 
 
MÕISTED 
A 
alleelid – ühe ja sama geeni erinevad variandid 
aminohapped – aminorühmast, karboksüülrühmast ja kõrvalahelast koosnevad molekulid, 
millest osa kuulub valkude koostisesse, osa aga täidab organismis muid olulisi ülesandeid 
antigeen – organismile võõras molekul, mis kutsub esile immuunreaktsiooni, sealhulgas 
antikehade tootmise 
antikoodon – mRNA koodoniga komplementaarne koodon tRNAs, tagab õige aminohappe 
jõudmise ribosoomi 
 
 
antionkogeen – geen, mis hoiab rakkude jagunemist kontrolli all ega lase kasvajal areneda 
autosoomid  – mittesugukromosoomid; kromosoomid, mis esinevad paarilistena kõigil 
inimestel, sõltumata soost 
B 
Barri kehake – naiste keharakkudes asuv inaktiveeritud X-kromosoom 
D 
deletsioon – muutus genoomis, mille käigus DNA-lõigud või üksikud nukleotiidid lähevad 
genoomist kaduma 
DNA-polümeraas ensüüm, mis teostab replikatsiooni 
DNA replikatsioon – protsess, mille käigus kopeeritakse DNA-molekul 
dominantne alleel – alleel, mis surub alla teise sama geeni alleeli avaldumise organismis 
duplikatsioon– DNA-lõigu kahekordistumine 
E 
ensüümid – valgud, mis katalüüsivad keemilisi reaktsioone rakus (muudavad reaktsiooni 
kiirust või võimaldavad reaktsioonil toimuda sobimatutes tingimustes, nt madalama 
temperatuuriga kui muidu) 
eugeenika – õpetus või liikumine, mille eesmärk on inimkonna genofondi parandamine 
F 
fenotüüp – isendi avalduvate tunnuste kogum, mis kujuneb genotüübi ja keskkonna 
koostoimel 
G 
geneetiline kood – seaduspära, mille järgi mRNA nukleotiidikolmikutele vastavad 
aminohapped 
genoom – liigiomases ühekordses kromosoomikomplektis sisalduv geneetiline materjal 
genotüüp – organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime 
H 
helikaas – ensüüm, mis katkestab kahe DNA-ahela vahelised vesiniksidemed ja kerib 
DNA-kaksikheeliksi lahti 
heterosügoot – organism, kelle homoloogilistes kromosoomides asuvad vaadeldava geeni 
erinevad alleelid 
homosügoot – organism, kelle homoloogilistes kromosoomides asuvad vaadeldava geeni 
identsed alleelid 
I 
insertsioon – DNA muutus, mille puhul genoomi lisandub üksikuid nukleotiide või 
DNA-lõike 
intermediaarsus – pärandumise seaduspärasus, mille korral heterosügoodil avalduvad 
homosügootide vahepealsed tunnused 
K 
kaksikute meetod (– uurimismeetod, milles ühemunakaksikuid uurides püütakse eristada 
geenide ja keskkonna mõju tunnustele 
 
 
kasvufaktor – organismis loomulikult esinev aine, mis stimuleerib rakkude jagunemist 
kodominantsus – pärandumise seaduspärasus, mille korral heterosügoodil avalduvad mõlema 
alleeli määratud tunnused 
kromosoom – terviklik DNA-molekul ja sellega seotud valgud 
M 
miinusahelaline viiruse genoom  – RNA-viiruse genoom, mille põhjal tuleb enne valkude 
sünteesi sünteesida komplementaarsed mRNA-molekulid 
monogeensed tunnused– ühe geeni määratud tunnused 
mutatsioon – päranduv geneetilise informatsiooni muutus 
muutlikkus – organismide võime muutuda ja seetõttu üksteisest erineda 
N 
nukleiinhapped (nucleic acids) – DNA ja RNA, nukleotiidide polümeerid; päriliku info 
kandjad ehk pärilikkusained 
nukleotiid– nukleiinhappe ehitusüksus; koosneb suhkrust , fosfaatrühmast ja lämmastikalusest; 
suhkruks on RNA koostises riboos ja DNA-l desoksüriboos 
P 
peptiidside – ühe aminohappe karboksüülrühma ja teise aminohappe aminorühma vahel 
tekkiv keemiline side, mis seob eri aminohapped kokku valkudeks 
plussahelaline viiruse genoom ( positive -sense RNA virus ) – RNA-viiruse genoom, mida on 
võimalik kasutada otse mRNAna ja seeläbi sünteesida viiruse valke, mis viivad läbi 
viirusgenoomi paljundamise või lähevad uue viiruspartikli koosseisu 
polügeensus – nähtus, kui ühe fenotüübilise tunnuse avaldumise määrab ära mitu geeni; 
näiteks inimeste pikkus, nahavärv, silmade värv 
prioonid – ainult valgust koosnevad haigustekitajad; valesti kokkupakitud valgud, mis võivad 
muuta teisi valke endasarnaseks 
promootor – geeni alguses asuv piirkond, millega RNA-polümeraas peab transkriptsiooni 
alustamiseks seonduma 
R 
reaktsiooninorm– tunnuse varieerumise määr, mida üks genotüüp eri keskkonnatingimustes 
võimaldab 
reesuskonflikt – ema organismi tekitatud immuunreaktsioon loote punastele verelibledele, 
tekib juhul, kui ema on reesusnegatiivne ja loode reesuspositiivne 
retsessiivne alleel – alleel, mille avaldumise organismis surub alla teine sama geeni alleel 
ribosoomid – rakuorganellid , kus sünteesitakse valke 
ristsiire – meioosis aset leidev homoloogiliste kromosoomide osade vahetus 
RNA-polümeraas – ensüüm, mis teostab transkriptsiooni 
RNA-viirus – viirus, mille genoomiks on RNA 
S 
SRY-geen – Y-kromosoomis asuv geen, mis aktiveerib lootes seemnesarjade arengu ning 
selle kaudu loote arenemise meheks 
 
 
T 
transkriptsioon – protsess, mille käigus DNAs paikneva info põhjal sünteesitakse RNA-ahel 
translatsioon  – valkude sünteesimine ehk aminohappeahela koostamine vastavalt mRNAs 
olevatele juhistele 
tuumake  – rakutuuma piirkond, kus sünteesitakse ribosoomi-RNAd (rRNA) ja moodustuvad 
ribosoomid 
V 
viirus (virus) – mitterakuline parasiit, mis suudab paljuneda vaid elusate rakkude sees 
viiruse kapsiid (virus capsid) – viiruse pärilikkusainet ümbritsev ja kaitsev valkudest kate 
viiruse ümbris (virus envelope) – fosfolipiididest ja valkudest koosnev lisakiht viiruse kapsiidi 
ümber; kaitseb viirust ning aitab sellel peremeesrakku pääseda 
viiruspartikkel (virus particle , virion) – viirusosake , mis koosneb pärilikkusaine molekulist, 
seda ümbritsevatest valgumolekulidest ning mõnel juhul lipiidsest ümbrisest