et patsiendil ja doonoril peavad olema samad veregrupid. Eestis levinuim veregrupp on A Rh positiivne 31% talle järgnevad 0 Rh positiivne 30% ja B Rh positiivne 20% , negatiivseid veregruppe on Eestis üsna vähe neid suurimad on A Rh ja 0 Rh negatiivne 4,5%. Eestis elanikkonnast on umbes 83 % Rh-D positiivsed, ülejäänud 17 % on Rh-D negatiivsed. Rh-D positiivsed (punalibledel on D-antigeen) ja Rh-D negatiivsed (punalibledel puudub D- antigeen) . A-veregrupp -- punalibledel on ainult A-antigeen B-veregrupp -- punalibledel on ainult B-antigeen AB-veregrupp -- punalibledel on mõlemad nii A kui B antigeen O-veregrupp -- ei ole ei A ega B antigeeni Inimeste Rh- kuuluvust võib siis olla positiivne või negatiivne ja märgid on vastavalt kas + või -. See sõltub sellest kas D- antigeen on punalible peal või mitte. Kui see on olemas siis on inimene Rh- positiivne ja kui ei ole siis ei ole positiivne vaid negatiivne. Peale ABO ja Rh-
Inimese vererühmade AB0-süsteem, esimene tunnustesüsteem. Selle vererühmasüsteemi avastas seroloogilise uurimisega Austria arst K. Landsteiner 1900. a. Geneetiline tingitus ja struktuur avastati 1910-20ndatel aastatel. Meditsiinilises käsitluses eristatakse 4 AB0-rühma (nn. veregruppi): 0, A, B ja AB. Vereülekande seisukohalt kõige tähtsam on AB0-süsteem. AB0-süsteemi antigeene on kaks A ja B. Veregrupp AB0-süsteemis sõltub sellest, milline antigeen on punalibledel. On neli võimalust: · punalibledel on antigeen A, siis on veregrupp A · punalibledel on antigeen B, siis on veregrupp B · punalibledel on antigeen A ja B, siis on veregrupp AB · punalibledel pole antigeeni A ega B, siis on veregrupp 0 Esimese eluaasta jooksul moodustuvad veres AB0-antikehad puuduva antigeeni vastu. Inimesel veregrupiga A on antikehad antigeen B vastu, neid nimetatakse anti-B antikehadeks;
Vereanalüüs Nägemaks kas inimesega on kõik korras, kas toitained on olemas või on inimene haige, tuleb võtta vereproov ehk vereanalüüs. Sinu veregrupp ABO-süsteemis võib olla O, A, B või AB. Veregrupi määravad ära 2 antigeeni, mis paiknevad inimese punalibledel. · A-veregrupp -- punalibledel on ainult A-antigeen · B-veregrupp -- punalibledel on ainult B-antigeen · AB-veregrupp -- punalibledel on mõlemad nii A kui B antigeen · O-veregrupp -- ei ole ei A ega B antigeeni Kõige enam on Eesti elanike hulgas A (30,8%), O (29,5%) ja B (20,7%) veregrupiga inimesi. Leukotsüüdid Näitavad valgete vereliblede arvu organismis. Leukotsüütide füsioloogiline tähtsus seisneb kaitsefunktsioonis, milleks on peamiselt õgirakkude ja antikehade moodustamine. ·Erütrotsüüdid Näitavad punaste vereliblede arvu organismis.
Uurimises selgus, et õnnestunud vereülekande tegemiseks peavad patsiendi ja doonori vered omavahel klappima, see tähendab et patsiendil ja doonoril peavad olema samad veregrupid. Eestis levinuim veregrupp on A Rh positiivne 31% talle järgnevad 0 Rh positiivne 30% ja B Rh positiivne 20%, negatiivseid veregruppe on Eestis üsna vähe neid suurimad on A Rh ja 0 Rh negatiivne 4,5%. Eestis elanikkonnast on umbes 83 % Rh-D positiivsed, ülejäänud 17 % on Rh-D negatiivsed. A-veregrupp -- punalibledel on ainult A-antigeen B-veregrupp -- punalibledel on ainult B-antigeen AB-veregrupp -- punalibledel on mõlemad nii A kui B antigeen O-veregrupp -- ei ole ei A ega B antigeeni Vereülekandes on kõige tähtsam ABO- veregrupisüsteem. AB0-süsteemis on antigeene kaks A ja B. Veregrupp AB0-süsteemis sõltub sellest, milline antigeen on punalibledel. Veregrupp on pärilik ja elu jooksul see ei muutu. Võib julgesti väita, et ei ole maailmas kaht inimest täiesti
katsete tulemused jäid mõistatuslikeks, sest ainult üksikutel juhtudel täheldati vereülekande tervendavat toimet. Paljudele haigetele lõppes see surmaga. Uurimuste tulemusena selgus, et eduka vereülekande tegemiseks peavad patsiendi ja doonori vered omavahel sobima, st patsiendil ja doonoril peavad olema võimalikult sarnased veregrupid. Veregruppide eristamise aluseks on veres esinevad spetsiaalsed ained – antigeenid ja antikehad. Veregruppide antigeenid on punalibledel, antikehad aga vereplasmas. Käesolevaks ajaks on teada rohkem kui 17 erinevat veregrupisüsteemi, mille igas süsteemis on palju erinevaid antigeene. (Veregrupid. Tartu Ülikooli Kliinikum) 1. 1. AB0-süsteem Vereülekande seisukohalt kõige tähtsam on AB0-süsteem. AB0-süsteemi antigeene on kaks – A ja B. Veregrupp AB0-süsteemis sõltub sellest, milline antigeen on punalibledel. On neli võimalust: punalibledel on antigeen A, siis on veregrupp A
Trombotsüütide kontsentraat säilib vaid 57 päeva.Plasmat võib miinus 30 kraadist madalama temperatuuri juures hoida kuni 2 aastat Doonorivere uuringud ? Samal ajal, kui doonori verd töödeldakse, tehakse ka kõik vajalikud uuringud. Vereproovidest määratakse kindlaks tema veregrupp ja kontrollitakse, kas veres ei leidu haigusetekitajaid, mis võiksid patsiendile üle kanduda. Veregrupp Inimese veregrupp on määratud antigeenidega, mis tema punalibledel asuvad. Termin ,,antigeen" tuleb kahest kreekakeelsest sõnast: anti vastu ja gennan tekitama. See tä-hendab, et antigeen on struktuur raku pinnal, mille vastu inimese kaitsesüsteem reageerib, kui see struktuur ei ole kehale omane. Kehale omased on need antigeenid, mis on juba sündides olemas. Kui kehasse satub rakk, millel on teistsugused antigeenid, hakkab organism kohe selle kui võõra sissetungija vastu võitlema.Üheks võitlusvahendiks on antikehad, mis toodetakse täpselt
Vere hulk on inimestes erinev sest see sõltub suurusest ja kehaindeksist Verd on tavaliselt 5-6 liitrit Hemofiilia e veritsustõbi-veri ei hüübi Fibriin-valkaine mis moodustab haava kohale tiheda võrgustiku millesse takerduvad vererakud Veregrupid: A grupp(A antigeen, saab anda endale ja ABle) Bgrupp(B antigeen, saab anda endale ja AB) AB grupp(Aja B antigeen, kõik saavad talle anda, ise ei saa kellegile) 0 grupp(antigeene pole, annab endale Ja kõigile teistele)Reesusfaktor-Kui punalibledel on D-antigeen, on reesus positiivne kui ei siis reesus negatiivne Doonor võib olla 18-60 aastane, kehakaal rohkem kui 50kg, 3 kuud antibiootikumi vaba, 6 kuud narkovaba Ei tohi olla viirusehaige.
2. Tagab parema kaitse kahjustavate mõjude eest. 3. Aitab pärilikul infol valikuliselt avalduda. Organismi paljunemisel kandub infot sisaldav DNA kromosoomidega järglastele. Kromosoom on pärilikkuse info kandja mis asub rakku tuumas ja koosneb DNA molekulidest. Kromosoomide arv ja DNA molekulide arv valdavalt võrdne. Kõikides rakkudes millel on rakutuumad on kromosoomid. Inimese igas keharakus on 46 kromosoomi. See on liigispetsiifiline. Äädikakärbsel 4 kromosoomi. Vere punalibledel puudub rakutuum. Sugurakkudes on aga 23 kromosoomi. Seega laps saab viljastumisel kui sugurakkude tuumad ühinevad saadakse kokku 23+23 kromosoomi. Enne keharakku pooldumist peavad DNA ahelad kahekordistuma. DNA molekuli kahekordistumisel keerduvad ahelad kõigepealt lahti ja kumagi ahelale sünteesitakse uus paariline. Geen on pärilikkuse elementaarfaktor. Geen on DNA lõik, pärilikkuse algüksus, osaleb ühe või mitme tunnuse kujunemises.
Vere hulk on inimestes erinev sest see sõltub suurusest ja kehaindeksist Verd on tavaliselt 5-6 liitrit Hemofiilia e veritsustõbi-veri ei hüübi Fibriin-valkaine mis moodustab haava kohale tiheda võrgustiku millesse takerduvad vererakud Veregrupid: A grupp(A antigeen, saab anda endale ja ABle) Bgrupp(B antigeen, saab anda endale ja AB) AB grupp(Aja B antigeen, kõik saavad talle anda, ise ei saa kellegile) 0 grupp(antigeene pole, annab endale Ja kõigile teistele)Reesusfaktor-Kui punalibledel on D-antigeen, on reesus positiivne kui ei siis reesus negatiivne Doonor võib olla 18-60 aastane, kehakaal rohkem kui 50kg, 3 kuud antibiootikumi vaba, 6 kuud narkovaba Ei tohi olla viirusehaige.
VRE Elundkond mis võimaldab vere pidevat ringlemist organismis Koosneb südamest,verest ja veresoontevõrgustikust Veri viib toitaineid ja hapnikku kõigisse kudedesse ja kannab ära jääkained Vere teekond on 8-kujuline- verivoolab läbi kopsude ja suundub ülejäänud kehasse . Punalibledel kulub keskmiselt vähem kui minut kogu vereringe läbimiseks. VRE koosneb suurest ja väikesest VRE-st V.VRE ehk kopsuVRE * vere liikumine südamest kopsudesse ja tagasi.Hapniku vaene suundub kopsudesse,mööda 2 arterit mida nim. paremaks/vasemaks arteriks . Kopsude kapillaaridest küllastub veri hapnikuga ja vabaneb süsihappegaasist. Hapniku rikas veri aga mööda kahte paremat/vasemat (kokku 4) kopsuveeni tagasi südamesse ja
nende imetamine, püsisoojane keha. Imetajatele on iseloomulikud piimanäärmed, mis teistel selgroogsetel puuduvad. Nad toidavad oma poegi piimanäärmete nõrega ehk emapiimaga. Isegi alalõug koosneb vaid ühest hambaluust, mis eristatakse lõike-, silma-, ja purihammasteks. Kuulmiselundkonnas on neil trummiõõnes kolm kuulmeluukest, vasar, alasi ja jalus. Süda sarnaneb lindudele, see on neljaosaline, ühe (vasaku) aordikaarega. Vere punalibledel puuduvad tuumad, mis suurendab nende hapnikumahtuvust. 1.2 IMETAJATE ANATOOMIA Üldiseks iseärasuseks isendite luustiku suhteliselt tugev luustumine. Selgroolülid jagunevad kaela-, rinna-, nimme- ja sabalülideks. Kaelalülisid 7. Selgroolülide vahel puuduvad liigesed (v.a. I ja II lüli vahel). Jäsemed suunatud alla, mitte kõrvale nagu roomajatel. Eesvöödet iseloomustab abaluu tugev areng. Esijäsemetega keerukaid liigutusi tegevatel liikidel on hästi
Kolme aluse deletsioon (koodon) viib ühe amino happe eemaldamisele membraani transportvalgus, mis seob ATP CFTR = Cystic Fibrosis Transmembrane Conductance Regulator Alleeli variandid: PHE508 DELETsioon ILE507 DELETSIOON GLN493 STOP KOODON ASP110 HIS ARG117 HIS ARG347 PRO Sirprakuline aneemia: Esimesena kirjeldas J. Herrick (1910): leidis et madala hapnikurõhu juures on punalibledel sirbi kuju Nad on väga fragiilsed, lagunevad kiiresti ja põhjustavad kehvveresust (aneemiat), kahjustavad kudesid, kuna ummistavad kapillaare ja hapnik ei pääse ligi Põhjus ühe aminohappe asendumise hemoglobiini ahelas (Hb koosneb neljast ahelast, (2 and two chain), mis kõik seotud heemiga. Heterosügootuidel mõlema tüüpi punalibled,, haigus suht kerge Tunnus protekteerib heterosügoote malaaria vastu
Võib verd üle kanda vaid väikestes kogustes, sest suurema vereülekande korral teisele veregrupile võib see väike kogus hakata doonori verega tekitama aglutinatsiooni reaktsiooni(punalibled kleepuvad samuti kokku). *Kõige rohkem on eestlastel levinud A ja 0 veregrupp. *reesusfaktor: Maccacus Rhesus-reesusantigeen(deantigeen), ligikaudu 85% inimestel on see antigeen olemas, neid inimesi kutsutakse reesuspositiivseteks; neid kelle punalibledel seda geeni ei ole, kutsutakse reesusnegatiivseteks. *Reesusantikeha normaalselt veres ei ole, võib tekkida, kui reesuspositiivse verd kanta üle reesusnegatiivsele. Seda olukorda tuleb vältida, sest tekib antigeenantikeha reaktsioon: tulemuseks punaliblede kokkukleepumine. *Reesusfaktoriga peab arvestama ka raseduse füsioloogias ja patoloogias(sünnitusel ja sünnitusjärgselt). Võib juhtuda, et reesusnegatiivsel emal on reesuspositiivne loode. 1)Esimesel
Inimestel on neli veregruppi. Vajadusel saab vereülekande korral aidata teisele veidi oma verd loovutades. Neli gruppi ei sobi omavahel kokku, sest sisaldavad erinevaid osakesi e. aglutinogeene. Segades valed grupid tekib tahke sültjas mass, sest erinevad osakesed kleepuvad kokku. Sinu veregrupp ABOsüsteemis võib olla O, A, B või AB. Kasutusel on ka märgistus O(I); A (II); B (III); AB (IV). Veregrupi määravad ära 2 antigeeni, mis paiknevad inimese punalibledel. · Averegrupp -- punalibledel on ainult Aantigeen · Bveregrupp -- punalibledel on ainult Bantigeen · ABveregrupp -- punalibledel on mõlemad nii A kui B antigeen · Overegrupp -- ei ole ei A ega B antigeeni Kui inimesel on "A", "B" või "O" veregrupp, siis on tal plasmas ka antikehad, mis hävitavad neid antigeene, mida inimesel endal ei ole. See tähendab seda, et kui Sa oled "A" veregrupiga, siis Sulle ei tohi üle kanda "B" veregrupi verd, sest Sul on olemas antikehad, mis võitlevad Bveregrupi vastu. Kui
Kui A- antigeen satub kokku anti-A antikehaga või B-antigeen anti-B antikehaga, siis punalibled kleepuvad kokku ehk aglutineeruvad. See aga toob kaasa hemolüüsi ja seega ei saa täita nad enam oma põhiülesannet gaaside transportijatena. Lisaks ummistaksid nad ära väiksemad veresooned, mille tõttu elutähtsate organite talitlus häirub ja organism võib hukkuda või saada püsivad kahjustusi. Inimese veres punalibledel võivad esineda nn. aglutinogeenid, mis oma iseloomult on antigeenid. Vereplasmas võivad esineda teatud antikehad, mida nim. aglutiniinideks. Need esinevad inimestel veres erinevates kombinatsioonides. Inimestel on neli võimalikku veregruppi. Veregrupp Antigeenid Antikehad (aglutinogeenid) (aglutiniinid) 0 Ei ole Anti-A ja anti-B
omastada Vererühm Määratakse alleeliga Genotüüp A IA IAIA või IAi B IB IBIB või IBi AB IAIB IA IB 0 ii ii Ema A I) IAIA x IBIB Isa B II) IAIB IAIB IAIB IAIB >>> AB (AjaB alati i n-ö üle) Reesusfaktor Umbes 85 % inimestel esineb vere punalibledel asuv valguline D-antigeen ehk reesusfaktor, nad on reesuspositiivsed Reesusnegatiivsetel see puudub Reesusfaktori olemasolu (Rh+) on dominantne tunnus ning puudumine (Rh-) retsessiivne tunnus Reesuskonflikt Tekib ema ja loote vahel, juhul kui ema veri on reesusnegatiivne ja loote veri reesuspositiivne Võõra antigeeni sattudes ema organismi hakatakse selle vastu tootma antikehi
84. Loomade geneetiline identifitseerimine ja vanemluse tuvastamine – kuidas ja miks? EA polümorfismi kasutatakse loomade identifitseerimiseks ja pôlvnemise selgitamiseks. Eriti tôhus on see meetod liikidel, kellel on avastatud palju veregrupisüsteeme, kus on palju erinevaid alleele. See võimaldab kindlaks teha iga looma jaoks ainult temale omane veretüüp. Veregrupid - veregruppide eristamise aluseks on veres esinevad antigeenid ja antikehad. Veregruppide antigeenid on punalibledel, antikehad aga vereplasmas. Antigeen vallandab antikeha tekke võõrasse organismi sattumisel. Veregruppe saab määrata 2 testiga – hemolüüs ja aglutinatsioon Hemolüüsitest - kasutatakse seroloogilisi plaate veregruppide määramiseks. Kui täpp on augu põhjas – hemolüüsi ei toimunud ja antigeen puudub. Kui täppi pole, on toimunud hemolüüs (antigeen olemas). Veised, hobused. Verest erütrotsüüdid kätte. Kasutatakse lisaks komplementi.
kombineerituna retsessiivse O-alleeliga või kaks dominantset A-alleeli. 1) P IAIA X IAIB F1 IAIA IAIA IAIA IAIB Vastus: 50% A ja 50% AB. A AB A AB 2) P IAi X IAIB F1 IAIA IAIB IAi IBi Vastus: 50% A, 25% B ja 25% AB. A AB A B Reesuskonflikt - D-antigeen määrab ära inimese reesuskuuluvuse - Reesuspositiivsetel esineb punalibledel D-antigeen - Reesusnegatiivsetel puudub punaibledel D-antigeen - Reesuskonflikt võib tekkida ema ja loote vahel, kui ema veri Rh-(pole antigeeni) ja loote veri Rh+ (on antigeen) - Võivad ristuda: vereülekanne, abort, trauma, sünnitus. - Kui võõras antigeen satub ema organismi, hakatakse tootma antikehi selle vastu. - Tavaliselt juhtub see Rh- ema teise Rh+ loote puhul = antikehad
vanem ja järglane. Mono- ja disügootsete kaksikute eristamine. Valitakse varakult sobivaid loomi aretusse aretusväärtuse andmise teel. Kasutatakse geneetilisi markereid ja uurimismaterjaliks on veri, karvad, sperma, limaskestarakud, koeproovid. Määratakse ka vereseerumi valgutüüpe, veregruppe. Hobustel tuleb määrata lisaks muule nt 7 valgutüüpi Veregrupid - veregruppide eristamise aluseks on veres esinevad antigeenid ja antikehad. Veregruppide antigeenid on punalibledel, antikehad aga vereplasmas. Antigeen vallandab antikeha tekke võõrasse organismi sattumisel. Veregruppe saab määrata 2 testiga – hemolüüs ja aglutinatsioon Hemolüüsitest - kasutatakse seroloogilisi plaate veregruppide määramiseks. Kui täpp on augu põhjas – hemolüüsi ei toimunud ja antigeen puudub. Kui täppi pole, on toimunud hemolüüs (antigeen olemas). Veised, hobused. Verest erütrotsüüdid kätte. Kasutatakse lisaks komplementi.
vanemaks, siis nim. teda segmentuumsed (siis võib tal olla 2-3 segmenti) Agranulotsüüdid jagunevad 2 rühma. Monotsüüdid ja lümfotsüüdid. Nende tsütoplasmas keralisust täpselt eristada ei saa, nad on homogeensema tsütoplasmaga. Erinevad valgevererakud on kindla sisaldusega veres. Erinevate leukotsüüdide protsentuaalset suhet veres kutsutakse leukotsütaalseks valemiks. Selle määramine on küllaltki levinud laboratoorne tegevus. VEREGRUPID JA REESUSFAKTOR Inimese veres punalibledel võivad esineda nn. aglutinogeenid, mis oma iseloomult on antigeenid. Vereplasmas võivad esineda teatud antikehad, mida nim. aglutiniinideks. Need esinevad inimestel veres erinevates kombinatsioonides. Inimestel on neli võimalikku veregruppi. AB0-SÜSTEEM (vt. raamatust tabel lk. 37) Aglutinatsiooni korral punalibled kleepuvad omavahel kokku, osa purunevad. Kuidas veregruppe määrata?(lk 38) Reesusfaktor (lk.39) vereülekanne ja rasedus (lk.39) 11.loeng SÜDA JA VERERINGE 1
kleepuvad kokku –aglutinatsioon - ning selle tagajärjel ei saa täita oma põhifunktsiooni, milleks on hingamisgaaside transport. See toob kaasa elutähtsate organite talitluse häired ning pikas perspektiivis organismi huku. Suuremas koguses tohib üle kanda vaid sama grupi verd. Veregruppe tehakse samuti kindlaks erinevate testide käigus, segades kokku erineva grupi vered ning hinnates aglutinatsiooni teket. Reesusfaktor: Peale A- ja B-aglutinogeenide on punalibledel ka teisi, nt D-antigeen Reesussüsteemi iseloomustavad punaliblede pinnal olevad erinevad antigeenid, millest määravaks saab D- antigeen. Kui erütrotsüütidel esineb D-antigeen, on veri reesuspositiivne (Rh), kui see antigeen aga puudub, on veri reesusnegatiivne (rh). Reesuspostitiivne – 85% inimestel D-antigeeniga peab arvestama: 1) Vere ülekanne – üle tohib kanda vaid sama reesusfaktoriga verd, et vältida aglutinatsiooni ja hemolüüsi teket
punalibled kleepuvad kokku – aglutinatsioon - ning selle tagajärjel ei saa täita oma põhifunktsiooni, milleks on hingamisgaaside transport. See toob kaasa elutähtsate organite talitluse häired ning pikas perspektiivis organismi huku. Suuremas koguses tohib üle kanda vaid sama grupi verd. Veregruppe tehakse samuti kindlaks erinevate testide käigus, segades kokku erineva grupi vered ning hinnates aglutinatsiooni teket. Reesusfaktor: Peale A- ja B-aglutinogeenide on punalibledel ka teisi, nt D-antigeen Reesussüsteemi iseloomustavad punaliblede pinnal olevad erinevad antigeenid, millest määravaks saab D-antigeen. Kui erütrotsüütidel esineb D-antigeen, on veri reesuspositiivne (Rh), kui see antigeen aga puudub, on veri reesusnegatiivne (rh). Reesuspostitiivne – 85% inimestel D-antigeeniga peab arvestama: 1. Vere ülekanne – üle tohib kanda vaid sama reesusfaktoriga verd, et vältida aglutinatsiooni ja hemolüüsi teket
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
