Otsingule "epistaas" leiti 39 faili

epistaas - domineerimine mittealleelsete geenide vahel(dominantne ja retsessiivne epistaas). Üks geen surub alla teis(t)e geeni avaldumise Geenide koostoime - ĂŒhe geeni avaldumine mĂ”jutab teise geeni fenotĂŒĂŒpilist avaldumist.
53
doc

Taime geneetika

TĂ€htsamad momendid geneetika ajaloos. Geneetika on teadus pĂ€rilikkusest, selle funktsioonidest ja materiaalsetest alustest, pĂ€riliku muutlikkuse mehhanismidest ja seaduspĂ€rasustest rakkudes, organismides, perekondades ja populatsioonides. NĂŒĂŒdisaegse teadusliku geneetika sĂŒnniaastaks peetakse tavaliselt aastat 1900. Esimestel aastatel nimetati seda uurimisvaldkonda pĂ€rilikkuse pĂ”hiprintsiipide esmaavas...

Taimekasvatus - Eesti MaaĂŒlikool
56 allalaadimist
21
doc

Eksami konspekt

1 PÀrilikkus.............................................................................................................................3 PÀrilikkuse pÔhimÔisted :...

Mikrobioloogia - Eesti MaaĂŒlikool
393 allalaadimist
14
doc

Geneetika

Objekt: hernetaimed Uuris: · Seemne vĂ€rvus · Seemne kuju · Kauna kuju · Kauna vĂ€rvus · Õite asend · Taime pikkus Uurimise objekti valik oli edukas jĂ€rgmistel pĂ”hjustel: · Tunnused on alternatiivsete paridena · Hernes on looduslikul isetolmleja ja Mendel sai taimi tolmeldada · Seemneid oli palju, sai rakendada statistilist jaotuvust Men...

Üldbioloogia - Tartu Ülikool
120 allalaadimist
37
doc

Üldbioloogia konspekt (1. osa)

10.08 - Piiriteadus, mis uurib organismide elementaarkoostist ja seda mĂ”jutavaid tegureid - Organismidest on tuvastatud ~70-90 keemilist elementi Makroelemendid (98-99%) C, H, O, N, S, P 1) Mittemetallid 2) VĂ€ikese aatommassiga C ­ elukeskne element: a. C vĂ”ib moodustada erinevaid keemilisi sidemeid (ĂŒksiksidemeid, kak...

Üldbioloogia - Tartu Ülikool
77 allalaadimist
18
doc

Eksami piletid

TĂ€htsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sĂŒnd, pĂ€rilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis pĂ”hineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hĂŒbriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tĂ”estab, et muutlikus vĂ”ib olla pĂ€rilik ja mittepĂ€rilik, mĂ”...

Geneetika - Eesti MaaĂŒlikool
100 allalaadimist
32
doc

Geneetika

Geneetika on suhteliselt noor teadus. Kuigi pĂ€rilikkuse pĂ”hilised seaduspĂ€rasused esitas Gregor Mendel aastal 1865, tuleb geneetika sĂŒnniks lugeda siiski 20-nda sajandi algust. Alles siis taasavastati Mendeli ideed, mis said aluseks klassikalisele geneetikale. TĂ”endid selle kohta, et DNA kannab geneetilist informatsiooni, saadi 20-nda sajandi keskel. 194...

Üldbioloogia - Tartu Ülikool
110 allalaadimist
83
pdf

Esimese nelja kursuse materjal

Elusorganismid jagunevad riikideks[kĂ”ige suuremad sĂŒstemaatilised ĂŒksused] Riigid : Eeltuumsed e. prokarĂŒoodid[tuum pole vĂ€lja arenenud] a] Bakterid [ĂŒherakulised aga teatud bakterid vĂ”ivadmoodustada koloonia]. Nad on lihtsa ehitusega ja eeltuumsed. PĂ€ristuumsed e. eukarĂŒoodid - organism, kellel on vĂ€lja arenenu...

Bioloogia - Keskkool
73 allalaadimist
61
pdf

Loomageneetika 1 osa

EESTI MAAÜLIKOOL VETERINAARMEDITSIINI JA LOOMAKASVATUSE INSTITUUT LOOMAGENEETIKA I OSA LOENGUKONSPEKT ÕPPEAINES VL.0779 ARETUSÕPETUS ÕPPEVAHEND EMÜ ÜLIÕPILASTELE Koostajad: A. LĂŒpsik E. Orgmets H. Viinalass TARTU 2009 GENEETIKA K...

AretusĂ”petus - Eesti MaaĂŒlikool
135 allalaadimist
34
docx

GENEETIKA

See on mikrosatelliitse kordus DNA mÀÀramine. Mikrosatelliidid on kiiresti muteeruvad mittekodeerivad DNA lĂ”igud, mis koosnevad tandeemselt korduvatest nukleiididest. Kuna nad muteeruvad suhteliselt kiiresti, siis populatsioonid erinevad korduste arvu poolest. Esmalt koguti ĂŒle Aafrika eri elevantide fecest, eraldati sealt DNA ja mÀÀrati referents proovid. SeejĂ€rel eraldati...

Geneetika - Tallinna Ülikool
71 allalaadimist
6
docx

Geneetika mÔisted ja seletused

Geneetika PĂ€rilikkuse pĂ”himĂ”isted : PĂ€rilikkus ­ organismide vĂ”ime saada kas endataolisi vĂ”i endasamaseid jĂ€rglasi. Geneetika ­ teadusharu, mis uurib pĂ€rilikkust ja muutlikust. Geen ­ DNA lĂ”ik, mis mÀÀrab ĂŒhe RNA moleuli sĂŒnteesi(ja ka tavaliselt ĂŒhe tunnuse). Alleel ­ Geeni ĂŒks esinemisvorm. a) dialleelsus ­ geen esineb kahe alleelina(iseloomustab o...

Bioloogia - Kutsekool
23 allalaadimist
13
doc

Geneetika I kordamiskĂŒsimused

Kaasaegse geneetika rakendusalad. Geneetikaalased uuringud on vÀga suures ulatuses suunatud meditsiinile. Uuringud vÔimaldavad tÀpsemalt mÔista pÀritavate haiguste biokeemilist olemust & isoleerida geneetilisi haigusi pÔhjustavaid geene (N: Alzheimeri tÔbi, rinnavÀhk). Geeniteraapia ­ geenidefekt asendatakse normaalse, funktsioneeriva geeni viimisega haige indiviidi rakkudesse. Molekulaarse diagnos...

Geneetika - Tartu Ülikool
153 allalaadimist
21
doc

PĂ€rilikkus ja muutlikkus. Suuline arvestus, 2 KT.

Suuline arvestus, 2 KT. (5 kursus on zooloogia vĂ€lipraktika, u 8.-15. juuni, puugi vastu eelnevalt vaktsineerida. 4 rĂŒhma: linnud, kalad, imetajad ­ taskulambid, mudaelukad :D Mendeli seadus Gregor Mendel 1866. a. Mendelil kĂ”rgem loodusteaduslik haridus, BrĂŒnni augustiinlaste kloostri Ă”petaja alguses, hiljem kloostriĂŒlem ehk abt. Vastutas kloostri taimekasvatuse eest....

Bioloogia - Keskkool
35 allalaadimist
18
doc

Geneetika I kordamiskĂŒsimused

Kaasaegse geneetika rakendusalad meditsiinis ja kohtumeditsiinis. Isikute tuvastamine: DNA fingerprinting. Nt kurjategijate, aga ka katastroofiohvrite tuvastamine. Isadustestid. Meditsiinis: geenmutatsioonid, geeniteraapia, molekulaarne diagnostika (ka nt Downi sĂŒndroomiga lapsest loobumine), vĂ€hialased uuringud. TĂ€nu geneetika arengule on alus pandud ka geneetiliste haiguste diagnos...

PsĂŒhholoogia - Tartu Ülikool
63 allalaadimist
23
doc

KLASSIKALINE GENEETIKA

Kas tĂŒtarkromatiidid on geneetiliselt identsed vi ei ja miks? On, sest nad tekkisid replikatsiooni tulemusel (samad geenid, samad alleelid). 2. Kas homoloogilised kromosoomid on geneetiliselt identsed vi ei ja miks? Ei, sest ĂŒks on saadud isalt ja teine emalt. 3. Millisteks osadeks jaotub rakutsĂŒkkel? Interfaas (G1, S, G2), profaas, metafaas, anafaas, telofaas (meioosi...

Geneetika - Tallinna TehnikaĂŒlikool
92 allalaadimist
96
doc

Sissejuhatus geneetikasse

tymri.ut.ee Õppetöö Geneetika 1 1. Sissejuhatus geneetikasse. Klassikalise ja molekulaargeneetika kujunemine. Geneetika tĂ€napĂ€eval: rekombinantse DNA tehnoloogia; genoomide sekveneerimine; globaalne geeniekspressiooni uurimine, geenikiibid. Kaasaegse geneetika rakendusalad; geneetika ja meditsiin (haigust pĂ”hjustavad mutatsioonid geenides, geeniteraapia, molekulaarne...

Geneetika - Tartu Ülikool
56 allalaadimist
21
docx

VETERINAARGENEETIKA

VETERINAARGENEETIKA Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias Geneetika on teadus organismide parilikkusest. Moiste geneetika tuleneb kreeka keelest ja tahendab sunnisse, polvnemisse voi tekkesse puutuvat. Geneetika on kujunenud nuudisaja bioloogia uheks keskseks haruks, sest ta uurib koikidel organismidel esinevat nahtust ­ parilikkust ja selle muutumist ning...

Geneetika - Eesti MaaĂŒlikool
30 allalaadimist
21
docx

Etoloogia - on loomade (sealhulgas inimese) kÀitumist uuriv teadusharu

Etoloogia Etoloogia on loomade (sealhulgas inimese) kĂ€itumist uuriv teadusharu. Etoloogia kui kĂ€itumisfĂŒsioloogia tegeleb loomade kĂ€itumise fĂŒsioloogiliste mehhanismidega, kĂ€itumisaktide sisemiste motivatsioonide ja pĂ”hjuste uurimisega. Etoloogia kui kĂ€itumisökoloogia uurib loomade vĂ€list kĂ€itumist peamiselt nn. musta kasti meetodil, looma sisse "vaatamata". Etoloogia kui...

Etoloogia - Eesti MaaĂŒlikool
52 allalaadimist
8
ppt

Kvantitatiivsed tunnused

Kvantitatiivne geneetika: Tunnused, milliseid saab reaalselt mÔÔta ja milledel on populatsiooni siseselt vĂ”i populatsioonide vahel tunnuse pidevus (pikkus, kaal, saagikus, kasvukirus Selline pidevus tuleneb pĂ€rilikkuse teatud juhtudest: Tunnus mÀÀratud mitmete lookuste poolt Pleiotroopia (ĂŒks geen ­ mitu tunnust) Epistaas (lookused interakteeruvad...

Geneetika - Tallinna Ülikool
9 allalaadimist
10
doc

Geneetika eksam

TĂ€htsamad momendid geneetika ajaloos: *1865-99-geneetika sĂŒnd, pĂ€rilikud alged *1900-43 areneb klassikaline geneetika, mis pĂ”hineb mendelismil ja morganismil *1944-70- molekulaargeneetika *1971-areneb geenitehnoloogia 2.Mendel- pani aluse geneetikale, ettekanne taimede hĂŒbriididest (1865) De Vries-1901 mutatsiooniteooria looja (1901) Johannsen- tĂ”estab, et muutlikus vĂ”ib olla pĂ€rilik ja mittepĂ€rilik, mĂ”...

Geneetika - Eesti MaaĂŒlikool
82 allalaadimist
11
docx

Veterinaargeneetika I KT kordamiskĂŒsimused

Geneetika kui teadus ja selle koht bioloogias. Geneetika harud ja uurimismeetodid. Geneetika on teadus organismide pĂ€rilikkusest. Tihedalt on geneetika seotud tsĂŒtoloogiaga ehk rakuĂ”petusega. Samuti mikrobioloogiaga ja viroloogiaga, sest tĂ€nu kiirele paljunemisele osutuvad sageli just mikroorganismid sobivateks geneetika uurimisobjektideks. Geneetika on tihedalt seotud ka biokeemiaga. Populatsioon...

Veterinaargeneetika -
24 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !