DNA ehk DESOKSÜRIBONUKLEIINHAPE DNA on biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Need koosnevad kolmest komponendist: 1. fosfaatrühm (koguaeg sama) 2. desoksüriboos viiesüsinikuline monosahhariid (ka koguaeg sama) 3. lämmastikalus (võib varieeruda): 1) adeniin monomeeri tähis A 2) tümiin T 3) tsütosiin C 4) guaniin G DNA nukleotiidid erinevad üksteisest ainult lämmastikaluse poolest. DNA on kaheahelaline (sekundaarstruktuur, spiraalse ehitusega). Seda kaksikspiraali nim. biheeliks. Molekulides esineb komplementaarsusprintsiip (ahelate koospüsimise alus,
DNA ja RNA võrdlus Võrreldav tunnus DNA RNA Monomeeri Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid nimetus Monomeeri ehitus a)Lämmastikalus: adeniin, guaniin, Adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil tsütosiin, tümiin b)sahhariid: desoksüriboos riboos c)happejääk: fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline Kaheahelaline (biheeliks) Üheahelaline (osaline paardumine
Monomeeri ehitus: desoksüribonukleotiid ribonukleotiid 1) lämmastikalus 1)guaniin 1)guaniin 2)adeniin 2)adeniin 3)tsütosiin 3)tsütosiin 4)tümiin 4)uratsiil 2) sahhariid desoksüriboos riboos 3)happejääk fosfaatrühm fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus 1)adenosiinfosfaat 1)adenosiinfosaat 2)guanosiinfosfaat 2)guanosiinfosfaat 3)tsütidiinfosfaat 3)tsütidiinfosfaat 4)tümidiinfosfaat 4)uridiinfosfaat Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline( biheeliks) üheahelaline Komplementaarsus printsiip A=T ja C=G A=U ja C=G
Võrreldav tunnus DNA molekul RNA molekul Lühendi tähendus Desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Monomeeri ehitus: a) adeniin, guaniin, a) adeniin, guaniin, a) Lämmastikualus tsütosiin, tümiin tsütosiin, uratsiil b) Sahhariid (suhkur) b) desoksüriboos b) riboos c) happejääk c) fosfaatrühm c) fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline (biheeliks) Üheahelaline (osaline paardumine ahela eri osade
6) Regulatoorne ül, nt. hormoonid-insuliin 7) Valgud on retseptoriteks, mis vahedavad infot raku ha keskkonna vahel, nt. RM-i retseptorvalgud 8) Energeetiline ül. Kasutatakse vähe Erand: tibu renemine munas DNA nukleotiidi ja molekuli ehitus Nukleotiid koosneb: 1. monosahhariid 2. lämmastikalus 3. fosforhappejääk DNA nukleotiidiehitus 1. monosahhariid desoksürbioos 2. lämmastikalus Adeniin, Tümiin, Guaniin, Tsütosiin C 3. Fosfaatrühm P DNA molekuli ehitus ja struktuur 1. primaarstruktuur nukeotiidide jrk. DNA molekulis 2. sekundaarstruktuur . kaks primaarstruktuuriga DNA ahelat keerduvad spiraalselt teineteise ümber, nim. BIHEELIKS. N-alused moodustavad teineteisega ruumiliselt sobivaid paare DNA ül. Määrab ära raku ja organismi elutegevuse, sest tema järgi toodetakse kõik valgud. Biheeliksi tähtsus - vastupidavus erinevate füüsikaliste ja keemiliste tegurite
Nukleiinhapped - DNA on orgaaniline ühend aka. biopolümeer, mis koosneb süsinikust, vesinikust, hapnikust, lämmastikust ja fosforist. - DNA on orgaaniline ühend, mis koosneb nukleotiididest. - Nukleotiid on kolmeosaline: 1) Viie süsinikuga suhkur desoksüriboos. 2) Fosfaatrühm. 3) Lämmastikalus. Neli erinevat lämmastikalust: a) Adeniin(A) b) Guaniin(G) c) Tsütosiin(C) d) Tümiin(T) DNA Molekulid - Primaarstruktuur: kaheahelaline nukleotiidide rivi. Teine ahel moodustub vastavalt komplementaarsuse printsiibile
Kaitsefunktsioon (antikehad) Liikumisfunktsioon (lihaste, viburite jmt valgud) Energeetiline funktsioon Nukleiinhapped Tähtsamad nukleiinhapped on DNA RNA ATP jt madalmolekulaarsed nukleiinhapped · Kõik nukleiinhapped koosnevad - nukleotiitidest. Nukleotiidid moodustavad pikki ahelaid. RNA DNA Iga nukleotiid koosneb kolmest komponendist : viiesüsinikuline suhkur (pentoos). DNAs - desoksüriboos ja RNAs - riboos. lämmastikalus fosfaatrühm lämmastikalus fosfaatrühm suhkur DNA ehitus 1) DNA esmane struktuur - nukleotiidijääkide hulk ja järjestus DNA üksikahelas. Üksikahelaline DNA esineb rakus sünteesiprotsessides ja teatud viirustes. 2) DNA sekundaarstruktuur - DNA levinuim esinemisvorm (biheeliks ehk kaksikspiraal) 3) DNA tertsiaalstruktuur - tekib DNA ja valkude koosmõjul. DNA + valgud = nukleoproteiin (kromosoomid).
NUKLEIINHAPPED Nukleiinhapped biopolümerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. DNA Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Kaksikspiraal on kõigest DNA sekundaarne kuju. (õpiku joonis) Desoksüribonukleotiid koosneb: Fosfaatrühm Desoksüriboos Lämmastikalus Lämmastikaluseid on neli erinevat. Ainukene, mis muutub DNA monomeerides on lämmastikalus (A, T, C, G) Komplementaarsusprintsiip ahelate üksteise vastavus, A = T; C = G. (biheeliksis) DNA tähtsus talletab pärilikku informatsiooni ning tagab selle täpse edasikandumise rakkude jagunemisel. DNA on ka kromosoomile olulisim ehitusmaterjal.
tegurite suhtes ka ise küllaltki vastupidav. DNAs võib olla miljoneid vesiniksidemeid, mis muudavad biheeliksi stabiilseks. Kaheahelalisuse tähtsus ei seostu mitte üksnes suure vesiniksidemete arvuga, ühtlasi tagab see kogu päriliku info esinemise vähemalt ühes koopias. RNA Ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. Koosneb samuti kolmest rühmast: fosfaatrühm riboos lämmastikalus Desoksüriboos riboos ; tümiin uratsiil. Fosfaatrühm: 1. adeniin A=U 2. guaniin G=C 3. tsütosiil C=G 4. uratsiil U=A Nukleotiidide järjestustust molekulis nimetatakse RNA esimest järku struktuuriks. RNA molekul koosneb ühest ahelast. RNA osaleb pärilikkuse avaldumises. RNA ülesanded: 1
koosnukleotiidide aluspaarid. DNA ja RNA ehituse ning ülesannete võrdlus (erinevused ja sarnasused). Üleval pool on pilt DNA-st ja RNA-st (ehitus ja koostis) DNA enamikes elusorganismides päriliku informatsiooni säilitav aine. Eukarüootses rakus asub DNA rakutuumas. Keemiliselt koosnab DNA desoksüribonukleotiididest. · Desoksüriboos · Vesinikside · Polümeer · Nukleotiid · lämmastikalus (A;T;C;G) · suhkur (desoksüriboos) · fosfaatrühm · Komplementaarsus (A - T; C - G) · Biheeliks (kaksikspiraal) RNA ribonukleiinhape on organismi rakkdues esinev biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA peamine ülesanne on DNA-s peituva päriliku informatsiooni realiseerimine. · Fosfaatrühm · Riboos · Polümeer · Nukleotiid · lämmastikalus (A;U;C;G) · suhkur (riboos) · fosfaatrühm · Komplementaarsus ( A -U; C - G) Üksikahel (mitu kuju) Sarnasused · Nukleiinhapped
Monomeeride nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Monomeeri ehitus a) adeniin a) adeniin a) lämmastikalus guaniin guaniin b) sahhariid tsütosiin tsütosiin c) happejääk tümiin uratsiil b) desoksüriboos b) riboos c) fosfaatrühm c) fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus adenosiinfosfaat (A) adenosiinfosfaat (A) guanotsiinfosfaat (G) guanotsiinfosfaat (G) tsütidiinfosfaat (C) tsütidiinfosfaat (C) tümidiinfosfaat (T) uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline kuju biheeliks üheahelaline Komplementaarsus A = T ja C = G A = U ja C = G
• Taimedes saadakse ATP sünteesiks vajalik energia kaudselt fotosünteesi valgusstaadiumist • Vee lõhustamisel vabanenud H+ ioonid tekitavad prootongradiendi, mille tulemusel liiguvad vesinikioonid läbi ATP süntaasi membraanse osa • Prootonite liikumine läbi ATP süntaasi paneb ensüümi roteeruva kompleksi pöörlema • Prootonite liikumine paneb ATP süntaasi aktiivtsentri roteeruma kolme oleku vahel: 1. Aktiivsait on “avatud”, sellega saavad liituda ADP ja fosfaatrühm 2. Aktiivsaidi struktuur muutub, ADP ja fosfaatrühm seotakse ATP-ks, eraldub vesi 3. ATP vabaneb ning aktiivsaidi struktuur taastub Süsiniku sidumine • Süsiniku assimilatsioon on tsükliline protsess, mida nimetatakse ka Calvini või PCR tsükliks • PCR tsükkel on 13-astmeline karboksüleerimisprotsess, millest võtab osa 11 ensüümi. • PCR tsükkel saab alguse esmasest CO2 sidumisest ribuloos-1,5-bisfosfaadi molekuliga: RuBP + CO2 → 2 3-PGA
Näide: maraton ning pikka aega kestvad füüsilised pingutused. Kordavad ülesanded Vasta küsimustele Kui palju toodab kesmine 70 kg kaaluv inimene päevas ATP-d? Mis asi on adenosiintrifosfaat? Kuidas töötab fosfageeni süsteem? Mida peavad heterotroofsed organismid energiavarude taastamiseks tegema? Palju on igal üksikul hetkel inimkehas ATP-d? Kordavad ülesanded Märgi ära valed väited ADP on ATP lagunemisel tekiv molekul, mida on võimalik uuesti ATP-ks muuta, kui sellele lisada fosfaatrühm. Energiavarude taastamiseks peavad heterotroofsed organismid päikesevalguse käes olema. Glükogeeni-piimhape süsteem on kasutusel lühikeste ja kiirete füüsilite tegevuste ajal. ADP-d on võimalik edasi lagundada AMP-ks. Kasutatud kirjandus Tehunen, 2012, Biolooga gümnaasiumile II, avita
5. liikumis ül. Nt: lihasrakuvalgud, viburid, ripsmed 6.regulatoorne ül. Nt: hormoonid insuliin, östrogeen 7. valug on retseptoriteks vahendavad infot raku ja keskkonna vahel. Nt: rakumembraani retseptor 8.energeetiline ül. kasutatakse vähe. Erand : tibu arenemine munas . DNA desosküribonukleiinhape. DNA nukleotiidi ehitus: 1.desoksüriboos- monosahhariid 2.Lämmastikalus(A-adeniin, T-tümiin, G-guaniin, C-tsütosiin) 3.fosforhappejääk fosfaatrühm DNA molekuli ehitus : 1. Primaarstruktuur- nukleotiidide järjekrd DNA molekulis. Ühendatud fosfaatrühmade abil. Pärilik info. Nt: ATT... 2.Sekundaarstrkr- kaks primaarstrkiga DNA-ahelat kurduvad spiraalselt teineteise umber- BIHEELIKS BIHEELIKS on paljude füüsikaliste ja keemiliste tegurite suhtes küllaltki vastupidav. Kahepoolne pärilik info,varu. DNA ÜL. 1.määrab ära raku ja organismi tunnused ja elutegevuse, sest tema järgi toodetakse kõik valgud. 2
hapnik Süsinik on elu tekke aluseks. + võime erikujulisi ahelaid moodustada Rakuhingamine - glükoosi lõplik lagudamine hapniku abil, mille tulemusena eraldub süsinikdioksiid ja vesi Raku sees peab energiat edasi andma vahendaja - vabanev energia talletatakse makroergilistesse ühenditesse ATP adenosiintrifosfaat (lämmastikualusest adeniinist, suhkrust riboosist, kolmest fosfaatrühmast) - energia vabaneb kui ATP laguneb, st ATP fosfaatrühm kantaks eüle teistele molekulidele - seda energiat kasutatakse valkude sünteesimiseks ja molekulide transpordiks - nad kaotavad ühe fosfaatrühma ja tekib fosfaatrühm ja ADP adenosiindifosfaat - sidemed on väga nõrgad ja nende lõhkumiseks läheb vähe energiat - ühe ATP lagunemisel 30,5kJ energiat = 7,3 kilokalorit energiat - kõik elusorganismid bakteritest inimesteni kasutavad ATP ja energia saamiseks - ATP universaalsus
DNA- desoksüribonukleiinhape RNA-ribonukleiinhape 12.klass DNA koosneb • Geenidest (pärilikkuse tegur) DNA olemus • Molekul DNA asukoht • Rakutuum DNA ülesanne • Päriliku info kandja DNA koostis • Suhkur • Fosfaatrühm • lämmastikalus • Adeniin=Tümiin • Guaniin=Tsütosiin RNA ülesanne • DNA info ülekandmine tsütoplasmasse RNA koostis • Suhkur(riboos) • Fosfaat • lämmastikalused RNA lämmastikalused • Adeniin • Uratsiin • Guaniin • Tsütosiin RNA jagunemine • mRNA-Viib DNA info tsütoplasmasse, täpsemalt ribosoomidesse • tRNA- Toob aminohapped ribosoomidesse • rRNA- Ribosoomi RNA,ribosoomi ehitus
Eristatakse kolme tüüpi nukleiinhappeid DNA ja RNA ja ATP 14. Teate DNA, RNA monomeeri ehitust? DNA- Desoksüribonukleotiid (dna monomeer) on keeruka strukutuuriga ühend, mis on moodustunud kolme molekuli- lämmastikalus, desoksüriboosi ja fosfaatrühma- liitumisel, biheeliks. RNA- ribonukleiinhape on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid. RNA molekul koosneb ainult ühest ahelast. Lämmastikalus, riboos ja fosfaatrühm 15. Teate lämmastikaluste koospüsimise printsiipi e. komplementaarsusprintsiipi DNA ja RNA puhul. Oskate ühe DNA ahela alusel teise DNA ahela nukleotiidi järjestuse leida ning seejärel RNA. Kindlate lämmastikaluste paardumine nukleiinhapete (DNA ja RNA) molekulides, mis põhineb vesiniksidemete moodustumisel. DNA molekulis ühinevad A (adenin) ja T (tüniin) ning C (tsütotsiin) ja G (guanin) , RNA molekulis A ja U (uratsii) ning C ja G Nt
Valkude ülesanded: · ensümaatiline · ehituslik-rakumembraantransport · retseptorfunktsioonregulatoorne · kaitsefunktsioonliikumis · energeetiline Nukleiinhapped (sisaldavad pärilikku infot) DNA- desoksüribonukleotiidhape pärilikkuse kandja kromosoomide koostisosa RNA- ribonukleiinhape geneetilise info realiseerimine e. Valmistab valgud DNA monomeerideks on desoksüribonukleotiid, mis koosneb: 1) fosfaatrühm 1. süsivesinikust desoksüriboos 2. lämmastikalused: adeniin (A), guaniin(G), tsütosiin (C), tümiin(T) DNA koos püsimise aluseks on komplementaarprintsiip: A-T (2vesinikku) G-C (3 vesinikku) RNA monomeeriks on ribonukleotiid, mis koosneb: 1. fosfaatrühm 2. süsivesikute riboos 3. lämmastikalused: adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil(U)
Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid ribonukleotiid Monomeeri ehitus: a)lämmastikalus Adeniin Adeniin Guaniin Guaniin Tsütosiin Tsütosiin Tümiin Uratsiil b)sahhariid (suhkur) Desoksüriboos Riboos c)happejääk Fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline (biheeliks) Üheahelaline (osaline paardumine
Tunnus DNA RNA Monomeeri nimetus desoksüribonukleotiid Ribonukleotiid Lämmastikalus Adeniin Adeniin Guaniin Guaniin Tsütosiin Tsütosiin Tümiin Uratsiil Sahhariid desoksüriboos Riboos Happejääk fosfaatrühm Fosfaatrühm Nukleotiidi nimetus Adenosiinfosfaat (A) Adenosiinfosfaat (A) Guanosiinfosfaat (G) Guanosiinfosfaat (G) Tsütidiinfosfaat (C) Tsütidiinfosfaat (C) Tümidiinfosfaat (T) Uridiinfosfaat (U) Molekuli ruumiline kuju Kaheahelaline biheeliks Üheahelaline (osaline
· Osaleb valgu sünteesis; kuulub ribosoomide ehitusse. 2.11. DNA RNA Erinevused: a) DNA molekul on kaheahelaline. A)RNA molekul üheahelaline b)Sahhariidideks on DESOKSÜRIBOOS. B)Sahhariidiks on riboos. C)lämmastikalus on TÜMIIN. C)1lämmastikalus on URATSIIL Sarnasused: a) Happejäägiks on mõlemal fosfaatrühm b) 3lämmastik alust on samad: ADENIIN, GUARIIN, TETSIIN
lisamisel? NADPH2 d) Vesinikioonid liiguvad raku välispinnale läbi ensüümi ATP süntaas. Mis ülesanne on sellel valgulisel ainel? Salvestab nende väljumisega vabaneva energia ATP molekulidesse. e) Pimedusstaadiumis lisasin CO2 molekuli. See vallandas reaktsiooni, mille tulemusena tekib glükoos. f) Mis juhtub pimedusstaadiumis ATP molekulidega? Eraldub üks fosfaatrühm, tekib ADP. 2. Ava mudel 2, lahenda see. Mida pidid selles mudelis tegema teisiti võrreldes esimese mudeliga? Lisasin ise NADP molekuli. 3. Lahenda mudel 3. Täida juhiseid ja lahenda ülesanne. Milliseid tegureid muutsid? Suurendasin temperatuuri g) Mis tegurid mõjutavad fotosünteesi tulemuslikkust? Valgus ja temperatuur 4. Lahenda mudel 4. Milline oli algne fotosünteesi toimumise kiirus? 3 minutit 50 sekundit Millist tegurit muutsid
Ensümaatiline kiirendavad reaktsioonide läbiviimist; struktuurne karvad, küüned; transpordi ainete transport biovedelike kaudu; retseptoorne alluvad füüsikalistele mõjutustele, edastavad info; kaitsefunktsioon antikehad, vere hüübimine; kontraktsiooni lihasvalkudel kokkutõmbumine; toksilisus botuliin; spets. toimega valgud, nt monelliin. 21. Kirjelda DNA monomeeri ehitust. Momomeeriks desoksüribonukleotiidid. (ehituses veel ka fosfaatrühm ja lämmastikalus(adeniin, guantiin, tsütosiin, tümiin).) 22. Kirjelda RNA monomeeri ehitust. Monomeeriks ribonukleotiidid. (ehituses veel ka fosfaatrühm ja lämmastikalus(adeniin, guantiin, tsütosiin, uratsiil).) 23. Millised lämmastikalused esinevad DNA-s ja RNA-s? (vaata eelmist vastust) 24. Kuidas avaldub komplementaarsus DNA molekulis ja RNA molekulis? DNA's vastab A'le T, RNA's vastab A'le U 25. Mis on DNA põhilised ülesanded? Päriliku info kandmine ja edasi andmine tütarrakkudele
MOLEKULAARBIOLOOGIA PÕHIPROTSESSID *Rakus on RNA peamiseks ülesandeks geenides sisalduva info ülekandmine rakutuumast tsütoplasmas asuvatesse ribosoomidesse, kus toimub valgusüntees. *DNA ehitusüksused ehk monomeerid on desoksüribonukleotiidid, mis on moodustunud fosfaatrühmast, desoksüriboosist ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk on kõigis nukelotiididies samasugune. Monomeeride erinevused tulenevad lämmastikalustest(A,T,C,G). *A ja T vahel on 2 vesiniksidet, G ja C vahel 3. Vesinikside katkeb kergesti, see on oluline DNA toimimisel. *DNA nukelotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. *Rakus leidub kümneid RNA tüüpe. Olulisemad on mRNA(informatsiooni), tRNA(transport), rRNA(ribosoomi). *mRNA= viib DNAs sisalduva info ribosoomidesse *rNA= kuulub ribosoomi ehitusse
3. Millises järjekorras kasutab organism oma orgaanilise aine varusid energia saamiseks? Süsivesikud, lipiidid, valgud 4. Kirjeldage ATP molekuli ehitust. ATP molekul koosneb riboosist, adeniinist ja kolmest fosfaatrühmast 5. Milles seisneb ATP tähtsus? ATP on universaalne energia talletaja ja ülekandja, sest osaleb kõikide rakkude matabolismis. 6. Kuidas salvestatakse energiat ATP molekulidesse? ADP (adenosiindifosfaat) liitub juurde üks fosfaatrühm ja sellega koos salvestub 30kJ energiat ja tekib ATP. 7. Kuidas saab ATP energiat kasutada sünteesireaktsioonides? Kui ATP lagundeb ADP'ks või AMP'ks (adenosiinmonofosfaat) siis vabaneb ka selle käigus energiat, mida saab ära kasutada sünteesiprotsessides. 8. Nimetahe protsesse, millega kaasneb ATP moodustumine. Tärklise lagundamine glükoosi molekulides ja glükoosi oksüdatsioonil. Kokkuvõte Kõik organismid vajavad energiat ja energiat saab ühendite lagundamisel
Kordamispunktid kontrolltööks: 1. Valkude ülesanded ja näited. 1. Ensümaatiline funtksioon 2. Ehituslik funtksioon 3. Transpordifuntksioon 4. Retseptorfunktsioon 5. Regulatoorne funktsioon 6. Kaitsefunktsioon 7. Liikumisfunktsioon 8. Energeetiline funktsioon 2. DNA, RNA, valgu ja suhkru jooniselt ära tundmine (selgita lühidalt, miks just see - st mingi põhitunnus leia molekuli ehituses). 3. Nukleotiid, selle ehitus. Suhkur. Fosfaatrühm. Lämmastikalus 4. Aminohape ja selle ehitus. Aminohappe ehitus: 1) aminorühm (NH2) aluseliste omadustega 2) karboksüülrühm (COOH) happeliste omadustega 3) varieeruv osa (R) 5. Võrdle DNA-d ja RNA-d. Sarnasussed: Erinevused: 6. Suhkrud, jaotus ja näited. Monosahariidid(glükoos). Oligosahariidid(Laktoos). Polüsahariidid(tärklis) 7. DNA ja RNA tähtsused (selgita) DNA informatsiooni kopeerimine ning transportimine 8. Lipiidide tähtsused-ülesanded organismides. Kaitsefunktsioon
Antikehad on kõrgemates loomaorganismides, ka inimorgansimis, mis moodustuvad organismile mitteomaste orgaaniliste ühendite vastu võitlemiseks. Antigeen on võõr valk või võõr nukleiin happe. Sellega antikehad võitlevadki. Nukleiinhapped Biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. Tuntakse kahte nukleiinhapet: DNA Desoksüribonukleiinhape Biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Desoksüribonukleotiid koosneb kolmest komponendist: fosfaatrühm, desoksüriboos, lämmastikalus. (Joonis 8) DNA ahel tekib desoksüribonukleotiidide ühinemisel. DNA koosneb kahest heeliksist, mis kokku teeb biheeliksi (spiraalne). DNA ahela näide: A-C-G-C-T-C-... Komplementaarsusprintsiip: A=T, CG ehk ühes ahelas on üks, teises teine monomeer. Järelikult biheeliks eelnevast ahelast on: A=T CG GC CG .... DNA monomeeride nimetused ja tähised Lämmastikaluste nimetus Monomeeri nimetus Monomeeri tähis
Liikumisfun, kokkutõmbumine kokkutõmbevõimelised valgud, lihastes olevad valgud võimaldavad liikumist Varuaineline munavalgud(letsitiin), piimavalgud(kaseiin) Energeetiline vähetähtis e. Väga madal 1g-17,6 kJ Toksiline botuliin(kalas ja lihas), putukatemürgid, madude mürgid (rästik-hemolüütiline) 21.Kirjelda DNA monomeeri ehitust. a) lämmastikalus adeniin, guaniin,tsütosiin, tümiin b)sahhariid(suhkur) desoksüriboos c)happejääk - fosfaatrühm 22.Kirjelda RNA monomeeri ehitust. a) adeniin, guaniin, tsütosiin, uratsiil b)riboos c)fosfaatrühm 23.Millised lämmastikalused esinevad DNA-s ja RNA-s? Adeniin, guaniin ja tsütosiin 24.Kuidas avaldub komplementaarsus DNA molekulis ja RNA molekulis? DNA -- A=T ja C=G RNA -- A=U ja C=G 25.Mis on DNA põhilised ülesanded? Päriliku info säilitamine ja ülekanne 26.Mis ülesanded on RNA molekulidel? mRNA (informatsiooni-RNA) toob geneetilise info rakutuumas asuvatest
Aminohapete allikad on liha, munad, teravilja- ja piimatooted. Toidus olevad valgud lõhustuvad seedimisel aminohapeteks. 8. Geeni mõiste. Geeni ehitus. Vastus: Geen – kromosoomi lõik, mis määrab ära ühe RNA sünteesi. Geen on osa DNA kaksikheeliksist, keskmiselt 100 nukleotiidipaari “pikkune”. Mõlemad kaksikheeliksid koosnevad kahest monomeerist (ehk desoksütibonukleotiidist), mis on moodustunud desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastiklausest. Geeni selgroo moodustavad fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk. Lämmastikalusteks on A, C, G ja T. 9. Geenide avaldumine (Millest sõltub, kuidas kontrollitakse). Vastus: Geenid avalduvad kui nende pealt sünteesitakse RNAd. Geenide avaldumise lõppeesmärgiks võib olla organismile või rakkudele vajaliku valgu süntees. Kõik geenid ei sisalda infot valgusünteesiks, vaid nende pealt sünteesitakse näiteks ribosoomi RNAd või transpordi RNAd. Geenide avaldumine sõltub sellest millist tüüpi rakuga on tegemist; organismi
1. Mõisted genoüüüp – organismi kõigi pärilike tegurite kogu ja koostoime fenotüüp – isendi avalduvate tunnuste kogum, mis kujuneb genotüübi ja keskkonna koostoimel. seosed nende vahel – Fenotüüp kujuneb genotüübi alusel, keskkonna mõjul. 2. DNA ehitus, komplementaarsusprintsiip. DNA ehitusüksused(monomeerid) on nukleotiidid(desoksüribonukleotiidid), mis on moodustunud suhkrust, desoksüriboosist, fosfaatrühmast ja lämmastikalusest. Fosfaatrühm ja desoksüriboosi jääk moodustavad DNA-ahela selgroo. Monomeerite erinevused tulenevad lämmastikalustest, milleks on adeniin, tsütosiin, guaniin ja tümiin. A=T (nende vahel 2 vesiniksidet) ja G=C (3 vesiniksidet) Vesinikside katkeb kergesti ja see on oluline DNA toimimisel. DNA nukleotiidide järjestus kannab organismi pärilikku teavet. 3. RNA ehitus. RNA ehk ribonukleiinhappe monomeerid on ribonukleotiidid. Need koosnevad lämmastikalusest, suhkrust ja fosfaatrühmast
d) retseptorfunkedastab väliskeskk infot e) kaitsefunk http://www.abiks.pri.ee f) liikumisfunk g) energeetiline funk h) portfunk 6. Leidumine toidus TAIMNE LOOMNE Teraviljad tailiha Herned piimatooted Oad munavalge,hakkliha DNAdesoksüribonukleiinhape 1. elemendid C,H,O,N,P 2. monomeerideks on nukleotiidid (4) NUKLEOTIID lämmastikalus süsivesik fosfaatrühm Aadeniin desoksüriboos Gguaniin Ctsütosiin Ttümiin 3. polümeerideks on nukleotiidid a) kaksikahel esmane struktuur A=T komplementaarsus GC b) teisene struktuur biheeliks 4. Füüsikalised omadused temp. Tundlikus denaturatsioonkaotab kõrgemat järku struktuurid http://www.abiks.pri.ee renaturatsioontaastab oma struktuurid replikatsioon DNA molekuli kahekordistamine 5. T ähtsus kromosoomi materjal
Orgaaniliste ainete koostis: 1)Makroelemendid(palju): C (süsinik) O(hapnik) H(vesinik) P(fosfor energia salvestamine, ATP oragnismi energiaühik) S(väävel) N(lämmastik aminohapped, ehk valgud) 2)Mikroelemendid(vähe): Fe(raud- hemoglabiini koostises, hapniku transport kehas) Mg(magneesium) Ca(caltsium) J(jood) Anorgaanilised ained: 1 ) Vesi : thermoregulatsioon, ainete lahustamine, rakusisene rõhk turgor, jääkide eemaldamine, ainete transport Sahhariidid (süsivesikud) 1) Monosahhariidid koosnevad 3-6 C(süsinik) Alati suhkrud ja magusa maitsega! Riboos ja desoksüriboos nukleiinhapete koostises, ehk märksõna DNA Nt: glükoos ja fruktoos 2)Oligosahhariidid koosnevad 2-3 MONOsahhariidist nt: Laktoos (piimas sisalduv suhkur) 3)Polüsahhariidid koosnevad paljudest MONOsahhariididest EI OLE suhkrud Nt: Kitiin(koorikloomade kooriku koostis), Tselluloos(taimede koostises) Tärklis energiavaru allikas taimedel Glükogeen ene...
DNA JA RNA DNA ülesanne: Säilitab rakus pärilikku infot. Raku jagunemisel annab täpselt edasi. RNA ülesanne: DNA-s oleva päriliku info kopeerib. Selle vajalikku kohta toimetab. (Teostab valgusünteesi) Ehitusüksusteks on nukleotiidid: suhkur (RNA- riboos; DNA- desoksüriboos), fosfaatrühm, lämmastikalus. DNA RNA A- adeniin A- adeniin T- tümiin U- uratsiil NB! C- tsütosiin C- tsütosiin G- guaniin G- guaniin Komplementaarsus: Lämmastikalused ühinevad paaridesse vesiniksidemete abil
Kahjuks nii lihtne asi ei ole. Pikemalt siis. Algab kogu protsess glükoosi molekuli fosforüülimisega (glükoos - > glükoos-6- fosfaat). Vajalik fosaatrühm saadakse ATP lõhustamise tulemusena (ATP->ADP). Sellega tegeleb heksokinaas. Järgnevalt toimub isomerisatsioon (glükoos-6- fosfaat -> fruktoos-6-fosfaat). Sellega tegeleb glükoosfosfaadi isomeraas. Seejärel see ühend fosforüülitakse uuesti lisandub veel üks fosfaatrühm ning tekib fruktoos-1,6-bisfosfaat, mille käigus lõhutakse jälle ATP-d (ATP->ADP). Seda reaktsiooni katalüüsib fosfofruktokinaas. Seejärel saab tööd aldolaas, mis lagundab fruktoos-1,6-bisfosfaadi glütseeraldehüüd-3-fosfaadiks ja dihüdroksüatsetoon fosfaadiks. Viimane muundub trioosfosfaadi isomeraasi mõjul samuti glütseeraldehüüd-3-fosfaadiks ning glükolüüsi rada jätkub kahe identse rajana. Siis glütseeraldehüüd-3-fosfaat oksüdeeritakse
Lämmastikalustest : o A adeniin o G guaniin o T tümiin o C - tsütosiin Fosfaatrühmast Erinevate lämmastikaluste järjestus DNA ahelas kannabki pärilikku informatsiooni. RNA ülesanne on päriliku info kasutamine. RNA nukleotiidides on kolm osa: Suhkur riboos Lämmastikaklused: o A adeniin o G guaniin o C tsütosiin o U uratsiil Fosfaatrühm Rakus on kolme tüüpi RNA molekule, neil on samasugune ehitus, kuid erinevad ülesanded: mRNA informatsiooni RNA info toimetamine valgu sünteesi toimumiskohta tRNA transpordi RNA aminohapete transport rRNA ribosoomi RNA kuulub ribosoomi koostisesse geen DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA-molekuli sünteesi DNA ja RNA võrdlus: DNA suhkur on desoksüriboos ja RNAl riboos. DNA lämmastikalused on adeniin A, tümiin T, guaniin
ATP: adeniin-riboos-P~P~P~ GTP: guaniin-riboos-P~P~P~ CTP: tsütosiin-riboos-P~P~P~ UTP: uratsiil-riboos-P~P~P~ dATP: adeniin-desoksüriboos-P~P~P~ dGTP: guaniin-desoksüriboos-P~P~P~ dCTP: tsütosiin-desoksüriboos-P~P~P~ dTTP: tümiin-desoksüriboos-P~P~P~ ADP+PATP 30KJ Erinevus ATP ja nukleotiidi vahel: ATP-l on kolm fosfaatrühma, nukleotiidis üks fosfaatrühm 13. Ensüüm Mõiste: biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Liigid: lihtensüüm (aminohappejäägid) ja liitensüüm (aminohappejäägid + muu aine (vitamiin)) 2100-2150 erinevat ensüümi ja moodustava 3-4%valkudest Koostis: Toime organismis: organismis on madal temperatuur, ainete konsentratsioonid tühised, kuid reaktsioonid toimuvad kiiresti tänu ensüümidele 14. Hormoonid
ELU ORGANISEERITUSE TASEMED J. Watson F. Crick 1. Molekulaarne tase sahhariidid, lipiidid, valgud ja nukleiinhapped (tihedalt, keemia ja füüsikaga seotud) 2. Rakuline tase. elu kõik omadused -siin ilmnevad kõik elu omadused -ainuraksel rakuline tase= organismi tas 3.Organismiline tase (seen, taim, loom, bakter) organellid moodustuvad üksnes rakkudes ja aavad ainult seal täita neile iseloomulikke funkt. 4. Populatsiooniline tase (suguline paljunemine) - popilatsiooni moodustavad ühes paigas elavad ühe liigi isendid (nt: võrtsjärve latikad) -saame uurida sugulist paljunemist 5. Liigiline tase -liigi moodustavad sarnase ehituse ja talitlusega isendid, kes võivad omavahel vabalt ristuda st toovad järglasi - - hobune+eesel=muul 6. Ökosüsteemiline tase ökosüsteem on isereguleeriv süsteem, millese kuuluvate populatsioonide koosseis ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena -elukooslus + eluta loodus -peip...
järku struktuuri (kuumutamisel ei toimu) Proteiidid e liitvalgud Antikeha võitleb võõrvalkude ja võõrnukliidhapete (viiruste) vastu. HEA Antigeen - võõrvalk, mis organismi tungides tingib antikehade tekke. HALB NUKLIINHAPPED On biopolümeerid, mille monomeerideks on nukleotiidid. DNA On biopolümeer, mille monomeerid on desoksüribonukleotiidid. DNA kuju on kaksikspiraal e biheeliks. DNA molekul on kokku pandud kolmest osast: fosfaatrühm, desoksüriboos ja lämmastikalus. Desoksüribonukleiidid erinevad ainult lämmastikaluse poolest. DNA on kaheahelaline. Komplementaarsusprintsiip DNA molekulis esinev printsiip e. ahelatele üksteisele vastavus, A=T, C=G. DNA tähtsus salvestab päriliku informatsiooni ning tagab, et informatsioon kanduks edasi. DNA on kromosoomide olulisim ehitusmaterjal. Replikatsioon DNA kahekordistamine, selle tulemusena saab ühest DNA molekulist 2 identset DNA molekuli.
· HETEROTROOFID- organismid, kes saavad elutegevuseks vajaliku süsiniku toidus sisalduvast orgaanilisest ainest. ( energia valgudest bakterid, energia keemilistest reaktsioonidest loomad, seened, bakterid ) 2. ATP · ATP ehk adenosiintrifosfaat peamine rakkudes kasutatav energia salvestaja ja ülekandja. Koosneb : lämmastikualusest adeniinist, suhkrust riboosist ja kolmest fosfaatrühmast . Energia vabaneb ATP lagunemisel, näiteks ATP fosfaatrühm kantakse üle teistele molekulidele. 3.Kirjelda fotosünteesi valgusstaadiumit · fotosünteesi valgusstaadiumi tähtsamad protsessid on: -- klorofülli ergastamine valguse poolt; -- veemolekulide lagundamine, hapniku eraldumine; -- ATP süntees elektronide energia arvel; -- vesinikuaatomite (prootonid + elektronid) sidumine vaheühendiga, moodustub NADPH2 4. Fotosünteesi tähtsus · Fotosünteesi tähtsus on sellest võrrandist tuletatav:
Dna on biopoümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid ülesandeks säilitada/ülekanda pärilikkusinfot on kaheahelaline, mis on omavahel seotud vastavalt komplementaarsusprintsiibile. Komplementeeritud on: A=T (ühes ahelas A, teises T; vahel on vesinikside) GC Replikatisoon DNA kahekordistumine, kahe ahela liitumisel on üks alati vana desoküribonukleotiid koosneb kolmest osast: fosfaatrühm, sahhariid desoksüriboos, lämmastikalus. Lämmastikalused ja monomeeride nimetused: adeniin (A) > adenosiinfosfaat guaniin (G) > guanosiinfosfaat tsütosiin (C) > tsütidiinfosfaat tümiin (T) > tümidiinfosfaat Inimesel on 23 kromosoomi DNA on kromosoomide tähtsaim koostisosa. Ühes kromosoomis on 1 DNA · RNA ribonukleiinhape RNA on biopolümeer, mille monomeerideks on ribonukleotiidid
4) Võrdle DNA-d ja RNA-d. DNA (desoksüribonukleotiid) RNA (ribonukleotiid) A=T ja C=G A=U ja C=G kaheahelaline üheahelaline päriliku info säilitamine päriliku info realiseerimine 3 erinevat struktuuri 2 erinevat struktuuri Sarnasused: fosfaatrühm, koosnevad nukleotiididest. 5) DNA ja RNA tähtsused (selgita). - RNA – osaleb pärilikkuse avaldumises st erinevad RNA molekulid tagavad geneetilise info realiseerumise. - DNA – päriliku info säilitamine ja selle täpne ülekandmine raku jagunemise käigus moodustunud tütarrakkudele. 6) Lipiidide tähtsused (ülesanded organismides) - lipiidid on kõige energiarikkamad inimtoidu komponendid - lipiidid kaitsevad nahaalust kihti
4. kuidas rakud vabanevad hingamisel moodustunud süsihappegaasist?(2p) vabanenud CO2 lahustub vees ära ja tulemusena moodustuvad karbonaatioonid, mis... 5. millised ained kuuluvad lipiidide hulka? (2p) rasvad, õlid, vahad. 6. kirjelda petiidsideme moodustumist. (2p) kahe aminohappe omavahel reageerimisest moodustub ribosoomis nendevaheline kovalentne side, mida nimetatakse petiidsidemeks. 7. võrdle DNA ja RNA monomeere - mis on ühist ja mis on erinevat? (2p) neil on ühine fosfaatrühm. erinev aga et DNA-l on desoksüriboos, RNA-l aga riboos. 8. mille poolest erineb AIDS teistest nakkushaigustest? (2p)' AIDS on surmav, võtab külge endale kõik haigused, sest immuunsüsteem on kahjustatud. AIDS-i põhjustab HIV-viirus, mis kandub ühelt kehalt teisele, kas sugulisel v kandumise teel. 9. miks on DNA molekul keemiliselt stabiilsem kui RNA? (2p) 10. rRNA funktsioon rakus on : (2p) Ribosoom ehk rRNA kuulub ribosoomi koostisesse ja osaleb valgu sünteesis. 11
4.ATP (CTP, UTP, TTP) ja GTP ehitus. ATP, ADP ja AMP seos – milliste reaktsioonidega energia vabaneb, millistega see salvestatakse? Adenosiintrifosfaat ehk ATP, mis koosneb lämmastikalusest adeniinist, suhkrujäägist riboosist ja kolmest fosfaatrühmast. Lisaks ATP-le kasutatakse makroergilistest ühendidest veel GTP, CTP, UTP ja TTP energiat. Nende nimetus tuleneb vastavast lämmastikalusest, näiteks GTP on guanosiintrifosfaat. Energia vabaneb, kui ATP laguneb, st ATP fosfaatrühm kantakse üle teistele molekulidele. Fosfaatrühmadevahelise sideme katkemisel vabaneb energia ning ATP-st adenosiindifosfaat ehk ADP. ADP-d on võimalik edasi lagundada AMP-ks ehk adenosiinmonofosfaadiks. ATP lagunemine toimub ensüümide abil, mis kindlustab ATP kasutamise õigel ajal ning õiges kohas. 5.Kolm ATP tootmise süsteemi inimorganismis. Milliste kehaliste tegevustega millist süsteemi rakendatakse? FOSFAGEENI SÜSTEEM – 100 meetri sprint, 60
muid orgaanilisi ühendeid ei lõhusta. 13. AIDS erineb teistest nakkushaigustest selle poolest, et kui teiste viiruste vastu tekivad antikehad, siis HIV toimel lakkab vere rakkudes antikehade teke ja organismi vastupanuvõime langeb, talle hakkavad kergesti viirused külge ja jätavad suuremad kahjustused, sest antikehasid enam ei teki. 14. NUKLEOTIID = lämmastikaluse, 5-süsinikuline suhkur ja fosfaatrühm 15. DNA ja RNA võrdlus DNA MOLEKUL RNA MOLEKUL MONOMEERI NIMETUS desoksüribonukleotiid ribonukleotiid 1) adeniin, 1) adeniin, MONOMEERI EHITUS: guaniin guaniin 1) Lämmastikalus tsütosiin tsütosiin 2) Sahhariid (suhkur) tümiin uratsiil
Sahhariid/ suhkur on orgaanilised ühendid mis koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust . Lihtsuhkrud e monosahhariidid: 1. glükoos e viinamarja suhkur2. fruktoos e puuviljasuhkur3.riboos(RNA) 4.desoksüriboos Liitsuhkur e oligosahhariidid koosneb 2-3 monosahhariidist 1. laktoos e piimasuhkur 2.sahharoos e roosuhkur , peedisuhkur 3. maltoos e linnusesuhkur . Polüsahhariidid- koosneb väga paljudest monosahhariididest on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid. Polüsahhariidid 1. glükogeen- loomnetärklis 2. tärklis- taimne tärklis(varuaine)3.tselloloosid- on taimede puitunud varres 4.kitiin- seentes on Tähtsus: 1)Energeetiline tähtsus( glükoos on esmane energia allikas, saame 17,6 kjauli) 2)ehituslik tähtsus( tselluloos on taimevartes, ehitavad ta üless) Lipiidid: fosfolipiid on raku membraani koostisosa, steroidid 1. neerupealiste..2 keerukad tsüklilised ühendid Lihtlipiidid: glütseroolist ja ravhappes jäägist koosneb. Glütserool-hüdro...
tiidid.On moodustunud kolme molekuli liitumisel:lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrüh- ma. DNA tähtsus: · Kromosoomide põhiline koostisosa · Päriliku info säilitamine · Täpne ülekanne tütarrakkudele jagunemise käigus · Päriliku info abil toimub organismi elutegevuse suunamine. Ribonukleiinhape ehk RNA on biopolümeer, mille monueerideks on ribonukleotiidid.On moodus- tunud kolme molekuli liitumisel:lämmastikalus, riboos ja fosfaatrühm. RNA tähtsus:Päriliku info realiseerimine. RNA 3 tüüpi: 1. mRNA-toob geneetilise informatsiooni rakutuumast ribosoomidesse. 2. tRNA-ribosoomidesse saabunud info lahtimõtestamine. 3. rRNA-ribosoomide ehituses ja osaleb valgusünteesis. A=T G=C
Iga kromosoom koosneb ühest DNA molekulist. Kahekromatiidiline kromosoom kahest DNA molekulist. http://www.teachersdomain.org/resources/tdc02/sci/life/gen/journeydna/index.html DNA struktuuri avastamine 1953. a. kirjeldasid James Watson ja Francis Crick DNA ruumilist struktuuri. Watson ja Crick Mis on replikatsioon? Replikatsioon on DNA kahekordistumine enne raku jagunemist. DNA ahel koosneb nukleotiididest: lämmastikalus: fosfaatrühm A; G; C või T suhkur: desoksüriboos Lämmastikalused A adeniin G - guaniin T tümidiin C - tsütosiin Kus toimub replikatsioon? Seal, kus leidub DNA-d tuumas, tuumapiirkonnas, kloroplastides, mitokondrites. Komplementaarsus Uus DNA ahel sünteesitakse vastavalt komplementaarususele. A -T G-C T-A C-G A T G G C A C G C T G A A C C A T G C T A C C G T G C G A C T T G G T A C G DNA kaksikheeliks
Nukleotiidid on kolmekomponend ilised süsteemid, mis koosnevad: 5C suhkrust ehk pentoosist N-alusest ühest või mitmest fosforhappe jäägist Nukleotiiddi koosnevad kolmest komponendist: a. viiesüsinikuline suhkur e pentoos: · RNA´s riboos, · DNA´s- desoksüriboos (teise süsiniku juures OH asemel on H) b. lämmastikalus: · RNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Uratsiil. · DNA´s- Adeniin, Guaniin, (C) tsütosiin, Tümiin. c. fosfaatrühm. Biofunktsioonid 1. kolme fosforhappe jäägiga nukleotiidid osalevad energiasalvest amises (ATP ja GTP osalevad energia salvestamises, neil on makroergilised sidemed) 2. ühe fosforhappe jäägiga nukleotiidid nt AMP ja GMP on nukleiinhapete ehitusüksusteks() mitmed nukleotiidid on liitensüümides( ) mittevalguliseks osaks (tavaliselt kohaks, kus toimub reaktsioon) osad nukleotiidid on antibiootilise toimega (tapavad baktereid) 3
1. Mis on glükoosi lagundamise eesmärgiks? Energia saamine 2. Millest koosneb DNA nukleotiid(joonis)? Fosfaatrühm,desoksüriboos ja lämmastikalus 3. Selgitage mõisteid:nukleotiid,biheeliks,komplementaarsusprintsiip,biopolümeer nukleotiid-nukleiinhappe monomeer,mis on moodustunud lämmistikaluse,5-süsinikulise suhkru ja fosfaatrühma liitumisel. biheeliks-DNA molekul sekundaarstruktuur,mis moodustub vesiniksidemetega ühindatud kahe ahela keerdumisel. komplementaarsusprintsiip-kindlate lämmastikaluste paardumine
Selleks kasutab ta lähteainena eelnevalt sünteesitud molekule või hangib osa ühendeid väliskeskkonnast. Vastavalt sellele kuidas nad neid saavad jaotatakse organismid autotroofideks ja heterotroofideks. 2. Mis on makroergiline molekule. Universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. (ATP) 3.Kuidas on omavahel seotud ATP ja ADP? Joonis! ATP moodustub peamiselt glükolüüsil, käärimisel, hingamisel ja fotosünteesil, kui ADP-le liidetakse üks fosfaatrühm 4. Kus toimub fotosüntees, kus glükoosi lagundamise etapid? Fotosüntees toimub peamiselt taimedes, paljudes vetikates ning ka mõnedes bakterites. Kloroplastis. Esimene etapp glükolüüs, mis toimub raku tsütoplasmavõrgustikus. teine etapp on tsitraaditsükkel, mis toimub mitokondri sisemuses. kolmas etapp koosneb hingamisahela reaktsioonidest, mis toimuvad mitokondri sisemembraanide harjakestes. 5.Milline tähtsus on süsinikul organismis ja kust see pärit on? 6
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
