3,14 1. Eralda varras lõikudeks, alustades vabast otsast. 2. Määra lõikemeetodi abil pikijõud igal lõigul ja ehitada pikijõudude FN epüür. FN . I = 0 FN . II = -F1 = -16kN FN . III = -F1 = -16kN FN . IV = -F1 + F2 = -16 + 7 = -9kN FN .V = -F1 + F2 - F3 = -16 + 7 - 6 = -15kN Ehitame pikijõudude epüüri. 3. Määrame normaalpinged igas lõigus eraldi (igas lõigu piires on pinge ühtlane ning seetõttu pingeepüür igas lõigus on varda teljega paralleelne sirge) FN . I I = = 0; A1 FN . II II = = -145,455MPa A1 FN . III III = = -177,778MPa A2
I Üldiste parameetrite määramine 1. Lahtris "Materjal" antud pinnasetüübi alusel määrame materjali kaevandatavuse klassi tabelist 6: Purustatud kips kaevandatavuse klass = IV 2. Määrame kaevandatava materjali kobestusteguri ja tiheduse kobestatud olekus (tab 10): Purustatud kips tihedus 1 = 3100 kg/Bm3 kob-teg = 1,7; 3 tihedus kobestatuna 2 = Bm3/SF = 3100/1,7 = 1800 kg /Lm . Edasistes arvutustes kasutame tihedust: 2 = 1800 kg/Lm3 3. Määrame etteantud transportmasina (dumperi) kasti mahud (tabel 3):
= = -49 82 179,11 -1486,78 2 + 757,26 2 = = -83,63 82 FAZ=-83,63 N Kontroll: FAz Fr + FBz = -83,63 1486,78+1570,42= 0 4. Määrame summaarse toereaktsiooni tugedes hambumisest põhjustatud jõududest 2 2 = + = 2002,1 N 2 2 = + = 2545,9 N 5. Määrame jõust Fsd põhjustatud toereaktsioonid = =
Kaldetegur = 0,9 Arvutus Lähteandmed: Vaja teostada mullatööd mahuga 9000 m3. Tööde teostamiseks on antud 2 tööpäeva. Keskmine teisaldamiskaugus on 90 m, teisaldamine toimub kaldel +10% külg-küljega meetodil, pinnas on keskmiselt töödeldav, töötingimused ontolm, vihm lumi, pime aeg, masinist keskmise kvalifikatsiooniga, töö efektiivsus 40 min /h. Lahendus: 1 Määrame masina vajaliku teoreetilise tootlikkuse Ta = 9000 /2 x 8 = 562 m3/h 2.Määrame parandusteguri masina tegeliku tootlikkuse arvutamiseks(p1...7) Lähteandmetes esitatud töötingimuste alusel valime asjakohased parandustegurid, mille korrutid annab üldise parandusteguri K = 0,75 x 0,9 x 1,15 x 0,8 x 0,67 x 0,8 x 0,9 = 0,30 3. Leiame masina vajaliku tootlikkuse arvestades parandustegurit: Tv = 562 / 0,30 = 1873 m3/h,
projekteeritakse kirjeldatav kohavektor.) Matemaatilise mudeli koostisosad Muutujade. otsustusparameetrid e. juhitavad parameetrid Konstandid, ka kalibreeritavad parameetrid Sisendparameetrid e. andmed Faasimuutujad e. seisundiparameetrid Väljundparameetrid Müra e. juhuslikud parameetrid Mudeli koostamine on mõistlik jagada järgmisteks osadeks (1): Probleemi püstitamine, mudeli eesmärgid. Suurem süsteem tuleb jagada alammudeliteks. Määrame põhimuutujad, märgiühikud; Tuleb hoida lihtsust (põhimuutujaid mõõdukalt). Valime juhtimismuutujad; Tuleb hoida lihtsust (arvesta ainult peamisi arenguid). Määrame juhtimismuutujate parameetrid (ühikutega). Hindame mudelit võimalike vastuolude mõttes. Vajadusel kasutame lisakitsendusi. Määrame mudeli tööaja ja ajasammu. Mudeli koostamine on mõistlik jagada järgmisteks osadeks (2): Käivitame mudeli, testime ajasammu ja muudame viimast
Praktikumi ülesanded: 1) Tutvumine ülalmainitud programmiga 2) Keha olemasolu kontroll masinnägemise abil 3) Keha mõõtmine masinnägemise abil 1 Keha olemasolu kontroll masinnägemise abil Selle ülesande tarvis oli antud 3 pilti sprai-pudeli kaelast, millest kolmel oli kork peal, kuid ühel ei olnud. Programmi abil tuli kindlaks teha korgi olemasolu hoolimata pudeli asukohast pildil. Selleks määrame kõigepealt objekti, mille kaudu pannakse paika kordinaatsüsteem. Kõigepealt paneme paika huvialase ala (ROI - Region of Interest), mis kiirendab protsessi ega lase üleliigsetel objektidel prot- sessi mõjutada. Seejärel seame paika kordinaatsüsteemi. Lõpuks anname programmile kätte otsitava objekti (pudeli korgi), mille olemasolu tuleb järgnevalt kon- trollida. 1. Pudel on pildi keskel, kork peal. Kõik on korras. 2
Teksti vormindamine Vasakul pool oleval pildikesel (väljavõte vormingu nupu- reast) võib leida mõned enamlevinud teksti kujundamise vahendeid; kui tekst on märgistatud, siis kujundatakse seda, aga kui mitte, siis kujundatakse sõna, mille peal tekstikursor parajasti asub. Alustades vasakult poolt, esimese nupp-ripploendi abil määrame teksti fondi ehk tüübi (ingl. Font Type); kui klõpsata noolekest, siis avaneb nimekiri fontidest, mis on sinu arvutisse installeeritud (siit ka soovitus: väldi haruldase fondi kasutamist, teistel ei pruugi seda olla ja siis Word pakub oma versiooni sellest). Enamkasutatavad fondid on Arial (seriifideta kiri), Times New Roman (seriifidega kiri) ja Courier (võrdsammuga kiri). Seriifid on tähele kaunistuseks lisatavad väikesed kriipsukesed. Võrdsammuga kirja puhul on aga kõik süm-
Kui vedelikku juhitakse teisest mahutist välja isevooluga läbi takistuse, siis objekt on püsiv. Algul väljundsuurus muutub järjest kasvava kiirusega, seejärel rõhulangu vähenemise tõttu ühendaval ventiilil, nivoo muutumise kiirus järkjärgult väheneb nullini. Niisugust objekti saab käsitleda kahe järjestikku ühendatud esimest järku aperioodilise lülina. 1.1 Kalibreerimisgraafik 1.1.1 Töökäik Erinevate rotameetri näitude juures (20, 40, 60, 80, 100) määrame aja, mis kulub nivoo muutuseks 10 cm võrra. Saadud andmete ja anuma ristlõikepindala abil, arvutame välja vastavad mahtkulu ning koostame kalibreerimisgraafiku. 1.1.2 Katseandmed Anuma diameeter: d=19,3 cm Ristlõikepindala: A= r2= *(9,65)2= 292,55 cm2 = 2,93 m2 Maht: V= 292,55 * 10 = 2925,5 cm3 = 0,002926 m3 Rotameetri näit Keskmine aeg, s Maht, m3 Mahtkulu, m3/s
.. Parim valik sai kõige kõrgema hinde. 3. STELLA muutujate tüübid+kirjeldus (Mudeli elementide põhitüübid)- 1. põhimuutujad (energia, populatsioon, hind, temp...); 2. juhtimised (elemendid, mis kirjeldavad põhimuutujate muutumist. Kui mudel töötab ajas, siis nad muudavad põhimuutujaid iga ajasammu järel); 3. juhtimismuutujad; 4. Viitmuutujad mudeli komponendi? 4. Mudeli koostamise põhietapid- 1. variant: 1. fikseerime protsessi võtmeelemendid ja vaatlustulemused; 2. määrame põhimuutujad abstraktse versiooni koostamiseks; 3. määrame seosed põhimuutujate vahel; 4. käivitame mudeli; 5. vaatleme tulemusi 2. variant: 1. Reaalsed sündmused 2. Reaalsete sündmuste abstraktne versioon 3. Mudel 4. Tulemused, kokkuvõtted, ennustused 5. Dünaamiline mudel- protsessi mudel, kirjeldab muutusi reaalses või simuleeritud ajas, nt. Migratsioon, populatsioon, reostus jne. Eesmärgiks on välja tuua mitmeid erinevaid tulevikke dünaamilistele protsessidele.
Me võime haavata oma tuttavaid, sõpru, pereliikmeid ja isegi võõraid. Samas on olukordi, kus rõõm kajastub meie tegudes, me särame nagu taeva kõige ilusamad tähed. Suhtleme päevas paljude inimestega. Juba esimeste sõnade jooksul kujuneb meil teisest inimesest arvamus. Inimesed on kõik erinevad, nii et iga inimese tundma õppimine võtab kaua aega. Ma usun, et igal inimesel on ainult mõned sõbrad, keda ta läbi ja lõhki tunneb. Tihipeale määrame inimese iseloomu esimesest kohtumisest, näiteks, et on alles ülbik või tema on küll armas inimene. Hiljem võime pettuda, nimelt inimest tundma õppides. Ta ei pruugi olla see, kes näib. Inimese iseloomu võime määrata näost, tunnetest, käitumisest ja olekust, kuigi ma arvan, et see pole õige. Peab inimest tundma õppima. Kui vaadata otsa enda tuttavale, keda tunned juba mõned aastad, siis on võimalik ainult silma vaadates ära öelda, mis tunded teda valdavad
2 Seadistage arvutite IP aadressid. 2.3 Logige sisse ruuteri seadistuse veebiliidesesse. 2.4 Häälestage ruuter. 2.5 Demonstreerige internetiühenduse toimimist. Tarvikud: makett 3COM ruuteriga (võite ka mõne teise valida, kuid juhend on loodud 3COM marki ruuterite jaoks); neli kaablit. Samm 1: Muuta arvutite võrguseadmeid. Avame taas meie ainsa võrguühenduse Properties vaate. Muudame TCP/IP seadeid. IP address jääb samaks. Subnet mask jääb samaks. Default gateway’ks määrame meie ruuteri IP aadressi. See on suure tõenäosusega vaikimisi (st pärast ruuteri reset’i) 192.168.1.1. Preferred DNS server oli 2015. aasta kevade seisuga 193.40.240.3. Samm 2: Teha 3COM ruuterile reset. Seda on eeldatavasti kirjeldatud aine koduleheküljel. Samm 3: Esmalt ühendada kolm arvutit ruuteri LAN liidesega ja jätta ruuteri WAN liides puutumata. Samm 4: Ruuteri IP aadress on nüüd 192.168.1.1. Avame selle aadressi Internet Explorer’iga ja sisestame vaikeparooli (admin).
A on koefitsient, mis võtab arvesse betooni koostismaterjalide kvaliteeti ja valitakse järgmiselt: - kõrgekvaliteedilised koostismaterjalid (graniitkillustik, optimaalse lõimisega liiv, tugev tsement 52,5) A = 0,65 - keskmised materjalid (paekillustik, keskmise kvaliteediga liiv, keskmine tsement 42,5) A = 0,60 - madalakvaliteedilised materjalid (kruus, peenliiv, nõrgem tsement 32,5) A = 0,55 Ülesande lähteandmete põhjal tuleks A väärtuseks võtta 0,60. 2) Määrame graafiku järgi vajaliku veehulga 1 m³ betooni kohta (lisa nr 1). Kasutame graafiku joont c (kuni 5 mm jämedune liiv). Läheme mööda vertikaaljoont 7 (koonuse vajumine 7 cm) üles jooneni c ja sealt vasakule (portlandtsement), ning saame vee hulgaks V= ca 198 l. 3) Määrame vajaliku tsemendihulga 1 m³ betooni kohta T = 198 / 0,59 = 335,59 kg Selle tsemendihulga absoluutmaht (maht ilma poorideta) on järgmine: T / t = 335,59 / 3,15 = 106,54 l 4) Määrame täitematerjalide hulgad.
3. Kui välismõju tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline, takistab kasvu. Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetväljaga samasuunaline (takistab kahanemist) Lenzi reegli analoog mehaanikas on süsteemi püüd tasakaaluasendi poole Lenzi reegli praktiline rakendamine: 1. Määrame olemasoleva magnetvälja jõujoonte suuna 2. Teeme kindlaks kas magnetvoog kasvab või kahaneb 3. Vastavalt Lenzi reeglile määrame tekkiva magnetvälja suuna 4. Magnetvälja järgi määrame voolusuuna Induktsiooniseaduse rakendusi Tänu elektromagnetilisele induktsioonile tekivad elektrit juhtivas materjalis ringikujulised voolud, mida nim. pöörisvooludeks Kahjulikud induktsioonivoolud
Kodune töö nr 3 Ülesanne nr 5.4 variant 8 Arvutada lihtsustatud grafoanalüütilise meetodi abil faasirootoriga asünkroonmootori käivitusreostaat. Mootor on koormatud konstantse staatilise momendiga Tst=0,85Tn . Mootori tüübiks on MTH312-8. Mootori andmed: Võimsus cos Mootori B=100%, nn, I1, n n, I2, E2k, Tmax, J, tüüp KW p/min A % A V N*m kg*m² MTH312-8 6 725 25,0 0,49 74,0 24,0 165 422 1,25 Määrame ideaalse tühijooksu nurkkiiruse: o=1=2*f1/p => 2*50/4=78,5 rad/s Tühijooksul moment võrdub 0'ga ehk To=0 N*m Määrame nimitööpunkti kordinaadid: n=*nn/30 => *725/30=75,9 rad/s Tn=Pn/n => 6*103/75,9=79,1 N*m Arvume suhtelised tööpunktid: Suhteline niminurkkiirus n*=n/1 => 75,9/78,5=0,967 Suhteline tühijooks...
TEHNILINE ÜLESANNE LINTKONVEIERI AJAM Õppeaines: MASINAELEMENDID Mehaanikateaduskond Esitamiskuupäev:.................... Üliõpilase allkiri:.................... Õppejõu allkiri:.................... Tallinn SISUKORD 1. TEHNILINE ÜLESANNE ................................................................................................ 5 1.1. AJAMI TÖÖIGA ........................................................................................................ 5 1.2. MOOTORI PARAMEETRITE MÄÄRAMINE ......................................................... 5 1.3. AJAMI JA TEMA ASTMETE ÜLEKANDEARVUDE MÄÄRAMINE .................. 5 2. HAMMASÜLEKANDE MATERJALI VALIK. ............................................................ 10 2.1. HAMMASRATASTE KÕVADUSE, TERMOTÖÖTLUSE JA MATERJALI VALIK .......
- kõrgekvaliteedilised koostismaterjalid (graniitkillustik, optimaalse lõimisega liiv, tugev tsement 52,5) A = 0,65 - keskmised materjalid (paekillustik, keskmise kvaliteediga liiv, keskmine tsement 42,5) A = 0,60 - madalakvaliteedilised materjalid (kruus, peenliiv, nõrgem tsement 32,5) A = 0,55 Ülesande lähteandmete põhjal tuleks A väärtuseks võtta 0,60 V/T = 1÷(30÷(0,6042,5)+0,5) = 0,60 2) Määrame graafiku järgi vajaliku (5 mm jämedune liiv). Läheme mööda vertikaaljoont (koonuse vajumine 7 cm) üles jooneni c ja sealt paremale (põlevkivi-tsement), ning saame vee hulgaks V = ca 178 l. 3) Määrame vajaliku tsemendihulga 1 m³ betooni kohta T = 178÷0,60 = 297 kg Selle tsemendihulga absoluutmaht (maht ilma poorideta) on järgmine: T÷t = 297÷3,15 = 94,3 L 4) Määrame täitematerjalide hulgad.
- kõrgekvaliteedilised koostismaterjalid (graniitkillustik, optimaalse lõimisega liiv, tugev tsement 52,5) A = 0,65 - keskmised materjalid (paekillustik, keskmise kvaliteediga liiv, keskmine tsement 42,5) A = 0,60 - madalakvaliteedilised materjalid (kruus, peenliiv, nõrgem tsement 32,5) A = 0,55 Ülesande lähteandmete põhjal tuleks A väärtuseks võtta 0,60 V/T = 1÷(15÷(0,6032,5)+0,5) = 0,79 2) Määrame graafiku järgi vajaliku veehulga 1 m³ betooni kohta (lisa nr 1). Kasutame graafiku joont b (kuni 1,2 mm jämedune liiv). Läheme mööda vertikaaljoont (koonuse vajumine 8 cm) üles jooneni b ja sealt paremale (portland-tsement), ning saame vee hulgaks V = ca 218 l. 3 3) Määrame vajaliku tsemendihulga 1 m³ betooni kohta T = 218÷0,79 = 276 kg Selle tsemendihulga absoluutmah (maht ilma poorideta) on järgmine:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT Paine koos väändega Tallinn 2007 Andmed C f2 A D P =1000 kW d1=0,3m B y T2 T1 1 = 600 d2=0,5 y x F2 f1 2 = 210 0 a=0,3m ...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MHE0061 MASINATEHNIKA" TÖÖ NIMETUS: VÄÄNE ÜLESANNE NR: 2 ÜLIÕPILANE: KOOD: RÜHM: AAAB30 Töö esitatud: 18.12.2016 Arvestatud: Parandada: TALLINN 2016 M4 M3 M2 M1 V IV III II I A B C D E H V IV III II I l5 l4 ...
ÜLESANNE NR.4 Varjant Nr.11 Kirjeldus: Määrata tõmbestansi mõõdud kahe- või kolme toperatsioonilisel stansimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele Materjal: teras 20 ГОСТ1050-74 Arvutamine Andmed R = 8.5 mm H = 160 mm h = 150 mm r = 10 mm s = 1.5 mm d2= 140 mm d1=120 mm Rm =340 MPa tooriku diameetri määramine D t =√ d 22+ 4 d 2 H toorik−1,72 rd 2−0,56 r 2 Tooriku lisa kõrgusse leiame tabelist 21 [1]järgneva suhte järgi H =1,14 d2 Seega Htoorik =160+5=165mm Dt =√ 140 2+ 4∗140∗165−1,72∗10∗140−0,56 ¿ 102=331 mm Tõmmete arv tõmbamisele Tõmme I. Määrame tõmbeteguri M1 esimesel tõmbel tabeli 23. [1] abil järgneva suhte järgi s∗100 1,5∗100 = =0,45 Dt 331 m1 =(0,56...0,58) , meie võtame et M1=0,56 Tooriku mõõde pärast I tõmmet d I =m 1∗D t =0,56∗331=185,36 mm Tõm...
C) Kui välismõju muutus tingib magnetvoo kasvu kontuuris, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes vastassuunaline (takistab kasvu) Kui aga välismõju põhjustab magnetvoo kahanemist, siis on induktsioonivoolu magnetväli välise magnetvälja suhtes samasuunaline (takistab kahanemist) Lenzi reegli praktiline rakendamine 1) määrab olemasoleva magnetvälja jõujoonte suuna 2) kas magnetvoog kasvab või kahaneb? 3) vastavalt Lenzi reeglile määrame tekkiva magnetvälja suuna 4) määrame tekkiva induktsioonivoolu suuna (parema käe reegel) ENDAINDUKTSIOON. INDUKTIIVSUS Endainduktsioon – nähtus, kus induktsiooni elektromotoorjõu tekkimiseks vajalik magnetvoo muutus on põhjustatud voolu muutumises juhis endas Selle iseloomustamiseks on võetud kasutusele füüsikaline suurus, mida nimetatakse induktiivsuseks. Tähis L, ühik henri (1 H)
..................................................................................................... 4 Ülesande kirjeldus:..................................................................................................................4 Sagedusmuunduri mälu kustutamine:..................................................................................... 5 Mootori konfiguratsioon:........................................................................................................ 8 Määrame põhiparameetrid:................................................................................................... 13 Sagedusmuunduri konfiguratsioon:...................................................................................... 17 RS FLIP-FLOP................................................................................................................. 18 AND....................................................................................................................
2006 II kvartal 19 200 1 410 2.Peidame vana töötajate 3. Leiame keskmise töötu 2006 III kvartal 15 320 5 290 4. Eraldame tuhandelised 2006 IV kvartal 14 450 6 160 5. Lisame tabelisse veeru 2007 I kvartal 15 710 4 900 ja iga kvartali töötajate arv 2007 II kvartal 15 250 5 360 6. Määrame, et negatiivse arv mitte miinus märgiga 2007 III kvartal 14 800 5 810 7. Filtreerimine (Töötud, 2007 IV kvartal 15 530 5 080 9. Filtreerimise eemalda 2008 I kvartal 18 590 2 020 2008 II kvartal 19 370 1 240 2008 III kvartal 21 130 520 2008 IV kvartal 28 570 7 960
Aluskaardi kujundmine 1.Millised objektid (punkt-, joon- või pindobjektid) peaksid olema kihihalduris loendi ülemises osas, millised alumises osas? Punkt, joon, pind (ülevalt alla järjestuses) 2. Millise käsuga või muu tegevusega peaksid avama akna, kus saad kujundada maakonna leppemärke? Parem klõps kihinimel > kihi tunnused (properties) 3. Miks me järvedele servajoont ei määra? Määrame kaldajoone 4. Kas jõgede omadus “TELJE_TYYP” näitab hierarhiat, suurust või allklassi? Allklassi 5. Kas teede omadus “Liik” näitab hierariat, suurust või allklassi? Hierarhiat 6. Kas sul oleks vaja näidata kaardil teede laiusklasse: 1 klass - <8m laiused ja 2. klass -> 8m laiused, siis millist visuaalset muutujat sa kasutaksid? Laiust 7. Täida joonleppemärkide kujundamise tabel. 8. Millise kujundusstiili peaksid rippmenüüst valima, kas Single Symbol, Categorized või Graduated? Categorized
TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 Tulepüsivus Piirded katusest kõrgem Koostas N.N 2011 42 TTÜ Kivikonstruktsioonid projekt EER0022 7. Tuulekoormuse jaotus suhtelise jäikuse arvestamisega Määrame põikseina ja vahelae vahelise jäikuste suhte C = s/ v. Põikseina paigutuse ühikkoormusest määrame avaldise (1.27) abil. Ristkülikulise ristlõike puhul saab avaldise (1.27) teisendada kujusse ( = 1,2) H 4H 2 s = +3 . (1.35) E s th h2 Kontrollime alul paigutust hoone tipus. Lähteandmed: sein (alumine) H = 14 m, t = 0,51 m, h = 16 m, Es = Em = 2000 MPa. Leiame paigutuse ühikjõule F = 1 MN
Q = diag([1/(0.2*0.2) 0 1/(0.7*0.7) 0])- Kaalumaatriks R = 5/(100*M*M) - Kaalumaatriks [Ad,Bd] = c2d(A,B,td) diskreetaja mudeli arvutus [Ad,Gd] = c2d(A,G,td), Adekvaatsus on näha ka 8. punkti graafikutelt, kus on näha, et pidevaja ja diskreetaja mudelid on üsnagi kokkulangevad. 4. Regulaatori süntees pidevajas K = lqr(A, B, Q, R) % arvutame välja pidevaja regulaatori K maatriksi C=[1 0 0 0; 0 0 1 0] % määrame parameetri C väärtuse Pss = eig(A-B*K) % arvutame välja omaväärtused Pot = Pss 5 % nihutame omaväärtusi, et muuta süsteem kiiremaks L = place(A', C', Pot)' % arvutame välja pidevaja olekutaastaja L maatriksi 5. Regulaatori süntees diskreetajas td=0.1 % määrame diskreetimissammu (põhjendus punkt 3) Kd=dlqr(Ad, Bd, Q, R) % arvutame diskreetaja regulaatori Kd maatriksi Zot=exp(Pot*td) % teeme omaväärtused diskreetajasüsteemi omaväärtusteks
Selleks on vaja kanda kõiki andmeid sisse. · Sihifunktsiooni valemiks on: , muutujate summa koos vastava kasumiga kui kordajad. · Kulud on arvutatud iga materjali kohta eraldi. Nende valemiks on muutujate summa koos vastavate kuluühikutega kui kordajad. Niiti kulud Puuvillariide kulud Täitematerjali kulud Karusnaha kulud Plüüsi kulud Max funktsiooni ja muutujate optimaalseid väärtusi arvutame välja Exceli Solveri abil. Selle jaoks määrame sihifunktsiooni, mis vajab optimiseerimist ning allpool määrame vajatud kitsendused (tootmiskulud ei saa olla rohkem kui olemasolevad piiratud ressursside kogused). On vaja ka määrata, et funktsioon on maksimeeriv ning seada mittenegatiivsuse nõuet (minu versioonis selleks on vaja ainult panna märki vastava lahtrisse). · Pärast Solveri käivitamist vastused on juba automaatselt pandud lahtritesse: , ning on valmistatud aruanded (reports). Sensitivity report: Answer report:
Marko Kuldsaar KAT 31/41 1. MASINAELEMENDID TÖÖ 1. Lähteandmed Lindi veojõud: F=3kN Lindi kiirus: v=1,1 m/s Trumli läbimõõt D=225 mm Lindi kiiruse hälve =4% Ajami tööiga La=7aastat 2. Tehniline ettepanek Leiame ajami (tööea, ressursi) Lh=7*0,85*((8*2)/24)*24 Tulemuseks saame 34748 h Ajami Mootori parameetrite määramine Ajami üldkasutegur nmin+g*(nmax- g 0,5 nmin nmax nmin) 1 Kiilrihm 1 0,94 0,96 0,95 2 Silinder reduktor 1 0,97 0,98 0,975 3 Elastne doroidsidur 1 0,98 4 Konveieri lint 1 0,94 0,96 0,95 5 Laagrid paar tk 1 0,99 6 Laagrid paar tk 1 0,99 7 Laagrid paar tk 1 0,99 8...
21 PORTD=0; 22 } 23 if (!RA3){ 24 PORTD=segmenditabel[0]; 25 } 26 if (!RA4){ 27 PORTD=segmenditabel[number]; 28 } 29 } 30 return (1); 31 } Joonis 1.1 Seitsme segmendilisel valgudioodil numbrite näitamine Lisame segmentide loendeid, mille väärtused on segmentide LED-iga erinevate numbrite kuueteistkümnumbrilised märgistused. Anname muutuja numbri nullini. Määratleme PORTDi väljundi. Me loome igavese silmuse ja määrame, et kui vajutate RA2 nuppu, lisame muutuja +1 vääartuse ja lülitame LED üheagselt välja. Kui muutujate arv on suurem kui üheksa, siis muutuja väärtus om null. Kui vajatate nuppu RA3, kuvatakse ja kuvatakse LED-i ekraanil segmetnimekirja esimene number. Kui vajutate nuppu RA4, kuvatakse muutuja väärtus koos LED-väärtusega vastavalt segmenditabelite. 2 Kokkuvõte
seejärel vees ning arvutame tema mahu ja tiheduse. - Proovikeha mass õhus G= 84 [g] - Proovikeha mass vees G1= 74,15 [g] Proovikeha maht V [] leitakse proovikeha kaalumise teel õhus ja vees, ja - 0 arvutatakse kus G - proovikeha mass õhus [g] G1 - proovikeha mass vedelikus [g] v- vedeliku tihedus [g/cm³] - Proovikeha tiheduse määrame kus G - kuiva keha mass õhus [g] proovikeha maht [] v - vee tihedus [g/cm3]. 2.2 katse Poorse materjali tiheduse määramine Materjali nim: KERAAMIKA Määrame kuiva proovikeha massi õhus [G]. Et vältida vedeliku imbumist kehasse hilisemal kaalumisel vees, katame ta parafiiniga ja kaalume uuesti [G1]. Parafiiniga katmisel kastame keha 2-3 korral sulatatud parafiini
R. P McMurphy kurjategija või lunastaja? Et mõista McMurphy olemust, tuleks endale selgeks teha, mis aspektist vaadatuna me tema staatuse määrame. Kui vaadata tema käitumist läbi seaduse pilgu, siis oli tegemist kriminaaliga, kelle jaoks reeglid ei kehti ja kes peab enda üheks põhiülesandeks selle tõestamist inimoknnale eesotsas politseiga. Teisalt on ka inimlikud väärtused olulised. McMurphy vabameelne suhtumine tegi need mehed õnnelikuks. Siiski ei saa jätta märkimata ka fakti, et tavaliselt olid tagajärjed peale seda hetkelist õnne kurvad. Võttes kasvõi filmis
Matemaatilise pendlina kasutame antud töös peenikese ning kerge niidi otsa kinnitatud kuulikest (Joonis 1). l Joonis 1. Matemaatiline pendel. 4. TÖÖKÄ IK Raskuskiirenduse määramine matemaatilise pendli abil. 1. Pendli õla pikkuse mõõtmine 2. Paneme pendli vnkuma väikese amplituudiga.Veendume, et pendel vngub ilma keerdvnkumisteta. Määrame etteantud n täisvngete kestvuse aeg t . Täisvngete arvuks võtame 20. 3. Mtmised teostame 6-e erineva pendliga. 4. 6-nda pendli perioodi mõõdame otse vastava seadme abil. 5. Tuletame matemaatilise pendli perioodi (T) avaldisest g arvutamiseks valem ja arvutame tabelis olevate andmetega kõik kuus g-d välja. 3 Tulemused kanname tabelisse (Tabel 1). Tabel 1
Laboratoorne töö nr.2 Elastsusjõu uurimine Töövahendid: 15 cm pikkune kummipael, kilekott, nööpnõel, 100 ml mahuga veemõõdutopsik, joonlaud, pabeririba, kleeplint, pliiats, tundmatu massiga keha, vesi. Tööülesanne: Uurime kummipaela venitamisel tekkiva elastsusjõu sõltuvust deformatsiooni pikkusest, kontrollime Hooke´i seadust ja määrame mingi keha massi. Teoreetiline eestöö: 1. Mis on elastsusjõud? Keha kuju muutumisel ehk deformeerimisel tekkivat jõudu nimetatakse elastsusjõuks. 2. Millist deformatsiooni võib lugeda elastseks? Elastseks võib lugeda tõmbe-, väände-, surve-, nihke-, paindedeformatsiooni. 3. Milline seadus väljendab elastsusjõu sõltuvust elastse deformatsiooni pikkusest? Selgita lähemalt ka seadust väljendavas valemis sisalduvate suuruste sisu?
Ma usun, et iga inimene teeb vahel asju, mida ta pärast kahetseb. Alati on ju lihtne öelda, et aja tagasi keeramisekorral muudaks kõikke halba, Kahjuks ehitavad inimesed sildade asemel seinu. Kindlasti pole ma terve elu õigesti käitunud ja on palju situatsioone, mis oleks võinud ära jääda. Sageli võivad tekkida küsimused, kas me tõesti pidevalt enesega tegeledes ja ennast muutes, ei teagi, kes me oleme ja mida vajame? Või kas me määrame ise oma õnne? Mõtlema hakates on ju elu liiga lühike ja tuleb teha seda, mis õnnelikuks teeb. Tihti ma mõtlen õhtuti, et ei viitsi eelolevaks tööks õppida, et saab, mis saab. Aga kui see halb hinne ikka järgmisel päeval käes on, siis enesetunne pole just kõige parem. Näiteks käisin ma umbes 4 aasta võrkpallitrennis, mulle meeldis see spordiala väga. Järsku paari aasta eest ma lihtsalt otsustasin pooleli jätta. Nüüdseks on see võistkond Eesti meistriks saanud
eritakistuse leidmine. 2) Töövahendid. Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks, kruvik. 3) Töö teoreetilised alused. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: U R= I kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U pinge traadilõigul. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga k=/S ning siit saame, et =k·S kus S on traadi ristlõike pindala. Traatide ristlõike pindalad leiame kasutades valemit : S = · r2 Kus r on traadi raadius, millle leiame kasutades valemit d = 2r , kus d on diaametr 4)Mõõtmised. a) Traadi diameetri mõõtmine. Järjekorra
Mullast võetakse välja kivid ja heinatuustid. Proovid pannakse paberkotti, peale kirjutatakse proovivõtja nimi, proovi nr, kuupäev ning see, mida labor peaks määrama. Kotike kuivas ruumis kuivatada õhkkuivaks. Sõeluda (2mm). Saadetakse laborisse. Kotrolliks võtta lisaproovid. Vastusena tuleb laborist kaasa väetistarbekaart. Mullaproovide võtmise skeemid: Mullaproovide võtmine mullateadlase ja mullaõpilase vaatevinklist: Sügav kaeve: määrame asukoha (GPS) mis taimestik päikese asukoht auk ~1m esmalt määrame, kas mullas on keemine/kihisemine (10% soolhape mullale peale); oluline on keemise alguspunkt horisondi määramine lõimise määramine. (Lõimise all mõistetakse erineva läbimõõduga osakeste suhtelist esinemist mullas.) Mullalõimised: NB! ,,võileib" Nimetus Tähis F-füüsikalise savi sisaldus liiv l 0-10% saviliiv sl 10-20%
Statistiku leidmine:
x[ meeste.kesk . palk ] = 7071,88 y[ naiste.kesk . palk ] = 3100,60
2
X[val.dispers.mehed ] =115045342,20 Y2 [val.dispers.naised ] = 2840081,16
n[ meeste.arv] = 25 m[ naiste.arv ] =10
Siit saame =1,80
Kus:
Kasutame sümmeetrilist kriitilist hulka, ning kriitilise hul ga määrame
tingimusest (kr ) = 0,5 - kr =1,96 ning p = 0.07
2
Kuna
Töö vahendid: Keeduklaas, elektripliit, trmomeeter, jahutussegu, uhmer Töö reaktiivid: Distilleeritud vesi, suhkur(sahharoos C12H22O11) Töö kirjeldus: 1. Peenestame suhkurt 2. Pipeteerime keeduklaasi 50 cm3 dest. Vett 3. Asetame keedklaas veega jahutussegusse 4. Paneme kirja temperatuuri, millel vees hakkab jää tekkima 5. Pipeteerime uuesse keeduklaasisse 50cm3 ning lisame 25 g peenestatud suhkurt 6. Uuesti määrame termomeetri näiteid kui suhkru lahus hakkab jäätuma Saadud andmed tvesi =0oC tsahharoosi lahus =-3,5OC msuhkur =25g mvesi =50g (kuna vesi=1,000/cm3) Arvutused: 1. Leiame sahharoosi tegeliku molaar massi MC12H22O11 = 12 * 12 + 22 + 11 * 16 = 342g/mol 2. Leiame sahharoosi teoreetilise molaarse massi, kasutades valemit M = (K * a * 1000)/(b * t)
iseseisvaks eluks. Ühiskonnaõpetuses on väga palju positiivseid jooni: esiteks õpingute käigus hakkab õpilane ühiskonnas toimuvat nägema ja mõistma ning me saame end ette valmistada ühiskonnaellu sekkumisel. Täiskasvanuna peame ju kõik hakkama ise endi eest vastutama. Abi võime ikka küsida, kui miskit jääb selgusetuks, kuid põhilised teadmised ja vastutus peaks meil olema selleks ajaks juba kujunenud. Meie tulevane elu on juba praegu meie kätes, me ise määrame selle, milline elu kujuneb. Peaksime kõik mõistma ja järgima lauset: igaüks on oma õnne sepp. Ühiskond on kõikjal meie ümber, selleta kokku puutumata ei saa keegi elada. Juhul, kui me ei mõista seda, mis toimub ümberringi ja kuidas oleme seotud oma riigi ning teiste kodanikega, ei saa meist kujuneda küpsed ning täisväärtuslikud inimesed. Teiseks aitab ühiskonnaõpetus õpilastel märgata teisi inimesi enda ümber ja õppida nendega arvestama
l R= S, kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: U R= I , kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U pinge traadil. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mõõtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi. Takistus R on pikkusega l lineaarselt seotud ja sõltuvuse graafikuks on sirge tõusuga k= S ning siit saame,et =kS , kus S on traadi ristlõike pindala. S=r² 4. Töö käik 1) Protokollige mõõteriistad.
Numbered), Number- liigendus (ingl. Outline Numbered) ja Loendilaadid (ingl. List Styles). Vahekaartidel Täppidega ja Nummerdatud määrame lihtsa loendi, kusjuures nummerda- mata ehk täpploetelude puhul ei rõhutata järjestust vaid samaväärsust. Jooksval tärnimis- ja nummerdusskeemil on ümber laiem sinine raam. Omale sobiva valimiseks tuleb klõpsata vastaval „aknakesel“. Kui aga dialoogiaknas toodud täpid või
Oma vaeva jätame inimestele, kes tulevad pärast meid. Ükskõik mida tänapäeval me ka ei teeks, mõjutab see meie tulevast põlve. Kas aastate pärast või aastasadade pärast, see oleneb kõik tegudest. Kuid kas see mõjutus on positiivne või kaldub pigem negatiivsuse poole, selle määrame ära oma tegudega. Kas järeltulevad põlved saavad meie vaeva või ehk suudame neile pakkuda veel ilusamat ja paremat elu, kui ise elame? Tänapäeva inimesed ei ela mõeldes mis saab nende järeltulevatest põlvedest viiekümne või veel enam aastate pärast. Kogu maailm elab praeguses hetkes, mitte mõeldes tulevikule. Just ka seepärast võetakse tarbimisest ja elu nautimisest maksimumi ja ei mõelda, millist vaeva põhjustab see maailmale tulevikus.
Joonis 6. Local Polynomial parameetrite määramine Joonis 7. Kõrgusmudel Local Polynomial meetodil 4) Viimaseks võrgustiku loomise meetodiks on Triangulation With Linear Interpolation. Võrgustiku parameetrid on jätkuvalt samad ainult valime teise meetodi. Tulemus on toodud joonisel 8. Joonis 8. Kõrgusmudel Triangulation With Linear Interpolation meetodil 5) Nüüd leiame interpoleerimise standardhälbed iga meetodi puhul (Tabel 1). Selleks valime GridResiduals ning määrame andmefaili ja grid faili. Iga meetodi kohta saadud standardhälbed saame andmefaili eraldiseisva tulbana. Need kõik aktiivseks tehes ning valides DataStatistics saame valida, milliseid andmed meile kuvatakse (Joonis 9). Joonis 9. Statistikute leidmine Tabel 1. Erinevate meetodite sandardhälbed Residuals_kriging Residuals_mincurv Residuals_LocalPoly Residuals_triang
Seade voltmeetri ja ampermeetriga traadi materjali eritakistuse määramiseks, digitaalne nihik. 3. Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristlikepindalaga S homogeense traadi takistus: l R= S kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks vib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: U R= I kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U on pinge traadillõigu otste vahel. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi. Kuna voltmeetri sisetakistus on mõõdetava traadi lõigu takistusest mitu suurusjärku suurem, siis tema mõju ei arvesta. Sel juhul vime kirjutada , et U =R DF I kus RDF on traadi lõigu takistus. Kasutades seoseid (1) ja (2) , saame vrdusest (3) R= l S
Ei, asi on palju keerulisem. Asi on siiski selles, kui kiiresti olen ma võimeline sõitu ära õppima. Autokool võtab palju aega ja ka raha ning see on natuke ka emotsionaalselt kurnav. Aga eesmärk on üllas ja autoload on vajalikud. Pikaajalistele eesmärkidele on veel lisaks lühiajalised eesmärgid. Alati ei pea eesmärgid olema midagi suurt. Eesmärgiks võib ka olla nt. raamatu läbi lugemine. Kui meil antakse kohustuslikust kirjandusest midagi lugeda, siis me määrame ära kindla kuupäeva, kuna toimub vastamine. Seega me püstitame endale väikese eesmärgi, mida peaksid kõik suutma saavutada, kui natukenegi pingutada. Mõne eesmärgiks võib ka olla auto ostmine, ka see on eesmärk. Selleks peab käima tööl ja koguma raha. Ilmselgelt peab selleks vaeva nägema ning see võtab ka aega. Miski ei kuku meile niisama taevast sülle, ise peab ikka vaeva nägema. Usun, et kõigil on omad unistused ning eesmärgid eluks.
Joomla-3.7.0 for Ubuntu-16.04.02 #Uuenda operatsioonisüsteemi. sudo apt-get update && sudo apt-get upgrade #Installeeri lamp-server ja paketid mis on vajalikud Joomla tööks. sudo apt-get install lamp-server^ php7.0-gd php7.0-mysql php7.0-curl php7.0-json php7.0-cgi php7.0 libapache2- mod-php7.0 php7.0-mcrypt php7.0-xml php7.0-xmlrpc #Installeerimise käigus küsitakse MySQL-andmebaasi peakasutaja parooli, sisesta parool. Insert MySQL root password: Naidis0Parool #Antud punkt on soovituslik. Programm ,,mysql_secure_installation" on ettenähtud MySQL'li installatsiooni #turvatase tõstmiseks. Program tuleb käivitada (küsitake parooli Naidis0Parool) ja vastata küsimustele. sudo mysql_secure_installation Press y|Y for Yes, any other key for No: N Change the password for root ? ((Press y|Y for Yes, any other key for No) : N Remove anonymous users? (Press y|Y for Yes, any other key for No) : Y Disallow root login remotely? (Press y|Y...
S kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks vib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: U R (2) I kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U on pinge traadillõigu otste vahel. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mtmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi. TOITEALLIKAS Katsetatav traat I D F U Liugkontakt VOLTMEETER
2. Töövahendid Seade voltmeetri ja ampermeetriga takistustraadi materjali eritakistuse määramiseks, nihik. 3. Töö teoreetilised alused Pikkusega l ja ristlõikepindalaga S homogeense traadi takistus: (1) kus on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks võib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: (2) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U pinge traadilõigul. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mõõtmisel kasutame joonisel toodud lülitussüsteemi: Joonisel toodud lülituse korral näitab ampermeeter traati ja voltmeetrit läbivat voolutugevuste summat: (3) kus rv on voltmeetri sisetakistus. Voltmeetriga järjestikkuolevate ühenduste takistust pole vajadust arvestada, kuna see on voltmeetri sisetakistusest mitu järku väiksem.
3.Töö teoreetilised alused. Pikkusega l ja ristloikepindalaga S homogeense traadi takistus: (1) kus r on traadi materjali eritakistus. Takistuse R määramiseks voib kasutada Ohmi seadust vooluringi osa kohta: (2) kus I on traati läbiva voolu tugevus ja U pinge traadillõigul. Viimased määrame ampermeetri ja voltmeetri abil. Mootmiseks kasutame joonisel toodud lülitusskeemi. Joonisel toodud lülituse korral näitab ampermeeter traati ja voltmeetrit läbivate voolutugevuste summat: (3) kus rV on voltmeetri sisetakistus. Voltmeetriga järjestikkuolevate ühenduste takistust pole vajadust arvestada,kuna see on voltmeetri sisetakistusest mitu järku väiksem. Sel juhul voime
Valem Tihedus m3/kg Kütteväärtus Koostis % kJ/m3 Metaan CH4 0,716 35820 97,1 Etaan C2H6 1,342 63750 0,3 Propaan C3H8 1,967 91260 0,1 Butaan C4H10 2,593 118650 - Pentaan C5H12 3,218 146080 - Lämmastik N2 1,251 2,4 Süsinikdioksiid CO2 1,97 0,1 = 100 Ülesanne 1 Alumine kütteväärtus Põlemiseks teoreetiliselt vajalik õhuhulk Kolmeaatomilise gaaside teoreetilie maht Veeauru teoreetiline maht Võtan dq=10 Lämmastiku teoreetiline maht Põlemisga...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
