1. A-veregrupiga mees, kelle vanemate veregrupid on A ja AB, abiellus naisega, kellel on AB- grupi veri, kuid kelle õel on O-grupp. Neil sündis B-grupiga laps. Määrake naise vanemate veregrupid ja kõigi isikute genotüübid. Missuguste genotüüpidega lapsi ja millise tõenäosusega võib neil vanematel veel olla? Vastus: Naise vanemate veregrupid on A ja B, kõikide isikute genotüübid vaadeldavad jooniselt, vanematel võib lisaks genotüübiga pojale sündida veel ka genotüüpidega lapsi - vastavate genotüüpidega võimalike laste sündimistõenäosus on 25%. 2. Ristamisel ühe ja sama musta pulliga sünnitas punane lehm Maasik musta vasika, must lehm Mustik musta vasika ja must lehm Süsik punase vasika. Kas võite määrata nende loomade genotüübid? Must - A Punane a Vastus: kõikide loomade, välja arvatud Mustik ja tema järeltulija, genotüübid on võimalik määrata täpselt. Mustik ja tema vasikas võivad mõlemad genotüüpidelt olla nii Aa kui ka AA.
mis tuleneb nende geneetilistest erinevustest (pärilik muutlikkus) ja elutingimuste piiravast toimest (olelusvõitlusest). Piiravad keskkonnategurid võivad olla biootilised (konkurents, kisklus, parasitism, taimetoitlus) ja abiootilised (valgus, niiskus, soolsus, pH, temperatuur) Stabiliseeriv valik ehk säilitav valik on loodusliku valiku vorm, mis mõjub mingile liigile suhteliselt püsivas elukeskkonnas. Stabiliseeriva valiku mõjul väheneb keskmisest erinevate genotüüpidega isendite edukus vaadeldavas keskkonnas, seetõttu saavad eelise suhteliselt keskmise genotüübiga isendid. Stabiliseeriv valik on loodusliku valiku kõige laialdasemalt levinud vorm looduses. Elavateks fossiilideks nimatatakse taime või loomaliiki, mis esineb nii fossiilina kui ka elusorganismina tänapäeval. Näiteks hõlmikpuu, latimeeria ja Jaapani hiidkrabi. Suunav valik on populatsioonigeneetikas loodusliku valiku
Kaksikute meetod- päriliku või mittepäriliku muutlikkuse uurimine ühemunakaksikute abil või ühe- ja erimunakaksikute abil Kantserogeenid- tegurid, mis kutsuvad esile nahavähi teket. Muutlikkus: Kombinatiivne muutlikkus- Seisneb vanemate geenialleelide avaldub a) liigilises mitmekesisuses; ümberkombineerumises (meioosi ja viljastumise käigus) järglaste genotüüpideks. b) liigisiseses populatsioonide lahknevuses -> erinevate genotüüpidega järglased c) populatsiooni isendite omavahelistes erinevustes Kromosoommutatsioon- Kromosoomide pikkuse ja struktuuri muutused. Kuna fenotüüp kujuneb välja genotüüp ja keskkonna tingimuste koostoimest, siis: (Nähtavad mitoosi/meioosi mikroskoopilisel uurumisel) 1. Pärilik ehk geneetiline muutlikkus.
tunnused kooskõlas elukeskkonna tingimustega. Kohanemine - individuaalne adaptatsioon isendite genotööbi otstarbekaks muutumine vastusena keskkonna tingimuste toimel Kohastumus - populatsiooni ja liigi isendite ühine pärilik omadus, mis soodustab nende eluvõimet ja edukat paljuneimist olemasolevates elutingimustes ja seega liigi säilimist. Kohasus - individuaalne genotööbi valikuväärtus: suhteline edukus eluvõimes ja paljunemises võrreldes sama populatsiooni teissuguste genotüüpidega isenditega. Liigiteke - uue liigi evulutsiooniline tekkimine olemasolevast. See on mikro- ja makroevulutsiooni eraldi protsess. Liik - populatsiooni või populatsioonide rühm, mille isendid on üksteisega sarnased kui teise liikide isenditega ja ristuvad omavahel, andes viljakaid järglasi. Lõhestav valik - loodusliku valiku tüüp, liigi keskmisest erinevate isendite eelispaljuneimine võrreldes nende hübriididega. Mikroevulutsioon - populatsiooni- ja liigisisesed evulutsioonilised
1. Lapse veregrupp ABO-süsteemis on AB, emal A. Millised veregrupid võivad olla isal? Andke kõik võimalikud feno- ja genotüübid. Lahenuds: Vererühmale AB vastab vaid ainult üks genotüüp IAIB, aga A vererühmal on genotüübid kas IA i või IAIA. Igal juhul pidi see laps emalt saama just alleeli IA, sest emal ju alleeli IB pole ning selle sai ta järelikult isalt. I IAIA x IBIB või IBi või IAIB(ristamisskeem genotüüpidega) ema isa II IAIB laps Vastus: Isal võib olla fenotüübilt B või AB vererühm ja genotüübid IBIB või IBi või IAIB 43. Elundkond on kõrgematel organismidel esinev sama funktsiooniga seotud elundite (organite) kogum. Inimese elundkonnad on: katteelundkond, tugi- ja liikumiselundkond, veri ja
Mees XdY, naine XDXD, poeg XdY, tütar XDsXd, tütre mees XDY. Vastus: Tõenäosus, et tütre perekonda sünnib värvipime poeg, on 25%. 3. A-vererühmaga naine on abielus mehega, kellel on 0-rühma veri. Nende tütar, vererühmaga 0 on abielus AB- vererühmaga mehega. Tütre perekonnas on A-vererühmaga laps. Koostage pärandumisskeem ja määrake kõikide isikute genotüübid. Milliste vererühmadega lapsi võib tütre perekonnas veel sündida? Naine- Mees- . Tütar Skeem genotüüpidega: Naine IAi Mees ii Tütar ii tema abikaasa IAIB Nende laps IAi Vastus: B-vererühmaga lapsi võib tütre perekonnas sündida ka. 4. Ristatakse pruuni merisiga valge meriseaga. Värvus pärandub kodominantselt. Milliseid merisigu on oodata F1 ja F2 põlvkonnas, kui F1 põlvkonna merisigu ristati valgete merisigadega? Määrake teoreetiliselt oodatav lahknemine. Ä-pruun, a-valge. F1: Äa aa I põlvkonna genotüübid Äa a a gameedid
Mees XdY, naine XDXD, poeg XdY, tütar XDsXd, tütre mees XDY. Vastus: Tõenäosus, et tütre perekonda sünnib värvipime poeg, on 25%. 3. A-vererühmaga naine on abielus mehega, kellel on 0-rühma veri. Nende tütar, vererühmaga 0 on abielus AB- vererühmaga mehega. Tütre perekonnas on A-vererühmaga laps. Koostage pärandumisskeem ja määrake kõikide isikute genotüübid. Milliste vererühmadega lapsi võib tütre perekonnas veel sündida? Naine- Mees- . Tütar Skeem genotüüpidega: Naine IAi Mees ii Tütar ii tema abikaasa IAIB Nende laps IAi Vastus: B-vererühmaga lapsi võib tütre perekonnas sündida ka. 4. Ristatakse pruuni merisiga valge meriseaga. Värvus pärandub kodominantselt. Milliseid merisigu on oodata F1 ja F2 põlvkonnas, kui F1 põlvkonna merisigu ristati valgete merisigadega? Määrake teoreetiliselt oodatav lahknemine. Ä-pruun, a-valge. F1: Äa aa I põlvkonna genotüübid Äa a a gameedid
sugupooltel erinev. Suguliiteline geen-inimese X-kromosoomis paiknev geen Suguliiteline puue-inimese puue, mida määrav geen paikneb X-kromosoomis. PÄRILIK MUUTLIKKUS ehk geneetiline (mittepärilik-modifikatsiooniline) Geneetiline muutlikkus-> Kombinatiivne muutlikkus- seisneb vanmete geenialleelide ümberkombineerumises järglaste genotüüpides.Info ei muutu, kombineerib ümber (meioosi I jag.profaasi ja viljastumise käigus)->erinevate genotüüpidega järglased Mutatiivne muutlikkus- geenmutatsioon DNA-s esinev muutus.;uued alleelid Kromosoommutatsioon(geenide asukohas) genoommutatsioon(muutused kr.arvus)-autosoomide lahknemishäire(kääviniidid ei kinnitu õigesti) Downi sündroom(47 kromosoomi) väljalangemine-deletsioon kahekordistumine-duplikatsioon järjestuse muutus inversion ümberpaiknemine translokatsioon Millised tegurid põhjustavad mutatsioone?
Mees XdY, naine XDXD, poeg XdY, tütar XDsXd, tütre mees XDY. Vastus: Tõenäosus, et tütre perekonda sünnib värvipime poeg, on 25%. 2) A-vererühmaga naine on abielus mehega, kellel on 0-rühma veri. Nende tütar, vererühmaga 0 on abielus AB-vererühmaga mehega. Tütre perekonnas on A- vererühmaga laps. Koostage pärandumisskeem ja määrake kõikide isikute genotüübid. Milliste vererühmadega lapsi võib tütre perekonnas veel sündida? Naine- Mees- . Tütar Skeem genotüüpidega: Naine IAi Mees ii Tütar ii tema abikaasa IAIB Nende laps IAi Vastus: B-vererühmaga lapsi võib tütre perekonnas sündida ka 3) Joonisel on kujutatud sugupuu, kus esineb daltonism. Määra kõigi isikute genotüübid. Tähistan D- terve alleel, d-daltonismi määrav retsessiivne alleel. 1- XdY 2-XDXd 3- XDY 4- XhY 5- XhXh 6- XHY 7- XHY
Esineb kaht tüüpi muutlikkust: pärilikku ehk geneetilist ja mittepärilikku ehk modifikatsioonilist. Geneetiline muutlikkus jaguneb kaheks: kombinatiivne ja mutatsiooniline. Kombinatiivne muutlikkus seisneb vanemate erinevate geenialleelide ümberkombineerumises järglaste genotüüpideks.Kombintatiivse muutlikkuse korral kromosoomid või geenid oma struktuurilt ei muutu.Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus.Selle tulemusena saadakse erinevate genotüüpidega järglased.Suguliselt paljunevatel organismidel moodustab kombinatiivne muutlikkus põhiosa pärilikkust muutlikkusest.Kombinatiivne muutlikkus saab tekkida vaid seetõttu,et populatsiooni erinevatel isenditel on erinevad geenide ja kromosoomide vormid. Mutatsiooniline muutlikkus eeldab muutusi kromosoomide või geenide struktuuris.Need tulenevad mutatsioonidest.Mutatsioonid on muutused raku geneetilises materjalis.Vastavalt muutuste ulatusele jagatakse need kolme rühma:
kogupopulatsioonist (üldkogumist) ülevaate saamiseks juhuslikku valimit (väljavõttu ehk osapopulatsiooni). Juhuslik valim peab olema piisavalt suur, et selle alusel saaks teha statistiliselt usutavaid järeldusi kogupopulatsiooni kohta. Populatsioonis kehtivate seaduspärasuste selgitamisel kasutatakse sageli mõistet panmiktiline populatsioon. See on ideaalse populatsiooni mudel. kus erinevate genotüüpidega isendite ristumine on täiesti juhuslik ning võrdvõimalik. Koduloomade populatsioonides ei esine kunagi täielikku panmiksist. Siiski on selline ideaalse populatsiooni mudel nagu nulltasapinnaks, millega võrreldakse erinevate evolutsioonitegurite toimet ja mis aitab mõista populatsioonides toimuvaid geneetilisi protsesse. 2. SÜNDMUSE TOIMUMISE TÕENÄOSUS Sageli käsitletakse populatsioonigeneetikas selliseid mõisteid nagu tõenäosus ja juhuslikkus.
viljastumisel vastavalt sellele, millist tõenäosus sõltub teiste järglaste alleeli nad sisaldavad. genotüüpidest. Sügoodi genotüübis on iga geen Igas paaris on üks geen saadud emalt ja esindatud paariga. teine isalt. Erinevaid alleele kandvate gameetide F2-põlvkonnas tekib erinevas arvulises ühinemise tõenäosus ei ole ühesugune. vahekorras erinevate genotüüpidega isendeid. Homosügootses organismis on iga Homosügootse genotüübiga isendeid vaadeldav geen esindatud ühesuguste tekib ainult homosügootide alleelidega. järglaskonnas. KÜSIMUS Geneetika 30 Leidke pärilikkuse erinevaid teooriaid iseloomustavad printsiibid ja märkige neid tähistavad tähed tabelisse! a) Alleelid paiknevad homoloogiliste kromosoomide samades lookustes.
Genoommutatsioonid? Näiteid haigustest. Spontaansed ja indutseeritud mutatsioonid. Vastus: Esinemb kahte tüüpi muutlikkust: pärilikku ehk geneetilist ja mittepärilikku ehk modifikatsioonilist. Kombinatiivne muutlikkus - seisneb vanemate geenialleelide ümberkombineerumises järglate genotüüpiideks. Kombinatiivse muutlikkuse korral kromosoomide ja geenide struktuur ei muutu. Alleelide ümberkombineerumine toimub meioosi ja viljastumise käigus. Selel tulemusel saadakse erinevate genotüüpidega järglased. Suguliselt paljunevatel organismidel moodustab kombinatiivne muutlikkus põhiosa pärilikust muutlikkusest. Mutatsiooniline muutlikkus- geneetilise (päriliku) muutlikkuse vorm, mis tuleneb muutustest kromosoomide või geenide struktuuris Mutageen - mutatsioone tekitav tegur. Mutageenideks võivad olla mitmesugused keemilsied ühendid, füüsikalised ja bioloogilised tegurid. Geenmutatsioonid on väikesed muutused DNA nukelotiidses järjestuses. Nad hõlmavad
- Tööstuslik melanism 3. Lõhestav valik - keskkond muutub mõlemas või mitmes suunas, keskmine isend ei sobi, äärmuslikud sobivad - Eelis ellu jääda ja järglasi anda on äärmuslike tunnustega isenditel - Äärmused ↑ , keskmiste A ↓ , näiteks: - Räim - kevadräim ja sügisräim (omavahel ei ristu) LOODUSLIKU VALIKU TAGAJÄRJED: 1. Suurendab sobivamate genotüüpidega isendite arvukus populatsioonis 2. Populatsiooni kohasus kasvab/suureneb 3. Kujunevad välja kohastumused JOONIS LK. 28: 1. Teopopulatsiooni isendite värvus muutub heledamast tumedani. Kõige rohkem on keskmise värvusega isendeid. 2. Stabiliseeriv valik soosib keskmise värvitooniga isendeid. Liiga heledad või liiga tumedad isendid langevad kergemini röövloomade saagiks. 3. Suunav valik eemaldab heledad ja soosib tumedamaid isendeid
sugu ja põhjustavad suguliitelisi haigusi. Enamus haigusi on retsessiivsed, v.a rahhiit. Päranduvad edasi naisliini pidi ja haiged on mehed. Hemofiilia on määratud retsessiivse alleeliga, mis asub X-kromosoomis.(Xh) Hemofiiliat mittemäärav geen on dominantne.(XH) Ülesanne: Naine on terve, samuti mees. Peres 1 hemofiilia haige poeg ja terve tütar. Tee ristamisskeem, leia vanemate ja laste genotüübid. Milliste genotüüpidega lapsi võib sündida? Naine-XH X_ Mees-XH Y Poiss-Xh Y Tüdruk-XH X_ I= XH Xh x XH Y II= XH XH, XH Y, Xh XH, Xh Y 25% tõenäosusega sünnib haige poiss laps. 50% tõenäosusega sünnib haige laps. Kui emal ja isal on mõlemal olemas Xh siis võib olla ka tütrel hemofiilia.
Väljaspool peremeesrakku ei ole nad elusorganismid. 21. Osata ennustada tunnuse pärandusmist vastavalt pärandumistüübile. Näidisülesanded Mõlemad vanemad on pruunisilmsed, neil sündis sinisilmne laps, milline on tõenäosus, et nende järgmine laps on: a. Sinisilmne b. Pruunisilmne Lahendus: Kuna sündis sinisilmne laps, peavad vaenamd olema heterosügoodid. Seega on nad genotüüpidega Aa ja Aa. Alleelide omavahelised võimalikud kombinatsioonid on AA, Aa, Aa, aa. Nende järgmine laps on tõenäosusega 25% siniste silmadega ja 75% pruunide silmadega. Lainesjuukseline mees on abielus lainesjuukselise naisega. Antud tunnus on intermediaarne. Missugune on tõenäosus, et nende laps on: c. Lainesjuukseline d. Lokkisjuukseline Lahendus: Tähistame lokid tähega A ja sirged juuksed tähega a. Kuna vanemad on laines juustega,
võrdselt. I XY XX Gameedid X Y X X II Genotüübid XX XX XY YX II fenotüübid Tütar Tütar Poeg Poeg Poja ja tütre sündimise protsendid võrduvad (50%=50%) 8. Tumedajuukselisus ( B) on dominantne heledajuukselisuse suhtes (b) ja naha pigmentsus (P) dominantne albiino s.t. tedretähnide puudumise (p) suhtes. Milliseid lapsi ning millise tõenäosusega on oodata perekonnas, kus vanemad on genotüüpidega I Bbpp X bbPp gameedid BP Bp bP bp BP BBPP BBPp BbPP BbPp Bp BBPp BBpp BbPp Bbpp bP BbPP BbPp bbPP bbPp bp BbPp Bbpp bbPp bbpp
Nina Kongus Sirge Karvakasv Tugev Nõrk Kiilanemine Varajane Ei Käe kasutamine Parem Vasak Sõrmed Kõverad sirged Mendeli seaduste kehtivuse eeldused: · vanemorganismid peavad uuritavate alleelide suhtes olema homosügoodid · kõikide genotüüpidega indiviidid peavad olema võrdse eluvusega. · Järglaste arv peab olema piisavalt suur · Mendeli seaduste kehtimiseks peab arvestama ka tegureid, mis mõjutavad geenide avaldumist. Mendelismi põhiseisukohad: · mendelism eitab kromosoomide ristsiiret e. krossingover. · Uued tunnuskombinatsioonid tekivad tänu kromosoomide sõltumatule lahknemisele ja sugurakkude ühinemisele viljastumisel. Soo geneetika: - erisoolisuse määramiseks on mitu võimalust : 1
vähendamisega) ·Valik on üks kõige efektiivsemaid geenisagedust mõjutavaid faktoreid. Valik ehk selektsioon ·Valikuga ei ole võimalik luua uusi alleele (need võivad moodustuda ainult mutatsioonide teel), ·valikuga muudetakse lähtepopulatsiooni alleelisagedusi; alleelisageduste muutus toob endaga kaasa ka genotüübisageduste muutuse. ·Selektsiooniga eemaldatavat osa mingi genotüübiga loomade hulgast populatsioonis, võrreldes teiste genotüüpidega, nimetatakse selektsioonikoefitsiendiks s. Valik ehk selektsioon ·Selektsioonikoefitsient näitab tõenäosust, et antud genotüüp ei osale järgmise generatsiooni moodustamisel. ·Kui mingi genotüüp (AA, Aa, aa) eemaldatakse taastootmisest täielikult, siis s = 1, ·kui genotüübi suhteline panus järglaspõlvkonda on maksimaalne, siis s = 0.Valik ehk selektsioon · Selektsiooni toime geenisagedusele lakkab, kui vastav geen on populatsioonist täielikult eemaldatud p = 0; q = 1
- Kõik paljunemisikka jõudnud isendid, kes ei saa järglasi - Liikide arvukus püsib enamvähem kindlates piirides Looduslik valik Looduslik valik on populatsiooni isendite valikuline ellujäämine ja ebavõrdne paljunemine Loodusliku valiku põhjused: 1. Individuaalsed pärilikud iseärasused, mis on olemas ja muudavad ühe populatsiooni isendid üksteisest erinevaks 2. Olelusvõitlus Loodusliku valiku tagajärjed: 1. Suurenab sobivamate genotüüpidega isendite arvukus populatsioonis 2. Populatsiooni kohasus kasvab/suureneb 3. Kujunevad välja kohastumused Loodusliku valiku vormid: 1. Säilitab/stabiliseerib juba varem välja kujunenud kohastumisi - muutmatu keskkond - Eelis ellu jääda ja järglasi anda on nn keskmise tunnusega isenditel - Nende A ↑, äärmuste A ↓ , näiteks: - Fotosüntees ja rakuhingamine, nn “elavad fossiilid” 2
paaritumisel. Produktiivsuse vähenemine, sigivuselangus ja pärilike defektide ilmnemine on inbriidingu toimumise neg tulemused. 13.Autbriidingu positiivsed ja negatiivsed mõjud populatsioonidele Kaugristumissurutis ehk autbriiddepressioon väljendub elujõuetuses, viljatuses või võimetuses keskkonnaga kohaneda. Kaugristumissurutis võib tekkida ka eri alamliiki kuuluvate isendite ning vahel isegi sama liigi väga erinevate genotüüpidega või eristunud populatsioonide isendite ristumisel. Kaugristumissurutis pole sage nähtus, pigem on leitud, et hübriidid on isegi elujõulisemad. 14.Liigi definitsioon ja liigitekke moodused Liik on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta (morfoloogiline def). Liik on elusolendite rühm, kes võivad looduses omavahel ristuda ning saada sigimisvõimelisi järglasi (bioloogiline def)
lahknemissuhetes - fenotüübilt 3:1 - genotüübilt 1:2:1 Kui aga on tegemist heterosügootse intermediaarse avaldumisega, siis on fenotüübiline lahknemissuhe 1:2:1 Lahknemissuhted 3:1, 1:2:1 ja 1:1 esinevad ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) kaht tüüpi gameetide (A ja a) moodustamise tõenäosus heterosügootsel isendil on võrdne (0,5); 2) kõigi gameeditüüpide võrdse tõenäosusega ühinemine viljastumisel; 3) kõigi genotüüpidega sügootide (AA, Aa, aa) võrdne eluvõime; 4) tunnuse avaldumise sõltumatus keskkonnatingimustest. Holandrilised tunnused- päranduvad ainult meesliini mööda Komplementaarne ehk tunnus mida vanematel ei avaldunud LOENG III Geeni toime vormid Epistaatiline geenide koostoime-ühe geeni toime tugevdab või nõrgendab teise geeni toimet Duplikaatne ehk kordne- kaks või mitu geeni toimivad tunnusele ühteviisi. Kusjuures tunnuse avaldumisviis ei olene domineerivates
puhul emasorganism annab järglasi ilma sama liigi isassugurakkude osaluseta. 8. Apomiksis - õistaimedel esinev suguta paljunemine, kus seeme areneb viljastamata õiest. Partenogeneesi erivorm on apomiksis diploidne rakk hakkab arenema organismiks. 9. Panmiksis e. vaba ristumine (random mating), populatsioonile omane ristumissüsteem, kus iga indiviid võib paaruda mis tahes genotüüpi omava vastassoost indiviidiga ning erinevate genotüüpidega indiviidide ristumiste sagedus oleneb ainult nende sagedusest populatsioonis (st. on juhuslik sündmus). 10. Isogaamsed organismid on organismid, millel emas- ja isasorganisme on fenotüübiliselt raske eristada. Sageli on gameedid ka ühesuurused ja sarnased, kuigi sooline diferentseerumine on toimunud. Paarumistüüp on geneetiliselt määratud ja sellega on seotud tavaliselt 1 lookus. Nt. vetikatel ja seentel 11
Viiruse nukleiinhape püsib raku genoomis muutumatus olekus (herpes, HIV) 21. Osata ennustada tunnuse pärandusmist vastavalt pärandumistüübile. Näidisülesanded Mõlemad vanemad on pruunisilmsed, neil sündis sinisilmne laps, milline on tõenäosus, et nende järgmine laps on: 1. Sinisilmne 2. Pruunisilmne Lahendus: Kuna sündis sinisilmne laps, peavad vaenamd olema heterosügoodid. Seega on nad genotüüpidega Aa ja Aa. Alleelide omavahelised võimalikud kombinatsioonid on AA, Aa, Aa, aa. Nende järgmine laps on tõenäosusega 25% siniste silmadega ja 75% pruunide silmadega. Lainesjuukseline mees on abielus lainesjuukselise naisega. Antud tunnus on intermediaarne. Missugune on tõenäosus, et nende laps on: 1. Lainesjuukseline 2. Lokkisjuukseline Lahendus: Tähistame lokid tähega A ja sirged juuksed tähega a. Kuna vanemad on
muutuda võib geenide järjestus või asukoht. Näiteks: kassikisa sündroom. · Genoommutatsioonid seisnevad kromosoomide arvu muutustes. Sagedaseim on Downi sündroom. Sel juhul on inimese keharakkudes 46 kromosoomi asemel 47, mis tähendab, et 21 kromosoom on kolmekordistunud. 7) Võrrelge ühemunakaksikute ja erimunakaksikute genotüüpe. Kuidas rakendatakse kaksikute meetodit inimesegeneetikas? Ühemunakaksikud on ühesuguste genotüüpidega. Sel juhul viljastatakse üks munarakk, millest areneb kaks loodet. Ühemunakaksikute erinevused on tingitud mittepärilikust muutlikkusest. Erimunakaksikud on geneetiliselt erinevad. Sel juhul viljastatakse kaks munarakku. 8) Geneetika ülesanded (vt. eestpoolt): Dominantsed ja retsessiivsed tunnused. Intermediaarsus. Polüalleelsus. Suguliitelised puuded. Dominantne alleel on alleel, mille poolt määratud tunnus organismis alati avaldub
See tähendab, et loodusliku valikuga on tegu parajasti siis, kui populatsioonis mingi geneetilise tunnuse poolest erinevate isendirühmade ellujäävate järglaste arv (isendi kohta) on mittejuhuslikult erinev. 20.3. Iseloomusta suunavat valikut(mis tingimustes, milliste organismide eelispaljundus,milleni viib, näide) Suunav valik on populatsioonigeneetikas loodusliku valiku vorm, mille tagajärjel muutunud või uute keskkonnatingimuste tõttu tõusevad esile võrreldes varasemate genotüüpidega uued genotüübid ja nende poolt määratud fenotüübid. Suunaval valikul toimub mingite alleelide kindlasuunaline sageduste muutus, mille tagajärjel võivad fikseeruda ka vastavas keskkonnas kasulikuks osutunud retsessiivsed alleelid. 20.4.Too näiteid 2 näidet loomade kaitse(varje)värvuse kohta Krabiämblikud ei püüa saaki võrku, vaid ootavad liikumatult lillelehtede vahel, mille värvusega nad ühte sulavad. Röövritsikate keha kohandub ümbrusega värvuse ja kehakuju poolest
Organismi eraldatus teistest sama liiki organismidest vahemaa või muude füüsiliste piiride tõttu. 135. Migratsioon. Rakkude või isendite ränne. Jaotub sisse- ja väljarändeks. 136. Ühendpopulatsioonid. Alg- ja migrantpopulatsiooni ühinenud populatsioon. 137. Kohasus. Valikuväärtus. Kindla genotüübiga isendite edukate järglaste arv, võrreldes ja väljendades suhtena populatsiooni keskmisse või populatsiooni muude genotüüpidega isendite järglaskonda. 138. Suunav valik. Populatsiooni keskmine või tunnuse sagedus muutub vaadeldava tunnuse suhtes järglaspõlvkondades kindlas suunas. 139. Lõhestav valik. Selektsioon, kus sõltuvalt tingimustest eelistatakse järglaste andmisel tunnuse varieerumisrea äärmuslike tunnustega isendeid. 140. Stabiliseeriv valik. Kõrvaldatakse äärmusvormid. Toimub, siis kui populatsiooni keskväärtusega tunnusel on kõrgeim ja
Selles peres võib lisaks O ja AB vererühmadega lastele, sündida veel järgmiste vererühmadega lapsi: A ja B. 6.11. Lapsi 3 ja lapselapsi 4. Polüdaktüülia ei ole suguliiteline puue. Kui puue oleks suguliiteline ei saaks teises põlvkonnas sündida polüdaktüüliaga tütar. 6.12. Tiit XHY, Peeter XHY ja Malle XH Xh 6.13. Joonisel on kujutatud dihübriidset ristamist. Jälgitakse karva värvuse ja kuju kujunemist. Küüliku 1 genotüüp BbAa, 2 Bbaa Valged siledakarvalised võivad olla genotüüpidega: bbAA ja bbAa. 6.14. organismide muutlikkus pärilik mittepärilik mutatsiooniline kombinatiivne muutlikkus 6.15. Vahemik on 25 32. Põhjendus seoses naise vanuse kasvuga suureneb tõenäosus, et kromosoomid ei lahkne meioosis. Näit. Downi sündroom.
Selles peres võib lisaks O ja AB vererühmadega lastele, sündida veel järgmiste vererühmadega lapsi: A ja B. 6.11. Lapsi 3 ja lapselapsi 4. Polüdaktüülia ei ole suguliiteline puue. Kui puue oleks suguliiteline ei saaks teises põlvkonnas sündida polüdaktüüliaga tütar. 6.12. Tiit XHY, Peeter XHY ja Malle XH Xh 6.13. Joonisel on kujutatud dihübriidset ristamist. Jälgitakse karva värvuse ja kuju kujunemist. Küüliku 1 genotüüp BbAa, 2 Bbaa Valged siledakarvalised võivad olla genotüüpidega: bbAA ja bbAa. 6.14. 6.15. Vahemik on 25 32. Põhjendus seoses naise vanuse kasvuga suureneb tõenäosus, et kromosoomid ei lahkne meioosis. Näit. Downi sündroom. organismide muutlikkus pärilik mittepärilik mutatsiooniline kombinatiivne muutlikkus 70 6.16. A algselt 5. asetusega nukleotiid A on paigutunud ümber seitsmendasse positsiooni; B üks nukleotiid on juurde tulnud (5. positsioonis nukleotiid C) Mutageen: radioaktiivne kiirgus.
rühma multifaktoriaalse haiguse puhul puusaliigese düsplaasia näitel? Labradoride näitel. Kui toimub ristlus haige x haige saadakse 63% haigeid järglasi. Homosügootsetest isenditest 63% on soodumus haiguse tekkeks piisavalt kõrge, et haigus avalduks (neil on soodumus kõrgem kui lävi) ja 37% piisavalt madal, et ei avalduks. 38. Mille poolest erineb osalise penetrantsusega geeni poolt põhjustatud ja multifaktoriaalse haiguse avaldumine eri genotüüpidega isendeid silmas pidades? Multifaktoriaalne – teistsuguse genotüübiga (AA, Aa) isenditel võib haigus avalduda. Osaline penetrantsus - homosügoodid võivad olla kas haiged või terved, kuid teistsuguse genotüübiga isendid alati terved. 39. Millised on mitme lävega haigused? Mitme lävega haigustest räägime juhul, kui haigusel on selgelt määratletavad raskusastmednäiteks morfoloogilise defekti ulatus. Sellistel puhkudel on defekt seda raskem, mida suurem on soodumus
Biotüüp- 1. ühesuguse genotüübi ja kasvukohanõudlusega isendite kogum; 2. ökotüübi piires füsioloogiliselt eristatav liigisisene isendirühm (eriti parasiitseentel). 65. Hardy-Weinbergi reegel- pärilikkuse järjepidevuse protsess iseenesest ei kutsu esile muutusi ei alleelide ega genotüüpide sagedustes. Tasakaal saavutataxe ühe põlvkonna jooxul. Kehtib ideaalses populatsioonis. Tingimused: -esineb täielik panmiksis, st. juhuslik ristamine(paarumine) -kõigi genotüüpidega isendid on võrdse sigivusega(võrdse eluvõime ja viljakusega), st. puudub valik(valikuga pole võimalik retsessiivseid mutante populatsioonist eemaldada.) -puuduvad mutatsioonid -ei toimu isendite vahetust teiste populatsioonidega(migratsioon), st. popul. on isoleeritud -isendite arvukus on püsivalt väga suur, statistilises mõttes lõpmatu Pm. on seadus kokkuvõtlikult selline et:Tasakaalulises panmiktilises populatsioonis põsib
Karvakasv Tugev Nõrk Kiilanemine Varajane Ei Käe kasutamine Parem Vasak Sõrmed Kõverad sirged Mendeli seaduste kehtivuse eeldused : - vanemorganismid peavad uuritavate alleelide suhtes olema homosügoodid - kõikide genotüüpidega indiviidid peavad olema võrdse eluvusega. - Järglaste arv peab olema piisavalt suur - Mendeli seaduste kehtimiseks peab aarvestama ka tegureid, mis mõjutavad geenide avaldumist. Mendelismi põhiseisukohad : · mendelism eitab kromosoomide ristsiiret e. krossing over. · Uued tunnuskombinatsioonid tekivad tänu kromosoomide sõltumatule lahknemisele ja sugurakkude ühinemisele viljastumisel. Soo geneetika : - erisoolisuse määramiseks on mitu võimalust : 1
Seega vanemad ja nende järglased on üksteisest siiski erinevad. 5. Mis on suguline valik ? Suguline valik on emas- või isasisendite poolt teostatav sugupartneri valik mingite isendite kvaliteeti näitavate omaduste alusel. 6. Milles seisneb stabiliseeriva valiku tähtsus? Stabiliseeriv valik ehk säilitav valik on loodusliku valiku vorm, mis mõjub mingile liigile suhteliselt püsivas elukeskkonnas. Stabiliseeriva valiku mõjul väheneb keskmisest erinevate genotüüpidega isendite edukus vaadeldavas keskkonnas, seetõttu saavad eelise suhteliselt keskmise genotüübiga isendid. Isendid säilivad oluliste muutusteta. 7. Milliseid muutusi populatsioonis põhjustab suunav valik? Selektsiooni kaudu on eelistatud üks äärmuslik fenotüüp ning selle tulemusena muutub populatsiooni keskmine kindlas suunas. Suunav valik leiab aset siis, kui keskkonnas toimuvad pidevad muutused. Suunav valik rakendub populatsioonile ka
Päritavuskoefitsent – väljendab geneetilise muutlikkuse suhtosa tunnuse üldisest populatsioonisisesest muutlikkusest antud keskkonna tingimustes.. Nt 0,7 näitab seda, et enamus tunnuse väärtusest on põhjustatud genotüübist ja keskkonna mõju antud tunnusele on väiksem, umbes 30%. 15. Kunstlik valik, sellega seotud piirangud. Inbriidingu mõju organismi fenotüübile. Kunstlik valik seisneb valitud genotüüpidega (või fenotüüpidega) isendite kontrollitud ristamises ning järglaste valikus geneetiliste omaduste järgi. Piiranguteks saab looduslik valik. Näiteks võib olla soovitud tunnus mida arendatakse negatiivses korrelatsioonis muu tunnusega, mis takistab isendite elumust. Nt: mardikate suurus ja sigivus. Inbreedingu mõju fenotüübile – suureneb homosügootsus, avaldub enam retsessiivseid tunnuseid, mis põhjustab paljude pärilike haiguste esinemist. Järglased on vähem
Biotüüp- 1. ühesuguse genotüübi ja kasvukohanõudlusega isendite kogum; 2. ökotüübi piires füsioloogiliselt eristatav liigisisene isendirühm (eriti parasiitseentel). 65. Hardy-Weinbergi reegel- pärilikkuse järjepidevuse protsess iseenesest ei kutsu esile muutusi ei alleelide ega genotüüpide sagedustes. Tasakaal saavutataxe ühe põlvkonna jooxul. Kehtib ideaalses populatsioonis. Tingimused: -esineb täielik panmiksis, st. juhuslik ristamine(paarumine) -kõigi genotüüpidega isendid on võrdse sigivusega(võrdse eluvõime ja viljakusega), st. puudub valik(valikuga pole võimalik retsessiivseid mutante populatsioonist eemaldada.) -puuduvad mutatsioonid -ei toimu isendite vahetust teiste populatsioonidega(migratsioon), st. popul. on isoleeritud -isendite arvukus on püsivalt väga suur, statistilises mõttes lõpmatu Pm. on seadus kokkuvõtlikult selline et:Tasakaalulises panmiktilises populatsioonis põsib genotüüpide(homo- ja heterosügootide)
Kõige intensiivsemalt on uuritud geenide aheldumist seentel (eriti pärmidel) ning äädikakärbsel 7.2. Tetraadanalüüs Askomütseetidele, kuhu kuulub ka pagaripärm Saccharomyces cerevisiae, on iseloomulik, et meioosis moodustunud 4 askospoori jäävad kokku moodustisse, mida nimetatakse askuseks. Kuna need seened on suurema osa oma elutsüklist haploidsed, areneb igast askospoorist uus organism. See lihtsustab erinevate genotüüpidega askospooride fenotüübilist analüüsi. Askospooride moodustumine pagaripärmil kajastab toimunud meioosiprotsessi. Meioosi lõpptulemusena tekib 4 askospoori, millest igaüks sisaldab ühte neljast meioosi algfaasis kõrvuti paiknenud tetraadi moodustanud kromatiidist. Tänu sellele saame me geenide aheldumist tetraadis uurida askospooride fenotüüpide kaudu. Kui ristata kahte pärmi tüve, millest üks kannab mitteaheldunud mutantseid geene a ja b
varieeruvusest on geneetiline. 15. Kunstlik valik, sellega seotud piirangud. Inbriidingu mõju organismi fenotüübile. Kunstlik valik on eksperimentaatori või aretaja poolt teostatud valik bioloogilistele objektidele eesmärgiga saada teatud vajadustele või soovidele ja rakendatud tingimustele vastavaid vorme (liine, tüvesid, sorte, tõuge). Kunstlik valik seisneb peamiselt valitud genotüüpidega või fenotüüpidega isendite ristamises ja järglaste valikus geneetiliste omaduste järgi. Piirangud looduslik valik kunstliku valiku lõpetamisel populatsioon saavutab aja jooksul algse omaduse. Bioloogiliste objektide looduslikud limiidid paljud asjad on negatiivses korrelatsioonis Inbriiding lähedal suguluses olevate isendite ristamine, inbriidingu tulemusena
Väärtus 0,6 näitab, et suurem osa fenotüübilisest varieeruvusest on põhjutsatud geneetilistest faktoritest. 14. Kunstlik valik, sellega seotud piirangud. Inbriidingu mõju organismi fenotüübile. Kunstlik valik katsetaja, aretaja poolt teostatud valik bioloogilistele objektidele eesmärgiga saada teatud vajadustele või soovidele & rakendatud tingimustele vastavaid vorme (sorte, tõuge). Suguliselt sigivate organismide (N: koduloomad, kultuurtaimed) puhul valitud genotüüpidega (või fenotüüpidega) isendite kontrollitud ristamises ning järglaste valikus geneetiliste omaduste järgi. Kunstliku valiku puhul tuleb arvestada bioloogiliste objektide looduslikke limiite e takistab looduslik valik (N: eksperiment mardikatega). Inbriiding lähedalt suguluses olevate isendite ristumine suureneb populatsioonis homosügootide (AA,aa) osakaal ja väheneb heterosügootide (Aa) osakaal. Mõjutab kvantitatiivseid tunnuseid N:keha suurus, elujõulisus, viljakus. 15
multifaktoriaalse haiguse puhul puusaliigese düsplaasia näitel? Labradoride näitel. Kui toimub ristlus haige x haige saadakse 63% haigeid järglasi. Homosügootsetest isenditest 63% on soodumus haiguse tekkeks piisavalt kõrge, et haigus avalduks (neil on soodumus kõrgem kui lävi) ja 37% piisavalt madal, et ei avalduks. 38. Mille poolest erineb osalise penetrantsusega geeni poolt põhjustatud ja multifaktoriaalse haiguse avaldumine eri genotüüpidega isendeid silmas pidades? Multifaktoriaalne – teistsuguse genotüübiga (AA, Aa) isenditel võib haigus avalduda. Osaline penetrantsus - homosügoodid võivad olla kas haiged või terved, kuid teistsuguse genotüübiga isendid alati terved. 39. Millised on mitme lävega haigused? Haigused, millel esinevad erinevad raskusastmeid. Defekt on seda raskem, mida suurem on soodumus selleks. Seaduspärasused: * Defekti raskus sõltub vanematelt pärandunud defektsete geenide doosist
c. Sünnitaja vanus d. Rasestumisvastaste hormoonpreparaatide kasutamine, mis soodustavad hiljem polüovulatsiooni e. Tänapäevane viljatusravi Kaksikute kasutus inimese geneetikas: 1) Tuleb kindlaks teha, kas on ühe munaraku või erimunaraku kaksikud. Tehakse kindlaks: a. Geneetiliste uuringutega b. Vastastikuse nahasiirdamisega 2) Kasutatakse ühe munaraku kaksikuid ühsite genotüüpidega ja uuritakse, kuidas mõjutab keskkond tunnuste kujunemist: a. Mida sarnasem on kaksikutel tunnus, seda suurem roll on pärilikkusel b. Mida erinevam tunnus, seda suurem roll keskkonnal III Tsütogeneetika põhineb genoom- ja kromosoommutatsioonide tuvastamisel lähtuvalt rakkude uuringutest. Uuritakse: 1) Verd (leukotsüüte) 2) Naharakke 3) Punast luuüdi 4) Looterakke sünnieelne diagnostika
fA(t) = fA(0)/ ( fA(0) + (1-s)t * fa(0) ) 8. Mis põhimõtteline vahe on genoomi edasipärandamisel haploidselt ja diploidselt paljunevatel organismidel? Johanna Valik diploidides on sarnane valikule haploidsetes organismides, kuid diploidid ei anna genotüüpi järglasele otse edasi. Selle asemel nad paarituvad ja annavad igale järglasele edasi vaid pool oma genoomist. Valik tuleneb erineva genotüüpidega indiviidide erinevas ellujäämise võimes. 9. Mida näitab selektsioonikoefitsent diploidses organismis? Mille suhtes see defineeritakse? Selektsioonikoefitsent genotüübi ellujäämise võime kohta on selle genotüübiga indiviidi ellujäämisvõime (v) suurus kõige kõrgema ellujäämisvõimega genotüübi suhtes. Nt: Kui AA indiviidid on kõige kõrgema ellujäämisvõimega, siis Aa ja aa selektsioonikoefitsendid on: vAa/vAA=1–sAa ning vaa/vAA=1-saa. 10
Varieerub 0-1. 0,6 näitab, et suurem osa fenotüübilisest varieeruvusest on põhjustatud genotüübilisest erinevusest. 15. Kunstlik valik, sellega seotud piirangud. Inbriidingu mõju organismi fenotüübile. Kunstlik valik katsetaja, aretaja poolt teostatud valik bioloogilistele objektidele eesmärgiga saada teatud vajadustele või soovidele & rakendatud tingimustele vastavaid vorme (sorte, tõuge). Suguliselt sigivate organismide (N: koduloomad, kultuurtaimed) puhul valitud genotüüpidega (või fenotüüpidega) isendite kontrollitud ristamises ning järglaste valikus geneetiliste omaduste järgi. Kunstliku valiku puhul tuleb arvestada bioloogiliste objektide looduslikke limiite e takistab looduslik valik. Mardikate eksperiment, kus neile rakendadi 125 põlvkonna jooksul kunstlikku valikut. Populatsioon muutus geneetiliselt ja mardika nukkude keskmine kaal kahekordistus. Siiski ei
geneetilisest erinevusest. Väärtus 0 – fenotüübiline muutlikkus ei ole tingitud genotüübilistest erinevustest Väärtus 1 – kogu fenotüübiline varieeruvus on põhjustatud geneetilistest faktoritest 15. Kunstlik valik, sellega seotud piirangud. Inbriidingu mõju organismi fenotüübile. Teades kvantitatiivsete tunnuste päritavuskoefitsienti, on võimalik ennustada kunstliku valiku teel saadud järglaskonna kvantitatiivseid tunnuste omadusi. Kunstlik valik seisneb peamiselt valitud genotüüpidega (või fenotüüpidega) isendite ristamises ning järglaste valikus geneetiliste omaduste järgi. Kunstlikul valikul kasutatakse kaht põhilist valikumeetodit: 1. Individuaalvalik – järglastest valitakse ristamiseks välja konkreetsed isendid, kasutades fenotüüpide ettearvamise meetodit 11 2. Massvalik – ristamiseks valitakse vanemate hulgast välja kindlate omadustega väike grupp isendeid. Inbriiding – lähedalt suguluses olevate isendite ristumine
Seega, Vt = Vg + Ve Näiteks on mõõdetud ensüümi A aktiivsust kahe erineva genotüübi ja kahe erineva keskkonna korral (A = 32; 28; 24; 20). Eelpool toodud valemeid kasutades arvutatakse valimi keskmine (= 26) ja varieeruvus s2 (= 26,66) mis kajastab kogu fenotüübilist muutlikkust Vt. Teisel juhul elimineerime keskkonnateguritest põhjustatud erinevused ning arvutame erinevate genotüüpidega isendite ensüümi A aktiivsuste (A = 32; 32; 24 24; 24) põhjal muutlikkuse Vg (= 21,33). Kolmandal juhul varieerime keskkonnatingimusi identsete genotüüpide korral ja leiame ensüümi A aktiivsuste (A = 32; 32; 28; 28) põhjal Ve (= 5,33). Päritavuskoefitsient. Päritavuskoefitsient h2 väljendab geneetilise muutlikkuse suhteosa Vg tunnuse üldisest
Seega, Vt = Vg + Ve Näiteks on mõõdetud ensüümi A aktiivsust kahe erineva genotüübi ja kahe erineva keskkonna korral (A = 32; 28; 24; 20). Eelpool toodud valemeid kasutades arvutatakse valimi keskmine (= 26) ja varieeruvus s2 (= 26,66) mis kajastab kogu fenotüübilist muutlikkust Vt. Teisel juhul elimineerime keskkonnateguritest põhjustatud erinevused ning arvutame erinevate genotüüpidega isendite ensüümi A aktiivsuste (A = 32; 32; 24; 24) põhjal muutlikkuse Vg (= 21,33). Kolmandal juhul varieerime keskkonnatingimusi identsete genotüüpide korral ja leiame ensüümi A aktiivsuste (A = 32; 32; 28; 28) põhjal Ve (= 5,33). Päritavuskoefitsient. Päritavuskoefitsient h2 väljendab geneetilise muutlikkuse suhteosa Vg tunnuse üldisest populatsioonisisesest muutlikkusest Vt antud keskkonna tingimustes. h2 = Vg / Vt
Kui ei esineks reproduktiivsust, siis ei saaks LV substraati, kelle seast valida. Pärilikkuse puudumisel toimuks kaootiline muutumine (vanemad ei mõjuta järglasi, ei sarnane nendega). Kui jääks ära varieeruvus kohasuses, siis võib populatsioon kasvada üle oma kandevõime. Kunstlik valik või kandevõime on evo suunajad. 2. Millise valikutüübiga on tegemist? Selgita graafikuid. 1. suunav valik muutunud või uute keskkonna tingimuste tõttu tõusevad esile võrreldes varasemate genotüüpidega uued genotüübid ja nende poolt määratud fenotüübid. Toimub kindlate alleelisageduste kindlasuunaline sagedusmuutus. Võivad fikseeruda ka retsessiivsed alleelid. Mida väiksem aju, seda kohasem 2. lõhestav valik soosib isendeid, kellel aju suurused on äärmuslikud. Võib viia uue liigi tekkeni, on aeglasem kui sv ja tulemused ei ole nii stabiilsed. Suurema kohasusega on 2 rühma. 3. valikut ei rakendu keskkond ei muutu ja samale keskkonnale paremini kohastunud vorme ei teki
Kõrvanibu Lahtin Kokku kasvanud Nina Kongus Sirge Karvakasv Tugev Nõrk Kiilanemine Varajane Ei Käe kasutamine Parem Vasak Sõrmed Kõverad sirged Mendeli seaduste kehtivuse eeldused : - vanemorganismid peavad uuritavate alleelide suhtes olema homosügoodid - kõikide genotüüpidega indiviidid peavad olema võrdse eluvusega. - Järglaste arv peab olema piisavalt suur - Mendeli seaduste kehtimiseks peab aarvestama ka tegureid, mis mõjutavad geenide avaldumist. Mendelismi põhiseisukohad : · mendelism eitab kromosoomide ristsiiret e. krossing over. · Uued tunnuskombinatsioonid tekivad tänu kromosoomide sõltumatule lahknemisele ja sugurakkude ühinemisele viljastumisel. Soo geneetika : - erisoolisuse määramiseks on mitu võimalust : 1
Pärandumise seaduspärasused sõltuvad organismide sigimis- ja rakkude jagunemisviisist. Mittesugulisel sigimisel (ja rakkude mitootilisel jagunemisel) pärandub vanema genotüüp tervikuna kõigile järglastele, mille tulemusena tekib geneetiliselt identne järglaskond (kloon). Sugulisel sigimisel (meioosi ja viljastumise vahendusel) toimub erinevatelt vanematelt pärit geneetiliste elementide lahknemine ja kombineerumine, nii et järglased on olulisel määral erinevate genotüüpidega. Selline pärandumine allub Mendeli ja Morgani seadustele. Kromosomaalse soomääramisega organismidel sõltub geneetiliste elementide (geenide) pärandumise viis veel nende lokalisatsioonist kas autosoomides või sugukromosoomides. Iseäraliku pärandumisviisiga on tsütoplasma geneetilised elemendid (mitokondrite ja kloroplastide genoomid). Need päranduvad üksnes munaraku kaudu (emapoolne pärandumine), neil ei toimu rekombinatsiooni, ning geneetiline lahknemine on
aga 1:1. F Aa x P AA (analüsaator) Gameedid A a A A FB ½ AA ½ Aa Lahknemissuhted 3:1, 1:2:1 ja 1:1 esinevad ainult juhul, kui on täidetud järgmised tingimused: 1) kaht tüüpi gameetide (A ja a) moodustamise tõenäosus heterosügootsel isendil on võrdne (0,5); 2) kõigi gameeditüüpide võrdse tõenäosusega ühinemine viljastumisel; 3) kõigi genotüüpidega sügootide (AA, Aa, aa) võrdne eluvõime; 4) tunnuse avaldumise sõltumatus keskkonnatingimustest. Esimese kahe tingimuse kehtivuses põllumajandusloomadel pole põhjust kahelda. Selleks, et kõigil gameeditüüpidel oleks võrdne võimalus ühinemiseks, peab uuritavaid isendeid olema suur arv. Olulisel määral võib lahknemissuhet mõjustada kolmas tingimus. Esinevad nn letaalsed geenid (letaalsed mutantsed alleelid), mis on isendile surmavad embrüonaalses arengus või
siiski palju väiksem. Suurem osa varieeruvusest ei kajastu välimuses, näiteks veregrupid. Ühe organismi geenide komplekti nimetatakse genotüübiks. Koos keskkonnatingimuste mõjutustega kujuneb fenotüüp. Oluline on siin meeles pidada, et ehkki pärandatavad on geenid, valib looduslik valik fenotüüpi. Seega võib geneetiliselt kehva kvaliteediga isend kompenseerida oma puudujääke elu jooksul omandatud tunnustega ning olla endiselt edukas. Enamik populatsioone koosneb erineva genotüüpidega isenditest. Organismi fenotüübile avaldavad mõju ka keskkonnatingimused. Näiteks heades kasvutingimustes kasvab taim suuremaks kui kehvades tingimustes isegi kui nende genotüüp on identne. Darwin oli esimene, kes pakkus, et olelusvõitluses jäävad ellu need, kes saavad oma keskkonnas kõige paremini hakkama ja kes suudavad seal edukalt sigida. Varieeruvus on loodusliku valiku materjal ja liigi säilimise üks eeldusi. Vähene varieeruvus võib viia väljasuremiseni. (ei tea, kas õige)
annaabi.ee 
