Viikingid olid muinas-skandinaavia (rootsi, norra, taani) päritolu meresõitjad, kelle iseloomuliku kultuuri õitseaeg oli umbes 8.11. sajandil (nn viikingiaeg). Kõige põnevam ja väljakujunenum oli germaani kultuur Põhjamaades, kus see sai kõige kauem rahulikult areneda. Kuna siinseid elanikke, kes tegelesid 8.-10. saj. meresõidu, röövretkede ja ka rahuliku kauplemisega hakati nimetama viikingiteks, võime seda kultuurinähtust tinglikult nimetada ka viikingikultuuriks. Selle suurim saavutus oli viikingilaev, mis oli kasutatav nii sõitmiseks igalpool (Norra fjordidel, ookeanil jne). Laeva vorm on väga praktiline, kuid samas esteetiliselt mõjuv. Lisaks vallutustele tegelesidki viikingid ka käsitöö ja kaubandusega. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlased, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Retkel tegelesid nad kauplemise ja röövimisega. Mõnikord tehti ainult kaubareise j...
põlde hakati erinevalt harima, põhja-eestis olid ribapõllud, mets ja karjamaa olid ühised ja hakati linnuseid ehitama(mägi, neemik, ringvall-linnus), linnuse ümber tehti kraavid. asulad paiknesid linnuste läheduses. surnuid hakati liivakääbastesse matma(ümmargused liivakääpad), hakati urni "eelkäijaid" kasutama(Savinõud). konflikte oli palju ja maakonniti sõditi ka. relvadena kasutati odasid(3-4 tüüpi otsi). savinõud olid peene töötlusega. viikingi aeg skandinaavlasi hakkas siia aladele tulema, hakkasid kolooniaid asutama. laevad olid suures ja aerudega(hiljem purjed). 793 on viikingi aja algus(I retk rüüstati kloostreid). saaga on viikingite lugulaul, 11saj ruunikividel mainitaks eestit. 1061 ajasid eestlased venelased jurjevist(Tartu) minema. linnustes hakati püsivalt elama, majad püstitati põhjapoolele ja käsitöö hakkas linnustesse kogunema. 8-9 saj tuleb kasutusele rauast ader, saaki hakkas rohkem tulema.
Spikrivabrik Savi 10.a klass 1. Viikingite laevad Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli viikingi laeval mast, mille külge kinnitati puri. Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida. Viikingite laevad oli samas väga kerged ja valmistatud puidust.
välismaal ja mererööviga. Viikingite hiilgeaeg oli 8.-11. sajand. Nad oskasid hästi merd sõita ning ehitasid häid ja vastupidavaid laevu. 3 Viikingite laevad Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli viikingi laeval mast, mille külge kinnitati puri. Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida. Viikingite laevad oli samas väga kerged ja valmistatud puidust. Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja paate: 1) kõige väiksemad olid kalapaadid, mida kasutati kohalikuks kauplemiseks ja kalastamiseks ranniku lähedal; 2)
Taanis ja Rootsis. Nende ootamatud ja julmad rüüsteretked olid legendaarsed; kristlikud mungad kirjeldasid õudusega rikaste kloostrite ja linnade rüüstamisi ning hävingut. Viikingite laevad Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli viikingi laeval mast, mille külge kinnitati puri. Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida. Viikingite laevad oli samas väga kerged ja valmistatud puidust. Üldse
Surnute mälestuseks püstitasid nad ruunikivi, millesse raiuti ruunikirjas tekst surnu nime ja surmaandmetega. Ruunikirjal usuti olevat nõiavõimu. Peamised tegevusalad Nende peamised tegevusalad olid loomakasvandus ja kalandus. Viikingid pidasid ka orje, kes aitasid perenaist kodutöödel ja tegid tööd ka põllul. Viikingid kasvatasid otra ja kaera ning püüdsid kala, osa kalu kuivatati ja säilitati talveks. Veel pidasid nad koduloomi, näiteks kitsi, veiseid, lambaid, kanu jne. Viikingi majas oli pikk pukkalusel laud, mille taga olid kas taburetid või kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad
Teised läksid suure röövsaagi ja orjade järele. Osa viikingeid asus Britanniasse ja Iirimaale, kuhu rajati linnu. Viikingid elasid pikkmajades. Need majad olid pikad ja kandilised, aknaid polnud. Katused olid kaetud õlgedega. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitsesid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma mehe vara kaasomanikud ja võisid omada maavaldusi. Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune. Nad uskusid, et ruunides peitub mingi maagiline või isegi üleloomulik sõnum. Igapäevased ruunid raiuti rauda, puusse või kivisse. On aga teada, et ruune on raiutud ka pronksi ja hõbedasse. Viikingite jaoks oli väga tähtis ka jutuvestmine, laulmine ja luuletamine
Viikingid Tarvi Langus 7. klass Sissejuhatus 350.-550. aastatel Millega viikingid tegelesid Viikingite välimus Pikkakasvu Habe ja pikad juuksed Nägid välja pesemata ja räpased Kandsid sõjarüüd (kilp ja terariist) Sarvedega kiivrid Viikingite kodu Viikingid elasid pikkmajades Viikingid pidasid ka orje Viikingi majas Naise positsioon Meestega suhteliselt võrdsel positsioonil Tegelesid enamuse ajast laste kasvatamisega, riiete valmistamisega Sõjaretkedel kaasas ei käinud Kirjandus Viikingid kasutasid tähtede asemel ruune Igapäevased ruunid raiuti rauda, puuse või kivisse. On aga teada, et ruune on raiutud ka pronksi ja hõbedasse. Usk Viikingid uskusid, et on olemas paradiis nimega Valhalla. Nad uskusid, et on olemas lahingu ja
siduda ning kogu konstruktsioon sõlmiti omakorda kaarepuu külge. Hiljem leiutati paremaid laevu, milleks oli karavell. Karavell on kerge laev, mis on paarkümmendmeetrit pikk ja mahutab enda peale kakskümmend meest ning nende toiduvaru. Laev loovib kergelt ja kiirelt karide vahel ja pöördub kergelt, tal on kolmnurksed purjed, mis võimaldavad sõita vastutuult palju paremini ja hoopis kiiremini kui nelinurksete purjedega laevad. Viikingi pikklaevad olid kitsad ja need võimaldasid liikuda kas purje või aerude jõul. Kõigil viikingite laevadel oli madal süvis, nii et neid sai kergesti kaldale ajada. Kaubalaevad ehk knorrid olid lühemad ja laiemad ning neid kasutati suurte lastide vedamiseks. Merel liikus viikingilaev peamiselt suure nelinurkse purje abil, ranniku läheduses või jõgedel sõitmiseks langetati aga mast ning asuti aerutama.
- Alates 6. Saj esimes kloostrid euroopas. - Kõige varasemad kirikuraamatud olid käsitsi maalitud (kaaned kullast, kaunistatud vääriskividega, kullaga ja elevandiluuga, ahelatega kinni) - Initsiaal üks täht ühel lehel. (BOOK OF KELLS). Raamatud tehtud pärgaendi peale (sündinud vasika nahk) Viikingite ajastu - Viikingi haud küngas keset välja (kuppelhaud) - Osebergi matus suurim viikingi haua leid - Laevaninas suur draakoni pea - Karl suur (ei osanud lugeda ega kirjutada) lõi Aachen'i lossikabeli, kus asub suurim relikviaar (3 kuniga luud ja kondid) + reliikviad (püha higi jms) Romaani stiil - Põhitunnus: ÜMAR KAAR - Kirik endiselt basiilika - Krüpt ehk hauakamber altari ja kooriruumi all - Kirik on alati suunaga läänest itta (altar on idas). Nelitise kohal on torn, vahest ka lääne fassaadil.
Viikingite positiivsed ja negatiivsed mõjud Euroopa arengule Positiivne- Kaubanduse areng, uute alade asustamine ja uued ilmingud Põhjamaade kultuuris. Rootsi viikingid purjetasid itta kauplema, aga Norra ja Taani viikingid suundusid läände ja avastasid seal palju maid. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Aastal 860 rajasid viikingid Venemaale Novgorodi vürstiriigi ja hakkasid seal ise valitsema. Rootsi viikingid rajasid Venemaale Kiievi ja Novgorodi linnad. Paari aasta pärast (862. a) lõid viikingid püsivad kaubasuhted Bagdadi ja Konstantinoopoliga. Aastal 874 lõid viikingid oma asunduse Islandile, kuhu asus elama sadu viikingiperekondi. Umbes
Harjumused võisid paikkonniti ka erineda. Viikingid elasid pikkmajades. Need majad olid pikad ja kandilised, aknaid polnud. Katused olid kaetud õlgedega. Pikkmaja juurde kuulus ka palju muid hooneid: talu sepikoda, laut ja ait. Viikingid pidasid ka orje, kes aitasid perenaist kodutöödel ja tegid tööd ka põllul. Viikingid kasvatasid otra ja kaera ning püüdsid kala, osa kalu kuivatati ja säilitati talveks. Veel pidasid nad koduloomi, näiteks kitsi, veiseid, lambaid, kanu jne. Viikingi majas oli pikk pukkalusel laud, mille taga olid kas taburetid või kõrgete seljatugedega toolid. Tuba valgustas ja soojendas tuli, selle kohal tegi perenaine ka süüa. Magati puuvoodites, riideid, tööriistu ja muud hoiti kirstudes. Kui peremees ei olnud kodus, vastutas majapidamise eest naine, kes selleks, et oma võimu näidata, kandis vööl kotikest taluvõtmetega. Viikingi naised tegid süüa, ketrasid lõnga, hoolitseseid majapidamise eest ja valmistasid riideid. Nad olid oma
sõdalased kui ka kaupmehed. Kõige enam kannatasid viikingite rüüsteretkede tõttu Põhja-Saksamaa, Inglismaa, Iirimaa ja Prantsusmaa. 9. sajandil vallutasid viikingid suure osa Inglismaast. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingi pealikule lääniks ühe poolsaare Põhja-Prantsusmaal, kuhu viikingid rajasid oma hertsogiriigi ja nende järgi hakati piirkonda nimetama Normandia. Ida pool jõudsid viikingid mööda Läänemerd ja piki Venemaad läbivaid jõgesid Mustale ja Kaspia merele
Riideid kinnitati sõlgedega. Nahast valmistati kingi või pikasäärelisi saapaid. · Viikingite kodudeks olid puidust või kivist niinimetatud pikkmajad. · Viikingid uskusid paljusid jumalaid. · Viikingid uskusid, et pärast surma läheb nende hing langenute paradiisi Valhallasse. · Surnud viikingid maeti koos relvadega ja haua kohale kuhjati kääbas. · Tähtsad isikud maeti sageli koos laevaga või lükati põleva laevaga merele. Missugune oli viikingi mees... · Viiking pidi olema usaldusväärne meeskonnaliige, sest tema käekäik sõltus kaaslastest. · Meeskonnaliikmete vahel ei tohtinud olla petmist ega vägivalda. Kogu saak jagati meeste vahel õiglaselt. · Viikingid olid hulljulged sõdijad, sest neile oli lahingus langemine suureks auks. Samas oli surm kodus häbiasjaks. · Sõdalaste põhirelvad oli mõõk, oda ja sõjakirves. Nad eelistasid võidelda mees mehe vastu. Viikingite laevad....
Viikingid 1.Viikingid uskusid, et on olemas paradiis nimega Valhalla. Sinna tahtis saada iga Viikingi sõjamees. See käis nii, et iga mees, kes suri lahingus,sai sinna. Neid mehi peeti kangelasteks ja neid, kes ei surnud nii, peeti hädavaresteks. Nad uskusid, et on olemas lahingu ja surma jumal Odin ja taevajumal Thor. Surnute mälestuseks püstitasid viikingid ruunikivi, millesse raiuti ruunikirjas tekst surnu nimega. Ruunid koosnesid sirgetest joontest, sest nii oli neid lihtsam noa või peitliga lõigata. Ruunikirjal usuti olevat nõiavõim. 2. Enamus eurooplased olid vaenlased
Samas kuulub sellesse perioodi ka kaubanduse areng, uute alade asustamine ja areng põhjamaade kultuuris. Viikingid ei olnud vaid rüüstajad, vaid ka kavalad kaupmehed, kogenud meresõitjad, osavad käsitöölised ja laevaehitajad. Kes olid siis viikingid, kas loojad või hävitajad? Viikingid käisid rüüsteretkedel, ,mille käigus põletati linnasid, tapeti inimesi ja rööviti nende vara. Selliseid retki võimaldasid heade sõiduomadustega laevad ja osavad sõjamehed. Viikingi mehed käisid rüüsteretkedel seetõttu, et nende taluperede noortele poegadele ei jätkunud kodus maavaldust põllutööga tegelemiseks. Samuti ei olnud nende maa viljakas ja seal ei leidunud hinnalisi maavarasid. seega pidid nad elatist teenima mingil muul viisil. Viikingid olid eurooplastele suureks nuhtluseks ja kuni 11. Sajandini ei suudetud neist jagu saada. Selliste rüüstamistega ei toonud viikingid midagi head, nad olid jõhker rahvas, kes elatas end teiste rahvaste kulul.
Viikingite vastu võideldi- linnadesse rajati kaitseehitisi, kasutati ratsaväge, mis võimaldas kiirelt olukordadele reageerida, võeti kasutusele ka jalused. Rünnati eeskätt paiku, kust võis kerget saaki loota st. Peamiselt kloostreid ja kindlustamata linnu. Moodustati suuri laevastikke, mis suutsid juhtimisest hoolimata, suutsid tegutseda ja pikka aega koos püsida. Nad hindasid ülekõige vaprust. Nende alluvad pidid järgnema oma pealikule võitlusesse rüüste- või kaubaretkedel. Iga viikingi unistus oli langeda lahingus relv käes, sest selle läbi oli võimalik saada igavest kuulsust. Mina nimetaksin neid pigem hävitajateks ja kardetuteks, sest nende rüüsted ja tapmised olid tohutud ning nende eesmärk oli seilata üha uuematesse maadesse, selleks et maid vallutada. Samas arvan ma, et viikingid pidid kuidagi elatist teenima ning sellel eesmärgil rööviti ja rüüstati maid.
Lääne-Prantsusmaal LEIF ERIKSON • Leifr Eiríksson ehk Leifr õnnelik oli Islandi-Gröönimaa maadeavastaja, kes jõudis esimese eurooplasena Põhja Ameerikasse. • Leifrist jutustavad kaks islandi saagat: Eirikr Punase saaga ja Gröönlaste saaga. • Nende andmetel sündis Leifr Islandil. Tema isa Eirikr Punane asutas 985. aasta paiku koloonia Gröönimaale ja Leifr kolis koos oma vanematega Gröönimaa Ida-Asulasse. VIIKINGITE LAEVAD Eesti viikingi Laev laev Turm Laeva joonis KASUTATUD MATERJALID • https://et.wikipedia.org/wiki/Taani • https://et.wikipedia.org/wiki/Vanap%C3%B5hja_keel • https:// www.google.ee/search?q=viikingite+retked&biw=1600&bih=789&source=lnms&tbm=i sch&sa=X&ved=0ahUKEwij79vu9rPKAhUCVywKHVxwDrsQ_AUIBygB#tbm=isch&q=Leif+Erik sson&imgrc=fmiaKHxizdhU-M%3A • https://et.wikipedia.org/wiki/Leifr_Eir%C3%ADksson • https:// www.google.ee/search
Rooma maailmariik skandinaaviani ei ulatanud, mis tõttu sinna ei jõudnud esialgu ka keskvalitsus, kirjalikud seadused ja ristiusk. Polnud ka tõelisi linnu. Elati väikestes külades, mida vanem või pealik, kellele kuulus suurem osa maast. Kohalik vanem oli nii valitseja kui sõjapealik. Enne 900. aastat oli kuningas olemas vaid Taanis (ja toogi valitses vaid üht osa maast), Kuid 11. sajandiks oli monarhia kehtsetatud juba kõigis Skandinaavia maades. Mehed olid võimukad, kuid viikingi ühiskonnas oli tähtis positsioon ka naistel. Abielu tähendas viikingitel võrtsete osapoolte liitu. Ting oli kohalike vabameeste koosolek, mida peeti kord või paar aastas. Ting kehtestas seadusi ja toimis ka kohtina, seal tehti tähtsamad otsused, mõisteti kohut ning sõlmiti kokkuleppeid naaberkogukondadega. Reisimine: Norra ning osa Rootsist on mägine. Ulatuslike alasid katab mets, head põllumaad napid
Viikingite reisid. Viikingite laevad: Viikingid olid suurepärased laevaehitajad, nad ehitasid tugevaid ja kiireid laevu, mille põhjad olid nii lamedad, et laevad võisid randuda ka ilma kaita rannal ja nendega võis mööda jõgesid ülespoole sõuda. Selleks, et merel sõita, oli viikingi laeval mast, mille külge kinnitati puri.Umbes 9. saj võtsid viikingid kasutusele kiilu, mis ulatus ahtrist vöörini, kulges mööda laeva põhja ja aitas laeval ka tormi ajal stabiilsena püsida. Viikingite laevad oli samas väga kerged ja valmistatud puidust. Üldse kasutasid viikingid kolme sorti laevu ja paate: 1) kõige väiksemad olid kalapaadid, mida kasutati kohalikuks kauplemiseks ja kalastamiseks ranniku lähedal.
Geograafiline piiritlus-Skandinaavia/Idas/Euroopas/Islandis/Ameerikas Ühiskonnakorraldus: nii mehed kui ka naised olid võrdsed, elasid külades Tegevusalad: rööv, põllundus, kaubandus Laevad: puidust, kergesti navigeeritavad(maamärk/tähed/kõhutunne), sõitsid madalas vees, kerged Usk Ragnarök- maailmalõpp Asgard- jumalate palee Valhalla ehk Asgard Freya- viljakusejumalanna Odin(isa), Thor(poeg)- sõja/tava jumalad Valküürid-need kes viisid lahingutes langenud sõdalase Asgardi Viikingi aja lõpp- laevamatus/tavamatmine tähtsate asjadega(nt kirstuvõti)
Kõige ohtlikumad vastased lääneeurooplastele olid Skandinaaviast pärit sõdalased. Ise nimetasid nad end viikingiteks, lääneeurooplastele olid nad aja tuntud kui normannide ehk põhjamaa meestena. Enam kui kahesaja aasta jooksul ründasid nad peaaegu lakkamatult Lääne-Euroopa maid. Prantsusmaal püüdsid viikingid mitmel korral Pariisi vallutada, vaid suure vaevaga suutsid prantsuse feodaalid linna kaitsta. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas ühele viikingi pealikule lääniks praeguse Normandia poolsaare Põhja- Prantsusmaal. Sinna rajasid viikingid oma hertsogriigi ja nende järgi hakati piirkonda nimetama Normandiaks.
Elan Harjumaal Kuusalu vallas Piibelehe külas ~ Elan Piibelehe külas Kuusalu vallas Harjumaal. Müüa maja Västriku tänaval ~ tänavas Lillekülas. Raske liiklusõnnetus juhtus varahommikul Jõgeva maakonnas Tallinna-Tartu maanteel. NB! nimetav kääne Kui kohanimed (kohasõnad) on NIMETAVAS käändes, siis eraldatakse need komaga. Harjumaa, Kuusalu vald, Piibelehe küla ~ Piibelehe küla, Kuusalu vald, Harjumaa; Pärnu, Sadama 15, Viikingi hotell; Tallinn, Narva mnt 7, III korrus; Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn · Kui aadressi osad on eri ridadel (nt ümbrikul), pole komasid tarvis: Eesti Keele Instituut Roosikrantsi 6 10119 Tallinn · HÕLMAVATE AJAMÄÄRUSTE puhul koma ei kasutata. Loeng toimub 25. oktoobril kell 12.15. Kohtume pühapäeval kell 7. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 1. oktoober. NÄDALAPÄEVA JA KUUPÄEVA MÄRKIVAD SÕNAD ei hõlma üksteist, mistõttu pannakse nende vahele
Muinasaja periodiseering Kiviaeg vanem kiviaeg ehk paleoliitikum keskmine kiviaeg ehk mesoliitikum(u. 9000- u. 5000 a eKr) noorem kiviaeg ehk neoliitikum(u. 5000- u. 1800 a eKr) Pronksiaeg vanem pronksiaeg(u. 1800-1100 a eKr) noorem pronksiaeg(u. 1100-500 eKr) Rauaaeg vanem rauaaeg eel-rooma rauaaeg(u. 500 eKr-50 pKr) rooma rauaaeg(u. 50-450 pKr) keskmine rauaaeg(u. 450-800 eKr) noorem rauaaeg viikingi aeg(800- 1050) hilis rauaaeg(1050- 1200) Mägilinnused: rajatud üksikutele igast küljest looduslikult kaitstud küngastele - Linnamägi Neemiklinnused: rajatud mäeseljakule, enamaste voorte vahele, kunstlikud vallid Ringvall-linnused: madalad kuntslikud vallid ümber kogu linnuseõue - Lääne-Eesti Linnus-asula: 8-10 meetrised paekivist vallid Eestlaste elatusalad: · maaharimine - oder, talirukkis · loomapidamine - veised, hobused · küttimine ja jalapüük
ich habe grüne Augen und braune Haare. Mein Lebensmoto ist alles auszuprobieren, sowohl Gutes als auch Schlechtes. In meinem Leben möchte ich das alles erfahren. Mina olen Anna-Maria Kaseoja. Sündisin 2. märtsil 1993 aastal Pärnus. Olen kalade tähtkujust. Mul on kolm nooremat õde ja üks väike vend. Oma esimesed 6 eluaastat veetsin ma Pärnumaal Tootsis, siis kolisin Viljandisse. Olen väga aktiivne inimene, mängin kitarri, tegelen kergejõustikuga, harrastan ka viikingi aegset mõõgavõitlust ja kui aega üle jääb, siis olen omaette. Mulle ei meeldi väga peod ja sõpradega ringihängimised. Olen pigem üksinda ja teen trenni. Veel ei salli ma ülemäärast lõbutsemist ja lustimist. Koolis on mu lemmik õppeaineks füüsika, see meeldib mulle kõige enam, kuna on väga loogiline ja lihtne ning selge. Mulle ei meeldi õppeainetest eriti keeled, sest neid on tüütu õppida. Kui keskkooli ära lõpetan tahan edasiõppima minna Tartu kõrgemasse sõjakooli
Slaavlased jagunevad lääne-, oda- ja lõunaslaavlasteks. 6.saj hakkasid slaavlased oma asualasid laiendama. Lääneslaavlaste järeltulijad: poolakad, slovakid, tsehhid, sloveenid. Lõunaslaavlastel serblased. Idaslaavlastel: venelased, ukrainlased, valgevenelased. Vana-Veneriigi teke See on seotud Normannidega ehk varjaagidega. Dnperi äärde kujunes mitmeid kaubalinnu, kus slaavlased kauplesid viikingitega, nt: Pihkva, Novgorod. 19. saj jäid mitmed viikingi sõdalased põhja-Venemaa kaubalinnadesse valitsema (Rjurik sai aastal 862 Novgorodis võimule). Pärast Rjuriku surma valitses Novgorodis Oleg. Ta võttis ette sõjaretke ja vallutas 882 aastal Kiievi ja tegi selle oma võimukeskuseks. Vana-Veneriiki valitses Kiievi suurvürst, kellele allusid väikesed vürstid, kes pidid Suurvürstile makse maksma. 988. a võttis Suurvürst Vladimir Bütsantsist vastu Ristiusu. (Tema järglase, Jaroslav Tark, ajal oli hiilgeaeg. Vallutas
Slaavlased jagunevad lääne-, oda- ja lõunaslaavlasteks. 6.saj hakkasid slaavlased oma asualasid laiendama. Lääneslaavlaste järeltulijad: poolakad, slovakid, tsehhid, sloveenid. Lõunaslaavlastel serblased. Idaslaavlastel: venelased, ukrainlased, valgevenelased. Vana-Veneriigi teke See on seotud Normannidega ehk varjaagidega. Dnperi äärde kujunes mitmeid kaubalinnu, kus slaavlased kauplesid viikingitega, nt: Pihkva, Novgorod. 19. saj jäid mitmed viikingi sõdalased põhja-Venemaa kaubalinnadesse valitsema (Rjurik sai aastal 862 Novgorodis võimule). Pärast Rjuriku surma valitses Novgorodis Oleg. Ta võttis ette sõjaretke ja vallutas 882 aastal Kiievi ja tegi selle oma võimukeskuseks. Vana-Veneriiki valitses Kiievi suurvürst, kellele allusid väikesed vürstid, kes pidid Suurvürstile makse maksma. 988. a võttis Suurvürst Vladimir Bütsantsist vastu Ristiusu. (Tema järglase, Jaroslav Tark, ajal oli hiilgeaeg. Vallutas
Prantsusmaa. Seal tegutsesid pikka aega viikingite väed, mille vastu kohalikud valitsejad ei suutnud midagi ette võtta. IX sajandil vallutasid viikingid suure osa Inglismaast. Paljud neist asusid Inglismaa põhjaosas püsivalt elama. Viikingiretkedega tegelesid eriti 11.12. sajandil ka eestlased, eeskätt saarlased. Kes käisid rüüsteretkedel Skandinaavias kui ka väidetavalt araabia aladel. Eesti viikingeid mälestatakse tänapäevani, erinevates Eesti paikades, on lastud vette viikingi laevu nagu näiteks 2012 aasta 7. juulil läks Kiruveres, Paunküla veehoidla ääres vette viikinglaev nimega Äge, samuti ka 2010 aasta 6. juunil Käsmus vette lastud viikinglaev nimega Aimar, mis näeb väga ilus välja, eriti laeva triibuline puri.Minu arvates on selline tegevus Eesti maastikul äärmiselt oluline, kuna nii on võimalik viikingite tegutsemisest ja ajaloost aimu saada ka noortel ning tulevastel põlvedel.
Nende laevad olid väga kiired ja merekindlad. Viikingilaevad võisid edasi liikuda nii purje kui aerude abil. Vajaduse korral oli neid võimalik ka mööda maad lohistada näiteks Venemaal tuligi ühelt jõelt teisele pääsemiseks päris pikki vahemaid maitsi läbida. Samuti oli nendega hõlpus randuda ükskõik kus viikingilaevad ei vajanud sadamat. Draakonipea vöörtääris pidi eemale peletama kurje vaime, merekoletisi ja vaenlasi. 16 Viikingi kaupmehed ja asunikud Britannias asusid viikingid elama mitmele poole Põhja- ja Ida-Inglismaale, Põhja- Sotimaale, Mani saarele ja Iirimaale. Iirimaal hävitasid nad palju kloostreid ning rajasid saare esimesed linnad. Prantsusmaal asusid viikingid elama Normandiasse, mille Prantsuse kuningas andis 911. aastal neile lootuses pääseda rüüsteretkedest. 1066. aastal tungisid normandlased ehk normannid Inglismaale, 1070. aastate alguses aga Lõuna- Itaaliasse ja Sitsiiliasse
KESKAJA KIRJANDUS 1) KEELTE TEKKIMINE KESKAJAL ROMAANI KEELED ja rahvused kujunesid Rooma riigi põhialadel, kus kõrgema kultuuriga arvukas elanikkond säilitas oma keele ja sulatas endasse sissetunginud germanlased. GERMAANI KEELED jäid valitsevaks põhja-euroopas: vara asustatud oma rahvakultuuri ja kirjandust, kes normannide nime all tungisid oma viikingi retkedel paljudesse maadesse, kuid jätsid kultuuriellu vähe jälgi. KELDI hõimud säiitasid keele ja kultuuri briti saartel VI saj. segunesid nad Suurbritanniasse tunginud andide ja saksidega, kellele järgnesid Skandinaaviast ja Prantsusmaalt tulnud Normannid SLAAVI rahvastest olid ladina keele ja kultuurga tihedasti kontaktis Poola, Tsehhi, Slovakkia ja Aadria mere ääres elavad horvaadid: ida ja lõunapoolsed rahvad kuulusid varakeskaja põhilst Bütsansist lähtunud Kreeka kultuuri
kuningad pidid neile tükk aega andamit maksma. Prantsusmaal püüdsid viikingid mitmel korral vallutada Pariisi ja vaid suure vaevaga suutsid prantsuse feodaalid linna kaitsta. Aastal 911 andis Prantsuse kuningas andis ühele viikingi pealikule lääniks ühe poolsaare Põhja-Prantsusmaal. Sinna rajasid viikingid oma hertsogiriigi ja nende järgi hakati piirkonda nimetama Normandiaks. Ida pool jõudsid viikingid mööda Läänemerd ja piki maad läbivaid jõgesid Mustale ja Kaspia merele. Seal tegelesid nad peamiselt kauplemisega, vahetades ühtlasi Idamaa kaupu Lääne-Euroopasse. Slaavlased nimetasid viikingeid variaagideks.
Puudused vase ja pronksiga võrreldes: kallis ja raskem sulatada Rauaajal toimusid Eesti ühiskonna arengus: varandusliku ebavõrdsuse suurenemine, haritava maa maksustamine, eliidi kujunemine, võimuvõitlus Lõunapoolsed piirkonnad, kus toimus kiire areng: Vahemere piirkonnad (Kreeka, Kreeta, Rooma) Rauaaeg: (500e.Kr-1200p.Kr) vanem rauaaeg eel-rooma rauaaeg u 500eKr-50 pKr rooma rauaaeg u 50 pKr-450pKr keskmine rauaaeg u 450-800 eKr noorem rauaaeg viikingi aeg u 800-1050 hilisrauaaeg u 1050-1200 Kunda kultuur Kunda kultuur-Läänemere ida ranniku mesoliitiline kultuur Faktid seoses asulakohtadega: Rajati asulad veekogude lähedusse Elati umbes 15-30 liikmeliste kogukondadena, mis koosnesid 2-4 perest Pole kindel, millistes elamutes elasid Seoses tööriistadega: Tulekivist lõikeriistad Rohmakalt töödeldud kivikirved Palju luust ja sarvest tööriistu Seoses elatusaladega: Kalastamine Küttimine Korilus Kammkeraamika
maeti põletatult, pandi kaasa ehteid, igasse tarandisse 10-20. Igal sugupõlvel oma eluolu- asustus tihenes, põlluharimine, viljakaubandus, elukutselised sepad, peenekoeline käsitöö. Rooma kaupmehi huvitas merevaik ja karusnahk, eestlased tahtsid pronksi. Roomast klaaskelmed, sõled, pronksmündid. Rahulik sõdadeta aeg, sellest ajast pole linnuseid. Tarandkalmed. Selle lõppedes ilmusid ka esimesed relvad(odad). Keskmine rauaaeg(450-800p.Kr.)- linnused, kivivarekalmed, esimesed külad. Viikingi ajal hakati elama linnustes, palju peiteleide, Esimesed andmed kroonikas, linnused rajati kaitstud kohtadesse( vallid- Lõuna- Eestis liivast ja palkidest mägilinnus, neemiklinnus, kalevipojasänglinnus, ringvall-linnus). Elati avaasulates, adratera kasutusele võtt, kaheviljasüsteem. Anamism- elus ja eluta on hingestatud, usund. 2. saj- sai alguse suur rahavsterändamine, selle käivitas 375. a. kui goodid kes rajasid Musta mere äärde riigi kuid said hunnide Attila käest lüüa.
Hiljem tähendas ta metsvaimu, haldjat. Taimeriik määrati Metsiku tegevusalaks ja niisviisi laiendes tema mõjupiirkond ka põllule. Muiste olevat iga mets olnud karjamaa, kuni siis ta ära laastatakse. (põhjapõtrade näide). Niisiis on kerge järeldada, kust Metsik oma võimu sai kariloomade üle. Temast loodeti, et ta hoiab hundid eemal ning kaitseb karja kahju eest. Peko Pekole oletatakse viikingi algupära. Loorits arvab, et tegu võis olla Freyri sulase Byggviriga, mis aga omakorda on seotud byggiga (teravili), see aga Beow´iga. Aga samas on Peko ilmselgelt soome-ugri päritoluga nimi(soome Pellon-Pekko). Temast on teateid setust ja võrumaa idapoolsest servast, Obinitsa külast. Ta olnud kas puunukk või siis leivalabidas, mõnikord ka lapsesuurune (48 cm) vahakuju. Ta on linnusarnane jumalus. Tema ees põletati küünalt, mis asus vasest keeratud spiraalis. Ta oli üldine aitaja
Materjalidest kasutati pronksi, puud ja kivi. Viimane ja kõige levinum ornamentikastiil oli Urnes (1040-1150a). Kujundid olid keerukad, üksteisega olid läbi põimunud loomad, oksad ja köitraagud, mis meenutasid 11.saj Briti kunstikäsitööliste loomingut. Kasutati endiselt ussimotiive, kuid spiraalse puusa motiiv ei olnud enam nii suur, kui varasematel stiilidel. Loomad tihti hammustavad üksteist ja loomade silmad olid suured mandlikujulised. materjalideks olid kivi, puu ja hõbe. Viikingi kunsti näiteks on ka arvukad mälestukivid nn ruunikivid, mida püstitati meresõitjate ja sõjasangarite auks. Neil on tavaliselt ruunikirjas tekstid ja ilmekad laevade ja inimeste kujutised. Ruunikivide tekstide kaudu saab aimu tolleaegsetest kultuurisuhetest, viikingiretkedest, kaubavahetusest ja kaupmeeste gildidest, vägilastest ja mütoloogiast. Lisaks mälestuskivile oli ruunikivil veel teisigi ülesandeid - nende kaudu väljendati staatust, varandust ja usku. Kivid
sajandi keskel. Peaaegu tervena säilinud laev . Puidust ja tekstiilist esemed kaunistati paelornamentika ja fantastiliste loomakujutistega. Sinna hulka kuuluvad tundmatu, aga ähvardav kiskja, lõvitaoline kole elukas ja draakonipead. Puust loomapea, mis on viikingilaeva detail Puustskulptuur- nikerdatud käsitsi puidust, leitud Taanist. Kujutatud on maski, mis tõenäoliselt on kaitseks kurjade vaimude eest. Viikingite maja peegeldab väga täpselt seal elanud ühiskonda. Maja on viikingi laeva kujuga ja ovaalsete külgedega ning umbes 30 kuni 50 inimeset elasid koos ühes majas. Nende sekka kuulusid kogu perekond ja nende orjad ning sageli ka koduloomad teisel pool maja lauda/talli ruumis. RUUNIKIVID- Viikingite kunstis on näiteks ka arvukad mälestuskivid, nn. ruunikivid, mida püstitati meresõitjate ja sõjasangarite auks. Neil on tavaliselt ruunikirjas tekstid ja skemaatilised, aga ilmekad laevade ja inimeste kujutised. Gotlandi ruunikivi. 8.sajand
loodusele omast kõverjoont. Hoone välisilme kujunes tema funktsioonist e. otstarbest. Nt.Gustav Klimt (pilt) Rahvusromantism Peamiselt levis nendes maades, kus ei olnud veel iseseisvat riiki. Nt: Norra, Soome, Eesti. Temaatika kujunes rahvaluule, eeposte, legentaarsete ajaloo kujutamisega. Nt: Eestis- "Kalevipoeg" K.Raud, O.Kallis, N. Triik. Soomes- "Kalevala" A. Gallen- Kallela (pilt) ja Norras- viikingi temaatika. Modernism e. Moodne kunst 20.saj.(algas 1905.a.) Oli rohkelt lühiajalisi erinevaid kunstivoole. Sooviti teha midagi täiesti uut ja enneolematut. Fovism (les fauves-metsikud) 1901.a., Prantsusmaa Värvi kaudu positiivsete tunnete avaldamine maalil. Jõulised värvipinnad ja hoogsad pintslilöögid. Erksad värvid. Nt: H.Matisse "Tants (pilt)
2. Rauaaeg (vastupidavam, kättesaadavam, odav), leidus kohapeal, kerge töödelda, odav, vanimad raudesemed Eestis 6 saj eKr.(leidus soodes). 1 saj. arenes eesti põllumajandus: · Kasvatati rukist · Rahvaarv kasvas · Tekkis kahevälja süsteem · Videvad välisohud sundisid inimesi kokku hoidma · Koguneti küladesse · Lähedal asuvad külad moodustasid kihelkonnad. Viikingi aeg 7 8 saj. Eestlased muinasaja lõpul 12 13 saj. 1. Elanikkond muinasaja lõpuks 12 13 saj. oli kogu eesti ala asutatud. · Enamik elanikest eestlased · Ida Eestis eesti ja vadja segurahvas · Lõuna Eestis eesti liivi segurahvas · Elanikkonda ~150 200 000 · Sõjaretkedelt toodud vanglad ja orjad, nende järglased · Muinas eestlased olid kehaehituselt jässakad
(Algas inimese kujunemisega ja lõppes Põhja-Euroopas viimase jääajaga) Mesoliitikum- ajaloo periood, mida nimetatakse keskmiseks kiviajaks. (u. 9000- 5000 eKr) Neoliitikum- ajaloo periood, mida nimetatakse nooremaks kiviajaks. (u. 5000-1800 eKr) Muinasaeg- ajaloo periood, mis hõlmab kiviaega, pronksiaega ja rauaaega. ( kuni 13.saj pKr) Rauaaeg- ajaloo periood, mis koosneb vanemast rauaajast (eel-rooma ja rooma rauaaeg), keskmisest rauaajast ja nooremast rauaajast (viikingi ja hilisrauaaeg). (500. a eKr 1200 pKr) Pronksiaeg- ajaloo periood kiviaja ja rauaaja vahel, mis koosneb vanemast ja nooremast pronksiajast. (u. 1800 a eKr 500 a eKr): Keskaeg- ajaloo periood, mis hõlmab 13. 16. saj. Uusaeg- ajaloo periood, mille alguseks loetakse Liivi sõda ja lõpuks Liivimaa väikeriikide alistumist (15/16 sajandi vahetus kuni 1561) Arheoloogiline kultuur- ühelaadsed muistised, mis peegeldavad omaaegsete elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasust.
Keskmine rauaaeg Eestis: 450 – 800 pKr Rahvasterännuaeg ja eelviikingiaeg) Otepää linnamägi, Neemiklinnus ~ Rõuge linnus, Alatskivi „Kalevipoja säng“, Pöide maalinn. Kivikalmed, laevkalmed, maahaudadega põletusmatused, kääpad. Proosa kalme, Lepna kalmistu, Salme leiud (Salme laev, Viikingite kultuur ja selle mõju väljaspool Skandinaaviat. Birka linn (Rootsi), Arhus (Taani), Kuningate kääpad Ruunikivi, ruuni tähestik berserker – viikingi sõjamees Eestis: Esimese aastatuhande viimasel veerandil linnused Iru linnamägi, Kiviringid Käku kivikalmes (saaremaa), Lila kivikalme, Essu aare. Hilisrauaaegne kultuur Eestis ja naaberaladel. Tartu linnus, Valjala maalinn, Vatla (Karuse) maalinn, Varbola Jaanilinn, Sootagana maalinn, Lõhavere linnus, Hilisrauaaegsed kalmistud: hõreda kivikattega kivikalmed maahaudadega kalmistud liivast kääpad (Virumaal ja Kagu-Eestis)
sinna on sattunud, kuid kindel on see, et see läbis Østfoldi. Sealsetest asundustest leitud esemed on sarnased leidudega Lõuna-Rootsist ja Taanist. Viikingiajaga lõppes Norras eelajalooline periood. Kuigi puuduvad kirjalikud materjalid selle ajastu kohta, on aimu andnud selle kohta arheoloogilised leiud. Sellele ajastule heidavad veidi valgust ka saagad, kuigi saagad pandi kirja hiljem, põhinevad need põlvest põlve suuliselt edasiantul. Viikingi aeg oli kõige jõukam ajastu põhjamaades. Paljud teadlased peavad viikingiaja alguseks Inglismaa kirderannikul asunud Lindisfarne'i kloostri rüüstamist 793. aastal. Viikingid käisid oma ohvreid tule ja mõõgaga rüüstamas. Viikingid rändasid ka rahumeelsetel eesmärkidel et kaubelda ja koloniseerida. Norra viikingid asustasid Orkney ja Shetlandi saared, Hebriidid ning Mani saare. Nende koduks said ka Põhja-Sotimaa ja Põhja- Iirimaa, Viikingite 840
kuid kindel on see, et see läbis Østfoldi. Sealsetest asundustest leitud esemed on sarnased leidudega Lõuna-Rootsist ja Taanist. 4.2 Viikingite aeg (umbes 8001050) Viikingiajaga lõppes Norras eelajalooline periood. Kuigi puuduvad kirjalikud materjalid selle ajastu kohta, on aimu andnud selle kohta arheoloogilised leiud. Sellele ajastule heidavad veidi valgust ka saagad, kuigi saagad pandi kirja hiljem, põhinevad need põlvest põlve suuliselt edasiantul. Viikingi aeg oli kõige jõukam ajastu põhjamaades. Paljud teadlased peavad viikingiaja alguseks Inglismaa kirderannikul asunud Lindisfarne'i kloostri rüüstamist 793. aastal. Viikingid käisid oma ohvreid tule ja mõõgaga rüüstamas. Viikingid rändasid ka rahumeelsetel eesmärkidel et kaubelda ja koloniseerida. Norra viikingid asustasid Orkney ja Shetlandi saared, Hebriidid ning Mani saare. Nende koduks said ka Põhja-Sotimaa ja Põhja-Iirimaa, Viikingite 840.-tel asutatud Dublin oli kuni 1171
nimega. Ruunid koosnesid sirgetest joontest, sest nii oli neid lihtsam noa või peitliga lõigata. Ruunikirjal usuti olevat nõiavõim. http://www.cdli.ca/CITE/v_runes.htm http://www.vikingdenmark.com/glavendrup-stone-ship-runic-stone-funen-denmark.html 2. Millised olid viikingi meremehed? Pikkadel laevareisidel ja meeskonnaliige, sest tema käekäik sõltus kaaslastest. ohtlikes lahingutes oli Meeskonnaliikmete vahel ei tohtinud olla petmist ega oluline üksteist toetada. vägivalda. Kogu saak jagati meeste vahel õiglaselt. Viiking pidi olema usaldusväärne Viikingid olid hulljulged sõdijad, sest neile oli lahingus langemine suureks auks. Samas oli surm kodus häbiasjaks.
On samuti kolmelööviline, kuid kõik löövid asuvad ühe katuse all. Kesklöövil puuduvad aknad ja uksed võivad asuda hoonepikiküljel. Itaalia Tavaline oli kupli kasutamine, maailmakuulus on Pisa basiilika, mille hoone juurde kuuluvad eraldi seisvad baptisteerium e ristimiskabel ja kellatorn(kampaniil) Veneetsias on tugevate Bütsantsi mõjudeta Püha Markuse katedraal, mis on viie kupliga tsentraalehitis rikkalikult dekoreeritud fassaadiga. Skandinaavias ehitati viikingi laevaehitusoskustele tuginedes palju puukirikuid(palkseinad ja laastust katused) Ehituskunstis olulisel kohal olid ka linnused. Rõhku pandi müüridele ja tornidele, võimaluse korral kasutati ära looduslikud veekogud kaitseotstarbeks. Skulptuur ja maalikunst üle 500 aasta toimus uus tõus. Kirikutele hakati tegema jutustava sisuga reljeefe(nn vaeste piiblid). Oluline oli väljendada kunstis kannatusi, ähvardusi või imesid ja anda edasi Piibli sisu. Populaarseim oli viimasekohtupäeva
Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset linna Antverpenit. Vallutusretkedel käidi ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel. Kaugeim koht Läänemere teed sõites oli Kreeka. Rootsi viikingid reisisid mööda Dnepri ja Volga jõgesid Venemaale ning mööda teisi jõgesid edasi Kaspia ja Musta mere äärde. Venemaal kaubeldi pronksnõudega, pärlitega, hõbedaga ja hiina siidiga. Viikingi kaupmehed käisid ka Lähis-Idas kauplemas, nad jõudsid kuni Bagdadini välja; veel käisid nad Konstantinoopolis. Viikingite arvukus suurenes ja kõlbulikku põllumaad oli vähe, olid sunnitud mujale rändama. 6. Milliste kaupadega kaubeldi ja miks? Kaubeldi karusnaha, vaha, mee, orjade, vürtside, metalli, klaasi, tekstiiliga. Läbi kaubanduse said viikingid kontrollida mereliiklust ja said samas ise ka kasu, mis mõjutas nende perede
7. Sakala Viljandi, Leole 8. Järva Kihelkondi oli 45-50. Külade vanemad. Suhted naabritega. Vana-Vene riik, pealinn Kiiev. 10.saj võtsid vastu ristiusu Bütsantsilt õigeusu. 11.saj Jaroslav Targa sõjakäik Ugandi maakonda 1030, vallutas Tarbatu linnuse, mainitakse tartu linna. 13.saj Vana-Vene riik lagunes, vallutasid mongolid. 12.saj eestlaste ja venelaste süjaretked. Eestlased ründasid Pihkvat ja Novgorodit. Rootslased. 800-1100-viikingiaeg. Viikingi ülikud elasid Lõuna-Rootsis. Tegid rüüsteretki Euroopase, röövisid naisi, lapsi, loomi, vara, ehteid, relvi. Viikingite kaubatee läks läbi Liivimaa, läbi Soome lahe, Narva jõe, Ladoga järve Novgorodisse ja sealt Kiievisse. Kiievist Konstantinoopolisse. Tegelesid vahetuskaubandusega millega said kasu. 12.saj kuulsaim rüüsteretk eestlased vallutasid Lõuna-Rootsis sealoleva suurima Sigtuna linna. 6. Daatumid.
Loonusrent ja töö feodaali majapidamises · Miks kehtestati sunnismaisus ja mida see tähendas? See kehtestati, sest ilma talupoja tööta polnud maal tähtsust ja seega tehti nad suunismaiseks, see tähendas seda, et ta kuulud feodaalile, kes võis teda müüa, karistada ja vahetada aga ei tohtinud tappa. · Mille poolest erines pärisori orjast? Pärisori polnud vaba 4. Viikingid (6 p.) a) Kes ja mis põhjustel siirdusid viikingiteks? Rahva kiire juurdekast, maa ei suutnud ära toita. Viikingi retkele läksid kuningad, kes olid sisevõitluses alla jäänud b) Mis oli iseloomulikku viikingite usundile? Muinasunust, austati paljusid jumalaid, looduse hingestamine, esivanemate hingede asutamine, surnud maeti Valhalla-lahingus langenud sõdalaste surnute riik c) Selgita mõisted: · Ruunikiri viikingite kiri, mis lähtus lihtsustatud ladina keelest · ruunikivi -haua ja mälestuskivid peamiselt teede ääres, möödujatele lugemiseks
Tegemist on normaalse arenguga. Kindlasti saab olema 21. sajand edukam kui 20-nes jne. Sellise loomuliku arenguga käib kaasas ka negatiivne pool. Kas see on võrdne ja samas suhtes teiste võrreldavate ajajärkudega on hinnangute küsimus, mis võib muutuda ajas. 20.sajand on andnud palju erinevaid uusi võimalusi inimkonnale. Samas iga edu on toonud kaasa uusi väljakutseid ja vastutuse tulevaste põlvede ees. Kas 20. sajand on olnud barbaarne? Jah ja ei. Viikingi ajastul nottisid sõjajalal olevad hõimud vastaseid nuiade ja kividega, teineteise päid purustades. Täna selline teguviis tunduks mõistetamatu ja barbaarne. Keskaja inkvisitsiooni nõiajaht tundub jabur ja barbaarne mäng, kuid tolleaegsete arusaamade järgi täiesti õigustatud tegevus. See tähendab seda, et kõik sõltub sellest, millised on meie hoiakud erinevate sündmustele sellel ajal, kui me neile hinnanguid anname. 20
Inimesed muutusid paiksemaks Hakati rajama maapealseid kalmeehitisi -kivikirstkalmeid. Levisid ka väikeselohulised kultusekivid. Õpiti ise rauda tootma (soorauamaak). 10. Rooma rauaaeg Vanem rauaaeg e. rooma rauaaeg.(1.-4.saj. p.Kr.) need sajandid olid eesti hõimudele suureks tõusuperioodiks. Peamisteks elatusaladeks oli põlluharimine ja karjakasvatus. Puhkes õitsele käsitöö (metallitöö). Tegeldi kaubandusega (Rooma). Levisid tarandkalmed. 11. Keskmine rauaaeg e Viikingi aeg (5.saj.-8.saj p.Kr) Olud Eestis muutusid rahutuks. Hakati ehitama linnuseid. Maeti sageli edasi vanadesse tarandkalmetesse. Kalmetesse hakati panustena lisama ka relvi. Elavnesid taas sidemed ülemeremaadega (viikingid). 12. Elatusalad muinasaja lõpul - Peamiseks tegevusalaks oli maaharimine, mis arenes edasi ja saavutas oma aja kohta kõrge taseme. Põhja-ja Lääne- Eestis levis ühesahaline konksader, paksema mullakihiga kesk- ja Lõuna-Eestis kaheharuline harkader.
Kiviaeg : 1) vanem kiviaeg ehk paleoliitikum 2) keskmine ehk mesoliitikum (u 9000-5000 a eKr) 3) noorem ehk neoliitikum (u 5000-1800 a eKr) Pronksiaeg : 1) vanem pronksiaeg (u 1800-1100 a eKr) 2) noorem pronksiaeg (u 1100-500 a eKr) Rauaaeg : 1) vanem rauaaeg 1.1) eel-rooma rauaaeg (u 500-50 a eKr) 1.2) rooma rauaaeg ( u 50 eKr-450 a pKr) 2) keskmine rauaaeg (u 450-800 a pKr) 3) noorem rauaaeg 3.1) viikingi aeg (u 800-1050 a pKr) 3.2) hilisrauaaeg (u 1050-1200 a pKr) Muinasajast saame teadmisi : 1) peamiselt inimeste rajatu või mahajäetu põhjal (asulakohad, linnused, kalmistud, relvad, ehted, põldude jäänused jms) 2) rahvaluule, eesti keele teadus * Esiaja kohta puuduvad kirjalikud allikad!! Keskaja periodiseering : Keskaeg (u 1200 - 1561 a <-- Liivi sõda, siinse omariikluse löpp) Uusaeg (1561-19 saj.): 1) Varauusaeg (u 1561-1816/1819 a <-- pärisorjuse kaotamine)
annaabi.ee 
