määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha olemasolu aluseks on ühiskondlik kokkulepe millegi kasutamiseks vahetusvahendina. See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu.Rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas11. sajandil eKr, Euroopas17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. Eestis hakkasid kohalikud valitsejad eri nimetustega hõberaha vermima 13. sajandil. 18
Kulla olemasolu sulamites on võimalik testida lämmastikhappega, sest kuld on lämmastikhappes lahustumatu. Kulla kasutus. Kuld on piisavalt pehme - seda annab vormi valada, sepistada ja vormida. Seda annab sulatada kokku erinevate metallidega kulla peamiseks funktsiooniks on ehete valmistamine. Kuid umbes kaks ja pool tuhat aastat tagasi hakkas kuld kandma ka raha funktsiooni. Lüüdia kuningas hakkas vermima kuldmünte. (kõrge kullasisaldusega 98%). Enamus kulda ei lähe siiski eheteks ega isegi mitte kuldmüntideks, Kuna kuld on hea elektrijuht kasutatakse seda peaaegu kõikvõimalike kõrgtehnoloogilistes seadmetes, kus elektrilised ühendused on väga olulised. Näiteks kõigi autode turvapatjadel on kullast vooluring. Peaaegu kõigi arvutite klaviatuuridel on klahvide all kullast ühendused ning kiipidel on kullaga kaetud osad.
Hiljem õpetati ka kirjutama. (Cath Senker 2002: 36) Elu spartas Sparta polist piirasid mäehelikud ning seetõttu ei olnud vaja linna müüridega kaitsta. Erinevalt teistest Kreeka linnriikidest oli Spartas alaline armee. Sparta sõdalased olid Kreeka parimad. Kõik Sparta lapsed kuulusid riigile ja poisid pidid pidid alates seitsmendast eluaastast hakkama sõjakuntsti õppima. (Louise Shofield 1997: 14) Sparta raha Spartas hakati münte vermima kolm sajandit tagasi hiljem kui teistes riikides. 4. sajandini e.Kr. kasutati seal raha asemel raudkange. (Judith Simpson 1997: 32) Sparta Sparta linnriik oli üks suurimaid Kreekas. Võim kuulus spartiaadidel perekonnale, kes hoidsid vägivalla abil riigi orje, heloote. See tekitas ka ülestõuse. Rahuaega peeti Spartas ettevalmistusajaks, et jätkata uut sõda. Sparta laste kasvatamises jäeti ellu vaid terved ja tugevad, teised hukati
arhitektuuristiilist ning ei püütud kujutada konkreetseid ehitisi. Euromündid Kõigil euromüntidel on nominaali väärtusega külg ühise kujundusega. Tagumine külg on aga iga riigi rahvusliku kujundusega. Vaatamata sellele kehtivad kõikide riikide euromündid kogu euroalal. Eesti euro müntidel on eesti kaart. Eesti euromüntide vermimiseks korraldatud rahvusvahelisel konkursil, aastal 2005, tegi parima pakkumise Soome rahapaja Mint of Finland. Eesti euromünte hakatakse vermima pärast euroalaga liitumise otsuse teatavakstegemist. Esimesed euro rahatähed hangitakse Euroopa Keskpankade Süsteemi vahendusel. Euro rahatähtede trükikulud ja müntide vermimiskulud kannab Eesti Pank. Euromündi rahvusliku külje kujunduse muutmine ei ole võimalik välja arvatud monarhiates iga 15. aasta tagant või monarhi vahetumise korral. Erandiks on mälestusmündid (commemorative coins),
Kas raha teeb õnnelikuks? Raha on üldine seaduslik maksevahend. Raha on paberitükk , millel on kindel väärtus. Õnn on aga igale ühele erinev. Et teist inimest õnnelikuks teha ei pea alati raha olema. Õnn ei ole rahas, kuid ometi teeb raha inimesed õnnelikus. Esialgu hakati kõige laiemat rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla ja hõbedatükikesi poleks vaja igakord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla, hõbeda või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankadele ja pandimajade tsekid ning võla kirjad ja alles pärast seda ilmus paberraha. Praegusel ajal ringleb järjest vähem sularaha, enamik inimesi kasutab oma maksete tegemiseks pangakaarti. Praguses ühiskonnas on rahal suur võim.
sajandil kasutasid Massachusettsi kolonistid edukalt kohalike indiaanlaste raha, mis kujutas endast musti ja valgeid teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Hiinas ja Põhja-Aafrikas kasutati rahana soola, Nigeerias jalaraudu jne. Isegi inimesed on olnud kasutusel. Vanal Iirimaal olid selleks tütarlapsed, orjad. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard
See kokkulepe võib olla kas otsene või kaudne, vabatahtlik või sunduslik. Raha väärtus võib muutuda inflatsiooni ja deflatsiooni tõttu. Millal tekkis raha? Rahana on aegade jooksul kasutatud mitmesuguseid asju, näiteks 17. sajandil kasutasid Massachusettsi kolonistid edukalt kohalike indiaanlaste raha, mis kujutas endast musti ja valgeid teokarpe. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tšekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. Eesti raha
selleks tütarlapsed, orjad. Inimesed vahetasid kõikvõimalikke kaupu ning raha tekkele aitas kaasa asjaolu, et vahetatavate kaupade väärtused läksid vastuollu. Sest varem või hiljem said inimesed aru, et ühe vaadi eest kaks kirvest või väikese pärli eest suur härg ei ole just kõige otstarbekam vahetus. Tekkis vajadus kindla maksevaheni järele. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard
sajandil kasutasid Massachusettsi kolonistid edukalt kohalike indiaanlaste raha, mis kujutas endast musti ja valgeid teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Hiinas ja Põhja-Aafrikas kasutati rahana soola, Nigeerias jalaraudu jne. Isegi inimesed on olnud kasutusel. Vanal Iirimaal olid selleks tütarlapsed, orjad. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard
sajandil kasutasid Massachusettsi kolonistid edukalt kohalike indiaanlaste raha, mis kujutas endast musti ja valgeid teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Hiinas ja Põhja-Aafrikas kasutati rahana soola, Nigeerias jalaraudu jne. Isegi inimesed on olnud kasutusel. Vanal Iirimaal olid selleks tütarlapsed, orjad. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid jäid käibele vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard. See tähendab,
Hõbeda sulamistemperatuur on 960 C. Sulapliioksiid eraldatakse ja alles jääb puhas hõbe. Hõbedat leidub ka imetajate piimas, maksas, kopsudes ja peaajus. Suhteliselt Palju on seda ajuripatsis. Suur on hõbedasisaldus silmapigmentides, sest silm kasutab ära hõbedaühendite valgustundlikkuse. Juba muistsetest aegadest peale on hõbedast valmistatud ehteid, vaase ja lauatarbeid. Lehthõbedaga kaeti puitesemeid, sellega vooderdati vaaraode hauakambreid. Hiljem hakati hõbedast vermima münte. Hõbe on asendamatu materjal paljude elektroonikaelementide, juhtmete, peegelklaasi, mustvalge, värvi ja röntgenifilmi valmistamisel. Ehted ja lauahõbe, mündid ja medalid. Hambaplommid ja hõbetsinktaskud, ravimid ja teadusaparatuur see on vaid väike osa hõbeda rakendusaladest. Hõbedal on ainult temale iseloomulik heli. Seepärast valmistati varem näiteks hõbekellukesi. Hõbedat lisati ka pronksile, kui sellest valati torni ja kirikukelli
kaunistused hariduseks. Kulla kasutusalad Ajalooliselt on väljakujunenud peamiselt kaks kulla funktsiooni: raha ja ehete valmistamise materjal. Alates ürgajast on kuld olnud ehtemetall ja kuna seda leidub looduses harva, siis sümboliseerib kuld rikkust ja selle kaudu ka võimu. Umbes kaks ja pool tuhat aastat tagasi hakkas kuld kandma raha funktsiooni. Ajalooliselt oli Lüüdia kuningas Kroisos 6. sajandil eKr esimene valitseja, kes hakkas vermima kuldmünte. Need mündid olid kõrge kullasisaldusega (98%). Igal aastal tuuakse maapõuest päevavalgele kuni 1500 tonni kulda. Paradoksaalne, kuid põhiosa sellest läheb tagasi maa alla pangahoonete keldritesse ja seifidesse. Paar protsenti kullast kulub hambakroonide valmistamiseks ja kümmekond protsenti sõrmuste, kõrvarõngaste ja muude ehete tootmiseks. Kulda kasutatakse peaaegu kõikvõimalike
Tekib partnerkaubandus vahetatakse kaupa kauba vastu. See aitab veelgi süvendada tööjaotust. Kuid partnerkaubandusel on ka puudused- nt. aeg, vajaduste ja huvide samaaegne kokkuviimine, tekkisid peenraha probleemid, kaupade väärtuste hindamine. Partnertehingutes hakatakse kasutama teatud kaupu, mis pakuvad huvi, kuid millel puuduvad eelnimetatud puudused lokaalsed kaubad, nt. vili,loomanahad, töö- ja sõjariistad. Hakatakse vermima münte (kullast vermitakse).Kulla kasutusele võtmisega tekivad vajadused varandust säilitada (tekkisid probleemid turvalisuses). Kes hakkasid kuldmünte vermima- kirikud. Kirikusse koondus küllaltki palju rikkust. Rahvas tassis kõik väärtusliku kirikusse. Kui tekkis kulla vermimine, siis tekkis sellest järgmine amet nimelt valeraha tegijad. Valeraha tgeijateks olid need kirikutegelased ehk preestrid. Hakati segama ja solkima seda kulda
see taastuks loomulikul teel. Eriti puudutab see metsa, seda keskaja maailma näiliselt piiramatut rikkust. Selle kaitseks leidub XIV s.algusest mitmeid tekste, kus kirjutatakse metsade ja salude kaitse organiseerimisest. Samuti keelust mitte lubada ringi hulkuda kariloomadel. XIV s.kriis näitab selgelt, et majanduses valitses maa väljakurnamine. Kehvad maad jäetakse maha, mis ei vastanud harijate ootustele. Samuti juhtus kaevandustega, kui XIII saj.hakati vermima münte. Hoolimata inimese püüdlustest võtta looduselt viimast, suurendades nii tööjõudu kui tehnikat, osutab loodus võidukat vastupanu. Keskaeg leiutas vähe ja ei rikastanud eriti toiduks kasutatavat taimestikku. Lisandus küll rukis. Looduse kasutamise püüet inimese elu lihtsamaks tegemisel näitab veski laiem kasutuselevõtt, kuid see jääb siiski seotuks looduse kapriisidega: tuulevaikus, jõgede kuivamine lõunapool, jäätumine põhjas
Pärast seda kuulsat kümneaastast piiramist Ilioni all hajusid peagi nii Minose kui ka Mükeene kultuur.Algas pime ajastu. Seda ajastut on nimetatud pimedaks, kuna nendest aastasadadest pole suuremaid kirjalikke märke. Toidupuuduse tõttu hakati rajama kolooniaid. Siis lõppes aga ka pime ajastu, järgnes arhailine ajajärk. 776 eKr toimusid esimesed olümpiamängud, tekkisid polised - Kreeka linnriigid. Kolooniate rajamine kiirenes, tekkisid tihedamad sidemed lähisümbrusega. Hakati vermima hõbemünte. Tõusid esile kaks linnriiki, Ateena ja Sparta. Ateenas pöörati tähelepanu haridusele ning sõjaliselt oli nende trump merevägi. Sparta oli seevastu militaristlikult väga tugev. Seal kasvatati ideaalseid sõdureid, ebanormaalsed lapsed visati juba pärast sündi kaljult alla. Poisslapsed olid riigi omand, ainsana kreeka polistest pidas Sparta alalist sõjaväge. Nende sõjaline tugevus peitus maaväes. Aastal 500 eKr
Ka Tsiviil- ja kriminaalasjad. oluline maksevahend. Ka rikkuse näitaja ja kogumise vahend. Raha ajaloost: Halduskohus. Tegeleb väärtegudega, mitte kuritegudega. Väärteod on nt. kaup kauba vastu, seal oli vaja ekvivalenti, näiteks loomanahad, edasi hõbe- laenu maksmatajätmine, kui pole bussis õpilaspiletit kaasas , liikluseeskirjade kuld, kuni 7saj Ekr hakati vermima esimesi metallrahasid. See muutub rikkumine, majaseinte sodimine. Trahvid on väiksemad kui kriminaalkorras. valitsejate monopoiks. Esimesed katsed Euroopas paberraha välja anda Karistuseks trahv või hoiatus või arest kuni 3 kuud. ebaõnnestuvad, keegi ei taha seda raha. Järk-järgult üleminek. Hakkavad Ringkonnakohus. Vaatab läbi altpoolt tulnud protestid, võib neid muuta või kujunema eri riikide eri ühikud, valuutad
Rahandus ja pangandus 22.03 Essee teemad: 1) raha ja rikkuse erinevad tahud ( raha kui rikkuse mõõdupuu) 2) Kes eesti rahandus tegelastest või pankuritest on mulle sümpaatne ja miks? 3) Euro kasutusele võtu võlud ja valud 4) kontsentratsioon ja rahvusvahelistumine finants vahenduses selle + - ja - - sed 5) kulutamise säästmise ja andmise vahekord ja nende tegevuste järjekord ( indiviidi või riigi tasandil) 2-3 lehekülge A4 formaadis. Argumenteeritust ja põhjendatust hindab. TÄHTAEG: 12.04 Grupid: 1. Äripangad ja muud krediidi asutused Eestis (hoiulaenu ühistud ja laenukontorid.) 2. Kindlustus firmad Eestis 3. Varahaldus firmad ( investeerimisühingud ja muud väärtpaberi vahendajad) 4. Keskpangad ja rahasüsteemid ( Euroopa Liidu raha ja panga poliitika) 5. Raha asutuste koostöö partnerid ja järeleval...
auks pidustusi. Lykophroni järgi olnud Athena sümboliks palm enne oliivipuud, ent ta võis mõelda ka hoopis Aphroditet, kui kirjutas Φοινίκη, mis peaks tähendama ‘Phoeniciat’ ning viitama ida päritolu jumalannale. Athena asemel oleks võinud müntidel kujutada Aphroditet, Apollonit või Poseidonit, kes olid kõik Korintoses tähtsad jumalad. Aphrodite kultus oli linnas olemas enne, kui seal üldse münte vermima hakati. Kuid üldaktsepteeritava interpretatsiooni kohaselt valiti linna peajumalanna (Aphrodite) kaunistama ainult mõningaid vähese väärtusega münte. Samas võiks Poseidon, linna peajumal, tähtsuse poolest müntidel figureerida; pealegi oli ta Pegasose isa. Alles aastaid hiljem ilmub müntidele tema kolmhark. Veel pole avastatud ühtki head põhjust, miks korintlased oleks pidanud eelistama Athenat. Veel üks võimalus – Aphrodite Aphrodite oli Korintose tähtsaim jumalanna
3. Raha liigid Kaupraha-raha,mis on väärtuslik ka muul moel kui raha (nt ehted,relvad,karusnahad,kariloomad e. kõik mis inimesel võiks vaja minna) Metallraha-metallkangid,metallmündid(täisväärtuslik-hõbedast vermitud mündid). Hõbe tuli valdavalt idamaadest, Saksamaalt, vastu anti karusnahku,mesilasvaha, rauda. Vaegväärtuslik metallraha(kaalult kergem,madalama prooviga) metallist raha.Eestis hakati mõnte vermima 1250ndatel. (kuni 1681a) Paberraha-keisril vaja sõjakäikudeks hobuseid,vankreid jm, Need laenati talupoegadelt,vastutasuks anti võlakiri.Neid hakati kasutama maksevahenditena. Paberraha leiutati Hiinas 11(7) sajand. Krediitraha-(laen) raha, mis põhineb usaldusel. Ei ole tagatud väärismetalliga. Esimene klubikaart(maksekaart) 1950aastal, krediitkaart 1951a-NY Franklin Nationa Bank poolt. 4. Raha omadused
sept.1984.a. lisandus Kreeka drahm ja 21.sept. 1989.a. lisandusid Hispaania peseeta ja Portugali eskuudo) ja mis toimis kui: 1) arvestusühik vahetuskursside mehhanismis; 2) kõrvalekalde indikaatoritemääratlemise alus; 3) arvestusühik krediidimehhanismis; 4) riikidevaheline arveldusvahend; 1995 aastal asendati euroga (Olev Raudsepp, ,,Väike pangandusleksikon", Külim 1997). Kroonilt eurole üleminek Millal alustatakse müntide vermimist? Eesti euromünte hakatakse vermima pärast euroalaga liitumise otsuse teatavakstegemist. Kes kannab euroraha trükikulud? Euro rahatähtede trükikulud ja müntide vermimiskulud kannab Eesti Pank. Kes vastutab euro sularaha väljaandmise ja levitamise eest? Euroraha väljaandmise eest vastutab Eesti Pank. Sularaha lastakse käibele pangakontorite, sularahaautomaatide ja jaekaubanduse kaudu. Millised on euro ja eurosendi lühendid ning märgid? Euro tähis on ja lühend EUR. Eurosentidel eraldi tähistust ei ole.
· Väärtuse akumulatsiooni vahend raha on vara, mida saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel. · Kaup raha on kaup, millel on oma hind, mis sõltub turusituatsioonist ning raha emiteeriva keskpanga baasintressimäärast. · Maksevahend rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse. Esialgu hakati kõige laiemalt rahana kasutama kulda ja hõbedat. Et kulla- ja hõbedatükikesi poleks vaja iga kord üle kaaluda, hakati vermima kindla kulla-, hõbeda- või muu metalli sisaldusega münte. Raha vermimise õigus oli tavaliselt valitsejal ja riigivõimul. Kaubanduse arenedes muutusid sularahaoperatsioonid müntidega tülikaks. Seepärast võeti kasutusele pankade ja pandimajade tsekid ning võlakirjad, seejärel ilmus paberraha (Hiinas 11. sajandil eKr, Euroopas 17. sajandil). Metallmündid on tänapäeval käibel vaid peenrahana. 19. sajandil kehtestati rahanduses raharingluse stabiliseerimiseks kullastandard
lõpes 1512. aastal · Giuliano oli vilets väepealik, kuid huvitus tumedatest teadusaladest ning oli andunud akeemilistele nõidustele. · Leonardo sao endale toa Belvedere lossis. · Paavsti vend kutsus Medici enda juurde ja rääkis, et on otsustanud volitada Leonardot, et too teeks valmis hobusetalli 300-le hobusele. · Vatikanisse tuli projekteerida ka rahapada, kus hakatakse paavstiriigi münte vermima. · Leo X tellis Leonardolt portree, mille jaoks kunstnik tahtis leiutada uusi värve. Kuna töö venis pikale, loobus Leo X tellimusest. · Leonardo märkmetest taevakehade kohta: "Päike ei liigu." · Roomas maalis Leonardo oma viimase suure maali - "Ristija Johannese", seda ei tellinud temalt keegi. · Leonardo võti lootuse juurde: "Tõde on aja tütar." · Kunstnik hakkas Medicide jaoks tööle käsitöömeistrina.
Leonardol polnud aga jõudu, et sellesse möllu söösta. Ta jääb Roomas ainult üksiklasest jalakäijaks. Sixtuse kabeli laemaali oli maalinud tema ammune rivaal Michelangelo. Ta vaatab ka Raffaeli maale. Ühel päeval laseb Giuliano de' Medici aga volitada Leonardo hoonet ehitama. See pidi olema hobusetall, suur, kolmesajale hobusele. Ta teadis kui väga Leonardo hobuseid armastas. Pärast talli ehitamist tuli tal projekteerida Vatikanisse rahapada, kus hakatakse paavstiriigi münte vermima. Lõpuks tellib Leonardolt oma portree paavst Leo X. Just Roomas maalib kunstnik oma viimase suure pildi. Seda pilti polnud keegi tellinud. Ei saa aru, kas on see mees või naine. Tema meelelisus kutsub temaga kaasa. Lähenedes kaugeneb ta sama kaugele, kui ta oli olnud enne. Tegemist peaks olema Ristija Johannesega. Võib oletada, et ta maalis selle seetõttu, et tahtis kehastada viimases maalis kõike, mida elus oli veedelnud. Temas oli nii ilu kui ka
Dionysios I Oma aja võimsaim Kreeka valitseja. Tema tegevusel tõusis Sürakuusa arvatavasti suurimaks Kreeka linnaks (kindlustas Sürakuusat, relvastas seda). Sõlmis Kartaagoga rahu. Timoleon Riigimees, kelle sürakuusalased palusid appi Dionysios noorema türannia vastu võitlema. Pagendas D ja kehtestas Sürakuusas mõõdukalt dem. riigikorra. Philippos II Makedoonia kuningas, kes hakkas vermima kuldmünte, viis läbi sõjaväereformi, kujundas välja makedoonia faalanksi. Kutsus kokku Kreeka linnriigid, et sõlmida üle-kreekaline liit. Demosthen Ateena kõne- ja riigimees, kes õhutas Philippose-vastaseid meeleolusid. es 17) Kultuur ja vaimuelu klassikalisel perioodil Simonides Kreeka poeet. Piduliku lüürika esindaja. Pindaros Kreeka aristokraat ja koorilüürik. Üritas säilitada luules inimese surematust.
peenraha küsimust, sest nahka sai ju lõigata ja üldse erinevas suuruses), töö- ja sõjariistad. Ka üldtunnustatud kaupadel oli probleeme (nt väärtuse hindamine). Toimub järgmine areng: hakatakse kasutama väärismetalle (põhiliselt kuld). Kulla puuduseks jällegi: tuleb tükeldada, mõõtühikuid ei olnud, väärtuse küsimus. Seetõttu minnakse üle sellele, et hakatakse tootma kuldmünte – hakatakse müntima – vermima. Kuld ja kuldmündid on endiselt kaupraha (kasutatav kaubana ja rahana). 2 Raha – üldine maksevahend, mille vastu saab vahetada mistahes teisi kaupu, mille väärtuse määrab raha ostujõud ja kaupade hinnad. Esimesed mündid pärinevad aastast 700 eKr (esimesed leiud). Leitud Kreeka ja Lüüdia aladelt. Kuldmünte hakkas valmistama kirik (st tellis selle töö)
ajaloolaste järgi eriline kihk Venemaad rünnata olnud. Kassaarid tulid Karjala ja Assoovi vahelisele alale 7. sajandil. Kusagilt idast tulid. Kassaarid jäid paikseks ja 8. sajandil tuli kassaaride territooriumile üpriski palju juute. Juudid tulid üle Kaukasuse, sest olid Bütsantsi aladel usulise surve all. Kassaarid Volga-Bulgaaria aladel kauplemas. Kassaaride riik õitsema, juudid ja osavad kaupmehed, peagi võttis riik juudi usu üle. 9. sajandil Kassaaride riigis münte vermima. Kohtla küla ) hiljem KOhtlajärve linn) mündiaare, osadel müntidel ard al hasar ehk Kassaaride maa. Kassaarid ja juudid palkasid endale sõjaväe. Kassaaride riik võttis endale ka Krimmi, see väga soodne piirkond (sadamad!). Kassaarid arendasid orjakaubandust need, kes makse ei maksnud, müüdi maha. Konstantinoopol vene kroonikates Tsaarkraad. Olegil ehk tülid kauplemises ja 907 kogus suured väed (kroonikates, et 200 laeva, ühel 40 inimest). Ilmselt suured liialdused.
Rahapuuduses ateenlased ei suutnud liitlasi alistada ja tunnistasid 354 rahulepinguga nende sõltumatust. Nimeliselt püsis Ateena mereliit, väheste alles jäänud liitlastega, 338 aastani. Makedoonia ülemvõimu kujunemine Põhja- ja Kesk-Kreekas 359 346 Makedoonia kuningas Philippos II (359 336) kindlustas oma valitsusaja esimestel aastatel võimu riigis, alistas tugipunkte Egeuse põhjarannikul kulla- ja hõbeda- leiukohtade vahetus naabruses, hakkas vermima kuldmünte ja viis läbi sõjaväereformi, kujundades aristokraatliku ratsaväe kõrvale makedoonia faalanksi. 356 võtsid fookislased (Fookise maakonda hõlmava liitriigi kodanikud) kasutusele Delfi pühamu aarded, et palgata sõjaväge teebalaste vastu. See pühaduseteotus vallandas nn Püha sõja, kus Philippos liitus teebalastega, fookislasi toetasid aga Ateena ja Sparta. 353 purustas Philippos Tessaalias fookislaste väe ja allutas Tessaalia. 446 sõlmis Philippos
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
