Facebook Like

Otsingule "ugalased" leiti 73 faili

ugalased - sakalased laastavad liivlaste ja latgalite maid.
5
doc

Muistne VabadusvÔitlus

Muistne VabadusvĂ”itlus Eellugu. Kaupmeeste vahendusel tuli 1184. aasta paiku augustiinlaste ordu koolihĂ€rra Meinhard VĂ€ina jĂ”e suudmes elavate liivlaste juurde ja hakkas seal ristiusku levitama. 1186. aastal pĂŒhitseti ta Liivimaa piiskopiks. Meinhardi abilisena sai tuntuks munk Theoderich. 1191. aasta suvel lĂ€kitas Meinhard Theoderichi Eestimaale, arvatavasti misjonitööd tegema. PĂ€rast Meinhardi surma...

Ajalugu - Keskkool
278 allalaadimist
51
doc

Eesti ajalugu - konspekt

1 EESTIMAA AJALOO ALGUS MĂ”iste `historia' pĂ€rineb kreeka keelest ja tĂ€hendab `teadmine, jutustus, uurimine' ja on ĂŒle 2500 aasta vana. Selle vĂ”ttis oma raamatu pealkirjaks kreeka teadlane ja rĂ€nnumees Herodotos ning seda raamatut peetakse esimeseks ajaloo-alane teos maailmas. Herodotost nimetata...

Ajalugu - Kutsekool
1300 allalaadimist
2
rtf

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvÔitluse?

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvĂ”itluse? Albert von Buxheovedeni piiskopiks pĂŒhitsemisega sai tĂ”elise hoo sisse ka Liivimaa ristisĂ”da, mille eesmĂ€rk oli Liivimaal ristiusu levitamine sealsete paganate seas. 12. sajandiks olid laplased, soomlased, eestlased, liivlased, lĂ€tlased ja leedukad ainsad paganarahvad Euroopas. Kuna tolleaegse geograafilise arusaama kohaselt elasid need rahvad Issanda...

Ajalugu - Keskkool
66 allalaadimist
2
doc

Vana-Liivimaa

Bertholdi ei tahtnud liivlased vastu vĂ”tta,siis sai ta peapiiskopilt korraldused ristiusu korraldamiseks.Albertil oli kindel eesmĂ€rk rajadfa Liivimaal kirikuriik ja kogu maa pĂŒhendamine Neitsi Maarjale,1199 pĂŒhitseti ta ÜkskĂŒla piiskopiks. 1201-Albert alustas saksa asunike tarvis Riia linna ehitamist,kuhu viis piiskopkonna keskuse, asutati Kristu...

Ajalugu - Keskkool
48 allalaadimist
6
sxw

Keskmine kiviaeg Eestis

MÕISTED Billingeni katastroof ­ enam kui 8000 a eKr murdsid Balti jÀÀpaisjĂ€rve veed Kesk-Rootsi alal Billingeni mĂ€gedest pĂ”hja poolt lĂ€bi ookeani, selle tagajĂ€rjel langes LÀÀnemere pind korraga 20-30 vĂ”rra. Eesti pindala suurenes mĂ€rgatavalt. Kunda kultuur - oli mesoliitikumi kĂŒttide ja kalastajate kultuur 9. vĂ”i 8. aastatuhandest eKr 5. aastatuhandeni eKr praeguse Eesti, LĂ€ti, PĂ”hja-Leedu aladel ja Venemaa alad...

Ajalugu - Keskkool
123 allalaadimist
18
docx

Eesti muinasaeg - uusaeg: Suulise arvestuse piletid.

I kursus: Eesti muinas-, kesk-, ja varauusajal Pilet nr.1 Eesti ajaloo periodiseerimine 1. Muinasaeg kiviaeg X - II aastatuhat eKr : paleoliitikum e. vanem kiviaeg mesoliitikume e. keskimine kiviaeg u. 9000 ­ 5000 eKr ­ KUNDA KULTUUR ­ Pulli asulakoha teke, Kunda asulakoha teke, kĂŒtid & korilased, asulad veekogude...

Ajalugu - Keskkool
157 allalaadimist
1
doc

Liivimaa ristisÔda

1140 hoogustasid saksid ja taanlased sĂ”jategevust LÀÀnemere lĂ”unakaldal elavate paganlike slaavlaste vastu. Kuna samal ajal jutlustati kĂ”ikjal ristisĂ”da, st kutsuti kristlikke sĂ”jamehiandma oma relvad kiriku teenistusse, lubas paavst PĂ”hja-euroopa kristlastel suunduda PĂŒha Maa asemel sĂ”jaretkele kohalike paganate vastu. Lig...

Ajalugu - Keskkool
191 allalaadimist
9
doc

Muinasaeg eestis

MUINASAEG 1.1.EESTI MUINASAJA UURIMINE 1. Milliseid andmeid Eesti muinasaja kohta annavad jÀrgmised teatused: · Arheoloogia · Zooloogia · Antropoloogia · Etnoloogia · Keemia · Bioloogia · numismaatika · Rahvaluule · ARHEOLOOGIA - Ehitiste jÀÀnused => Millised olid ehitised muinasajal - Linnuste kaitserajatised => Millised olid muinasaja...

Ajalugu - Keskkool
78 allalaadimist
2
doc

Keskaeg- Liivimaa ristisÔda

1143.a- Loodi LĂŒbeck, mis kujunes Sakslaste idaretkede keskuseks. LĂ”ppsihiks oli Venemaa turg kaupmeestel. KĂ”ikjal olid ristisĂ”jad ja Rooma paavst andis PĂ”hja-Euroopa kristlastele loa minna endale allutama lĂ€heduses asuvaid liivimaa paganaid. PĂ”hjused, miks korraldati Liivimaale ristisĂ”du ? a). Kirik lu...

Ajalugu - Keskkool
194 allalaadimist
1
odt

Muistne Eesti vabadussÔda

- 13. sajand oli suurte ristisĂ”dade ajastu. 1180Ndate alguses saabus VĂ€ina liivlaste juurde vaimulik Meinhard. 1186. aastal pĂŒhitseti ta liivlaste piiskopiks. Vaja oli kutsuda sĂ”jalist abi ning selle tegi teoks Meinhardi jĂ€rglane Bertold, kes tĂ”i 1198. aastal kohale esimese ristisĂ”dijate vĂ€e ja lĂ”i liivlasi lahingus, ise ka seejuures hukkudes. Uueks piiskopiks sai Breemeni toomhĂ€rra Albert. Ta seadis e...

Ajalugu - Keskkool
53 allalaadimist
21
doc

VabadusvÔitlus

Ristiusu levitamise katsed Eestis enne muistset vabadusvÔitlust Kuigi Eestis valitses tol ajal muinasusk, ei olnus ristiusk ka pÀris tundmatu. Eestlased olid elavas lÀbikÀimises ristiusuliste naabermaadega. Rootsi, Taani ja Venemaaga. 11. sajandi teisel poolel tundis katoliku kirik juba suurt huvi paganliku Eestimaa vastu. Bremeni Adama kroonika jÀrgi mÀÀras sealne peapiiskop Adalbert 1070.a. paiku L...

Ajalugu - Keskkool
29 allalaadimist
10
doc

LÀÀnemere rahvaste keskaeg

klass Lisett Marmei Ühiskond muinasaja teisel poolel Eesti keskaeg algas 13. sajandil , ja kestis kuni 16.sajandini . KolmeteistkĂŒmnenda sajandi algul olid eestlased veel ristimata , ehk paganad . Meil puudus ka ĂŒhtne riik. Terve meie maa jagunes kihelkondadeks , maakondadeks.. Muinasaja lĂ”pupoole elas siin kuni 180 000 inimest...

Ajalugu - PÔhikool
14 allalaadimist
6
doc

LĂŒhiĂŒlevaade ajaloost

Muinasaeg : (lÔpuks peetakse muistse vabadusvÔitluse lÔpliku kaotust) 1) Kiviaeg (10-4 a.t eKr), mesoliitikum 2) Neoliitikum (kesmine Kivia)( 4lÔpp ­ 2 a.t) 3) Metalliaeg: 1) pronkisaeg, kestis 1000 a, 2.-1- a-t, 2) Rauaeg 1 at ­ 13 saj eKr : a) varane RA (Eelrooma rauaaeg) 1 at II pool eKr b) vanem RA (...

Ajalugu - Keskkool
10 allalaadimist
2
doc

Vana-Liivimaa konspekt

Hamburg-Bremeni peapiiskop pĂŒhitses Meinhardi piiskopiks ja tegi talle ĂŒlesandeks Liivimaa ristiusule toomise. Kui Meinhard suri ja 1196. aastal sai ÜkskĂŒla piiskopiks tsisterlane Berthold. Kuna liivlased olid hakanud sakslasi umbusaldama ega soovinud Bertholdi piiskopina vastu vĂ”tta, sai Berthold paavstilt volitused ristisĂ”ja korraldamiseks, et liivlased jĂ”uga alistuma sundida. 1198. a saabuski u...

Ajalugu - Keskkool
24 allalaadimist
1
docx

RistisÔda

RISTISÕJA ALGUS Meinhard suri, 1196- ÜkskĂŒla piiskopiks Berthold Liivlaste umbusaldus sakslaste vastu- volitus paavstilt alustada ristisĂ”da, et liivlased jĂ”uga alistuma sundida. 1198, lahing Riia all- hukkus Berthold. RistisĂ”da toetasid saksa kaupmehed- majandus! Theoderich- peetakse MÔÔgavendade ordu loomise initsiaatoriks. PIISKOP ALBERT 1201- alustas Riia linna ehitamist. 1202- Kristuse SĂ”jateeni...

Ajalugu - Keskkool
21 allalaadimist
2
doc

Muistne vabadusvÔitlus

Samal ajal jutlustati kogu Euroopas ristisĂ”da ja paavst lubas PĂ”hja-Euroopa kristlastel suududa PĂŒha Maa asemel sĂ”jaretkele kohalike paganate vastu. 49 aasta jooksul ristiusustati Vendi ristisĂ”dadega LÀÀnemere lĂ”unakalda rahvad ja slaavlased. Edasi pÔÔrdus tĂ€helepanu LÀÀnemere ida kaldale. Esile kerk...

Ajalugu - Keskkool
26 allalaadimist
3
rtf

Eesti 11-14 sajand

RistisĂ”jad ja sakslaste tung itta RistisĂ”jad olid retked mittekristlaste vastu, Rooma paavsti ja katoliku kiriku juhtimisel. Peamine eesmĂ€rk oli vabastada Jerusalemm uskumatute kĂ€est. Varjatud eesmĂ€rk oli hoopis aga röövimine, seiklusiha ja oma ambitsioonide rahuldamine. 1096. -1270. toimus 8 ristisĂ”da. RistisĂ”ja algus - Hamburgi-Bremeni piiskop ĂŒhitses Meinhardi Liivimaa piiskopiks ja tema ĂŒlesanne ol...

Ajalugu - Keskkool
35 allalaadimist
8
doc

AJALOO SUULINEARVESTUS

Sakslastele jĂ€i aga mulje, et eestlased pĂ”genevad, ning sakslaste, liivlaste ja latgalite vĂ€gi ruttas eestlastele jĂ€rele. Nii jooksid nad otse eestlaste peidus olnud vĂ€e keskele ning eestlased rĂŒndasid neid ootamatult kĂ”ikidest kĂŒlgedest. VĂ€ikese vĂ€ega saavutatud vĂ”it Ă”hutas eestlaste vĂ”itlusvaimu ja usku oma vĂ”imetesse. Ümera lahingust tagasi tulnud ugalased ja sakalased levitasid juttu vĂ”idukast lahingust ĂŒle kogu Eesti ja kutsusid kĂ”iki ĂŒles ĂŒhisele tegevusele vallutajate vastu. Ümera lahingu tĂ€htsus eestlastele seisneski maakondade vaheliste sidemete tugevdamises. Eesti kirjanduses kajastab Ümera lahingu sĂŒndmusi Mait Metsanurga romaan "Ümera jĂ”el". MadisepĂ€eva lahing peeti eestlaste muistse vabadusvĂ”itluse ajal madisepĂ€eval, 21. septembril 1217 Sakalas. Verine taplus kestis k...

Ajalugu - Keskkool
20 allalaadimist
19
doc

Suuline arvestus

Pilet nr1 *muinasaja allikad ja periodiseerimine Muinasaja allikad on arheoloogilise kaevamised ja kirjalikud allikad. Arheoloogid on periodiseerimise aluseks vÔtnud töö- ja tarberiistade materjali. Sellest lÀhtudes eraldatakse kivi-, pronksi- ja rauaaeg. Kiviaeg jaguneb: 1. PALEOLIITIKUIM- vanem kiviaeg, algas inimese kujunemisega ning lÔppes PÔhja-...

Ajalugu - Keskkool
15 allalaadimist
6
doc

EESTLASTE MUISTNE VABADUSVÕITLUS

­ 1290. aastatel, ĂŒks osa. Muistset vabadusvĂ”itlust dateeritakse tavaliselt aastatega 1208­1227. Nimetuse ja hinnangute problemaatika Termin 'eestlaste muistne vabadusvĂ”itlus' tuli kasutusele 1920. aastate Eesti Vabariigis. See mĂ”iste tekkis seoses VabadussĂ”jaga, sest tekkiv rahvuslik eesti ajalookirjutus nĂ€gi vĂ”imalust sidu...

Ajalugu - Keskkool
32 allalaadimist
Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse kĂŒpsiseid. Kasutamist jĂ€tkates nĂ”ustute kĂŒpsiste ja veebilehe ĂŒldtingimustega NĂ”ustun Sulge