AS MEREKARU AS Liilia Eerika 4 23456 ELVA 10.12.2012 GARANTIIKIRI AS Merekaru palub kinnitada oma töötaja Kaie Kuusiku osavõttu juhtimistöö seminarist ajavahemikul 2.-5. juuni 2012, mille maksumuseks on 300 eurot. Kinnitus saata meie poolt esitatud kontaktandmetele. ALLKIRI Artur Põld Juhatuse esimees Marju Pihlakas Raamatupidaja PITSER Hilje Vasar 666 3878 [email protected] Veeriku 5 Telefon 666 3845 Arvelduskonto 222456723 21342 ELVA Faks 666 3854 Swedbank E-post: [email protected] Registrikood 7003001 Internet: www.merekaru.ee AS MEREKARU Veeriku 5 Telefon 666 3845 Arvelduskonto 222456723 21342 ELVA Faks 666 3854 Swedbank E-post: [email protected] Registrikood 7003001 Internet: www.merekaru.ee
B 10.2012 Süngelt realistlik ,,Augustikuu" Eesti Draamateatris etendub Tracy Lettsi näidend ,,Augustikuu", mis on võitnud ka 2008. aastal Pulitzeri preemia. Lavastuse esietendus oli 7. märtsil 2010. aastal suures saalis. Tükis mängivad Lembit Ulfsak, Ita Ever, Ülle Kaljuste, Tõnu Oja, Marta Laan, Kaie Mihkelson, Hilje Murel, Maria Klenskaja, Ain Lutsepp, Taavi Teplenkov, Viire Valdma, Martin Veinmann ja Tõnu Kark. Lavastaja ja muusikaline kujundaja on Priit Pedajas, kunstnik Pille Jänes ja valguskunstnik Kaido Mikk. Draamateatri populaarne lavastus ,,Augustikuu" on publikule pakkunud huvi juba kaks ja pool aastat. Lavastuses avaneb tänapäeva maailm, kus Oklahoma osariigi pereisa saladuslik kadumine toob suure perekonna üle pika aja ühe katuse alla kokku. Näidendile annavad erilise
1920.a. põhiseaduse järgi oli ühekojaline partei,riigikogu ja valitsuse tegevust juhtis riigivanem.Eestit juhtis koalitsiooniparteid.Põhiseaduse mutmist tahtis vabadussõjalaste keskliit.1933 põhiseaduse parandused .laidoner 1934 kuulutas sõjaväelise riigipöörde,keelustati poliitiline liikumine ja riigikogu suleti.Riigijuhid tegid uue põhiseaduse 1937-presidendi ametikoht-päts.tahti luua balti liit aga lahkelid.maareform-maavaldused jagati inim.väikemapidamised.tööstuses asendati vene tehased uute tööstusharudega.väliskaubapartnerid-suurbrit.saksa.veeti sisse toorainet.võõrkeeltesse tõlgiti eesti teoseid,kunsti näitused.1918.28nov punased ründasid narvat,rakver,tartu,võru.eestlased ei viitsind sõdida,vabatahtlikud sõdisid põhiliselt,kasvas võitlustahe,sõjavägede ülemiks laidoner,saadi välisabi soome,hilje,taani,rootsi.vastupealetung 1919-tapa,kunda,jõhvi,rakvere,1veb jõuti valga ja võruni,enamlased üritasid tagasi saada aga ei,rahvavägi ...
Parasvöötme metsad 8.klass Hilje Nurmsalu C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Viljandi maakond Koolitaja Marika Anissimov Parasvöötme metsade jaotus Okasmetsad Segametsad Lehtmetsad Paiknemine Sega- ja lehtmetsad okasmetsad Kliimatingimused Parasvöötme kliima Temperatuuri aastased erinevused suured Sademeid piisavalt (400-1000 mm) Läänetuuled 4 aastaaega Vetevõrk Jõgedevõrk tihe Sademetehulk ületab aurumise Järved asuvad mandrijää poolt kujundatud nõgudes Viljandi järv Mullad Okasmetsades leetmullad Tunnuseks hele Lehtmetsades pruunmullad leetekiht Pruuni värvusega viljakad mullad Okasmetsad Tumetaiga: ...
,,Sinul on meretäis hirmu" Lavastaja: Lauri Lagle Kunstnik: Laura Kõiv Etenduse juht: Kadri Tammiste Tegelased: Kadi (Kristi Heinloo), Svea (MariLiis Lill), Marge (Kaie Mihkelson), Elo (Hilje Murel), Rivo (Märt Avandi), Erik (Juss Haasma), Uxi (Tauno Makke) Ambo (Margus Prangel), Aare (Anti Reinthal), Kilu (Imre) (Mihkel Roolaid), Tarvo (Ivo Uukkivi) ja Mattias (Kristo Viiding) See lugu rääkis neljast poisist ja sellest, kuidas nad koos üles kasvasid. Neil oli unistus saada kuulsateks rockmuusikuteks. Lavastuses oli näha ka laste kasvatamist nii heas, kui halvas. Lugu on ka sellest, kuidas me lapsena unistasime ja kuidas me neid unistusi mäletame. Esimeses vaatuses toimus tegevus laste kodus. Seal said tuttavaks kaks erinevat pere. Lapsed õppisid üksteist tundma ja ...
teavad ja saavad aru selle tähtsust. Kui vaadata praktikumis, siis ühele inimesele „mitte ökoloogiline“ elu ei mängi suurt rolli. See on lihtsalt mugavam, ei pea kogu aeg mõtlema oma lihtsatest tegevustest, näiteks valguse kustutamisest. Sellest räägitakse rohkem kui tulevikust, vähesed muutuvad midagi oma elus, sest tegelikult ei ole põhjust muuta. Kui juba algab ökoloogiline katastroof, alles siis hakatakse, aga siis on juba hilje. Minu arvates, öko-Eesti saab olla, kui igaüks meist hakkab tänasest selle peale mõtlema ja tegutsema. Eriti ei usu, et see juhtub, aga kui see juhtub 10 või isegi 50 aastat pärast, see on ka hea. Kahjuks, paljud saavad aru milleks see on nii vajalik, aga mõtlevad, et üks inimene midagi ei muutu. Muutub igaüks ja peab alustama endast. Ainult siis võib rääkida öko- Eestist.
Näidendid: "Tramm nimega "Iha"", "Prooviesineja surm" Poeedid: John Keats, Walt Whitman Restoran: Romanoff's (Hollywoodis) Jook: Dom Perignon 1953 Parfüüm: Chanel No. 5 Kosmeetikatoode: Nivea moisturizer Teatri külastaja, kes ei mõtisklend etenduse pealkirja üle, sai eesriide avanedes aru, et etendus on maailmakuulsast eelkõige lauljast Marilyn Monroe'st. Etendus algas tema kuulsa lauluga "Happy Birthday, Mr. President". Üllatav oli peaosatäitja Hilje Mureli oskus esitada seda laulu väga sarnaselt originaalesitajale. Ta tabas hästi ära hääletämbri ja pausid ja oli üldse üllatav oma esitlusega. Etendus kajastas Marilyn Monroe keerulist armuelu ja tema kasvamist näitlejaks ning kuulsuseks. Lavastaja oli püüdnud näidata etenduses kõiki olulisi nüansse Marilyn Monroe lühikesest elust. Nagu tavapärane muusikalisele etendusele oli seegi rohkete laulude ja tantsunumbritega. Meeldiv oli vaadata sellele ajastule omast tantsustiili ja
Suureks saades kukutasid vennad o ma vanaisa v õi mult ja asusid endale uut linna rajama. T ö ö käigus puhkenud tülis tappis Ro mulus Re muse ja lõpetus ehituse üksinda. Te ma järgi sai Roo ma ni me. Roo mast sai linnriik , mis tasapisi hakkas o ma valdusi laiendama, kasvas hilje m üle i mpeeriumiks. Roo ma ajaloo perioodid: 1. Kuningad(510e.kr) 2. Vabariik(30e.kr) 3. Keisririigi(476p.kr) Rooma vabariigi ajalugu Vabariigi perioodi algul oli roo ma endiselt linnriik , esialgu tuli h õivata apenniini ps , tuli alistada etruskid, se e õnnestus umbes 3nda sajandi keskpaigal. Sel ajal muutus vahe m ere l õunakaldal tugevaks Kartaago linnriik
Nende ka mpsunid olid enamasti potisinised. Meelsasti kandsid nad ka õlakatteid. Abielunaine ei tohtinud käia palja peaga. Ta kandis peas linikut, rätti või tanu. Nende sõled ja prossid olid küllaltki suured. ELAMUD Eesti talurahvas elas palkidest ehitatud rehielamutes, mis koosnesid kahest suure mast osast: rehetoast ja rehealusest. Katused olid roost v õi õlgedest, hilje m lisandusid ka laastukatused. Vani matel rehielamutel polnud aknaid e ga korstnaid se et õttu olid toa seinad nõgised ja tahmased ning reheahju kütmisel tuli tuba paksult suitsu täis. Se e lasti toast välja ukse või väikese suitsuaugu kaudu. Reheahjus küpsetas perenaine leiba ja talvel kül maga toodi isegi väikse mad loo mad tuppa. Põrandad olid savist, kivist v õi lihtsalt mullast.
http://www.les.iticon.ru/index.php? option=com_content&view=frontpage&Itemid=1 , S.Funini ppt.esitlus, Maakera loodus- ja inimgeograafia, Jaan Jõgi, Liisa Kai Pihlak, Andres Tõnisson , Koolibri 1998, Loodusgeograafia põhikoolile 3.osa, A.Kont, AS BIT 2004, Hilje Nurmsalu ppt.esitlus, C.R.Jakobsoni nim. Gümnaasium Sega- ja lehtmetsad J.Vidinjova ASUKOHT · See vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel Sega ja lehtmetsad asuvad parasvöötme kliimaga aladel Taimestiku muutumine lõuna suunas Põhi Lõun a Parasvöötme põhjaosas kasvavad okasmetsad , segametsad on üleminekualaks
Kuna laps on lootes mitu korda väiksem, siis tema saab mitu korda suurema koguse alkoholi kui ema. See tähendab, et laps võib juba mõnest pitsist purju jääda, mistõttu tema ajurakud surevad ja kui sünnib, siis väärarenguga. Üleüldse juuakse sellepärast et see tekitab mõnusa tunde, hea on olla jne. Samas on inimesi, kes ei mõtle oma tuleviku peale vaid lähevad lihtsamat teed. Hiljem küll kahetsevad oma tegu seoses jooma hakkamisega, kuid siis võib olla juba liiga hilje. Kõige raskem on suitsetajatel, kuna tegelikult ei tohiks üldse juua ja suitsetada korraga, sest see mõjub halvemini kui lihtsalt joomine. Sellised rasked tagajärjed võivad tekkida joomisega, kuid need ei avaldu kõigil, kuna mõned oskavad piiri pidada. Tuleb lihtsalt jälgida seda, kui palju inimene joob praegu ja kui palju jõi varem. Nii saab kõige paremini teada, kui sõltuvuses ta tegelikult on. Ning nii on väiksem võimalus haigestuda ja õnnetustesse sattuda.
te mavastase vandenõu osaliste hukka mist. ,, Bojaarinna Morozova" vanausuliste üht juhti viiakse mine ma. ,, Jermak Siberit vallutamas" kasakasalk võitmas maad juurde Vene riigile. * Vassili Perov maalis ilme kaid olustikustseene, sa muti portreid, töödele vahel o mane hu moorikas alatoon.Realistlikus laadis alustas, kuid hilje m sai olulisi m õjutusi i mpressionis milt vene parimaid maastiku maalijaid Isaak Levitan, kellele on o mane lüüriline loodusekäsitlus. ROMANTISM Üldiseloomustus Romantism on laie m vai muelu suund, mis kunstis h õl mas ligikaudu 19. sajandi teise veerandi.
Rahulole matus Eesti NSV juhtkonnaga muutus 1988. aasta kevadel üldiseks. Parteijuhi Karl Vaino ja tema lähikondlaste suhtes tekkis vastuseis ka ko m munistlikus parteis. Nii kujunes Eestis v älja või mukriis, mis lahenes 1988. aasta juunis Vaino Väljase ni metamisega uueks parteijuhiks. Rahvas tähistas võitu 17. juunil lauluväljakul massi m e eleavaldusega (150 000 ini mest), mis kujunes surveavalduseks uuele juhtkonnale: se Moskvas Eesti huvide e est. Nädal hilje m andis Eesti NSV Üle mnõukogu sini mustvalgele lipule rahvuslipu staatuse. Septe mbris aga korraldati Rahvarinde e estvedamisel Lauluv äljakul järjekordne massiüritus "Eesti laul", millest võttis osa ligi 300 000 ini me st. Sellel üritusel kõlas laia avalikkuse e es ka üleskutse o mariiklu taastamiseks. Jätkus rahva ajaloo mälu taastamine. Selles etendas olulist osa tsensuuri ka m mitsatest vabane
rohked eesti teatri aastaauhinnad. Hetkel töötavad: Juhid: Rein Oja- teatrijuht, Priit Pedajas- peanäitejuht Lavastajad: Merle Karusoo, Hendrik Toompere jr, Ingomar Vihmar Näitlejad: Tõnu Aav, Märt Avandi, Maria Adjushko, Ita Ever, Kersti Heinloo, Mihkel Kabel, Ülle Kaljuste, Guido Kangur, Tõnu Kark, Maria Klenskaja, Kersti Kreismann, Marta Laan, Lauri Lagle, Roland Laos, Mari Lill, Mari-Liis Lill, Ain Lutsepp, Mait Malmsten, Kaie Mihkelson, Hilje Murel, Laine Mägi, Tõnu Oja, Ester Pajusoo, Raimo Pass, Merle Palmiste, Margus Prangel, Jaan Rekkor, Tiit Sukk, Taavi Teplenkov, Harriet Toompere, Hendrik Toompere jr jr, Lembit Ulfsak, Ivo Uukkivi, Uku Uusberg, Jan Uuspõld, Britta Vahur, Viire Valdma, Martin Veinmann.
Vääriskivid koosnevad peamiselt mittemetallilistest elementidest: teemat süsinikust, mäekristall/ametüst ränidioksiidist. Esimesed mittemetallid, mida inimene tundma õppis olid süsinik ja väävel. Süsinik tekkis söe kujul puude põletamisel Süsiniku kaks rolli: põlemisel saadakse vajalik kõrge temperatuur ja ühtlasi võtab ta otseselt osa reaktsioonist süsinik redutseerib metalliühendist puhta metalli. Alguses saadi sedasi vaske, hilje tina pliid ja rauda. Väävliga puututi kokku vulkaanilistes piirkondades, kus seda leidub sageli ehedal kujul. Seostati tulega. Arseen avastati 13 saj, fosfor 17 saj. Mittemetalliliste elementide aatomiehituse iseärasused. Põhilised iseärasused: Mittemetalliliste elementide aatomid on suhteliselt väiksemad kui metalliliste elementide aatomid. Mittemetalliliste elementide aatomites on enamasti märgatavalt rohkem äliskihi
'kooli nimi' Põhja-Ameerika indiaanlased Referaat Minu Nimi ** klass Juhendaja: Juhendaja Nimi Koht aastaarv SISUKORD Sissejuhatus 3 1. Päritolu 4 1.1 Suguharud 4 2. Eluviis 2.1 Riietus 5 2.2 Toit 5 2.3 Elamud 6 2.4 Liikumisvahendid 6 Kasutatud kirjandus 8 2 SISSEJUHATUS Indiaanlasteks nimetatakse Põhja-Ameerikas elavaid tumedanahalisi põliselanike. Nende kombed ja kultuur erinevad päris palju ülejäänud Ameerikast. Irokeesid jutustavad: "Taevanaine kukkus oma kodust alla. Veelinnud viisid ta saarele, mida ondatra parajasti ehitas. Saar kasvas ning muutus Maaks, maailm sai alguse pärast seda, kui Taevanaine sünnitas." ...
Totti Kasekamp, Andres ja Helen Püümann Lehtsest, Aleksander Tammeert, Aadu Krevald ja Aksel Laul Tapalt, Maie Tiigi, Kalev Martsepp, Gudrun Kaukver, Marika Raiski, Ann Hiiemaa, Jaan Põldmaa ja Victoria Kass Paidest, Laine Erik-Kallas Retlast, Sirkka-Liisa Kivine ja Kalev Maarand Säreverest, Rutti Luksepp, Anne Sookael-Mägi, Hilje Eerik, Pille Tõnissoo, Deivi Sadeiko-Jäärats, Tiina Beljaeva, Enrik Lang, Paavo Kivine, Hilje Uudemets, Indrek Vahtra, Gunnar Kirsipuu, Margus Pirksaar, Rait Männik ja Jaanus Suvi Türilt, Toomas Berendsen ja Madli Luur Amblast, Ants Nurmekivi Järva- Jaanist, Enn Rohula Karinult, Sergei Ustintsev ja Tarmo Saar Koerust... Neid on veel, andke andeks teie, kes siinkohal nimetamata jäid... Järvamaa kergejõustikust ja kergejõustiklastest on järjepidevalt kirjutatud ajalehtedes, kuid pärast ,,Paide spordialmanahhi" ilmumist (1964. aastal!) pole tõsist kirjutist ajaloo tarvis tehtud
3. 1202 asutati alaliselt kohal viibiv eliitväeosa Kristuse Sõjateenistuse Vendade orgu (Mõõgavendade ordu). See kujunes ristisõdijate väe tuumikuks. Ordu allutati küll piiskopile, kuid hakkas peagi ajama iseseisvat poliitikat ja kujunes Riia piiskopile ohtlikuks konkurendiks. 4. 1206-1207 rauges liivlaste vastupanu. Sel ajal toimus ulatuslik ristimine, liivlaste alale ehitati kirkud ja seati ametisse preestrid. Hilje, kujunes uute võimude vahekord liivlastega küllaltki heaks. 5. 1208 ristimise võtsid vastu Ümera piirkonna latgalid, kes relvastatud vastupanu ei osutanud, lootes sakslaste sõjalisele toetusele oma vanade vaenlaste, eestlaste vastu. Edaspidi osalesid latgalid aktiivselt Eesti alale tehtud sõjaläikudes. Järgnevalt vallutati Jersika ja Koknese. Selleks aastaks jõudsid ristisõdijate retked ka Eesti
VILJANDI GÜMNAASIUM Hanna Valk NORRA METSAMAJANDUS Referaat Juhendaja: Hilje Nurmsalu Viljandi 2015 Sisukord Norra üldinfo........................................................................................................... 2 Norra kliima......................................................................................................... 3 Norra mets.......................................................................................................... 4 Maakasutus..........................
Oli rohkem omaette. Talle meeldisid väga loomad. Suviti vanaema juures olek oli tema paradiis. Lugema õppis varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai selgeks vanaisa kõrval. Raskusi oli r või k tähe hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias. Õpingud Kooli tahtis Alo väga minna ja ta tundis ennast seal suurepäraselt. Esi meseks õp etajaks oli õp etaja Oja maa. Esi meseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hilje m Jüri Lees m ent. Jõgeva Laste Muusikakooli läks teisest klassist alates e ma suunamisel, kuid ka ise oli muusikast v äga huvitatud. Muusikakoolis olid tema õpetajateks Elvi Kotkas ja Ilmar Lääne. Esi mese loo kirjutas muusikakooli kol mandas klassis, see oli viis lasteluuletusele. Pärast I klassi hakkas tohutult luge ma. Le m mikuteks olid seiklusjutud, reisikirjad, kriminullid. Eesti kirjanikest meeldisid Oskar Luts ja A. H. Tammsaare. Poiss ei olnud ka kohustusliku
VILJANDI GÜMNAASIUM Mari Teder SAKSAMAA METSAMAJANDUS Referaat Juhendaja: Hilje Nurmsalu Viljandi 2014 Saksamaa on riik Kesk-Euroopas, riigi pindala on 357, 111,19km2. Saksamaa asub parasvöötmes. Kliima on rannikul pehme ja mereline, ida ja lõuna suunas muutub kliima järjest mandrilisemaks. Jaanuari keskmine temperatuur on maa loodeosas 1,5°C ja Alpides -6°C, juulis loodeosas 18°C ja lõunapoolsetes varjatud orgudes 20°C. Aasta keskmine temperatuur on Lübeckis 8,1°C, Schwarzwaldis Freiburgis 10,7°C
loo made ja teiste seentega. Se ened v õivad muutuda m ärgatavaks siis, kui neile kasvavad viljakehad, sa muti hallitusena. Kübarseentele kasvavad kübarad. Se ened on väga olulisel kohal surnud orgaanilise aine lagundamisel toiduahelas. Kübarseente paljusid liike ja trühvleid kasutatakse vahetult s öö giks, sa muti leiva küpsetamisel kergitava ainena, veini, õlle ja sojakastme kääritamisel. Alates 1940.aastast kasutatakse seeni antibiootikumide tootmiseks. Veel hilje m on hakatud seente toodetavaid ens üüme tööstuslikult kasutama valke lagundavate fer m entide jaoks pesuainete tootmises. Se eni kasutatakse bioloogilise tõrjevahendina umbrohtude ja kahjurite vastu. Paljud seeneliigid toodavad bioaktiivsed ained, mida nim etatakse m ükotoksiinideks. Nende hulka kuuluvad näiteks alkaloidid ja polüketiidid, millest paljud on loo madele, sealhulgas ini mestele m ürgised. Se etõttu on
Carl Robert Jakobsoni Nimeline Gümnaasium Indoneesia Uurimustöö Siim Teder 10c Juhendaja: Hilje Nurmsalu Viljandi 2008 Sisukord Lk2 ..................................................Sisukord Lk3 ..................................................Sissejuhatus/Üldandmed Lk4 ..................................................Geograafiline asend Lk5 ..................................................Looduslikud tingimused Lk6 ..................................................Riigi arengutase Lk7 ..................................................Rahvastik Lk8 ........
Viljandi Gümnaasium Soome ja Niger Referaat Autor Annabrita Kalda, II HK Juhendaja õp Hilje Nurmsalu Viljandi 2019 Sisukord 1.PÕLLUMAJANDUS JA KALANDUS 2 1.1 Põllumajandus 2 1.2 Kalandus 3 1.3 Soome ja Nigeri põllumajanduse ja kalanduse võrdlus 4 2. METSAMAJANDUS JA PÕLLUTÖÖSTUS 5 2.1 Soome ja Nigeri metsamajanduse ja puidutööstuse võrdlus 7 3
koori, mida ta ise juhatas, seejärel se gakoori ,, Sal m e ". Peterburi konservatooriumis õppis Miina Här maga sa maaegselt. Õppis orelit ja ko mp ositsiooni. Se ejärel täiendas end Berliinis, koorijuhtimise alal. Organist ja dirigent saksa ringkonnas. Peale berliini tuli tagasi ja asus t ööle Tallinnas. Saanud Niguliste kirikus organistikoha, oli ta saksa segakoori, hilje m ka m e e skoori ,, Revaler Liedertafel" dirigent ning viis koori väga kõrgele tase m ele. Meeskooriga esineti ka välis maal. Oli ka VI laulupeo üldjuhiks. Aktiivne muusikaelu edasiviija. Viimased 11 aastat aitas Türnpu arendada muusikaelu Eestis: · Juhatas 1916. aastal loodud Tallinna Meestelaulu Seltsi m e e skoori · Oli 1921. aastal e e stvedajaks lauljate Liidu asutamisel. Loo ming: umbes 60 koorilaulu, m õned soololaulud. Esi mesel perioodil kirjutatud
töötanud Svidrigailovide juures koduõpetajannana; guvernandina. Kahjuks Svidrigailov, tuntub sensualist, näitab oma külgetõmmet tüdruku poole viidates ka sellele, et nad võiksid kahekesi põgeneda. Tema naine, Marfa Petrovna, kuuleb pealt osa vestlust ning usub, et külgetõmme on kõik Dunja süü olles ise teadlik oma mehe sensuaalsetest kalduvustest. Järgnevalt, Marfa levitab valet terve maa. Hilje, Svidrigailov parandab teda näidates talle isegi kirja jäädes truuks oma naisele. Avastanud vea Marfa Petrovna läheb maale näidates kirja ja nõudes Dunja süütust ja jumalikkust. Sellel ajal, Marfa Petrovnal oli ,,kinsman", Pjotr Petrovits Luzin, kes tahtis vaest, kindla reputatsiooniga naist, kes on kahtlemata kaasavara ja tänu sellele alatiseks truu. Ta palub naise kätt ja too nõustub. Lõpuks Pulheeria Alexandrovna ütleb oma pojale, et nii tema kui ka Dunja on varsti St
On olemas ka olulised tõendid, et tema rühm oli tegelikult eraldiseisev ühing. David Koresh David Koresh sünninimega Vernon Wayne Howell sündis 17. augustil 1959. aastal Houstonis Teksases ja suri 19. aprillil 1993. Tema ema oli poja sündides kõigest 14- aastane ja isa 20-aastane. Ema ja isa ei olnud abielus, kuna David'i isa jättis ta ema paar kuud enne poja sündi maha ja alustas elu uue naisega. Juba väga noores eas jättis poisi ema poja vanaema hoolde ja alles mitu aastat hilje, kui poiss oli 7-aastane, võttis ta poisi hooldamise enda peale tagasi. 6 Lapsepõlv Koresh'i laspsepõlv ei olnud lihtne. Ta oli erak ja arvatakse, et kui ta oli 8-aastan, siis ta vägistati poistekamba poolt. Koresh oli väga vaene ega olnud ta kuigi edukas koolis. Tal diagnoositi düsleksia ning juba esimese aasta jooksul keskkoolis kukkus ta koolist välja.
Friedrich Saebelmann (1851- 1911) Kunileiu noorem vend- ,,Kaunimad laulud", ,,Ellerhein", ,,Kodukotus" Karl August Hermann (1851- 1909)- ,,Munamäel", ,,Ilus oled, isamaa (,,Mingem üles mägedele")", ,,Isamaa mälestus", ,,Oh, laula ja hõiska", ,,Kungla rahvas"(viimased kaks kuulusid laulumängu ,,Uku ja Vanemuine" 8. M. Härma kui väga mitmekülgne muusik + tähtsamad laulud Härma õppis Peterburi konservatooriumis kompositsiooni ja orelit. Hilje elades Tartus tegi I kontsertturnee Eestis. Asutas segakoori, hiljem ka meeskoori ning laulupidudel juhatas koore puldis. Raha teenimiseks pidi tegema ka pedagoogitööd andes huvilistele klaveritunde, aga see polnud õpilaste vähesuse tõttu väga tasuv. Hiljem asutas Miina Härma gümnaasiumi. Tähtsamad laulud · Kirjutas u. 150 koori- ja soololaule · I laulumäng ,,Murueide tütar" · Kantaat ,,Kalev ja Linda" · Praeguste meeskooride hümn ,,Meeste laul"
Selleks kasutati sageli allegooriat(mõistukõne). 2. Ühiskondlik-poliitiline temaatika.Luulevormis. Liigid. 1. fabliood Prantsusmaal.Lühikesed, lõbusad anekdootlikud värssjutustused lõbusatest eluseikadest.Kiideti leidlikkust, taibukust, kuid laideti saamatust, ahnust jne. Siia alla kuulusid ka rahvanaljandid ja lorijutud. 2. svangid Saksamaal.Sarnased prantsuse fabliooga.Neid hakati hilje kirjutama ka proosas. 3. novella Itaalias.Lõbusad rahvajutud.Sealt on tulnud ka mõiste"novell". 4. vagantide ehk.rändlaulikute ladinakeelne looming.Koolivaheaegadel liitusid ka üliõpilased(skolaarid).Esitasid jooma- ja pilkelaule. 13.saj.prantsuse kirjanduse kaks suurteost on "Roosiromaan" ja "Rebaseromaan." Esimene neist on mõistukõneline ja iseloomustab linnakultuuri."Rebaseromaani"võib aga pidada loomaeeposeks.Keskseks tegelaseks on rebane Renart.Teost läbib
Hõb e on olnud mak s e v a h e n dik s. Tänap ä e v al kasutataks e hõb e d at mo o d s a s tehnoloo gi a s . Ilusaid h õb e e s e m on tuntud juba keldi templite hauak o htad e st. egiptus e hauak a m b rite s leidub h õb e e s e m e i d harva. H oli populaarn e Pärsia s, vanad hõb e k a e v a n d u s e d olid Kre ek a s ja Hispaania s. Hõb e d at kaevand a sid foniiklas e d , kartaag ola s e d ja hilje m vanad roo mla s e d . Kaevand u s e d olid ka Kesk Euroop a s ja L õun Am e e rika s. Hõb e d al e omistati suurt jõudu ja tervistavat toimet (h õb e v e si ). On kindlaks tehtud, et hõb e d at sisaldav ve si on antibakteriaaln e . Mõju organismile: takistab enn e a e g s e t vanan e mi st, väh e nd a b erutust ja leev e n d a b muret. Leiukohad : mitm el pool USA s, Arizona st on leitud h õb e d atükk e, mis kaaluvad 1350 kg.
Eesti riigi rajamine. Eesti alates 1918. Käsitleb: Sisepoliitiline areng (Peaprobleemid, asutav kogu, maaseadus, esimene põhiseadus). Majanduselu (maareform, majandustõus-selle põhjused, tagajärjed, seisnevus). Välispoliitika (de jure tunnustus, Ekp riigipöörde katse, rahavaste liit). Põhiseadused (1920a põhisedus, 1934a ps, 1938a ps ja nende võrdlus). Suurmajanduskriis (kokkuhoiupoliitika, krooni devalveerimine). Sisepoliitilinekriis. Põhiseaduslikkriis. Üleminekuaeg. Autoritaarne Eesti (Riigipööre ja kaitseseisukord, Vaikiv olek ehk tasa lülitumine ajakirjanduse piiramine jne, põhiseaduse muutmine ja rahvarinne, muutused, välispoliitika siis). Riigipöörde katsed (1924 ja 1934 riigipöörde katsete võrdlus). Kultuurielu (Riik ja kultuur, kultuurautonoomia, kultuuri üldised arengujooned erinevatel aastatel). Elulaad (haridus, seltsiliikumised, usk, sport, meelelahutus). Olme. Sisepoliitiline areng (Demokraatlik Vabariik)Õiguslik...
Naiste ja alaealiste puhul polnud see võimalik, sest arrigatio oli võimalik vaid isikute juures, kel on õigus osa võtta rahvakoosolekul. Hiljem toimus see avaliku tahteavalduse teel. Adoptio- Lapsendamine kitsamas mõttes. See on Persona alieni iuris- teise perekonnapea võimu all oleva isku perekonda võtmine. Algselt oli see keerukas ja näiliselt lapse kolmekordse müümisega isa poolt. Hilje,m justinianus määras, et toimugu see lihtsa teadaandega kohtu ees. 14. Emancipatio-isa vabasta tehingu teel poja. Tasuks jäeti isale kasutada vabakslastud poja pool varandust. Eestkoste ja hooldus Kui teovõimetuks on persona sui iuris luuakse perekondliku kaitse surrogaat ja selleks on kasikinstituut: tutela-eestkoste ja cura-hooldus. Algul oli loomulik eestkostja hoolealuse lähim pärija. 15. Tutela legitima-seadusliik eestkostja 16
aksepteerib. Miniapelgus - pruut ei tohi vanematega rääkida. (teisest hõimust) *Surm Surnut tuleb leinata. Tootem ja totemism Rühmatotemism Gruppiline(Karja kitsega) Individuaalnetotemism- Tunneb sugulast konkreekse looma inimesega. Soototemism Erinevad (tüdrukud hiired, poisid täid) Tabu - tootem ei tohi tappa, süüa looma Positiivne t-m. tootemeid tarbitakse, pamised aluandjad. Negatiivne t-m. - Hinduism Hinduism Algues tähistati Induse jõe ääres elavaid inimesi. Hilje hakkasid moslemid kutsuma indusid kes ei võtnud moslemi usku vastu. Austati Ema-jumalannat, sealt oli pärit svastika(haakrist). Lootose asend(jooga?). Aarjadharma vanimsõna mida kasutati religiooni tähistamiseks. Umbes 1500 ekr. Tungisid indiasse aarlased(indoeurooplased). Vedade usund oli polüteistlik ohverdamisreligioon. Kastikord(tõug) jagasid mitte eurooplased kastitesse rassi alusel. Kaste on tänapäeval 30 000 ja alamkaste 25 000. Esimestel
Eesti Teatri ja Muusikamuuseum Eesti teatri ja Muusikamuuseum sai alguse eesti helilooja Peeter Süda ( 18831920) pärandi säilitamisest . Peeter Süda kogutud eesti rahvaviisid ja väärtuslik muusikaalne raamatu ja noodikogu on aluseks 22 . märtsil 1924 . a tänase Eesti Teatri ja Muusikamuuseumi loomisele. Peeter Süda (30. jaanuar 1883 Tam miku talu, Viki küla , Kihelkonna vald 3. augu st 1920 Tallinn) oli e e sti helilooja ja organist . Pe et er Süd a sündis talupoja pere s . Te m a vanaisa vend oli õp etaja Pe et er ...
igikestev ja ole, mille vahel haigutab kuristik. Et seda ületada, on vaja habrast luulesilda. Luige tunnetusmaailm ei sisalda seda, mis oli, mis on või mis tuleb. Tema kogemuses on AEG üks tervik, ta seob oma kogemused tervikuks lapse loogikast lähtuvalt: need kogemused on reaalselt ebaõiged. Kuid just see annabki tema luulele võpatamapaneva jõu. Kes on Luie luulemaailmast läbi käinud, see on eneselegi teadvustamata muutunud paremaks ja HEAks. Arusaam sellest tuleb hilje, siis, kui inimene on võimeline tunnistama, et AJAs ja Looduses ei ole kurja, vaid inimene on ise kuri. Inimene, kes elab asjade keskel, selle juurest Loodus lahkub, kaob kuhugi mujale, kaugusesse. Inimesed kardavad kaugust, see tekitab neis hirmu olemise ees. Hirm tekitab teadmatust ning teadmatus annab järje edasi inimese sisemisele kurbusele , olles üheks kandvaks lüliks meie elus. Kurbuse jõud on sõnatuses. Kurbvaikuses avab Loodus ennast, et kurvasaja
Vaarao Amenhotep IV (Ehnatoni) riigivalitsemisviisi võimalikust eripärast1 Tarmo Kulmar Teesid: Artiklis uuritakse, mil moel on Vana-Egiptuse Uue riigi vaarao Amen- hotep IV (Ehnatoni) religioonireform seotud muutustega riigivalitsemissüs- teemis. Analüüsist, mis tugineb ajaloolisele andmestikule ja lähtub autori nn varatotalitaarse riigi kontseptsiooni skeemist, ilmneb, et Ehnatoni valitse- misviis vastab täielikult või peaaegu täielikult varatotalitaarse riigi tunnus- tele ainult ajaloolis-poliitiliste põhjuste ja ideoloogia faktorite osas, osaliselt administratsiooni ja õiguskorra osas, vaid vähesel määral võib leida varatota- litaarsuse tunnuseid majanduse ja sotsiaalelu vallas. Välispoliitika faktor ei näita Ehnatoni valitsemisviisi puhul varatotalitaarsuse tunnuseid. Üsna suu- ...
Muljumine · Pehmete kudede muljumist tuleb ette, kui hobune jääb jäsetpidi kuhugi vahele, näiteks lööb jäseme läbi boksitrellide. Sisuliselt tekib muljumine ka näiteks sadulavöö liiga tugeval pingutamisel. Eriti ettevaatlik peab olema kummiga sadulavööga, kus kumm tekitab vöö järelpingutuse. · Muljumisele on iseloomulik, et tekkimise hetkel on suhteliselt raske reaalselt hinnata kahjustuse ulatust, kuna muljutud koed hakkavad nekrotiseeruma hilje, sõltuvalt sellest, kui suure verevarustuse häire on tekitanud muljumine. SAGEDAMINI ESINEVAD HAIGUSED. ESMAABI JA PROFÜLAKTIKA. Longe · Lonke puhul on hobusel jäsemele toetumine või selle edasiviimine valulik või mehhaaniliselt takistatud ja seetõttu võtab ta ühe jäsemega lühema sammu, kui paarisjäsemega. · Lonke märkamisel on mõistlik koheselt pöörduda spetsialisti poole, kui longe on kestnud
Lubatud ilma tollimaksuta kaubelda. 911 sõlmiti uus leping, kinnitati eelmist ja lisati mõned punktid. Ilmselt vahepealsetel aastatel oli tüliküsimusi. Mida teha varastava, petva, kristlasele mõõgaga pähelööva russiga? Velemude, Stemize slaavi nimed? 12 nime puhtad skandinaavia nimed. Oleg suri 912 ja Vene kroonikates on Olegi surma lugu kirjas. Seda on kasutatud ka ühe Puskini poeemi juures. Olegi surm ennustaja järgi tema lemmikhobuse kaudu. Oleg saatis hobuse ära. Viis aastat hilje, tuli meelde, et kas hobune elab. Oleg thatis hobuse luid näha, pani jala hobuse pealuu peale ja naeris ,,Sinu läbi tuleb mul surra", siis tuli pealuust välja madu ja hammustas teda surmavalt. Nii bulgaritel kui venelastel see lugu teada. Oleg valitses 33 aastat (879-911). Tema järglane Igor valitseb ka 33 aastat. 879kui Oleg valitsemia oli Igor alaealine. Oleg kuni 912, Igor oleks pidanud ammu täisealiseks saama. Vanemate vene vürstidega segased lood. Nõukogude
Sauteril ei ole algselt mingit irriteerimistaotlust näha, aga hilisemalt see süveneb. Eriti hea võimalus selleks avaneb 90ndate lõpus. Tõnu Õnnepalu (Emil Tode, Anton Nigov) (S. 1962) 1993 Piiririik 1995 Hind 1997 Printsess – Õnnepalu väidab, et see on kõige puhtamal moel välja mõeldud romaan ja tema arvates ebaõnnestunud romaan. 2002 Raadio 2002 Harjutused o 2005 Enne heinaaega ja hilje o 2009 Kevad ja suvi ja – luulepäevik, kus ta dokumenteerib ühte ajalõiku ja dokumenteerib värssides. 2009 Paradiis – dokumentaalkirjanduslik poolus 2012 Mandala – ilukirjanduslik poolus Alustab kriitikuna. Ta on luulemurrangus kaasas, kuid kindlasti mitte juhtautorina. Murrangu hetk tuleb siis kui ta proosale üle läheb ja eriti siis raamatu vormis („Piiririik“). Võib öelda, et see saab kõige tellitumaks
Naiste ja alaealiste puhul polnud see võimalik, sest arrigatio oli võimalik vaid isikute juures, kel on õigus osa võtta rahvakoosolekul. Hiljem toimus see avaliku tahteavalduse teel. Adoptio- Lapsendamine kitsamas mõttes. See on Persona alieni iuris- teise perekonnapea võimu all oleva isku perekonda võtmine. Algselt oli see keerukas ja näiliselt lapse kolmekordse müümisega isa poolt. Hilje,m justinianus määras, et toimugu see lihtsa teadaandega kohtu ees. 14. Emancipatio-isa vabasta tehingu teel poja. Tasuks jäeti isale kasutada vabakslastud poja pool varandust. Eestkoste ja hooldus Kui teovõimetuks on persona sui iuris luuakse perekondliku kaitse surrogaat ja selleks on kasikinstituut: tutela-eestkoste ja cura-hooldus. Algul oli loomulik eestkostja hoolealuse lähim pärija. 15. Tutela legitima-seadusliik eestkostja 16
TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED · I TASE BIOLOOGIA FÜSIOLOOGIA MEDITSIIN PEDAGOOGIKA PSÜHHOLOOGIA ÜLDTEADMISED TREENERITE TASEMEKOOLITUS SPORDI ÜLDAINED I TASE 2008 Käesolev õpik on osa Eesti Olümpiakomitee projektist "1.3. taseme treenerite kutsekvalifikatsiooni- süsteemi ja sellele vastava koolitussüsteemi väljaarendamine", II etapp. Projekti rahastavad Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti Vabariigi Haridus- ja Teadusministeerium riikliku arengukava meetme "Tööjõu paindlikkust, toimetulekut ja elukestvat õpet tagav ning kõigile kätte- saadav haridussüsteem" raames. Projekti viib läbi Eesti Olümpiakomitee, partner ja kaasrahastaja on Haridus- ja Teadusministeerium. Eesti Olümpiakomitee väljaanne. Õpik on vastavuses Eesti Olümpiakomitee poolt kinnitatud õppekava- dega. Õpik on piiranguteta kasutamiseks treenerite koolitustel. Esikaas: Fred Kudu Tartu Ülikooli kehakultuurit...
TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde TÖÖLEPINGU SEADUS Selgitused töölepingu seaduse juurde Koostajad: Egle Käärats Thea Treier Seili Suder Maria Pihl Mariliis Proos 2013 töölepingu seadus Selgitused töölepingu seaduse juurde Töölepingu seadus, vastu võetud 17. detsembril 2008. a, jõustunud 1. juulil 2009. a. Tööelu arengu osakond Sotsiaalministeerium Gonsiori 29, 15027 Tallinn e-post: [email protected] tel: 626 9301 faks: 699 2209 Kaanekujundus: Jaana Kool Küljendus: Eve Strom Trükk: Tallinna Raamatutrükikoda Kirjastus Juura www.juura.com ISBN 978-9985-75-380-4 EESSÕNA Teadmised üksteise õigustest ja kohustustest on hea ja avatud suhtlemise alus tööelus. Teadlik käitumine töösuhetes annab osapooltele võimaluse olla teineteisele võrdväärne partner ja ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
