PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Referaat Koostaja: Laura-Liis Piigert Juhendaja: Maie Jesjutina 2012 PÄRNU 1. , 9 , 1156 - . , , , 1156 , , , - , , . 1153 . , , . , . : , , , . . , , , . , , . - , , . , , - , . , , , , . , , . , , (). , . , , . , 9 , . 12 , , . , . 1147 , - , , -, « », , - ( ). , , , . , 15 1157 , , , . , -.
... : : 7 9 : · 1147 · 1156 ( ) · · 8,9 . : « , ; , ; , .» . . · 1491 · 250 · 6,12 . . . . . · 1586 . · : 40 , 5 , 890 · 1734 . · 200 . · . - . (1762) ... http://www.kreml.ru/ :
-- , -, - - , . . 1156 850 3 . 16- 18 5 . 14,5 7 . 1238 - . - . . 1955 , . 1990 . 1485--95 . -- 2235 , 5 19 , -- 3,5 6,5 . , XIX . - - 40 - . - c .
54 . ... 23..1916 . . «», . 200- 1903 . - . 1960- . 1938- . . , , . .. 1965 . 629 . 907 . - . 1879 . ... , . ..» ». 1967 . 1715 . ... ( ) « », 1833-1850 . - .. .. , 1147 , , , , - : « ». . , 1147 . , . , . , . , . 1156 . - . 1 30- 14 , , , . 1367 . 15 , . III , 2,25 . 10 18- . , , 80 , , . 20 , . , , . - , 1326 . 3 , , . . . « ».- - -.- , « , ». 1748 , 200 . 700 . , . , , 1586 . -. 2400 . . -. , 26,5 16 , -. 1555-60
, , , , , . 100 , : , , , , , , , , . " ": -, , , , , , , . - , : , - - , , , - , - , - , . , , , , , . , , . , , , , , . . . . - , , -, . - , 27,5 . , - - , - . , , . , , . -. 1147 . 1156 850 3 . 16-18 5 . 14,5 7 . . , . 1238 - . 1264 . 1339 . -- , - « », 1330 , -- « ».[1] 1933 . , ( ) . XV . 1830--40 . , 1365 , , . , . 1483 .
M . . 1000 . 9 , (eeslinnad) 14.4 . . . -10 , + 18 +25 . . 100 . . 1147 . 1712 1918 - . 12. 1918 . 1156 () . . -. 1367 . 1483-95 ( telliskivi ). 20 . ( (kinnitatud) ). (tuntud) XV-XVII . (katedraalid) (1475-1479), (1484- 1489), (1505-1508). (kellatorn) (1505-1508) , (1487-1489) (Suur Kremli palee), (Relvapalat ) (1844-1851), (Kongresside palee)(1956-1961), - -(XVI-XVIII .)
-- , - , - - , . , - -- , . . -- 27,5 . -, - -- , -- . , (II . .). - , ( I . .) , , , . -. 1147 . 1156 850 3 . 16- 18 5 . 14,5 7 . . , . 1238 - . 1264 . 1339 . -- , -- « », 1330 , -- « ».[1] 1933 . , ( ) . XV . 1830--40 . , 1365 , , . , . 1483 . . 1501--03 , . XX , , 1905 . , . 1929 . 1367 , , (
Die Stelle, an der heute Stockholm steht, wird zum ersten Mal vom isländischen Dichter und Sagenschreiber Snorri Sturluson (11791241) erwähnt: Er beschreibt in der Ynglingasaga eine Pfahlbarriere über die heutige Wasserstraße Norrström, die er Stokksunda nannte. Blasonierung des Stadtwappens von Stockholm: ,,In Blau ein goldenes hersehendes gekröntes Manneshaupt." Das Haupt stellt den Kopf König Eriks IX., des Heiligen, dar, auch Erik Jedvardsson genannt, König von 1156 bis 1160. Die Darstellung basiert auf dem mittelalterlichen Siegel der Stadt Stockholm. Die Stadtregierung (schwedisch kommunstyrelse), die aus 13 Mitgliedern besteht (sechs Moderate, vier Sozialdemokraten, ein Liberaler, ein Grüner, ein Vertreter der Linkspartei), wird nach dem Verhältniswahlprinzip gewählt, das heißt, dass die im Stadtparlament vertretenen Parteien auch in der Stadtregierung repräsentiert sind. Ein großer Teil der Verantwortung für die Wahrnehmung der
KUNSTIAJALUGU R O M AAN I S T I I L J A G O O T I K A ROMAANI STIIL 10.-12.saj CULNY KLOOSTER Prantsusmaa 910. aastal Romaani stiil MARIA LAACHI KIRIK Saksamaa Romaani stiil 1093-1156 ehitati (63 aastat) POITIERS´ JUMALAEMA KIRIK Prantsusmaal Romaani stiil 10. sajand avati PISA TOOMKIRIK Itaalia 1063-12.sajand ehitati Romaani stiil PÜHA MARKUSE KATEDRAAL (SAN MARCO) Veneetsia, Itaalia 1063-1092 ehitati Romaani stiil BORGUNDI KIRIK Norra Romaani stiil 12. sajand avati DURHAMI KATEDRAAL Inglismaa Romaani stiil 1018 avati VIIMSE KOHTUPÄEVA RELJEEF Prantsusmaa Romaani stiil GERO RIST Saksamaa 187 cm 965-970.a Puit
12 2306 2412 106 11236 37 2478 2412 66 4356 13 2296 2412 116 13456 38 2487 2412 75 5625 14 2491 2412 79 6241 39 2430 2412 18 324 15 2457 2412 45 2025 40 2447 2412 35 1225 16 2534 2412 122 14884 41 2446 2412 34 1156 17 2437 2412 25 625 42 2475 2412 63 3969 18 2464 2412 52 2704 43 2406 2412 6 36 19 2455 2412 43 1849 44 2467 2412 55 3025 20 2405 2412 7 49 45 2450 2412 38 1444 21 2501 2412 89 7921 46 2465 2412 53 2809
13 2 26 338 3348,89 18 1 18 324 1290,25 23 1 23 529 956,05 24 1 24 576 895,21 26 2 52 1352 1559,05 34 1 34 1156 396,81 35 1 35 1225 357,97 39 1 39 1521 222,61 41 1 41 1681 166,93 44 1 44 1936 98,41 45 1 45 2025 79,57 46 1 46 2116 62,73
suurim linn, seda nii halduspiirides kui ka linnastus elavate inimeste arvult. 5 2.1 Moskva ajalugu Linna esmamainimese aastaks loetakse aastat 1147, kui Kiievi suurvürst Juri Dolgoruki pärast piirkonna vallutamist Novgorodi vürstiriigilt, kutsus sinna oma venna Severski vürsti Svjatoslav Vladimirovitsi kohtumisele, et tähistada nende poolt Moskva ja Smolenski piirkonnas läbiviidud edukat sõjakäiku. 1156. alustati Moskva ja Neglinnaja jõe ühinemiskohale ühele 7-st Moskva kõrgendikule Borovitski kõrgendikule kindlustatud linnuse ehitamist, millest kujunes aja jooksul välja Moskva vürstide residents - Moskva Kreml. Vaatamata linnuse rajamisele ei omandanud Moskva asustatud punktina suurt tähendust ning oli vaid üks kindlustatud punktidest Suzdali vürstiriigis, mida juhtisid suurvürsti asehaldurid. Moskva sai Vene riigi pealinnaks Ivan III ajal. Aastal 1712 viidi Venemaa pealinn
LIIVIA LEKIN Vanalinnas Tallinna 7. Keskkooli ja aastal 1980 ERKI moekunsti erialal. Ta töötas aastatel 1981 1987 ajakirja Siluett toimetuse s ja Tallinna Moemajas. Aastatel 19871997 oli ta Eesti Kunstiakadeemia õppejõ ud, aastast 1990 dotsent, aastatel 19901993 oli Kasutatud materjalid: www.wikipedia.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_keraamikute_loend www.katariinagild.eu http://et.wikipedia.org/wiki/Skulptorite_loend http://klaasikunst.ee/?page_id=1156 www.ivolill.com http://et.wikipedia.org/wiki/Liivia_Le%C5%A1kin www.liivia.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Anu_Raud http://et.wikipedia.org/wiki/Tanel_Veenre www.tanelveenre.com http://et.wikipedia.org/wiki/Birgit_P%C3%BCve www.birgitpuve.com http://et.wikipedia.org/wiki/Navitrolla www. navitrolla.ee http://et.wikipedia.org/wiki/Tauno_Kangro www.skulptuuristuudio.ee pildid otsingumootorist GOOGLE
2 2 1526 -75 1135 -68 -71,50 1893 -49 3 3 1485 -116 1106 -97 -106,50 1865 -77 4 4 1390 -211 1063 -140 -175,50 1810 -132 5 5 1320 -281 1005 -198 -239,50 1786 -156 6 6 1230 -371 955 -248 -309,50 1753 -189 7 7 1156 -445 910 -293 -369,00 1728 -214 8 8 1082 -519 860 -343 -431,00 1694 -248 9 9 1011 -590 816 -387 -488,50 1667 -275 10 10 945 -656 769 -434 -545,00 1646 -296 11 11 879 -722 735 -468 -595,00 1627 -315
6.95463 36 1092 1048 9 -5.38584E-05 6.94889 38 1098 1042 7 0.000100072 6.94312 40 1104 1036 2 0.000239439 6.93634 42 1111 1029 3 0.000389458 6.92951 44 1118 1022 7 0.000526891 46 1153 987 6.89467 0.00126152 6.89365 48 1154 986 6 0.001230075 6.89162 50 1156 984 6 0.001221481 6.88857 52 1159 981 2 0.001233221 6.88448 54 1163 977 7 0.001263209 630 1999 141 4.94876 0.003180857 5.01063 630 1990 150 5 0.003082642 5.01063 640 1990 150 5 0.003034476 5.01063 640 1990 150 5 0.003034476 5.01063 640 1990 150 5 0.003034476
18 4 72 1296 4656,70 20 1 20 400 1031,69 22 1 22 484 907,21 27 2 54 1458 1262,03 29 1 29 841 534,53 31 1 31 961 446,05 34 1 34 1156 328,33 36 1 36 1296 259,85 37 1 37 1369 228,61 41 1 41 1681 123,65 42 1 42 1764 102,41 46 2 92 4232 74,91 47 1 47 2209 26,21 50 1 50 2500 4,49
18 4 72 1296 4656,70 20 1 20 400 1031,69 22 1 22 484 907,21 27 2 54 1458 1262,03 29 1 29 841 534,53 31 1 31 961 446,05 34 1 34 1156 328,33 36 1 36 1296 259,85 37 1 37 1369 228,61 41 1 41 1681 123,65 42 1 42 1764 102,41 46 2 92 4232 74,91 47 1 47 2209 26,21
05263158 1059.5025 23 1 23 529 0.04347826 815.1025 24 1 24 576 0.04166667 759.0025 26 2 52 1352 0.03846154 1305.605 33 1 33 1089 0.03846154 344.1025 34 1 34 1156 0.03030303 308.0025 35 2 70 2450 0.02941176 547.805 38 1 38 1444 0.02857143 183.6025 39 2 78 3042 0.02857143 315.005 41 1 41 1681 0.02631579 111.3025 44 2 88 3872 0
тысячелетия до н. э.) Первоначально, Кремль служил как укрепление посёлка, возникшего на Боровицком холме, мысе при впадении р. Неглинной в Москву-реку. Первое летописное упоминание о Москве относится к 1147 году. В 1156 году на территории современного Кремля были построены первые укрепления общей протяжённостью около 850 метров и площадью около 3 га. Укрепление было окружено рвом шириной 16-18 м и глубиной не менее 5 м. Земляной вал по ширине был около 14,5 м и 7 м по высоте. Для тех
Variatsioonikordaja: 61,0% Dispersioon: 516,00 c. Kulu joogile variatsioonrida Kulu joogile, Laudade arv xi xifi xi-x (xi-x)2fi 1 20 24 10 240 -26 16224 20 40 9 30 270 -6 324 40 60 1 50 50 14 196 60 80 1 70 70 34 1156 üle 80 1 90 90 54 2916 Kokku: 36 720 20816 Peamised statistilised näitajad kulu joogile variatsioonrea põhjal (eurodes): 1 3, 3 Mood: 1 1 6, 0 Mediaan: 0 2
) 4.4 1200 300 100 100 100 300 300 300 4.5 180 45 15 15 15 45 45 45 4.6 3595,9 649, 161, 161,7 325,8 551,7 904,2 842, ( , 2 08 54 2 2 04 .) 5. (3.-4.) 4219,2 1582 448, 507,4 625,6 1156, 1284, 845, 4 94 4 2 06 28 8 , . 01.01.2011 16000 . 15991. 26 ÄRIPLAAN "OÜ Creative Ruks firma avamine" Valeriya Mikhaylova V.2.2. 5.5
18 18 1 18 324 19 19 1 19 361 23 23 1 23 529 24 24 1 24 576 26 26 2 52 1352 26 33 1 33 1089 33 34 1 34 1156 34 35 2 70 2450 35 38 1 38 1444 35 39 2 78 3042 38 41 1 41 1681 39 44 2 88 3872 39 45 3 135 6075 41 46 1 46 2116
alumine teraline kiht 3 mm 754,7 m2 5 RUUMITARINDID JA PINNAKATTED 51 Vaheseinad 513 Metallvaheseinad Teraskarkass 66 mm 1926 jm. 516 Puit- ja kipsplaatvaheseinad Kipsplaatide pigaldamine metallkarkassile, ilma karkassi maksumuseta 1156 m2 52 Siseuksed 521 Lukustus ja varustus 60 tk 523 Terasuksed Terasprofiilist kahepoolne tuletõkke uks EI30 2 tk 525 Puituksed Spooitud ukseplokk sile SP, M8x21 58 tk 53 Siseseinte pinnakatted 531 Värvkatted Paneel- ja vaheseinte viimistlemine värvi alla 2639 m2 535 Plaatkatted
Vahemälu: 8 MB Jahutusvõimsus (TDP): 84 W · Hind 363,79 (,,Fauni Kaubanduse OÜ") 5 Protsessori ventilaator Corsair CPU Cooler Hydro H115i Extreme Radiaatori mõõdud: 140mm x 312mm x 26mm Ventilaatori mõõdud: 140mm x 25mm Ventilaatori kiirus: 2000 +/- 10% RPM Maksimaalne õhuvool: 104.65 CFM Müra tase: 40 dB(A) Ühilduvus: IntelTM LGA 1150, 1151, 1155, 1156, 1366, 2011 ja 2011-3, AMDTM sockets FM1, FM2, AM2, and AM3 Koosneb kahest 140mm ventilaatorist. · Hind 152,83 (,,Fauni Kaubanduse OÜ") 6 Mälu Vengeance® Pro Series 16GB (2x8GB) 1.35V DDR3L DRAM 1600MHz C9 Tüüp: DRAMM Korpuse tüüp: DIMM 240 kontaktiga Mälu tüüp: DDR3L Mahtuvus: 16 GB : 2 x 8 GB Toote tüüp: RAM mälu Mälu pinge: 1.35V / 1.5V Kiirus: 1600MHz Latentsus: CL9 (9-9-9-24)
veetakse eeskätt koksi, kivisütt ja rauamaaki. Ajalugu Tänase Austria territooriumi, mis oli asustatud juba eelajaloolisel ajal, haaras enda valdusse Rooma riik, mis leidis aga viimaks oma lõpu rahvaste rände tormilises keerises. Umbes 800. aastal peale Kristust asutas Karl Suur Doonau ja Drau jõgede vahelisel alal Karolingide maa, kaitsmaks seda avaaride rünnakute vastu. 976. aastal läänistasid Babenbergid selle territooriumi, mis 1156. aastal nimeti ümber hertsogkonnaks. Dünastia väljasuremise tõttu sattus Austria hertsogiriik Svaabimaalt pärit Habsburgide kätte. Viimased ehitasid osavat abiellumis- ja liitumispoliitikat ajades üles maailmariigi. Alates 15. sajandi keskelt kandsid Habsburgid pea pidevalt Püha Rooma Riigi keisrikrooni. 1522. aastal jagunes Habsburgide dünastia hispaania ja austria liinideks. Viimane omandas tänu 1526
6 52 2704 39 1521 13 169 7 41 1681 50 2500 18 324 8 52 2704 65 4225 45 2025 9 46 2116 62 3844 64 4096 10 74 5476 75 5625 34 1156 Q1 33426 27285 18604 Tj 556 501 370 Tj^2 309136 251001 136900 Faktorid, p=10 Korduse F6 F7 F8 dq yi6 yi6^2 yi7 yi7^2 yi8 yi8^2
23 6666,67 253333 1372 8039 24 6666,67 246667 1336 8003 25 6666,67 240000 1300 7967 26 6666,67 233333 1264 7931 27 6666,67 226667 1228 7894 28 6666,67 220000 1192 7858 29 6666,67 213333 1156 7822 30 6666,67 206667 1119 7786 31 6666,67 200000 1083 7750 32 6666,67 193333 1047 7714 33 6666,67 186667 1011 7678 34 6666,67 180000 975 7642 35 6666,67 173333 939 7606 36 6666,67 166667 903 7569
o Socket 489/Socket N o Socket 495 o PAC418 o Socket 603 o PAC611 o Socket 604 o Socket 754 o Socket 940 o Socket 479 o Socket 939 o LGA 775/Socket T o Socket 563 o Socket M o LGA 771/Socket J o Socket S1 o Socket AM2 o Socket F/Socket L o Socket AM2+ o Socket P o Socket 441 o LGA 1366/Socket B o rPGA 988A/Socket G1 o Socket AM3 o LGA 1156/Socket H o Socket G34 o Socket C32 o LGA 1248 o LGA 1567 o LGA 1155/Socket H2 o LGA 2011/Socket R o rPGA 988B/Socket G2 o Socket FM1 o Socket AM3+ o Socket FM2 o LGA 1150/Socket H3 o Socket G3 Socket 1 Inteli protsessoripesa millel on 169 auku 17x17 ridades andis toidet 5v ja on ühilduv Intel 486SX, 486DX, 486DX2, 486DX2, ja 486DX4 protsessoritega. Socket 2
Loodi ilmalik maarahu sanktsioonisüsteem, mida viisid ellu kuningad ja maarahukohus. Maarahu erines jumalarahust oma vägivaldsuse poolest. Maarahu rikkumisel rakendati sanktsioonisüsteem, mis nägi ette, et nt kui keegi varastas 5 killingut või suurema summa raha, pidi ta silmad või käe kaotama. Territoraalriikide teke: Territooriumi, kindlalt piiritletud maa-ala avastamine riikluse alusena toimus ootamatult 12. sajandi II poolel. Klassikaline näide on Austria Privilegium minus aastast 1156. Marchia Austriae´st sai Ducatum Austriae, Idamargist sai Austria hertsogiriik, Terra Austriae, tänase Austria põhiosa Viini ja Salzburgi vahel. Keiser Friedrich Barbarossa I pidi võimule tulles lahendama vana tüli Püha Rooma Riigi kaguosas. Tuli lõpetada riid Staufide ja ja Welfide koja vahel. 1156. aastal näis, et vaevalistes poliitilistes läbirääkimistes saavutatud kompromiss lahendab asja alatiseks.
· 323-30 eKr kasutatakse Egiptuse viljaaitu pankadena. Aleksandrias asub keskpank. Esmakordselt tehakse rahaülekandeid. · 269 eKr roomlased valmistavad ja lasevad käibele hõbemündid · 765 pKr saab Inglismaal hõbepenn peamiseks mündiks · 812 paberraha kasutuselevõtt Hiinas seoses vase puudujäägiga müntide vermimisel · (Bailey, G., Law, F. Raha ajalugu) · 970 võeti Hiinas paberraha iseseisva rahana kasutusele · 1156 Konstantinoopolis esimene teadaolev valuutavahetus: 115 Genua naela 460 bezoti vastu · 1483 esimesed paberrahad Euroopas nn kodurahana (Tohv, A. Eesti Vabariigi paberraha 1919-1940+1991-2008) Raha tekkimise eeldused: · motiiv raha tekkimiseks; · ressursid raha kasutuselevõtuks; · ressursid raha valmistamiseks. Raha kasutuselevõtt: aitas vahetuses säästa rohkem aega, kui kulus raha valmistamiseks
1080 20,67 1082 20,47 1084 20,3 1086 20,12 1088 19,96 1090 19,79 1092 19,63 1094 19,48 1096 19,33 1098 19,18 1100 19,03 1102 18,88 1104 18,73 1106 18,6 1108 18,47 1110 18,33 1112 18,21 1114 18,08 1116 17,95 1118 17,83 1120 17,71 1122 17,58 1124 17,46 1126 17,35 1128 17,23 1130 17,12 1132 17,01 1134 16,88 1136 16,76 1138 16,64 1140 16,53 1142 16,43 1144 16,31 1146 16,2 1148 16,09 1150 15,98 1152 15,88 1154 15,77 1156 15,67 1158 15,56 1160 15,46 1162 15,35 1164 15,24 1166 15,13 1168 15,03 1170 14,93 1172 14,84 1174 14,73 1176 14,63 1178 14,52 1180 14,42 1182 14,32 1184 14,21 1186 14,11 1188 14,01 1190 13,91 1192 13,82 1194 13,72 1196 13,61 1198 13,51 1200 13,41 1202 13,31 1204 13,22 1206 13,12 1208 13,02 1210 12,92 1212 12,83 1214 12,73 1216 12,63 1218 12,55 1220 12,45 1222 12,35 1224 12,26 1226 12,17 1228 12,08 1230 11,98
2010 179 128880 25.01.2010 92 83720 26.01.2010 203 205030 28.01.2010 283 209420 30.01.2010 287 203770 Grand Total 5062 4533460 lõikes Kogus sortide ja valdade lõikes Sum of p_kogus p_sort vald 1 2 3 4 5 Grand Total Abja 336 342 395 203 52 1328 Tali 515 1156 840 808 290 3609 Tori 102 23 125 Grand Total 851 1498 1337 1011 365 5062 and Total Päringud Vald kuupäev müüja vald p_liik Tori 02.01.2010 Paulus Madis Tori saar Abja 04.01.2010 Naaber Paul Abja mänd 04.01.2010 Naaber Paul Abja kask 04.01
42 Aknalauade paigaldus 141,6 jm. 0,3 42 5 2 3 43 Veeninade paigaldus 141,6 jm. 0,5 71 8 2 4 44 Välisuste paigaldus 5 tk. 5 25 3 2 2 Kerged vaheseinad 45 Metallkakassi montaaz 1926 jm. 0,05 96 10 6 2 46 Heliisolatsioon 1156 m2 0,2 231 24 6 4 47 Vaheseinte montaaz 1156 m2 0,4 462 47 6 8 48 Veevarustus 1 kmpl 600 600 60 4 15 20 49 Kanalisatsioon 1 kmpl 600 600 60 4 15
Geom. tsenter ülem. piir sagedus tõenäosus funktsioon keskm. Ruut- keskm. keskm. xi xüi ni pi F(xüi) ni*xi ni*xi2 ni*ln(xi) 5.500 7 2 0.016 0.016 11 60.5 3.409 8.500 10 16 0.129 0.145 136 1156 34.241 11.500 13 28 0.226 0.371 322 3703 68.386 14.500 16 41 0.331 0.702 594.5 8620.25 109.640 17.500 19 20 0.161 0.863 350 6125 57.244 20.500 22 12 0.097 0.960 246 5043 36.245 23
1115 6,24 1116 6,2 1117 6,17 1118 6,13 1119 6,1 1120 6,07 1121 6,03 1122 6 1123 5,97 1124 5,93 1125 5,9 1126 5,86 1127 5,82 1128 5,79 1129 5,75 1130 5,72 1131 5,68 1132 5,65 1133 5,61 1134 5,58 1135 5,54 1136 5,51 1137 5,47 1138 5,43 1139 5,4 1140 5,37 1141 5,33 1142 5,31 1143 5,27 1144 5,24 1145 5,21 1146 5,17 1147 5,13 1148 5,1 1149 5,07 1150 5,04 1151 5 1152 4,96 1153 4,93 1154 4,89 1155 4,86 1156 4,83 1157 4,79 1158 4,75 1159 4,72 1160 4,69 1161 4,66 1162 4,62 1163 4,59 1164 4,56 1165 4,52 1166 4,49 1167 4,46 1168 4,43 1169 4,4 1170 4,36 1171 4,33 1172 4,3 1173 4,27 1174 4,24 1175 4,21 1176 4,17 1177 4,14 1178 4,1 1179 4,06 1180 4,03 1181 4 1182 3,97 1183 3,94 1184 3,91 1185 3,87 1186 3,84 1187 3,81 1188 3,78 1189 3,74 1190 3,72 1191 3,68 1192 3,65 1193 3,62 1194 3,59 1195 3,56 1196 3,52
Tartu regiooni suurema käibega firmad Töötajaid Käive milj. EEK Märkusi 2002 2004 2006 2007 Beetak AS 146 302 86 Tartu, kalatööstus Grüne Fee Eesti 93 94 108 kasvuhooned A. le Coq AS 380 406 670 962 1156 Õlu ja karastusjoogid Valio Laeva Meierei 170 Laeva Piim TÜH 230 381 Põltsamaa Meierei 66 124 151 Juustutööstus Werol Tehased 68 295 325 353 Painküla, rapsiõli Pere Leib AS 439 139 149 215 185 Tartu Veski AS 42 102 179 200 322
Kurgi ridade vahel salatit. Porgandi reavahedes kapsast. Porgand ja till tegelikult omavahel ei sobi kuid samas parandab till porgandi idanevust ja maitset. Sibula ja salati vahel on samuti allelopaatiline mõju, kuid teatud tingimustes võivad nad olla teineteisele kasulikud. Mahepõllumajanduslik tootmine püsirohumaa ja loodusliku rohumaa eest, mille hektari kohta peetakse vähemalt 0.1 lü loomi ja nendest vähemalt 50% on mahepõõllumajanduslikul pidamisel 1156 kr/ha. Teravilja, söödajuurvilja, kaunvilja, tehnilise kultuuri, kartuli, mustkesa eest 1516 kr/ha. Avamaa köögivilja, ravim- ja maitsetaimede ning puuvilja- ja marjakultuuride eest 3764 kr/ha. Kultuuride valikul ökokülvikorda ja nende järjestuse määramise aluseks on: - umbrohu-, haiguste- ja kahjuritõrje - lämmastikuga rikastamine (25-30% liblikõielisi) - mullaviljakuse hoidmine - mulla kobestamine - huumus- ja toitainetevaru suurendamine
kätte. 1136-37 novgorodlaste plestõus, Vsevolod saadetakse perega minema. Novgorod hakkab endale ise vürste valima, Veetse valib. Rahvakoosolek, ettepanekud, karjumis eärgi otsustati, kes rohkem karjub, see võidab. Veetse rikkamate bojaaride parlament, u 300 tähtsamat ja rikkamat novgorodlast. Isandate nõukogu valmsitas arutatavaid küsimusi ette. Nõukogu eesotsas oli Novgorodi peapiiskop, kõige suurema võimuga isik Novgorodis. Kui varem määrati Kiievi, siis 1156 hakati ise piiskopi valima. Sofia katedraalis hoiti kaubamõõtusi, kaalude algnäidiseid, pikkuste pulkasid. Vahel pidid välismaa kaupmehed oma kaubakeldrite võtmeid hoidma peapiiskopi juures. Novgorodi linnakohtu kohtunik. Oma sõjavägi ja nõukogu olid tal, ei jäänud Vene vürstidele alla. Passadnik tähtsal kohal, algul nagu vürsti abiline nimetatud Kiievi vürsti poolt määratud. Pärast Novgorodi revolutsiooni hakkas passadnikut veetse
1796 1334 Sikemäe Kaarel Harju 04:37:20 M20 34 36 Suur Ivo Valga 02:50:34 M20 641 784 Sõmmer Tauno Viljandi 03:37:54 M20 795 2178 Taal Kalle Tartu 03:46:08 M20 Oksana Perova 13.11.2009 416 454 Tammemäe Joosep Viljandi 03:25:50 M20 1156 2658 Tammjärv Karel Tartu 04:03:43 M20 792 2644 Tammsalu Mihkel Võru 03:45:52 M20 1334 336 Taros Taavi Tartu 04:11:52 M20 1215 2487 Teener Kristjan Tallinn 04:06:08 M20 1776 1486 Tervonnõi Armin Tallinn 04:35:45 M20 782 1135 Tiirik Urmas Tartu 03:45:13 M20 745 1097 Tiivoja Rauno Võru 03:43:18 M20
uus keskus lisaks. 12.saj merjalaste piirkodn, mis hakkab slaavistuma- tekivad linnad (Vladimir, Moskva, Jaroslavl..). Üleminek läänemeresoome keelelt slaavi keelele ajapikku. Just Vladimiri valitseja hakkab ennast nimetama Vladimiri suurvürstiks. Juri Dolgoruki ( võimas vürst, kelle käsi ulatus kaugele (nt. tegeles Kiievi asjadega). 1147. a kutsus ta venna Severski vürsti Svjatoslav Vladimirovitsi kohtumisele paika nimega Moskva. Seda aastat loetakse Moskva esmamainimise aastaks. 1156. A laskis ta sinna ehitada puust linnuse. Ta järglane Andrei Boboljuvski (1157-1174)- vallutas Kiievi, tapeti. Pärast isa surma 1157 valis bojaaride ja kaupmeeste kogu Rostovi-Suzdali vürst- konnas Andrei Vladimiri, Rostovi ja Suzdali vürstiks. Algul sai ta toetuda eelkõige bojaaridele. Varsti aga ümbritses vürst end teenistuslastest, osalt isegi mittevabadest koosneva kaaskonnaga. Sellega jättis ta end ühelt poolt ilma bojaaride poolehoiust, II poolt aga sai ta
1148. Mida rohkem seadusi luuakse seda rohkem rikkujaid meil on 1149. On palju suurte teadmistega inimesi, kes ei ole ometi targad 1150. kaheldes jõuame tõeni 1151. Otsige iseendas ja te laiate kõik, ka vead 1152. Pole olemas muret, mida aeg ei vähenda ega pehmenda 1153. Igal ühel on oma väikese varba valu tähtsam kui maailmaõnnetused 1154. Paljud inimesed on nagu vorstid. Nende sisuks on see, mida neisse on topitud 1155. Ajaloo valged laigud on sageli tumeda võitu 1156. Kõigi kuritegude põhjuseks on valestimõistmised, põhjendamisvead või kirehood 1157. Kõige raskemini mõistetav asi maailmas on tulumaks 1158. Ainult väga ükskõiksed või väga intelligentsed inimesed saavad muutustele vastu panna 1159. See, mis on otse nina ees, kipub kahe silma vahele jääma 1160. Ma olen nagu palvetaja, kelle palved ei täitu üksnes sellepärast, et ma ise ei usu neisse 1161. Ma mõtlen endast kui kingitusest, mida ei saa igaühele kinkida 1162
20464 7800876-1Sipelga 58.19273326.412298 20464 Rõngu vald 30617 7800875-1Sipelga 58.19238126.411849 30617 Rõngu vald 21347 5100496-1Sipelga tee59.19461825.809750 21347 Ambla vald 26213 5100497-1Sipelga tee59.19441425.809058 26213 Ambla vald 1153 09102-1 Sirbi 59.45466424.682769 1153 Põhja-Tallinn 1155 09104-1 Sirbi 59.45488524.681688 1155 Põhja-Tallinn 1154 09103-1 Sirbi 59.45503924.681285 1154 Põhja-Tallinn 1156 09105-1 Sirbi 59.45526124.680966 1156 Põhja-Tallinn 942 04002-1 Sireli 59.37346824.633530 942 Nõmme 944 04102-1 Sireli 59.37285 24.6333 944 Nõmme 23356 8600637-1Sireli 57.84802827.025905 23356 Võru vald 119488 7000507-1Sireli 58.97222724.727491 119488 Rapla vald 138340 7801290-1Sireli 58.52881426.779133 138340 Tartu vald 26253 5900742-1Sirevere 59.05801726.463087 26253 Laekvere vald 26254 5900741-1Sirevere 59
, L. de la Hoz, and J. A. Ordonez. 1999. starter cultures. Meat Science 58:111–116. Contribution of the microbial and meat endogenous Etherington, D. J. 1984. The contribution of proteolytic enzymes to the free amino acid and amine contents of enzymes to postmortem changes in muscle. Journal dry fermented sausages. Journal of Agricultural and of Animal Science 59:1644–1650. Food Chemistry 47:1156–1161. Farnworth, E. R. 2003. Handbook of Fermented Holzapfel, W. H., and U. Schillinger. 2002. Introduction Functional Foods. Boca Raton, Fla.: CRC Press. to pre- and probiotics. Food Research International Fernández-Ginés, J. M., J. Fernández-López, E. Sayas- 35:109–116. Barberá, and J. A. Pérez-Alvarez. 2005. Meat prod- Iikura, Y., Y. Imai, A. Akasawa, K. Fujita, K. Hoshiyama, ucts as functional foods: A review
1145 8325 1/14/2009 Critical 27 1146 8353 5/15/2009 Medium 34 1147 8353 5/15/2009 Medium 16 1148 8384 5/5/2010 High 37 1149 8387 3/20/2010 Not Specified 35 1150 8388 2/23/2012 Low 39 1151 8388 2/23/2012 Low 37 1152 8388 2/23/2012 Low 42 1153 8390 4/21/2012 Medium 24 1154 8391 8/28/2011 High 4 1155 8416 8/6/2010 Low 2 1156 8419 9/29/2011 Critical 19 1157 8419 9/29/2011 Critical 24 1158 8422 4/14/2009 Medium 33 1159 8422 4/14/2009 Medium 18 1160 8450 4/13/2012 Not Specified 24 1161 8450 4/13/2012 Not Specified 22 1162 8454 8/15/2012 Medium 38 1163 8480 1/29/2011 High 11 1164 8480 1/29/2011 High 3 1165 8513 7/15/2011 Low 9 1166 8513 7/15/2011 Low 8
annaabi.ee 
