SISSEJUHATUS AS Infotark, mida inimesed teavad nime all Büroomaailm loodi 1992. aasta oktoobris. Tänavu 16.oktoobril täitus 22 aastat Eestis ettevõttena tegutsedes. Firma haldab Eestis kaupluste ketti Büroomaailm, millesse kuuluvad tänase päeva seisuga kauplused Tallinnas (Peterburi tee 92e, Liivalaia 20 ja Kadaka tee 1), Tartus (Rebase 12a), Narvas (Puškini 21), Jõhvis (Keskväljak 4), Pärnus (Lai 10) ja Valgas (Aia 18) ning Interneti- pood. Lisaks Eestile laienes firma aastal 2002 Leetu, kus kauplused asuvad Vilniuses, Kaunases ja Klaipedas ning 2007. aastal avas kaupluse Läti pealinnas Riias. Täna on Büroomaailm Eesti suurim bürootarvete, -tehnika ja -mööbli müügifirma. Aastal 2002 laienesid nad Leetu, kus on kauplusi Vilniuses, Kaunases ja Klaipedas. Büroomaailma peamisteks trumpideks, miks kliendid on valinud nad oma partneriks kontori varustamisel, on kahtlemata suurim nomenklatuur, mis on pakkumisel Balti regioonis, et
riigiga liitma. Aparaadiehitus- Masinatööstuse allharu, mis toodab väiksemaid keeruka ehitusega seadmeid ehk aparaate. Arvjoonis- Arvandmeid esitav joonis. Assimileerima- Samataoliseks muutma, endasse sulatama; nt väikerahvast kas loomuliku arengu tulemusena või vägivaldselt suurema hulka sulatama. Autonoomia- Osaline iseseisvus, piirkonna piiratud ulatusega sõltumatus riigi keskvõimust. Baltisakslane- Baltimaade sakslane; enamasti keskajal Eestisse ja Lätisse, vähesel määral ka Leetu elama asunud sakslaste järeltulijad, kes säilitasid oma keele ja kultuuri. Beebibuum- Sündimuse ootamatu kiire lühiajaline kasv Berliini müür- 1961. a Saksa DV kommunistlike võimude rajatud kõrge betoonmüür ümber Lääne-Berliini, et takistada Saksa DV kodanike põgenemist Lääne-Berliini ja sealt edasi Saksamaa LV-sse; lammutati 1989.a
4,3% Leedu territooriumist on looduskaitse all. Leedu saematerjalid:Leedu saematerjali eksport suurenes 2012.a. ja oli 346 409 m3, 3% rohkem kui 2011.a. Eksport Euroopasse langes 7% ja Euroopa osa saematerjali ekspordis langes 78 protsendile (85% 2011.a.). Eksport Euroopa Liidust välja kasvas 58% ja oli 77 873 m3. Hööveldamata saematerjali eksport kasvas 6% ja oli 264 410 m3. Ka hööveldatud materjali eksport langes 6% ja oli 81 999 m3, 70% sellest oli mänd. Saematerjali import Leetu langes 3% ja oli 221 286 m3. Väljastpoolt Euroopa Liitu imporditi 136 785 m3 (8% vähem kui 2011.a.) ja Euroopa Liidust 84 501 m3 (7% rohkem kui 2011.a.). Impordist oli 81% hööveldamata saematerjal (2011.a. 84%). Hüüveldatud saematerjali imporditi 12% rohkem kui 2011.a., 41 136 m3. Leedu energia: Leedus on olemas tuumaenergia, mida kasutatakse ja laiendatakse. Leedus kasutatakse mingil määral ka tuuleenergiat, kuid seda vähesel määral.
*1992 asutati AS Skin *1997 asutati Skini AS Skinest Projekt *2000 saadi raudtee ehitusega tegelemiseks tegevusluba ja asutati Lätti samanimeline tütarfirma. *2001 saadi raudteeveeremi remondi tegevusluba *2003-2008 asutati tütarfirmasid erinevatesse riikidesse Millega tegelevad TOP3 ettevõtet? 3. Ehitusettevõte Riverito- Finantsinveteeringute haldamine, koostööleping ettevõttega „AS Merko ehitusega“. Firma on laienenud ka Lätti ja Leetu. Kes on Eesti TOP 3 rikkamat naist aastal 2015? • Tatjana Liksutova: • Vanus: 36 • Vara väärtus: 85 700 000 • Ettevõte: Transgroup Invest • Evelyn Tihemets • Vanus: 32 • Vara Väärtus: 56 000 000 • Ettevõte: Pro Kapital • Galina Ignatenko • Vanus: 57 • Vara väärtus: 31 300 000 • Ettevõte: Eesti mereagentuur Millega tegelevad TOP3 ettevõtet? • Transgroup Invest- Ehitab äri-, büroo- ja administratiivhooneid ning pakub rentida
Lühiajalugu 1999 9. veebruaril asutati investeerimisühing AS Lõhmus, Haavel & Viisemann 2000 Avati finantsportaal lhvdirect.com (tänane finantsportaal) ja esimene investeerimiskonto Algas esimene aktsiamäng (tänane ,,Börsihai") 2002 Avati esindus Riias Loodi LHV pensionifondid 2003 Alustas kauplemiskeskkond LHV Trader 2004 Peakontor kolis City Plaza büroohoonesse 2005 Avati esindus Vilniuses ,,Börsihai" laienes Lätti ja Leetu 2006 Eraldus ettevõtete nõustamisega tegelenud üksus 2008 Avati klienditeenindus City Plaza büroohoone esimesel korrusel Loodi LHV Pärsia Lahe Fond 2009 6. mail saadi pangalitsents, Alustati hoiuste ja ärilaenudega 2010 Käivitati arveldusteenused ja võeti kasutusele uued kontonumbrid, tegevust alustas Helsingi esindus Avati Tartu esindus 2011 LHV alustas jaepangandusteenuste osutamist. Tallinnas avati uus klienditeeninduskeskus;
Lisaks tuulele võib kasu lõigata ka veest. Praegugi on Eestis päris palju hüdroelektrijaamu, mis töötavad justnimelt tänu liikuvale veele. Need ehitatakse suurtele jõgedele ja koskedele. Vesi paneb liikuma hüdroturbiinid koos elektrgeneraatoritega. Nende ehitamine on küll aeganõudev ja ka kulukas, kuid kui jaam kord valmis on, siis elektri tootmine on suhteliselt odav. Selle aasta kevadest on jutud käinud ka võimaliku Leetu rajatava tuumaelektrijaama ümber, kuid paljud inimesed on sellele vastu. Peamsieks põhjuseks võib olla 1986. aastal Ukrainas toimunud Tsernobõli katastroof. Inimesed kardavad, et sarnane asi võib ju juhtuda ka siin, kuid tegelikult asub Eesti juba niigi tuumajaamade rõngas. Balti riikidele oleks kasulik omada ühist energiaturgu. Üheks võimaluseks energia tootmisel on veel maagaasi kasutamine. See on väga kulukas, kuid elektri hinna tõus on garanteeritud niigi.
Indo Eurooplased Elasid indiast Euroopani. Algkodu on Ida Euroopa stepid ja Kashastan. Liikvele läksi neli kui kaks aastatuhandet enne kristust. Olid rändkarjakasvatajad. Läksid: Kreeklased-balani ps, hetiidid- väike aasia, aarialased-india, pärsialased- pärsia, keldid- Lääne euroopasse, germaanlased- Reini jõest itta, slaavlased-dnepri ja doonao vahele, baltlased-läti ja leetu. Hetiidid Asula: väike aasia valitsemis korraldus- kuningriik(kuid kuningal polnud piiramatud võimu). Tegevusalad: karjaksvatus, metallide kaevandmamine , sõdimine, kaubandus. Leiutised: kodaratega, raua sulatamine, hobukaarik. 1200 eKr hävitati riik mererahvaste poolt. Kasutasid (leiutasid) kiilkirja, sekundaarne ühiskond (kasvas välja mesop). Foniiklased Asula: vahemere idaranniku põhja osaa. Olid erinevad linn riigid. Kasvatasid viinamarjuja oliivipuid
võimalik.[1] Võrreldes vahelduvvooluga, on kõrge alalispinge süsteemi (pikkadel vahemaadel) kaod väiksemad, olenevalt pingest ja ehitusest, võivad kaod olla 3% 1000km kohta. EKSPORT JA IMPORT 7 2013.aasta statistika järgi oli jaanuarikuus eksport Eestis kõige suurem. Eestis toodetud elektrienergia eksport ulatus jaanuaris 612 gigavatt-tunnini, kasvades 80%. Eesti elektri koguekspordist moodustas jaanuaris eksport Leetu, Lätti ja Soome. Leetu eksporditi 46%, Lätti 40% ja Soome 14%. Import suurenes samas 31% 292 gigavatt-tunnini. Impordis oli Läti osa 36%, Leedu 32% ja Soomest 32%. Elektri ja soojuse tootmisega seotud ettevõtted: Eesti Energia Narva Elektrijaamad AS (100%): elektrienergia tootmine Eesti tarbijate varustamiseks ja ekspordiks Baltimaadesse, soojusenergia tootmine Narva linna tarbeks ja põlevkivituha müük. Ettevõttel on kaks tootmisüksust: Eesti elektrijaam
kümneid paavsti vasalle. Arvatavasti oli enamik hukatutest eestlased. (Histrodramus, 2018) Pärast seda juhtumit langes Mõõgavendade ordu maine tohutult ning avalikult hakati rääkima Mõõgavendade ordu likvideerimisest. Avaldati arvamust, et see tuleks muuta laitmatu mainega Saksa ordu haruks. (Histrodramus, 2018) Isegi peale seda kui Mõõgavendade ordut oli tabanud rahvusvaheline hukkamõist, jätkas too aktiivselt tegutsemist Baltikumis. 1236. aasta sõjakäik Leetu kukkus ordul täielikult läbi. Ordumeister Folkvin olevat ka selle vastu olnud, sest suvisel ajal oli raske Leetu tungida ja pealegi oli kergemalt relvastatud leedulastel nende maal selge eelis. Mõõgavendade ordu enamuste soov jäi peale ja suunduti Leetu sõjaretkele. Tagasitee pani neile kinni leedulaste malev, kes Liivimaa vanema riimkroonika järgi mõõgavennad mutta surus. Pärast Saule lahingu kaotamist oli selge, et Mõõgavendade ordu enam iseseisva organisatsioonina püsima
Merevaik Page 1 Mis on merevaik? Merevaik on mitmesuguste Palogeeni ja Neogeeni okaspuude kõvastunud vaik. Vahel on merevaigu sees taimede ja putukate fossiile, need merevaigutükid on eriti väärtuslikud. Enamus merevaigust moodustus umbes 50 miljonit aastat tagasi. Page 2 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Page 3 Leetu toovad merevaiku tormilained, mis merevaigu tükke meresetetest välja toovad. Leedus leitakse merevaiku põhiliselt Palanga ja Klaipeda vaheliselt alalt ning pärineb leht ja okaspuudelt. Merevaiku leidub peaaegu igal pool. Page 4 Click to ed...
Rail Baltic on Poolat, Leedut, Lätit ja Eestit ja ka Soomet ühendav uus, Euroopa standartdele vastava ca 950 km. pikkuse rahvusvahelise raudtee projekt. Eesti elu muutuks ka positiivsuse poole, näiteks: väheneks maanteeliikluse koormus, liiklusõnnetuste arv, keskkonna reostamine heitgaasidega, Tallinn ja Pärnu saaksid kiire rongiühenduse, kaubavedu tooks tulu, pääseksime kiirelt ja mugavalt Lätti ja Leetu (kiirest ühendusest Varssavi ja Berliiniga ei saa tegelikult veel rääkida). Kui aga hakata mõtlema negatiivsetele asjadele, on need palju suuremad ning muret tekitavamad, kui positiivsed. Mõtleme nüüd nendele küladele, mis on väga ammu asustatud ning elujõulised- seal pole senini olnud suuri maanteid või raudteid. Ma ei usu, et positiivsed on ülekaalus, sest see projekt tekitaks küll materiaalse ja vaimse kahju Eesti elanikele ning tekitaks ka järgmisetele põlvedele.
läks Krimmi. Eduka idapoliitika nimel oli ta nõus loovutama osa Leedust. Kokkuleppes Liivi Orduga lubas ta osa Zemaitiast. Zemaitias oli aadli osatähtsus väiksem ja domineerisid vabad ja jõukad talupojad. Hoidsid visamalt kinni paganlikust usust. Et saada endale tunnustust kui Leedu kuningale üritas meeldida ka Paavstile kuulutades tatarlastele esimese ristisõja, jõudes koos abiväega Ordust kuni Korskla jõeni. Selles lahingus sai Vytautas hävitavalt lüüa ja pidi naasema Leetu. Edaspidi Saksa Orduga komplitseeritud suhted. Ordu hakkas küll nõrgenema, kuigi näiteks 1393 suutis Gotlandi puhastada mereröövlitest. Vytautas allutas kindlamalt Leedule Smolenski vürstiriigi. Aastatel 1406-1409 kolm sõjakäiku Moskva vürstiriigi vastu sõlmides lõpuks rahu oma sugulase Vassili I. Leedu dünastilised sidemed venega väga tugevad andes ka 56 õigeuskliku leedu vürsti Venemaale. Peale suhete stabiliseerumist Tatarlaste ja venelastega pöördus jälle Ordu vastu
Import Kõige rohkem kaupu imporditakse Soomest, Venemaalt, Rootsist ja Saksamaalt. Peamisteks sisseveetavateks kaupadeks on masinad ja seadmed, mootorikütus, toidukaubad, metallid ja metallitooted, keemiatooted ning kaubad, mida me ise toota ei saa. Importi saaks vähendada näiteks välismaalt ostetavate toidukaupade arvelt, kuid see vähendaks nende kaupade valikut ja tõstaks ühtlasi hinda Eesti tarbijale. Eksport Kaks kolmandikku kaupu eksporditakse Soome, Rootsi, Venemaale, Lätisse, Leetu, Ukrainasse ja Saksamaale. Üle veerandi ekspordist annavad toiduained ja puit ning puidutooted, ehk kaubad, mille valmistamiseks on meil piisavalt palju loodusvarasid ja oskusi. Tekstiilitooted on samuti üsna tähtis eksportkaup, kuid ilmselt vaid nii kaua, kui Eestis püsivad palgad madalamad võrreldes Lääne- ja Põhjaeuroopa riikidega, mistõttu toodete valmistamine tuleb odavam. Märkimisväärne on ka masina- ja keemiatööstuse toodangu eksport. Reeksport
· kogemuste ja vajaliku infrastruktuuri puudumine; · oskusteabe ja vastava insener-tehnilise kaadri puudumine; · Eesti elektrisüsteemi jaoks liiga suured ühikvõimsused (500-600 MW); · ei ole majanduslikult otstarbekas; · kütuse tarnetega seotud riskid. Eeltoodut arvesse võttes oleks tulevikus kõige otstarbekam ehitada Balti riikidesse ainult üks (kui üldse) uus tuumaelektrijaam ning kõige tõenäolisemalt tuleks see ehitada Leetu Ignalinasse, kus on olemas vajalik infrastruktuur, kogemus ja personal. Eestis puudub vajadus tuumajaama järele, mis kataks baaskoormust, kuna meie koormusgraafikute baasosas on liiga väike ja selle katavad põlevkiviplokid. Vajadus ehitada Eestisse uue põlkonna koormust reguleeriv tuumajaam võib tekkida alles 25- 30 aasta pärast. Elektrituulikud- Kuna Eestis ei ole suur hüdrojaamu, mis suudaksid kompenseerida
Müügitulu kasvas kõigis osades, kuid varade maht 31. märtsil 2017 oli 381,6 miljonit eurot, kahanedes võrreldes 2016. aasta lõpu seisuga 7,1 miljonit eurot ehk 1,8% . See ettevõte on investoritele igati atraktiivne. Põhjuseks on see, et Kaubamaja Gruppi oli selle aasta I kvartalis kasum suurenenud ja omab palju suuri kaupluskette paljudes valdkondades ja nad on laienenud lausa Eestist edasi ka Lätti ja Leetu. Isiklikult ma ostaksin ettevõtte aktsiad, kuna ettevõte on ilmselgel tõusuteel. Suurenenud kasumiga on ka lisandunud töötajate arvu rohke kasv, mis ainult viitab edule. Ettevõtte laen oleneks täiesti laenusuurusest. Viimase 10 aasta aruandeid vaadates ma annaksin laenu, kuid ise asi kas laenuleping oleks odav neile või mitte. Tööle Läheksin ma ettevõttesse küll. Majanduskasvuga kaasnevad ka palgad enamasti ja tänu
Rahaliste vahendite piiratus ST+K Pakkumine Nõudlus Pikk traditsioon, Siseturg kogemus P N Eksport Lätti, Leetu, Siseturul teadlikud Soome, Rootsi ja ja nõudlikud Venemaale tarbijad – panevad Teadlikumad tarbijad, kes
Moskvas esitati Eestile uued nõudmised. Eestit süüdistati alusetult nõukogude kaubalaeva Metallist põhjalaskmises,Kreml nõudis, et Eestisse rajatavatesse baasidesse lubatakse tuua 35000 punaväelast.Lõpuks otsustas Stalin vähendada meeste arvu 25000 ning sellega saavutas Eesti nõustumise kõigi teiste nõudmistega.28.sept.1939 kirjutas Eesti Moskvas alla baaside lepingule ja 18.okt.1939 alustas Punaarmee oma üksuste paigutamist Eestisse.Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu.2.okt.1939 Moskvas peetud läbirääkimistel nõudis Molotov Läti esindajatelt Eesti lepinguga analoogse lepingu sõlmimist.Läti esindajad püüdisid nõudmisi tõrjuda,kuid Molotov ähvardas vastupanu sõjalisel teel maha suruda.5.okt.1939 kirjutas Läti Moskvas lepingue alla.3.okt 1939 alustas Molotov läbirääkimisi Leeduga. Leedu esindajad üritasid nõudmistele vastu vaielda,kuid olid lõpuks sunnitud järele andma ja 10.okt kirjutati leping alla.Soome Talvesõda
Peale sõjakooli lõpetamist naases oma polku ja osales ka mõnes Esimese ilmasõja lahingus. Silmapaitvalt ka Galiitsias, tegeles luuretööga. 1917 määrati staabi ülemaks ja talle telegrafeeriti ettepanek tulla Eesti diviisi ülemaks. Peale peterburis aset leidud riigipööret sai Laidoner teadande Pätsilt endalt, kes oli Eesti Sõjaväelise komitte esimees, et ta määrati I Eesti diviisi ülemaks. Olukord oli keerune, läänes saksa armee, mis valmistus edasitungiks eestisse lätti ja leetu ning vene arme riismed, mis vaatamata massilisele deserteerumisele oli kokku 200 000 meet. Seoses sellega pidi Laidoner kasutama ka oma poliitilist oskust ning tarkust, et mitte kahe tule vahele jääda, samas olid kasuks ka luuretöö kogemused. Oli vaja saada saksa armeelt garantii, et nad toetaksid eesti sõdureid, vastasel juhul kutsutakse viimased tagasi. See kokkuleppe ka saadi, et Eesti on neotraalne ja kuulutati välja Eesti vabariik. Sakslaste saabumisega lahkus
Vanemad aitasid ta andele kaasa ostes talle erinevaid raamatuid. Tal on oskus näha numberid erinevate ,,iseloomudega". Kõigil arvudel on oma kuju, värv ja suurus. Mõni tundub talle sümpaatne, mõni tekitab hirmu. Kui talle antakse matemaatiline ülesanne, ei lähtu tema arvudest nii nagu meie neid näeme, vaid kahest või mitmest erinevast kujust tekib ta ajus uus kuju, mis ongi vastuseks. Danieli vanemad olid mõlemad väga mõistvad ja toetavad. Kui poeg otsustas minna Leetu, teadsid vanemad, et see on talle kohutavalt raske, kuid siiski lubasid tal minna ja isegi julgustasid teda minekul. Vanemate toetus aitas Danielil mõista, kes ta tegelikult on. Leedus sai Danielist täiskasvanu. Ta arenes inimesena tohutult, sest pidi kõigega ise hakkama saama. See oli ta arengus nähtavasti väga oluline etapp iseseisvumine. Daniel leidis endale ka armastuse, kes aktsepteeris tema eripära ning on talle toeks ja abiks.
august 1939. • Sõlmiti Moskvas, NSVL<->III Reich • Ida-Poola, Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia-NSVL • Poola alad, Leedu-Saksamaa • 1.september 1939 tungisid Saksa väed Lääne-Poolasse • 17.sept ründas Ida-Poolat Punaarmee • 28.sept läks Leedu NSVL alla, Poola lahing-maade jagamine, sõbralik paraad • Sellega algas II MS 2.Baaside leping. Baaside aeg. • Baaside leping sõlmitakse 28.september • 18.okt tulid sisse baasid-35 000, Lätisse ja Leetu enam-vähem samal ajal • Soome hakkas vastu, puhkes TALVE SÕDA (30.nov 1939-12.märts 1940) 3.Eesti okupeerumine • Välksõda, tähelepanu Lääne-Euroopal, Saksamaa vallutab hästi kiiresti palju riike (7) • Venemaa kasutas selle ära, et okupeerida Eesti, Läti, Leedu • Ultimaatum Eestile-16. Juuni 1920 andke alla • 17. juuni 1920 okupeeritakse Eesti, 90 000 NSVLi sõjameest • Laidoer sunniti alla kirjutama Narva diktaadile
Norra 10. Diagrammidel on esitatud Leedu ja Soome energiaallikate osatähtsust elektrienergia tootmisel. Pane kirja 2 põhjust, miks on Soome elektrienergeetika jätkusuutlikum kui Leedus. 1. Soomel on suurem valik millest energiat toota ning need n üsnagi mitmekesised. 2. Leedu on vähese valikuga ja enamasti saavad on elektrit tänu jõgede tõusudele ja mõõnadele Leedu on lubanud, et suleb Ignalinas asuva tuumaelektrijaama. Samal ajal on aga kavas rajada Leetu uus ja senisest võimsam tuumajaam. Ignalina tuumajaama peadirektor väidab: „Tuumaenergeetikale ei ole tänapäeval alternatiivi, sest energia tootmiseks suurtes kogustes on tuumajaamad kõige keskkonnasõbralikumad.” ? Selgita Ignalina tuumajaama peadirektori väidet. Ta tahtis sellega öelda, et maavarasid ei jätku igaveseks ning suurema energia tootmikseks oleks muidu vaja rokelt ka maavara mis kahjustaks maavara arvu ja oleks kulukas
toodangus. 1996.aastal toodeti liha 2808 tonni ja 1997.aastal juba 5524 tonni. Hetkel on ettevõtte juhatuse esimeheks on 2006.aastal valitud Teet Soorm. 13.5.13 Ettevõttest (2) · Praegu on Talleggi turuosa 38% kogu Eesti linnulihaturust ja ta kuulub Toiduainetetööstuse TOP 100-s kolme esimese hulka. Eelmisel aastal tootis ettevõte linnuliha ja linnulihatooteid kokku 12.1 tuhat tonni, kasvatas 7.7 miljonit broilerit ning tootis 79 miljonit muna. Lätti ja Leetu müüs Tallegg vastavalt 900 ja 500 tonni linnulihatooteid. 13.5.13 Missioon ja põhiväärtused Missioon: Põhiväärtused: · Olla linnulihale · Hoolida inimestest, lisaväärtuse looja ja pakkudes neile tervislikku toitu ja samas hoida turu arendaja. keskkonda. · Olla professionaalne, hoida ja arendada erialast
· 1988 kevad-suvi laulev revolutsioon Eestis. Toodi meeleavaldustel välja seni keelatud sinimustvalge lipp, millest sai vabadusvõitlus iseloomustav sümbol. Juuni alguses kogusid sajad tuhanded inimesed Tln lauluväljakule, kus lauldi Eestile vabadust. Võimud ei suutnud kontrolli tagada. Moskva oli sunnitud järelandmistele. · Eesti kommunistliku partei ebapopulaarse juhi Karl Vaino vahetas välja Vaino Väljas · Eestist levis laulev rev. Edasi Lätti ja sealt Leetu. · Aprillis 1988 loodu erinevaid opositsioonirühmitusi koondav Rahvarinne, mis levis ka Lätti ning Leetu ( Sajudis). · 1988 nov teatas Eesti NSV ülemnõukogu, et nüüdsest kehtivad NSVL seadused Eestis alles pärast nende ENSV Ülemnõukogus kinnitamist, st Eesti kuulutas end suveräänseks autonoomia NSVL raames. · Moskva üritas Baltimaades organiseerida kohalikule muukeelsele elanikkonnale
nägi kaotust põgenes ta oma vägede juurest. Narva lahing peeti 19 november 1700 lumetormis.Tänu lumetormile võitsid sõija Rootslased.Venelased kaotasid koguoma juhtkonna ,suurtükid ja lipud Rootsi omapäi Pärast Narva lahingut puhkas Rootsi armee Ida-Eestis .Talve jooksul täiendati sõjaväge ja peeti väkseid lahinguid venemaaga.1701 läks Rootsi Riiga ,forsseerides Väina jõe ja purustades saksilased Spilve lahingus.Edasi läksid Rootlased August II vägede kannul Kuramaale ning seal Leetu ja Poola.Tagasi Eestisse ei tulnud Rootsi armee enam kunagi.Eesti ja Liivima kaitse oli jäetud nende endi hooleks.Selleks loodi 1701 talupogeadest maamiilits,mis koosnes põhiliselt jalaväest.Rootsi regulaarüksusi täiendati kohapealt eesti talupoegade värbamisega.Rootsi sõjaväkke võeti 15 000 eestlast. Venelased toibusid Narva katastroofist kiiresti.Säilinud väed koondati Pihkvasse Boriss Seremetjevi käsu alla .1701 õnnestus Seremetjevil Erastvere lahingus saavutada ootamatu võit
maailma valitsejanna ja kõigi maade keisrinna alati omaenese maad. (Henriku Liivimaa kroonika, XXV, 2 ) · (Vana-) Liivimaa 3) Läti alade rahvaste ristusutamise lõpuleviimine (liivlased 1206-1207, latgalid 1208, Kuramaa 1267, semgalid 1290 tähistas Liivimaa ristisõja lõppu; 1236 Saule lahing Leedu väed peatasid Mõõgavendade ordu (MO) sissetungi Leetu, MO hävitav lüüasaamine, 1237 lõpetas tegevuse MO riismed ühinesid saksa orduga, moodustades selle Liivimaa haru) 1 4) Kronoloogiline ülevaade eestlaste muistsest vabadusvõitlusest ja sündmustest (daatumid, sündmuste sisu, tähtsus, tulemus, tagajärg)
SKPst. 2011. aastal langes see 36,8% SKPst. Välisinvesteeringud Eurostati andmetel jäid 2009. a lõpuks portfelliinvesteeringud Leedus küll plusspoolele ulatudes 2,9% SKP mahust, kuid muud investeeringud näitasid -10,8% langust. Investeeringute maht 2010. a. oli 1,6 miljardit LTL, mis on 10 958 LTL elaniku kohta. 2011. a. tõi kaasa investeeringute mahu 10% tõusu. Leedu Panga andmetel tuli 2010. aastal enam investeeringuid Leetu Venemaalt(LTL 548,2 milj.), Poolast (LTL 533,9 milj.), Saksamaalt (LTL 355 milj.), Hollandist (LTL 301,4milj.), Eestist (LTL 267,5 milj., mis moodustab Eesti välisinvesteeringutest 31,7% ja annab Leedule Eesti investeeringute sihtmaana esikoha võrdluses teiste riikidega ) ja Taist (LTL 216,9 milj.). Sektoritest investeeriti enam kütuse ja keemiatööstusse (LTL 1 miljard.), elektri ja gaasisektorisse (LTL 337,5 milj.) hulgi- ja jaemüüki (LTL209 milj.), transporti ja laomajandusse (LTL 184
Münchenis kokkuleppe, mis kohustas Tsehhoslovakkiat loobutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud riigile puutumatuse. Peale Müncheni kokkuleppe sõlmisist ütles Winston Churcghill „Münchenis oli meil valida sõja ja häbi vahel. Me valisime häbi ja saame ka sõja.“ Tal oli õigus, sest paar kuud hiljem võttis Hitler kokkuleppet kui lääneriikide nõrkust, võttis ka ülejäänud Tsehhoslovakkia ja viis väed Leetu. 6. Molotov-Ribbentropi pakt (millal, kelle vahel, mida otsustati, tähtsus) – 23. August 1939 sõlmiti pakt Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping. Sellele kaasnes lisaprotokoll, kus diktaarotid Ida-Euroopa ära jagasid. NSVL sai loa Soome, Eesti ja Läti ning Rumeenia osa ning poole Poolast vallutada. Kuu aega hiljem müüs Saksamaa NSVL ka Leedu. See tähendab, et maailmasõda võis alata. 7. II MS algus 1939-1941(Poola, kummaline sõda, Taani, Norra
konkurentsivõimelisemaks toiduainetööstuse ettevõtteks. Sel aastal valmistab A. Le Coq umbes 130 miljonit liitrit eri jooke. Seda on peaaegu kümme korda rohkem kui 1998. aastal. Tänaseks on Tartu õlletehasest saanud A. Le Coqi kaubamärgi all tegutsev joogitootja, mis ekspordib oma kaupa umbes 20 riiki. Järjepidevalt investeeritakse kvaliteedi parandamisse. Ettevõte ekspordib oma tooteid peamiselt Soome, Rootsi, Taani, Inglismaale, Lätti ja Leetu. Peamised ekspordiallikad on õlu, siider, long-drink ja mahl. Ettevõtte tunnuslause kõlab: "Elus on maitset". Ettevõtte järgi on nime saanud A. Le Coq Arena, A. Le Coq toetab Kuldsponsorina Eesti Jalgpalli Liitu. Tartus toetab A. Le Coq Aura Veekeskust ja spordihalli A. Le Coq Sport. A.Le Coq kuulub 100% Soome õlletootjale Olvi OYJ-le, mis on Soome suuruselt kolmas õlletootja. Niisugune suur ja edukas ettevõte omandab ka muuseumi.
protsessi. Edasimüüjatele on olemas ka tooteuudised, tooteinfo printimiseks, hinnakiri, tootepiltide ja logode andmebaas. Kokkuvõttes on sel koduleheküljel olemas kõik info, mida peaks üks A. Le Coq i jookide tarbija teada tahtma ning kõik on kättesaadev. Lehekülje miinuseks leidsin ma, et leheküljel sai valida ainult kahte keelt inglise ja vene keelt. Kuigi nad müüvad oma toodangut ka Lätti ja Leetu. Rimi Eesti Food AS Ettevõttest Rimi hüper- ja supermarketid kuuluvad Baltimaade juhtiva jaekaubandusettevõtte Rimi Baltic AB kaupluste hulka. Eestis on ettevõtte ärinimeks Rimi Eesti Food AS. Rimi Baltic ainuomanikuks on Rootsi ICA Groupile kuuluv ICA Baltic AB. Kokku on Rimi Baltic AB-l kolmes Balti riigis 238 kauplust (Eestis 82, Lätis 110 ja Leedus 46), sealhulgas Eestis: - 10 hüpermarketit - 13 supermarketit - 59 odavmüügikauplust
RAIL BALTIC Projektist tutvustus: Rail Baltic on rahvusvaheline raudteeühendus, mis ühendab Eesti Kesk- ja Lääne-Euroopa ning naaberriikidega. Rail Baltic on üks lähiaastate suurimaid investeeringuid nii Eesti inimeste reisimisvõimaluste parandamisse kui ettevõtluse, turismi ja kaubavahetuse edendamisse. Trass tagab liikumiskiiruse kuni 240 km/h ning annab võimaluse mugavalt ja kiirelt reisida Läti ja Leetu ning sealt edasi Kesk-Euroopasse. Rongiliikluse arendamine on oluline prioriteet nii Euroopas kui meil. Tänapäevane raudtee on keskkonnasõbralik ning üks stabiilsemaid ja ohutumaid liikumisviise, mis annab ka suure panuse rohelise transpordi ja energiasäästlikku reisimisvõimalusse. Rail Baltic on kolme Balti riiki ühendav rahvusvaheline projekt, lisaks on kaasatud partneritena Soome ja Poola. Projekti teostamiseks on vajalik ühisettevõtte loomine ning rahastuse saamine Euroopa Liidult
argumendid: võimaliku katastroofiallika loomine; radioaktiivsete jäätmete problemaatika, puuduvad varasemad kogemused ja vajalik infrastruktuur, Eesti elektrisüsteemi jaoks liiga suured ühikvõimsused. Minu arvates on need liigagi tugevad argumendid, mis takistavad tuumaelektrijaama rajamist Eestisse. Eeltoodut arvesse võttes oleks tulevikus kõige otstarbekam ehitada Balti riikidesse ainult üks uus tuumaelektrijaam ning kõige tõenäolisemalt tuleks see ehitada Leetu Ignalinasse, kus on olemas vajalik infrastruktuur, kogemus ja personal. Eesti majandusgeograafiline asend on võrreldes teiste riikidega muutuv, kuid sellegi poolest on Eestis palju eeliseid. Nagu näiteks avatus merele, mis tähendab, et on võimalik tegeleda meretranspordiga, sest Eestil on väljapääs ookeanile. Samuti on suurem võimalus võrreldes teiste riikidega tegeleda kalandusega ja transiidiga. Eesti
aasta juulis Tartu langemise järel ordumeister Wilhelm Fürstenbergi koadjuutoriks valiti. 1558. aasta lõpul korraldas Kettler sõjakäigu venelaste vallutatud aladele Tartu piiskopkonnas ja vallutas Rõngu linnuse, kuid Tartu piiramine ebaõnnestus ja Laiuse all sai Kettler ise haavata, misjärel sõjakäik katkestati. Järgmisel aastal, kui venelastega sõlmiti vaherahu, läks Kettler ordusaadikuna Poola ja Leetu ning taotles kuningas Sigismund II Augusti toetust. 1559. aasta sügisel nõustuski too seda andma, kuid tingimusel, et Fürstenberg astub tagasi ja Kettlerist saab ordumeister. 21. septembril 1559 see toimuski. Poola väed hakkasid saabuma Väina jõest lõuna poole jäävatesse Liivimaa linnustesse, kuid see protsess oli äärmiselt aeglane ega takistanud venelaste edasitungi järgmisel aastal. 1559. aasta lõpus tegi Kettler
Rootsi väed maabusid oktoobri algul Pärnus. Venemaa kuulutas Rootsile sõja ning vene väed piirasid Narvat. Vene aadliratsavägi rüüstas samal ajal IdaEestit. Narva lahing peeti 19.11.1700 rootslaste ja venelaste vahel; lahing lõppes rootslaste ülekaaluka võiduga. *Omapäi Narva lahingu järel talvitus Rootsi armee IdaEestis. Kuninga peakorteriks oli Laiuse ordulinnus. 1701. marssis Rootsi armee Riia alla ning purustas saksilased Spilve lahingus. Edasi tungiti juba Kuramaale, Leetu ja Poolasse. Eesti ja Liivimaa kaitse oli jäetud nende enda hooleks. 1701. a. Moodustati talupoegadest maamiilits. Põhjasõja vältel võeti Rootsi sõjaväkke ligikaudu 15 000 eestlast. Detsembris 1701 purustasid venelased Rootsi väe Erastvere lahingus. 1702 juulis purustasid venelased Hummuli lahingus Rootsi väe lõplikult. 1703. a. Rajati Venemaa uus pealinn SanktPeterburg. 1704.a. vallutasid Vene väed Tartu ja Narva. 1708. a. Küüditati Tartu kodanikud Venemaale ja linn purustati
2004. aastast Euroopa Liidu osatähtsus meie majanduspartnerina kasvas, sest lisaks Eestile liitus veel 12 kandidaatriiki, sh meile väga olulised Läti ja Leedu. Näiteks kaubavahetuses tõusis Euroopa Liidu osakaal üle 80%. Euroopa Liiduga ühinemise järel muutus Eesti osaks Euroopa siseturust. See tähendab, et vähenesid bürokraartlikud tõkked (tollikontroll, kvaliteeditõendid ja muu paberimajandus) toodangu lähetamisel teistesse liikmesriikidesse. Isegi Lätisse ja Leetu kaupade saatmine muutus senisest lihtsamaks. Eesti regionaalpoliitika lähimad muutused peale Euroopa Liiduga liitumist. Eesti regionaalpoliitika tähtsaim muutus pärast Euroopa Liiduga liitumist on võimalus taotleda raha Euroopa Liidu tõukefondidest ja neid vahendeid võimalikult efektiivselt kasutada. Enamik Eesti maakondadest on vähem arenenud kui tänase Euroopa Liidu regioonid. Seetõttu on õigustatud Euroopa Liidu regionaalpoliitiliste toetuste suunamine
ja kujunes talongikaubandus. Selle tulemusel aktiviseerusid vasakpoolsed ringkonnad. Välispoliitika Eesti sattus välisoliitilisse isoloatsiooni ja hakkas sõltuma Nõukogude Liidust. Püüti tihendada suhteid Läti ja Leeduga, kes olid sarmases olukorras. Venemaa alustas Soome vastu Talve sõda ja kasutas ründamiseks Eesti lennuväljasi. Eesti ametlikult protesti ei avaldanud. Okupatsioon 1940 Leedut süüdistati lepingu rikkumises, mille tulemusel 16 juunil sisenesid Vene väed Leetu. Eestile esitati ultimatiivne süüdistus sõjalises koostöös Leedu ja Lätiga, mis ohustab Nõukogude Liidu julgeolekut. Päts otsustas vastupanu mitte osutada, et vältida hilisemaid karistusoperatsioone. 17 ja 18 Juuni Eesti okupeeriti ja Laidoner pidi allkirjastama nn Narva diktaadi: Võimuparaadi ümberkorraldamine. Seaduslikuks võimuorganiks sai ülemnõukogu,mis moodustati Riigivolikogu ümbernimetamise teel.
NSVL maj oli end ammendanud, töövilj väga mad, põl.maj ei pööratud piisaval täh, kolh.kord ei mot in töötama, elatustase madal, rah.olematud in, tõsteti kaupade hindu a palgad jäid mad (+def), Brez ei teg riigi prob, agress v.pol (Afg, Nic) Poola 80. üritati hindu tõsta aga palgad ei kasv, puhk tööliste streik, juhiks Walesa. W raj liikumise Solidaarsus. Jaruzelski kuulut. Sõj.seisukorra ning lõpetas S teg. vangistas W Afg 79-89. NSVL oli huvit komm. lev, strat asukoht, nafta. NSVL maj olukord halvenes, raiskas oma ressursse, NSVL viis sõjaväe 1989 Afg välja. SAH akad, füüsik, diss, osales tuumapommi proj ja vesinikpommi väljatöötamisel SOLZ kirj, diss, oma kirjanduses krit NSVLi ja Stalinit-läks vangi J.P II Krakovi peapsk, kardinal Karol Wojtyla. Valiti 1978 Rooma paavst. Võttis endale paavstina nime. Vab idee lev. Atentaat (KGB). Ida-eur päritolu, võitles kom. vastu. WAL elektrik, S juht, taasises poola 1. pres, nobeli preemia laur...
Saksamaa vastu ❧ „Homme kuulub mulle“ muusikalist „Kabaree“ https://www.youtube.com/watch?v=_tUctFu46_c ❧ „Oo sa ilus Westerwald“ („O du schöner Westerwald“) https://www.youtube.com/watch?v=ky-zdHMNFNM&playne xt=1&list=PL71E6AD21A15A4F76&feature=results_main BALTI RIIKIDE OKUPEERIMINE 1939–1940. SOOME TALVESÕDA ❧ Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ Nõukogude baasid rajatakse ka Lätti ja Leetu ❧ Soome Talvesõda ❧ Balti riigid ja NSV Liit 1939–1940 ❧ Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine Baaside lepingu sõlmimine Eesti ja NSV Liidu vahel ❧ Poola ründamisega hakkasid Saksamaa ja NSV Liit MRP-d ellu viima. NSV Liit hakkas otsima ettekäänet Balti riikide (Soome, Eesti, Läti ja Leedu) annekteerimiseks. Sobivaks ettekäändeks Eesti puhul osutus Poola allveelaeva “Orzel” põgenemine Tallinnast 17. septembril 1939
energiafirmad, mitte Leedu valitsus või majandusministeerium. Kas Eesti peaks osalema Ignalina uue tuumareaktori ehituses? Sellest küsimusest võib kujuneda üks märtsivalimiste kampaaniateemasid. Majandusministeeriumi pressiteenistus levitas eile avaldust, et minister Edgar Savisaar toetab rahvaküsitluse korraldamist küsimuses, kas Eesti peaks hakkama kasutama tuumaenergiat või mitte. Kolmapäeval teatasid Balti riikide energiafirmade juhid Vilniuses, et uue tuumajaama rajamine Leetu Ignalinasse on teostatav. «Nüüd algab Ignalina tuumaprojekti tutvustamine Balti riikide valitsustele, parlamentide liikmetele ja laiemale avalikkusele ning seepärast oleks sobiv aeg küsida ka rahva arvamust,» märkis Savisaar. «Samuti sunniks rahvahääletus pooli märksa põhjalikumalt oma seisukohti läbi kaaluma, tutvustama ja põhjendama,» lisas ta. Savisaare sõnul ei ole küsimus ainult maksumaksja rahas, vaid ka julgeolekus.
Tugevnes Balti riikide vastupanuvõitlejate koostöö. 1979. aastal kirjutasid 45 Balti teisitimõtlejat alla Balti apellile, kus nõuti NSV Liidult ja lääneriikidelt Molotovi- Ribbentropi pakti salaprotokollide tühistamist ning pakti tagajärgede likvideerimist. Tugevat mõju avaldasid Baltimaade meeleoludele Johannes Paulus II saamine Rooma paavstiks ning sõltumatu ametiühinguliikumise Solidaarsus teke Poolas. Nõukogude julgeolekuorganid kartsid nn Poola viiruse levikut Leetu ja sealt teistesse Balti riikidesse ning tugevdasid seetõttu repressioone katoliku kiriku vastu. 1980. aasta sügisel puhkesid Tallinnas noorte stiihilised meeleavaldused, kus protestiti venestamispoliitika vastu ning mis lõppesid avaliku kokkupõrkega miilitsa- ja julgeolekujõududega. Suur hulk noori arreteeriti. Vägivallatsemine noorte kallal viis nn 40 kirja koostamisele, selles protesteeriti nõukogude jõustruktuuride
aastal hilja õhtul üle Euraasia maatüki lendas, saatis ta meile keskusesse pildid, kus oli kaks pikka, no üks oli pikem, valgustatud säravat triipu,» räägib väliseestlane ja NASA endine töötaja Jüri Kork raamatus «Balti kett». «Selle pikema kohta hüüdis üks selles saalis: «Näe, Hiina müür!» Teise triibu kohta tõusin mina püsti ja hüüdsin: «Näe, Balti kett!» Kõik vahtisid mind. Eks ma siis seletasin neile, et see Soome lahe äärest üle Eesti, Läti, otsapidi Leetu kuni Vilniusse joonistuv pidev valgustatud joon ongi autotulede ja muude valgusobjektide rida MRP 50. aastapäeva puhul.» Filmimas käidi helikopteriga Olav Osolin (tollal firma Maurum ERF [Eesti Reklaamfilm] Video peatoimetaja) meenutab, et unikaalsed videokaadrid, mis üle maailma läksid, said nad helikopterilt. «Eestis oli Tallinna lennuväljal tollal ainult üks väike helikopter, mille tellisime video tegemiseks. Ühtegi lendajat aga polnud, need toodi alati Lätist ja Valgevenest
AJALUGU 24.-25. Vaimuelu Rootsi ajal Luteri kirik Eestis. Liivi sõda oli viinud kiriku haletsusväärsesse seisundisse. Talupojad võstid taaskasutusse muinasusu kombed. Loobuti ristimisest ja kiriklikust abielulaulatustest. Rootsi valitsusaja tegusamaks piiskopiks sai Joachim Jhering, kes suutis oma ametiajal luteri kiriku Eestimaal kindlale alusele seada. Nagu Eestimaalgi, loodi ka Liivimaal luterlik kirikuvalitsus-konsistoorium. Vaimulikkonna eesotsas seisis kindralsuperintendent, kelle volipiirid olid võrreldavad piiskopiga. Nimekaimaks Liivimaa kindralsuperintendendiks sai Johann Fischer. Rootsi võimu kehtestamine Eesti alal langes kokku Kolmekümneaastase sõjaga (katolikud ja protestandid). Rootsist sai protestantismi peamine tugijõud. Siinne luterli kirik püüdis riigivõimu toetusel vastu seista Saksamaalt Baltikumi jõudvate uute usuvoolude levikule. Rootsi ajal muutus luteri usk valitsevaks usuk...
kindlalt veendunud, et Eestisse oleks otstarbekas ehitada uus tööstus, mis suudaks päevas ümber töötada kuni 1000 tonni toorpiima. Eestis toodetakse praegu ligi 2000 tonni toorpiima päevas. Olemasolevatel piimatööstustel puudub aga efektiivne võimekus kogu selle piimakoguse töötlemiseks. Seetõttu viiakse suur hulk Eestis toodetud toorpiimast riigist välja. Riiklikus plaanis vaadates on aga toorpiima eksport, olgu siis Leetu või mujale, kõige mõttetum tegu, mida piimaga üldse teha saab. (Raudla 2014) 6 Muraka hinnangul on Eestis Euroopa Liidu toetuste abil tehtud palju investeeringuid piimafarmidesse, seevastu piimatööstuste toetamine on olnud tagasihoidlik. „Meil on maailma tipptasemel farmid, aga piimanduses peavad olema tugevad nii esmatootmine kui töötlemine, sest need sõltuvad teineteisest väga palju,“ tõdeb Murakas.
toodi meeleavaldustel taas välja seni rangelt keelatud olnud Eesti sinimustvalge lipp, millest sai vabadusvõitlust innustav sümbol. Juuni algul kogunesid sajad tuhanded inimesed Tallinnas lauluväljakule, kus ühiselt lauldi ning nõuti Eestile vabadust. Võimud olid kontrolli olukorra üle kaotanud, Moskva oli sunnitud minema järeleandmistele. Eesti kommunistliku partei ebapopulaarse juhi Karl Vaino vahetas välja Vaino Väljas. Eestist levis laulev revolutsioon Lätisse ja seejärel Leetu. Aprillis 1988 loodi Eestis erinevaid oposit-sioonirühmitusi koondav Rahvarinne, peagi alustas Lätis tegevust Rahvarinne ja Leedus analoogiline Sajudise liikumine. 1988. aasta novembris teatas Eesti NSV Ülemnõukogu, et nüüdsest kehtivad NSV Liidu seadused Eestis alles pärast nende ENSV Ülemnõukogus kinnitamist, st Eesti kuulutas ennast suveräänseks, mille all mõisteti tollal autonoomiat NSV Liidu raames. Gorbatsov tühistas selle otsuse,
heitis enda hooratta meile hoorata ***** mul on palju suuri sõpru rohkem veel kui väikeseid nende turjalt sodida saan taevast ära päikeseid ***** NB Palindroomid! kena pagan igivana jakk ülim margi peenemini ajaja miks purtses kipsi pandi õnnelik kilen nõid napis piksest rupskimaja ja inimene epigrammi lükkajana viginaga panek seni viplala muna tallamas sabad näri tala ubin suga magus nibu alati rändab assamalla tanumal alpi vines ikka magatan kanada maria su teel leetu sai ramadan akna taga makki lalla kanal paprikakirp aplana kallal neeva sildu teen sinuga vagunis neetud lisaveen Enamik Contra luuletustest leidsin tema blogist (http://konnulacontra.blogspot.com) C II Eesti proosa 1990. aastatel Kirjuta teose retsensioon (300 sõna). Vali üks järgmistest teostest: A. Kivirähki "Rehepapp" või "Mees kes teadis ussisõnu" või Tõnu Õnnepalu ,,Piiririik" või Peeter Sauteri ,,Indigo"
· autoosad · ja paljud teised 6.2. Eesti sisesed kaubaveod CARGOBUS EXPRESS kiireim ja paindlikem linnadevaheline pakiveoteenus. Pakk saadetakse sihtkohta esimese väljuva bussiga. Liinibussidega saatmisel saate valida paljude erinevate kellaaegade vahel.Paki saatmiseks palutakse pöörduda oma lähimasse Cargobus esindusse või tellida kuller. Lisada saadetisele Saatja ja Saaja kontaktandmed. Lisaks pakub ka kaubavedu Lätti, Leetu, Venemaale, Soome. KASUTATUD ALLIKAD www.rmp.ee Raamatupidamis- ja maksuinfoportaal www.cargobus.eu CargoBus www.rabengroup.com Raben Ukraine www.scribd.com Logistika loengud
Leedu dünastilised sidemed Venemaaga olid tugevad (56 õigeusku ristitud Leedu vürsti). 1397-1398 korraldas sõjakäigu Musta mere äärde ja Krimmi, võidukas. Saavutused: Leedu riik saavutas oma suurima ulatuse - Balti merest Musta mereni. Sisepoliitikas - Etnilise Leedu katoliseerimine, kirikute ehitamine. Leedu aadli tugevdamine, kinkides rohkesti maid koos talupoegadega. Kaubanduse ja käsitöö soosimine, meelitades selleks Leetu juute, pakkudes neile privileege. Grünwaldi lahing 1410 - 1409. aasta kevadel alustasid taas zemaidid suurvürst Vytautase üleskutsel ülestõusu ordu vastu. Sõja kavandasid Jogaila ja Vytautas. Ühisvägi purustas 1410. aastal Grünwaldi küla juures ordu väe. 1411. aastal sõlmiti rahuleping, mille kohaselt Saksa ordu loobus Zemaitijast. Kaotus pani aluse Ordu kiirenevale allakäigule. 3. Leedu unioonis Poolaga ja Rzeczpospolita koosseisus:
JUDAISM Judaism on etniline usund- religioon, mis on seotud ühe konkreetse rahvaga. Juudi rahva ajalugu ja usund judaism on tihedalt seotud. Judaistid(judistid) usuvad ainujumalat, kes enam kui 4000 aastat tagasi sõlmis nende esiisa Aabrahamiga erilise lepingu. Neist pidi saama Jumala äravalitud rahvas. Omalt poolt tõotasid juudid täita Jumala seadusi ja kuulutada tema sõnumit teistele. Juudid usuvad, et kunagi tuleb Jumala saadik Messias ja kehtestab maailmas õiglase korra ning taastab juutide muistse kuningriigi, mis hävis 6. saj. e.Kr. Judaismi ajaloolised etapid: Judaismi esimesed järgijad olid Lähis-Ida heebrealased.Juutide püha raamatu Piibli (Vana Testamendi järgi tõotas jumal (u. 1900 a. eKr.) Kaitsts Aabrahami ja tema järeltulijaid ning anda neile maa, kus elada. 1200a. paiku eKr. Saatis jumal Moosese, et see juhiks juudid välja Egiptuse vangipõlvest. Paabeli vangipõlv. Pärsia kuningas Kyros vallutas Babüloonia 539eKr, suht...
!! VIIMASE 20ne AASTA JOOKSUL ON SEALIHA TOOTMINE EESTIS VÄHENENUD 2x. *Eesti sealiha kokkuostuhinda on mõjutanud nii Venemaa sanktsioonid kui seakatk, mis on viinud €/kg kohta väikesemaks. VÄLISTURG 2015. a. imporditi kõige rohkem sealiha Saksamaalt. Muidu imporditakse ka Taanist, Soomest palju. Imporditi umbes 22 000 tonni hinnaga 1,85 €/kg. Võrreldes aastaga 2014 on sissevedu kasvanud aastaga 7%. Seakatku tõttu vähem Lätist, Leedust. Eesti ekspordib kõige rohkem Lätti, Leetu. 2015. aastal 9000 tonni hinnaga 1,97 €/kg. SIGADE BIOLOOGILISED JA MAJANDUSLIKUD OMADUSED 1. Sigadel suur viljakus. Primaarne viljakus-looma võime toota teatud hulk valminud sugurakke Sekundaarne viljakus-looma võime sünnitada teatud hulk järglasi. (Sekundaarne viljakus on madalam, kuna palju seemnerakud ei saa seemendamisel viljastatud ja samuti looted hukkuvad) Eesti sigade keskmine viljakus on 10-12 põrsast. Emised sigimisvalmid seemendamiseks 8-kuuselt-kehamass 110-120kg
PABER JA PAPP - Paber ja papp on biolagunevad materjalid ning prügilasse sattudes tekitavad nad metaani, mis on 20 korda tugevam kasvuhoonegaas kui CO 2. Seetõttu oleks tervislikum neid koguda olmeprügist eraldi. Teiseks on paberi ja papi tootmine vanapaberist palju odavam kui esmasest toormest. Enamus makulatuuri kogusest läheb ümbertöötlemisele suurematesse paberitehastesse Euroopas. Kvaliteetne paber ja papp pressitakse kokku ja müüakse Leetu ja Soome. Väiksemaid koguseid Eestis taaskasutab näiteks Räpina paberitehas. Vanapaberist toodetakse ajalehe ja pehmepaberit ning lainepappi, tselluvilla, munareste. Paberi- ja papijäätmeid saab kasutada veel kütusena, põletades neid koos puidu ja sobivate plastijäätmetega. Eraldi tasub kogumist ka kihilisest joogikartongist pakendijäätmed. Nendest on edukalt võimalik omakorda toota paberit ja pappi. Lähim taaskasutatud kihilise kartongi ümber töötlemise tehas on Leedus.
NSVl ei suutunud Mannerheimi liinist läbi tungida. Külm ilm,NSVL üksused hävitati. S vastupanu jätkus ka peale NSVl lisajõudude saabumist. Ing ja Pra valmistusid S abivägesid saatma,Stalin loobus S vallutamisest.12,mär sõlmiti rahu, S pidi loobuma Karjala maakitsus,kuid iseseivus jäi. 8. Balti riikide okupeerimine ja annekteerimine:ssodne hetk balti riikide annekt. Saabus 1940,kui S sissetung Prant oli tähelepanu endale tõmmanud.E blokiti maalt,merelt,õhust.NSVL tahtis sisse tuua Leetu veel üksusi ja moodutada valitsust,Le nõustus,15.jun okupeeriti. 16.jun samad nõudmised Lä,E- nõustuti.Punavägi võttis enda kontrolli alla lennuväljad,sadamad,raudteejaamad,postkontorid,omavalitsused.17 jun balti okupeeritud. Stalin saatis erivolinikud,kes pidid hõivamise lõplikult vormistama. 21.jun toimus organiseeritud’’töörahva meeleavaldus’’pidi legaliseerima okupatisooni.Sama toimus ka teistes B riikides.Lavastati parlamendivalmised ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
