Vana-vene kunst (1)

10.sajandi lõpul abiellus Kiievi vürst Vladimir Bütsantsi printsessiga. Nii astus Venemaa tihedasse läbikäimisse Bütsantsiga, kust koos ristiusuga võeti üle ka võtted kirikute ehitamiseks ja ikoonide maalimiseks. Palju kreeklastest meistreid tuli nüüd Bütsantsist Venemaale. Oma loomingus arvestasid nad aga kohalikku rahvakunsti, eriti just kõrgeltarenenud puuarhitektuuri. Nii tekkisid Venemaal omapärane ehitusstiil, mille kõige silmahakkavamaks välistunnuseks sai sibulkuppel .     
 
 
 
 
 
Sofia kirik Kiievis algsel kujul
Sofia kirik tänapäeval
Oma käega pani Vladimir nurgakivi Kiievi Püha Sofia kirikule. See Bütsantsi ja Kiievi meistrite ühistööna loodud ehitis on silmapaistvamaid mälestisi vanavene kunstist. Ühe teise kiriku jaoks tellis vürst Vladimir Bütsantsist jumalaema ikooni.
See tuli aga peagi loovutada Vladimiri linnale, millest on vahepeal saanud uus keskus. See "Vladimiri Jumalaema" nime all tuntud ikoon avaldas eriti suurt mõju ikoonimaalile Venemaal.     
 
 
 
 
 
 
 
Vladimiri Jumalaema
Dmitri peakirik Vladimiris
Pokrovski kirik Nerli jõe ääres
Vladimiris, Suzdalis ja selle ümbruses kerkis imekauneid väikesi kirikuid, mille välisilmele andsid erilise võlu rikkalikud skulptuurkaunistused. Need pühakuid ja igasuguseid fantastilisi loomi kujutavad reljeefid ning põimuvast paelast ornamendid sarnanevad keskaegsele skulptuurile Lääne-Euroopas, samuti avaldub neis sugulus vanaarmeenia kunstiga. Dmitri kirik Vladimiris ning Pokrovski kirik Nerli jõe ääres- need on parimad näited vanavene arhitektuurist .
 
 
 
 
 
Novgorodi kreml linnulennult
Sofia peakirik
Omapärane ehitusviis arenes välja Novgorodis. Selles rikkas kaubalinnas valitsesid kainemad vaated. Sealsed pühakojad tehti lihtsamad, nende lagedavõitu seinad lubjati valgeks ja nii moodustub vägagi meeldiv kooskõla helendavate müüride ja kullatud sibulkuplite vahel. Huvitav on ka kindlustatud linnasüda, nn. kreml. Kremli keskmeks oli suurejooneline Sofia peakirik.
Võiks esile tuua ka meile lähima linna, Pihkva . Sealne kindlustatud kreml ning paljude tüsedate tornidega linnamüür on osaliselt säilinud ning jätavad üsnagi aukartustäratava mulje. Meeldivad on ka Pihkva kaupmehemajad oma otsekui taignast voolitud väliskaunistustega.
 
 
 
 
 
Pihkva kreml
Issanda muutmise kirik Kižis
Seni oli juttu kiviarhitektuurist. See levis peamiselt linnades, maal jätkus aga endiselt puuehitiste loomine. Kirikute ülesehitus on lausa fantastiline , imetlust äratab lihtsate ehitusmeistrite oskus leida põnevaid võimalusi lugematute sibulkuplite paigutamiseks. Kuplid ise aga on kaetud puusindlitega nagu soomustega. Kuni tänapäevani on väga hästi säilinud Kiži puukirikud Oneega järve ääres.
Väikesteks vürstiriikideks jagunenud Venemaa oli kerge saak 13. sajandil idast pealetungi alustanud rändrahvastele. Umbes kaheks ja pooleks sajandiks jäi maa ränga tatari-mongoli ikke alla. Loomulikult lõi see raskesti parandatava haava vene kultuurile ja kunstile.
 
 
 
 
 
 
 
Moskva Kreml ja Punane Väljak
Aristotle Fioravanti . Uspenski peakirik Kremlis
Vassili Blažennõi peakirik
Venemaa vabanemine algas Moskvast. Sealne suurvürst Ivan III allutas Moskvale ka teised ümberkaudsed vürstiriigid ning ühendatud jõududega vabastati end tatari-mongoli ikkest (1480). Pärast seda algas Moskvas innukas ehitustegevus. Eeskuju pakkusid Vladimiri ehitised. Otsesidemed Bütsantsiga olid aga katkenud, sest see riik oli mõnikümmend aastat varem lakanud olemast. Siiski ei maksa arvata, nagu oleks vene kunst nüüd jäänu täielikult äralõigatuks teiste maade kunstist. Ivan III kutsus arhitekte Itaaliast – maalt, mis elas parajasti üle võimsat kunsti tõusu ja avaldas mõju kogu Euroopale . Moskva Kremlis töötanud itaallased käitusid aga vene oma kunstipärandiga niivõrd lugupidavavalt, et sulatasid itaalialiku ja venepärase kunsti kokku ühtseks tervikuks.
Moskva Punasele väljakule annab ilme samuti puukirikute eeskujul loodud Vassili Blažennõi peakirik oma kirjumustriliste kuplitega. Legendi järgi torgati selle loojal pärast ehitise valmimist silmad välja, et ta ei saaks enam kunagi midagi nii kaunist luua. Valitsejaks oli siis Ivan IV lisanimega Julm.
Vene õigeusu kirikuid leidub Eestiski, sest meie ala kuulus 18.- 20. sajandi alguseni Vene keisririigi koosseisu.
Nagu Bütsantski polnud Venemaal arenenud skulptuuri, seda vaimustavam oli aga maal. Nagu arhitektuuris võeti eeskuju Bütsantsi kunstist. Võrreldes karmide ja süngete bütsantsi ikoonidega on Venemaal loodud ikoonid aga märksa leebemad ja inimlikumad, haarav on nende hõõguvate punakuldsete toonide võlu. Palju vaatamismõnu pakuvad ka ikoonimeistrite kasutatud jutustavad üksikasjad.
     
 
 
 
 
 
 
 
Theophanes . Doni Jumalaema
Theophanes. Issanda muutmine
Theophanes. Neitsi Maarja
Suurimad ikooni- ja seinamaalijad olid Bütsantsist tulnud Theophanes Kreeklane (Feofan Grek, u. 1340 - 1410 ) ning tema õpilane Andrei Rubljov (u. 1370-1430). Theophanese laad on jõulisem, tumedate selgete piirjoontega, Andrei Rubljov esindas aga peenemat ja lüürilisemat suunda. Kaunid ja õrnad on ta värvikooskõlad, inimlikult väljendusrikkad tegelased ta maalidel.
     
 
 
 
 
 
 
 
Rubljov. Apostel Pavel
Rubljov. Kolmainsus
Rubljov. Meie päästja
Omapäraseks ja iseseisvaks jäi vene kunst kuni 18. sajandi alguseni, mil tsaar Peeter I “raius akna Euroopasse”.
Vanavene arhitektuur
Sofia peakirik Kiievis. 1017-1031. Makett .
Püha Sofja peakirik Kiievis kaasajal. Baroksed tornikiivrid pärinevad 18. sajandist
Sofia peakirik Novgorodis. 1045-1050.
Novgorodi kreml linnulennult. Kullatud keskkupliga kirik on Sofia peakirik.
Pokrovski kirik Nerli jõe ääres. 1165 .
Püha Dmitri peakirik Vladimiris. u. 1193 -1197.
Pihkva kreml. 13.-15. sajand. Tagaplaanil Kolmainsuse peakirik
Aristotle Fioravanti.
Uspenski katedraal Moskva Kremlis. 1475-1479.
Punane Väljak Moskvas. Tagaplaanil Kremli kindluse Spasski väravatorn (15. saj) ja Ivan Blazhennõi kirik (16. saj.)
Moskva Kreml. Kindluse kohal kõrgub 16. sajandist pärit Ivan Suure kellatorn - 81 m.
Granovitaja Palata Moskva Kremlis. 15.-16. saj.
Postnik ja Barma.
Vassili Blazhennõi kirik Moskvas, Punasel Väljakul. u. 1555 -1561.
Voznessenski kirik Kolomenskojes. 1529.
Novodevitshje klooster Moskva lähedal. Alustatud 1524.
Issanda Muutmise kirik Kizhis. 1714.
Theophanes Kreeklane. 14. saj. lõpp - 15. algus. Bütsants/Venemaa
 
Theophanes Kreeklane.
Doni Jumalaema. u. 1390.
Theophanes Kreeklane.
Issanda muutmine. u. 15. saj. algus.
Theophanes Kreeklane.
Neitsi Maarja. u. 1405 .
Theophanes Kreeklane.
Neitsi Maarja. u. 1405. Detail.
Theophanes Kreeklane.
Püha Vassili. u. 1405.
 
Andrei Rubljov. u. 1360/70-1430. Venemaa.
Andrei Rubljov.
Püha Kolmainsus. u. 1410.
Andrei Rubljov.
Vladimiri Jumalaema. pärast 1410.
Andrei Rubljov.
Meie Päästja. u. 1420 .
Andrei Rubljov.
Meie Päästja. u. 1420. Detail
Andrei Rubljov.
Apostel Pavel. u. 1420.
Andrei Rubljov.
Peaingel Mihhail. u. 1420.