50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 10 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2009-11-21
Kuupäev, millal dokument üles laeti
5 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Greete Palmiste
Õppematerjali autor
FLAJ. O1. 063. Venemaa keskaja ajalugu (3 EAP) Lektor: Ain Mäesalu (arheoloogia õppetool) Kordamisküsimused eksamiks 1. Venemaa keskaja ajaloo allikad (leetopissid, "Jutustus möödunud aastatest"). Ajaloo peamisteks allikateks on leetopissid. Kroonikad on aastaraamatud kus sündmused märgitakse aasta kaupa. Sageli tagant järgi ja varasemat osa meelevaldselt muutes. Jutustus möödunud aastatest on kirja pandud Kiievi Koopakloostri munga Nestori poolt u 1113, see on vanim tänapäevani säilinud vanavene kroonika. Sellest
soomeugrilased võtsid üle nii slaavi keele kui ka kultuuri. Tee varjaagide (viikingite) juurest kreeklasteni. Tähtsamate teede sõlmpunktides kujunesid välja varased linnad (Novgorod, Kiiev, Laadoga, Pihkva). Vene riigi tekkega on seotud 2 teooriat: normanistlik ja antinormanistlik. Normanistlik teooria väidab, et idaslaavlased kutsusid ennast valitsema 3 varjaagi (viikingite ehk normannide) vürsti, kolm venda Rjurik, Sineus ja Truvor. Rjurik sai valitsejaks Novgorodis. Pärast Rjuriku surma vallutas tema kaaskondlane Oleg Kiievi, millest saigi alguse Vana-Vene riik. See tähendab, et Vene riigile panid aluse viikingid ehk normannid. Antinormanistlik teooria väidab, et Vene riik on tekkinud idaslaavlaste enda sisemise arengu tulemusena. 862 Rjurik vallutas Novgorodi 882 Kiievi vallutamine 988 võeti vastu ristiusk. Said Bütsantsilt mõjutusi. Vene riik peagi lagunes, kui vürst jagas riigi surres oma poegade vahel ära. Riigi juht oli
Lõunaslaavlastel serblased. Idaslaavlastel: venelased, ukrainlased, valgevenelased. Vana-Veneriigi teke See on seotud Normannidega ehk varjaagidega. Dnperi äärde kujunes mitmeid kaubalinnu, kus slaavlased kauplesid viikingitega, nt: Pihkva, Novgorod. 19. saj jäid mitmed viikingi sõdalased põhja-Venemaa kaubalinnadesse valitsema (Rjurik sai aastal 862 Novgorodis võimule). Pärast Rjuriku surma valitses Novgorodis Oleg. Ta võttis ette sõjaretke ja vallutas 882 aastal Kiievi ja tegi selle oma võimukeskuseks. Vana-Veneriiki valitses Kiievi suurvürst, kellele allusid väikesed vürstid, kes pidid Suurvürstile makse maksma. 988. a võttis Suurvürst Vladimir Bütsantsist vastu Ristiusu. (Tema järglase, Jaroslav Tark, ajal oli hiilgeaeg. Vallutas Tartu, rajas oma kindluse, lasi koostada kirjaliku seadustekogu ''Vene õigus'', mis
Lõunaslaavlastel serblased. Idaslaavlastel: venelased, ukrainlased, valgevenelased. Vana-Veneriigi teke See on seotud Normannidega ehk varjaagidega. Dnperi äärde kujunes mitmeid kaubalinnu, kus slaavlased kauplesid viikingitega, nt: Pihkva, Novgorod. 19. saj jäid mitmed viikingi sõdalased põhja-Venemaa kaubalinnadesse valitsema (Rjurik sai aastal 862 Novgorodis võimule). Pärast Rjuriku surma valitses Novgorodis Oleg. Ta võttis ette sõjaretke ja vallutas 882 aastal Kiievi ja tegi selle oma võimukeskuseks. Vana-Veneriiki valitses Kiievi suurvürst, kellele allusid väikesed vürstid, kes pidid Suurvürstile makse maksma. 988. a võttis Suurvürst Vladimir Bütsantsist vastu Ristiusu. (Tema järglase, Jaroslav Tark, ajal oli hiilgeaeg. Vallutas Tartu, rajas oma kindluse, lasi koostada kirjaliku seadustekogu ''Vene õigus'', mis
Venemaa keskaeg Venemaa keskaeg kuni Ivan III-ni. Sergei Solovjov (1820-1879) esimene ja väga tõsine Vene ajaloo uurija. Avaldas Vene ajaloo vanimast ajast alustades, 15 köidet pikk. Kasutas palju kroonikate andmestikku. Nõukogude võimu ajal oli see raamat pooleldi keelatud. 1959-66 ilmus uuesti trükis. Järgmine kord anti välja 1980. aastate lõpul. Vassili Klutsevski (1841-1911) üks suuremaid Venemaa ajaloolasi. Lev Gumiljov (1912-1992) poeetide Nikolai Gumiljovi ja Anna Ahhmatova poeg. Kuna isa oli aadlisoost, oli juba lapsepõlves probleeme Nõukogude võimuga. Isa tapeti 1921 bolsevike poolt. 1930. aastail arheoloogilisel ekspeditsioonil sai töötada. Lõpuks sai Peterburi Ülikooli, aasta pärast visati välja, sest ema kuulutati rahvavaenlaseks. Oli mitu korda vangis. Tegeles stepirändrahvaste ja idapoolsete rahvastega. Kaeraridest ja hunnidest kirjutanud
12. Slaavlased. Nimeta slaavlaste alghõimud, kus paiknesid veneedid slaavlaste põhjapoolsem grupp - asustasid Saksamaa idaosa. Andid idapoolsed slaavlased Dnepri jõe piirkonnas Kiievi aladel Sklaviinid lõunapoolsed slaavlased laiendasid oma alad Balkanile. 13. Millist rolli etendasid Vana-Vene riigi kujunemisel varjaagid ja Bütsantsi riik Novgorodi esimeseks valitsejaks sai üks varjaagi vendadest Rjurik ning V-Vene riigi tekkeks nimetatakse seda, kui Rjuriku järglane Oleg vallutas Kiievi ja liitis kaks suuremat keskust koos ümbritsevate aladega ühtseks riigiks. Suurvürst Vladimir võttis Bütsantsist vastu ristiusu. 14. Viikingid. Kirjeldage viikingite riikikorda 15. Mis olid viikingite retkede eesmärk? Saada kergesti kätte midagi väärtuslikku. 16. Kuidas nimetati viikingeid erinevatel maadel? Lääne-Euroopas Normannideks, Ida-Euroopas varjaagideks. 17. Mil moel mõjutasid viikingid Lääne-Euroopa maade ajalugu? 18
Niisiis lepiti kokku, et kutsutakse valitsejad võõtsilt. 862. aastal saabunudki kohale viikingipealik Rjurik koos vendade ja kaaskonnaga. Ta asus elama Novgorodi. Kui Rjurik suri, sai Novgorodis vürstiks ta lähikondlane Oleg. 882. aastal vallutas Oleg Kiievi, kuna ta soovis valitseda kogu teed ,,varjaagide juurest kreeklasteni''. Vallutanud tähtsa kaubalinna, kuulutas ta end suurvürstiks. 882. aastat peetaksegi VanaVene ehk KiieviVene riigi asustamisaastaks (lk 53) 9. Venemaa ristiusustamine Venemaa üks tähtsamaid ajalooallikaid räägib, et 988. aastal lõi Kiievi kohal särama ,,Kristluse usu valgus''. Kiievi suurvürst Vladimir võttis vastu bütsantsi õigeusu. Vürst Vladimir pööras usuküsimustele suurt tähelepanu. Kõigepealt üritas ta reformida muinasusku. Kiievis seati ühele künkale üles peajumal Paruni uhke kuju ja selle ümber teised tähtsamad jumalad. Kroonika järgi kutsus
Ajalugu-Viikingid Küsimused: 1.Viikingite ühiskond 2.Viikingite tegevusalad, ränded, vallutused.3.Viikingite mütoloogia. Ristiusustamine.4.Slaavlaste päritolu, jagunemine.5.Vana-Vene riigi tekkimine.Seosed viikingitega.6.Ristiusustamine.7.Vana-Veneriigi lagunemine. Vastused: 1. Viikingid olid osavad laevaehitajad; nende pikklaevade-drakkarite, mis olid õieti pealt lahtised merepaadid, plangutus ning suured nelinurksest purjed tagasid oma aja kohta küllalt suure merekindluse. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes. Igal laeval oli üks mast nelinurkse purjega. Laeva parda kõrgenduseks pandi sinna ümmargused kilbid. Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale. Tegelikult tundsid nad ka nn. Päikesekivi - kristalli, mis näitas isegi pi
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid