Uurimustöö eesti-, tori- ja eesti raskeveohobusest (0)

PÄRNU ÜHISGÜMNAASIUM
Kristi Tiido
G2C
EESTI OHUSTATUD HOBUSETÕUD
Aastatöö
Juhendaja Aita Luts
PÄRNU 2014

SISUKORD

SISSEJUHATUS 4
1. EESTI HOBUNE 5
1.1. Tõu arenemine 5
1.1.1. Sugutäkud 7
1.2. Tõutunnused 8
1.3. Eesti hobune kui pool-loodusliku koosluse säilitaja 9
1.4. Eesti hobune tänapäeval 11
2. TORI HOBUNE 13
2.1. Tõu kujunemine 14
2.1.1. Tuntumad sugutäkud 16
2.2. Tõu tunnused 17
2.4. Tori Hobusekasvandus 17
2.3. Tori hobune tänapäeval 22
3. EESTI RASKEVEOHOBUNE 24
3.1. Tõu kujunemine 25
3.1.1. Tuntumad sugutäkud 29
3.2. Tõu tunnused 30
3.3. Raskeveohobune tänapäeval 30
KOKKUVÕTE 32
LÜHENDID 35
KASUTATUD MATERJALID 36
LISAD 38
Tabel 1. Eesti Hobusekasvatajate Selts 2013. Eesti hobuse sugutäkud: http://www.ehs.ee/traamatud-mainmenu-43/eesti-hobune-mainmenu-48/sugutd-mainmenu-51.html (26.03.2014) 39
Lisa 5. Postjee-bretooni sugutäkude liinid . [7] 56
Tabel 2. Eesti Hobusekasvatajate Selts. Tori tõugu tunnustatud sugutäkud 2013.aasta seisuga: http://www.ehs.ee/traamatud-mainmenu-43/tori-hobune-mainmenu-49/sugutd-mainmenu-65.html # (27.03.2014). 57
Lisa 8. Tori hobune ruun Larfield Valgerannas 27.03.2014. 66
Tabel 3. Eesti Hobusekasvatajate Selts. Eesti Raskeveohobuse sugutäkud 2013.aasta seisuga: http://www.ehs.ee/traamatud-mainmenu-43/eesti-raskeveo-hobune-mainmenu-50/sugutd-mainmenu-66.html (27.03.2014) 68
Lisa 9. Raskeveotäkk Vadis -2171ER. 71
INTERVJUUD HOBUSEKASVATAJATEGA 72

SISSEJUHATUS

Teema valiku põhjuseks on soov saada ülevaade eesti hobuse, tori hobuse ja eesti raskeveohobuse arenemisest tänapäevani, nende kasutusaladest ja tähtsusest inimesele. Samuti on osa uurimusest keskendund erinevatele teemadele: eesti hobune kui tähtis pool-looduslike koosluste säilitaja ja tori hobuse aretamiseks loodud riigikasvandus. Aastatöö eesmärgiks on saada vastused küsimustele: millised on Eestis aretatud hobusetõud? Kuidas on toimunud hobuste tõuaretus? Milline on hobuse tõugude seisukord tänapäeval? Missugused on nende hobuste kasutamise võimalused? Valitud teema sobivust kinnitab tõsiasi, et kõigi kolme tõu jaoks on tehtud suuri jõupingutusi, et need säiliks, loodud kasvandusi ja tõuraamatuid, seetõttu saab öelda, et kõik need kolm on Eesti hobusetõud, samuti on kogu teema hetkel väga aktuaalnel.
Materjalid on põhiliselt kogutud internetimaterjalidest ja inetrvjuudest, millest suurima osa moodustavad tõugude koduleheküljed, vähem artiklid ja raamatud. Inervjueeritavatelt on saadud suusõnaline nõusolek materjali kasutamiseks uurimustöös. Internetimaterjalid on põhiliselt ametlikud leheküljed, mille usaldusväärsuses saab kindel olla, näiteks Põllumajandusministeeriumi kodulehekülg.
Aastatöö peatükid annavad ülevaate kolme eesti hobuse tõu ajaloost: esimene peatükk kirjeldab kuidas ja missuguseks nad kujunenud on, ka kasutuse poolelt. Teine peatükk kirjeldab hobuste tänapäeva välimikku, iseloomu, kasutusalasid, kolmas peatükk räägib tõugude olukorrast tänapäeval, tulevikulootustest ja kasutusvaldkondadest. Neljas peatükk olevenalt tõust, eesti hobusel nende tähtsusest pool-looduslike koosluste säilitajana ja tori hobuse osas Tori Hobusekasvandusest enne ja nüüd, seda kõike inernetimaterjalide, kirjalike materjalide ja hobusetõugude kasvatajatega tehtud intervjuude põhjal.

1. EESTI HOBUNE

Eesti hobune on iidse põlvnemisega tõug, kelle päritolu pole täpselt teada, kuid kes oli  tuntud juba ennemuistsetel aegadel. Arvatakse, et soome- ugri rahvad kodustasid hobuse varem kui naaberrahvad, tulles Euroopa aladele hobustega , mitte jalgsi nagu paljud teised rahvad, seetõttu liigitatakse ta ka põhja-metsahobuse rühma. [1] Siinsed söötmis- ja pidamistingimused ning karm kliima muutsid eesti hobuse vähenõudlikuks, vastupidavaks ja kasvult väikeseks. [2] Kõige vanemad kirjalikud andmed eesti hobuse kohta pärinevad 11. sajandist maadeuurijalt B.Adamilt, kes iseloomustab oma reisikirjeldustes eestlasi rikkuse ja heade hobuste poolest. [1]
Eesti hobust on väga palju välja veetud ja temaga on parandatud paljusid teisi tõugusid. 12.-13. sajandil vedasid Eestist hobuseid välja peamiselt Novgorodi kaupmehed . Rootsiaegne hobuste massiline väljavedu ja sõjaväe kehvemate hobuste väljavahetamine-mahajätmine sõdade ajal nõrgestas eesti hobuse tõukoosseisu tunduvalt.
13. sajandil kasutati eesti hobust sõjahobusena, eriti palju rootsi ajal lahingutes, Peeter I hindas seda hobust väga kõrgelt ja palju hobuseid viidi Venemaale.
Kuni 18. sajandini oli eesti hobune levinud talupoegade ainukese hobusetõuna Liivi-ja Eestimaa kubermangus. Oma tugeva veojõu, vastupidavuse ja vähenõudlikkuse tõttu omandas ta ülevenemaalise kuulsuse. [2]

1.1. Tõu arenemine

Aretuses valitses kaks voolu: ühed pooldasid „maatõugu“ märade parandamist välismaiste täkkudega, teised (peamiselt talupojad) tõestasid katsetuste varal, et Eesti kohalikud hobused on vastupidavad, tugevad ja vähenõudlikud ning nende suuremaks muutmine peab toimuma puhasaretuse teel. [1]
Teadliku hobusekasvatuse alguseks on peetud kahte sündmust: esiteks 1855. aastat, mil   Liivimaa aadlikonvendi koosolekul tõstatati üles küsimus, kuidas päästa eesti hobust hävingust. Tehti otsus, et tõu säilimise nimel ja tema omaduste parandamiseks tuleb luua hobusekasvandused, millest aasta hiljem asutati Tori Hobusekasvandus. [3]
Tegevus kasvanduses algas järgmisel, 1856 . aastal. Kasvanduse asutamise sihiks oli aretada vastupidavat, vähenõudlikku, kiiret eesti hobust, keda ähvardas kadumine teiste tõugudega ristamise ja paremate hobuste väljaveo tõttu. [3]
Kasvanduse töö alustamisega avati kasvanduses suguhobuste raamat, kuhu kanti kõigi kasvanduse hobuste andmed. Tinglikult tuleks suguhobuste raamatut lugeda tõuraamatu eelkäijaks, sest tõuraamatusse kanti hobuste põlvnemise, järglaste, välimiku hindamise ja jõudluse andmed ning iseloomu omadused. [3]
Teiseks, aga 1921. aastal, kui Haapsalus registreeriti Eesti Maahobuse Kasvatajate Selts ja hakati pidama tõuraamatut. (Lisa 1)                                                                 
1921. aastal asutati Eesti hobuse kasvatajate selts (tollase nimetusega "Eesti Maahobuse Kasvatajate Selts") ja avati tōuraamat. Algas eesti hobuse sihikindlam aretamine. Sellel ajal oli päevakorras eesti hobuse muutmine suuremaks ja tüsedamaks, hobune oli peamine veojōud pōllumajanduses. Verelisamise eesmärgil otsustati kasutada suuremakasvulist soome hobust, kes on eesti hobusele sugulastōug. [4]
1921 - 1938 toodi Soomest kokku 13 täkku, keda kasutati sisestavaks ristamiseks väga intensiivselt, mille tagajärjel suurenesid eesti hobuse mōōdud. Tänapäeval, mil hobuse osatähtsus veoloomana pōllumajanduses on muutunud olematuks , on hakatud teda aretama tagasi endiseks väikesekasvuliseks ja kergematüübiliseks. Eesti hobust kasutatakse üha enam meelelahutuslikul eesmärgil - ratsaspordikoolides, ratsaturismitaludes, vaba aja veetmisel. Hobune on saanud pere lemmikloomaks. Selleks sobivad vähenōudlikud ja vastupidavad väikesekasvulised eesti hobused aga suurepäraselt. Eesti hobune on levinud peaasjalikult saartel ja Lääne-Eestis. Tema väikese arvukuse tõttu on tōug kantud maailma ohustatud loomatōugude nimekirja.
Praegu kōigub eesti hobuste üldarv Eestis 2000 ringis .  Aretuses kasutuses olevad sugutäkud jagunevad 7 liini: neist 4 kohaliku pōlvnemisega liini ja 3 soome täkkudega sisestaval ristamisel saadud liini. Tänapäeval on eesti hobuse aretuses vōetud suund puhasaretusele. Täkuliinide ja märaperekondade vähesus nōuab Eesti hobuse kasvatajatelt väga tähelepanelikku ja tarka paaride valikut järglaste saamisel, et hoida ära tōusisest veresugulust. [4]

1.1.1. Sugutäkud

Eesti hobust aretatakse peamiselt puhasaretuse teel. Veojõu, kehakaalu ja kõrguse
suurendamiseks toodi aastail 1921 kuni 1938 Eestisse 13 soome täkku, kellest väljapaistvamate liinide rajajaks kujunesid Vuhti 136 E, Taru 149 E ja Lari 23 E. Kohalikest, aborigeense põlvnemisega täkkudest on tänaseni aretuses Ahti 228 E, Raspel 70 E , Taube 60 E ja Eni 8 E liin . [4] (Tabel 1)
Joonis.1 Tõuraamatusse kantud suguhobuste arv ( http://www.etll.ee/Hobused ). E – eesti hobune, T – tori hobune, ER – eesti raskevehobune.
Joonis 2. Eesti hobuse sugutäkud ( http://www.esthorse.ee/index.php?id=sugutakud )

1.2. Tõutunnused

Eesti hobune on madalajalgne, pika kere ning tugeva kehaehitusega kerge põllumajandushobune.
Tema:
- pea on proportsionaalne, laia otsmikuga, enamasti sirge, harva nõgusa profiiliga, lühikeste kõrvadega, elavate silmadega, lihaseliste lõuapärade ja laia lõuapärade vahega.
- kael on suhteliselt lühike, lihaseline, tiheda lakaga.
- turi on madal, lihaseline ja keskmise pikkusega.
- selg on lühike, lai ja sirge, harva pehme; lanne lühike, lai ja tugev.
- laudjas on lihaseline, ümar, keskmise pikkuse ja laiusega; saba asetseb madalal ja on tihe.
- rind ja rinnakorv on lai ja sügav, roided hästi kaardunud, kõht mahukas.
- jalad on kuivad, lihaselised, tugevate kõõluste ja liigestega, kabjad on korrapärased ja tugeva tinakarva sarvega. [4]
Eesti hobuse samm ja traav on avar ja hoogne, kuid tuleb ette ka sõudmist ja kerimist.
Tõule omast värvust eesti hobusel ei ole. Värvuselt on eesti hobused keskmiselt 25,8% kõrvid, 15,3% raudjad ja punased, 11,1% mustad, 20,5% hallid , 10,0% kollased , 11,6% võigud, 5,3% hiirjad ja 0,5% albiinod . Aborigeense tunnusena on eesti hobusel tume vööt seljal ja laudjal. (Lisa 2)
Eesti hobuse iseloom on elav, aga rahulik, elurõõmus ja asjalik , temperament energiline . Eesti hobuse iseloom on eriti sümpaatne ratsahobuste suure pretensioonikuse ja raskeveohobuste osavõtmatu ükskõiksuse vahel.
Eesti hobune on hästi kohanenud siinsete söötmis-ja pidamistingimustega ning paistab silma vähenõudlikkuse, hea söödakasutuse ja vastupidavuse poolest. Tähtsaim eesti hobuse võimetes on aga see, et ta saab väga hästi hakkama ilma jõusöödata, ei vaja vähemalt lumest lumeni õieti talligi.
Tänapäeval on eesti hobune universaalne väikehobune, keda saab kasutada laste ratsahobusena ja pere- ning turismihobusena. (Lisa 3) [4]

1.3. Eesti hobune kui pool-loodusliku koosluse säilitaja

Eesti maastikupildis on läbi sajandite olnud laialt levinud pool-looduslikud kooslused ehk pärandkooslused - puisniidud, loopealsed , rannaniidud, lammi -, aru- ja soostunud niidud ning puiskarjamaad. Pool-looduslikud kooslused on loodusliku elustikuga kooslused, mida on kestvalt niidetud või karjatatud. Traditsiooniline ekstensiivne majandamine , näiteks karjatamine , niitmine ja mõõdukas raie ei vii neid kooslusi tasakaalust välja, nagu seda teevad perioodiline ümberkündmine, tugev väetamine või lageraie . Pool-looduslikud kooslused on Eestis ajaloo vältel olnud peamisteks loomadele talvesööda varumise ja karjatamise aladeks.
Eelnevast lähtudes on sarnaselt teistele koduloomadele ka hobuseid karjatatud ning neile talvesööta varutud läbi aegade valdavalt nimelt pool-looduslikel kooslustel.
Kuna 20.sajandi algul hakati THK tegelema aktiivsemalt Tori hobuse kasvatamisega , siis jäi eesti hobuse kasvatamine tahaplaanile ning hobuseid jäi rohkem Lääne-Eesti mandri aladele ja saartele. Seega saab väita, et puisniitude ja -karjamaade, loopealsete ja rannaniitude esinduslikul ja tänapäevani suhteliselt paremini säilinud levialal Mandri-Eesti läänerannikul ja saartel on eesti hobune ja pool-looduslikud kooslused eksisteerinud koos kogu nende olemasolu vältel.
Eesti hobune on pool-looduslike kooslustega seotud mitmel moel: looduslikud karjamaad, olgu siis lagedad või metsakoplid, paese aluspõhjaga aladel loopealsed, mereäärsed rannaniidud, olnud läbi aegade ainsad või vähemalt peamised hobuste söögimaad. Hobune on karjamaarohu suhtes küllaltki valiv. Karjamaal söövad hobused sageli eelistatuma rohuga alad korduva pügamise teel väga madalmuruseks. Kuni rohtu on võimalik valida, jäetakse vähem maitsvad taimed puutumata. Lääne-Eesti ja saarte pehmetes ilmastikutingimustes saab vastupidavat ja vähenõudlikku eesti hobust karjatada peaaegu aasta läbi. Eesti hobune sööb lisaks rohule meelsasti ka puude-põõsaste lehti ja peenemaid oksi, nooremat pilliroogu, kadakavõrseid jms., hoides selteel ära nende koosluste võsastumist ja roostumist. Okstest (sh. kuusest ja kadakast) toituvad hobused eriti talvisel ajal. Eesti hobused söövad meelsasti ka vana, eelmisel aastal niitmata või karjatamata jäänud rohu kulu. Ka see asjaolu on oluline hobuste kasutamisel pool-looduslike koosluste hooldamisel. Hobused söövad kulu ja kõrge rohu seest välja kivid , mahalangenud tüved, oksad , mis võimaldab maapinda hiljemaks niitmiseks ette valmistada. Ka on selle järgselt inimesel võimalik paremini tihnikutest läbi näha ning harvendamisele tulevaid põõsaid ja puid välja valida ja raiuda.
Suurem osa hobuste talvesöödast varuti varem samuti puisniitudelt, luhaheinamaadelt ja teistelt niidetavatelt rohumaadelt. Eesti hobuse peamine sööt on hein. Pool-looduslike koosluste, eriti puisniitude ning loopealsete rohustu on erakordselt liigi- ja sellest tulenevalt ka toit- ja raviaineterikas.Vahetult mere mõju piirkonnas asuv rannaniidu taimestik on läbi aegade olnud koduloomadele ravi- ja mineraalainete allikaks.
Nii nagu on sarnased Eestis pool-looduslike koosluste kogupindala ja hobuste arvu kahanemise suundumused , on valdavalt samad ka nende kadumise põhjused. Kui puisniitudele ja -karjamaadele, aru- ja sooniitudele aga ka lamminiitudele ja loopealsetele, said saatuslikuks laialdaselt kasutusele võetud masinad , millega oli ratsionaalne harida vaid ulatuslikke parandatud kultuurmaid ning mis tõrjusid vikatiga heinaniitmise esialgu vaid kodusesse talupidamisse, peagi aga ka sealt kõrvale, nii tõrjusid samad masinad maaharimisest ja transpordist kõrvale seda tööd sajandeid teinud hobused. Hobuste kasutamine taandus põllumajanduses pea olematuks, vähesed hobusekasvatused püsisid vaid tänu üksikutele missioonitundega entusiastidest majandijuhtidele ja hobusesõpradele.
Nagu on väga lähedased pool-looduslike koosluste ja eesti hobuse hääbumise põhjused, võivad olla sarnased ka lootused püsimajäämiseks tulevikus. Vajadus nende järgi on koos ajaga muutunud. Koduloomade sööt varutakse tänapäeval masinate abil intensiivselt majandatud söödapõldudelt. Romantilisi metsakopleid asendavad laiuvad ühenäolised kultuurkarjamaad. Eesti hobune on leidnud rakenduse turistide teenindamisel ratsa - või vankrisõidus. Mõlemad loodavad traditsioonilise loodusesõbraliku/mahepõhimõtetel toimiva talupidamise, loodushoiu ja turismi peale. Nii pool-looduslike koosluste kui ka eesti hobuse tulevik sõltub paljus meie looduse mitmekesisuse kaitse korraldamisest ja põlisväärtuste taas hindatõusmisest. 2001. aastal toetati esmakordselt laiemalt riiklike programmide kaudu nii pool-looduslike koosluste taastajaid ja hooldajaid kui ka eesti hobuse kasvatajaid. Kui edaspidi kaitstakse pool-looduslike kooslusi, alates rannaniitudest kuni puiskarjamaadeni välja, ning toetatakse suuremal määral eesti hobuse kasvatust, siis tõuseb huvi ka rohkemate seas, kelle on sellised kooslused, mida saaks harida ja korras hoida meie oma hobuse tõug.
Eesti hobuse tähtsus pool-looduslike koosluste hoidja ja taastajana :
• Eesti hobune on aastasadade jooksul kohastunud siinse taimestiku - ja kliimaoludega
ning ta on väga vastupidav.
• Eesti hobune on kultuurilooliselt väga olulise tähtsusega osa Eesti talupidamises.
• Eesti hobune on aborigeenne loomatõug.
• Eesti hobune on esteetiliselt suurepärane loodus- ja talumaastike ilmestaja.
• Eesti hobune on väga hea rohu- ja põõsarinde piiraja . See tagab pool-looduslike
koosluste avatuse ja liigirikkuse.
• Eesti hobust on väga hea kasutada tugevalt võsastunud või metsastunud pool-looduslike koosluste (näit. puisniidu) esmase puhastajana.
• Eesti hobuse kabjad on rohukamarat säästvad.
• Eesti hobune ei tallu reeglina õitsvaid orhideid, nurmenukke, angerpiste jt. taimi,
samal ajal kui õitsva taime ümbrus on söödud madalmuruseks. [5]

1.4. Eesti hobune tänapäeval

Eesti hobuse populatsioon on viimase viie aasta jooksul suurenenud mitu korda. Kui 2000. a tuli Eestis ilmale 118, siis 2004. a 178 eesti tõugu varssa. Sellele on aidanud kaasa alates 2001. a eesti hobuste pidajatele makstav keskkonnatoetus, aga kindlasti ka eesti tõu populariseerimine ja rahva elujärje paranemine.
ÜRO Toidu- ja Põllumajanduse Organisatsioon (FAO) kuulutas 1993. a eesti hobuse ohustatud tõuks. Kümme aastat hiljem Säreveres toimunud Eesti Hobusekasvatajate Seltsi üldkoosolekul kinnitati eesti hobuse säilitus-aretusprogramm, mis koostati aastateks 2003-2010.
Säilituse ja tõuaretuse eesmärk on kohaliku aborigeense hobuse säilitamine koos sellele omase kindla põlvnemise, välimiku ja mitmekülgse töövõimelisusega. Programmi on kaasatud kõik tõuhobused, kes on kantud tõuraamatusse. Praegu hõlmab tõupopulatsioon umbes 650 hobust.
Sedamööda, kuidas inimeste jõukus kasvab, tuleb ka hobuseid juurde. Praegusel ajal peetakse eesti hobuseid peamiselt taludes, enamasti saartel, kus on ühes majapidamises tavaliselt kuni viis hobust. Aga eesti hobuste kasvatamine võtab hoogu ka mandril .
Saaremaal on suuremad kasvatajad Pihtla Hobusekasvandus (50 hobust), Jaan-Aleksander Rooda (70 hobust), Aili Kirst (16 hobust), Heino Kallas (66 hobust), Kalvar Ige 
(40 hobust), Muhumaal Tihuse Turismitalu (120 hobust) ja Hiiumaal Ristitee talu (33 hobust). Mandri-Eestis on arvukamalt eesti tõugu hobuseid Roland Raigi hobusekasvanduses Harjumaal (18 hobust). [1]
Eesti hobusekasvatajatelt uurides, mis neid kõige rohkem selle tõu juures võlub, on nad vastanud, et nende temperament, rahulik ja hea iseloom ning see, et neid on lihtne õpetada, käsitleda ning et nad on koostööaldid. Tõu kasvatamise alustamist on algatanud kõik erinevalt, mõnele on eestlased sümpaatsed, mõnele pärandkoosluse säilitajad, mõnele juhuslikult sattunud ning siis hakanud meeldima , kuid on teisigi viise. Hobuste omanikud on ühel meelel sellega, et see tõug on ohustatud, kuid hobuste olukord on suurel määral paranenud . Paremate järglaste saamiseks valivad aretajad välja karjast paremad märad ning kasutavad neid tõumäradena. Keskmiselt on suurematel kasvatajatel 20 hobust. Põhieesmärgiks on säilitada tõugu, kui eesti kultuuriväärtust nii terves Eestis kui ka oma aretuspiirkonnas. Tulevik näib kasvatajate jaoks helge , sest hobuste arv kasvab ning jõudluskatsed muutuvad tõhusamaks. Samuti saavad paremad hobused, nii täkud kui ka märad premeeritud ja peatõuraamatusse.

2. TORI HOBUNE

Tori hobune on kujundatud keeruka uudikristamise teel. Tori hobune on iseloomult elava temperarnendiga, healoomuline ja suure veotahtega ning vähenõudlik kasutades seejuures hästi kohalikke söötasid. [6] Tori hobuse aretuses on silmas peetud tema sobivust nii põllutöödeks kui ka sõidu- ja ratsahobuseks. Nad on kergesti õpetatavad ja varavalmivad ning vähenõudlikud . Algselt olid Tori hobused tähtsal kohal kõikies töödes, teda on kasutatud nii sõjaväe tehnikana kui ka kõige tavalisematel põllutöödel. Hiljem hakati kasutama teda ka ratsaspordis kui ka muul otstarbel.
Füsioloogiliselt ja majanduslikult on tori hobused varavalmivad. Kolmeaastaselt on võimalik neid rakendada tööle ja hakata kasutama suguhobustena. Noorhobused on kergesti õpetatavad. Tööl kasutatakse tõuhobuseid 20... 23 eluaastani. Mitmekülgsed hobused on vastupidavad keskmistel ja rasketel töödel ning heade tööomadustega ka kergel veol ja sõidus. Maksimaalse veojõu võistlustel on tori hobused näidanud head veotahet ja suurt veojõudu. [2]

2.1. Tõu kujunemine

Tori hobuse aretamine sai alguse 1856. aastal asutatud Tori Hobusekasvandusest, mille põhieesmärgiks sai kohaliku hobusetõu täiustamine. Sisuliselt tehti algust uue hobusetõu aretamisega. Teda on nimetatud eestimaiseks kultuuriloominguks, kultuuriloo elavaks pärliks, kelle aretamisega tehti algust pooleteise sajandi eest ning kelles on nähtud perspektiivi kasvatada nii tublisid neljajalgseid sõjamasinaid tsaari ratsaväele kui ka tugevaid veoloomi talumeestele. Tori tõugu hobuste areng ja arvukus on käinud alati ühte sammu majanduse, eeskätt muidugi põllumajanduse arenguga. 1927. a, kui Eestis oli hobuseid rohkem kui kunagi varem või hiljem, moodustasid siinsest 130 sugutäkust tori hobused tugevalt üle poole.
1889. aastal hakati päris uut tõugu välja kujundama ja selle jaoks võeti kasutusele puhtaverelised täkud. Ristamine ei andnud soovitud tulemusi, kuid suur samm edasi toimus, kui osteti Poolast täkk Hetman , keda kasutati sugutäkuna aastatel 1892-1912. Hetmani isa oli norfolk-roadsteri tõugu täkk Stuart ning ema teadmata päritolu hunteritüüpi (võimas universaaltüüpi ratsahobune ) mära. Hetman oli raudjas, tugeva kehaehituse ning hästiarenenud lihaste ja jäsemetega ja hea iseloomuga . Tema järglased tulid esile söötade hea omastavuse, elava temperamendi ja suure vastupidavuse poolest. [1] (Lisa 4)
Hetmani tugevaid järglasi võis edukalt kasutada nii põllu-, transporditöödel kui ka ratsahobustena. Hetmanist sai Tori hobuse esiisa, teda paaritati üle 1000 märaga. [1]
1895-1914 toodi Eestisse pidevalt uusi norfolki tõugu sugutäkke, keda kasutati tori tõu aretuses. Kuid aretustöös puudus sihikindlus ning süsteemitud eri tõugude ristamised viisid selleni , et tori hobusest sai veo- ja ratsahobuse segu - kord raskeveo -tüüpi väheliikuv, kord väga kerge traavli-tüüpi. Mõnede juures olid ülekaalus kohaliku eesti tõu omadused, samuti palju tuli ette kehaehituselt mitteharmoonilisi hobuseid.
Esimene maailmasõda (1914-1918) avaldas Tori Hobusekasvandusele laastavat mõju. Paremad hobused, nende seas sugutäkud, rakendati sõjaväe teenistusse. Pärast sõda ja maareformi mitmekordistus Eestis talude arv ning hobuste järele tekkis suur ühiskondlik vajadus. Eriti suur oli vajadus arendada edasi universaalse kasutustarbega tori tõugu.
1925. a kinnitati tori hobuste tõumäärustik ning tunnustati tori tõug eraldi hobusetõuks. Pärast seda sai tõuaretustöö Tori Hobusekasvanduses kindla suuna: seati eesmärk aretada hästi arenenud keha, tugeva luustiku ja kõõlustega, kohalikele tingimustele kohandatud universaalset tüüpi põllumajanduslik hobune. Eesmärgi saavutamiseks toodi kasvandusse sõjast alles jäänud Hetmani pojad Harri ja Hofrihter. Märade hulgast praagiti välja ebatäiuslikke.
Samal ajal hakati pidama ratsavõistlusi. Ratsatüübilisi täkke püüti koondada Järva- ja Viljandimaale, kus kasvatati ratsahobuseid kaitseväe tarvis. 1935. a rajati Tartu lähedale Vorbusele kaitseministeeriumi ratsahobuste kasvandus , mis põhines tori tõugu märadel.
Kuid 1930. aastate keskel hakkas pikaajaline sugulusaretus avaldama mõju nii hobuste tervisele kui välimusele. Ilmale hakkas tulema nõrgajalgseid, kergeid ja halvasti arenenud kehaga hobuseid, kes olid vastuvõtlikud mitmesugustele haigustele. Tekkis vajadus uue tõu kasutuselevõtmiseks. Vaja oli leida selline tõug, mille abil saaks tõsta hobuste elujõulisust ja tugevust, suurendada massiivsust ja parandada välimikku, kuid mis ei muudaks tori hobuse juba väljakujunenud tüüpi. Leiti, et selleks sobib postjer-bretagne ehk bretooni tõug. Nii toodigi Tori Hobusekasvandusse viis uut täkku, kes said nimedeks Uhke, Virk, Tugev, Sammur ja Loots . ( Lisa 5)
Bretooni hobustega ristamine andis Hetmani järglastele suurema kehamassi, kuid säilitas elava iseloomu ja hea liikuvuse . Nende järglased paistsid silma korrapärase välimiku, hästi arenenud lihastikuga ning olid tugevad ja terved . Samal ajal, et tori hobuse juures säiliks harjumus kohaliku sööda ja kliimatingimustega, samuti vastupidavus, ristati tori hobuseid kohaliku eesti tõuga.
Et aretustöös hobuse tüüpi selgemalt eristada, hakati 1930. aastatel eristama raskemat ja kergemat tori hobust. 1960-1970. aastatel sai kasvatuse eesmärgiks tõuhobuste müük, peamiselt Nõukogude Liitu sealsete hobuste parandamiseks. Samal ajal jäi soiku hobuse kasutamine põllutöödel ning algas hobuste massiline hävitamine. [1]
Alates 1973.a. hakati tori hobuse aretuses kasutama hannoveri hobuse tõugu. Eesmärgiks oli anda osale tõust kiirushobuse omadusi, nii et teda oleks võimalik kasutada spordis ja hobiratsutamises. Sama eesmärki taotleti tori hobuse hilisemal ristamisel trakeeni tõuga. [6]
Pärast Eesti taasiseseisvumist asendus idaturg hobuste müügiga lääne poole. Eestis võeti kasutusele tori ratsaspordihobuse mõiste. [1]
Tori hobuse, eriti tori universaalse hobuse (TUNH) aretuses kasutatakse vanu ja märadesse läinud liine. Tõu säilitamisel omavad olulist tähtsust viimase kümne aasta jooksul märadesse läinud liinid: Halis 348 T, Hingstar 317 T, Lembo 1021 TA, Tugev 575T, Uhke 573 TA ja Sammur 569 T. Vanadest liinidest on käesoleval etapil kasutuses Hoius 3939 TB, Loots 649 T ja Hasmo 129 T. [2]
Tänapäeval aretatakse tõusiseselt kahte tüüpi hobust (tori universaalne hobune - TUNH ja tori ratsaspordihobune – TRSPH). Kehtiva säilitus-aretusprogrammi eesmärgiks on säilitada ja aretada tori tõugu hobuseid, kellel säiluksid eelkõige nii tõu tüübi kui ka põlvnemise ühtsus.
Kuni 2008. aastani olid peamiseks aretus - ja säilitusmeetodiks aretuseesmärgi saavutamisel tõu puhtatõuline aretus koos sisestava ristamisega. Sisestavaks ristamiseks oli säilitus-aretusprogrammi alusel sugulastõugudest lubatud kasutada hannoveri, trakeeni, holšteini ja inglise täisverelise tõu tunnustatud täkke. [2]
Alates 2008. aastast on ohustatud tõugude säilitamisel lubatud vaid puhasaretus. Sellega seoses lahutati põlvnemise alusel tori tõu säilitamist vajav osa, tori universaalsuund, siiani rohkem tõu täiustamisele suunatud olnud tori ratsaspordi suunast. Taas on kasutusele võetud erinevad tähised erinevate aretussuundade tähistamiseks: TA tori tõugu hobuste tõuraamatu universaalsuuna tähistamiseks ja TB tori tõugu hobuste tõuraamatu aretussuuna tähistamiseks. Ohustatud tõu staatus on sealjuures vaid tori tõugu hobuste universaalsuuna populatsioonil. [2]
Tori hobuse tõuraamatu pidamist alustati aastal 1921.Algselt oli tõu nimetuseks tori - roadster (tõlkes tori-maantehobune).Tori tõu määrustik kinnitati ja tori tõug tunnustati tõuks Eesti Vabariigis 05.juuni 1925.a, kui Eesti Põllutööministri käskkirjaga muudeti tori-roadsteri tõu nimetus tori tõuks. Tõuraamatus eraldati 1932.aastal kaks osakonda: TA- raskemad hobused; TB-kergemad hobused. [7]
Tori hobuste kasvatajaid on Eestis üle 450, enamikul nendest on kuni kolm hobust. Suuremad hobusekasvandused asuvad Pärnumaal: Tori Hobusekasvandus (51 hobust) ja Andres Kallaste Hobusekasvandus (54 hobust); Tartumaal : Hillar Kald (55 hobust) ja Jüri Somelar (25 hobust). Suuremate kasvanduste hulka kuuluvad ka OÜ Topi Mõisa hobusekasvandus Läänemaal (28 hobust) ja Elle Mässaku hobusekasvandus Järvamaal (26 hobust). [1]

2.1.1. Tuntumad sugutäkud

Tori hobusel esimene täkuliin oli Hetmani liin. On olnud palju täkuliine, kuid paljud neist kaotasid aretuses tähtsuse ja kadusid. (Tabel 2)

2.2. Tõu tunnused

Tori hobune on elava temperamendiga, sõbraliku loomuga, vastupidav ja kergesti õpetatav. Põhivärvus on raudjas, vähem tuleb ette kõrbe, musti , kollaseid ja halle hobuseid. Ta on söötade suhtes vähenõudlik, lepib hästi kohalike võimalustega. Kolmeaastasena on võimalik teda kasutada suguhobusena. Noorhobuseid on kerge õpetada. Tööhobusena kasutatakse teda 20-23 eluaastani. Raskete koormate vedamisel on näidanud tori hobune üles head veotahet ja suurt jõudu. Nii nagu teistelgi Eesti päritolu hobustel , on ka tori hobusel ratsa- ja veoülesannete kõrval täita roll liikide mitmekesisuse ja looduse hoidjana. [1]
Varasemal ajal jaotati tori hobused kahte tüüpi: tüsedaks (tõumärk TA) ja kergeks (tõumärk TB). Käesoleval ajal sellist vahet enam ei tehta . Tüübilt kujutab tori tõug endast keskmise suurusega, kuiva tugeva konstitutsiooniga, hästi arenenud lihastikuga ja tugeva luustikuga universaalset põllumajandushobust, keda kasutatakse edukalt põllu- ja transporttöödel. [2] (Lisa 6)
Tori hobuse välimikku iseloomustavad järgmised omadused: pea on keskmise suurusega, laia otsmikuga, harvemini nõgusa või kongninalise profiiliga. Kael on keskmise pikkusega, sirge, rind sügav ja lai. Turi ja selg on keskmise pikkusega, üsna laiad ja lihaselised, lanne lühike, lai, hästi lihastunud. Tühemik on väike, laudjas pikk, keskmise laiusega kuni lai ja lihaseline. Laudja kuju on tõule iseloomulikult ovaalne ja libajas, mõnel liinil ka renjas. Kõht on silinderjas, piht ja reied lihastega hästi kaetud. Jalad on tugeva ehitusega, hästi arenenud kõõlustega, liigesed laiad ja tugevad, kabjad keskmise suurusega ja tiheda vastupidava kabjasarvega. Välimiku puudustest täheldatakse ebakorrapärast jalgade ehitust, kitsast seisu, koond - ja harkvarbalisust, eetsirandmelisust, pehmet sõrgatsit, mõnikord nõgusavõitu selga ja kitsast rinda. Kitsa jalgade seisuga kaasneb kitsas käik ja riivlus. [2]

2.4. Tori Hobusekasvandus

14. novembril 1855. a. tehti Liivimaa aadli poolt otsus asutada Tori Hobusekasvandus, mis alustas tegevust juba aastal 1856. Ajaloolistel andmetel olid Tori ja Avinurme kroonumõisad rüütelkonna käes juba alates 1826. aastast, aga neid kasutati karja- ja lambakasvatuse arendamiseks . 1855. aastal palusid mõisnikud keisrilt rendilepingu pikendamist 24 aastaks, et asutada hobusekasvandus... nii asutatigi Pärnumaale Tori Hobusekasvandus, Pärnu linnast 26 km kaugusele. Kasvanduse asutamise vajaduse põhjenduseks toodi asjaolu, et kohalik eesti hobune on hävimisohus ning selle päästmiseks ongi vaja kasvandust.
Tori Hobusekasvandus komplekteeriti 47 eesti tõugu märaga (tk. 135 cm) ja 7 noore täkuga (tk. 140 cm). Peale nende osteti Soomest 10 soome tõugu mära ja 3 täkku. Sõidu- ja luksushobustena osteti veel Saksamaalt Veili hobusekasvandusest 3 araabia täkku ning lisaks neile ka 2 traavlitäkku.
Eesti hobuse parandamine ristamise teel ei andnud soovitud tulemusi kuni hetkeni, mil Tori Hobusekasvandusse toodi norfolk- roadsteri tõugu ristandtäkk Hetman (sünd. 1886 .a.), kes pani aluse tori hobusetõu aretusele: ta andis häid põllutööhobuste tüüpi järglasi ning temast said alguse esimesed täkuliinid ja märaperekonnad.
Põhikomponentideks tori tõu aretamisel jäid kuni 1936. aastani norfolk-häkni ja kohalik eesti hobune. Liinide arvu suurendati 1937. aastal sissetoodud uute postjee-bretooni tõugu täkkudega. Saavutati uus universaalne hobusetõug, mis kinnitati aastal 1950. Domineerivaks värvuseks on raudjas, valgete märgistega peal ja jäsemetel. Iseloomult on tori hobune energiline, healoomuline, hea veotahtega ja kergesti õpetatav.
Üldiselt võib Tori Hobusekasvanduse 150-aastast tegevust eraldada perioodidesse järgmiselt:

• Eesti hobusetõu parandamise katsed aastail 1856-1880
  
• Loobumine eesti hobuse parandamisest ja üleminek kiirustüübiliste hobuste kasvatamisele aastail 1880-1908 .
  
• Tori hobusetõu kujundamine aastail 1908-1920.
  
• Universaaltüüpi põllumajandusliku hobuse puhasaretamine aastail 1920-1973.
  
• Hannoveri tõugu täkkude kasutamine, et muuta tori hobune universaalsemaks.
  

Lähiminevikus on aretuse suund muutunud, rasketüübilise hobuse asemel püütakse aretetada ja kasvatada kergemat ratsahobust. Samas hoitakse ja aretatakse ca 25% vanematüübilist universaalset tori hobust, kes sobib käima nii rakkes kui ka ratsa.
Missioon: säilitada tori ja eesti hobusetõuge ning toetavate tegevuste kaasabil muuta neid läbi järjepideva aretustegevuse võimalikult headeks ja mitmekülgselt kasutatavateks hobusteks, kaotamata seejuures tõugude isikupära.
Visioon : lähitulevikus nähakse THK-d kui suurt Eesti (soovitavalt riiklikku) tõuaretus- ja hobusekasvatuskeskust, kuhu on koondunud parimad spetsialistid, vahendid ja olulisemad aretust puudutavad tegevused ning kus leiaksid abi kõik hobusekasvatuse ja hobustega tegelevad inimesed olenemata nende soovi või probleemi iseloomust.
Kuna üksnes aretusega on raske end ära majandada, tegutseme ka mitmel muul hobustega seotud alal. Üheks selliseks alaks on külastajate vastuvõtt kasvanduses ja hobustega seotud turismiteenuste pakkumine kasvanduses ja väljaspool seda. Aretustegevuse toetamise kõrval on sama tähtis põhjus sellega tegelemiseks meie soov tuua vahepeal tugevalt urbaniseerunud ühiskond tagasi hobuste juurde. Tahame, et järjest rohkem inimesi saaks aimu nende kaunite loomade väärtusest ja rahulolust, mida pakub nendega tegelemine või kasvõi ainult nende seltsis viibimine. Seepärast pakume külastajatele ka mitmesuguseid teenuseid alates kasvandust tutvustavate ekskursioonide ja lõpetades mitmesuguste pakettide ja ürituste korraldamisega. Kasvavat osatähtsust omab hobustega pulmasõitude tegemine - trend, mis oma erilisuse ja romantilisuse tõttu pruutpaaride seas üha suuremat populaarsust saavutab. Samal ajal püüame inimesi panna väärtustama eelkõige just meie oma kohalikke hobuseid näitamaks, et ka meil endil on, mille üle uhke olla. Leidsime , et inimeste ja hobuste üksteisele lähendamine on sedavõrd tähtis ettevõtmine, et väärib omaette missiooni ja visiooni:
OÜ Tori Hobusekasvanduse kui turismiteenuseid pakkuva ettevõtte mission : tõestada kohalike hobusetõugude väärtust kogemustele tugineva professionaalsuse ja sellest tuleneva kvaliteediga mitmekülgsete hobustega seotud turismiteenuste võimaldamisel, aidates nii kaasa nende säilimisele ning edasiarendamisele.
OÜ Tori Hobusekasvanduse kui turismiteenuseid pakkuva ettevõtte visioon: olla aastaks 2015 40%-lise turuosaga Eesti tuntuim, hinnatuim ja mitmekesiseima valikuga hobustega seotud turismiteenuste pakkuja .
Olulise osa meie tegevusest moodustavad ka hobuste müük ja majutus . Tori Hobusekasvandusest pärit hobused on hinnatud nii Eestis kui Skandinaaviamaades, neid kasutavad nii Soome ratsakoolid kui Rootsi kuninglik ratsapolitsei. Samas pole paljuks peetud ka meilt ostetud tori hobuste transpordi korraldamist nende uude koju Austraaliasse - kaugeimasse kohta maailmas, kuhu meie andmetel mitte ainult tori hobused, vaid üldse Eestist ostetud hobused rännanud on. Meie tallides on ajutise või rohkem või vähem alalise kodu leidnud paljud erahobused - nii suksud, keda omanik eelistab hoida meie kasvanduses, et temaga siin sõitmas käia kui hobused, kes meie abiga siin ratsa- või vankrihobuse üllast ametit omandavad.
Tori Hobusekasvanduses (üle 900 ha maad) on ca 100 hobust, neist 35 mära, kellelt aastas saadakse 10-20 varssa. [9]
Autoril on olnud Tori Hobusekasvanudsega kokkupuude neli aastat ja võib kinnitada, et see ei ole see sama kasvanuds, mis oli eelmiste omanike – perekond Kallastete käes. Praegune omanik ei tegele enam peaaegu üldse hobuste kasvatuse ega aretamisega. Nimelt pole ühegilt märalt, kes elab kasvanduses, ühtegi varssa 3 aasta jooksul olnud, sellest on väga kahju, sest kasvanudse eesmärk on ju aretada seda tõugu. Olemas on kasvandusel endal ka kaks täkku, kes on saanud loa paaritada tori tõugu märasid – tori täkk Lüübek ning holšteini täkk Cumberland. Kallastete ajal said kõik hobused mitu korda päevas kaera, heina, silo ja neil oli koguaeg ees soolalakukivi. Hobused nägid väga head välja ja olid lihaselised, nii noored kui ka vanemad, kes olid kas aretuses või treeningus, kõiki koheldi võrdselt. Hetkel saavad noorhobused heina, silo ja vahel on ka lakukivid ees, kuigi peaks noored kindalsti saama kaera, mineraalained ja teisi lisasööte, et nad kasvaksid oma kasvu täis, et kasv ei jääks kinni ja kõik saaks välja areneda, mida ei saa öelda mõndade noorte hobuste kohta, kes elavad hetkel kasvanduses. Vanemad hobused, märad, kes osalevad treeningus või on lihtsalt karjamaa puhtaks sööjad, saavad samuti heina ja silo, mõnel on boksis ees lakukivi. Võrdluseks 50 aastat tagasi kasvanduse söögikavad:
Joonis 3. Tööhobuse söögikava, mis on soovitatud Hobusekasvanudse Teadusliku Uurimise Instituudi poolt tööhobustele, kelle kehaakaal on 500kg. [10: 54]
Suvel saavad kõik karjad , olgu siis selleks noored või märad, käia karjamaadel söömas. Talviti on noorhobused sees ja saavad talli kõrvale koplisse, märad saavad samuti peaaegu iga päev koplitesse. Kuid kõike seda ei saa võrrelda sellega, mida tehti kasvanduse hiilgeaegadel, kui noorhobustel toimusid rühmatreeningud, oli ükskõik mis aastaaeg , kus nad said mitmeid kordi päevas süüa, peaaegu kõiki hobuseid õpetati ees käima ning ratsastati õigel ajal (tavaliselt kolme aastaselt). (Lisa 7) Toimus aktiivne aretus: iga aasta paaritati paljud märad ja sündis palju varssu, keda hakati sündimishetkest õigesti kasvatama, et areneks terve hobune.
Joonis 4. Talveperioodi söödakava, mis oli selle aja tingimustele kohandatud Hobusekasvatuse Teadusliku Intsituudi poolt. [10: 54]
Kuna kasvandus ei täida oma eesmärki, siis on ka riik, kes rendib seda Imre Samsile, soovinud uut rentniku, sest esiteks ei ole Sams mitu aastat õigeaegselt maksnud ära renti, teiseks ei ole sündinud kolme aasta jooksul ühtegi varssa, kolmandaks inimesed kaebavad ning neid põhjusi on teisigi. Viimaste aastate jooksul on sellest palju räägitud ka meedias, nii ka see aasta, nüüd on sellesse kaasatud ka teisi hobuinimesi, kes võibolla ainult on soovinud head ja pakkunud oma abi või soovinud ära osta kasvandust, kuid Imre Sams on võtnud ühe hoiaku- kaitse hoiaku. Tal pole mõtteski müüa kasvandust või anda see lihtsalt ära ja kui ongi mõte müüa, siis väga kõrge ja ülehinnatud hinna eest. Kasvandusele tähtsad hooned, alates kliinikust kuni tõllakuurini välja, koos kõigega, mis nendes hoonetes sees on, on jäetud unarusse , katused lasevad kohati läbi, asjad, mis seal sees on, koguvad tolmu ja vananevad, kuigi paljusid neist võiks kasutada igapäevaselt. Kogu see probleem on muutnud nii suureks, et asi on kohtusse läinud. Olukord tundub lootusetu, riik väidab üht, Sams teist, siis leiab Sams jälle midagi, mis teeks temast õigalse inimese. Põhiväide, mis on Imrel tuua on see, et talle kuulub väga suur osa kasvanduse ümber olevast maast- metsadest ja karjamaadest ning ka kohe kasvanduse kõrval olevast ringrajast, kus toimuvad jõudluskatsed, võistlused ning treeningud suviti. Ja see tähendab seda, et kui kasvandus müüaksegi, siis poleks hobustel kusagil karjmaal olla või trenni teha. Selle tõttu on riik mõelnud talle kuuluvast 35 riigimärast loobumisele ja müüki panemisele. Hetkel pole olukorralet seletust saanud ning tuleb oodata kohtuostust.

2.3. Tori hobune tänapäeval

Tänapäeval on säilituse ja aretuse eesmärk aretada kohalikes tingimustes tori tõugu hobuseid, kellel säilib tüübi ja põlvnemise ühtsus, sotsiaalmajanduslik väärtus ja geneetiline iseärasus. Tõusiseselt aretatakse kahte tüüpi: tori universaalset ja mitmekülgset tori sporthobust. [1] (Lisa 8)
Selleks, et nende võimeid proovile panna ja välja selgitada, kas nad vastavad oma tõu nõudmistele korraldatakse igal aastal jõudluskatseid nii noorematele kui vanematele hobustele. Noorhobuste katsetel, mida tehakse tavaliselt siis, kui hobune on 2 aastane, hinnatakse hobuse allüüre (samm, traav, galopp ) ning hüpet. Vanemate, täiskasvanud hobuste jõudluskatsetel hinnatakse hobuste sammu ja traavi kilomeetrisel distantsil, kui neil on vanker või veoregi taga ning seda kas koos või ilma raksuseta, samuti hobuste vastupidavust raksksute tõstmisel. Jõudluskatsed kinnitavad, et tori hobused paistavad silma kiire liikumise ja suure veotahte poolest.
Tõuloomade valikul peetakse oluliseks põlvnemist, tüüpi ja väljanägemist, liikumist, hüppeosavust, samuti tervist, kohanemisvõimet, söödakasutust, iseloomu, temperamenti, jõudlust ja sigivust. [1]
Tori hobuste kasvatajaid on Eestis üle 450, enamikul nendest on kuni kolm hobust. Suuremad hobusekasvandused asuvad Pärnumaal: Tori Hobusekasvandus (51 hobust) ja Andres Kallaste Hobusekasvandus (54 hobust); Tartumaal: Hillar Kald (55 hobust) ja Jüri Somelar (25 hobust). Suuremate kasvanduste hulka kuuluvad ka OÜ Topi Mõisa hobusekasvandus Läänemaal (28 hobust) ja Elle Mässaku hobusekasvandus Järvamaal (26 hobust).
Suurim universaal- ehk vanatüübiliste tori hobuste kari (27 hobust) asub Valgamaal, selle omanikuks on Ute Wohlrab. [1]
Tori hobuse kasvatajatelt uurides, mida nad tõu juures kõige rohkem hindavad , on nad vastanud, et tema hea töötahe, jõudlus, rahulikkus ning see, et aretuslikult on tori hobune tänapäevasemaks ja müüdavamaks muutunud. Põhiliseks aga see, et nad on asendamatud töös. Kui õpetamisvigu mitte arvestada on nad kiire õppega, head suhtlejad ja usaldavad inimesi jäägitult, mis on suur pluss. Aretajad on lisanud, et tori hobust ei saa kasvatada kopli-ilu või ainult järglaste saamise jaoks. Tori hobune on hea pere hobune. Tõu kasvatamist on alustanud kõik erinevalt, näiteks on kasvataja Maie Kukk saanud oma idee aretamiseks lapsepõlvest, kus tehti kõiki töid hobusega ning kus juures olid kõik, nii lapsed kui vanemad, sealt ka aretamise idee vanemas eas. Hobuste omanikud on ühel meelel sellega, et see tori hobune on ohustatud tõug, kuid on öelnud, et pole mõtet lugeda ohustatuks hobust, kes ei oska või pole võimeline läbima jõudluskatseid ning olla vajalik, see tõug peaks täitma oma põhiülesandeid edukalt. Samuti tuleks noorhobuste piirkondlikdlikel katsel olla rangem , kuid on kujunenud välja fännid, kes hindavad seda tõugu ja ka noori, kes on soetanud endale tori hobuse, kuid ei tegele hobustele nende algseid põhiülesandeid selgeks: kõiki ülesandeid, mis on seotud maatööga. Tori hobuse õigeks kasvatuseks teevad paljud omanikud palju tööd, näiteks, nad käivad nendega noorhobuste näitustel, piirkondlikutel jõudluskatsetel, sõidu- ja veo katsetel ringrajal kuni ratsastamisega, et hobune oleks sobilik ka igapäeva sõitmiseks nii endale kui ka lastele ja turistidele. Kindlasti peab olema hobune ka ilmekas, et oleks müüdav. Tuleviku suhtes on kasvatajad öelnud, et on inimesi kellele on saanud just see tõug kalliks ja kasvatavad just seda tõugu. Kuid neil on kahju, et hakkavad kaduma täkuliinid, mis omal ajal olid väga hinnatud. Kogu aretuse säilimine ei ole kerge töö, sest tori hobune on meile sama vajalik tulevikus kui on praegu. Aretajaid kurvastab see, et on palju niinimetatud segajaid, kes ei innusta kasvatajad tööle, vaid pigem hirmutavad. Ning et kasvatajatel endil peab olema oma nägemus, millist Tori hobust tahetakse, mitte ametnikul, kes tihtipeale teeb otsuse oma arvamust mööda. See on aretajatele väsitav ja hirmutav, kui liiga ära kasutatakse seaduse võimu. Ametnikud peaksid pigem soovituslik ja nõuandja pool olema. Selline üleolev olek on pannud paljusid kahtlema ja kõhklema, kuid kuni on need kaasvatajad, kes praegu aretavad õiget tori hobust, ei kao ta ja teda hinnatakse ka tulevikus sama palju kui praegu.

3. EESTI RASKEVEOHOBUNE

Eesti raskeveohobused on rahuliku temperamendiga ja healoomulised. Eesti raskeveohobune on tüse, tugeva konstitutsiooniga, hästi arenenud lihaste ja tugeva luustikuga külmavereline hobune, kes on aretatud peamiselt Rootsist ja Belgiast sissetoodud ardennide ning kohalike hobuste ristamise teel. [2]  
Nii nagu korralikule tööloomale kohane, on eesti raskeveohobune vastupidav ja tugev, hea tervise ja rahuliku loomuga. Tema keskmine eluiga jääb 22-25 aasta ümber. Heades söötmistingimustes arenevad noorhobused kiiresti, sageli saavad nad täiskasvanuks juba enne kolmandat eluaastat .
Tugevus ja vastupidavus annavad suure töövõime. Selle hobuse laialdasele kasutamisele põllu- ja metsatöödel aitab kaasa hea veotahe ja jõuline liikumine. Tema jõudlus pannakse proovile iga- aastastel tõuhobuste sõidu- ja veokatsetel. Tulemused on muljetavaldavad. Näiteks 1995. a läbis täkk Naksur Toris ühe kilomeetri traavi kahe minuti ja 37 sekundiga , järgmisel aastal aga ühe kilomeetri sammu distantsi kaheksa minuti ja 26 sekundiga; 1998. a vedas mära Neevi kahetonnise koormaga kelku.
Vanasti oli hobusemeestel tavaks öelda, et kui tood Põhja-Eestist raskeveohobuse, siis võta sealne mineraalaineterikas sööt ja kõva pinnas ka kaasa. Kuigi praegugi on raskeveohobune levinud eeskätt Põhja-Eesti paese pinnasega aladel, koguvad tema rahulik loomus ja töövõime üha enam tunnustust ka mujal Eestis ja isegi välismaal.
Ta sobib hästi nii oma turjal inimesi sõidutama, kui saani või vankrit vedama. Tema laial seljal esimest ratsasõitu tehes vabanevad suurte loomade ees hirmu tundvad algajad ratsutajad hobusehirmust. Seetõttu on ta pälvinud suure populaarsuse ka välisturistide seas ning nii mõnigi soomlane või rootslane ihkab rahulikku ja tugevat „eestlast" oma koju kaasa võtta. Soomaa rabade vahel aastaid Riisa Rantšot pidanud Ande Arula peab raskeveohobust eriti südamelähedaseks abiliseks, sest lisaks turistide sõidutamise sobib loom hästi just selliste soiste alade hooldamiseks, kus traktoriga töötamine on võimatu. [1]
Hetkel elab Ande Läänemaal Mõisakülas ja peab seal Ranna Rantšot, sinna kolisid ka Riisal olnud raskeveohobused. Seal hooldavad nad rannaniitusid ning puiskarjamaid. Sealne keskkond on hobustele hea ja Mõisakülas olemis ajal on sündinud palju uusi varsassid ja toodud juurde uus sugutäkkegi
Eesti raskeveohobune on peale töö ja meelelahutuse vajalik loom ka keskkonna hoidmisel ja maastikupildi kujundamisel. [1]

3.1. Tõu kujunemine

Eesti raskeveo hobuse tõug on aretatud kohaliku hobuse baasil kestva ristamise teel ardenni tõugu täkkudega. Tõuraamatu pidamist alustati aastal 1922. Kuni 1953.aastani oli tõu nimetus eesti ardenn . ENSV põllumajandusministri 28.augusti 1953 aasta käskkirja 255 alusel nimetati tõug eesti raskeveo tõuks tõumärgiga ER.
1862
Akadeemik A.Middendorf algatusel imporditi Eestisse esimesed ardennid Belgiast (10 mära ning 2 täkku) ja hobused paigutati Tori Hobusekasvandussesse.
XIX sajandi lõppu ja XX sajandit iseloomustab koordineerimata ardenni täkkude import ja kasutamine mõisnike poolt.
1911
Asutati Baltimaade Külmavereliste Hobuste Kasvatajate Selts, mille eesmärgiks oli kooskõlastada ardenni hobuste aretust. Seltsi tegevus lõppes mõne aasta pärast seoses I Maailmasõja algusega.
1913
Rühm Virumaa mõisnikke ostis Rootsist ardenni tõugu noorhobuseid, mis paigutati Virumaa ja üksikud ka Harjumaa mõisatesse. Sellega pandi alus ardenni hobuste kasvatamisele Põhja-Eestis. Suur Sotsialistlik Oktoobrirevolutsioon lõpetas mõisnike tegevuse Eestis.
1920
Eesti Vabariigi Põllutööministeeriumi poolt korraldati ülemaaline hobuste registreerimine, et kindlaks teha tõumaterjali hulk ja leviku piirkonnad. Tõuhobuste registreerimine näitas, et ardennid olid kõige rohkem levinud Põhja-Eestis, vähemal määral leidus neid ka Tartu- ja Võrumaal.
Hobuste registreerimisandmete põhjal soovitas Põllutööministeerium oma otsusega aretada Eestis kolme hobusetõugu: eesti, tori ja ardenni hobust.
1921 
Ardenni hobuse kasvatajad asutasid Virumaa Hobusekasvatuse Seltsi, mis hiljem nimetati Ardenni Hobuste Tõuseltsiks. Tõuseltsi poolt alustati ardenni hobuste kandmist tõuraamatusse ning korraldati sihipärast ardenni hobuste aretustööd. Ardenni Hobuste Tõuseltsi tegevus katkes II Maailmasõja käigus.
1922
Võeti vastu esimene ardenni hobuste tõumäärustik ja avati Eesti ardenni hobuste tõuraamat. Tõuraamatusse märgiti ardenni tüübilisi 3…14 aasta vanuseid hobuseid, kelle kõrgus turjalt oli täkkudel 148…164 cm, märadel 146…160 cm ning kämbla ümbermõõt täkkudel vähemalt 21 cm ja märadel 20 cm. Lisaks hinnati hobuseid tõuraamtusse märkimisel veel põlvnemise, välimiku, käigu, iseloomu ja tervise järgi. Vastavalt hinnangule jaotati hobused I, II või III klassi. Tõuraamat jagunes kaheks osakonnaks: puhtatõulised hobused (tõumärk A) ja ristandhobused ( Eesti ardenni tõumärk EA).
1922/1923
Tõuraamatusse võeti 51 eesti ardenni täkku ja 207 mära. Tõumaterjali soetamisel omasid erilist tähtsust Rootsist imporditud täkud. 1913…1924. aastal Rootsist imporditud ardenni täkkudest märgiti 1922.-1923. aastal tõuraamatusse järgmised täkud: Aviso 7 A, Alenius 8A, Lothar 9 A, Harras 19 A ja Etual 38 A.
1923
Riigi abiga osteti 2 täkku Rootsist ( Orkett 45A , Orpheus 46A), 1 täkk Hollandist ( Don Juan 47 A) ja 4 täkku Belgiast ( Orfroy 48 A, Tabac 49 A, Jannot d`Aubreme 50 A, Coquet 51 A). Ka järgnevatel aastatel jätkus riigi toetus tõumaterjali ( täkud, märad, noorhobused) impordiks, peamiselt Rootsist. Kokku imporditi aastatel 1923…1935 103 ardenni tõugu hobust.
1925
Lõpuks kuulus riigi eesti ardenni sugutäkkude nimekirja 15 täkku. Riigi toetusega osteti aastatel 1923-1925 täiendavalt 31 eesti ardenni mära ja märavarssa.
1931
Tori Hobusekasvanduses alustas tegevust ardennide osakond , kus oli ette nähtud 10 mära ja 1…2 täkku.
1948
Rakveres asutati Eesti Raskeveohobuste Riiklik Aretustõulava. Tõulava jätkas ardenni hobuste tõuraamatu pidamist .Tegeleti aretustöö organiseerimisega kolhooside ja sovhooside tõufarmides.
1953
Sugutäkkude vähesuse tõttu imporditi Mordva ANSV -st ja Vladimiri oblastist 10 nõukogude raskeveo täkku, et kasutada neid eesti raskeveohobuse aretuses sisestavaks ristamiseks. Iseseisva liini moodustas Rambatan 1006 NR.
1953
28. augustil nimetati Eesti NSV põllumajanduse ministri käskkirjaga nr. 255 eesti ardenni hobune eesti raskeveohobuseks ( tõumärk ER).
1968
18. aprillil kinnitati eesti raskeveo tõug Eesti Hobusetõugude Tõuaretuse Nõukogu otsuse põhjal puhtatõuliseks ja lõpetati märade kandmine tõuraamatu eri osadesse.
1991 
Taasiseseisvunud Eestis toimus eesti raskeveohobuste aretustöö üleminek erakasvanduste ja üksikute hobusekasvatajate kätte üle Eesti. Tõuhobuste arv vähenes kriitilise piirini . Eesti Hobusekasvatajate Seltsi poolt jätkus Eesti raskeveohobuste tõuraamatu pidamine ja aretustöö korraldamine.
2003 
Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.detsember 2003.a. määrusele nr.320 (jõustus 22.detsember 2003.a.), lisandusid ohustatud tõugude nimekirja ka tori ja eesti raskeveo hobune. Kinnitati eesti raskeveo tõugu hobuste säilitus-ja aretusprogramm.
2005
20.04.2005 kirjutas põllumajandusminister alla määruse nr 51 (jõustunud alates 01.05.2005) „Põllumajandusliku kekkkonnatoetuse saamise täpsemad nõuded ning toetuse taotlemise, taotluse menetlemise ja toetuse maksmise täpsem kord”, mille alusel hakati ohustatud tõugu loomapidamise toetust maksma ka eesti raskeveo tõugu hobuste pidamise eest.
2008
01.01.2008 hakkasid kehtima muudatused Põllumajandusloomade aretuse seaduses. Peamiselt puudutasid need uute tõugude tõuraamatute tunnustamist ning ohustatud tõugude säili­tamisega seonduvat. Seaduse uues sõnastuses on keelatud ohustatud tõu aretuses teiste tõugude kasutamise, mis tekitas vajaduse tori tõu säilitus-aretusprogrammi muutmiseks.
05.06.2008 kinnitati eesti raskeveo tõugu hobuste säilitusprogramm muudetud kujul. Sugulastõugude kasutamine on nüüdsest lubatud vaid põhjendatud lisataotluse alusel. [11]
Joonis 3. Eesti Raskeveo sündinud varssade arv aastatel 1993-2010. [11]

3.1.1. Tuntumad sugutäkud

Sugulise kasutamise iga ulatub täkkudel 16... 18 ja märadel 14... 16 aastani. Eesti raskeveohobuse viljakus on madalam kui tori ja eesti töul.Eesti raskeveohobuse tõu tervislik seisund on hea. Hobuste keskmine eluiga ulatub normaalsete pidamistingimuste juures 22 …25 aastani ning hobuste eluea vähenemist viimastel aastatel ei ole tõestatud. [12] Autoril on olnud nendest täkkudest kokkupuude täku Ekstroniga. (Tabel 3)

3.2. Tõu tunnused

Eesti raskeveohobused on füsioloogiliselt ja majanduslikult varavalmivad. Heades söötmistingimustes arenevad noorhobused kiiresti, kusjuures nende keskmine ööpäevane massi-iive on üle kilogrammi. Sageli saavad noorhobused täiskasvanuks juba enne kolme aastat. Sugulise kasutamise iga ulatub täkkudel 16...18 ja märadel 14...16 aastani. Eesti raskeveohobuse viljakus on madalam kui tori ja eesti tõul. 
Eesti raskeveohobuse tõu tervislik seisund on hea. Hobuste keskmine eluiga ulatub normaalsete pidamistingimuste juures 22…25 aastani ning hobuste eluea vähenemist viimastel aastatel ei ole tõestatud. [2]
Tõelise raskeveohobuse tunnus on kogukas ja jõuline luustik , suhteliselt lühikesed jalad, tugev ja jäme kael, lai sügav rind, lühike ja lai selg, mille turi ja laudjas on samal joonel – eritunnuseks selgroole moodustuv renn. Lauge turi ja ümar tagaosa moodustab uhkelt kõrge põlvega liikumise kõigil allüüridel(samm, traav,galopp). ERl on suurepärane iseloom, arukas ja koostööaldis teotahe , mis see on nende kogukuse juures ääretult oluline. Miinuseks on suur higistamine , sest kui higistav hobune töötab mudastes ja niisketes tingimustes, siis kipuvad tekkima nahaprobleemid. Reeglina on neil tõugudel karvased jalad ja seetõttu kipub niiskus põhjustama ka jalgade probleeme. Raskeveohobustel on olnud palju ülesandeid läbi aegade – töö põldudel ja metsas, raskete kaupade veol ja rüütlite vedamisel lahingusse ning tänapäeval turistide ja perede lõbustajana, mis on samuti tõsine ja tänuväärne töö. Täpsem kirjeldus:

• Välimikult keskmise suurusega, tüse ja madalajalgne
  
• Pea keskmine kuni suur ja suhteliselt kuiv
  
• Otsmik suhteliselt lühike, nina pikk
  
• Kael lühike ja lihaseline
  
• Turi madal ja lai
  
• Selg lai ja lühike, mõnikord nõgusavõitu
  
• Rind sügav ja lai
  
• Roided veidi kaardunud
  - Laudjas iseloomulikult renjas ja luip ning suhteliselt suurte mõõtmetega
  - Jalad laia seisuga, suurte sõrgatsituttidega. [13] (Lisa 9)
  

3.3. Raskeveohobune tänapäeval

Viimaste aastate andmeid võrreldes võib loota , et raskeveohobuste arvukus hakkab tasapisi madalseisust välja tulema: kui 2003.aasta seisuga oli  tõuraamatusse kantud 85 mära ja kuus tunnustatud sugutäkku, siis kaks aastat hiljem oli märade arv tõusnud 103 loomani. Aastatega on suurenenud ka varssade arv. Eelmisel aastal tuli ilmale 21 eesti raskeveohobuse varssa. Sugumärad on võimelised andma igal aastal ühe varsa.
2003.aasta kevadel toimunud Eesti Hobusekasvatajate Seltsi üldkoosolekul kinnitati eesti raskeveohobuste säilitus- ja aretusprogramm. Selle eesmärk on säilitada tõug ning 
aretada välja mitmekülgse kasutusotstarbega tööhobune, kes vastaks nii kohalikele loodustingimustele kui majanduslikele vajadustele. Paarid valitakse nii, et säiliksid tõule iseloomulikud omadused ega tekiks lähisuguluses olevate loomade omavahelisest ristumisest tingitud puudusi - sigivuse langust ja pärilike haiguste sagenemist. Selleks tuleb laiendada tõu leviala üle kogu Eesti ning kujundada välja uusi aretusliine teiste Euroopa külmaverelist tõugu täkkudega. [1]
Alates 1995.aastast toimuvad igal suvel Raskeveohobuste Päevad, kus esitletakse parimaid ning neid saab näha võistlemas nii rakendis kui kelgu ees. Üldiselt on tugeva põllutööhobuse roll oma tähtsuse kaotanud ning tänapäeval kohtab raskeveohobuseid erinevatel üritustel rakendiloomadena, kes oma suursuguse hoiaku ja rahuliku meelega on paljude lemmikuks saanud.
Suuremad eesti raskeveohobuste kasvatajad on Andres Supp (41 hobust), Rene Tarum (13 hobust), Jüri Pertel (kaheksa hobust) Ida-Virumaal ning Ande Arula (10 hobust) ja Viktoria Kaasik (kuus hobust) Pärnumaal.[1]
Eesti raskeveohobuse kasvatajatelt uurides, mida nad kõige rohkem selle tõu juures hindavad, on nad vastanud, et see, et nad on suured, hästi käsitletavad, hea tervisega , rahulikud ja nendega on hea kootööd teha, ükskõik, mida tehes, kas turismis vankrihobusega, harrastajana sadulas, põldu kündes või metsas palki väljavedades. ER on üks kaunis, suursugune ja universaalne tõug hobusepidajale. Tõu kasvatamise alustamist on algatanud kõik erinevalt, näiteks üks aretaja Viktoria Kaasik alustas tõu kasvatamisega sellepärast, et soovis osta oma tallu suure ja tugeva hobuse. Ja kuna ER hobune oli temale ainuke, mis tema kriteeriumitele vastas, siis oli otsus kerge tulema. Ta vastas Viktoria maitsele ja ootustele. Ja peale 13aastat selle tõu kasvatamist, ta ikka ja jälle püüab ennast mõttelt, et on teinud ainuõige otsuse tõu valikul.
Hobuste omanikud kinnitavad kõik, et ER tõug on vägagi ohustatud tõug, sest 2013aasta seisuga on neid hobuseid kokku ainult 350 ja seega kõigist kolmest tõust kõige ohustatum. Tõu parandamise jaoks käivad kasvatajad hobustega üritustel, võistlusteil, messidel , näitustel, kasutavad hobust veotöödel, eriti metsatöödel jne. Ühesõnaga viivad hobust rahva ette, et veel rohkem tõugu populariseerida ja paistab, et see õnnestub. Aretajad teevad palju meedias tõugu tutvustavaid artikleid, loodud on ka koduleht www.eestiraskeveohobune.ee, teevad tihedat koostööd ka Soome Eesti raskeveohobuste ühinguga, kes on samuti tegusad ja tublid inimesed töötamas selle nimel, et see tõug ei hääbuks. Nad on loonud kontakte ka Poolas, Rootsis käivad tutvustamas seda tõugu ja loodavad, et vaikselt asi läheb paremuse poole ning et tõu populatsioon kasvab ja on hobuste kasvatajate seas iga aastaga kogumas rohkem nõudlust. Keskmiselt on suurematel kasvatajatel 10-20 hobust. Ning loomulikult on põhi eesmärgiks aretus, s.t varssade tootmine ja müümine ning läbi selle tegevuse kasvad ER populatsioon. sellega ma annan oma panuse, et hobuseid saaks rohkem ja populatsioon kasvaks, mis ongi eesmärk. Tulevik näib kasvatajate jaoks helge, sest kui kasvatajad ja aretajad saavad omavahel hästi läbi ja toodavad ka korralikke loomi, siis on ka hobustel nõudlust. Ja tänu sellele on ka lootust, et tõug on jätkusuuteline.

KOKKUVÕTE

Töö alguses püstitatud eesmärgid said uurimuse käigus vastuse. Mõned küsimused leidsid töö käigus vastused, mõned mitte nii täpset ning oleks vaja edasi sügavuti uurida, nimelt raskeveohobuse aretuse ajalugu ning THK seisukorda hetkel ning seal toimuvast. Töö eesmärk oli teada saad eesti hobusetõude olukorda enne ja nüüd.
Esimene probleem, et millised on eestis aretatud hobusetõud, sai vastuse, et neid on kokku kolm: eesti hobune, tori hobune ja eesti raskeveohobune. Kõigil nendel tõugudel on erinev ajalugu, välimik, ning samuti erinevad nad kasutusalade poolest. Eesti hobune on madalajalgne põllu-, sõjahobune ja pool-looduslike koosluste hooldaja , tori hobune kõrge jalaga ratsa-, vankri- kui ka maatöö hobune ning raskeveohobune samuti maatöö hobune, kuid tal oli tähtis roll ka sõjas tehnika vedamisel. Teine küsimus, kuidas on toimunud hobuste tõuaretus, sai mitmeid erinevaid vastuseid, eesti hobuse tõuaretus sai alguse esimese võimaluse järgi 1856. aastal THK ning teise võimaluse järgi aga 1921. aastal, kui Haapsalus registreeriti Eesti Maahobuse Kasvatajate Selts ja hakati pidama tõuraamatut. Tori hobuse kasvatus algas samuti 1856. aastal THK asutamisega. Raskeveohobuse aretus sai alguse 1911.aastal, kui asutati Baltimaade Külmavereliste Hobuste Kasvatajate Selts, mille eesmärgiks oli kooskõlastada ardenni hobuste aretust. Kolmas küsimus, milline on tõugude seisukord tänapäeval, sai vastuse suurel määral intervjuudes, kus kasvatajad rääkisid oma hobustest ning üldisest olukorrast, mis ei ole väga halb ega ka mitte kiita, kõigi kolme hobusetõu populatsioon on tõusnud, kuid mitte piisavalt, seetõttu on nad kõik kuulutatud ohustatud hobusetõudeks ning nende säilimse nimel tehakse tänapäeval rohkem, kui seda tehti eelmisel sajandil. Huvi nende tõugude vastu on tõusnud ning inimesed järjest rohkem soetavad omale hobuseid ning tegelevad nende kasvatusega. Neljas ning viimane küsimus, missugused on nende hobuste kasutamise võimalused, sai erinevaid vastuseid. Eesti hobust on kunagi kasutatud põhiliselt maatöödes ja sõjas, tori hobust samuti maatöödes, sõjas kui ka ratsahobusena, raskeveohobust siiski kõige rohkem veotöödel ning samuti sõjas. Tänapäeval kasutatakse eesti hobust endiselt maatöödes, kuid on ta kasutust leidnud ka pool-looduslike
kooslsute hooldaja ja ratsahobusena. Tori hobust kasutatakse samuti maatöödel ja ratsahobusena, harvem pärandkoosluste säilitajana. Raskeveohobust kasutatakse endsielt veotöödel, viimastel aastatel on palju kasutatud metsatöödel, harvem ka ratsahobusena. Eraldi teemas Tori Hobusekasvanduses jäi palju küsimusi ning selleks, et nendele vastuseid saada, tuleb kokku saada kasvanduse praeguse omaniku Imre Samsiga. Hetke olukorda ei saa võrrelda sellega, mis oli 1950ndatel, hobused ei käi enam nii palju treeningus ega saa süüa nagu oleks vaja, samuti pole kolme aasta jooksul ühtegi varssa sündinud, mis tähendab,et kasvandus ei täida hetkel oma eesmärki, aretada eesti ohustatud hobusetõuge.

LÜHENDID

1) ER – Eesti Raskeveohobune
2) THK – Tori hobusekasvandus

KASUTATUD MATERJALID

1. Põllumajandusministeerium 2007. Ohustatudt tõud: eesti hobune, tori hobune, eesti raskeveohobune. http://www.agri.ee/public/juurkataloog/TRUKISED/Ohustatud_toud.pdf (27.03.2014)
2. Eesti Veterinaar -ja Toiduamet. Eesti hobune. http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=97 (27.03.2014). Tori hobune. http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=181 (27.03.2014). Eesti Raskeveohobune. http://www.vet.agri.ee/?op=body&id=187 (27.03.2014).
3. Eesti Tõulooma kasvatajte Liit. Eesti Hobusekasvatajate Selts, Andres Kallaste. Hobuste aretus Eestis ja Eesti Hobusekasvatajate Selts.   http://www.etll.ee/Hobused (22.03.2014)
4. Eesti Hobuse Kaitse Ühing.  Eesti hobuse ajalugu. http://www.esthorse.ee/index.php?id=ajalugu (26.03.2014). Eesti hobuse aretus. http://www.esthorse.ee/index.php?id=aretus (26.03.2014) Eesti hobuse sugutäkud. http://www.esthorse.ee/index.php?id=sugutakud (26.03.2014). Eesti hobune. http://www.esthorse.ee/index.php?id=eesti-hobune-45 (26.03.2014). Eesti hobuse värvused. http://www.esthorse.ee/index.php?id=hobuste-varvused (26.03.2014). Eesti hobuse jõudluskatsed. http://www.esthorse.ee/index.php?id=18 (26.03.2014)
5. Talvi, Tiina ja Tõnu. Pool-looduslikud kooslused ja eesti hobune. Viidumäe Looduskaitseala: http://www.pikk.ee/upload/files/Loomakasvatus/pool-looduslikud%20kooslused%20ja%20eesti%20hobune.pdf (26.03.2014).
6. Eesti hobusekasvatajate selts 2012. Tori tõust. http://www.ehs.ee/traamatud-mainmenu-43/tori-hobune-mainmenu-49.html (27.03.2014)
7. Tori hobuse kodulehekülg. http://web.zone.ee/torihorse/ (26.03.2014)
8. Roomets , Kaja 28. september 2013. Artikkel: Mang : Hobune on jumala, traktor on inimese looming! Õhtuleht. http://www.ohtuleht.ee/547884/mang-hobune-on-jumala-traktor-on-inimese-looming#6 (26.03.2014)
9. Tori Housekasvanduse kodulehekülg, 2010. http://www.torihobune.ee/avaleht.ht m (26.03.2014)
10. H. Arjus, V. Herezen, I. Maripuu, J. Nuut , J. Palmiste, V. Parve , J. Tali, O. Tamm, G. Tehver, 1956. “Tori Hobusekasvandus 1856-1956”. Tallinn trükikoda Kommunist.
11. Eesti Raskeveohobuse Selts, 2011. Raskeveohobuse ajalugu. http://www.raskeveohobune.ee/?page_id=24 (27.03.2014). Aretus - ja varssade joonis, 2011. http://www.raskeveohobune.ee/?page_id=9 (27.03.2014)
12. Eesti Hobusekasvatajate Selts, ER sugutäkud 2013 aasta seisuga - http://ehs.ee/traamatud-mainmenu-43/eesti-raskeveo-hobune-mainmenu-50/sugutd-mainmenu-66.html , ER sugutäkkude ja sugumärade iseloomustus- http://ehs.ee/traamatud-mainmenu-43/eesti-raskeveo-hobune-mainmenu-50/tou-iseloom-eesti-raskeveo.html (27.03.2014)
13. Nurmenuku Puhkekeskus http://www.nurmenukupk.ee/eesti-raskeveohobune-tutvustus/ (26.03.2014)

LISAD

Lisa 1. Esimesed pildid Eesti hobustest, mis tõuraamatsusse kanti. Pilt on raamatust „Meie hobune“, Eesti Hobuse Kaitse ühing, 2011 lk 13.

Tabel 1. Eesti Hobusekasvatajate Selts 2013. Eesti hobuse sugutäkud: http://www.ehs.ee/traamatud-mainmenu-43/eesti-hobune-mainmenu-48/sugutd-mainmenu-51.html (26.03.2014)

AHTI 228E liin
TÕURAAMAT
PÕLVNEMINE
OMANIK
täku asukoht ja
kontakttelefon
AKU 684 E 
sünd.10.05.90
tumehiirjas
UELN
233002100975990
Peatõuraamat
02.02.1993
Gen.eksp.
nr. 354
24.01.2003
AABRAM 599E
1982 h-raudjas
ETI 3379E
1984 hõbemust
MTÜ EHS
Pühalepa vald
Hiiumaa
tel.4629292
Mariann Kokla
03.06.04 - 143-178-18,5
ARE 760 E
sünd.26.05.90
must
UELN
233401000555390
Peatõuraamat
21.03.2005
Gen.eksp.
nr. 495
06.04.2005
AABRAM 599E
1982 h-raudjas
EESI 3383E
1985 must
URVE LOIT
Viiratsi vald
Viljandimaa
tel.5148705
Urve Loit
16.09.00 - 147-176-19,0
ADAM 717 E
sünd.15.06.96
võik
UELN
233002100086496
Peatõuraamat
15.11.2000
Gen.eksp.
nr. 311
24.01.2003
ANDO 537E
1977 hall
RILME 3361E
1986 kõrb
HELDUR PETERSON
Haaslava vald
Tartumaa
tel.5119632
Heldur Peterson
28.04.05 - 142-175-19,0
AKSEL 722 E
sünd.30.05.99
hall
UELN
233002100457399
Peatõuraamat
12.10.2001
Gen.eksp.
nr. 355
30.03.2007
ANDO 537E
1977 hall
TORMA 3435E
1988 helevõik
MTÜ EHS
Aardla küla
Haaslava vald
Tartumaa
tel.56694781
Priit Ojamaa
21.08.04 - 147-170-19,0
ANTU 757 E
sünd.14.08.01
hall
UELN
233401000458101
Peatõuraamat
21.03.2005
Gen.eksp.
nr. 945
10.01.2008
ANDO 537E
1977 hall
TUISE 3695E
1997 must
ROLAND RAIK  
Saku vald
Harjumaa
tel.5658580
Roland Raik
18.08.00 - 142-160-17,0
ANAKEE 720 E
sünd.27.03.97
hall
UELN
233002100369097
Peatõuraamat
12.10.2001
Gen.eksp.
nr. 349
24.01.2003
ANTI 694E
1992 t-raudjas
PETRA E
1982 hall
TIKA TALU 
Pöide vald
Saaremaa
tel.5044169
Kalvar Ige
17.08.01 - 146-182-19,0
ARAMIS 719 E
sünd.09.05.98
hall
UELN
233002100403398
Peatõuraamat
12.10.2001
Gen.eksp.
nr. 307
24.01.2003
AROON 656E
1983 hall
REVALIA E
1993 tumekõrb
RISTITEE TALU 
Käina vald
Hiiumaa
tel.5083642
Koit Tikk
04.03.05 -144-178-19,0
AHTOS 755 E
sünd.17.02.99
kollane
UELN
233401000463199
Peatõuraamat
01.12.2004
Gen.eksp.
nr. 1309
21.05.2009
AROON 656E
1983 hall
TERBI 3534E
1986 raudjas
HANNA TREIKELDER
Soo-Oru tall
Rehemäe
Pühalepa vald,
Hiiumaa
tel.51900283
Hanna Treikelder
19.08.06 - 145-171-19,0
AGENT 787 E
sünd.11.06.01
kõrb
UELN
233002100481901
Peatõuraamat
27.09.2006
Gen.eksp.
nr. 699
15.06.2007
AKU 684E
1990tumehiirjas
RIIVA 3459E
1990 kõrb
J.A.ROODA 
Kuressaare vald
Saaremaa
tel.5014995
J.A.Rooda
19.08.06 - 145-173-19,5
APOLLO 778 E
sünd.29.04.03
hiirjas
UELN
233401000527103
Peatõuraamat
27.09.2006
Gen.eksp.
nr. 923
28.12.2007
AKU 684E
1990tumehiirjas
TÄPI 3332E
1984 tumehall
VOORE TALLID OÜ
Märjamaa vald
Raplamaa
tel.5146552
Anu Pärisoo
22.08.09 - 141-167-19,5 
AVAR 831 E
sünd.10.05.07
helekõrb
UELN
233401000813607
Peatõuraamat
23.11.2009
Gen.eksp.
nr. 1537
30.06.2010
AKU 684E
1990tumehiirjas
ROSTA
3947E
2002 kõrb
TÜ PIHTLA HOBUSEKASVANDUS
Pihtla vald
Saaremaa
tel.5283100
Rain Metsmaker
14.08.2010 144 175 19,0
AKO 844 E
sünd.23.04.08
raudjas
UELN
233401000862008
Peatõuraamat
28.04.2010
Gen.eksp.
nr. 1670
03.08.2011
AKU 684E
1990tumehiirjas
ROMI 4020E
2004 hall
MARIANN KOKLA
Undama küla
Pühalepa vald
Hiiumaa
tel.56491568
Mariann Kokla
12.08.2011 142 170 19
ATILAID 859 E*
* ajutine tunnustus 
2012-2014
sünd.23.04.08
must
UELN
233002100872708
Peatõuraamat
Gen.eksp.
nr. 1828
08.05.2012
AKU 684E
1990tumehiirjas
AARA 3635E
1996helekollane
IVI SÄRG
Käära talu, Vihtra
Vändra vald
Pärnumaa
tel.5086784
Ragnar Privits
18.08.07 - 144-174-19,0
AIKEN 788 E
sünd.30.04.03
hall
UELN
233002100528503
Peatõuraamat
30.05.2007
Gen.eksp.
nr. 919
26.02.2008
ANAKEE 720E
1997 hall
ROOSI 3496E
1990 kollane
ANGELA NOOR
Jõelähtme vald
Harjumaa
tel.51943208
Angela Noor
18.08.07 - 141-173-19,0
ARDO 795 E
sünd.24.04.04
hall
UELN
233401000646504
Peatõuraamat
08.08.2008
Gen.eksp.
nr. 974
07.03.2008
AKSEL 722E
1999 hall
ROSSA 3811E
1994 tumekõrb
URMAS SEPP
Ellamaa küla
Nissi vald
Harjumaa
tel.56478101
12.08.2011 145 169 19
ARTHUR *
* ajutine tunnustus
2012-2014
sünd.07.05.09
hall
UELN
233002100982709
Eeltõuraamat
Gen.eksp.
nr. 1470
13.10.2010
AKSEL 722E
1999 hall
RAASUKE 3811E
2005 kõrb
OÜ Asva HobusekasvatusAsva küla, Laimjala vald, Saaremaa
Kontaktisik Kajar Lember, tel. 5043601 ja 5087921
ENI 8E liin
TÕURAAMAT
PÕLVNEMINE
OMANIK
täku asukoht ja
kontakttelefon
02.03.96 - 146-173-19,0
EX 695 E 
sünd.02.06.92
hall
UELN
233401000061792
Peatõuraamat
06.03.1995
Gen.eksp.
nr. 305
24.01.2003
EPS 583E
1982 kõrb
VALSI 3401E
1987 hall
JÜRI NURGA TALU
Koeru vald
Järvamaa
tel.56211093
Jüri Ilves
07.12.96 - 145-167-19,0
ESKORT 705 E 
sünd.07.03.93
kõrb
UELN
233002100054893
Peatõuraamat
30.08.1996
Gen.eksp.
nr. 303
24.01.2003
EPS 583E
1982 kõrb
RILLA 3335E
1985helekollane
ÜLLAR NEEMRAND'I FARM
Noarootsi vald
Läänemaa
tel.5115844
Üllar Neemrand
17.05.98 - 145-168-19,0
ELDER 706 E
sünd.17.05.94
tumekõrb
UELN
233002100065794
Peatõuraamat
21.04.1997
Gen.eksp.
nr. 150
ELKAR 598E
1982 kõrb
ARDA 3275E
1981 must
MTÜ EHS
Jalukse küla
Oru vald
Läänemaa
tel. 58041885
Tiia Leier
03.06.04 - 149-173-19,0
EURO 767 E
sünd.28.03.02
kõrb
UELN
233401000486402
Peatõuraamat
18.11.2005
Gen.eksp.
nr. 473
11.04.2005
ELKAR 598E
1982 kõrb
ANDRA 3562E
1993 ahkmust
OÜ REDESMAR
 Paikneb
märts kuni mai 2013.a.
 Tihuse Turismitalu
Muhumaa
tel.5275673
18.05.2011 139 166 18.5
EBER 837 E
sünd.06.05.07
kõrb
UELN
233401000823607
Peatõuraamat
28.04.2010
Gen.eksp.
nr. 1655
02.06.2011
ELKAR 598E
1982 kõrb
RUUPIA 3718E
1998 raudjas
MTÜ EHS
 Valjala
 Valjala vald
 Saaremaa
tel.5112432
 Loore Avik
18.11.04 - 146-180-19,0
ELTON 751 E
sünd.05.05.01
kõrb
UELN
233002100507401
Peatõuraamat
01.12.2004
Gen.eksp.
nr. 470
11.04.2005
ELDER 706E
1994 tumekõrb
CITYGIRL ex VANILLI 3700E
1997 kõrb
MTÜ EHS
Pärsti vald
Viljandimaa
tel.5022501
Peep Puna
22.08.09 - 143-174-19,0
ELBAJON
834 E
sünd.28.03.05
tumekõrb
UELN
233401000685005
Peatõuraamat
23.11.2009
Gen.eksp.
nr. 1506
14.05.2010
ELDER 706E
1994 tumekõrb
RESSI 3422E
1988 kõrb
HEINO KALLAS
Leisi vald
Saaremaa
tel.5145586
Heino Kallas
LARI 72E liin
TÕURAAMAT
PÕLVNEMINE
OMANIK
täku asukoht ja kontakttelefon
11.08.98 - 147-182-19,0
LAASIK 711 E
sünd.11.06.95
heleraudjas
UELN
233002100085395
Peatõuraamat
15.04.1998
Gen.eksp.
nr. 350
24.01.2003
LEMMIK 685E
1989kõrbkimmel
RELLE 3337E
1985 kõrb
AILE VELLAMÄE
Orissaare vald
Saaremaa
tel.56982138
Aile Vellamäe
22.08.09 - 150-179-19,5
LAASER 833 E
sünd.21.06.06
ahkmust
UELN
246999999061006
Peatõuraamat
23.11.2009
Gen.eksp.
nr. 1492
10.05.2010
LAASIK 711E
1995heleraudjas
REESI 3450E
1989 võik
MTÜ EHS
Muhu vald
Saaremaa
tel.5148667
OÜ Tihuse HK
Martin Kivisoo
RASPEL 70E liin
TÕURAAMAT
PÕLVNEMINE
OMANIK
täku asukoht ja kontakttelefon
23.10.03 - 146-169-19,5
RAKSEL 725E
sünd.06.06.99
kõrb
UELN
233401000854699
Peatõuraamat
12.10.2001
Gen.eksp.
nr. 312
24.01.2003
ROSETT 600E
1983 kollane
ESTA 3640E
1995 tumekõrb
MTÜ EHS
Ohukotsu küla
Märjamaa vald
Raplamaa
tel.5146552
Anu Pärisoo
01.08.09 -137-165-18,5
RASMUS 830 E
sünd.27.07.07
kollane
UELN
233401000833907
Peatõuraamat
23.11.2009
Gen.eksp.
nr. 1547
19.07.2010
ROSETT 600E
1983 kollane
ROOSI 3496E
1990 kollane
vaata täpsemalt
ARIINA KOPPEL
Kohtla-Järve
Ida-Virumaa
tel.55561744
Ariina Koppel
07.08.93 - 145-166-18,5
RALLIK 688 E
sünd.07.04.91
tumevõik
UELN
233002100044491
Peatõuraamat
14.02.1994
Gen.eksp.
nr. 1138
22.12.2008
REMMIK 665E
1987 kõrb
TOLLA 3372E
1986  albiino
MTÜ EHS
Kõnnu küla
Vändra vald
Pärnumaa
tel.56613817
Aili Einala
30.08.02 - 145-194-20,0
RALL 729E
sünd. 03.07.98
raudjas
UELN
233002100404298
Peatõuraamat
12.10.2001
Gen.eksp.
nr. 1118
11.11.2008
RALLIK 688E
1991 tumevõik
ANDA 3621E
1990
raudjas- kimmel
OÜ ALFA EKSPERT 
Hollo küla
Vormsi vald
Läänemaa,
tel.56223039
esindaja: Lea Hänni
mõõtmed puuduvad
ROMEO 734E
sünd.09.03.00
helekollane
UELN
233002100421500
Peatõuraamat
19.03.2003
Gen.eksp. 
nr. 889
28.12.2007
RUTTAR 707E
1994helekollane
VALLA 3633E
1995helekollane
VELJO SINIKAS
Raikküla vald
Raplamaa
tel.5111438
Veljo Sinikas
24.04.2003 150.5 180 20
ROLF 716E
sünd.05.05.98
tumevõik
UELN
233002100403598
Peatõuraamat
15.11.2000
Gen.eksp.
nr. 494
06.04.2005
ROMMIK 710E
1994 tumekõrb
ELKI 3407E
1987 võik
J.A.ROODA
Kuressaare vald
Saaremaa
tel.5014995
J.A.Rooda
16.08.02 - 145-163-18,5
ROTSER 742E
sünd.20.05.00
hõbekõrb
UELN
233002100508500
Peatõuraamat
16.02.2004
Gen.eksp. 
nr. 346
24.01.2003
ROKKAR 713E
1995 hõbemust
ROOSA 3513E
1992 kõrb
Asub
Soomes
26.04.06 - 148-180-19,0
RANNIK 747E
sünd.04.05.02
võik
UELN
233002100489902
Peatõuraamat
01.12.2004
Gen.eksp. 
nr. 486
11.04.2005
ROLF 716E
1998 tumevõik
TAALIA 3792E
1996heleraudjas
MTÜ EHS
Tartu vald
Tartumaa
tel.7352098
Jüri Somelar
19.08.06 -137-167-19,0
RIKOSHET 783E
sünd.27.05.03
hõbemust
UELN
233002100522703
Peatõuraamat
27.09.2006
Gen.eksp. 
nr. 622
21.05.2007
REGAAL 724E
1999 hõbemust
ETI 3379E
1984 hõbemust
TIHUSE
TURISMITALU OÜ
Muhu vald
Saaremaa
tel.5148667
Martin Kivisoo
17.08.01 - 147-186-19,5
RODEO 726E
sünd.25.04.99
raudjas
UELN
233002100435699
Peatõuraamat
12.10.2001
Gen.eksp. 
nr. 308
24.01.2003
ROMAN 726E
1992heleraudjas
ROOSI 3496E
1990 kollane
ANGELA NOOR
Jõelähtme vald
Harjumaa
tel.51943208
Angela Noor
10.10.09 -144-166-18,5
RALF 824 E
sünd.23.04.06
helekollane
UELN
233401000749706
Peatõuraamat
19.06.2009
Gen.eksp. 
nr. 1595
21.12.2010
RALL 729E
1998 raudjas
VAMI 3497E
1990 kollane
PROBIL OÜ
Otepää vald
Valgamaa
tel.5010751
Tiiu Toots
28.06.2011 142 180 21
RAMSES 846 E
sünd.08.07.06
raudjas
UELN
233401000782006
Peatõuraamat
28.04.2010
Gen.eksp. 
nr. 1640
25.05.2011
ROMEO 734E
2000helekollane
TOHTRI EMMELIINE
3853E
1997helekollane
OÜ PAESALU
Piirumi küla
Tahkuranna vald
Pärnumaa
tel.5020 947
Aivar Merila
13.08.05 - 145-180-18,5
ROB ROY
768 E
sünd.03.03.03
hõbevõik
UELN
233401000518003
Peatõuraamat
05.06.2006
Gen.eksp. 
nr. 1038
13,06.2008
ROTSER 742E
2000 hõbekõrb
EILI 3746E
1987 ahkmust
RASMUS JÄNES
Tamsalu vald
L-Virumaa
tel.5159683
Rasmus Jänes
18.09.2011 147 178 19.5
RÜÜTEL 838 E
sünd.06.07.06
hõbemust
UELN
233002100781906
Tõuraamat
28.04.2010
Gen.eksp. 
nr. 1609
26.04.2011
ROTSER 742E
2000 hõbekõrb
RILLA 3335E
1985helekollane
KAIE PETERSON
Vilina küla
Jõgeva vald
Jõgevamaa
tel..56215203
Kaie Peterson
04.05.2011 143 176 19
RAKET 840 E
sünd.09.05.08
helevõik
UELN
233002100880008
Peatõuraamat
28.04.2010
Gen.eksp. 
nr. 1646
02.06.2011
RANNIK 747E
2002 võik
ROSTA 3947E
2002 kõrb
TIKA TALU 
Pöide vald
Saaremaa
tel.5044169
Kalvar Ige
12.08.2011 148 173 19
ROOL 853 E*
* ajutine tunnustus 
2012-2014
sünd.13.05.09
kollane
UELN
233002100926809
Eeltõuraamat
Gen.eksp. 
nr. 1789
06.03.2012
RANNIK 747E
2002 võik
ANJA 4001E
2004 raudjas
HELIN KURISOO
Käesla küla
Kärla vald
Saaremaa
tel.55680468
 
 
RUTS 868 E*
* ajutine tunnustus 
2013-2015
sünd.26.04.2010
hall
UELN
233002100975710
Peatõuraamat
23.01.2013
Gen.eksp. 
nr. 2099
03.06.2013
ROTSER 742E
2000 hõbekõrb
ANA 3948E
2003 hall
TEMMO TOLL
Mägi-Kurdla küla
Laimjala vald
Saaremaa
tel. 5175016 
TAUBE 60E liin
TÕURAAMAT
PÕLVNEMINE
OMANIK
täku asukoht ja kontakttelefon
25.08.95 -140-158-18,0
TUKKER 703 E
sünd.12.04.93
must
UELN
233401000055693
Peatõuraamat
05.03.1996
Gen.eksp. 
nr. 56/224
TUKK 520E
01.01.1978
must
RITI 3460E
24.04.1990
võik
MTÜ EHS
Kuusalu vald
Harjumaa
tel.5071497
Maarit Mürk
23.02.96 -143-168-18,0
TOMMI 698 E
sünd.23.05.93
kollane
UELN
233002100063593
Peatõuraamat
21.08.1995
Gen.eksp. 
nr. 1054
10.06.2008
TUKK 520E
01.01.1978
must
ELKI 3407E
13.05.8197
võik
ARVO SARRAPIK
Keskvere küla,
Martna vald,
Läänemaa.
tel. 5671 4273
Arvo Sarrapik
22.08.08 -144-174-19,0
TEIK 809 E
sünd.28.05.06
raudjas
UELN
233401000743706
Peatõuraamat
10.03.2009
Gen.eksp. 
nr. 1519
09.06.2010
TOMMI 698E
23.05.1993
kollane
ROOSI 3496E
15.05.1990
kollane
ANGELA NOOR
Jõelähtme vald
Harjumaa
tel.51943208
Angela Noor
22.08.03 -141-164-19,0
TREVOR 739 E
sünd.05.04.00
kollane
UELN
233401000506500
Peatõuraamat
16.02.2004
Gen.eksp. 
nr. 776
12.11.2007
TRUMP 737E
12.05.1996
kollane
ROSANNA 3655E
20.08.1997
helekollane
LINDA LEEMETS  
Suure-Jaani vald
Viljandimaa
tel.51988026
Linda Leemets
14.08.2010 139 174 19
TINGORAN
845 E
sünd.01.05.08
kõrb
UELN
233401000864708
Peatõuraamat
28.04.2010
Gen.eksp. 
nr.1886
12.07.2012
TREVOR 739E
05.04.2000
kollane
TOORA 3810E
10.10.1996
tumehiirjas
LINDA LEEMETS 
Suure-Jaani vald
Viljandimaa
tel.51988026
Linda Leemets
TARU 149E liin
TÕURAAMAT
PÕLVNEMINE
OMANIK
täku asukoht ja kontakttelefon
mõõtmed puuduvad
TEMBER 730 E
sünd.30.06.97
kollane
UELN
233002100444597
Peatõuraamat
12.10.2001
Gen.eksp. 
nr. 304
24.01.2003
TOOR 554E
18.03.1980
must
ERMI 3563E
24.06.1988
must
EERO ESNAR
Kuusiku alev
Rapla vald
Raplamaa
tel.5279557
Eero Esnar
VUHTI 136E liin
TÕURAAMAT
PÕLVNEMINE
OMANIK
täku asukoht ja kontakttelefon
13.08.00 -138-163-18,0
VIKS 708 E
sünd.24.07.95
kõrb
UELN
233002100072095
Peatõuraamat
20.10.1997
Gen.eksp. 
nr. 63
VIGUR 682E
11.06.1989
helevõik
TIINA 3234E
02.05.1974
helekõrb
MTÜ EHS
Häädemeeste vald
Pärnumaa
tel.5279535
Hilmar Kohv
22.04.2004 152 182 20,0
VAKS 696 E
sünd.28.05.93
kollane
UELN
233002100350993
Peatõuraamat
21.08.1995
Gen.eksp. 
nr. 982
14.04.2008
VIGUR 682E
11.06.1989
helevõik
VIIDA 3532E
17.06.1989
tumehall
OÜ TIHUSE
TURISMITALU
Muhu vald
Saaremaa
tel.5148667
Martin Kivisoo
11.09.2003 140 170 19.5
VEND VOITKA
738 E
sünd.08.03.01
kollane
UELN
233002100507301
Peatõuraamat
16.02.2004
Gen.eksp. 
nr. 892
31.12.2007
VIGUR 682E
11.06.1989
helevõik
AMERICANA
3636E
12.07.1995
helekollane
MADIS KIIVER
Kehtna vald
Raplamaa
tel.5267064
Madis Kiiver
06.08.2009 140 170 19,0
VEKSEL 823 E
sünd.08.04.07
võik
UELN
233002100811207
Peatõuraamat
19.06.2009
Gen.eksp. 
nr. 1522
07.06.2010
VIKS 708E
24.07.1995
helevõik
EKSI-NAKSI
3975E
21.04.2001
võik
ARVO SARRAPIK
Martna vald
Läänemaa
tel.56714273
Aini Sarrapik
 
 
22.08.2009 145 172 19,0
VIIRUK 832 E
sünd.01.08.07
kollane
UELN
233002100845107
Peatõuraamat
23.11.2009
Gen.eksp. 
nr. 1060
30.06.2008
VAKS 696E
28.05.1993 kollane
RELLI 3531E
25.05.1992 kollane
HEINO KALLAS
Luulupe
Leisi vald, Saaremaa
tel.5145586
12.08.2011 143 170 18,0
VETO 852 E*
* ajutine tunnustus 
2012-2014
sünd.26.03.08
kõrb
UELN
233401000863708
Peatõuraamat
14.03.2012
Gen.eksp. 
nr. 1781
14.02.2012
VIKS 708E
24.07.1995
helevõik
ANDRA 3562E
28.07.1993 ahkmust
REDESMAR OÜ
TAIMI USIN
Randivälja küla, Tori valdPärnumaa
tel.5133844
Lisa 2. Eesti hobuse värvused. [4]
Lisa 3. Eesti hobune jõudluskatsete kontrollis Tori Hobusekasvanduses. [4]
Lisa 4. Aretustäku Hetmani liinid. [7]

Lisa 5. Postjee-bretooni sugutäkude liinid. [7]

Tabel 2. Eesti Hobusekasvatajate Selts. Tori tõugu tunnustatud sugutäkud 2013.aasta seisuga: http://www.ehs.ee/traamatud-mainmenu-43/tori-hobune-mainmenu-49/sugutd-mainmenu-65.html # (27.03.2014).

TÄKU nimi, TR nr, sünniaeg
TÕURAAMAT
PÕLVNEMINE
OMANIK
täku asukoht ja
omaniku kontakttelefon
20.08.2011 160 187 21.5
HALIS 348 T liin ( TA I )
HÄRRA
13 767 T
18.05.2006
tumeraudjas
UELN
233402000751806
TA peatõuraamat I
03.10.2011
Gen.eksp.
nr. 921
28.12.2007
HERR
11 859 T
1984 tumeraudjas
AADE
24 669 T
1997 raudjas
OÜ AVES EHITUS
Unametsa küla
Tarvastu vald
Viljandimaa
tel.53421526
Esta Aedma
24.10.04 173 192 22,0
ALGUS 8787 T järglaskond
ALBION
13 627 T
01.07.1999
raudjas
UELN
233402000398099
TA peatõuraamat II
25.05.2004
Gen.eksp.
nr. 843
19.12.2007
ALGUS
13 373 T
1989 raudjas
KALLI
21 075 T
1982 heleraudjas
KONUVERE TALL
Konuvere küla
Märjamaa vald
Raplamaa
tel.56152931
Merit Õunapuu
14.06.08 165 196 22,0
ALGUS 8787 T järglaskond
ARAMIS III
13 725 T
28.05.2005
raudjas
UELN
233402000711105
TA peatõuraamat II
08.01.2009
Gen.eksp.
nr. 842
19.12.2007
ALBION
13 627 T
1989 raudjas
LANDA
23 799 T
1989 punaraudjas
OÜ KONUVERE TALL
Konuvere küla
Märjamaa vald
Raplamaa
tel.56152931
Merit Õunapuu
05.06.2005 166 196 21.75ARHIPPOS 13 535 T järglaskond
ARHIBALD
13 631 T
20.03.2001
tumeraudjas
UELN
233402000548001
TA peatõuraamat II
03.12.2004
Gen.eksp.
nr. 270207
Rootsi
ARHIPPOS
13 535 T
1992 tumeraudjas
AMOORE
23 777 T
1990 t.raudjas-kimmel
TORIC CENTER
Nöteberg 112
Brastad, Rootsi
tel. 4652315315
esind. Maria Lifv
14.06.08 168 190 22,0
ARHIPPOS 13 535 T järglaskond
ARGUMENT
13 685 T
26.04.2003
tumeraudjas
UELN
233402000536603
TA peatõuraamat II
15.02.2006
Gen.eksp.
nr. 667
15.06.2007
ARHIPPOS
13 535 T
1992 tumeraudjas
GIMBRA
24 103 T
1994 raudjas
ESTER ADER  
Vaabina küla
Urvaste vald
Võrumaa
tel.5292489
10.10.94-163-193-22,0
HOIUS 3939 TB liin
HILBEK
13 533T
19.09.1991
tumeraudjas
UELN
233402000233191
TA peatõuraamat II
02.02.1995
Gen.eksp.
nr. 2053
31.01.2013
HIIRIK
13 007 T
1987 raudjas
DELBE
19 773 T
1980 heleraudjas
TORIC CENTER
Nöteberg 112
Brastad, Rootsi
tel. 4652315315
esind. Maria Lifv
15.05.2009 167 187 23
HOIUS 3939 TB liin
HAMADEUS
13 743 T
07.05.2006
raudjas
UELN
233402000758006
TA peatõuraamat II 
kuupäev puudub
Gen.eksp.
nr. 1620
05.05.2011
HAPOLLON
13 569 T
1995 hall
HALVI
23 841 T
1993 tumeraudjas
HILLAR KALD 
Pärna talu
Lammiku küla
Tartu vald
Tartumaa
tel.5068690
 
20.08.2011 158.5 187 21.5
HOIUS 3939 TB liin
HIILGUS *
* ajutine tunnustus
15.04.2009
raudjas
UELN
2330022TA961309
TA eeltõuraamat
Gen.eksp.
puudub
HILBEK
13 533 T
1991 tumeraudjas
ARIELLE
24 877 T
2005 raudjas
JÄNEDA HK OÜ 
Jäneda
Tapa vald
L-Virumaa
tel.5225718
Eliis Veiper
HOFMAN *
*ajutine tunnustus
13 805T
2010
raudjas-kimmel
UELN
2330022TA059910
 
TA eeltõuraamat
Gen.eksp
nr. 1987
HERTSOG
12 521 T
HELBE
24 059 T
Heidi Reidla,
tel. 58 052791,
Tartumaa, Kandiküla küla
20.08.2011 165 196 23,0
LOOTS 649 TA liin
LUKS
13 707 T
01.06.2001
raudjas
UELN
2330022TA439201
TA peatõuraamat II
15.11.2011
Gen.eksp.
nr. 1612
14.11.2011
LASER
12 109 T
1984 raudjas
HERVE
23 397 T
1988 raudjas
AIRA VIKS 
Võlla küla
Are vald
Pärnumaa
07.08.2012 162 190 21.5
PREMIUM 13 547 T järglaskond
PÄGIMOR
13 769 T
01.05.2006
raudjas
UELN
233402000733206
TA peatõuraamat II
03.10.2011
Gen.eksp.
nr. 1619
05.05.2011
PÄRN
13 587 T
1998 raudjas
GIMBRA
24 103 T
1994 raudjas
ESTER ADER 
Vaabina küla
Urvaste vald
Võrumaa
tel.5292489
15.10.2010 173 198 22
PREMIUM 13 547 T järglaskond
PRESIDENT
13 755T
11.01.2007
raudjas
UELN
233402000808807
TA peatõuraamat II
20.12.2010
Gen.eksp.
nr. 1734
01.03.2012
PROMINENT
13 657 T
2000 raudjas
HENNESSY
24 697 T
1998 raudjas
LIIS IRA
Kasepere küla
Padise vald Harjumaa
tel.5064344
20.08.2012 169 201 22.5
PREMIUM 13 547 T järglaskond
PORTUGAL
13 791T
24.05.2009
raudjas
UELN
2330022TA934609
TA peatõuraamat II 
Gen.eksp.
nr. 1621
05.05.2011
PREMIAL
13 571 T
1996 raudjas
DAGMA
23 929 T
1993 heleraudjas
OÜ TOPI MÕIS
Seira küla
Lihula vald
Läänemaa
tel.56569686
Andres Vaan
08.06.07-163-198-23,0
VELUUR 13 527 T järglaskond
VAHUR
13 647 T
20.05.2003
kollane
UELN
2330022TA669603
TA peatõuraamat II 
12.09.2005
Gen.eksp.
nr. 1020
19.05.2008
VARUS
13 617 T
1998 kollane
HENNA
24 583 T
1996 tumeraudjas
KAJA VÄÄRSI
Nõuni küla
Palupera vald
Valgamaa
tel.53474771
08.06.07-158-183-21,5
VIRK 571 TA liin
VÕRSIK
13 639 T
08.05.1995
raudjas
UELN
2330022TA282895
TA peatõuraamat II 
03.12.2004
Gen.eksp.
nr. 949
09.01.2008
VÕLUR
12 087 T
1984 punaraudjas
HEISI
23 987 T
1992 punaraudjas
TERJE VILLEMS 
Ingliste küla
Kehtna vald
Raplamaa
tel.56257010
TORI TÕUGU TUNNUSTATUD SUGUTÄKUD
tori tõu aretusprogramm
OMANIK
täku asukoht ja
kontakttelefon
12.10.02-161,5-197-21,25
ARSENAL XX järglaskond
ARTI
13 605 T
26.05.1998
kõrb
UELN
2330022TB444998
TB peatõuraamat
24.05.2006
Gen.eksp.
puudub.
ARSENAL XX
13 661T
(ingl:täisvereline)
1990 kõrb
AIDI
22 097 T
1986 raudjas
TARMO PIHO
Tartu vald
Tartumaa
tel.5052282
21.10.06-164-185-20,5 CASANOVA 13 581 T järglaskond
CREDO
13 681 T
14.02.2003
kõrb
UELN
233402000534303
TB peatõuraamat
15.02.2006
Gen.eksp.
nr. 554
05.01.2007
CASANOVA
13 657 T
( holstein )
1996 mustjaskõrb
PRESLI
24 139 T
1996 punaraudjas
MTÜ EHS
Voitka küla
Nõo vald
Tartumaa
tel.55939233
Enn Ehastu
15.10.2010 169 185 21
CASANOVA 13 581 T järglaskond
CAMBRINIUS
13 753 T
23.02.2005
must
UELN
233402000724505
TB peatõuraamat
20.12.2010
Gen.eksp.
nr. 2054
05.02.2013.
CASANOVA
13 657 T
(holstein)
1996 mustjaskõrb
PRINTSESS
24 389T
1999 raudjas
REBEKA LUHASTE
Heimtali küla 
Pärsti vald
Viljandimaa
tel.56651933
CASANOVA 13 581 T järglaskond
CLIPPER
13 803T 
01.05.2009
raudjas
UELN
2330022TB953909
TB eeltõuraamat
Gen.eksp.
nr. 1855
19.06.2012.
CASANOVA
13 657 T
(holstein)
1996 mustjaskõrb
BARBY
24 235 T
1996 kollane
Asub Soomes
08.06.07-165-198-22,0
HINGSTAR 317 T liin
HOMEROS
13 679 T
08.05.1999
raudjas
UELN
2330022TA647299
TB register A
02.09.2011
Gen.eksp.
nr. 537
03.04.2006
HOPPER
11 451 T
1982 heleraudjas
MIIRA T
1989 punane
MTÜ EHS
Lahavere küla,
Pajusi vald,
Jõgevamaa
Tiit Puur
tel.55541860
NB! HOMEROS 13 679 T tõuraamatu kanne korrigeeritud vastavalt 01.09.2011.a. VTA ettekirjutusele.
Täkk kuulub Tori hobuste tõuraamat. TB lisa A
15.04.2009 167 198 22
LAKMUS 13 575 järglaskond
LUXUS
13 693 T
28.03.2002
hall
UELN
233402000672002
TB peatõuraamat
23.11.2006
Gen.eksp.
nr. 798
12.11.2007
LAKMUS ex LAKMUSS
13 575 T
(holstein)
1986 kõrb
PALLA
24 279 T
1997 hall
HILLAR KALD 
Pärna talu
Lammiku küla
Tartu vald
Tartumaa
tel.5068690
05.05.2010 166 198 22
LAKMUS 13 575 järglaskond
LÜÜBEK
13 727 T
20.01.2005
kõrb
UELN
2330022TB704105
TB peatõuraamat
08.01.2009
Gen.eksp.
nr. 1317
29.05.2009
LAKMUS ex LAKMUSS
13 575 T
(holstein)
1986 kõrb
AROONIA
20 367 T
1982 tumeraudjas
OÜ TORI HK 
Tori
Tori vald
Pärnumaa
tel.5031892
Imre Sams
23.10.03-166-186-21,5
OMER xx järglaskond
OPAAL
13 697 T
18.04.2000
kollane
UELN
233402000463300
TB peatõuraamat
23.11.2006
Gen.eksp.
nr. 624
08.06.2007
OMER xx
(ingl täisvereline)1984 raudjas
BARBY
24 235 T
1996 kollane
OÜ KONUVERE TALL
Konuvere küla
Märjamaa vald
Raplamaa
tel.56152931
Merit Õunapuu
10.11.2001 163 188 21
PREMIUM 13 547 T järglaskond
PÄRN
13 587 T
24.01.1998
raudjas
UELN
2330022TB399098
TB peatõuraamat
15.12.2000
Gen.eksp.
nr. 1840
18.05.2012
PREMIUM
13 547T
1989 raudjas
DISETTE
24 025 T
1994 tumeraudjas
TIKA TALU 
Kõrkvere küla
Pöide vald
Saaremaa
tel.5044169
Kalvar Ige
TEISED TORI TÕU ARETUSEKS TUNNUSTATUD SUGUTÄKUD
08.10.00-166-189-21,0
CASANOVA
13 581T
20.04.1996
mustjaskõrb
(holstein)
UELN
276321210231296
TB peatõuraamat
06.05.1999
Gen.eksp.
nr. 479
02.03.2005
COR DE LA BRYERE
(anglo- normann )
1968 tumekõrb
FENJA III
(holstein)
1991 kõrb
MERIEL ISOK 
Harjumaa
tel.5090690
Meriel Isok
12.10.08-170-198-21,5
CUMBERLAND
13 729T
09.03.2005
kõrb
(holstein)
UELN
276421000120405
TB peatõuraamat
08.01.2009
Gen.eksp.
nr. 1316
29.05.2009
CORRADO
(anglholstein)
19685 hall
IRIS VIII
(holstein)
1994 kõrb
IMRE SAMS
Tori
Tori vald
Pärnumaa
tel.5031892
14.05.02-173-192-21,5
480
EAGLE PASS
03.02.1998
kõrb
(trakeen)
UELN
233002400423698
Tõuraamat
Trak .tõuraamat, peatõuraamat
R.Trak VI - 2, 234
Gen.eksp.
nr. 946
10.01.2008
199 PALLADIUM ex POLADII
(trakeen)
1989 must
1690 ELANTA
(trakeen)
1989 tumekõrb
MARIS SUUSTER
Soo-Oru tall,
Rehemäe
Pühalepa vald
Hiiumaa.
tel. 53467859
Maris Suuster
25.05.94-166-190-20,5
FUKS
13 601 T
25.05.1991
tumekõrb
( hannover )
UELN
233002800175091
TB peatõuraamat
03.11.2009
Gen.eksp.
nr. 1117
11.11.2008
49 FASSAAD
(hannover)
1975 tumekõrb
DRAAMA
(hannover)
1984 kõrb
MAIE KELLE
Harku vald
Harjumaa
tel.53984434
15.03.96-167-203-21,0
MADRIGAL
xx
02.06.1993.a.
tumekõrb
(Inglise täisvereline)
UELN
999999930002643
TB peatõuraamat
28.04.2011
Gen.eksp.
29.12.2003
identifitseeritud DNA mikrosatelliitide põhjal
3441 MAVR XX
(ingl:täisvereline)
1981 tumekõrb
7026 AGIDEL XX
(ingl:täisvereline)
1987 raudjas
Külmutatud spermana
info: Heli Junnila
tel. 56483969
Lisa 6. Tähetark Igor Mank ajab künnivagu tori tõugu mära Amega, kelle peremees Peeter Nurmik on kuuekordne Eesti meister hobuste sõidu- ja veokatsetes. [8]
Lisa 7. THK noorhobused rühmatreeningul talvel, mis oli vajalik selleks, et arendada looma kehaehitust, lihaseid ja närvisüsteemi vastavalt sellele, milliste ülesanette jaoks on noorhobune edaspidi ette nähtud. [10: 61]

Lisa 8. Tori hobune ruun Larfield Valgerannas 27.03.2014.

Tabel 3. Eesti Hobusekasvatajate Selts. Eesti Raskeveohobuse sugutäkud 2013.aasta seisuga:
http://www.ehs.ee/traamatud-mainmenu-43/eesti-raskeveo-hobune-mainmenu-50/sugutd-mainmenu-66.html (27.03.2014)

KARAT 571 A liin
TÕURAAMAT
PÕLVNEMINE
OMANIK
täku asukoht ja
kontakttelefon
22.07.00-156-200-22,5
KASPAR
2173 ER
sünd.22.06.96
raudjas
UELN
233002300374996
Peatõuraamat
15.07.1999
Gen.eksp.
nr. 609
07.03.2007
KAUN
1985 ER
1982, raudjas
RUMBA
6222 ER
1990, raudjas
KRISTA SEPP
Kohtla vald
Ida-Virumaa
tel.53908002
Andres Supp
05.06.05-157-194-23,5
KUNINGAS
2184 ER
sünd.15.08.00
raudjas-linalakk
UELN
233002300615900
Peatõuraamat
02.08.2005
Gen.eksp.
nr. 608
28.02.2007
KAUNIS
1892 ER
1979 h.raudjas
ETI
6219 ER
1993 raudjas
VIKTORIA KAASIK
Sauga vald
Pärnumaa
tel.5077851
Viktoria Kaasik
29.05.08-162-205-23,5
KEVIN
2187 ER
sünd.08.04.02
raudjas
UELN
233002300589302
Peatõuraamat
20.10.2007
Gen.eksp.
nr. 1518
14.07.2010
KASPAR
2173 ER
1996 raudjas
NEIDI
6241 ER
1996 raudjas
OÜ HÜTI KONVERENTSITALU
Mõniste vald
Võrumaa
tel.5122830
Pille- Riin Sarv
06.08.2011 161.5 196 23.5
KOIT *
2197 ER
sünd.20.07.08
heleraudjas
UELN
233002300867408
* ajutine tunnustus
Peatõuraamat
06.03.2012
Gen.eksp.
nr. 1686
KUNINGAS
2184 ER
2000 raudjas-linalakk
KELLI
6290 ER
2003 raudjas
Anna-Leena Impiö
tel .358404114699
  Posio, Soome
EVIDO 1340 A liin
 
 
OMANIK
täku asukoht ja
kontakttelefon
07.08.2010 172 210 25,0
EKSTRON
2179 ER
sünd.22.04.00
kõrb
UELN
233002300543200
Peatõuraamat
21.11.2003
Gen.eksp.
nr. 947
09.01.2008
ESKER II
2172 ER
1995 tumekõrb
NEEVI
6223 ER
1991 raudjas
ANDE ARULA
Lihula vald
Läänemaa
tel. 53547000
Ande Arula
07.08.2010 157 205 24,0
ETTOR*
2193 ER
sünd.29.07.03
kõrb
UELN
233002300541603
* ajutine tunnustus
Peatõuraamat
28.10.2010
Gen.eksp.
nr. 924
28.12.2007
EMIIR
2175 ER
1999 kõrb
TRULLA
6246 ER
1987 raudjas
Aaviku Talu
Halduse OÜ
Kuusalu vald
Vanaküla küla
Harjumaa
tel. 59049289
Ennu Tšernjavski
HEROLD 2170 ER järglaskond
 
 
OMANIK
täku asukoht ja
kontakttelefon
06.08.2011 160 191 24.5
HEARTLAND*
ER
sünd.20.07.09
raudjas
UELN
233002300983409
* ajutine tunnustus
Eeltõuraamat
Gen.eksp.
nr.1687
13.09.2011
HÄROLD
2181 ER
2001 raudjas
KALLI
6264 ER
2002 t.raudjas
JÜRI PERTEL
Pajualuse küla
Jõhvi vald
Ida-Virumaa
tel.53965405
Jüri Pertel
     
        
            04.08.2012   157-193-24
HÄLVIN
sünd.18.05.2004
raudjas
UELN233002300628604
Peatõuraamat
Gen.eksp.
nr. 1205
17.08.2009
HÄROLD
2181 ER
2001 raudjas
ELLU
6249 ER
  1999 raudjas
JOHANNA REKOLA
Kalanti
Soome
+358442863205
[email protected]
VALLIN 197 A liin
 
 
OMANIK
täku asukoht ja
kontakttelefon
01.10.08-170-212-24,5
VALMET
2186 ER
sünd.29.06.00
heleraudjas
UELN
233002300531703
Peatõuraamat
30.05.2007
Gen.eksp.
nr.1155
15.01.2009
VIRKO
2174 ER
1997 raudjas
KILLU
6097 ER
1987 h.raudjas
Saija Huttunen
Lähdetie 3 A 4
80710 Lehmo, Finland
Sari Vasenkari +
Ari Lind
Kaivolantie 1240
23800 Laitila, Finland
Saija
+358442782896 
shuttunens@ gmail .com
Sari Vasenkari +358505698798
08.06.2010 165 200 23.5
VAGABOND
2192 ER
sünd.03.07.07
raudjas
UELN
24600100K071001
Peatõuraamat
03.08.2009
Gen.eksp.
nr. 112602 SOOME
04.10.2007
VADIS
2171 ER
1991 kõrb
HARA
6233 ER
1995 h.raudjas
SANNA TURU ja ANDRES SUPP
Perila küla
Raasiku vald
Harjumaa
tel. 5281238
Sanna Turu
VEZDEHOD 2182 ER järglaskond
 
 
OMANIK
täku asukoht ja
kontakttelefon
29.05.09-170-194-23,0
VAPPER
2191 ER
sünd.30.05.04
kõrb
UELN
233002300629304
Peatõuraamat
03.08.2009
Gen.eksp.
nr. 1503
14.07.2010
VEZDEHOD
2182 ER
2001 kõrb
ESKERA
6266 ER
1998 kõrb
AIRI PERKMANN
Kobru küla
Padise vald
Harjumaa
tel. 5149794
Airi Perkmann

Lisa 9. Raskeveotäkk Vadis-2171ER.

INTERVJUUD HOBUSEKASVATAJATEGA

Ande Arula teemal eesti hobune.

Miks Teid võlub Eesti hobuse juures?
Temperament, iseloom, lihtne õpetada ja käsitleda. Inimesega koostöövalmidus.

Miks hakkasite kasvatama seda tõugu?
Tõug sattus juhuslikult 5 hobuse näol minu juurde, kes toodi pidamisele, kuid omanik kadus .
Nii hobused minu juurde jäidki

Kas arvate , et Eesti hobuneon ohustatud tõug?
Kindlasti on, kuigi nende olukord on palju paranenud.

Mida teete selle tõu parandamise jaoks?
Valime paremad märad karjast ja säilitame nad tõumäradena.

Palju on teil endal Eesti hobuseid?
18 hobust.

Mis on teie eesmärk selle tõu aretamisel?
Säiltada Läänemaal tõugu, kui eesti kultuuri väärtust.

Kuidas näete Eesti hobuse tulevikku?
Üsna helgelt. Hobuste arv kasvab ja ka jõudluskatsed muutuvad tõhusamaks ja
Paremad hobused saavad premeeritud ja peatõuraamatusse
Malle Kukk teemal tori hobune.
1. Mis Teid võlub Eesti Tori hobuse juures?
Kindlasti tema hea töötahe, jõudlus rahulikkus ja aretuslikult on Tori hobune tänapäevasemaks ja müüdavamaks saadud. Just võlub see, et nad on asendamatud töös. Kui õpetamisvigu mitte arvestada, on nad kiire õppega, head suhtlejad ja usaldavad inimesi jäägitult. Hobust ei saa kasvatada ainult kopli-ilu jaoks või järglaste saamise eesmärgil. Tori hobune on hea pere hobune.
2. Miks hakkasite kasvatama seda tõugu?
Juba väiksena kodutallis meie talu õuel, kolhoosi ajal, võlus mind tema tööjõudlus . Hommikul läksid põllunaised tööle, seejärel 2tundi lõunat ja uuesti tagasi tööle. Mida kõike tehti hobustega- riisumine, heina-, sõnniku-, metsa- ja piimavedu oli kõik hobuse töö. Samuti saime meie lapsed osaleda kõiges. Sealt ka armastus selle tõu vastu.
3. Kas arvate, et Tori hobune on ohustatud tõug?
Kindlasti, kuid pole mõtet lugeda ohustatuks hobust, kes ei oska või pole võimeline läbima jõudluskatseid, olla vajalik - selles suhtes tuleks minna rangemaks. Sammu ja traavi suudab iga hobune ära teha. Ka noorhobuste piirkondlikdlikel katsel tuleks olla rangemad. Kuid on kujunenud välja fanatid, kes hindavad seda tõugu ja noori, kes on soetanud endale tori hobuse.
4. Mida teete selle tõu parandamise jaoks?
Minul on oma nägemus Tori hobusest: ta peab olema kaasaegne - aitama mind nii spordis kui rakendis, olema elegantne, koostöö aldis ja sõbralik. Esinema näitustel, piirkondlikud katsetel ja kindlasti sõidu- ja veo katsetel ringrajal. See hobune on minu jaoks auga välja teeninud ohustatud tõutiitli ja on vana hea Tori hobune. Jutuga ei tee midagi, tegusid on ka vaja ja suur samm edasi ongi kui tori hobune rakke ja sadulasse saab!
5. Palju on teil endal Tori hobuseid?
Minul on 7 Tori hobust: 2 noort täkku, 1 märasälg, 1 noor mära (,kes on läbinud katsed,kuid on veel vaja tegeleda) ja 3 vanemat mära.
6. Mis on teie eesmärk selle tõu aretamisel?
Lastele hea õppehobune ratsa ja rakendis, hea turistidele nii ratsa kui rakendis ning kena ilmekas ja müüdav!
7. Kuidas näete Tori hobuse tulevikku?
Arvan, et on inimesi kellele on saanud just see tõug kalliks ja kasvatavad just seda tõugu. Kahju, et hakkavad kaduma täkuliinid, mis omal ajal olid väga hinnatud. Kerge ei ole, aga arvan, et Tori hobune on meile sama vajalik tulevikus kui on praegu. Ausalt öeldes, kurvaks teeb, et on palju segajaid, kes ei innusta kasvatajad tööle, vaid pigem hirmutavad. Kasvatajal endal peab olema ikka oma nägemus, millist Tori hobust tahame, mitte ametnikul, kes tihtipeale teeb otsuse oma laua tagant. See on väsitav ja hirmutav, kui liiga ära kasutatakse oma võimu. Peaks ikka soovituslik ja nõuandja pool olema. See üleolev olek on pannud paljusid kahtlema ja kõhklema, aga arvan, et kuni oleme meie ei kao Tori hobune ja teda hinnatakse ka tulevikus sama palju kui praegu.
Viktoria Kaasik teemal Eesti Raskeveohobune
1. Mis Teid võlub Eesti Raskeveohobuse juures?
Võlub see, et nad on suured, hästi käsitletavad, hea tervisega, rahulikud ja nendega on hea kootööd teha. Ükstapuha, kus sa seda teed, kas turismis vankrihobusega, harrastajana sadulas, künnad põldu või teed metsas palgiväljavedu. Ta on üks kaunis, suursugune ja universaalne tõug hobusepidajale!
2. Miks hakkasite kasvatama seda tõugu?
ER tõu kasvatamisega alustasin sellepärast, et soovisin osta oma tallu SUURE ja tugeva hobuse. Ja kuna ER hobune oli ainuke, mis minu kriteeriumitele vastas, siis oli otsus kerge tulema. Ta vastas minu maitsele ja ootustele. Ja peale 13aastat selle tõu kasvatamist, ma ikka ja jälle püüan ennast mõttelt, et olen teinud ainuõige otsuse tõu valikul.
3. Kas arvate, et ER on ohustatud tõug?
ER tõug on vägagi ohustatud tõug. 2013 aasta seisuga on neid hobuseid kokku ainult 350.
4. Mida teete selle tõu parandamise jaoks?
Käime hobustega üritustel, võistlusteil, messidel, näitustel jne. Ühesõnaga viime hobust rahva ette, et veel rohkem tõugu populariseerida ja paistab, et see õnnestub. Teeme palju meedias tõugu tutvustavaid artikleid, loodud on ka koduleht www.eestiraskeveohobune.ee, teeme tihedat koostööd ka Soome Eesti raskeveohobuste ühinguga, kes on samuti tegusad ja tublid inimesed töötamas selle nimel, et see tõug ei hääbuks. Oleme loonud kontakte ka Poolas, Rootsis, oleme käinud tutvustamas seda tõugu ja loodame, et kõik läheb paremuse poole. Tõu populatsioon kasvab ja on hobuste kasvatajate seas iga aastaga kogumas rohkem nõudlust, mis ongi eesmärk.
5. Palju on teil endal Eesti Raskeveohobuseid?
Minul on endal hetkel 11 ER hobust.
6. Mis on teie eesmärk selle tõu aretamisel?
Minu eesmärk on aretus , s.t varssade tootmine, müümine ja läbi selle tegevuse populatsiooni kasvatamine . Seega annan oma panuse, et hobuseid oleks rohkem ja populatsioon kasvaks.
7. Kuidas näete ER tulevikku?
Näen ER tuleviku loodetavasti helgena. Kui kasvatajad ja aretajad saavad omavahel hästi läbi ja toodavad ka korralikke loomi, siis on ka hobustel nõudlust. Ja tänu sellele on ka lootust , et tõug on jätkusuuteline!
76